|
Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2017
otsuse nr 129
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ juurde
|
|
|
|
|
|
Otsusega kehtestatakse Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 05134. Detailplaneeringus nähakse ette Haabersti linnaosas 6,60 ha suurusele planeeringu alale kavandada 18 krunti. Planeeritud alal asuva reformimata riigimaa ja Õismäe tee 147b, Ehitajate tee 149, Paldiski mnt 147a, Paldiski mnt 147, Ehitajate tee 151 ja Ehitajate tee 153 kinnistute piiride muutmise teel moodustatakse kolm elamumaa sihtotstarbega krunti, neli sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega krunti, üks transpordimaa sihtotstarbega krunt, kolm äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti ning üks äri- ja/või elamumaa sihtotstarbega krunt. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele on määratud ehitusõigus ühe kuni 27-korruselise, ühe kuni 30-korruselise (hoonel on kaks kõrgemat hooneosa, millest üks on 30-korruseline ja teine 27-korruseline) ja ühe kuni 15-korruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks; ärimaa ja/või elamumaa sihtotstarbega krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ja/või elamu ehitamiseks; elamumaa sihtotstarbega kruntidele antakse ehitusõigus ühe kuni 18 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ning kahe kuni 15 maapealse korrusega korterelamu ehitamiseks. Olemasolevale ärimaa sihtotstarbega krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Olemasolevate 16-korruseliste korterelamute ja 1-korruseliste tootmishoonete teenindamiseks määratud kruntide piire ei muudeta ning hooned säilivad olemasolevas suuruses.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäe elurajoonis Õismäe tee, Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises kvartalis.
Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:
· ärimaa sihtotstarbega Õismäe tee 147a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil OSAÜHING ENDERN. Kinnistu on hoonestama ja on kasutusel haljasalana;
· ärimaa sihtotstarbega Õismäe tee 147b kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts YIT Ehitus. Kinnistul asub sõiduautode parkla;
· elamumaa sihtotstarbega Ehitajate tee 145 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T4 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 2-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Ehitajate tee 149 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T3 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 1-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 147 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T1 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 1-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 147a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T2 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 2-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Ehitajate tee 153 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T2 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 2-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Ehitajate tee 151 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Rocca T3 OÜ. Kinnistul asub olemasolev 2-korruseline elamu ja abihooned;
· elamumaa sihtotstarbega Ehitajate tee 147 kinnistu, mis on jagatud korteriomanditeks. Kinnistul asub 16-korruseline korterelamu;
· elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 149 kinnistu, mis on jagatud korteriomanditeks. Kinnistul asub 16-korruseline korterelamu;
· üldkasutatava maa sihtotstarbega Paldiski mnt 149a kinnistu, mille omanik on Tallinna linn. Kinnistu on hoonestamata ja on kasutusel haljasalana;
· elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 153 kinnistu, mis on jagatud korteriomanditeks. Kinnistul asub 16-korruseline korterelamu;
· tootmismaa sihtotstarbega Paldiski mnt 153e kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Elektrilevi OÜ. Kinnistul asub olemasolev alajaam;
· tootmismaa sihtotstarbega Ehitajate tee 147e kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Elektrilevi OÜ. Kinnistul asub olemasolev alajaam;
· transpordimaa sihtotstarbega Õismäe tee T14 kinnistu, mille omanik on Tallinna linn. Kinnistul asuvad tänavarajatised.
Lisaks jääb planeeringu alasse reformimata riigimaa ning osaliselt ka Tallinna linna omandis olevad Paldiski mnt T3, Haabersti liiklussõlm, Ehitajate tee T7 ja Õismäe tee transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.
Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Õismäe teelt. Ala edela- ja loodeosas paiknevad parklad, mis on kvartalis asuvatest hoonetest osaliselt eraldatud kõrghaljastusega. Õismäe tee ääres paikneb sookaskede allee.
Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.
Planeeringu alast lõuna poole jääb terviklik Väike-Õismäe elurajoon, kus asuvad põhiliselt 5-, 9- ja 16-korruselised tüüpprojektiga korterelamud. Olemasolevad koolid ja lasteaiad paiknevad Väike-Õismäe siseringi läheduses.
Lisaks Väike-Õismäe korterelamurajoonile paiknevad planeeringu ala vahetus läheduses suured puhkealad: Tallinna Loomaaed, Eesti Vabaõhumuuseum, Rocca al Mare parkmetsad ja Harku järv suplusrannaga.
2. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi teemaplaneering) kohaselt asub planeeringu ala Haabersti kõrghoonete piirkonnas (10. piirkond) kvartalis 1. Piirkonda on soovitatav rajada multifunktsionaalsed kõrghooned, mille brutopinnast enamiku moodustavad kvartalis 1 eluruumid ning kvartalites 2-3 mitteeluruumid (äri- või teeninduspinnad). Teemaplaneeringu kohaselt ei ole lubatud kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid.
Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas peab olema Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises lõigus vähemalt 40%. Ehitiste suurim lubatud absoluutkõrgus on 130 meetrit ja lubatud hoonestustihedus on kuni 3,0. Tiheduse arvutamisel võetakse ka tervikliku kvartaliosa planeerimisel (kui taotletakse kvartali keskmisest suuremat hoonestustihedust) aluseks kogu kvartal, kusjuures mitteplaneeritaval osal arvestatakse olemasolevate hoonete või varemkehtestatud detailplaneeringus kavandatud hoonete suletud brutopinda.
Planeeringu lahenduse kohaselt on avaliku ruumi ja haljastuse osakaal alal 46%, planeeritud ala hoonestustihedus on 1,74 ja kvartali hoonestustihedus teemaplaneeringu kohase arvutusmeetodi kohaselt arvutatuna 2,06. Kvartalisse on kavandatud nii ärihooneid, elamuid kui äriruumidega elamuid, mille brutopinnast enamiku moodustavad eluruumid.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 8 lg 2 punkti 2 kohaselt on teemaplaneeringu ülesandeks täpsustada ja täiendada üldplaneeringut vastavalt § 8 lõikes 3 sätestatud ülesannetele. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
3. Haabersti linnaosa üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud „Haabersti linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt on antud maa-ala määratud segahoonestusalaks, kus võivad paikneda korterelamud-, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned. Määratud haljastuse protsent on 20%, suurim hoonestustihedus 3 ning korruselisus kuni 35.
Alale on kavandatud kuni 30-korruselised hooned. Planeeringu ala hoonestustihedus on 1,74 ning haljastuse osakaal 38%.
Detailplaneering vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule.
4. Detailplaneeringus kavandatu
Planeeritud alale on kavandatud omanäoline valdavalt kõrghoonetega hoonestatud kvartal, kus olemasolevate 16-korruseliste elamutega külgnevale alale on planeeritud kõrged ja saledad kuni 30-korruselised elamud ja äriruumidega elamud. Uute hoonete madalamatesse, 1-4-korruselistesse, hooneosadesse on kavandatud parklad ning nende katustele haljastatud rekreatsioonialad. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt korrastatakse olemasolev linnaruum ja likvideeritakse hiiglaslikud avaparklad.
