TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
27. september
|
2017 nr
|
1486-k
|
|
|
Tallinna Transpordiameti tegevuse peale esitatud vaiete
läbivaatamine (MegaPower OÜ)
|
|
|
|
Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 66¹ lg 1, haldusmenetluse
seaduse § 73 lg 1, § 85 p 4 ja § 86 lg 1 ja 2 alusel ning tulenevalt
vaidemenetluses selgunud asjaoludest
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Vaidemenetluse
asjaolud
Tallinna linn kehtestas alates 20. novembrist 2015 Suur-Karja
tänaval öise liikluskeelu, paigaldades 11. novembril 2015 Suur-Karja tänava ja
Pärnu mnt ristmikule kahele poole teed liiklusmärgid 331 „Sissesõidu keeld“
koos lisateatetahvlitega nr 854 „00.00-06.00“ ja nr 891b „Välja arvatud
vanalinna elanik“. Enne liikluskorralduse kehtima hakkamist kaeti märgid
teibiga, nagu näeb ette majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011
määruse nr 12 „Liiklusmärkide
ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“.
9. detsembril 2015 esitas MegaPower OÜ Tallinna Halduskohtule
kaebuse paigaldatud liiklusmärkide tühistamiseks ja eemaldamiseks. MegaPower OÜ
esindaja põhjendas kaebust asjaoluga, et liiklusmärk keelab sõidukite
liiklemise Müürivahe tänavale läbi Suur-Karja tänava, mistõttu ei pääse
osaühingu kliendid enam öisel ajal sõidukiga (taksoga) aadressil Harju tn 6
asuvasse meelelahutusasutusse X-CLUB, mis on avatud kl 21.00-06.00. Samas
kaebuses esitas MegaPower OÜ kohtule esmase õiguskaitse taotluse, mille kohus
17. detsembri 2015 määrusega rahuldas.
Tallinna Halduskohus jättis 4. mai 2016 otsusega (haldusasja
nr 3-15-3082/46)
MegaPower OÜ kaebuse rahuldamata, märkides et öise sissesõidu
keelamine Suur-Karja tänavale on liiklusohutuse ning piirkonna elanike
normaalse elukeskkonna tagamiseks sobiv meede.
MegaPower OÜ vaidlustas Tallinna Halduskohtu otsuse Tallinna
Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2016 otsusega (nr 3-15-3082/59)
MegaPower OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 4. mai
2016 otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldusega, et
vaidlusaluse liikluskorraldusvahendi paigaldamisega (st senise
liikluskorralduse muutmisega) apellandi ettevõtlusvabadusele kaasnevat
mõningast riivet ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks, sest vastustaja
valitud abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
MegaPower OÜ pöördus kaebusega Riigikohtusse. 8. mai 2017
määrusega jättis Riigikohus MegaPower OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata,
millest tulenevalt langes ära kohtumenetluse ajaks antud õiguskaitse ja rakendusid
Suur-Karja tänava ja Pärnu mnt ristmikule paigaldatud liikluskorraldusvahendid.
7. juunil 2017 saatis MegaPower OÜ esindaja Advokaadibüroost
Greinoman & Co OÜ Tallinna Transpordiametile taotluse, milles palus
uuendada Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule liiklusmärkide nr 331 „00.00-06.00,
välja arvatud vanalinna elanikud“ paigaldamise haldusmenetluse ning taotles
uuendatud haldusmenetluse tulemusena eelnimetatud liiklusmärkide eemaldamist.
Taotlust oli põhjendatud asjaoluga, et kuna Suur-Karja tänaval asuvale üheksale
toitlustus- ja meelelahutusettevõttele on rakendunud öisel ajal
majandustegevuse piirangud, on vanalinnas öösel liikuvate inimeste ning neid
teenindava transpordi hulk oluliselt vähenenud. Seega on muutunud asjaolud, mis
tingisid liikluspiirangu kehtestamise.
