TALLINNA LINNAVALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn 4. oktoober 2017
nr 30
Tallinna hankekord
Määrus kehtestatakse riigihangete
seaduse § 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18
„Riigihangete seaduses
kohaliku omavalitsuse ülesande delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele“ § 1
alusel ning kooskõlas riigihangete
seaduse § 9 lg-ga 4 ja Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2013 määruse nr 20
„Tallinna Linnakantselei
põhimäärus“ § 7 p-ga 3.
§ 1. Üldsätted
(1) Tallinna hankekorra
(edaspidi määrus) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist Tallinna
linna ametiasutustes (edaspidi ametiasutus) ja nende hallatavates
asutustes (edaspidi koos linna asutused).
(2) Linna asutus lähtub
riigihangete planeerimisel ja korraldamisel ning raam- ja hankelepingute
(edaspidi leping) sõlmimisel riigihangete seadusest ning selle alusel
kehtestatud riigi ja Tallinna linna õigusaktidest, sealhulgas käesolevast määrusest.
(3) Linna asutus ei või
jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata määruses sätestatud korda, eriti
kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi
saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos
toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või
ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.
(4) Linna asutus
korraldab üldjuhul riigihanke ise. Põhjendatud vajaduse korral võib linna
asutus riigihanke korraldamise või tehnilise kirjelduse koostamise teenuse
tellida, kooskõlastades selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tallinna
Linnakantselei linna haldusteenistuse hankekeskusega (edaspidi hankekeskus).
Linna ametiasutuse hallatav asutus peab teenuse tellimise kooskõlastama
ametiasutusega enne hankekeskusega kooskõlastamist.
(5) Linna asutus peab
riigihangete korraldamisel võimaldama pakkumuste ja taotluste elektroonilist
esitamist kõigi riigihangete registris alustatud riigihangete puhul
§ 2. Kesksed
riigihanked
(1) Tallinna
Linnakantselei on linna asutustele keskne hankija riigihangete seaduse mõttes.
(2) Kesksed riigihanked
on hankekeskuse korraldatavad riigihanked, mis üldjuhul hõlmavad kõiki linna
asutusi.
(3) Keskse riigihanke
tulemusel sõlmib linna nimel lepingu linnasekretär.
(4) Linna asutused on
kohustatud asju ostma ja teenuseid tellima hankekeskuse korraldatud kesksete
riigihangete tulemusel sõlmitud lepingute alusel.
(5) Hankekeskus saadab
igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks ametiasutustele kooskõlastamiseks kesksete
riigihangete aastaplaani. Ametiasutused annavad sellele kooskõlastuse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahe nädala jooksul.
§ 3. Hankeplaan
(1) Linna asutus koostab
ja kinnitab hankeplaani igal aastal nelja nädala jooksul pärast seda, kui
linnavolikogu on vastu võtnud linnaeelarve. Hankeplaani muudetakse vajaduse
korral.
(2) Riigihankeid
korraldatakse üldjuhul hankeplaani alusel, erakorralised riigihanked
kooskõlastatakse linna asutuse juhiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui:
1) asjade ostmise ja
teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam;
2) ehitustööde lepingu
maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
3) eriteenuste lepingu
maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
4) sotsiaalteenuste
lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
5) ideekonkursi
maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
6) teenuste
kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
7) ehitustööde
kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
8) eriteenuste
kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
9) sotsiaalteenuste
kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.
(3) Hankeplaanis
nimetatakse:
1) riigihanke eseme
nimetus;
2) hankemenetluse liik;
3) riigihanke
korraldamise eeldatav aeg;
4) hankelepingu
eeldatav maksumus;
5) lepingu täitmise
eeldatav aeg;
6) riigihanke eest
vastutav isik või üksus.
(4) Hankeplaani koostab
linna asutuses selleks määratud isik, kes vajaduse korral kooskõlastab selle
linna asutuse struktuuriüksuste ja ametiasutusega ning esitab hankeplaani linna
asutuse juhile kinnitamiseks.
