|
|
Tallinna
Linnavolikogu 5. oktoobri 2017
otsuse nr 130
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tallinna
linnahalli ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas ja
Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas
ja Põhja-Tallinnas asuva 11,50 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna
linnahalli ja lähiala detailplaneering, AB Artes Terrae OÜ töö nr 1624DP1.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kinnistute piiride muutmise
teel kümme ärimaa või äri- ja elamumaa, üks ärimaa või äri- ja tootmismaa, üks
ühiskondlike ehitiste maa või ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa, kaks ärimaa,
kümme transpordimaa ning kolm tootmismaa sihtotstarbega krunti. Ärimaa
sihtotstarbe asemel võib kavandada ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe.
Moodustatavatele ärimaa või äri- ja elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus
3-5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete või äri- ja eluhoonete,
ärimaa kruntidele kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete või ühe
6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja, ärimaa või äri- ja
tootmismaa krundile 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone või 6 maapealse
ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehitamiseks. Lisaks on kavandatud muuta
Tallinna linnahalli kinnistu sihtotstarve osaliselt ärimaaks või säilitada
ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning määrata ehitusõigus Tallinna
linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
Detailplaneeringuga muudetakse
planeeritud maa-ala piires Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“
kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid üldkasutatava hoone maast ja haljasala maast
ärimaaks, elamumaaks ja transpordimaaks ning linnahalli merepoolses osas olev
jahi- ja reisisadama maa transpordimaaks. Osaliselt säilib üldkasutatava
hoone maa juhtotstarve.
Detailplaneeringuga muudetakse
planeeritud maa-ala piires Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut“,
kuna detailplaneeringus on taotletud looduskaitseseadusest tuleneva ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritud maa-ala ulatuses kuni olemasoleva
veepiirini.
Detailplaneeringu
kehtestamisel muutub käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas
kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304 kehtestatud
„Kesklinna Sadamat ümbritsevate
alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks“
ja Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010 otsusega nr 131 kehtestatud „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute
ning lähiala detailplaneering“.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud ala piirneb põhjast
Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast
Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Osa planeeritud alast asub Põhja-Tallinnas
ja osa Kesklinnas.
Planeeritud alal asuvad:
- ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega
Tallinna linnale kuuluvad Mere pst 18, Mere pst 20 ja Mere pst 20d kinnistud.
Mere pst 20 kinnistul paikneb 4-korruseline Tallinna linnahall, mis on
tunnistatud kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
ehitismälestiseks. Mälestise kaitsevöönd on Mere pst 20 krunt. Teised eespool
nimetatud kinnistud on hoonestamata;
- 50% sotsiaalmaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega Logi tn 7 ja
Logi tn 9 kinnistud, mis kuuluvad Tallinna linnale ja on hoonestamata. Mõlemale
kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus OÜ Logi Projekt ja AKTSIASELTSI
TALLINNA VESI kasuks;
- tootmismaa sihtotstarbega Rumbi tn 7, Rumbi tn 9 ja Rumbi
tn 7a kinnistud. Rumbi tn 7 ja Rumbi tn 9 kinnistul asub pumpla ning mõlema kinnistu
omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Elektrilevi OÜ-le kuuluval Rumbi tn 7a
kinnistul paikneb alajaam;
- transpordimaa sihtotstarbega Mere pst 20c kinnistu, millel
on ehitisregistri andmetel alustatud rannakindlustuse ja rannapromenaadi
ehitamist, ning transpordimaa sihtotstarbega Rumbi tänav T4 kinnistu, mis on
hoonestamata. Mõlemad kinnistud kuuluvad Tallinna linnale.
Lisaks jääb planeeritud alale osa
transpordimaa sihtotstarbega Kalasadama tänav T4, Logi tänav T2 // Vööri tänav T2,
Logi tänav T1 // Rumbi tänav T5 // Sadama tänav T1 ning Logi tn 13
kinnistutest, mis kõik kuuluvad Tallinna linnale. Samuti jääb planeeritud alale
osa 95% äri- ja 5% transpordimaa sihtotstarbega Sadama tn 5 // 7 kinnistust,
mis kuulub Osaühingule Fastinvest.
Planeeritud alale ulatub
kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.-16. sajandi asulakoha kaitsevöönd.
Planeeritud ala jääb Vabariigi
Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus“ kohasesse Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna
silueti vaadeldavus.
Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017
käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud „Tallinna riskianalüüsi 2016“ kohaselt
jääb suurem osa planeeritud alast Järvevana tee 3
kinnistul asuva AKTSIASELTSI TALLINNA VESI
veepuhastusjaama kloorilao ohualasse, mille raadius on 3400 meetrit.
Planeeritud ala jääb
looduskaitseseaduse ja veeseaduse kohasesse Läänemere ranna ehituskeelu-,
veekaitse- ja piiranguvööndisse. Looduskaitsealuseid objekte planeeritud alal
või selle vahetus ümbruses pole.
Piirkonna linnaehituslikud
dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel. Piirkonda mõjutab Tallinna
sadama lähedus. Kontaktvööndis paiknevad valdavalt erinevatest ajastutest
pärinevad äri- ja tootmishooned. Kontaktalal asuvad erineva korruselisusega
hooned: vanemad hooned on valdavalt 2- kuni 4-korruselised, uuemad hooned on kuni
6-korruselised. Haljastus on enamikus puiesteedena ja tänavamaa eraldusribadel,
hoonestatud kruntidel on haljastust vähe.
2. Paljassaare
ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ning koostatav Põhja-Tallinna
linnaosa üldplaneering
Planeeritud maa-ala asub Tallinna
Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“
kohaselt tsoonis 11 - linnahalli piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbed on üldkasutatavate
hoonete maa, jahi- ja reisisadama maa, haljasala, liiklust teenindava ehitise
maa ning tehnoehitise maa.
Ala on määratud kohustusliku
arhitektuurikonkursi alaks. Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna
linnahallist (välja arvatud lavatorn) kõrgemad. Lubatud täisehitus on 70% ja
vähim nõutav haljastuse osakaal on 20%. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi
tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb
tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ja parkimine lahendada krundisiseselt.
Planeeritud ala jääb Paljassaare ja
Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus määratud Merivälja muuli, Pirita
sadama kai ning Maarjamäe memoriaali vanalinna sihilisse vaatesektorisse.
Detailplaneeringus muudetakse
Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare
ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid
üldkasutatavate hoonete maast ja haljasala maast ärimaaks, elamumaaks ja
transpordimaaks ning linnahalli merepoolses osas olev jahi- ja reisisadama maa
transpordimaaks. Osaliselt säilib üldkasutatava hoone maa juhtotstarve. Lisaks
muudetakse rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu. Detailplaneeringus on taotletud
looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist käesolevas
planeeringus planeeritud ala ulatuses kuni olemasoleva veepiirini. Keskkonnaamet
andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringus taotletud ulatuses.
Detailplaneeringu lahenduse
kohaselt võetakse aktiivselt ja eesmärgipäraselt kasutusele seni kasutuseta
tehnogeenne rannaala ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul
kallasrajal. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on luua mere äärde Euroopa
merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala
aktiivsesse kasutusse, sest piki mereranda on planeeritud rannapromenaad.