30. juunil 2017 vastas Tallinna Transpordiamet taotlusele
(kiri nr 4.-1/17/312), et keeldub haldusmenetluse uuendamisest. Tallinna
Transpordiamet ei nõustunud taotleja väitega, nagu oleksid haldusaktide
kehtestamise ajal esinenud asjaolud võrreldes praegusega muutunud. Haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) § 44 lg 1 p 1 alusel haldusmenetluse uuendamise
nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv
esialgse haldusakti andmisel. Taotleja viidatud tegevuspiirangud kehtestati
Suur-Karja tänaval asuvale üheksale toitlustus- ja meelelahutusettevõttele (Nimeta
baar, Shooters, St.Patrick’s baar, Labor, Route 13, Valli baar, Taco, The
Dubliner ja Bayern Böhmen Keller) juba 21. oktoobril 2015, mil Tallinna
Linnavalitsuse korraldusega nr 1557-k tehti eelnimetatud ettevõtetele
ettekirjutused oma majandustegevuse seadusega kooskõlla viimiseks. Liiklusmärgid
nr 331 paigaldati alles 11. novembril 2015. Sellest lähtuvalt ei ole muutunud
liiklusmärkide paigaldamise aluseks olnud asjaolud. Asjaolu, et korralduse nr
1557-k kehtivus esialgse õiguskaitsega peatati, ei muuda olematuks kaalutlusi,
millest liiklusmärkide paigaldamisel lähtuti. Liiklusmärkide paigaldamise
hetkel oli Tallinna Linnavalitsus juba arvestanud olukorraga, kus korraldusega
nr 1557-k ettekirjutuse tegemisest alates ei toimu enam Suur-Karja tänaval
asuvais toitlustus- ja meelelahutusasutustes teenuste pakkumist peale
ettekirjutusega ettenähtud kellaaegasid. Sellest tulenevalt ei olnud
liiklusmärkide paigaldamisel enam asjassepuutuvaks asjaoluks see, kas
Suur-Karja tänavail asuvatele toitlustus- ja meelelahutusasutustele kehtestatud
tegevuspiirang oli esialgse õiguskaitse korras peatatud või mitte. Seetõttu ei
ole HMS § 44 lg 1 eeldused täidetud ning haldusorganil puudub alus menetluse
uuendamiseks.
Tallinna Transpordiamet pidas veel oluliseks märkida, et MegaPower
OÜ on haldusasjas nr 3-15-3082 taotlenud eelnimetatud liiklusmärkide
tühistamist ning esitanud kohtumenetluses samu argumente, mida haldusmenetluse
uuendamise taotluses. Kohtud on tuvastanud, et kaebuses esitatud väited ei
olnud põhjendatud, ning et liiklusmärgid on paigaldatud õiguspäraselt ega riku
MegaPower OÜ õigusi. Käesolevaks hetkeks on eelnimetatud haldusasjas tehtud
lahendid jõustunud, millest lähtuvalt ei pea Tallinna linn võimalikuks asuda
kohtute poolt tuvastatust teistsugusele seisukohale.
25. juulil 2017 saatis MegaPower OÜ esindaja Tallinna
Transpordiametile e-kirja, milles täpsustas oma 30. juunil 2017 esitatud
taotlust, paludes, et liiklusmärgile lisataks tahvel „Välja arvatud KOV
kirjalikul loal“ ja MegaPower OÜ-le antaks 10 vanalinna sissesõidu luba.
26. juulil 2017 vastas Tallinna Transpordiamet (kiri nr
4.-1/17/349) e-kirjale, et ei taotluses ega täiendavas e-kirjas ei esine
erandlikke asjaolusid, mis tingiksid MegaPower OÜ-le erandi tegemist ja
seetõttu erilubasid Karjavärava platsile sõitmiseks öisel ajal MegaPower OÜ-le
ei väljastata. Samuti selgitati, et kui osaühing ei nõustu transpordiameti 30.
juuni 2017 kirjas nr 4.-1/17/312 toodud otsusega ja selle põhjendustega, on tal
õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega Tallinna Halduskohtusse.
