Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 25.01.2018 otsus number 9
Redaktsiooni kehtivus:25.01.2018 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

25. jaanuar 2018 nr 9

Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas Kesklinnas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Kitseküla asumis, Pärnu maantee, Paide tänava, Kauba tänava ja Rapla tänava vahelises kvartalis, Pärnu maantee ja Rapla tänava nurgal. Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve on väikeelamute ala, mis on mõeldud põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Vastavalt Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeemile on ette nähtud rajada Tondi tänava ja Lõunaväila ühendustee üle Pärnu maantee, Juurdeveo tänava, Kauba tänava ja Hagudi tänava vahelise kvartali;

- detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringut nii planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbe kui ka Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori osas. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 7 teise lause kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine;

- detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ehk alaks, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Planeeritud maa-alal asuvad hooned on kasutusest välja langenud. Neid väikeelamutega asendada ei ole linnaehituslikult põhjendatud. Pärnu maanteel on intensiivne liiklus ning planeeritud alal ei ole võimalik tagada väikeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeritud maa-ala hästi ärihoonete ehitamiseks. Praegugi on lähialal, Pärnu maantee ääres, vähemalt elamute esimesel korrusel äriruumid ning kavandatud ärihoone on sobiv jätk olemasolevatele, elavdades tänavaruumi;

- Tallinna üldplaneeringus on ette nähtud rajada tulevikus Lõunaväil Tondi tänava pikendusena üle Pärnu maantee Tehnika tänavani. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 184 algatati üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ koostamine (praeguseks on teemaplaneeringu menetlus peatatud). Teemaplaneeringu koostamisel arvestati K-Projekt Aktsiaseltsi töös nr 04235 tehtud Lõunaväila trassi muudatusettepanekut. Töös on põhjendust leidnud, et Tehnika tänavalt pikka kõrget estakaadi üle raudtee ja Kitseküla elukvartali ning Pärnu maantee kuni Tondi tänavani ei ole otstarbekas rajada. Estakaad hõlmaks umbes 2 ha hoonestatud kinnistuid. Otstarbekam on ühendada Laagna tee Järvevana teega olemasolevaid tänavaid mööda, Tartu maantee ja endise tselluloosivabriku aluse tunneli kaudu, ning ühendada Tehnika tänav ja Kotka tänav viaduktide kaudu raudtee alt. Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringut ja loobutakse Lõunaväila ehitamisest Tondi tänava pikendusena üle Pärnu maantee Tehnika tänavani;

- Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on määratud alad, kuhu võib ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid. Kinnistule on kavandatud kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega, maapinnast kuni 44,9 meetri (66,5 meetrit merepinnast) kõrgune ärihoone. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt ei ole tegemist kõrghoonega, kuni 44,9 meetri kõrguse hoone kavandamine antud piirkonda ei ole teemaplaneeringu kohaselt välistatud. Kõrge hoone rõhutab Pärnu maantee kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Hoone kavandamisel on arvestatud Lennuameti tehtud lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi tulemusi. Nimetatud ekspertiisis on lennuliiklusele ohutuks peetud ehitada Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistutele merepinnast mitte kõrgemaid kui 68 meetri kõrgusi hooneid. Lennuameti esitatud tingimus on täidetud.;

- planeeritud hoone on ette nähtud liigendada. Liigendatus mahendab madalamate ja kõrgemate hoonete vahelist kontrasti;

- kavandatud hoone madalamate osade katuseterrassid on kavandatud haljastada konteinerhaljastusega või tõstetud istutusaladega;

- planeeritud hoone elavdab linnaruumi. Detailplaneeringus kavandatu elluviimisel korrastatakse linnaruumi ja suurendatakse sellega avalikku hüve;

- sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavuse tõttu võib piirkonna hoonestust tihendada. See vastab säästva arengu ja Tallinna üldplaneeringu põhimõtetele. Krunt on otstarbekas võtta kasutusse, et kavandada alale kvaliteetne ja turvaline keskkond ning kujundada terviklik tänavaruum;

- kavandatud hoone mõjutab insolatsiooni kestust naaberhoonete mõnedes eluruumides ja Pärnu mnt 109a (endine aadress Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7) kinnistul asuva lasteaia mänguruumis ja mänguväljakul. Naaberhoonete mõnede eluruumide ning lasteaia mänguruumi ja mänguväljaku insolatsiooni kestus küll väheneb, kuid tagatuks jääb Eesti standardi EVS 894:2008 A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohane piisav insolatsiooni kestus. Detailplaneering on kooskõlas nimetatud standardiga;

- detailplaneeringus on määratud radoonitõrje meetmed ja meetmed mürast tingitud häiringute leevendamiseks siseruumides. Nende järgimisel tagatakse hoones tervislik sisekliima;

- detailplaneeringus on määratud nõuded kavandatud hoone ehitamisega kaasneda võivate negatiivsete mõjutuste minimeerimiseks;

- detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kohalik omavalitsus osaliselt arvestanud. Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalvet tehes märkinud, et kohalik omavalitsus on arvestanud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu avaliku menetluse nõudeid ja lähtunud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatud nõuetest.