Ehituskeeluvööndi vähendamist on toetanud ka asjaolu, et ehituskeeluvööndi
ülesandeks on kaitsta mereäärset looduskeskkonda võimalike kahjustuste ja
negatiivsete kõrvalmõjude eest. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole
tegemist loodusliku mererannaga, vaid merre täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga
(kaid, sadamarajatised jm) ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik
looduskeskkond, mida kaitsta. Lisaks on keskkonnaminister 13. oktoobri 2008
kirjas nõustunud Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010 otsusega nr 131
kehtestatud „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute
ning lähiala detailplaneeringu“ puhul Läänemere ranna
ehituskeeluvööndi vähendamisega 50 meetrilt olemasoleva veepiirini. Logi tn 8,
9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering kehtib osa planeeritud ala
kohta. Rannapromenaadi ehitamise võimaldamiseks on sarnaselt Logi tn 8, 9 ja 10
kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lahendusele kavandatud vähendada
ranna ehituskeeluvööndit kogu käesolevas detailplaneeringus planeeritud ala
ulatuses olemasoleva veepiirini.
Pärast Paljassaare ja Russalka
vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud
linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik
prognoosida. Detailplaneeringu lahendus võimaldab ehitada nii ärihooneid, äri-
ja eluhooneid kui ka ühiskondlikke hooneid. Piirkonna eeldusi arvestades ja
linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmeotstarbelised
hooned. Linna keskuse ja selle vahetus läheduses asuvate alade asustustiheduse
suurendamine vastab säästva arengu põhimõtetele. Sellega välditakse
valglinnastumist, mis suurendab auto kasutamise vajadust ja transiitliiklust,
kuna infrastruktuur jääb planeeritud alast jalgsikäigu kaugusele. Eluruumide
kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste kohalolek ning seega ka
kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Planeeringus määratud tingimuse
kohaselt võib ärimaa sihtotstarbe asemel kavandada ühiskondlike ehitiste maa
sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida linnahalli
kasutust toetava funktsiooniga hooned.
Planeeritud hoonete suurimaks
absoluutkõrguseks on määratud kuni 21 meetrit, mis ei ületa linnahalli kõrgust
(lavatorni kõrgus on 22,6 meetrit). Arvestades praeguste kruntide suurust,
kujuneb Logi tn 7 kinnistu täisehituseks kuni 55% ja Logi tn 9 kinnistu
täisehituseks kuni 44%. Kogu planeeritud ala täisehitus on kuni 45%.
Detailplaneering on esitatud näitajate osas üldplaneeringuga kooskõlas.
Planeeritud avalikult kasutatavate
kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele
lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad.
Ökoloogiliselt puudub antud asukohas vajadus rohekoridori järele, sellest
lähtuvalt on traditsioonilise rohekoridori kavandamisest antud asukohta
loobutud. Selle asemel on linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale
planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana.
Linnahalli ja planeeritud hoonete vaheliseks kauguseks koos linnahalli
ümbritsevate nõlvadega kujuneb ligikaudu 33 meetrit. Planeeritud hoonete ning
linnahalli vahelise ruumi proportsiooni kujundamisel on arvestatud tänava
laiuse ja tänavaseina kõrguse suhet. Kuna avalike alade kohta parima
linnaehitusliku lahenduse saamiseks on vajalik korraldada arhitektuurivõistlus,
ei määrata detailplaneeringus vähimat haljastuse osakaalu.
Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari
2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu“ koostamise eesmärk on kavandada Põhja-Tallinna
edasised arengusuunad ja siduda territooriumi
funktsionaalne planeerimine linna üldiste arengusuundadega, lähtudes muu
hulgas ka Põhja-Tallinna arengukavast. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna
linnaosa üldplaneeringuga soovitakse luua eeldused mereäärsete alade
väärtustamiseks ja avamiseks, mitmekesistada sealseid tegevusvõimalusi, rõhutada
olemasolevaid ajaloolist ja kultuurilist väärtust omavaid hooneid, luua
võimalused kasutusest väljalangenud alade kasutusele võtmiseks ning
jalakäijasõbraliku ja kvaliteetse linnaruumi loomiseks jm. Arvestades koostatavas
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus toodut, on antud asukohas Paljassaare
ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine linnaehituslikult
põhjendatud.
Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritud maa-ala
Mere pst 20 kinnistu osas ühiskondlike hoonete alale. Ühiskondlike hoonete ala
on mõeldud põhiliselt suurema territooriumiga ühiskondlikele hoonetele, nagu lastehoiu-,
haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, operatiivteenuste-,
kultuuri-, spordi- ja riigiasutustele. Avalikult kasutatavate ja
sotsiaalobjektide ala maakasutuse juhtotstarvet võib muuta juhul, kui avalikult
kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala on kaotanud senise funktsionaalsuse, ning
kohas, kus linnaehituslikust seisukohast ja avalikust huvist lähtuvalt ei ole
avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala säilitamine ja reserveerimine
tulevikuks vajalik. Hooned ja neid ümbritsev avalik ruum tuleb lahendada ühtse
tervikuna ning tagada hoonete ja neid ümbritseva ala kõrge
(maastiku-)arhitektuuriline kvaliteet.
Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu tööversiooni kohaselt tuleb tagada vaated rannaaladelt mere
ääres paiknevatele kultuurimälestistele, sealhulgas Tallinna linnahallile.
Detailplaneering on kooskõlas
koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.
3. Kehtiv
detailplaneering
Planeeritud ala osa kohta kehtivad
järgmised detailplaneeringud:
- Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304
kehtestatud „Kesklinna Sadamat ümbritsevate
alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks“.
Käesolevas planeeringus muudetakse Logi tn 7 kinnistule varem planeeritud
hoonestusala asukohta ja suurust. Logi tn 7 kinnistu osas suurendatakse hoonete
korruselisust ja parkimiskohad planeeritakse valdavalt hoonesse, muudetakse
varem planeeritud krundijaotust ja planeeritud kruntide sihtotstarbeid;
- Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010 otsusega nr 131
kehtestatud „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute
ning lähiala detailplaneering Kesklinnas“. Käesolevas planeeringus
muudetakse Logi tn 9 kinnistule varem planeeritud hoonestusala ulatust. Logi tn
9 kinnistule varem kavandatud hoonealust pinda vähendatakse ja kinnistule
kavandatud hoone kõrgust vähendatakse teatud ulatuses.
Kuna eespool nimetatud
detailplaneeringute kehtestamisest on möödunud märkimisväärne aeg, muutunud on
linnaehituslik olukord ning Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks on välja
töötatud uus kontseptsioon, on otstarbekas koostada uus detailplaneering, mille
käigus leitakse asjaomaste asutuste ja puudutatud isikute kaasamisega erinevate
huvigruppide huve tasakaalustav, ajakohane ning linnaruumiliselt sobiv
lahendus.
Planeerimisseaduse § 140 lõige 8
sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala
kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Tallinna linnahalli ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad eespool nimetatud
detailplaneeringud käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas
kehtetuks.
4. Detailplaneeringus kavandatu
Planeeringu lahenduse
väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta Tallinna linnahalli ja Logi tänava
vahel asuv hoonestamata maa-ala kasutusse ning kujundada alast atraktiivne
linnaruum, mida ilmestavad liigendatud tänavaseinad, jalakäijate ja
kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, tänavad koos
tänavahaljastusega ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud luua
võimalused Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada Tallinna
linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja
vaadeldavus.
Uued hooned on planeeritud
maa-alale, mis jääb Tallinna linnahalli suhtes itta ning mis piirneb Logi
tänavaga. Planeeritud hoonete (v.a tehnilised hooned) absoluutne kõrgus jääb
vahemikku 14 kuni 21 meetrit. Tallinna linnahalli dominantsuse ja
linnaehituslikult sujuva ülemineku tagamiseks on Tallinna linnahallile lähimate
hoonete ja hooneosade absoluutne kõrgus planeeritud kuni 14 meetrit. Linnahalli
praegune absoluutne kõrgus 22,6 meetrit säilitatakse.