§ 4. Riigihanke
ettevalmistamine
(1) Riigihanke
alustamise haldusakti annab linna asutuse juht ja selles:
1) põhjendatakse
hankemenetluse liigi valikut väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
puhul;
2) määratakse
riigihanke eest vastutav isik;
3) määratakse lepingu
täitmise eest vastutav isik;
4) moodustatakse riigihanke
komisjon, kui see on vajalik riigihanke esemest tulenevalt või kui riigihanke
komisjoni liikmed peavad esitatud pakkumusi sisuliselt hindama.
(2) Riigihanke komisjon:
1) koosneb vähemalt
kolmest liikmest;
2) teeb otsuseid
lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav riigihanke
komisjoni esimehe hääl.
(3) Ostumenetluse korral
võib haldusaktiga määrata riigihanke eest vastutava isiku ja hankelepingu
täitmise eest vastutava(d) isiku(d) üheks eelarveaastaks.
(4) Riigihanke
alusdokumendid kinnitab üldjuhul linna asutuse või struktuuriüksuse juht,
võttes arvesse, et riigihanke eest vastutav isik ei tohi olla alusdokumentide
kinnitaja.
(5) Riigihanke eest
vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke menetluses
osalevad teenistujad peavad vältima kogu riigihankemenetluse vältel huvide
konflikti. Linna asutuse juhi või struktuuriüksuse juhi nõudmisel peavad nad esitama
enne riigihanke alustamist kirjaliku kinnituse, et neil ei esine seoses
riigihanke korraldamisega huvide konflikti.
(6) Riigihanke eest
vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima kirjalikult
linna asutuse juhti või struktuuriüksuse juhti asjaoludest, mis võivad tema
osalemisel riigihanke korraldamises põhjustada huvide konflikti, taandama
ennast riigihanke korraldamisega seotud toimingutest ja hoiduma edasisest
tegevusest seoses riigihankega.
§ 5. Ostumenetluse
korraldamine
(1) Ostumenetlus tuleb
korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on 0,01 - 29 999,99
eurot ilma käibemaksuta, ning ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 0,01 - 59
999,99 eurot ilma käibemaksuta.
(2) Riigihanke eest
vastutav isik peab korraldama ostumenetluse selliselt, et riigihangete seaduse
§-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides oleks tagatud linnale majanduslikus
mõttes parim tulemus.
(3) Asjade ostmisel ja
teenuste tellimisel, kui maksumus on 0,01-999,99 eurot ilma käibemaksuta, ja
ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 0,01-4999,99 eurot ilma käibemaksuta, võib
rahalise kohustuse võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kutset (edaspidi
kirjalik kutse) vormistamata.
(4) Asjade ostmisel ja
teenuste tellimisel, kui maksumus on 1000 - 29 999,99 eurot ilma käibemaksuta,
ja ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 5000 - 59 999,99 eurot ilma
käibemaksuta, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku kutse. Kirjaliku
kutse koostamisel ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki,
patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale
või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.
(5) Riigihanke eest
vastutav isik edastab kirjaliku kutse e-posti teel võimaluse korral vähemalt
kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud
erinõuetele, kui seda eeldab ostumenetluse esemest lähtuv tegevus.
(6) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 4 ja 5 nimetatud kirjaliku kutse koostamise ja edastamise asemel võib
riigihanke eest vastutav isik aluseks võtta potentsiaalsete pakkujate muud
müügikanalid (e-poed, tavapoed jms). Muude müügikanalite kasutamisel peab
riigihanke eest vastutav isik võtma võrreldavad pakkumused vähemalt kolmelt potentsiaalselt
pakkujalt. Muude müügikanalite pakkumused peavad olema võetud vormis, mis
võimaldab kontrollida ostumenetluse vastavust määruses kehtestatud nõuetele, sh
tuleb tagada pakkumuste säilitamine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 10.
(7) Kui ostumenetluse
maksumus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära, esitab
riigihanke eest vastutav isik linna asutuse või selle struktuuriüksuse juhile
põhjendatud õiendi ostumenetluse tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama vähemalt
kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku
kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme
pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik kutse edastati vähemalt
kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend
peab sisaldama ka ettepanekut linna asutuse või selle struktuuriüksuse juhile
sõlmida õiendile lisatud leping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument.