Hoonete paigutamisel on arvestatud olemasolevatest hoonetest paistvate lähi- ja kaugvaadetega, tagatud on säilitatavate korterelamute normikohane insolatsioon. Planeeringus on tagatud piisav kaugus olemasolevatest naaberhoonetest ning kavandatavad hooned on suuruse ja arhitektuurilahenduse poolest piirkonda sobivad. Planeeritavale alale luuakse olemasolevate ja planeeritavate elamute elanikele meeldiv ja tänapäevane elukeskkond. Selleks on planeeringus ette nähtud spordi-, mängu- ja puhkekohti vabas õhus. Planeeritavate parkimismajade katused haljastatakse ja muudetakse esteetilisteks puhkekohtadeks. Alale on ette nähtud rajada mänguväljakud erinevas eas lastele ning puhkekohad täiskasvanutele. Planeeritud on mitmesugused spordiplatsid ja korvpalliväljak, kuhu talvel on võimalik rajada liuväli.
Planeeritud hoonetesse kavandatakse normist enam parkimiskohti, mida planeeritud alale jäävate olemasolevate elamute elanikel on võimalik vastavalt turutingimustele omandada.
Planeeringu lahendus soovitakse ellu viia mitmes etapis. Esimeses etapis on kavandatud valmis ehitada planeeringu ala lõunapoolsesse ossa planeeritud ärihoone, teises etapis jätkatakse planeeringu ala põhja- ja lõunapoolsesse serva kavandatud korterelamute ehitusega ning viimases etapis on kavandatud valmis ehitada planeeritud ala Ehitajate tee poolne hoonestus. Detailplaneeringus on määratud nõue, et kui Haabersti ringristmikku pole veel ehituse alguseks rekonstrueeritud, siis tuleb enne ehitustegevuse algust koostada liiklusuuring, et välja selgitada ehitatava kvartaliosa mõju nimetatud ristmikule.
Planeeringu lahenduse kohaselt on kavandatud planeeritud alale 18 krunti, millele on määratud ehitusõigus elamute, ärihoonete ning äri- ja eluhoonete rajamiseks, haljasalade ja juurdepääsuteede valmisehitamiseks ning olemasolevate korterelamute ja tootmishoonete (alajaamade) säilitamiseks olemasolevas suuruses.
Positsioon (edaspidi pos) 1 on kavandatud kuni 80% elamumaa ja vähemalt 20% ärimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 27-korruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 90 meetrit ja kavandatud korterite arv 76. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on kavandatud krundile pos 2 planeeritud parkimishoonesse. Planeeritud hoone ehitamise eelduseks on krundile pos 2 planeeritud parkimishoone valmisehitamine. Moodustataval krundil paiknev abihoone on ette nähtud lammutada.
Pos 2 on kavandatud kuni 85% elamumaa ja vähemalt 15% ärimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 30-korruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb 30-korruselisest ja 27-korruselisest osast, mis on omavahel ühendatud 4-korruselise parkimismajaga. Hoonesse on kavandatud parkimiskohad krundile pos 1 ja pos 2 planeeritud hoonete teenindamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 99 meetrit ja kavandatud korterite arv 164. Moodustatavale krundile jääv olemasolev hoonestus on kavandatud lammutada.
Pos 3 on kavandatud kuni 85% elamumaa ja vähemalt 15% ärimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 15-korruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks. Hoone 4-korruselisse ossa on planeeritud hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 50 meetrit ja kavandatud korterite arv on 60. Moodustatavale krundile jääv olemasolev hoonestus on kavandatud lammutada.
Pos 4 on kavandatud ärimaa ja/või elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, äripindadega korterelamu või korterelamu ehitamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 18 meetrit. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on kavandatud hoonesse. Suurim korterite arv on 32. Krundil paiknev olemasolev hoonestus on kavandatud lammutada.
Pos 5 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on kavandatud krundile ja hoonesse. Hoone suurim lubatud kõrgus on 18 meetrit maapinnast.
Pos 6 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 18 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Hoone kõrgem osa on ühendatud 1 maapealse korrusega parkimismaja osaga. Hoone suurim lubatud kõrgus on 58 meetrit maapinnast ja kavandatud korterite arv 110. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on kavandatud planeeritud hoonesse ja osaliselt krundile. Lisaks on kavandatud 24 parkimiskohta krundile pos 8 planeeritud hoone teenindamiseks.
Pos 7 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 15 maapealse korrusega korterelamu ehitamiseks. Kõrgem hooneosa on ühendatud 1 maapealse korrusega parkimismajaga. Hoone suurim lubatud kõrgus on 50 meetrit maapinnast ja kavandatud korterite arv 65. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on kavandatud planeeritud hoonesse ja osaliselt krundile.
Pos 8 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus ühe kuni 15 maapealse korrusega korterelamu ehitamiseks. Kõrgem hooneosa on ühendatud 1 maapealse korrusega parkimismajaga. Eluhoone suurim lubatud kõrgus on 50 meetrit maapinnast ja kavandatud korterite arv 65. Hoone teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on osaliselt kavandatud planeeritud hoonesse ja osaliselt krundile pos 6 planeeritud parkimishoonesse (24 kohta).
Pos 9, 10 ja 11 on olemasolevad elamumaa sihtotstarbega krundid, mille piire ei ole kavandatud muuta. Igal krundil paikneb olemasolev 16-korruseline korterelamu. Kruntidele täiendavat ehitusõigust ei ole määratud.
Pos 12 ja 13 on olemasolevad tootmismaa sihtotstarbega krundid, mille piire ei ole kavandatud muuta. Mõlemal krundil paikneb olemasolev 1-korruseline alajaam. Kruntidele täiendavat ehitusõigust ei ole määratud.
Pos 14, 15, 16 ja 18 on kavandatud sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) krundid. Kruntidele ei ole ehitusõigust ette nähtud. Krundid moodustatakse reformimata riigimaast. Krundile positsioon 14 on kavandatud avalikult kasutavad spordiväljakud.
Pos 17 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt. Krunt moodustatakse reformimata riigimaast ning krunt tagab planeeritavatele kruntidele juurdepääsud.
Kavandatava elluviimiseks on vaja likvideerida 21 II, 12 III ja 19 IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad planeeritavate hoonete või teede alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse vajadus on 1499 haljastuse ühikut. Lisaks on kavandatud likvideerida viljapuid, põõsaid ja V väärtusklassi hinnatud puid, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa andmist.
Planeeringu ala läbiva tee äärde on planeeritud püramiidjate puude read, planeeringu ala lääneküljes on Õismäe tee äärde planeeritud mõned puud olemasoleva allee täiendamiseks. Ala põhja- ja idaosas on planeeritud hooned eraldatud magistraaltänavatest kõrghaljastusega. Teede ääres tuleb kasutada saastekindlaid liike, nn suurelehine pärn, põhjaküljes kasutada liike, mis on lisaks ka varjutaluvad, nt jaapani ja tatari vaher. Magistraalide ja õueala vahele on ette nähtud lisaks kõrghaljastusele ka põõsagrupid, kuna mitmerindelise haljastusega on võimalik summutada müra ja saastet efektiivsemalt. Planeeringu ala kergliiklusteed on ühendatud Paldiski mnt - Rannamõisa tee - Ehitajate tee liiklussõlme kergliiklusteedega, mida mööda pääseb ka rula ja rulluiskudega nii Rocca al Mare ekstreemspordiväljakule kui ka Kakumäe „rulluisuringile“.
Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele on kavandatud kvartali kahesuunaliselt sisetänavalt.
Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“ peab planeeringu alale kokku ette nägema vähemalt 1022 parkimiskohta. Kokku on kavandatud 1027 parkimiskohta, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi parkimisnormatiivile. Detailplaneeringusse on lisatud märkus, et planeeritud parkimismajades on parkimiskohtade arv üle normi, et kruntide pos 9, 10, 11 omanikel oleks vastavalt turutingimustele võimalus omandada parkimiskohti olemasolevate elamute parkimisvajaduse tarbeks.