Ühtlase tänavaseina kujundamiseks
on määratud Logi tänava ehitusjoon. Selleks, et hoonestatavast alast kujuneks
linna keskusele iseloomuliku ilme ja struktuuriga piirkond, on
detailplaneeringus määratud tingimus näha ette kinnine ja/või vahelduv
hoonestusviis ning perimetraalne hoonestuslaad. Logi tn 7 ja Logi tn 9
kinnistutest kruntide moodustamisel on juhindutud põhimõttest planeerida
optimaalse suurusega ja võimalikult kompaktsed krundid. Tulenevalt vajadusest
tagada juurdepääs Tallinna linnahallile kogu perimeetri ulatuses, on Tallinna
linnahalli ja planeeritud hoonete vahelisele alale kavandatud tänav. Linnahalli
ja planeeritud hoonete vahelise ruumi laius võimaldab kujundada alast lineaarse
linnapargi, mis tagab jalakäijatele ja kergliiklejatele sujuva ja lühima
juurdepääsu Sadama tänavalt mereni. Merega piirnevale alale on planeeritud
promenaad.
Avalikes huvides on otstarbekas
võtta linna keskuse vahetus läheduses asuv madala kasutusintensiivsusega, kuid
väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele. Vanalinna
vaadeldavus on tagatud Tallinna linnahalli katuselt ning ka merelt, kuna
kavandatud hooned ei ületa Tallinna linnahalli kõrgust. Lahenduse
väljatöötamisel on arvestatud peamiste vaatesuundadega Tallinna linnahallile.
Detailplaneeringus on määratud nõue
koostada planeeritud hoonestuse ehitusprojektid ainult avalike
arhitektuurivõistluste tulemuste alusel. Avalikult kasutatavate alade
(rannapromenaad, linnaväljakud, rohekoridor jm) kohta projektide koostamisel
tuleb ehitusprojekti staadiumis korraldada arhitektuurivõistlus. Linnahalli
täpne suurus, sh hooneosade kinniehitamisvõimalus ja juurdeehitiste ehitamise
võimalus ning kasutusfunktsioonid, tuleb täpsustada eraldi muinsuskaitse
eritingimuste alusel ehitusprojekti staadiumis.
Detailplaneeringus on kavandatud
järgmised krundid:
Krunt positsioon (edaspidi pos)
1 on kavandatud ärimaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega või ühiskondlike
ehitiste maa või ühiskondlike ehitiste maa ja elamumaa sihtotstarbega. Krundile
on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone
ehitamiseks. Hoone lubatud absoluutne kõrgus on kuni 21,0 meetrit.
Krundid pos 2 ja 6 on kavandatud
ärimaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega või ühiskondlike ehitiste maa või
ühiskondlike ehitiste maa ja elamumaa sihtotstarbega. Mõlemale krundile on
määratud ehitusõigus kuni 3 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone
ehitamiseks. Hoonete absoluutne kõrgus on kuni 14,0 meetrit.
Krundid pos 3-5 on kavandatud
ärimaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega või ühiskondlike ehitiste maa või
ühiskondlike ehitiste maa ja elamumaa sihtotstarbega. Igale krundile on
määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone
ehitamiseks. Hoonete absoluutne kõrgus on kuni 21,0 meetrit.
Krundid pos 7, 8, 10-15, 26 ja 27
on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega. Sadama tn 5 // 7 kinnistust
moodustatakse ajutine krunt pos 15a, mis on vajalik Rumbi ja Sadama tänavat
ühendava tänava rajamiseks. Olemasolev sadam krundil pos 13 on lubatud
säilitada ja sadama teenindusruumid on ette nähtud säilitada Tallinna
linnahallis. Kruntidele pos 7, 13 ja 14 on planeeritud avalikult kasutatav
rannapromenaad. Kruntidele pos 8, 12, 15, 26 ja 27 on planeeritud avalikult
kasutatav tänav ja rohestruktuur. Kruntidele pos 10 ja 11 on planeeritud
avalikult kasutatav linnaväljak.
Krunt pos 9 on kavandatud
ühiskondlike ehitiste maa või ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa (ärimaa
sihtotstarvet võib olla kuni 50%) sihtotstarbega. Krundile on määratud
ehitusõigus krundile jääva Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja
linnahallile juurdeehitiste ehitamiseks. Linnahalli rekonstrueerimisel tuleb
järgida muinsuskaitse eritingimusi.
Krundid pos 16-18 on kavandatud
tootmismaa sihtotstarbega. Kinnistute suurust ega piire ei ole ette nähtud
muuta. Krundil asuvad hooned ja rajatised nähakse ette säilitada või asendada.
Igale krundile on määratud ehitusõigus kuni ühe 1 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega hoone ehitamiseks. Hoonestusala on määratud paindlikult, arvestades
võimalusega kavandada linnaväljakut raamistav sein.
Krundid pos 19-22 on kavandatud
ärimaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega või ühiskondlike ehitiste maa või
ühiskondlike ehitiste maa ja elamumaa sihtotstarbega. Igale krundile on
määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone
ehitamiseks. Hoonete absoluutne kõrgus on kuni 21,0 meetrit.
Krunt pos 23 on kavandatud ärimaa
või äri- ja tootmismaa sihtotstarbega või ühiskondlike ehitiste maa või
ühiskondlike ehitiste maa ja tootmismaa sihtotstarbega. Krundile on määratud
ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks (hoone
peab jääma pumpla kujast väljapoole) või parkimismaja ehitamisel kuni 6 maapealse
ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Hoone absoluutne kõrgus olenemata
korruselisusest on kuni 21,0 meetrit.
Krunt pos 24 on kavandatud ärimaa
või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega. Krundile on määratud ehitusõigus
kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks või parkimismaja puhul
kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Hoone absoluutne
kõrgus olenemata korruselisusest on kuni 21,0 meetrit.
Krunt pos 25 on kavandatud ärimaa
või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega. Krundile on määratud ehitusõigus
kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Hoone absoluutne
kõrgus on kuni 21,0 meetrit.
Krunte võib omavahel liita
järgmiselt: krundid pos 2-5; krundid pos 6 ja 19-22; krundid pos 23-25.
Kruntide liitmisel liidetakse ehitusõigus, v.a kõrguse osas. Maa-alused hooneosad
võib ehitada ühiselt valmis ka krunte liitmata. Krunte pos 2-5 ning pos 6 ja 19-22
hõlmavates kvartalites võib eluruumide osakaal olla kuni 50%. Planeeritud
kruntide pos 1-6 ja 19-25 täpne sihtotstarve selgub arhitektuurivõistluse
tulemusena.
Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus
on ette nähtud suurimal võimalikul määral säilitada. Uute hoonete ja rajatiste
ehitamisega tuleb likvideerida II-IV väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavad
puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai
2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks
loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse vajadus on 1905 haljastuse
ühikut. Lisaks on kavandatud likvideerida V väärtusklassi hinnatud puid, mida
ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mille likvideerimiseks ei ole
vaja taotleda raieluba. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv
selgub raieloa menetlemisel. Uut kõrghaljastust on kavandatud tänavate äärde,
hoonete vahelistele väljakutele ning rannapromenaadi alale. Krundil pos 9
(linnahall) tuleb säilitada olemasolevad murunõlvad võimalikult terviklikult.
Krunt pos 10 (tammedega liigendatud parkla linnahalli kõrval) on planeeritud
avalikuks kõrghaljastatud väljakuks ning parkimine alal on lubatud vaid
erijuhul. Liikluslahenduse väljatöötamise aluseks on olnud jalakäijate ja
kergliiklejate ning ühissõidukite eelistamise põhimõte.
Planeeritud ala asub Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukava aastateks 2006-2014“ kohaselt linnakeskuse alal, kus
punkti 4.1.3 alusel rakendatakse parkimisnormatiivi suurima lubatud väärtusena.