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,22 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneering, Skaala Projekt OÜ töö nr 07-14, 0,18 ha suuruse maa-ala, s.o Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas. Detailplaneeringus on ette nähtud liita Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistud, määrata moodustatava krundi sihtotstarbeks ärimaa, määrata ehitusõigus moodustatavale krundile kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ja krundi kasutamise tingimused.

2. Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ja muudetakse Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori.

3. Detailplaneeringust huvitatud isikuga on 20. novembril 2015 sõlmitud kuni 30. juunini 2015 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lõike 1 kohane leping nr 3-7/199.

4. Tallinna Linnavalitsuse 31. mai 2017 korralduse nr 819-k „Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel taotleti Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringust tulenevalt Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse (isikliku kasutusõiguse ala Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnisasja 49 m2 suurune osa ja Rapla tn 3 kinnisasja 39 m2 suurune osa) seadmist nimetatud kinnisasjadele ehitatava kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks. Nimetatud korralduse alusel on vastavasisuline notariaalne leping sõlmitud 7. juunil 2017.

5. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneeringu osa kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isikud ei ole Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel sõlmitud punktis 3 nimetatud halduslepingus määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2018
otsuse nr 9
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas Kesklinnas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,22 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneering, Skaala Projekt OÜ töö nr 07-14, 0,18 ha suuruse maa-ala, s.o Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas. Detailplaneeringus on ette nähtud liita Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistud, määrata moodustatava krundi sihtotstarbeks ärimaa, määrata ehitusõigus moodustatavale krundile kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ja krundi kasutamise tingimused.

Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ja muudetakse Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kitseküla asumis Pärnu maantee, Paide tänava, Kauba tänava ja Rapla tänava vahelises kvartalis, Pärnu maantee ja Rapla tänava nurgal.

Planeeritud ala kontaktvöönd hõlmab Magdaleena ja Tondi tänava vahelisi kvartaleid; Alevi tänava, Tondi tänava ja Pärnu maantee vahele jäävat ala ning Pärnu maantee ja Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee vahelist ala Pärnu maantee viaduktist kuni Kiisa tänavani. Piirkond on polüfunktsionaalne. Osa kontaktvööndist jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kohasele Kitseküla miljööväärtuslikule hoonestusalale. Planeeritud maa-ala piirneb miljööväärtusliku hoonestusalaga. Kontaktvööndis paiknevad mitmeotstarbelised hooned, mis on ehitatud eri aegadel. Hoonete korruselisus on 1-15 korrust. Kontaktvööndi linnaehituslikud dominandid on Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgal, Pärnu mnt 110 kinnistul asuv 15-korruseline külaliskorteritega ärihoone ja Pärnu mnt 105 kinnistul paiknev 14-korruseline büroohoone. Piirkonnale on iseloomulik lahtine hoonestusviis ja perimetraalne hoonestuslaad. Ehitusjoon on selgelt tajutav tänavaäärsete vanemate hoonete puhul, mis on ehitatud krundi tänavapoolse piirini. Hoonestustihedus varieerub krunditi suuresti. Hoonestustihedus on madalam miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävatel kruntidel ja kõrgeim (näitaja on 5,8) Pärnu mnt 110 kinnistul.

Planeeritud maa-ala osale, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, jäävad 50% äri- ja 50% elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, 30% äri- ja 70% elamumaa sihtotstarbega Rapla tn 3 kinnistu ja Tallinna linnale kuuluva transpordimaa sihtotstarbega Kauba tänav T3 kinnistu osa.

Kinnistusraamatu andmetel on Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute omanik Garganega OÜ. Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu on hoonestamata. Rapla tn 3 kinnistul paiknevad 1- ja 2-korruselise hoone varemed. Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistul ei kasva kõrghaljastust. Rapla tn 3 kinnistul kasvab üks IV väärtusklassi puu. Juurdepääs nimetatud kinnistutele on Pärnu maanteelt ja Rapla tänavalt.

Planeeritud maa-ala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud „Tallinna riskianalüüsi 2016“ kohasesse Järvevana tee 3 kinnistul asuva AKTSIASELTSI TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohualasse ning ala kohal on Tallinna lennuvälja läänepoolse õhukoridori algusosa.