Planeeringu ala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ lisale 2 jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on lahendatud kaugkütte baasil.
Osaühing Stratum on koostanud liiklusolukorra hinnangu, millest nähtub, et korterelamute rajamise tulemusena Õismäe tee 147A ja 147B ning lähiala kinnistutele mõjutatakse suhteliselt tugevalt lähinaabruses paiknevate ristmike liikluspilti. Samas on see kooskõlas Tallinna autostumise prognooside ja liikluskoormuse kasvuga. Kriitiliseks muutuks olukord juba vahetult detailplaneeringuga kavandatava arenduse valmimise järel juhul, kui ei rekonstrueerita kavandatud trasse ja ristmikke. Kasvava liikluse olukorra leevendamiseks on kindlasti vajalik rekonstrueerida Ehitajate tee - Paldiski maantee - Rannamõisa tee ristmik, mis aitaks oluliselt parandada olukorda Paldiski maantee - Õismäe tee - Ehitajate tee ristmikel. Samas avaldab ristmike olukorrale olulist mõju iga-aastane autostumine, mis küll kesklinna rajoonis ei anna enam sellist järsku liiklussageduse tõusu kui äärelinnades, kus asub ka analüüsitav piirkond. Antud piirkonnas on küllalt tõenäoline liikluskoormuse kasv põhjustatuna ka täiendavate elupindade rajamisest Rannamõisa tee ja Paldiski maantee piirkonda, kust nn väljundiks Tallinna tänavavõrgule on põhiliselt jällegi Haabersti eritasandiline ristmik. Paldiski maantee ja Rannamõisa tee liiklust kasvatab põhiliselt suurenevast autokasutusest tulenev liikluse kasv, mis on eriti ilmekas just Tallinna äärepiirkondi ja tagamaad linna keskusega ühendavatel aladel ja magistraalidel.
Detailplaneeringus on seoses nimetatud uuringuga tingimus, et kavandatud hoonetele ehituslubade väljastamiseks enne Haabersti ringiristmiku rekonstrueerimist on vajalik koostada täiendav liiklusuuring, et selgitada millises ulatuses on võimalik planeeringut kruntidele määratud ehitusõiguse osas realiseerida.
Haabersti eritasandilise ristmiku rekonstrueerimistöödega on alustatud.
Detailplaneeringule on lisatud OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsiooni analüüs, mis hindas, kuidas mõjutavad kavandatavad hooned insolatsiooni kestust Paldiski mnt 149, Paldiski mnt 153 ja Ehitajate tee 147 kinnistutel asuvates korterelamutes. Kõigi uute kõrghoonete mõjutsooni jäävate korterite insolatsioonitingimused on rahuldavad ja insolatsiooni kestus on vähemalt 4 tundi ja 20 minutit. Analüüsist nähtub, et insolatsiooni kestus eeltoodud kinnistutel asuvate elamute korterites küll lüheneb, kuid jääb vastavaks Eesti standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
Täiendavalt on tellitud insolatsioonianalüüs Paldiski mnt 155 korterite suhtes, millest nähtub, et kõikidel korteritel säilib normijärgne insolatsioon.
OÜ KUPI on hinnanud müra, mis ulatub Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringus planeeritavatele hoonestusaladele. Uuringu tulemustest on näha, et peamine müra allikas planeeringuga käsitletaval alal on Paldiski maantee ja Ehitajate tee liiklusmüra. Uuringust järeldus, et Paldiski mnt 147 maa-alal on lokaalselt ületatud liiklusmüra ekvivalenttaseme piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel päevasel ja öisel ajal. Liikluskoormuse suurenemisel ületatakse prognoosi põhjal tulevikus vaadeldaval maa-alal liiklusmüra ekvivalenttaseme piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel päeval ja öösel.
Alates 1. veebruarist 2017 hinnatakse müra olukorda atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi. Müra tase planeeritud alal ületab normtaset. Meetmed mürast tingitud häiringute leevendamiseks siseruumides on detailplaneeringus määratud.
Hoonete projekteerimiseks on määratud tingimus näha ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra levimist hoonetesse. Arvestada tuleb OÜ KUPI koostatud müra uuringus antud soovitusi ja rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Paldiski maantee ja Ehitajate tee äärde planeeritavate hoonete esimesele kolmele korrusele on kavandatud panipaigad ja neljandast kuni kaheksanda korruseni äripinnad ning seal ei asu eluruume. Korterid algavad Paldiski maantee ja Ehitajate tee äärde planeeritud hoonete üheksandast korrusest. Hoone põhikonstruktsioonides on ette nähtud kasutada järgmisi materjale: raudbetoon, kivi, pakettaknad. Sellega tagatakse ehitatavates hoonetes, et hoonete siseruumides viibimist liiklusmüra ei häiri.
5. Avaliku väljapaneku tulemused
Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel avalikul väljapanekul 9. maist kuni 23. maini 2014. Sellekohane teade ilmus 23. aprillil 2014 ajalehes Postimees, 25. aprillil 2014 ajalehes Haabersti Postipoiss ja 28. aprillil 2014 ajalehes Pealinn. Avalikustamise käigus esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid Paldiski mnt.153 Korteriühistu, Korteriühistu Paldiski mnt. 149 ja Korteriühistu Ehitajate tee 147 ühise avaldusega. Esitatud vastuväited puudutasid müra, insolatsiooni ning transpordi- ja tehnovõrkude lahendusega seotud probleeme (planeeringu alal suureneb liikluskoormus, olemasolevate elamute eluruumides väheneb päikesevalgus ja kaovad vaated vanalinnale, kuna uued hooned on planeeritud liiga lähedale ja kõrged. Tehti ettepanek muuta liikluskorraldust alal ja ehitustegevust mitte lubada enne Haabersti ringristmikku rekonstrueerimist). Esitatud vastuväidetele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) 11. juunil 2014 tähitud kirjadega.
Vastuväiteid esitanud isikud märkisid, et seoses päikesevalguse varjamisega tuleb vähendada kruntide pos 1, 2, 6 ja 8 ehitusmahtu. Hoonete kõrgus ei tohiks ületada olemasolevate hoonete kõrgusi, et ei väheneks märgatavalt päikesevalguse periood olemasolevate majade korterites ning säiliks mingilgi määral piirkonna üldine terviklik ilme. Lisaks asusid vastuväiteid esitanud isikud seisukohale, et päikesevalguse varjamise tõttu tuleks ära jätta kruntidel pos 2 üks tornidest ning pos 3 ja pos 7 kavandatud kõrgemad hooneosad, ning kui eelnimetatud ehitusmahtusid vähendada, siis tuleks ka vähendada kõrgemate parkimismajade ehituskõrgust ja mahtu.
TLPA selgitas, et on kaalutud hoonemahtude vähendamise vajalikkust ja linnaehitusliku terviklahenduse säilitamise võimalusi ning jõutud seisukohale, et linnaehitusliku selguse ja olemasolevate 16-korruseliste korterelamute elanike elukeskkonna kvaliteedi säilimise eesmärgil tuleb kavandada krundil pos 8 asuva hoone suurimaks kõrguseks 15 korrust (49 m) ning nihutada pos 2 asuvat lõunapoolset ja pos 3 asuvat kõrghoone mahtu kagusuunas, et säilitada maksimaalselt pos 10 asuva korterelamu vaatevälja. TLPA leidis, et brutopinna vähendamisega on võimalik vastavalt vähendada parkimismajade ehitusalust pinda, kuid kõrguse vähendamine ei ole vajalik, sest kruntide pos 2 ja pos 3 parkimishooned toimivad ühtlasi müratõkkena Haabersti ringristmiku ja olemasolevate kortermajade vahel.
Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut ja Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist on kruntide pos 6, 7, 8 kõrgemate hooneosade paiknemist muudetud selliselt, et olemasolevatele 16-korruselistele elamutele lähemale planeeritud hooned (pos 7 ja 8) oleksid 15-korruselised ning lõunapoolseim (pos 6) hoone 18-korruseline; vähendatud on pos 8 planeeritava parkimismaja laiust, et tekiks rohkem avarust mänguväljaku suunas.
Eestis hinnatakse insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardite EVS 894:2008 ja EVS 894:2008/A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ alusel. Standardi punktis 4.3.3 on määratud, et planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini oleks tagatud. Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat insolatsiooni kestuse muutumist lähialal asuvate elamute (Paldiski mnt 153 korterelamu, Paldiski mnt 149 korterelamu, Ehitajate tee 147 korterelamu ja Paldiski mnt 155 korterelamu) eluruumides on hinnanud OÜ Fassaadiprojekti arhitekt Peep Soopere. Eelnimetatud analüüsidest selgub, et Eesti standardi kohane insolatsiooni kestus on tagatud kõikides eelnimetatud korterelamutes.
Planeeringu alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. Teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala kõrghoonete piirkonnas, kus peab lisaks ärisihtotstarbele olema ka elamumaa sihtotstarve. Piirkonda ei tohi kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid. Lisaks näeb teemaplaneering ette, et haljastuse ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas peab olema Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises lõigus vähemalt 40%. Detailplaneeringus on kavandatud kvartali täisehituseks 40%, avaliku ruumi osakaal kvartalist on 46% ja haljastuse osakaal on 38% kogu kvartalist. Teemaplaneeringu kohaselt võib planeeritavale alale kavandada ehitisi absoluutkõrgusega 130 meetrit. Detailplaneeringuga kavandatud ehitiste absoluutkõrgus on maksimaalselt 109 meetrit. Detailplaneeringu lahendus vastab teemaplaneeringule.
Vastuväiteid esitanud isikud tegid ettepaneku planeerida krundil pos 5 planeeritud hoonestuse ja olemasoleva Ehitajate tee 147 maja vahekauguseks vähemalt 35 m, et oleks tagatud piisav päikesevalgus alumiste korruste korterites ning madalam mürafoon.
TLPA märkis, et tulenevalt ettepanekust otsustati suurendada krundi pos 4 ja 5 asuvate hoonete kaugust krundi pos 11 asuvast olemasolevast korterelamust, võttes aluseks krundi pos 3 paikneva hoone madalama hooneosa hoonestusala läänepoolse piiri kauguse krundi pos 11 asuva elamu fassaadi pikendusest. Ühtlasi otsustati määrata kruntide pos 3 ja 4 kavandatavatele hoonetele Ehitajate tee poolt ühine ehitusjoon, võttes aluseks krundi pos 3 madalama hooneosa hoonestusala piirid ning kavandada krundi pos 5 eraldiseisev alajaam ärihoone mahtu.
Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut on detailplaneeringusse viidud järgmised muudatused: nihutatud on kruntidele pos 2 ja 3 kavandatud kõrghooneid kagu suunas selliselt, et oleks tagatud paremad vaated olemasoleva Paldiski mnt 149 hoone (pos 10) korteriomanikele; pos 5 krundile planeeritud hoone on Ehitajate tee 147 kortermaja poolt 1-korruseline ning planeeritud trafoalajaam on kavandatud hoone mahus; positsioonidele 3 ja 4 on määratud Ehitajate tee poolt ühine ehitusjoon ning suurendatud nende hoonete kaugust Ehitajate tee 147 kortermajast, võttes aluseks pos 3 madalama hooneosa hoonestusala läänepoolse piiri. Detailplaneeringu ülesandeks on krundile ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga piiritletakse krundi hoonestusala ehk näidatakse ära see krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned. Hoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga. Pärast Harju Maavalitsuses toimunud arutelu on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud tingimusega, et kavandatavate kõrghoonete (üle 45 m kõrgused hooned) ehitusprojektide menetlusse kaasatakse kruntide pos 9, 10 ja 11 korteriühistute esindajad.
Vastuväiteid esitanud isikud leidsid, et parkimishoonete sisse- ja väljasõidud tuleks kavandada otse Õismäe teelt ja Ehitajate teelt. Samuti tuleks viia parklahoonesse sissesõit Ehitajate tee 147 peasissekäigu eest krundil pos 5 asuva ärihoone ning Ehitajate tee 147 vahelisele alale. Vastuväiteid esitanud isikud leidsid, et olemasolev sisse- ja väljasõit tuleks säilitada Paldiski mnt 153 hoone kõrvalt. Uue kompleksi sisse- ja väljasõit ehitada uute hoonetega kohakuti, sest kaks sisse- ja väljasõiduteed on suurema läbilaskevõimega, samuti säilib laste mänguväljak ja laste turvalisus.
TLPA selgitas isikutele, et Paldiski maantee on põhitänav (magistraaltänav), mistõttu peab planeeritava ala ühendus Paldiski maanteega toimuma jaotustänava ja juurdepääsutee kaudu (vastavalt Eesti standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad“). Otsepääs parkimismajast Paldiski maanteele või Ehitajate teele ei vasta Eesti standardis EVS 843:2003 esitatud nõuetele ning ei taga ohutut liiklemist. Kruntide pos 6-8 parkimismajal on kaks sissepääsu teelt ning juurdepääs Õismäe teelt algavale, planeeringu ala läbivale tänavale on nihutatud olemasolevast Ehitajate tee 153 hoonest eemale. Sissesõidutee kavandamine pos 5 ja 11 vahelisele alale muudaks Ehitajate tee 147 kortermaja neljast küljest sõiduteedega ümbritsetuks, mistõttu pole see lahendus otstarbekas. Olemasoleva väljasõidutee säilitamine ei ole Haabersti liiklussõlme ning Paldiski maantee laienduse valmisehitamisel võimalik ja liikluskorralduslikult ohutu.
Planeeringu liikluslahendus peab olema liikluskorralduse poolest ohutu. Tallinna Transpordiamet on detailplaneeringu liikluslahenduse kooskõlastanud ning Tallinna Transpordiameti esitatud tingimustega on detailplaneeringus arvestatud. Kuna detailplaneeringu liikluslahendus on põhimõtteline ja lõplik liikluslahendus selgub alles Haabersti ringristmiku rekonstrueerimise järel, on pärast Harju Maavalitsuses 10. juunil 2015 toimunud nõupidamist detailplaneeringu seletuskirja punkte 4.2.7 ja 4.4 täiendatud ning märgitud, et detailplaneeringu liikluslahendus ei ole edaspidisel projekteerimisel takistuseks ning ehitusprojekti koostamisel on võimalus kaaluda ka täiendava sissesõidutee lubamist. Paldiski mnt 153, Paldiski mnt 149 ja Ehitajate tee 147 korteriühistud kaasatakse teede lahendust puudutavasse ehitusprojekti koostamisse. Lisaks on põhijoonist täiendatud ning tähistatud ära võimalik täiendav juurdepääs planeeritud alale. Korrigeeritud on ühtlasi ka planeeringu liikluslahendust nii, et vähendada liiklust Ehitajate tee 147 elamu ümber.