Arengukava punkti 4.1.10 alusel ei rakendata parkimisnormi muu hulgas
parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus
või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta
oluliselt ehitise arhitektuurilahendust, või riikliku kaitse alla võetud
maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise
kaitsevööndis. Krundile pos 9 jääb mälestiseks tunnistatud linnahall, planeeritud
ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, planeeritud alale
ulatub kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.-16. sajandi asulakoha
kaitsevöönd.
Parkimiskohad Tallinna linnahalli
külastajate tarbeks on kavandatud kruntidele pos 2-6, pos 19-22, pos 23-25 ja
krundile pos 26. Parkimiskorruste ehitamiseks on planeeringus määratud võimalus
ehitada kuni kaks maa-alust korrust. Detailplaneeringus on planeeritud 1064 parkimiskohta,
millest hinnanguliselt 500 on planeeritud Tallinna linnahalli kasutajate
tarbeks. Nimetatud parkimiskohtade arvule lisandub veel 216 olemasolevat
sõiduautode või kuni 32 reisibusside parkimiskohta krundil pos 10. Nimetatud
krundil asuv kõrghaljastus säilitatakse. Suurem osa krundist on katendatud ja
ala on kasutusel parklana. Arvestades vajadust tagada osa Tallinna linnahalli
külastajate tarbeks kavandatud parkimiskohti linnahalli vahetus läheduses, on detailplaneeringus
antud võimalus kasutada kinnistut vajadusel parklana ning ka linnaväljakuna. Detailplaneering
on arengukavaga kooskõlas.
Adepte Ekspert OÜ on koostanud mürahinnangu
sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ järgi.
Alates 1. veebruarist 2017 hinnatakse müra olukorda atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri
16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ järgi. Hoonete projekteerimiseks on
detailplaneeringus ette nähtud müra leevendamise meetmed, mis tagavad
kavandatud hoonetes tervisliku keskkonna.
5. Avaliku väljapaneku tulemused
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku ajal, mis toimus 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017, esitasid
detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited aktsiaselts TALLINNA SADAM
ja Eesti Arhitektide Liit.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM oli
seisukohal, et detailplaneeringus ei ole vaja viidata Rumbi ja Logi tänava
ringristmiku võimalikule ümberehitamise võimalusele ning palus
detailplaneeringus arvestada ainult K-Projekt Aktsiaseltsi koostatud
ringristmiku projektiga. Lisaks leidis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et Rumbi
tänav on oluline juurdepääsutee nii planeeritud alale, mereäärsele piirkonnale
kui ka aktsiaseltsi TALLINNA SADAM omandis olevale alale. Lähtudes eeltoodust
leidis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et Rumbi tänavat ei ole võimalik edaspidi
kasutada läbivaks autoliikluseks ja ette on näha olulisi liiklusprobleeme ning
planeeringu lahendus ei ole kooskõlas varemkoostatud detailplaneeringus
kavandatuga.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
(edaspidi amet) esitas oma seisukohad aktsiaseltsile TALLINNA SADAM 26. aprillil
2017 kirjaga nr 3-2/2046-37.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM pidas
ameti selgitusi piisavateks ning loobus avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusest
8. mail 2017 kirjaga nr 2-7/16-508/2501.
Eesti Arhitektide Liidu (edaspidi EAL)
ettepanekud ja ameti 26. aprilli 2017 kirjas EAL-ile toodud vastused olid järgmised:
- EAL pidas vajalikuks lisada
planeeringule linnahalli projekti autorite arvamus planeeringu lahenduse kohta
(sh läbi linnahalli planeeritud tänavate osas) ning planeeringu lahendus linnahalli
projekti autoritega kooskõlastada.
Amet selgitas, et detailplaneeringu
kooskõlastamist reguleerib planeerimisseaduse § 133. Nimetatud paragrahvis on
nimetatud, kellega tuleb detailplaneering kooskõlastada. Lisaks märkis amet, et
linnahalli projekti autorid ei ole teavitanud ametit soovist olla käesoleva
detailplaneeringu koostamisse kaasatud. Asutused, kellega ja millistel juhtudel
peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringu kooskõlastama, on
loetletud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“. Isikud, kellega koostöös
tuleb detailplaneering koostada ja kes tuleb detailplaneeringu koostamisse
kaasata, on loetletud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 ja lõikes 4.
Nimetatud õigusaktide järgi alal asuvate hoonete projektide autorid
detailplaneeringu kooskõlastajate või arvamuse avaldajate hulka ei kuulu. Amet
esitas käesoleva detailplaneeringu Harju Maavalitsusele täiendavate asutuste ja
isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd
või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse. Harju maavanem pidas vajalikuks
detailplaneeringu koostamisse kaasata Muinsuskaitseameti ja planeering
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Lisaks selgitas amet, et konkreetse
hoone projekti autori või autorite arvamuse saamise vajadust kaalutakse igal
üksikul juhul eraldi. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud tingimus, et
linnahalli täpne suurus, sh hooneosade kinniehitamise võimalus ja
juurdeehitiste ehitamise võimalus ning kasutusfunktsioonid, tuleb täpsustada
eraldi muinsuskaitse eritingimuste alusel ehitusprojekti staadiumis krundi pos 9
piires. Detailplaneeringu faasis pole linnahalli täpne lahendus ning
kasutusotstarbed teada, mistõttu ei pidanud amet otstarbekaks küsida algupärase
projekti autorite arvamust. Detailplaneeringu koostamise üks lähtedokumentidest
on muinsuskaitse eritingimused. Eritingimuste järgi võib kaaluda ka maa-aluse
tunneli rajamist linnahalli C-osa ja A-osa vahele. Arvestades eritingimusi, on
detailplaneeringus jäetud võimalus nimetatud läbipääsu kavandamiseks.
Muinsuskaitse eritingimustes detailplaneeringu koostamiseks on teiste
tingimuste hulgas määratud nõue tugineda linnahalli restaureerimistegevuse ja
võimaliku osalise ümberehituse käigus, samuti konkreetse projekti koostamisel, autoriõiguse seaduse §
4 lõige 3 punktile 14 ning §-s 12 esitatud isiklikele õigustele, mille lõike 1
punkti 3 järgi peab jääma linnahalli autoril, arhitekt Raine Karbil isiklik
õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses mis tahes muudatusi ning
õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi ning punkti 4
kohaselt lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose
lisadele). Tingimus on määratud nõudena ehitusprojekti koostamiseks
detailplaneeringu seletuskirjas. Linnahalli suhtes itta planeeritud hooned ei
puuduta linnahalli projekti koostajate autoriõigusi. Tuginedes EAL-i
ettepanekule, on detailplaneeringu seletuskirja nõuetesse ehitusprojekti
koostamiseks lisatud nõue esitada Tallinna linnahalli rekonstrueerimise projekt
Tallinna linnahalli esialgsetele autoritele Raine Karbile ja Riina Altmäele
arvamuse avaldamiseks.
Tallinna linna ning Tallinna
linnahalli kui arhitektuuriteose autorite Raine Karpi ja Riina Altmäe vahel on
sõlmitud ainulitsentsileping.
- EAL on seisukohal, et
detailplaneeringus tuleb tagada mereäärse promenaadi sujuv jätkuvus ja
jalakäijate liiklemisturvalisus. Lisaks nägi EAL põhijoonisel selles osas
mitmeid kitsaid ja ohtlikke kohti. EAL tegi ettepaneku kavandada arusaadavad,
sujuvad ja inimsõbralikud promenaadid, mis ühendavad vanalinna bastionivööndi
mereäärega.