2. Tallinna üldplaneering, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“

Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve on väikeelamute ala, mis on mõeldud põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.

Vastavalt Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeemile on ette nähtud rajada Tondi tänava ja Lõunaväila ühendustee üle Pärnu maantee, Juurdeveo tänava, Kauba tänava ja Hagudi tänava vahelise kvartali.

Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringut nii planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbe kui ka Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori osas.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 7 teise lause kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ehk alaks, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Planeeritud maa-alal asuvad hooned on kasutusest välja langenud. Neid väikeelamutega asendada ei ole linnaehituslikult põhjendatud. Pärnu maanteel on intensiivne liiklus ning planeeritud alal ei ole võimalik tagada väikeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeritud maa-ala hästi ärihoonete ehitamiseks. Praegugi on lähialal, Pärnu maantee ääres, vähemalt elamute esimesel korrusel äriruumid ning kavandatud ärihoone on sobivaks jätkuks olemasolevatele, elavdades tänavaruumi.

Tallinna üldplaneeringus on ette nähtud rajada tulevikus Lõunaväil Tondi tänava pikendusena üle Pärnu maantee Tehnika tänavani. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 184 algatati üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ koostamine (praeguseks on teemaplaneeringu menetlus peatatud). Teemaplaneeringu koostamisel arvestati K-Projekt Aktsiaseltsi töös nr 04235 tehtud Lõunaväila trassi muudatusettepanekut. Töös on põhjendust leidnud, et Tehnika tänavalt pikka kõrget estakaadi üle raudtee ja Kitseküla elukvartali ning Pärnu maantee - Tondi tänavani ei ole otstarbekas rajada. Estakaad hõlmaks umbes 2 ha hoonestatud kinnistuid. Otstarbekam on ühendada Laagna tee Järvevana teega olemasolevaid tänavaid mööda, Tartu maantee ja endise tselluloosivabriku aluse tunneli kaudu, ning ühendada Tehnika tänav ja Kotka tänav viaduktide kaudu raudtee alt. Detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna üldplaneeringut ja loobutakse Lõunaväila ehitamisest Tondi tänava pikendusena üle Pärnu maantee Tehnika tänavani.

Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on määratud alad, kuhu võib ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid. Kinnistule on kavandatud kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega maapinnast kuni 44,9 meetri (66,5 meetrit merepinnast) kõrgune ärihoone. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt ei ole tegemist kõrghoonega, kuni 44,9 meetri kõrguse hoone kavandamine sellesse piirkonda ei ole teemaplaneeringu kohaselt välistatud. Kõrgem hoone sobib planeeritud alale. Kõrge hoone rõhutab Pärnu maantee kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Hoone kavandamisel on arvestatud Lennuameti tehtud lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi tulemusi. Nimetatud ekspertiisis on lennuliiklusele ohutuks peetud ehitada Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistutele merepinnast mitte kõrgemaid kui 68 meetri kõrgusi hooneid. Lennuameti esitatud tingimus on täidetud.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneering kehtestatakse osaliselt, s.o Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas.

Detailplaneeringus on ette nähtud liita 50% äri- ja 50% elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu ja 30% äri- ja 70% elamumaa sihtotstarbega Rapla tn 3 kinnistu, määrata moodustatava krundi sihtotstarbeks ärimaa ning määrata ehitusõigus moodustatavale krundile kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks ja krundi kasutamise tingimused.

Olemasolevad varemed on ette nähtud lammutada.

Kavandatud ärihoone suurim lubatud kõrgus on kuni 44,9 meetrit maapinnast (absoluutkõrgus 66,5 meetrit). Hoone on ette nähtud liigendada. Liigendatus mahendab kõrge ja madalate hoonete vahelist kontrasti. Hoone on mõeldud kaubandus- teenindus- ja bürooruumide tarbeks. Hoone madalamate osade katuseterrassid on kavandatud haljastada konteinerhaljastusega või tõstetud istutusaladega.

Krundi kujunev hoonestustihedus on 5,86.

Planeeritud hoone elavdab linnaruumi. Detailplaneeringus kavandatu elluviimisel korrastatakse linnaruumi ja suurendatakse sellega avalikku hüve.

Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavuse tõttu võib piirkonna hoonestust tihendada. See vastab säästva arengu ja Tallinna üldplaneeringu põhimõtetele. Krunt on otstarbekas võtta kasutusse, et kavandada alale kvaliteetne ja turvaline keskkond ning kujundada terviklik tänavaruum.

Jalakäijate juurdepääs krundile on Pärnu maanteelt ja Rapla tänavalt. Sõidukite juurdepääs krundile ja maa-alusesse parklasse on Rapla tänavalt.