2. MegaPower OÜ vaided
31. juulil 2017 esitas MegaPower OÜ (edaspidi ka vaide
esitaja) volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma Tallinna
Linnavalitsusele vaide, milles taotleb Tallinna Transpordiameti juhataja 30.
juuni 2017 otsuse (kiri nr 4.1/17/312) kehtetuks tunnistamist. Ühtlasi informeeris
vaide esitaja, et Tallinna Transpordiameti juhataja 26. juuli 2017 otsuse (kiri
nr 4.-1/17/349) osas esitatakse uus vaie.
25. augustil 2017 esitas vaide esitaja volitatud esindaja
vandeadvokaat Maksim Greinoman Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles taotleb
Tallinna Transpordiameti juhataja 26. juuli 2017 otsuse (kiri nr 4.-1/17/349)
kehtetuks tunnistamist.
Vaide esitaja leiab, et haldusorgan (Tallinna Transpordiamet)
on jätnud välja selgitamata, milline oli inimeste arv tunnis enne Suur-Karja tn
alkoholimüügi ja lahtiolekupiirangut ja milline on see käesoleval öisel ajal.
Vaide esitaja sõnul on ilmselge, et ajast kui rakendusid öise alkoholimüügi ja
Suur-Karja tn toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaja piirangud, on
inimeste arv vanalinna tänavatel oluliselt vähenenud. Antud asjaolu
väljaselgitamise kohustus on haldusorganil. Vaide esitaja märgib, et Tallinna
Transpordiameti vastuses on muuhulgas viidatud sellele, et vaide esitaja on
kohtuasjas nr 3-15-3082 esitanud samu argumente, mida haldusmenetluse
uuendamise taotluses. Vaide esitaja sõnul ei võtnud kohtud kohtuasjas nr
3-15-3082 seisukohta selles, milline on liiklusmärgi õiguspärasus ja vajalikkus
peale Suur-Karja tänava baaride lahtiolekuaja ja alkoholimüügi piirangu
rakendumist. Vaide esitaja selgitab, et X-CLUBi sõidukoormus on väike, sest
meelelahutusasutus teenindab väikest arvu, kuid maksejõulisi kliente.
Arvestades, et nii vanalinna elanikele kui ka X-CLUBi klientidele on öösel
vanalinnas jalgsi liiklemine ohtlik, siis väärib vaide esitaja hinnangul
arutamist liiklusmärkide tühistamine. Vaide esitaja on veendunud, et ei ole
tarvidust oodata, kui keegi peaks langema kuritegeliku rünnaku ohvriks, vaid
tegutseda tuleb ennetavalt.
Vaide esitaja ei nõustu ka Tallinna Transpordiameti
keeldumisega lisada liiklusmärgile lisateate tahvel „välja arvatud KOV
kirjalikul loal“ ja anda MegaPower OÜ-le 10 vanalinna sissesõidu luba. Vaide
esitaja selgitab, et kuna liiklusmärk hetkel kehtib, siis ta vajab lube oma
tegevuskohas asuva meelelahutusasutuse X-CLUB klientide kohalesõidutamiseks ja
äraveoks selle lahtiolekuajal (20.00 - 06.00). Vaide esitaja sõnul ei julge
kliendid öises vanalinnas jala käia ja on tihti ka ebakaines olekus. Klientide
transportimiseks lubade andmata jätmise otsus rikub vaide esitaja õigust
tegeleda ettevõtlusega oma tegevuskohas ning õigust heale haldusele. Vaide
esitaja ei pea õigeks, et haldusorgani käsitluse kohaselt ei ole vanalinnas
elav füüsiline isik ja vanalinnas asuv (äriregistri järgset asukohta omav)
juriidiline isik võrdsed. Põhiseaduse § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses
loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele
niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja
selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidilisel isikul on