(8) Linna asutuse juht
sõlmib kirjaliku lepingu asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde
tellimisel, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam, va
juhul kui kirjalik kutse ja esitatud pakkumus sisaldavad sõlmitava lepingu
olulisi tingimusi ning nende alusel on tuvastatav lepingupoolte tahe, lepingu olemus
ja eesmärk. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka ostumenetluste puhul, mille
maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta.
(9) Kirjaliku lepingu
sõlmimine on kohustuslik, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 20 000
eurot või enam.
(10) Riigihanke eest vastutav
isik tagab kirjaliku kutse ja esitatud pakkumuste säilitamise kas
dokumendihaldussüsteemis või eArvekeskuses, sh tagab kuludokumendi viseerimise
kehtiva korra kohaselt. Kirjaliku kutse ja pakkumuste säilitamisel
dokumendihaldussüsteemis tuleb eArvekeskuses arvele lisada
dokumendihaldussüsteemi registreerimisnumber.
§ 6. Lihthankemenetlus,
sotsiaal- ja eriteenuste tellimine
(1) Lihthankemenetlus
tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus ilma
käibemaksuta on 30 000 - 59 999,99 eurot, ehitustööde tellimisel, kui maksumus
ilma käibemaksuta on 60 000 - 149 999,99 eurot, ning teenuste kontsessiooni
korral, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 - 299 999,99 eurot.
Lihthankemenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-s 125
sätestatust.
(2) Sotsiaal- või
eriteenuste lepingu sõlmimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-des 126 -
127 sätestatust, kui eriteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või
enam ja sotsiaalteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.
(3) Sotsiaal- või
eriteenuste tellimisel tuleb järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste
eripärasid.
(4) Sotsiaal- või
eriteenuste tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot
aga väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksumustest koostab
riigihanke eest vastutav isik kirjaliku kutse.
(5) Riigihanke eest
vastutav isik edastab kirjaliku kutse e-posti teel võimaluse korral vähemalt
kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud
erinõuetele, kui seda eeldab sotsiaal- või eriteenuste iseloomust lähtuv
tegevus.
(6) Kui sotsiaal- või
eriteenuste maksumus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära,
esitab riigihanke eest vastutav isik linna asutuse või selle struktuuriüksuse
juhile põhjendatud õiendi sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse tulemuste
kohta. Õiend peab sisaldama kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh
eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei
olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik
kutse edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või
kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut linna asutuse või selle
struktuuriüksuse juhile sõlmida õiendile lisatud leping või kinnitada õiendile
lisatud kuludokument.
(7) Riigihanke eest
vastutav isik tagab kirjaliku kutse ja esitatud pakkumuste säilitamise kas
dokumendihaldussüsteemis või eArvekeskuses, sh tagab kuludokumendi viseerimise
kehtiva korra kohaselt. Kirjaliku kutse ja pakkumuste säilitamisel
dokumendihaldussüsteemis tuleb eArvekeskuses arvele lisada
dokumendihaldussüsteemi registreerimisnumber.
§ 7. Riigihangete
kooskõlastamine
(1) Linna asutus
kooskõlastab hankekeskusega enne riigihanke alustamist kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis riigihanke alusdokumendid (sh hankepassi, kvalifitseerimistingimused,
ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepaneku ja lepingu projekti), linna
õigusteenistusega lepingu projekti ja linna finantsteenistusega lepinguga
võetavad rahalised kohustused juhul, kui:
1) lepingu tähtaeg on
pikem kui neli aastat;
2) asjade või teenuste
lepingu või ideekonkursi maksumus ilma käibemaksuta on 209 000 eurot või enam;
3) ehitustööde lepingu
või kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 2 000 000 eurot või enam.
(2) Kui linna asutus on
riigihanke jaotanud osadeks ning ostab asju ja tellib teenuseid või ehitustöid
eraldi ja iga osa lepingu summeeritud maksumus ületab käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud maksumust, kooskõlastab linna asutus kõik
osadeks jaotatud riigihanke alusdokumendid vastavalt käesoleva paragrahvi
lõikele 1.
§ 8. Audiitorteenuse
riigihanked
Tallinna linna raamatupidamise aastaaruande ja linna
raamatupidamiskeskuses teenindatavate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute
raamatupidamise aastaaruannete auditeerimiseks ning sellega seotud
konsultatsiooniteenuse tellimiseks korraldab audiitorteenuse riigihanked linna
finantsteenistus.
§ 9. Riigihankemenetluse
dokumentide vormid
(1) Riigihanke
menetlemisel antavate haldusaktide ja muude dokumentide vormid koostab hankekeskus
ning teeb need linna asutustele kättesaadavaks intranetis ja Tallinna linna
veebilehel asuva riigihangete juhise kaudu.
(2) Linna asutused on
kohustatud riigihanke menetlemisel kasutama hankekeskuse väljatöötatud dokumendivorme.
(3) Hankekeskus
ajakohastab riigihanke menetlemisel antavate haldusaktide ja muude kohustuslike
dokumentide vormid riigihangete seaduse ja sellega seonduvate riigi või
Tallinna linna õigusaktide muutmise korral või kohtupraktikast tulenevalt.
§ 10. Järelevalve
(1) Linna asutus
teavitab hankekeskust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis riigihanke
vaidlustamisest ja vaidlustuse jõustumisest või edasikaebamisest ning selle
tulemustest kohe, kui see on linna asutusele teatavaks tehtud.
(2) Hankekeskus teostab
järelevalvet riigihangete korraldamise üle linna asutustes.
(3) Sõlmitud lepingu
täitmise üle teostab linna asutuses järelevalvet hankelepingu täitmise eest
vastutav isik. Järelevalve teostaja on kohustatud lepingu mittenõuetekohasest
täitmisest kohe teavitama linna asutuse juhti või lepingu allkirjastanud
isikut.
(4) Linna
finantsteenistusel on õigus käesolevas lõikes nimetatud asjaolude kontrollimise
ajaks peatada linna asutusele esitatud arve menetlemine, kui:
1) arve on esitatud või
leping on sõlmitud kesksete riigihangetega kaetud valdkonnas, kuid arvel on
müüjaks või teenuse osutajaks märgitud isik, kes ei ole vastava valdkonna
lepingupartner;
2) esitatud arve või sõlmitud
leping ei ole kooskõlas määruses kindlaks määratud ostumenetluse korraga;
3) leping on vastuolus mõne
muu määruse sättega.
(5) Käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud asjaolude tuvastamisel lisab linna finantsteenistus eArvekeskuses
arve menetlemise ringi hankekeskuse, kes teostab järelevalvet käesolevas määruses
sätestatud nõuete täitmise üle.
(6) Linna asutus esitab
hankekeskusele selgituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 tuvastatud asjaolude
kohta. Hankekeskus kujundab oma seisukoha menetletava arve aluseks oleva
tehingu kooskõla kohta riigihangete seaduse ja määruse nõuetega.
(7) Linna asutus kolme
tööpäeva jooksul hankekeskuse seisukoha saamisest:
1) esitab hankekeskuse
seisukohaga mittenõustumise korral hankekeskusele kinnituse arve aluseks oleva
tehingu vastavuse kohta riigi ja linna õigusaktidele;
2) teatab arve
tagasivõtmisest, kui arve aluseks olevat tehingut ei ole toimunud või see on võimalik
tagasi täita;
3) lisab eArvekeskuses
kommentaarilahtrisse selgituse toimunud tehingu asjaolude kohta, kui arve
aluseks olev tehing on juba toimunud ja seda ei ole võimalik tagasi täita.
(8) Linna
finantsteenistus jätkab peatatud arve menetlemist ja teeb arve alusel
väljamakse pärast seda, kui hankekeskus on arve eArvekeskuses kinnitanud.
(9) Riigihanke nõuete
rikkumise korral on ametiasutus kohustatud võtma tarvitusele meetmed, et tagada
riigihanke nõuete järgimine oma haldusalas.
§ 11. Rakendussätted
(1) Linna asutustel on
õigus kehtestada täiendav asutusesisene hankekord, mis ei või olla vastuolus määruse
tingimustega. Kui linna asutus koostab asutusesisese hankekorra, tuleb see enne
kehtestamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada
hankekeskusega.
(2) Linna asutus
avalikustab hankekorra ja hankeplaani oma veebilehel.
Taavi Aas
|
|
Abilinnapea linnapea ülesannetes
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|