Parkimiskohtade arv on määratud, lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006-2014“. Arengukava vahevööndi normi alusel tuleb krundile kavandada vähemalt 87 parkimiskohta. Krundile on kavandatud 95 parkimiskohta, mis on ette nähtud hoone kahele maa-alusele korrusele.

Detailplaneeringus kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida üks IV väärtusklassi puu, mille haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ esialgsete arvutuste kohaselt 103 haljastuse ühiku ulatuses. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

OÜ FASSAADIPROJEKT tehtud insolatsiooni kestuse analüüsist selgus, et Pärnu mnt 109a (endine aadress Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7) kinnistul asuva lasteaia mänguruumi ja mänguväljaku, Pärnu mnt 107 (endine aadress Pärnu mnt 107 // 109) äriruumidega elamu ja Rapla tn 5a elamu teise korruse eluruumide insolatsiooni kestus küll väheneb, kuid tagatuks jääb Eesti standardi EVS 894:2008 A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud redaktsioon) kohane piisav insolatsiooni kestus. Praegu kehtiva Eesti standardi EVS 894:2008 A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ järgi loetakse piisavaks mõnevõrra lühemat insolatsiooni kestust ja seega on detailplaneering kooskõlas ka praegu kehtiva standardiga. Rapla tn 5 elamus asuvates eluruumides ja Rapla tn 5a elamu esimese korruse eluruumides jääb insolatsiooni kestus standardile vastavaks.

Nõuded hoone projekteerimiseks insolatsiooni osas on detailplaneeringus määratud.

Osaühingu Tulelaev tehtud radooniuuringu kohaselt kuulub pinnas Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistutel normaalse radooniriskiga pinnaste kategooriasse. Arvestades radoonitaseme kõikuvust, on detailplaneeringus määratud radoonitõrje meetmed ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Nende järgimisel tagatakse hoones tervislik sisekliima.

Osaühingu Alkranel on teinud müra hinnangu sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ järgi. Alates 1. veebruarist 2017 hinnatakse müra olukorda atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi. Prognoositud liiklusmüra tase välisõhus ületab nii päeval kui ka öösel müra sihtväärtust. Meetmed mürast tingitud häiringute leevendamiseks siseruumides on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneeringus on määratud nõuded kavandatud hoone ehitamisega kaasneda võivate negatiivsete mõjutuste minimeerimiseks vastavalt aktsiaseltsi MAVES tehtud hüdrogeoloogiliste mõjude prognoosi aruandele.

5. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 7. juulist kuni 4. augustini 2016, esitas E. Seidelberg planeeringu lahenduse kohta kaks ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas oma seisukohad E. Seidelbergile 17. augusti 2016 kirjaga nr 3-2/1563-12.

E. Seidelberg andis teada, et on kohtus vaidlustanud planeeritud alale jääva endise kinnistu nr 2390 osalise tagastamata jätmise. Vaidlusalune maatükk on praegu Pärnu maantee T6 kinnistu osa. E. Seidelberg oli seisukohal, et kuni kohtuvaidlused ei ole lõppenud jõustunud kohtulahendiga, pole mõistlik detailplaneeringut edasi menetleda. Alternatiivina tegi E. Seidelberg ettepaneku kavandada vaidlusalusest maatükist 103 m2 suurune 80% elamu- ja 20% ärimaa sihtotstarbega krunt ning jätta nimetatud maatükile kavandamata tehnovõrgud ja avalikult kasutatavaks määratav kõnnitee.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et detailplaneeringusse tehakse muudatus ning kõnnitee ja tehnovõrkude asukohta muudetakse nii, et need ei läbiks vaidlusalust maatükki.

Detailplaneeringut on muudetud nimetatud viisil.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei pidanud detailplaneeringu menetluse peatamist põhjendatuks ning otsustas, et detailplaneering esitatakse kehtestamiseks Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas, jättes vaidlusaluse maatüki ja sellega külgneva Pärnu maantee T6 kinnistu osa detailplaneeringu kehtestatavast osast välja. Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et detailplaneeringu osaline kehtestamine ei välista kehtestamata jääva osa kohta detailplaneeringu menetluse jätkamist pärast kohtulahendi jõustumist.

Tulenevalt asjaolust, et detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut ning osa detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuist ja vastuväiteist ei arvestatud ja nendest ei loobutud, esitas Tallinna Linnavalitsus 22. novembri 2016 kirjaga nr LV-1/2926 detailplaneeringu Harju maavanemale (edaspidi ka järelevalvaja) kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 3 kohaseks nõusoleku saamiseks ning § 23 lõike 6 kohaseks järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 14. detsembril 2016 detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isik osales nimetatud nõupidamisel.