Vastuväiteid esitanud isikud asusid seisukohale, et antud alale tuleks planeerida ka Ehitajate tee 147 ja Paldiski mnt 149 elanikele parkimiskohad, et need säiliksid praegusega samas mahus (igale korterelamule vähemalt 30 kohta).
TLPA selgitas, et alale on kavandatud mitu parkimismaja, mis rahuldavad kogu kvartali normikohase parkimisvajaduse. Detailplaneeringu kohaselt on planeeritavates parkimismajades parkimiskohtade arv üle normi, nii et olemasolevate kortermajade ehk kruntide pos 9, 10, 11 omanikel oleks vastavalt turutingimustele võimalus omandada parkimiskohti. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on täpsustatud, et turutingimuste all on mõeldud seda, et olemasolevate kortermajade elanikud saavad endale vajadusel osta parkimiskoha uutes parkimismajades võrdsetel alustel ehitatavate korterelamute korteriostjatega.
Vastuväiteid esitanud isikud leidsid, et tuleks läbi viia täiendav liikluskoormusest tingitud müra taseme muutuse analüüs olemasolevates hoonetes.
TLPA selgitas, et planeeringule on tehtud mürahinnang OÜ KUPI poolt, mis on lisatud detailplaneeringu kausta. Kuna olemasolevatest hoonetest Haabersti liiklussõlme ja Ehitajate tee poole kavandatakse uushoonestus, siis kvartali keskosas liiklusmüra väheneb.
Pärast Harju Maavalitsuses 10. juunil 2015 toimunud nõupidamist on detailplaneeringu materjale täiendatud. Seletuskirja punkti 4.2.7 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks“ on lisatud tingimus, et enne planeeringuga kavandatud hoonetele ehitusloa andmist peab olema koostatud täiendav mürahinnang ka planeeringu ala olemasolevate korterelamute müra normtaseme hindamiseks.
Vastuväiteid esitanud isikud leidsid et tuleks analüüsida, kas on tagatud joogiveetrassis nõutud rõhk ja vooluhulk maksimaalse tarbimise ja tulekahju olukorras. Lisaks tuleks analüüsida sademevee- ja kanalisatsioonitrassi läbilaskevõimet.
TLPA selgitas, et detailplaneeringu staadiumis antakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused ja reserveeritakse võimalikud tehnovõrkude koridorid. Torustiku asukohad ja läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojektis. AKTSIASELTS TALLINNA VESI määrab väljastatavates tehnilistes tingimustes ka rekonstrueeritavate ja rajatavate kanalisatsioonitorustike ja sademeveetorustike vajalikud läbimõõdud.
Veetorustiku hüdraulilist arvutust, sealhulgas ka arvutust võimaliku tulekahju olukorras, ning sellele vastava vajaliku toruläbimõõdu määramist teostab võrguvaldaja AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on planeeritud uued vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitrassid. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud hoonete sisemise tulekustutusvee mahuteid, mida ei kasutata välistulekustutusvee vajaduseks. Planeeritavate hoonete vastavust ehitiste tuleohutuse nõuetele kontrollib Päästeamet.
Planeeritava ala kruntide veevarustus- ja kanalisatsioonilahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele ja Päästeameti Põhja Päästekeskus on detailplaneeringu kooskõlastanud. TLPA-l ei ole põhjust kahelda pädevate asutuste kooskõlastustes.
Vastuväiteid esitanud isikud asusid seisukohale, et enne Haabersti ringristmiku rekonstrueerimist ei tohiks lubada ehitustegevust. Pärast seda tuleks analüüsida uuesti liikluskoormuse kasvu (kas uus ristmik suudab tagada nii paljude autode juurdevoolu lähipiirkonda) ning mürataseme muutust planeeritavas piirkonnas. Lisaks peab arvestama suureneva liikluskoormusega juba ehitusjärgus Pärnaõue elamukvartali täielikul valmimisel.
TLPA selgitas, et planeeringu seletuskirja punktis 4.4 on kirjas, et planeeringu täies mahus realiseerimine eeldab Haabersti liiklussõlme rekonstrueerimist. Ehitustegevuse täielik keelamine ei ole põhjendatud, kuna väga suur hulk Haabersti liiklussõlme liikluskoormusest on tingitud mööda Paldiski maanteed või Rannamõisa teed Tallinnasse sisenevate mootorsõidukite poolt ning ei ole võimalik takistada ehitustegevust lähivaldades. Samuti ei ole valglinnastumise vähendamise eesmärgil otstarbekas ja põhjendatud peatada Tallinna linna arendusprojekte, kui lähivaldades ehitatakse samal ajal täiendavaid elamis- ja äripindu.
TLPA lisas, et Haabersti ringristmikule uue lahenduse väljatöötamine käib, kas ehitatakse kahe- või kolmetasandiline ristmik, selgub lähiaastatel lähtuvalt eksperthinnangutest ja analüüsidest.
Pärast Harju Maavalitsuses 10. juunil 2015 toimunud nõupidamist on detailplaneeringu materjale täiendatud. Seletuskirja punkti 4.2.7 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks“ on lisatud tingimus, et detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehituslubade väljastamiseks enne Haabersti ringristmiku rekonstrueerimist tuleb koostada täiendav liiklusuuring välja selgitamaks seda, millises ulatuses on võimalik planeeringu kruntide ehitusõigust realiseerida (seoses liikluskoormuse kasvuga) olukorras, kus Haabersti ringristmikku ei ole veel jõutud rekonstrueerida. Kui ristmikku pole veel ehituse alguseks rekonstrueeritud, siis tuleb enne ehitusloa taotlemist koostada liiklusuuring, et välja selgitada valmisehitatava osa mõju ristmikule. Täiendavalt on tellitud liiklusanalüüs Inseneribüroost Stratum.
Haabersti kahetasandilise ristmiku ehitamisega on alustatud.
Vastuväiteid esitanud isikud palusid tagada nende elukeskkonna puutumatus ja turvalisus ka ehitamise ajal. Olemasolevad sõiduteed peavad olema avatud, pinnasekate peab olema säilitatud tervena, raskete veokite sõiduteed ei tohiks kulgeda sisekvartali kaudu, ehitus peab olema piiratud kõrgete aedadega, mis tõkestaks müra ja tagaks lastele turvalisuse.
Ehitusseadustiku §-st 8 tulenevalt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitus- ja omanikujärelevalve peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt ka naabruses asuvate hoonete seisukorda.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.7 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks“ on toodud lisaks tingimus, et tuleb tagada juurdepääsude ja hoonete kasutamise turvalisus kohalikele elanikele ehitamise ajal. Ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. TLPA-l ei ole põhjust kahelda, et ehitusseadustikust ja detailplaneeringus sätestatust ei peeta kinni.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 26. juunil 2014. Sellekohane teade ilmus 16. juunil 2014 ajalehes Postimees. Ajalehes Pealinn ja ajalehes Haabersti Postipoiss teadet ei avaldatud, kuna lehed suvel ei ilmu. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud vastuväiteid tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 24. aprilli 2015 kirjaga nr LV-1/1092 maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Vastavalt 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadusele korraldati Harju Maavalitsuses 10. juunil 2015 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Tutvunud järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringu materjalidega ja võttes arvesse 10. juunil 2015 Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist, palus järelevalve teostaja 29. juuni 2015 kirjaga nr 6-7/1854 detailplaneeringu materjale täiendada. TLPA esitas 22. detsembril 2015 kirjaga nr 3-2/2136-41 täiendatud Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu järelevalvemenetluse jätkamiseks.