Amet vastas, et on planeeringu lahenduse
väljatöötamisel lähtunud vajadusest luua eeldused jalakäijatesõbraliku ja
kvaliteetse linnaruumi kujunemiseks. Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise
ala detailplaneeringu põhilise linnaehitusliku telje moodustab
põhja-lõunasuunaline jalakäijate promenaad, mis kulgeb Mere puiestee sihis otse
mereni. Käesolevas detailplaneeringus planeeritud mereäärne promenaad on
planeeritud varemkavandatud promenaadilõikude jätkuna ning ühendab neid:
planeeritud mereäärse promenaadi kirdeosa liitub Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute
ning lähiala detailplaneeringus planeeritud avaliku alaga ning ühildub
Kalasadama tänava piirkonnas Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala
detailplaneeringus planeeritud jalakäijate alaga. Seega on detailplaneeringus
loodud eeldused vanalinna bastionivööndi ja mereääre ühendamiseks. Oluline on
ka asjaolu, et linnahalli ja käesolevas planeeringus planeeritud hoonete
vahelise ruumi laius võimaldab kujundada alast lineaarse linnapargi, mis tagab
jalakäijatele ja kergliiklejatele sujuva ja lühima juurdepääsu Sadama tänavalt
mereni. Seega loob käesolev detailplaneering võimaluse ehitada
põhja-lõunasuunaline ühendustee ka linnahalli suhtes itta jäävale maa-alale.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on rannapromenaadi vähim horisontaalse osa
laius 20 meetrit ning soovitatav on säilitada olemasolev lauge liivane
rannaosa. Detailplaneeringus on jäetud võimalus merepinna täitmiseks, et
ehitada või laiendada promenaadi. Detailplaneeringu seletuskirjas määratud
tingimuse kohaselt on mere ala täitmine lubatud vaid rannapromenaadi ehituse
või sadama laiendamise võimaldamiseks ning selle täpne ulatus ja
konstruktsiooni valik määratakse projektis. Promenaadi ja rannakindlustuse
täpne lahendus määratakse projektis ning vajadusel võib rannakindlustuse
ehitada mere arvelt seda täites. Detailplaneeringus on määratud nõue, et
avalikult kasutatavate alade (rannapromenaad, linnaväljakud, rohekoridor jm)
kohta tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Detailplaneeringus esitatud
promenaadi ala on põhimõtteline. Detailplaneeringus määratud nõuete kohaselt on
loodud eeldused mugavalt kasutatava ja turvalise kergliiklusalade struktuuri
kujunemiseks.
- EAL palus järgida lahenduses
linnahallist tulenevat ruumilist sümmeetriat. EAL nentis, et Kultuurikatla, linnahalli
ja mere vahelise ala detailplaneeringus on hooned kavandatud 40 meetri
kaugusele linnahalli muldkehast ning, et sama kaugele tuleb kavandada ka
linnahallist itta planeeritud hooned.
Tallinna Linnavolikogu 15. novembri
2007 otsusega nr 273 heaks kiidetud kontseptsiooni „Tallinna avamine merele“
kohaselt on linnahalli lähiümbrust võimalik siduda teiste linna osadega
horisontaalse ühendusega, milleks on rajatav rannapromenaad, ning vertikaalse
ühendusega, milleks võiks olla Kanuti aiaga algav roheline vöönd, mis kulgeks
piki Mere puiesteed ja linnahalli vasakut külge mereni. Nimetatud kontseptsiooni
arvestati ka Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu
koostamisel, kavandades linnahalli suhtes läände ulatusliku jalakäijate ala.
Linnahalli ida- ja lääneküljele kujuneva avaliku ruumi tüüp on erinev.
Käesolevas detailplaneeringus on planeeritud hoonete ning linnahalli vahelise
ruumi proportsiooni kujundamisel arvestatud tänava laiuse ja tänavaseina
kõrguse suhet. Eesmärk on olnud kujundada ruum, kus hoonetevaheline kaugus
poleks hoonete kõrgusi arvestades ebaproportsionaalselt suur, kus jalakäija
vaatetsoonis mõjuks tänavaruum inimmõõtmelisena ning tänavaruum kujuneks
atraktiivseks ja elavaks. Linnahalli ja planeeritud hoonetevaheliseks kauguseks
koos linnahalli ümbritsevate nõlvadega kujuneb ligikaudu 33 meetrit. Kõrgemad,
kuni 5-korruselised hooned on planeeritud linnahalli muldkehast ligikaudu 39 meetri
kaugusele, mis on sarnane Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala
detailplaneeringus planeeritud hoonete ja linnahalli muldvalli vahekaugusele.
Linnahalli arhitektuuri- ja asendiplaanilahendusest lähtuvalt on asutud
detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel seisukohale, et planeeritud alale
pole linnaehituslikult sobiv ehitada hooneid vabaplaneeringulisel põhimõttel.
Korrastatud, linnahalli sümmeetriat järgiva linnaruumi kujundamiseks on
detailplaneeringus seatud nõue ehitada uued hooned kinnisel või vahelduval
hoonestusviisil, järgides perimetraalset hoonestuslaadi. Eesmärk on kujundada
hoonestatavast alast inimmõõtmeline, linna keskusele iseloomuliku ilme ja
struktuuriga piirkond. Hoonete planeerimisel on arvestatud, et Tallinna
linnahalli dominantsus ja linnaehituslikult sujuv üleminek oleks tagatud. Liidu
ettepanek hoonestusala ulatust vähendada kitsendaks veelgi võimalusi erineva
lahendusega hooneid ehitada ning arhitektuurivõistluse läbiviimisel erinevaid
lahendusi välja töötada. Seega amet ei pidanud põhjendatuks arvestada ettepanekut
kavandada hooned 40 meetri kaugusele linnahalli muldkehast,
- EAL-i hinnangul pole planeeringu
mahuline osa lahendatud piisavalt professionaalselt, arvestades linnahalli
olulist mõju piirkonnale. Samuti märkis EAL, et ühegi arhitekti kaasamine
planeeringu koostamisse pole õigustatud - EAL ei leidnud detailplaneeringu
koostajate hulgas ühegi arhitekti nime. EAL arvab, et planeeritud
linnaehituslik „ümbrik“ on määratud liiga täpselt, jätmata piisavalt vabadust
hoonete projekteerimisel. Lisaks peab EAL puuduseks, et hoonete võimalikke
siselahendusi pole kaalutud.
Amet viitas detailplaneeringu
seletuskirja punktis „Nõuded avaliku arhitektuurivõistluse korraldamiseks
kruntidel pos 1 kuni 6 ja 19 kuni 25 ning ümbritsevale avalikule ruumile“ on
määratud, et ehitusprojektid hoonete ehitamiseks ning linnaruumi kujundavate
rajatiste ning haljastuse kavandamise kontseptsioon neil aladel saadakse
avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel. Arhitektuurivõistlused korraldatakse
vastavalt arhitektuurivõistluste korraldamise heale tavale koostöös Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti ja EAL-iga. Kuigi tegu on linnaehituslikult tundliku
kohaga mälestiseks tunnistatud linnahalli vahetus läheduses, on amet pidanud
otstarbekaks jätta detailplaneeringusse võimalikult palju paindlikkust, et
võimaldada kaaluda erinevaid linnaehituslikke lahendusi järgnevates etappides,
mh arhitektuurivõistluse läbiviimisel. Planeeritud hoonete hoonestusalad
hõlmavad tervet krunti, põhijoonisel kujutatud hooned on illustratiivsed ja
kujutavad suurimat võimalikku hoonet, mida vastavale krundile ehitada saab.
Kuna linnahallist itta jäävad krundid, kuhu on planeeritud uushoonestus, on
ette nähtud võõrandada, on detailplaneeringu seletuskirjas määratud üldised
suunised, et kindlustada kvaliteetse ja elava kesklinliku linnakeskkonna
kujunemine. Detailplaneeringus on jäetud võimalus erineva kasutusotstarbega
hoonete kavandamiseks. Kuna konkreetsete hoonete kasutusotstarve pole teada, on
hoonete siselahendusi detailplaneeringu koostamisel ennatlik kaaluda. Kuna
hoone siselahendus sõltub kasutusotstarbest, kaalutakse võimalikke
siselahendusi arhitektuurivõistluse läbiviimisel. Detailplaneeringu koostamisel
on arvestatud, et kavandatud numbrilised näitajad (nt võrdlemisi suur hoonealune
pind, mis hoonete suurimat lubatud kõrgust ja brutopinda arvestades jätab
olulise paindlikkuse arhitektuurilahenduste koostamiseks) ja tingimused (nt
võimalus rajada tänava kohale konsoolseid hooneosi) võimaldaksid planeeritud
kasutusotstarvetega hooneid ehitada. Leiame, et põhijoonisel kujutatud lahendus
pole asukohta arvestades liiga täpne ning et arhitektidele on jäetud piisavalt
võimalusi erinevate linnaehituslike lahenduste kaalumiseks ja väljatöötamiseks läbi
detailplaneeringu kehtestamisele järgneval arhitektuurivõistlusel osalemise.
Tallinna linna ehitusmääruse § 14
lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostada isik, kes vastab
planeerimisseaduse § 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Seega kehtiv
seadusandlus ei näe ette, et planeeringu võib koostada üksnes arhitekt. Lisaks
moodustati detailplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks töörühm, mille liikmed
on linna ametite ja asutuste spetsialistid. Lahenduse koostajate hulgas on
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kui detailplaneeringu koostamise tellija
arhitektid, sh linna peaarhitekt E. Mänd. Detailplaneeringu koostamise ajal
muudeti oluliselt detailplaneeringu põhilahendust, et viia see kooskõlla
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Mittetulundusühingu Eesti Arhitektuurikeskus
ja EAL-i korraldatud Tallinna merevisiooni teemalise linnafoorumi tulemustega,
milles tehti muu hulgas ettepanek kavandada kvartaalne hoonestus, tihedam
tänavavõrk ning jätta hoonestusest vabad alad võimalikult suures ulatuses linna
omandisse avalikuks kasutamiseks.
- EAL juhtis tähelepanu, et
kõikidel kolmemõõtmelistel illustratsioonidel paistab päike põhjasuunast.
Amet leidis, et tähelepanek oli
õige ning illustratsioone korrigeeriti päikese valguse langemise suuna osas.
- EAL tegi ettepaneku pikendada
detailplaneeringu avalikustamise aega vähemalt kahe kuu võrra, kuna linnahalli
renoveerimise lähteülesanne ega ka uuendatud muinsuskaitse eritingimused pole
avalikest registritest kättesaadavad. EAL palus neile edastada linnahalli
renoveerimise lähteülesande tervikteksti koos lisadega ning linnahalli
renoveerimiseks ja lähiala planeerimiseks koostatud muinsuskaitse
eritingimused.
Detailplaneeringu avalikustamisel
on lähtutud planeerimisseaduse §-des 87 ja 135 toodust. Käesoleva
detailplaneeringu kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalik
väljapanek kestis 30 päeva. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt
viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Amet nõustus, et linnahalli renoveerimise lähteülesanne puudutab
oluliselt käesolevat detailplaneeringut. Seetõttu kaasati lähteülesande
koostajad detailplaneeringu menetlusse. Kuna sisuliselt on tegu kahe eri
menetlusega, pole ettepanek detailplaneeringu väljapanekut pikendada
otstarbekas. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada planeeringus seatud
piirangute ja nõuetega, kuid ei teki kohustust viia ellu kõiki
detailplaneeringus pakutud võimalusi, kui selleks puudub otsene vajadus.
Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks avalikustati koos
ülejäänud detailplaneeringu materjalidega ning nendega on võimalik tutvuda
Tallinna planeeringute registris. Linnahalli rekonstrueerimise ehitusprojekti
lähteülesanne sisaldab lisaks ehitusprojekti koostamise nõuetele lisasid, mis
on äärmiselt mahukad, aga ei ole olulised hindamaks ehitusprojekti nõuete
kooskõla detailplaneeringu lahendusega. Koos vastuskirjaga edastati EAL-ile linnahalli
rekonstrueerimise ehitusprojekti lähteülesande tekst projekteerimist puudutavas
osas (ilma lisadeta) ning linnahalli renoveerimiseks koostatud muinsuskaitse
eritingimused.
EAL pöördus oma 24. mai 2017
kirjaga nr A21/022 nii Harju Maavalitsuse kui ka ameti poole. Oma pöördumises
märkis EAL, et aktsepteerib ameti selgitusi Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringus planeeritud promenaadi ja autotunneli lahenduse ning
planeeritud hoonestuse sümmeetrilisuse osas kui kompromisslahendust. EAL leidis
endiselt, et detailplaneeringut ei tohi kehtestada enne, kui linnahalli osas on
selgunud täpsem tegevuskava. EAL on arvamusel, et juhul, kui planeering
kehtestatakse varem, kui selgub linnahalli ruumiline eskiis ja täpsem
tegevuskava, võib tekkida olukord, kus näiteks vajalikku teenindusruumi või
lisafunktsioone pole enam võimalik linnahalli ümber kavandada. Lisaks
eeltoodule pidas EAL vajalikuks peatada detailplaneeringu menetlus. EAL tegi
täiendava ettepaneku kooskõlastada detailplaneering linnahalli uue hanke kaudu
valitava projekteerijaga.
Harju Maavalitsus vastas EAL-i
pöördumisele 26. mai 2017 kirjaga nr 12-4/2506. Harju Maavalitsus märkis, et
planeerimisseadusest tulenevalt teostab maavanem järelevalvet detailplaneeringu
koostamise õiguspärasuse üle. Detailplaneeringu sisulise lahenduse ja
elluviimise kava määrab kindlaks detailplaneeringu koostamist korraldav kohalik
omavalitsus ning tulenevalt asjaolust, et kohalik omavalitsus ei ole
detailplaneeringut esitanud maavalitsusele järelevalve teostamiseks, võtab
Harju Maavalitsus EAL-i pöördumise teadmiseks.
Amet vastas EAL-i pöördumisele 21. juuni
2017 kirjaga nr 3-2/2046-47. Amet selgitas, et planeeringu lahenduse
väljatöötamisel on seatud prioriteediks luua võimalikult laialdased võimalused
Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks. Detailplaneeringus planeeritud
hoonestusala hõlmab tervet Tallinna linnahalli teenindamiseks planeeritud
krunti pos 9. Hoonestusala maapealse osa ehitamiseks ühtib hoonestusalaga
maa-aluse osa ehitamiseks. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud
arhitektuurinõue täpsustada linnahalli täpne suurus, sh hooneosade
kinniehitamisvõimalus ja juurdeehitiste ehitamise võimalus, ning
kasutusfunktsioonid eraldi muinsuskaitse eritingimuste alusel ehitusprojekti
staadiumis krundi pos 9 piires. Krunt pos 9 on kavandatud ühiskondlike ehitiste
maa või ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa (ärimaa sihtotstarvet võib olla
kuni 50%) sihtotstarbega. Krundi sihtotstarbed on määratud variantidena ja
vahemikena eesmärgil tagada paindlikkus detailplaneeringu lahenduse
elluviimisel. Krundile on määratud ehitusõigus krundile jääva Tallinna
linnahalli rekonstrueerimiseks ja linnahallile juurdeehitiste ehitamiseks, sh
on võimaldatud võtta seni hoonestamata krundi piirkonnad, ebaefektiivses
kasutuses olevad hoone osad jm krundi piires kasutusele juhul, kui see kujuneb
otstarbekaks ja vajalikuks. Käesoleva detailplaneeringu koostamise
lähtedokumendis, detailplaneeringu koostamiseks tehtud muinsuskaitse
eritingimustes, on linnahalli siseõue kohta märgitud, et siseõu
(administratsiooniruumid koos majandushoovi, garaa˛ide ja töökodadega) on
linnahalli autonoomsem ja ühtlasi arhitektuuriliselt vähempakkuvam osa. See on
ka koht, kus saaks leida võimalusi hooneosa mõistlikumaks ümberkorraldamiseks,
kaasa arvatud siseõue katustamiseks ja sisetunnelite kinniehitamiseks vastavalt
uutele funktsioonidele ja hoone logistilistele võimalustele. Seega nagu ka
avalikul arutelul EAL-ile antud selgituses märgiti, on eritingimustes antud
võimalus linnahalli teenindamiseks mõeldud sisehoovid vajadusel kinni ehitada.