Harju maavanem tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele 15. detsembri 2016 kirjaga nr 6-7/4018, milles esitas oma märkused, millega arvestamise järgselt saab ta otsustada detailplaneeringu menetluse edasise jätkamise (sh vastuväidetele seisukoha andmise) ja heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikes 6 sätestatud korrale.

Järelevalvaja palus kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.1 „Nõuded hoone projekteerimiseks“ tingimusega, mille kohaselt kavandatud hoone põhjapoolne fassaad tuleb projekteerida tulemüüri nõuetele vastava seinana täiskõrguses. Seda põhjusel, et nimetatud detailplaneeringu seletuskirja punkti täiendamises lepiti kokku Harju Maavalitsuses 14. detsembril 2016 toimunud nõupidamisel.

Võttes arvesse, et detailplaneeringut korrigeeritakse eelnevalt nimetatud nõudega, siis tuli järelevalvaja hinnangul küsida Päästeameti Põhja päästekeskuse seisukohta detailplaneeringule tuleohutuse ja teiste päästetööde tagamiseks täiendavate abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks. Selleks palus järelevalvaja küsida kohalikul omavalitsusel pärast detailplaneeringu materjalide korrigeerimist Päästeameti Põhja päästekeskuse seisukohta planeeringu lahendusele.

Järelevalvaja lisas, et detailplaneeringu materjalidest ei selgu, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas oleks küsitud Keskkonnaameti hinnangut. Järelevalvaja palus kohalikul omavalitsusel küsida Keskkonnaameti hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta.

Tallinna Linnavalitsus esitas 3. mai 2017 kirjaga nr LV-1/1276 oma seisukohad järelevalvemenetluse märkuste kohta.

Tallinna Linnavalitsus märkis, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.1 „Nõuded hoone projekteerimiseks“ on lisatud tingimus, mille kohaselt tuleb planeeritud hoone põhjapoolne fassaad endise kinnistu nr 2390 osas projekteerida tulemüüri nõuetele vastava seinana täiskõrguses.

Tallinna Linnavalitsus märkis, et pärast detailplaneeringu korrigeerimist edastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu kooskõlastamiseks Päästeameti Põhja päästekeskusele, kes kooskõlastas Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu tuleohutusosa. Päästeameti Põhja päästekeskuse kooskõlastus on detailplaneeringu lisades koostöö dokumentides.

Tallinna Linnavalitsus lisas, et Tallinna Keskkonnaamet küsis 26. jaanuari 2017 kirjaga nr 6.1-4.1/80-1 Keskkonnaameti Põhja regioonilt hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta.

Keskkonnaameti Põhja regiooni 28. veebruari 2017 kirjas nr 6-5/17/1719-2 asuti seisukohale, et eeldatavalt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist keskkonnamõju, kui arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korralduse nr 626-k „Kesklinnas asuvate Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ punktis 4 toodud lisanõudeid. Keskkonnatingimuste arvestamine on võimalik kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus on esitatud keskkonnakaitselised nõuded detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“.

Keskkonnaameti Põhja regioon lisas, et olulisim mõju võiks selle detailplaneeringu elluviimisel kaasneda põhjaveele. Detailplaneeringu menetluse käigus on eksperdid koostanud hüdrogeoloogiliste mõjude prognoosi. Keskkonnaameti Põhja regioon oli seisukohal, et detailplaneeringus esitatud nõuded on piisavad olulise keskkonnamõju vältimiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei oleks käesoleval juhul olnud eeldatavalt vajalik (keskkonnatingimused on seatud detailplaneeringus).

Lisaks andis Keskkonnaameti Põhja regioon oma kirjas teada, et kavandatud hoone ehitajal on vaja taotleda vee erikasutusluba.

Tallinna Linnavalitsus märkis, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.4 „Nõuded hoone ehitamiseks“ on lisatud järgmine tingimus: kuna väljapumbatava põhjavee hinnanguline kogus on 10 l/s, siis tuleb hoone ehitajal taotleda ajutine vee erikasutusluba.

Tallinna Linnavalitsus lisas, et Tallinna Keskkonnaameti 26. jaanuari 2017 kiri nr 6.1-4.1/80-1 ja Keskkonnaameti Põhja regiooni 28. veebruari 2017 kiri nr 6-5/17/1719-2 on detailplaneeringu lisades detailplaneeringu menetlusdokumentides.

Kuna vastuväiteid esitanud isik ja kohalik omavalitus vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, siis tulenevalt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikest 4 andis järelevalvaja oma kirjaliku seisukoha lahendamata jäänud vastuväidete kohta.