27. jaanuaril 2016 korraldati teistkordne nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks. Nõupidamisel lepiti kokku, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.2.7 täiendatakse ning lisatakse, et kavandatavate kõrghoonete (üle 45 m kõrgused hooned) ehitusprojektide menetlusse kaasatakse kruntide pos 9, 10 ja 11 korteriühistute esindajad.
TLPA esitas järelevalve teostajale ja vastuväiteid esitanud isikutele vastavalt Harju Maavalitsuses 27. jaanuaril 2016 toimunud nõupidamisel kokkulepitule täiendatud detailplaneeringu seletuskirja 1. veebruari 2016 e-kirjaga. Harju Maavalitsuses toimunud arutelu käigus selgus, et kohalik omavalitsus ja vastuväiteid esitanud isikud kokkuleppele ülesjäänud vastuväidete osas ei jõua.
Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ega ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mida peaks järelevalve teostaja tagama. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse ja detailplaneeringule esitatavate nõuetega ning detailplaneering on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja võrguvaldjatega. Maavanem lisas, et soovitab detailplaneeringu koostamist korraldaval kohalikul omavalitsusel enne detailplaneeringu kehtestamist täiendavalt kaaluda vastuväiteid esitanud isikute ettepanekut planeeringu ala hoonestusmahtude vähendamiseks, arvestades piirkonna elanikke suurt vastuseisu (831 allkirja) praegusele planeeringu lahendusele.
Harju maavanem andis 16. veebruaril 2016 kirjas nr 6-7/1854 Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
Vastavalt maavanema soovitusele kaalus TLPA 1. märtsil 2016 veel kord kruntide pos 1, 2 ja 3 mahtude vähendamist 12% võrra analoogselt kruntidega pos 6-8. Kaalumise tulemusena vähendati krundi pos 3 korruselisust 23-st 15 korruseni.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu algatamist taotles 18. oktoobril 2004 registreeritud avaldusega aktsiaselts Kolle esindaja Ü. Johansoo. Taotluse kohaselt sooviti kinnistule ehitusõiguse määramist ühe korterelamu rajamiseks.
Detailplaneeringu koostamise õigus on 5. mail 2008 sõlmitud lepinguga nr 2-5/88 üle antud OÜ-le ALDERA INVEST.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2008 korraldusega nr 1009-k „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.
Detailplaneeringu koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 7. juunil 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 7. juulil 2008. Eskiislahenduse tutvustamise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 19. juunil 2008. Teadet ei ilmunud ajalehtedes Pealinn ja Haabersti Postipoiss, kuna nimetatud lehed suvel ei ilmu. Detailplaneeringu koostamise ajal esitasid vastuväited ja ettepanekud Paldiski mnt 153 elanike esindajana Paldiski mnt 153 Korteriühistu. Esitatud ettepanekuid on osaliselt arvestatud.
Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“ (detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud). Detailplaneeringule on lisatud J. Elliku ja O. Abneri koostatud haljastuse hinnang, OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere insolatsiooni analüüs, Osaühingu Rei Geotehnika ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ Hendrikson & Ko Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnaalane konsultatsioon, Osaühingu Stratum liiklusolukorra hinnang Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu realiseerimisel ja OÜ KUPI detailplaneeringu müraalane hinnang.
Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Haabersti Linnaosa Valitsus, Haabersti linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Kaitseministeerium ja Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus) kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud planeeritud alale jääva Õismäe tee 147b kinnistu omanik Aktsiaselts YIT Ehitus, Paldiski mnt 147, Paldiski mnt 147a, Ehitajate tee 153 ja Ehitajate tee 151 kinnistute endine omanik OÜ Kopilka, Ehitajate tee 149 kinnistu endine omanik Aktsiaselts TBB Invest, Paldiski mnt 147 kinnistu omanik Rocca T1 OÜ, Paldiski mnt 147a ja Ehitajate tee 153 kinnistu omanik Rocca T2 OÜ, Ehitajate tee 149 ja Ehitajate tee 151 kinnistu omanik Rocca T3 OÜ, Ehitajate tee 145 kinnistu omanik Rocca T4 OÜ, Õismäe tee 147a kinnistu endine omanik Aktsiaselts Feenoks ja uus omanik OSAÜHING ENDERN ja Aktsiaselts Tallinna Küte. Paldiski mnt.153 Korteriühistu juhatusega on tehtud koostööd parkimiskohtade planeerimise osas, samuti on teavitatud Paldiski mnt.153 Korteriühistut, Korteriühistut Paldiski mnt. 149 ja Korteriühistut Ehitajate tee 147 planeeringu algatamisest ning neile on saadetud Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustusest teated ja detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustuse protokolli väljavõte.
Paldiski mnt 108d ja 118a kinnistute detailplaneeringu koostaja ConArte OÜ on märkinud, et on lahendusega tutvunud.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkuste ja ettepanekutega:
1) ehitusprojektide koosseisus esitada kinnistute haljastusprojektid, kus lisaks uushaljastusele käsitleda säilitatavate leht- ja okaspuude hooldustöid;
2) äri- ja eluhoonete ehitusprojektides näha ette siseruumide ja mürale kõige enam avatud välispiirde müratasemete mõõtmistulemuste lisamine hoonete kasutusloa taotlusmaterjalidele;
3) lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist.
Nõuded on detailplaneeringus määratud.
Tallinna Linnavaraamet märkis, et detailplaneeringus on reformimata riigimaast kavandatud moodustada neli üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti pos 14, 15, 16 ja 17. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale rajab nimetatud kruntidele haljasalad arendaja ning krundid jäävad avalikuks kasutamiseks. Tallinna Linnavaraamet palus Tallinna Linnaplaneerimise Ametil enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida vastav kokkulepe, milles näidata ära haljasalade maaüksused, rajatava haljastuse iseloom ja maht ning rajamise aeg. Maaüksusele pos 8 näeb detailplaneering ette palliplatsi (talvel liuvälja) rajamise. Tallinna Linnavaraamet palus eelnimetatud lepingus ka nimetatud rajatise rajamise kohustus kokku leppida. Tallinna Linnaaraamet taotleb detailplaneeringu alusel krundid pos 12, 13, 14, 15 munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringuga kavandatakse reformimata riigimaast (pos 18a ja 19) ja osaliselt Ehitajate tee 153 kinnistust (pos 18b) moodustada kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti pos 18 ja 19. Tallinna Linnavaraamet palus detailplaneeringu materjalidele lisada ja neile edastada Ehitajate tee 153 kinnistu omaniku kirjalik seisukoht krundiosa (pos 18b pindalaga 8 m2) tasuta Tallinna linnale võõrandamise kohta. Tallinna Linnavaraamet peab vajalikuks moodustatava transpordimaa sihtotstarbega krundi tasuta Tallinna linnale võõrandamise võlaõiguslik leping sõlmida kinnisasja omanikuga pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne detailplaneeringu kehtestamist. Vastavasisuline ülesanne näha Tallinna Linnavaraametile ette ka detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses. Transpordimaa sihtotstarbega krunte pos 18a ja 19 on Tallinna linnal võimalus taotleda munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist. Transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga kui tulevase linnavara valitsejaga.