Linnahalli suhtes itta jäävast alast planeeritud kruntide sihtotstarbed on
määratud samuti paindlikult. Nimelt võib detailplaneeringu kohaselt kavandada
ärimaa sihtotstarbe asemel ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. See
asjaolu võimaldab vajadusel kavandada planeeritud hoonetesse ka linnahalli
teenindavaid ruume. Täpsemad tingimused on võimalik kokku leppida alles
uushoonestusega kruntide võõrandamisel.
Planeerimisseaduse § 124 lg-s 4 on
sätestatud, et detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise
kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Linnahalli
kasutusotstarvete täpsustamine ja projekteerimine on planeeringujärgne tegevus
ning detailplaneering on projekteerimise ja ehitamise alus. Ehitusprojekti
koostamisel tuleb arvestada planeeringus seatud piirangute ja nõuetega, kuid ei
teki kohustust viia ellu kõiki detailplaneeringus pakutud võimalusi, kui
selleks puudub otsene vajadus. Sellest lähtuvalt leidis amet, et
detailplaneeringu lahendus loob suurimal võimalikul määral võimalusi Tallinna
linnahalli funktsionaalseks kasutuselevõtuks ning et on jäetud piisavalt
võimalusi erinevate lahenduste kaalumiseks ja väljatöötamiseks staadiumites,
mis järgnevad detailplaneeringu kehtestamisele.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu
koostamine on tingitud vajadusest Tallinna linnahall rekonstrueerida ning kujundada
Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldine linnaehituslik kontseptsioon.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti,
AB Artes Terrae OÜ ja OÜ ARTES TERRAE vahel on 25. mail 2016 sõlmitud
töövõtuleping nr 3-8/74.
Detailplaneeringu koostamine
algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna
Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega nr 426-k „Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli moodustada planeeritavale alale
jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel äri- ja
ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 6
maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks ja
Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
Detailplaneeringu algatamise teade
ilmus ajalehes Postimees 30. märtsil 2016 ja ajalehes Pealinn 4. aprillil 2016.
Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 - 7. juulini 2016.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus
avalik arutelu 8. juulil 2016. Teated arutelu kohta ilmusid ajalehes Postimees
18. juunil 2016 ja ajalehes Pealinn 20. juunil 2016. Detailplaneeringu
eskiislahenduse arutelul esitasid aktsiaselts TALLINNA SADAM, Rahvusooper
Estonia ja MTÜ Sadama Selts ühiselt kirjalikud ettepanekud planeeringu lahenduse
väljatöötamiseks. Ettepanekud puudutasid valdavalt liikluskorralduse ja
uushoonestuse planeerimise põhimõtteid. Esitatud ettepanekuid on planeeringu
koostamisel kaalutud.
Detailplaneeringu koostas osaühing
AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna
Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega nr 426-k „Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas“ ja Tallinna
Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm
ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneeringule on
lisatud Adepte Ekspert OÜ koostatud keskkonnaseisundihinnang ja mürahinnang, AB
Artes Terrae OÜ maastikuarhitektide S. Nurme ja T. Breede koostatud
haljastuslik hinnang, AB Artes Terrae OÜ koostatud maastikuarhitektuuriline
analüüs ja L. Künnapu koostatud muinsuskaitse eritingimused.
Tallinna linna ehitusmääruse
§ 14 lõikes 2 loetletud isikutega on detailplaneeringu koostamisel tehtud
koostööd ja § 15 lõikes 3 loetletud ametitega on detailplaneering
kooskõlastatud.
Tallinna Kesklinna Valitsus,
Tallinna Kesklinna halduskogu, Põhja-Tallinna halduskogu, Riigi Infosüsteemi
Amet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, aktsiaselts TALLINNA SADAM, TS
Energia OÜ, Maanteeamet, Veeteede Amet ja Kaitseministeerium detailplaneeringu
koostamise käigus tehtava koostöö ajal või detailplaneeringut kooskõlastades
märkuseid ei esitanud.
Tallinna Kommunaalameti, Tallinna
Transpordiameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti, Politsei- ja
Piirivalveameti, Keskkonnaameti Põhja regiooni, Terviseameti Põhja talituse,
Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Muinsuskaitseameti esitatud märkused on
täidetud või määratud detailplaneeringus nõuetena täitmiseks ehitusprojekti
koostamisel.
Põhja-Tallinna Valitsus märkis, et
Põhja-Tallinna Valitsuse varasemate ettepanekutega on osaliselt arvestatud, arvestamata
jäetud ettepanekuid on põhjendatud ning need on ellu viidavad läbi detailplaneeringu
kehtestamise järel toimuva arhitektuurivõistluse.
Sadama tn 5 // 7 kinnistu omanik
Osaühing Fastinvest märkis, et neil ei ole detailplaneeringu lahenduse osas
vastuväiteid ning nad nõustuvad transpordimaa krundi pos 15a tasuta Tallinna
linnale võõrandamisega.
Tallinna Linnavalitsuse 30. augusti
2017 korralduse nr 1270-k „Sadama tn 5 // 7 kinnisasjast
moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ning kinnisasjale
valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn ja Osaühing Fastinvest sõlminud
7. septembril 2017 planeeritud transpordimaa krundi pos 15a tasuta võõrandamise
võlaõigusliku lepingu.
Maa-amet märkis, et Tallinna
linnahalli ja lähiala detailplaneeringu osas puudub vajadus Maa-ameti arvamuse
ja seisukoha küsimiseks. Maa-amet palus detailplaneeringu edasisel menetlemisel
teha koostööd Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud asutustega, kelle pädevuses
on mh avalikku veekogusse ehitiste kavandamise osas seisukoha ja kooskõlastuse
andmine.
AS Utilitas Tallinn, AKTSIASELTS
TALLINNA VESI, AS Gaasivõrgud, Telia Eesti AS ja Elektrilevi OÜ ei esitanud
detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi. Tingimused ehitamiseks ning
ehitus- ja tööprojektide koostamiseks on määratud detailplaneeringus nõuetena.
Kuna detailplaneering sisaldab
Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise ettepanekut,
esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 142
lg 4 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem palus
detailplaneeringu täiendavalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Lisaks juhtis
maavanem tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 40
lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine
võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Juhul kui detailplaneeringu lahendus
toob kaasa ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse, peab kohalik
omavalitsus vajaliku nõusoleku saamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §
40 lõikele 4 esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu.