Järelevalvaja selgitas, et käimas olev kohtumenetlus ei takista paralleelset planeerimismenetluse läbiviimist. Järelevalvaja märkis, et pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut on planeeringu lahendust korrigeeritud nii, et vaidlusalune maatükk on arvatud detailplaneeringu kehtestamisele minevast alast välja ning käesolevas detailplaneeringus ei koormata seda maa-ala tehnovõrkude ega muude kitsendustega.

Järelevalvaja lisas, et pärast Harju Maavalitsuses 14. detsembril 2016 toimunud nõupidamist täiendati detailplaneeringu seletuskirja tingimusega, mis käsitles kavandatud hoone põhjapoolse fassaadi projekteerimist tulemüüri nõuetele vastava seinana täiskõrguses.

Eeltoodust tulenevalt asus järelevalvaja seisukohale, et detailplaneeringu osaline kehtestamine ei riku vastuväiteid esitanud isiku seadusega kaitstud õigusi, mis kuuluksid järelevalvaja poolt tagamisele. Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lahendus ei takista planeeringu alast välja jääva vaidlusaluse 103 m2 suuruse maatüki omandikuuluvuse ümberkorraldamist ega kohtumenetluse läbiviimist. Kehtestamata jääva osa kohta saab detailplaneeringu menetlust jätkata pärast kohtulahendi jõustumist, kui kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks. Järelevalvaja lisas, et detailplaneeringu koostamist korraldaval kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada detailplaneering osaliselt ning seda ei loeta detailplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Järelevalvaja märkis, et kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning käesoleval juhul on avalikkust detailplaneeringu koostamise algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.

Järelevalvaja asus seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalvaja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti Põhja Päästekeskuse ja teiste asjakohaste asutustega.

Järelevalvaja lisas, et tema hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks maavanemal järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikes 6 sätestatud maavanema järelevalve pädevusele.

Lähtudes kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3, nõustus Harju maavanem 10. mai 2017 kirjaga nr 6-7/4018 Tallinna üldplaneeringu muutmisega kehtestamisele mineva ala osas. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis Harju maavanem 10. mai 2017 kirjaga nr 6-7/4018 oma heakskiidu Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 12. mail 2005 registreeritud avaldusega Q Vara OÜ (praegu Aktsiaselts Q Vara) esindaja J. Järvik, kes soovis liita Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistud ning määrata ehitusõiguse moodustatavale krundile kuni 15-korruselise äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega nr 626 k „Kesklinnas asuvate Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamine algatati eesmärgil liita Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistud, määrata ehitusõigus moodustatavale ärimaa sihtotstarbega krundile kuni 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning krundi kasutamise tingimused.

Nimetatud korralduse punkti 2 järgi tehti detailplaneeringus ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ja muuta Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori.

Detailplaneeringu koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. mail 2013 ja ajalehes Pealinn 13. mail 2013.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 10.-17. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 18. juunil 2013. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht 17. mail 2013 ja ajalehes Pealinn 20. mail 2013.

Arutelul osalesid Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajad, detailplaneeringu eskiislahenduse ja arhitektuurilahenduse koostaja, detailplaneeringust huvitatud isik, Rapla tn 4 ja Rapla tn 5 elanikud. Rapla tn 4 ja Rapla tn 5 elanikud tundsid huvi planeeritud maa-ala ümbruse liikluslahenduse ja insolatsiooni kohta ning jäid seisukohale, et kavandatud hoone on liiga kõrge ega sobi piirkonda.

Detailplaneeringu koostamise ajal esitas pöördumise Korteriühistu Rapla 5 (Rapla tn 5 kinnistu omanike esindaja). Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas korteriühistule 19. augusti 2013 kirjaga nr 3-2/1563-1.

Kuna detailplaneeringu menetlemise ajal on vahetunud detailplaneeringu koostaja ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, siis on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Skaala Projekt OÜ ja Garganega OÜ sõlminud 1. juulil 2015 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/137.

Detailplaneeringu on koostanud Skaala Projekt OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega nr 626-k „Kesklinnas asuvate Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Detailplaneeringule on lisatud OÜ FASSAADIPROJEKT tehtud insolatsiooni kestuse analüüs, Osaühingu Tulelaev tehtud radooniuuring, Osaühingu Alkranel tehtud mürahinnang, aktsiaseltsi MAVES tehtud hüdrogeoloogiliste mõjude prognoosi aruanne, maastikuarhitekt P. Pallase koostatud haljastuslik hinnang ja hinnang IV väärtusklassi arukase kohta.