Tingimusi on detailplaneeringus arvestatud. Detailplaneeringus kavandatud kruntide positsioonide numbreid on muudetud. Tallinna linn on munitsipaliseerinud Paldiski mnt 149a ja Õismäe tee T14 kinnistud. Tallinna Linnavalitsuse 10. augusti 2016 korralduse nr 1134-k „Ehitajate tee 153 kinnisasjast moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ning kinnisasjale valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn ja OÜ Kopilka 1. septembril 2016 sõlminud võlaõigusliku lepingu planeeringus kavandatud transpordimaa krundi pos 17b võõrandamiseks.
Terviseameti Põhja talitus märkis, et Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega järgmistel tingimustel:
1) detailplaneeringu ala asub kõrge müratasemega piirkonnas. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ järgi on välismüra normtasemed III kategoorias, uutel planeeritavatel aladel 60 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal. Kõrge müratasemega piirkonda müratundlike hoonete (elamute) projekteerimine ja ehitamine on võimalik ainult tingimustel, kui ehitusmeetmetega saab tagada hoone müraallikapoolsel välispiirdel välimüra taotlustasemed 60 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal ning siseruumides mitte üle 30 dB (LpA,eq,T) vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 § 5 lõikele 4;
2) hoonete (elamute) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada Eesti standardit EVS 482:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid;
3) antud juhul, enne elamute kasutusele võtmist on vaja teostada mürauuringud nii hoonete sees kui ka mürale kõige avatumal välispiirdel;
4) juhul kui hoone välispiirdel ei ole võimalik ehitusmeetmetega (või müraleevendusmeetmetega) tagada normeeritud taotlustasemeid, Terviseamet ei soovita elamute rajamist detailplaneeringu alale, kuna see suurendab inimeste ja müratundlike objektide arvu, mis asuvad ebasoodsates tingimustes, olles vastuolus Euroopa Komisjoni teostatava mürapoliitikaga;
5) elamute projekteerimise käigus määrata radoonisisaldus pinnaseõhus. Vajadusel rakendada Eesti standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ nõudeid;
6) detailplaneeringu realiseerimine on võimalik pärast Haabersti ristmiku rekonstrueerimist;
7) parklate ja parkimishoonete rajamisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ nõudeid.
Nõuded on detailplaneeringus määratud.
Maa-amet märkis, et olles tutvunud veel kord läbivaatamiseks esitatud Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga, peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et ajutistele kruntidele ei näidata põhijoonisel ehitusõigust. Eeltoodust lähtuvalt palus Maa-amet planeeringu põhijoonisel nimetatud näitajaid ajutise krundi pos 1a osas mitte välja tuua ning näidata ehitusõigus vaid liitmise tulemusel moodustuvale tervikkrundile pos 1 (2336 m2). Samuti ei ole Maa-ameti hinnangul põhjendatud krundile pos 1 rajatava äripindadega korterelamu varustamiseks kavandatavate tehnotrasside planeerimine läbi ajutise krundi pos 1b keskosa. Vältimaks krundi pos 1b põhjendamatut kitsendamist, tegi Maa-amet ettepaneku planeerida vee- ja sidetrass, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitrassid ning soojatrass võimalikult krundi pos 1b piiride lähedale.
Maa-amet lisas, et eeltoodud märkuste ja ettepanekute arvestamisel ei esita Maa-amet Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alasse jäävale reformimata riigimaale kavandatu osas vastuväiteid. Planeeringu esitamine Maa-ametile täiendavaks läbivaatamiseks ei ole vajalik juhul, kui planeeringu edasisel menetlemisel ei ilmne asjaolusid, millistest tingituna võib Maa-ameti antud seisukoht muutuda. Maa-amet tõi välja, et kohalik omavalitsus ei ole Maa-ametile käesoleva ajani esitanud selgitusi asjaolude kohta, millistest lähtuvalt ei olnud Parklaühistul Paldiski mnt 149A võimalik Paldiski mnt 149a maad ostueesõigusega erastada. Seega ei tarvitse Maa-ameti antud nõusolek krundi pos 1b planeerimiseks olla lõplik ning võib sõltuvalt asjaoludest planeeringu menetluse käigus muutuda. Planeeritavate üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide pos 14-16 ja pos 18 ning transpordimaa krundi pos 17a osas tegi Maa-amet kohalikule omavalitsusele ettepaneku algatada pärast käsitletava detailplaneeringu kehtestamist maa munitsipaalomandisse andmise menetlus.
Tingimusi on detailplaneeringus arvestatud. Välja on jäetud ajutise krundi pos 1a ehitusõiguse kastis olevad näitajad ning krundi pos 1b keskel olnud trassid on nihutatud pos 1b krundi läänepoolsesse serva.
Lennuamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et kõrghoonete projektid kooskõlastatakse täiendavalt Lennuametiga.
Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.
Keskkonnaamet märkis, et kooskõlastab planeeringu lahenduse, kuid märgib, et Keskkonnaamet ei selgita välja vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks, vaid annab seisukoha KSH algatamise vajalikkuse kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg-s 6 nimetatud juhul. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et tulenevalt KeHJSi § 33 lg 2 p-st 1 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju eelhindamine läbi viia, kui § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis (sh üldplaneeringus) tehakse muudatusi. Eelhinnang koostatakse sellisel juhul vastavalt KeHJSi § 33 lg-tele 3-5. Kuna KeHJS § 36 lg 1 kohaselt algatab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja KSH üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega, soovitame viia läbi eelhinnang ning otsustada KSH algatamine või algatamata jätmine esimesel võimalusel.
Tallinna Linnavalitsus jättis 6. novembri 2013 korraldusega nr 1548-k „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
Vastavalt 30. juunini 2016 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lg 2 punktile 7 peab detailplaneeringu kooskõlastama Siseministeeriumiga juhul, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 45 meetri kõrgusi ehitisi. Vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg-le 5 arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid juhul, kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul arvates taotluse kättesaamise päevast. 5. detsembri 2013 kirjaga on Siseministeeriumile edastatud Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneering kooskõlastamiseks ning Siseministeerium ei ole ettepanekuid ja vastuväiteid seni esitanud.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Aktsiaselts KH Energia - Konsult, Aktsiaselts Eesti Telekom (praegu Telia Eesti AS) ja Elektrilevi OÜ kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusi esitamata. Ehitusprojekti koostamiseks esitatud tingimused on detailplaneeringus määratud.
Kuna detailplaneering sisaldas Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering 30. juunini 2015 planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem määras Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringule täiendavad kooskõlastused Keskkonnaametiga ja Lennuametiga ning juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele:
1) detailplaneeringu materjalidest ei selgu, kas kõik planeeringu ala kinnistute omanikud on teadlikud planeeringu lahendusest ja nõustunud sellega. Vastavalt planeerimisseaduse § 16 lõikele 5 koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade omanikega. Kohalik omavalitsus peab kaasama puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatama sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks planeerimisseaduse § 16 lõike 4 kohaselt on kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt.
2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktist 3 tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldama detailplaneeringu koostamise käigus, kui kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes sama seaduse § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. KeHJSi § 35 lõikest 5 tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise mittekorraldamise korral tegema algatamata jätmise otsuse, mis peab sisaldama KeHJSi § 35 lg 5 punktides 1-6 sätestatud teavet. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest tuleb teavitada avalikkust vastavalt KeHJSi § 35 lõigetes 6-7 sätestatud tingimustele.
Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, palus Harju maavanem Tallinna Linnavalitsusel kaaluda antud detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise vajadust. Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korral palus Harju maavanem teha algatamata jätmise otsuse vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
3) Detailplaneeringu materjalidest ei selgu väljavõtted linnalehest ja linnaosa ajalehest planeeringu algatamise kohta. Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lõikest 1 peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama planeeringu algatamisest, andma informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille kohalik omavalitsus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks (planeerimisseaduse § 11 lg 2 p 3). Eeltoodust tulenevalt palun planeeringu dokumentatsioonile lisada väljavõtted planeerimisseaduse § 11 lg 2 punktis 3 nõutavatest ajalehtedest, mis tõendaks, et planeeringu algatamisest on avalikkust teavitatud.
4) Inseneribüroo Stratum on teostanud liikluskorralduse hinnangu „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu realiseerimisele Väike-Õismäel“. Liikluskorralduse hinnangu kokkuvõttes on öeldud, et korterelamute rajamise tulemusena Õismäe tee 147a ja 147b ning lähiala kinnistutele mõjutatakse suhteliselt tugevasti lähinaabruses paiknevate ristmike liikluspilti. Samas on see kooskõlas Tallinna autostumise prognooside ja liikluskoormuse kasvuga. Uuringu tulemusel muutuks olukord kriitiliseks juba vahetult pärast detailplaneeringuga kavandatava arenduse valmimist juhul, kui ei rekonstrueerita kavandatud trasse ja ristmikke. Liiklusolukorra leevendamiseks on kindlasti vajalik Ehitajate tee - Paldiski maantee - Rannamõisa tee ristmiku valmisehitamine, mis aitaks oluliselt parandada olukorda Paldiski mnt - Õismäe tee - Ehitajate tee ristmikel. Harju maavanem palus kohalikul omavalitusel liikluskorralduse uuringu kokkuvõttes tehtud ettepanekutega arvestada.
Tingimusi on arvestatud, detailplaneeringus on määratud nõue arvestada liikluskorralduse uuringu kokkuvõttes tehtud ettepanekutega. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse suuri ehitusmahte, siis on planeeringu elluviimine kavandatud rajada erinevatel arendusetappidel. Detailplaneeringus on määratud nõue, et kui Haabersti ringristmikku pole veel ehituse alguseks rekonstrueeritud, siis tuleb enne ehitustegevuse algust koostada liiklusuuring, et välja selgitada valmisehitatava osa mõju nimetatud ristmikule. Detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaametiga ja Lennuametiga.
Planeeritud alale jäävate kinnistute omanikke on planeeringu koostamise menetlusse kaasatud. Tallinna Linnavalitsus jättis 6. novembri 2013 korraldusega nr 1548-k „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. Haabersti ristmik on rekonstrueerimisel.
Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestati „Haabersti linnaosa üldplaneering“, millega on koostatud detailplaneering kooskõlas. Seega pärast Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamist ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 25. juunil 2013 sõlmitud lepinguga nr 3-7/230 võtsid OÜ Kopilka ja Aktsiaselts YIT Ehitus kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni ning krundile pos 14 mänguväljaku valmisehitamise. 14. augustil 2017 sõlmitud lepingu nr 3-7/230 lisa nr 2 kohaselt võtavad OÜ Kopilka kohustused üle Rocca T1 OÜ, Rocca T2 OÜ, Rocca T3 OÜ ja Rocca T4 OÜ, kes ühiselt Aktsiaseltsiga YIT Ehitus tagavad lepingus nr 3-7/230 võetud kohustuste täitmise.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldusega nr 500-k „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Haabersti linnaosas“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 7. aprillil 2014 ajalehes Postimees ja 7. aprillil 2014 ajalehes Pealinn.
Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 9.-23. maini 2014. Sellekohane teade ilmus 23. aprillil 2014 ajalehes Postimees, 25. aprillil 2014 ajalehes Haabersti Postipoiss ja 28. aprillil 2014 ajalehes Pealinn. Avalikustamise käigus esitasid proteste ja vastuväiteid Paldiski mnt.153 Korteriühistu, Korteriühistu Paldiski mnt. 149 ja Korteriühistu Ehitajate tee 147 ühise avaldusega. Esitatud vastuväited puudutasid müra, insolatsiooni ning transpordi- ja tehnovõrkude lahendusega seotud probleeme. Vastuväiteid ning kohaliku omavalitsuse seisukohti on käsitletud käesoleva seletuskirja peatükis 5. Esitatud vastuväidetele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 11. juunil 2014 tähitud kirjadega.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 26. juunil 2014. Sellekohane teade ilmus 16. juunil 2014 ajalehes Postimees. Ajalehes Pealinn ja Haabersti Postipoiss teadet ei avaldatud, kuna lehed suvel ei ilmu. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud vastuväiteid tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 24. aprilli 2015 kirjaga nr LV-1/1092 maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Vastavalt 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadusele korraldati Harju Maavalitsuses 10. juunil 2015 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Tutvunud järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringu materjalidega ja võttes arvesse 10. juunil 2015 Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist, palus järelevalve teostaja 29. juuni 2015 kirjaga nr 6-7/1854 detailplaneeringu materjale täiendada. TLPA esitas 22. detsembril 2015 kirjaga nr 3-2/2136-41 täiendatud Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu järelevalvemenetluse jätkamiseks.
27. jaanuaril 2016 korraldati teistkordne nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks. Nõupidamisel lepiti kokku, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.2.7 täiendatakse ning lisatakse, et kavandatavate kõrghoonete (üle 45 m kõrgused hooned) ehitusprojektide menetlusse kaasatakse kruntide pos 9, 10 ja 11 korteriühistute esindajad.
TLPA esitas vastavalt Harju Maavalitsuses 27. jaanuaril 2016 toimunud nõupidamisel kokkulepitule järelevalve teostajale ja vastuväiteid esitanud isikutele täiendatud detailplaneeringu seletuskirja 1. veebruari 2016 e-kirjaga. Harju Maavalitsuses toimunud arutelu käigus selgus, et kohalik omavalitsus ja vastuväiteid esitanud isikud kokkuleppele ülesjäänud vastuväidete osas ei jõua.
Harju maavanem andis 16. veebruaril 2016 kirjas nr 6-7/1854 Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
Vastavalt 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p-le 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul arvates Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Paldiski mnt.153 Korteriühistut, Korteriühistut Paldiski mnt. 149 ja Korteriühistut Ehitajate tee 147.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul arvates Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Õismäe tee 147a, Õismäe tee 147b, Paldiski mnt 153e, Ehitajate tee 145, Ehitajate tee 147e, Ehitajate tee 149, Ehitajate tee 151, Ehitajate tee 153 Paldiski mnt 147, Paldiski mnt 147a, Paldiski mnt 108, Paldiski mnt 108a, Paldiski mnt 155, Õismäe tee 153, Õismäe tee 155b, Õismäe tee 155a, Õismäe tee 157d, Õismäe tee 175, Ehitajate tee 148, Ehitajate tee 152 kinnistu omanikke, Maa-ametit, MTÜ-d Parklaühistu Paldiski mnt. 149A, Korteriühistut Paldiski mnt. 149 ja M. Borunovat, M. Hohenseed, M. Retpappi.
Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab volikogu detailplaneeringu juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringus kavandatakse linnaehituslikult olulist muudatust, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
|
|
|
|
|
|
|
Kalev Kallo
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