tema olemuselt õigus tegutseda oma äriregistrisse kantud tegevuskohas täpsel
nii, nagu füüsilisel isikul on õigus oma elukohas elada ja soovi korral ka
töötada. Järelikult kui vanalinnas elaval füüsilisel isikul on õigus öösel
siseneda vanalinna, siis on selline õigus ka juriidilisel isikul oma
tegevuskohta juurdesõitmisel. Vaide esitaja hinnangul puudub seaduslik alus
juriidiliste ja füüsiliste isikute vahetegemiseks. Kuivõrd erinevalt
füüsilisest isikust saab juriidiline isik tegutseda ainult füüsiliste isikute
kaudu, siis lubade väljastamine on vajalik üksnes õigusselguse tagamiseks. Lisateatetahvel
„Välja arvatud vanalinna elanikud“ ei piira ega saa piirata, et füüsiline isik
saaks kasutada ainult tema omandis olevat sõidukit. Vanalinna elanik saab
siseneda omandis, liisitud, rendile võetud ja ükskõik millise sõidukiga,
tingimusel, et sõiduki juht on vanalinna elanik. Oluline on märkida, et
sisenemisõigus kehtib ka siis, kui füüsiline isik elab vanalinna teises otsas
ja siseneb Suur-Karja tänavale mitte selleks, et siirduda oma elukohta, vaid
muul põhjusel (läheb külla, restorani jne). Samuti ei piira ega saa liiklusmärk
piirata, et vanalinna elanik kasutaks ainult ühte sõiduvahendit, või et sõit
toimuks ainult eraotstarbel või ainult üks kord öösel. Seega saab ka öösel
sõita sisse taksoteenust osutav sõiduk, mida juhib vanalinna elanik.
Vaide esitaja juhib tähelepanu sellele, et rahvastikuregistri
seaduse § 48 ei sätesta, et rahvastikuregistri kandel oleks õiguslik tähendus
liikluskorraldusvahendite alusel sõiduõiguse tuvastamiseks. Elukoht võib
üheaegselt olla mitmes kohas. Seepärast igal üksikul juhul oleks vajalik
tuvastada, kas sõidukijuht on vanalinna elanik või mitte. On ilmne, et seda
praktikas ei tehta. Seega liiklusmärk seaduslikku toimet liikluskoormuse piiramiseks
vaide esitaja hinnangul ei oma. Kirjeldatu valguses on vaide esitaja soovitud
lubade arv väike, mõistlik ja ilmselgelt ei saa oluliselt muuta sõidukoormust,
eelkõige arvestades väga puudulikke võimalusi tagada liiklusmärgi toimet.
Vastupidist ei ole Tallinna Transpordiamet menetluses tuvastanud. Seega on
Tallinna Transpordiamet rikkunud diskretsiooniõigust ja jätnud tuvastamata
tähendust omavad asjaolud.
Eelöeldust tulenevalt palub vaide esitaja tühistada Tallinna
Transpordiameti otsuse nr 4.-1/17/312; uuendada liiklusmärkide paigaldamise
haldusmenetluse ja uuendatud haldusmenetluse tulemusena eemaldada antud
liiklusmärgid (tunnistada haldusaktid edasiulatuvalt kehtetuks); tagastada see
haldusmenetluse küsimus uueks otsustamiseks. Samuti taotleb vaide esitaja
Tallinna Transpordiameti 26. juuli 2017 otsuse nr 4-1/17/349 kehtetuks
tunnistamist ning palub teha ametile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
3. Tallinna
Linnavalitsuse seisukohad vaide läbivaatamisel
Kuna mõlema vaide ese on sisuliselt sama, vaatab Tallinna
Linnavalitsus vaided koos läbi ning vormistab vaideotsuse ühe haldusaktina.
31. juuli 2017 vaides palub vaide
esitaja tühistada Tallinna Transpordiameti otsuse nr 4.-1/17/312 ja uuendada
liiklusmärkide paigaldamise haldusmenetluse. HMS § 44 lg 1 loetleb alused,
millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse
uuendab.