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd kuni 30. juunini 2015 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 14 lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi planeeringu lahendus puudutas, arvamust on küsitud § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt ja detailplaneering on kooskõlastatud § 15 lõikes 7 loetletud asutustega.

Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Päästeameti Põhja päästekeskus, Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute omanik Garganega OÜ ei esitanud detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal ega detailplaneeringu kohta arvamust avaldades omapoolseid tingimusi.

Tallinna Keskkonnaamet ei esitanud detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi, kuid määras nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Vastavad tingimused on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Linnavaraamet märkis, et planeeringu lahenduse kohaselt on Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7 (praegu Pärnu mnt 109a) kinnistul asuvale munitsipaallasteaiale parema juurdepääsu tagamiseks planeeritud avalikult kasutatav kõnnitee, mis osaliselt paikneb planeeritud ärimaa krundil. Tallinna Linnavaraamet pidas vajalikuks detailplaneeringukohase kõnnitee osa avaliku kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmida Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute omanikuga pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne detailplaneeringu kehtestamist.

Detailplaneeringut on muudetud nii, et kavandatud kõnnitee jääb tervikuna planeeritud ärimaa krundile.

Tallinna Linnavalitsuse 25. mai 2016 korralduse nr 824-k „Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Kesklinnas“ punkti 3 alusel tuli Tallinna Linnavaraametil korraldada enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohase kõnnitee osa avaliku kasutuse tagamiseks Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute omanikuga tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmimine.

Tallinna Linnavalitsuse 31. mai 2017 korralduse nr 819-k „Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel taotleti Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringust tulenevalt Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse (isikliku kasutusõiguse ala Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnisasja 49 m2 suurune osa ja Rapla tn 3 kinnisasja 39 m2 suurune osa) seadmist nimetatud kinnisasjadele ehitatava kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks. Nimetatud korralduses on sätestatud isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused. Nimetatud korralduse järgi on määratud Tallinna Kommunaalamet isikliku kasutusõiguse valitsejaks isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. Nimetatud korralduse alusel on vastavasisuline notariaalne leping sõlmitud 7. juunil 2017. Vastavasisulised eelmärked on kantud kinnistusraamatusse.

Tallinna Linnavaraameti palvel on detailplaneeringu materjalidele lisatud Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute omaniku kirjalik nõusolek servituudi seadmiseks.

Lennuameti kooskõlastusest tulenev nõue ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 punkti 7 alusel tuleb detailplaneering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga juhul, kui planeeritud maa-alale kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi. Kavandatud hoone suurim lubatud kõrgus on kuni 44,9 meetrit maapinnast. Kaitseministeerium kooskõlastas detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Kuna Tallinna planeeringute registris olevatest dokumentidest ei selgunud, milline on Eesti Vabariigile kuuluva ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel (volitatud asutus Maa-amet) oleva sihtotstarbeta maa sihtotstarbega Pärnu mnt 109c kinnistuga külgnevale umbtänava maa-alale planeeritud liikluslahendus, palus Maa-amet esitada detailplaneeringu enne selle vastuvõtmist neile arvamuse avaldamiseks.

Pärnu mnt 109c kinnistu on planeeritud maa-ala naaberkinnistu. Maa-ametit teavitati detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajast ja kohast.

AS Tallinna Küte (praegu AS Utilitas Tallinn), AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu Telia Eesti AS), aktsiaselts Eesti Gaas (praegu AS Eesti Gaas) ja Elektrilevi OÜ ei esitanud detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi. Tingimused ehitamiseks ning ehitus- ja tööprojekti koostamiseks on määratud detailplaneeringus nõuetena.

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI nõuet servituudi seadmise osas ei ole arvestatud, kuna võõrale kinnistule pole vee- ja kanalisatsioonitorustikku planeeritud.

Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut, esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 11. juuni 2015 kirjaga nr 3-2/1563 detailplaneeringu Harju maavanemale kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

Harju maavanem, vaadanud planeeringu läbi, palus oma 22. juuni 2015 kirjas nr 6-7/2544 lisada planeeringu dokumentatsioonile ka väljavõtte linnaosa ajalehest detailplaneeringu koostamise algatamisest teavitamise kohta.

Detailplaneeringu koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht ja ajalehes Pealinn. Vastavat teadet ajalehes Kesklinna Sõnumid ei ilmunud.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määras Harju maavanem detailplaneeringu kooskõlastamise Terviseameti Põhja talitusega selleks, et välja selgitada lähiümbruses asuvate elamute elanikele planeeritud hoonest tulenevate mõjutuste vähendamiseks ja tervisele ohutu elukeskkonna tagamiseks võimalike abinõude seadmise vajadus.