Detailplaneering on
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega nr 284-k „Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringu vastuvõtmine Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas“. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk oli moodustada kinnistute piiride muutmise teel kümme ärimaa
või äri- ja elamumaa, üks ärimaa või äri- ja tootmismaa, üks ühiskondlike
ehitiste maa või ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa, kaks ärimaa, kümme
transpordimaa ja kolm tootmismaa sihtotstarbega krunti. Ärimaa sihtotstarbe
asemel võib kavandada ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Moodustatavatele
ärimaa või äri- ja elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus 3-5 maapealse ja
2 maa-aluse korrusega ärihoonete või äri- ja eluhoonete, ärimaa kruntidele kuni
5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete või ühe 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega parkimismaja, ärimaa või äri- ja tootmismaa krundile 5 maapealse ja 2
maa-aluse korrusega ärihoone või 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
parkimismaja ehitamiseks. Lisaks kavandati muuta Tallinna linnahalli kinnistu
sihtotstarve osaliselt ärimaaks või säilitada ühiskondlike ehitiste maa
sihtotstarve ning määrata ehitusõigus Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks
ja laiendamiseks.
Nimetatud korralduse punkti 3 alusel
vähendati Tallinna Linnavalitsuse 19. aprilli 2006 korraldusega nr 738-k
algatatud „Vanasadama ja Linnahalli vahelise
maa-ala detailplaneeringus“ planeeritud maa-ala suurust 73,6 hektarist
69,42 hektarini.
Nimetatud korralduse punktiga 4 määrati
Tallinna Keskkonnaametile ülesanne esitada pärast vastuvõtmist Keskkonnaametile
taotlus ja detailplaneering Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
nõusoleku saamiseks.
Tallinna Keskkonnaamet esitas 1. märtsil
2017 Keskkonnaametile taotluse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks
merepiirini kogu planeeritud ala ulatuses. Keskkonnaamet andis 2. augusti 2017
kirjas nr 7-13/17/3277-7 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tallinna
linnahalli ja lähiala detailplaneeringus taotletud ulatuses ehk 0 meetrini detailplaneeringus
planeeritud ala piires.
Detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse
punktis 5 anti Tallinna Linnavaraametile ülesanne taotleda pärast
detailplaneeringu vastuvõtmist keskkonnaministrilt luba ühiskondlike ehitiste
maa sihtotstarbega Mere pst 18 kinnistu sihtotstarbe muutmiseks transpordimaaks
ja Mere pst 20 kinnistu sihtotstarbe muutmiseks osaliselt ärimaaks.
Keskkonnaministri 27. märtsi 2017
käskkirjaga nr 1-2/17/348 anti luba Harju maavanema 26. novembri 1997
korraldusega nr 2851 Tallinna munitsipaalomandisse antud Tallinna Kesklinnas
asuva Mere pst 18 kinnistu sihtotstarbe muutmiseks transpordimaaks, et rajada
parkla ja liiklusalad, ja Harju maavanema 25. veebruari 2003 korraldusega nr 551-k
Tallinna munitsipaalomandisse antud Tallinnas Põhja-Tallinnas asuva Mere pst 20
kinnistu sihtotstarbe muutmiseks 50% ulatuses ärimaaks Tallinna linnahalli
rekonstrueerimise eesmärgil.
Detailplaneeringu vastuvõtmise
teade ilmus ajalehes Postimees 18. veebruaril 2017, ajalehes Pealinn 20. veebruaril
2017, ajalehes Kesklinna Sõnumid 22. veebruaril 2017, ajalehes Põhja-Tallinna
Sõnumid märts 2017 ja Tallinna veebis.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017. Teade avaliku väljapaneku aja
ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 18. veebruaril 2017, ajalehes Pealinn
20. veebruaril 2017, ajalehes Kesklinna Sõnumid 22. veebruaril 2017, ajalehes
Põhja-Tallinna Sõnumid märts 2017 ja Tallinna veebilehel.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited aktsiaselts
TALLINNA SADAM ja EAL.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
seisukohad edastati vastuväidete esitajatele 26. aprilli 2017 kirjadega nr 3-2/2046-37
ja 3-2/2046-38.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM loobus Tallinna
linnahalli ja lähiala detailplaneeringu kohta esitatud arvamusest 8. mail 2017
esitatud kirjaga nr 2-7/16-508/2501.
Teade avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustava avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees
15. aprillil 2017, ajalehes Pealinn 17. aprillil 2017, ajalehes Kesklinn
Sõnumid 28. aprillil 2017, ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid mai 2017 ja Tallinna
veebilehel.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.
Arutelust võtsid osa Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti, Tallinna Keskkonnaameti, EAL-i ja Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel esindajad,
detailplaneeringu koostaja ning erinevate meediaväljaannete esindajad. Arutelul
märgiti, et aktsiaselts TALLINNA SADAM on kirjalikult loobunud vastuväidetest
ja ettepanekutest ning EAL-i esindaja leidis, et vastuväites esitatud teatud
teemade osas sai EAL ametilt ammendavad vastused. Arutelul käsitleti
juurdepääsu- ja liiklusküsimusi, linnahalli juurdeehitiste ehitamise võimalusi
jm. EAL-i esindaja jäi seisukohale, et detailplaneeringut ei peaks kehtestama
enne, kui on selgunud täpsemad plaanid linnahalli osas.
Pärast avaliku väljapaneku lõppu
esitas EAL 24. mail 2017 pöördumise Harju Maavalitsusele ja Tallinna
Linnaplaneerimise Ametile.
Harju maavalitsus vastas EAL-i
pöördumisele 26. mai 2017 kirjaga nr 12-4/2506 ja Tallinna Linnaplaneerimise
Amet 21. juuni 2017 kirjaga nr 3-2/2046-47.
Teade detailplaneeringu avaliku
arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 25. mail 2017, ajalehes
Kesklinna Sõnumid 26. mail 2017 ja ajalehes Pealinn 29. mail 2017.
Tulenevalt asjaolust, et EAL-i kõikide
avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekutega ei arvestatud ning EAL nendest
ei loobunud, esitas Tallinna Linnavalitsus 3. juuli 2017 kirjaga nr LV-1/1880 detailplaneeringu
Harju maavanemale heakskiidu saamiseks.
Planeerimisseaduse § 90 lõike 3
punkti 2 ja § 142 lõike 2 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 29. augustil 2017
detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud
isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks
nõupidamine.
Lähtudes planeerimisseaduse § 138 lõikest
3, nõustus Harju maavanem kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringu muutmisega ja andis 5. septembri 2017 kirjaga nr 6-7/1910 planeerimisseaduse
§ 136 lõike 3 alusel heakskiidu Tallinna linnahalli ja lähiala
detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele
kehtestamise üle otsustamiseks.
Planeerimisseaduse § 139
lõike 6 punkti 1 ja 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga kahe
nädala jooksul Kalaranna tn 1, Rumbi tn 7, Rumbi tn 7a, Rumbi tn 9, Logi tn 8,
Logi tn 3, Sadama tn 5 // 7, Sadama tn 9, Sadama tn 11a, Rumbi tn 14, Lootsi tn
13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 ja Põhja pst 33 kinnistute
omanikke ning Logi tn 10 kinnistu omanikku ja hoonestusõiguse omanikku ning
aktsiaseltsi TALLINNA SADAM, Eesti Arhitektide Liitu, Mittetulundusühingut
Telliskivi Selts, E.L.L. Kinnisvara AS-i, Rahvusooperit Estonia, Tallinna
Linnahalli Aktsiaseltsi, MTÜ-d Sadama Selts ja MTÜ-d Vanalinna Jahisadam.
Tallinna linna ehitusmääruse § 20
lõike 4 kohaselt kehtestab volikogu detailplaneeringud juhul, kui
planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse
linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise
keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab
detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Tallinna linnahalli ja
lähiala detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringut“, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu
pädevusse.
|
|
|
|
|
|
|
Kalev Kallo
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