Vaide esitaja on 31. juuli 2017 vaides tuginenud HMS §
44 lg 1 punktile 1, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise
taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava
haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Vaide
esitaja hinnangul on selliseks asjaoluks Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri
2015 korralduse nr 1557-k „Ettekirjutused ja majandustegevuse osaline peatamine“
kohta esitatud kaebuste Riigikohtus
menetlusse võtmata jätmine, mille tulemusena kohtuotsused jõustusid. Vaide esitaja
leiab, et kuna Suur-Karja tänava baarid öösiti enam ei tegutse, ei ole ka
kliente, kelle teenindamiseks taksod ja teised sõidukid öösel sõidaksid. Seega
on kadunud vaidlusaluste liiklusmärkide praktiline tähendus ja eesmärk ning ära
langenud alused, mis olid vaide esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti
andmise aluseks. Vaide esitaja sõnul on haldusorgan kohustatud välja selgitama,
milline oli ja on liikluskoormus Karjavärava platsil enne ja pärast
majandustegevuse piirangute rakendumist.
Tallinna
Linnavalitsus nõustub vaide esitajaga selles, et haldusorgan on kohustatud
tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine
kohustuslik. Menetluse uuendamise
vajadust hinnatakse kaalutlusreeglite kohaselt. Menetluse uuendamine ei
saa olla kergekäeline, sest see seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse
lõppenud haldusmenetluse tulemuse kehtimajäämise suhtes ning oleks vastuolus
haldusmenetluse efektiivsuse nõudega.
Tallinna
Transpordiameti 30. juuni 2017 vastuskirjas nr 4.-1/17/312 on viidatud faktile,
et liiklusmärgid nr 331 paigaldati Pärnu mnt ja Suur-Karja tn ristmikule 11.
novembril 2015, so pärast Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korralduse
nr 1557-k jõustumist. Seega oli linnavalitsus juba enne liiklusmärkide paigaldamist
arvestanud olukorraga, et korralduses nimetatud toitlustus- ja
meelelahutusasutustes ei toimu teenuste pakkumist pärast ettekirjutusega
ettenähtud kellaaegasid. Kaalutud on nii majandustegevuse piiramise kui liiklusmärkide
paigaldamise mõjusid, seadmata ühe piirangu kehtimist sõltuvusse teisest. Kuna
liikluskorralduse piirang ei ole selle kehtestamisest alates sõltuvuses üheksa
ettevõtte majandustegevuse piirangu tagajärgedest, puudus vajadus analüüsida
inimeste hulgast tulenevat liikluskoormuse muutust enne ja pärast majandustegevuse
piirangu jõustumist. Tallinna Transpordiamet on õigesti märkinud, et HMS § 44
lg 1 punkt 1 alusel haldusmenetluse uuendamiseks annab aluse vaid sellise
asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Kuna kaalutlused,
millest liiklusmärkide paigaldamisel lähtuti, ei ole muutunud, siis ei ole ära
langenud ka haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud ning haldusmenetluse
uuendamiseks puudub alus. HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda
haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44
alusel haldusmenetluse uuendamist. Kuna HMS § 44 lg 1 eeldused ei ole täidetud
ja menetlust ei uuendata, puudub alus ka Tallinna
Transpordiameti 30. juuni 2017 otsuse nr 4.-1/17/312 kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna
Linnavalitsus rõhutab veelkord, et vaidlusaluse liikluspiirangu kehtestamise
eesmärk on eelkõige jalakäijate ohutuse tagamine ning öise müra vähendamine,
mis rikub kohalike elanike õigust öörahule.
Tõele ei vasta vaide esitaja
väide, mille kohaselt majandustegevuse piirangu saanud meelelahutusettevõtted
öösiti enam ei tegutse. Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korraldusest
nr 1557-k tulenevalt kehtib majandustegevuse piirang üheksa toitlustus- ja
meelelahutusettevõtte suhtes alkoholi müügile ajavahemikul 00.00-st kuni
05.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 01.00-st kuni 05.00-ni ja
toitlustamisele (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumisele
(sh muusika edastamine) ajavahemikul kella 01.00-st kuni 05.00-ni, puhkepäevale
eelneval ööl kella 02.00-st kuni 05.00-ni. Olenemata piirangutest on kõnealused
meelelahutuskohad öösiti endiselt avatud. Nii näiteks on Nimeta Baar avatud E-K
ja P kuni 03.00 ja N-L kuni 05.00. Lisaks on piirkonnas öösiti avatud mitmeid
toitlustus- ja meelelahutusasutusi, kelle suhtes piiranguid ei ole kehtestatud
(sh Club Hollywood). Seega on öisel ajal Karjavärava platsi piirkonnas endiselt
rahvarohke. Kui linn eemaldaks liiklusmärgid, siis taastuks kiiresti nende
paigaldamise eelne olukord, mille negatiivseid mõjusid on põhjalikult
käsitletud Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri
2016 lahendites haldusasjas nr 3-15-3082.
25.
juulil 2017 Tallinna Transpordiametile saadetud e-kirjas tegi vaide esitaja
ettepaneku paigaldada Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikul paiknevale
liiklusmärgile nr 331 lisateatetahvel „Välja arvatud KOV kirjalikul loal“ ja
anda MegaPower OÜle 10 vanalinna sissesõiduluba. Tallinna Transpordiamet keeldus
lubade väljastamisest. Vaide esitaja leiab, et sissesõidulubade väljastamisest
keeldumine rikub tema õigust tegeleda ettevõtlusega oma tegevuskohas
ning õigust heale haldusele.
Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 määruse nr 22 „Tallinna
vanalinna arengukava 2014-2021“ punkti
2.2.5.3 järgi on vanalinna liikluskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse
vähendamine ja ühe meetmena nähakse ette kogu Tallinna vanalinna muutmine
autovabaks. Nimetatud määrus kehtib juba neljandat aastat, mistõttu on vaide
esitajal olnud võimalik vanalinna liikluskorralduse tulevikusuundumustega
arvestada ja vajadusel kohandada oma majandustegevust. Ettevõtjal on õigus ja
vabadus oma tegevuskohta valida. Juhul kui ettevõtja soovib tegutseda
vanalinnas, peab ta arvestama seal rakendatavate piirangutega. Vaide esitajal
ei ole õigust konkreetsele liikluskorraldusele ning liikluskorraldus ei pea
olema ega saa olla ajas muutumatu.
Praegu
reguleerib vanalinnas sõidukite liiklemise korda Tallinna Linnavalitsuse 13.
juuni 2012 määrus nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas“. Määrusega on jalakäijate ohutuse tagamiseks
vanalinnas kehtestatud piirkond, kus mootorsõidukite liiklus on lubatud vaid
erandjuhul ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud vastavate
liiklusmärkidega. Jalakäijate alasse kuulub muuhulgas Harju tänav. Olenemata
asjaolust, et X-CLUBi tegevuskoha aadress on Harju tänav 6, asub klubi
sissepääs Rüütli tänaval, kuhu pääseb Müürivahe tänava kaudu. Kumbki nimetatud
tänavatest ei paikne jalakäijate alal. Vaide esitaja tegevuskoha suhtes kehtib
piiranguna ainult Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikust rakenduv öine
sissesõidu keeld.
Majandus-
ja taristuministri 5. jaanuari 2015 määruse nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise
ja loa väljastamise kord“ § 5
võimaldab liikluspiirangu kehtestajale esitada taotluse liikluskeelu alase loa
taotlemiseks. Taotluses peab olema põhjendatud loa saamise vajadus ning see
peab sisaldama muuhulgas andmeid sõiduki kohta, millega soovitakse
liikluskeelualasse siseneda - sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja liikluspiirangu
liigist sõltuvalt sõiduki tehnilised andmed. Sama määruse § 6 lõige 1 sätestab,
et liikluskeelu alane luba väljastatakse üksnes juhul, kui liikluskeeluala
tähistavad liiklusmärgid on koos lisateatetahvliga 891a või 891b „välja
arvatud“.
Antud
juhul on Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikult vanalinna sissesõidu keeld
kehtiv kõigile, välja arvatud vanalinna elanikud. Seega oleks määruse § 6 lõikest
1 tulenevalt võimalik luba väljastada ainult vanalinna elanikule. Selleks
puudub aga vajadus, kuna elanikule kehtiv erand tuleneb juba lisateatetahvlist.
Määrusest tulenevalt ei ole vaide esitajal võimalik lube taotleda taksodele,
kuna määruse eesmärgi ja mõttega ei ole kooskõlas võimaldada liikluskeelu
alasse sissepääsu taksoteenuse osutamiseks. Lisaks tuleb rõhutada, et kui
lisateatetahvlil oleks ka tekst „Välja arvatud KOV lubadega“, nagu vaide
esitaja on taotlenud, ei saaks sellist luba vaide esitajale ikkagi väljastada,
kuna loa saamise vajadus ei ole põhjendatud. Nimelt ei saa põhjendatud
vajaduseks lugeda asjaolu, et X-CLUBi külastavad kliendid ei julge öises
vanalinnas jala käia ja on tihti ka ebakaines olekus. Puudub põhjus arvata, et
X-CLUBi külastavad kliendid on kuidagi rohkem ohustatud kui ükskõik millist
teist ööklubi külastavad kliendid. Paljud vanalinna toitlustus- ja
meelelahutusasutused asuvad jalakäijate alal ning sõidukiga juurdepääsu
puudumine ei takista nende tegevust. Sealhulgas tegutseb jalakäijate alal ka
teisi sarnaseid klubisid, mistõttu ei ole tõene vaide esitaja väide, et sellise
ettevõtlusvormi puhul peab olema tagatud kliendil võimalus sõita klubi ukse
ette ning taksode juurdesõidu mittevõimaldamine mõjub äritegevusele hävitavalt.
Kuna vaide esitaja suhtes kehtib praegu piiranguna ainult öine vanalinna
sissesõidu keeld, on ta jalakäijate alal paiknevate meelelahutusasutustega võrreldes
hoopis paremas olukorras. Tallinna Halduskohus ja Ringkonnakohus on põhjalikult
käsitlenud liikluspiirangu kehtestamisega vaide esitajale kaasnevat
ettevõtlusvabaduse mõningast riivet ja leidnud, et linnavalitsuse valitud
abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seega
tegutses Tallinna Transpordiamet õigesti, jättes rahuldamata vaide esitaja
taotluse väljastada X-CLUBile 10 vanalinna sissesõiduluba klientide
kohalesõidutamiseks ja äraveoks.
Vaide
esitaja on oma 25. augusti 2017 vaides viidanud põhiseaduse § 9 lõikele 2,
mille kohaselt laienevad põhiõigused piiratud ulatuses ka juriidilistele
isikutele ning heitnud Tallinna Transpordiametile ette, et juriidilisi isikuid
ja füüsilisi isikuid ei ole liikluspiirangu kehtestamisel koheldud võrdselt.
Paraku ei ole vaide esitaja nimetanud, millise konkreetse põhiõiguse riivet ta
haldusorganile ette heidab.
Riigikohus
on lahendis 3-3-1-65-06 punktis 25 selgitanud, et
võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid
ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab
olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on
tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike
põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui
haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud
asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Antud juhul on Tallinna
Halduskohtu 4. mai 2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016
lahendites haldusasjas nr 3-15-3082 tuvastamist leidnud, et Tallinna Transpordiameti
kaalutlusotsus keelata öine sissesõit Suur-Karja tänavalt vanalinna tugines
asjakohastel kaalutlustel.
Tallinna Transpordiameti
tegevus vaide esitaja taotluste menetlemisel on olnud põhjendatud ja
õiguspärane.
Arvestades punktis 3 toodud asjaolusid ja põhjendusi, jätta rahuldamata
MegaPower OÜ 31. juuli 2017 ja 25. augusti
2017 vaided Tallinna Transpordiameti juhataja 30. juuni 2017 nr 4.-1/17/312
ja 26. juuli 2017 nr 4-1/17/349 haldusaktide kehtetuks tunnistamise nõudes.
4. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks
MegaPower OÜle ja Tallinna Transpordiametile.
5. Isikul,
kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus
pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o
30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna
Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn).
|
|
|
|
Taavi Aas
|
Abilinnapea linnapea
ülesannetes
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
|