Terviseameti Põhja talituse kooskõlastusest tulenevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneeringust huvitatud isikuga on 20. novembril 2015 sõlmitud kuni 30. juunini 2015 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lõike 1 kohane leping nr 3-7/199.

Planeerimisseaduse § 132 lõige 6 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Detailplaneeringu kõrvaltingimusena nähakse ette, et Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringu alal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel 20. novembril 2015 sõlmitud halduslepingus nr 3-7/199 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute alusel korrigeeriti mõnevõrra detailplaneeringu lahendust, millest tulenevalt muudeti detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks mõeldud ala. Sellest lähtuvalt allkirjastati 6. detsembril 2017 20. novembril 2015 sõlmitud halduslepingu nr 3-7/199 lepingu lisa nr 2 millega asendatakse lepingu lisa nr 1 lepingu lisaga nr 3. Lisa nr 1 asendamisega lisaga nr 3 loetakse lepingu teksti viited lepingu lisale nr 1 asendatuteks lepingu lisaga nr 3.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. mai 2016 korraldusega nr 824-k „Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Kesklinnas“. Nimetatud korralduse punkti 2 järgi tehti detailplaneeringus ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“. Nimetatud korralduse punktis 3 määrati ülesanne Tallinna Linnavaraametile, mida on kirjeldatud otsuse seletuskirja (lisa 1) jaotises „Detailplaneeringu menetlus“ (detailplaneeringu koostamisel Tallinna Linnavaraametiga tehtud koostöö).

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 28. mail 2016 ja ajalehes Pealinn 6. juunil 2016.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 7. juulist kuni 4. augustini 2016. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 21. mail 2016, ajalehes Pealinn 23. mail 2016 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 27. mail 2016.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas E. Seidelberg planeeringu lahenduse kohta kaks ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas oma seisukohad E. Seidelbergile 17. augusti 2016 kirjaga nr 3-2/1563-12.

Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 24. augustil 2016, ajalehes Pealinn 29. augustil 2016 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 30. septembril 2016.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 15. septembril 2016 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Arutelul osalesid Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajad, detailplaneeringu koostaja, detailplaneeringust huvitatud isik ja E. Seidelberg koos oma esindajaga. Arutelul käsitleti detailplaneeringusse tehtud muudatust, planeeringu lahendust ja haljastuse asendusistutust.

E. Seidelberg nõustus tehnovõrkude ümberkavandamisega selliselt, et need ei läbi vaidlusalust maatükki. E. Seidelberg jäi oma seisukoha juurde detailplaneeringu menetluse peatamise osas.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 10. oktoobril 2016, ajalehes Pealinn 17. oktoobril 2016 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 28. oktoobril 2016.

Tulenevalt asjaolust, et detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut ning osa detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuist ja vastuväiteist ei arvestatud ja nendest ei loobutud, esitas Tallinna Linnavalitsus 22. novembri 2016 kirjaga nr LV-1/2926 detailplaneeringu Harju maavanemale kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 3 kohaseks nõusoleku saamiseks ning § 23 lõike 6 kohaseks järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Harju maavanem tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele 15. detsembri 2016 kirjaga nr 6-7/4018, milles esitas oma märkused, millega arvestamise järel saab ta otsustada detailplaneeringu menetluse edasise jätkamise (sh vastuväidetele seisukoha andmise) ja heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikes 6 sätestatud korrale.

Tallinna Linnavalitsus esitas 3. mai 2017 kirjaga nr LV-1/1276 oma seisukohad järelevalvemenetluse märkuste kohta.

Lähtudes kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3, nõustus Harju maavanem 10. mai 2017 kirjaga nr 6-7/4018 Tallinna üldplaneeringu muutmisega kehtestamisele mineva ala osas. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis Harju maavanem 10. mai 2017 kirjaga nr 6-7/4018 oma heakskiidu Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringule ning tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punktide 1 ja 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisest Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas ühe nädala jooksul Rapla tn 4, Rapla tn 5, Rapla tn 5a ja Pärnu mnt 115 // Rapla tn 2 kinnistute omanikke, Korteriühistut Rapla 5 (Rapla tn 5 kinnistu omanike esindaja), Pärnu mnt. 106 Korteriühistut (Pärnu mnt 106 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Pärnu mnt 107/109 (Pärnu mnt 107 kinnistu omanike esindaja), Tallinna Haridusametit (Pärnu mnt 109a linnavara valitseja), Tallinna Lasteaeda Südameke, Maa-ametit ja E. Seidelbergi.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 alusel kehtestab volikogu detailplaneeringud juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega. Kuna detailplaneeringu kehtestatava osa ulatuses muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“, siis kuulub Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees