Lihtne otsing

1. Vaidemenetluse asjaolud

Tallinna linn kehtestas alates 20. novembrist 2015 Suur-Karja tänaval öise liikluskeelu, paigaldades 11. novembril 2015 Suur-Karja tänava ja Pärnu mnt ristmikule kahele poole teed liiklusmärgid 331 „Sissesõidu keeld“ koos lisateatetahvlitega nr 854 „00.00-06.00“ ja nr 891b „Välja arvatud vanalinna elanik“. Enne liikluskorralduse kehtima hakkamist kaeti märgid teibiga, nagu näeb ette majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“.

9. detsembril 2015 esitas MegaPower OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse paigaldatud liiklusmärkide tühistamiseks ja eemaldamiseks. MegaPower OÜ esindaja põhjendas kaebust asjaoluga, et liiklusmärk keelab sõidukite liiklemise Müürivahe tänavale läbi Suur-Karja tänava, mistõttu ei pääse osaühingu kliendid enam öisel ajal sõidukiga (taksoga) aadressil Harju tn 6 asuvasse meelelahutusasutusse X-CLUB, mis on avatud kl 21.00-06.00. Samas kaebuses esitas MegaPower OÜ kohtule esmase õiguskaitse taotluse, mille kohus 17. detsembri 2015 määrusega rahuldas.

Tallinna Halduskohus jättis 4. mai 2016 otsusega (haldusasja nr 3-15-3082/46) MegaPower OÜ kaebuse rahuldamata, märkides et öise sissesõidu keelamine Suur-Karja tänavale on liiklusohutuse ning piirkonna elanike normaalse elukeskkonna tagamiseks sobiv meede.

MegaPower OÜ vaidlustas Tallinna Halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2016 otsusega (nr 3-15-3082/59) MegaPower OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016 otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldusega, et vaidlusaluse liikluskorraldusvahendi paigaldamisega (st senise liikluskorralduse muutmisega) apellandi ettevõtlusvabadusele kaasnevat mõningast riivet ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks, sest vastustaja valitud abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

MegaPower OÜ pöördus kaebusega Riigikohtusse. 8. mai 2017 määrusega jättis Riigikohus MegaPower OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millest tulenevalt langes ära kohtumenetluse ajaks antud õiguskaitse ja rakendusid Suur-Karja tänava ja Pärnu mnt ristmikule paigaldatud liikluskorraldusvahendid.

7. juunil 2017 saatis MegaPower OÜ esindaja Advokaadibüroost Greinoman & Co OÜ Tallinna Transpordiametile taotluse, milles palus uuendada Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule liiklusmärkide nr 331 „00.00-06.00, välja arvatud vanalinna elanikud“ paigaldamise haldusmenetluse ning taotles uuendatud haldusmenetluse tulemusena eelnimetatud liiklusmärkide eemaldamist. Taotlust oli põhjendatud asjaoluga, et kuna Suur-Karja tänaval asuvale üheksale toitlustus- ja meelelahutusettevõttele on rakendunud öisel ajal majandustegevuse piirangud, on vanalinnas öösel liikuvate inimeste ning neid teenindava transpordi hulk oluliselt vähenenud. Seega on muutunud asjaolud, mis tingisid liikluspiirangu kehtestamise.

30. juunil 2017 vastas Tallinna Transpordiamet taotlusele (kiri nr 4.-1/17/312), et keeldub haldusmenetluse uuendamisest. Tallinna Transpordiamet ei nõustunud taotleja väitega, nagu oleksid haldusaktide kehtestamise ajal esinenud asjaolud võrreldes praegusega muutunud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 lg 1 p 1 alusel haldusmenetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Taotleja viidatud tegevuspiirangud kehtestati Suur-Karja tänaval asuvale üheksale toitlustus- ja meelelahutusettevõttele (Nimeta baar, Shooters, St.Patrick’s baar, Labor, Route 13, Valli baar, Taco, The Dubliner ja Bayern Böhmen Keller) juba 21. oktoobril 2015, mil Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1557-k tehti eelnimetatud ettevõtetele ettekirjutused oma majandustegevuse seadusega kooskõlla viimiseks. Liiklusmärgid nr 331 paigaldati alles 11. novembril 2015. Sellest lähtuvalt ei ole muutunud liiklusmärkide paigaldamise aluseks olnud asjaolud. Asjaolu, et korralduse nr 1557-k kehtivus esialgse õiguskaitsega peatati, ei muuda olematuks kaalutlusi, millest liiklusmärkide paigaldamisel lähtuti. Liiklusmärkide paigaldamise hetkel oli Tallinna Linnavalitsus juba arvestanud olukorraga, kus korraldusega nr 1557-k ettekirjutuse tegemisest alates ei toimu enam Suur-Karja tänaval asuvais toitlustus- ja meelelahutusasutustes teenuste pakkumist peale ettekirjutusega ettenähtud kellaaegasid. Sellest tulenevalt ei olnud liiklusmärkide paigaldamisel enam asjassepuutuvaks asjaoluks see, kas Suur-Karja tänavail asuvatele toitlustus- ja meelelahutusasutustele kehtestatud tegevuspiirang oli esialgse õiguskaitse korras peatatud või mitte. Seetõttu ei ole HMS § 44 lg 1 eeldused täidetud ning haldusorganil puudub alus menetluse uuendamiseks.

Tallinna Transpordiamet pidas veel oluliseks märkida, et MegaPower OÜ on haldusasjas nr 3-15-3082 taotlenud eelnimetatud liiklusmärkide tühistamist ning esitanud kohtumenetluses samu argumente, mida haldusmenetluse uuendamise taotluses. Kohtud on tuvastanud, et kaebuses esitatud väited ei olnud põhjendatud, ning et liiklusmärgid on paigaldatud õiguspäraselt ega riku MegaPower OÜ õigusi. Käesolevaks hetkeks on eelnimetatud haldusasjas tehtud lahendid jõustunud, millest lähtuvalt ei pea Tallinna linn võimalikuks asuda kohtute poolt tuvastatust teistsugusele seisukohale.

25. juulil 2017 saatis MegaPower OÜ esindaja Tallinna Transpordiametile e-kirja, milles täpsustas oma 30. juunil 2017 esitatud taotlust, paludes, et liiklusmärgile lisataks tahvel „Välja arvatud KOV kirjalikul loal“ ja MegaPower OÜ-le antaks 10 vanalinna sissesõidu luba.

26. juulil 2017 vastas Tallinna Transpordiamet (kiri nr 4.-1/17/349) e-kirjale, et ei taotluses ega täiendavas e-kirjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid MegaPower OÜ-le erandi tegemist ja seetõttu erilubasid Karjavärava platsile sõitmiseks öisel ajal MegaPower OÜ-le ei väljastata. Samuti selgitati, et kui osaühing ei nõustu transpordiameti 30. juuni 2017 kirjas nr 4.-1/17/312 toodud otsusega ja selle põhjendustega, on tal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega Tallinna Halduskohtusse.

2. MegaPower OÜ vaided

31. juulil 2017 esitas MegaPower OÜ (edaspidi ka vaide esitaja) volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles taotleb Tallinna Transpordiameti juhataja 30. juuni 2017 otsuse (kiri nr 4.1/17/312) kehtetuks tunnistamist. Ühtlasi informeeris vaide esitaja, et Tallinna Transpordiameti juhataja 26. juuli 2017 otsuse (kiri nr 4.-1/17/349) osas esitatakse uus vaie.

25. augustil 2017 esitas vaide esitaja volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles taotleb Tallinna Transpordiameti juhataja 26. juuli 2017 otsuse (kiri nr 4.-1/17/349) kehtetuks tunnistamist.

Vaide esitaja leiab, et haldusorgan (Tallinna Transpordiamet) on jätnud välja selgitamata, milline oli inimeste arv tunnis enne Suur-Karja tn alkoholimüügi ja lahtiolekupiirangut ja milline on see käesoleval öisel ajal. Vaide esitaja sõnul on ilmselge, et ajast kui rakendusid öise alkoholimüügi ja Suur-Karja tn toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaja piirangud, on inimeste arv vanalinna tänavatel oluliselt vähenenud. Antud asjaolu väljaselgitamise kohustus on haldusorganil. Vaide esitaja märgib, et Tallinna Transpordiameti vastuses on muuhulgas viidatud sellele, et vaide esitaja on kohtuasjas nr 3-15-3082 esitanud samu argumente, mida haldusmenetluse uuendamise taotluses. Vaide esitaja sõnul ei võtnud kohtud kohtuasjas nr 3-15-3082 seisukohta selles, milline on liiklusmärgi õiguspärasus ja vajalikkus peale Suur-Karja tänava baaride lahtiolekuaja ja alkoholimüügi piirangu rakendumist. Vaide esitaja selgitab, et X-CLUBi sõidukoormus on väike, sest meelelahutusasutus teenindab väikest arvu, kuid maksejõulisi kliente. Arvestades, et nii vanalinna elanikele kui ka X-CLUBi klientidele on öösel vanalinnas jalgsi liiklemine ohtlik, siis väärib vaide esitaja hinnangul arutamist liiklusmärkide tühistamine. Vaide esitaja on veendunud, et ei ole tarvidust oodata, kui keegi peaks langema kuritegeliku rünnaku ohvriks, vaid tegutseda tuleb ennetavalt.

Vaide esitaja ei nõustu ka Tallinna Transpordiameti keeldumisega lisada liiklusmärgile lisateate tahvel „välja arvatud KOV kirjalikul loal“ ja anda MegaPower OÜ-le 10 vanalinna sissesõidu luba. Vaide esitaja selgitab, et kuna liiklusmärk hetkel kehtib, siis ta vajab lube oma tegevuskohas asuva meelelahutusasutuse X-CLUB klientide kohalesõidutamiseks ja äraveoks selle lahtiolekuajal (20.00 - 06.00). Vaide esitaja sõnul ei julge kliendid öises vanalinnas jala käia ja on tihti ka ebakaines olekus. Klientide transportimiseks lubade andmata jätmise otsus rikub vaide esitaja õigust tegeleda ettevõtlusega oma tegevuskohas ning õigust heale haldusele. Vaide esitaja ei pea õigeks, et haldusorgani käsitluse kohaselt ei ole vanalinnas elav füüsiline isik ja vanalinnas asuv (äriregistri järgset asukohta omav) juriidiline isik võrdsed. Põhiseaduse § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidilisel isikul on tema olemuselt õigus tegutseda oma äriregistrisse kantud tegevuskohas täpsel nii, nagu füüsilisel isikul on õigus oma elukohas elada ja soovi korral ka töötada. Järelikult kui vanalinnas elaval füüsilisel isikul on õigus öösel siseneda vanalinna, siis on selline õigus ka juriidilisel isikul oma tegevuskohta juurdesõitmisel. Vaide esitaja hinnangul puudub seaduslik alus juriidiliste ja füüsiliste isikute vahetegemiseks. Kuivõrd erinevalt füüsilisest isikust saab juriidiline isik tegutseda ainult füüsiliste isikute kaudu, siis lubade väljastamine on vajalik üksnes õigusselguse tagamiseks. Lisateatetahvel „Välja arvatud vanalinna elanikud“ ei piira ega saa piirata, et füüsiline isik saaks kasutada ainult tema omandis olevat sõidukit. Vanalinna elanik saab siseneda omandis, liisitud, rendile võetud ja ükskõik millise sõidukiga, tingimusel, et sõiduki juht on vanalinna elanik. Oluline on märkida, et sisenemisõigus kehtib ka siis, kui füüsiline isik elab vanalinna teises otsas ja siseneb Suur-Karja tänavale mitte selleks, et siirduda oma elukohta, vaid muul põhjusel (läheb külla, restorani jne). Samuti ei piira ega saa liiklusmärk piirata, et vanalinna elanik kasutaks ainult ühte sõiduvahendit, või et sõit toimuks ainult eraotstarbel või ainult üks kord öösel. Seega saab ka öösel sõita sisse taksoteenust osutav sõiduk, mida juhib vanalinna elanik.

Vaide esitaja juhib tähelepanu sellele, et rahvastikuregistri seaduse § 48 ei sätesta, et rahvastikuregistri kandel oleks õiguslik tähendus liikluskorraldusvahendite alusel sõiduõiguse tuvastamiseks. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Seepärast igal üksikul juhul oleks vajalik tuvastada, kas sõidukijuht on vanalinna elanik või mitte. On ilmne, et seda praktikas ei tehta. Seega liiklusmärk seaduslikku toimet liikluskoormuse piiramiseks vaide esitaja hinnangul ei oma. Kirjeldatu valguses on vaide esitaja soovitud lubade arv väike, mõistlik ja ilmselgelt ei saa oluliselt muuta sõidukoormust, eelkõige arvestades väga puudulikke võimalusi tagada liiklusmärgi toimet. Vastupidist ei ole Tallinna Transpordiamet menetluses tuvastanud. Seega on Tallinna Transpordiamet rikkunud diskretsiooniõigust ja jätnud tuvastamata tähendust omavad asjaolud.

Eelöeldust tulenevalt palub vaide esitaja tühistada Tallinna Transpordiameti otsuse nr 4.-1/17/312; uuendada liiklusmärkide paigaldamise haldusmenetluse ja uuendatud haldusmenetluse tulemusena eemaldada antud liiklusmärgid (tunnistada haldusaktid edasiulatuvalt kehtetuks); tagastada see haldusmenetluse küsimus uueks otsustamiseks. Samuti taotleb vaide esitaja Tallinna Transpordiameti 26. juuli 2017 otsuse nr 4-1/17/349 kehtetuks tunnistamist ning palub teha ametile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.

3. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad vaide läbivaatamisel

Kuna mõlema vaide ese on sisuliselt sama, vaatab Tallinna Linnavalitsus vaided koos läbi ning vormistab vaideotsuse ühe haldusaktina.

31. juuli 2017 vaides palub vaide esitaja tühistada Tallinna Transpordiameti otsuse nr 4.-1/17/312 ja uuendada liiklusmärkide paigaldamise haldusmenetluse. HMS § 44 lg 1 loetleb alused, millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab.

Vaide esitaja on 31. juuli 2017 vaides tuginenud HMS § 44 lg 1 punktile 1, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Vaide esitaja hinnangul on selliseks asjaoluks Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korralduse nr 1557-k „Ettekirjutused ja majandustegevuse osaline peatamine“ kohta esitatud kaebuste Riigikohtus menetlusse võtmata jätmine, mille tulemusena kohtuotsused jõustusid. Vaide esitaja leiab, et kuna Suur-Karja tänava baarid öösiti enam ei tegutse, ei ole ka kliente, kelle teenindamiseks taksod ja teised sõidukid öösel sõidaksid. Seega on kadunud vaidlusaluste liiklusmärkide praktiline tähendus ja eesmärk ning ära langenud alused, mis olid vaide esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks. Vaide esitaja sõnul on haldusorgan kohustatud välja selgitama, milline oli ja on liikluskoormus Karjavärava platsil enne ja pärast majandustegevuse piirangute rakendumist.

Tallinna Linnavalitsus nõustub vaide esitajaga selles, et haldusorgan on kohustatud tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik. Menetluse uuendamise vajadust hinnatakse kaalutlusreeglite kohaselt. Menetluse uuendamine ei saa olla kergekäeline, sest see seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud haldusmenetluse tulemuse kehtimajäämise suhtes ning oleks vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse nõudega.

Tallinna Transpordiameti 30. juuni 2017 vastuskirjas nr 4.-1/17/312 on viidatud faktile, et liiklusmärgid nr 331 paigaldati Pärnu mnt ja Suur-Karja tn ristmikule 11. novembril 2015, so pärast Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korralduse nr 1557-k jõustumist. Seega oli linnavalitsus juba enne liiklusmärkide paigaldamist arvestanud olukorraga, et korralduses nimetatud toitlustus- ja meelelahutusasutustes ei toimu teenuste pakkumist pärast ettekirjutusega ettenähtud kellaaegasid. Kaalutud on nii majandustegevuse piiramise kui liiklusmärkide paigaldamise mõjusid, seadmata ühe piirangu kehtimist sõltuvusse teisest. Kuna liikluskorralduse piirang ei ole selle kehtestamisest alates sõltuvuses üheksa ettevõtte majandustegevuse piirangu tagajärgedest, puudus vajadus analüüsida inimeste hulgast tulenevat liikluskoormuse muutust enne ja pärast majandustegevuse piirangu jõustumist. Tallinna Transpordiamet on õigesti märkinud, et HMS § 44 lg 1 punkt 1 alusel haldusmenetluse uuendamiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Kuna kaalutlused, millest liiklusmärkide paigaldamisel lähtuti, ei ole muutunud, siis ei ole ära langenud ka haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud ning haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus. HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Kuna HMS § 44 lg 1 eeldused ei ole täidetud ja menetlust ei uuendata, puudub alus ka Tallinna Transpordiameti 30. juuni 2017 otsuse nr 4.-1/17/312 kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Linnavalitsus rõhutab veelkord, et vaidlusaluse liikluspiirangu kehtestamise eesmärk on eelkõige jalakäijate ohutuse tagamine ning öise müra vähendamine, mis rikub kohalike elanike õigust öörahule.

Tõele ei vasta vaide esitaja väide, mille kohaselt majandustegevuse piirangu saanud meelelahutusettevõtted öösiti enam ei tegutse. Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korraldusest nr 1557-k tulenevalt kehtib majandustegevuse piirang üheksa toitlustus- ja meelelahutusettevõtte suhtes alkoholi müügile ajavahemikul 00.00-st kuni 05.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 01.00-st kuni 05.00-ni ja toitlustamisele (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumisele (sh muusika edastamine) ajavahemikul kella 01.00-st kuni 05.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 02.00-st kuni 05.00-ni. Olenemata piirangutest on kõnealused meelelahutuskohad öösiti endiselt avatud. Nii näiteks on Nimeta Baar avatud E-K ja P kuni 03.00 ja N-L kuni 05.00. Lisaks on piirkonnas öösiti avatud mitmeid toitlustus- ja meelelahutusasutusi, kelle suhtes piiranguid ei ole kehtestatud (sh Club Hollywood). Seega on öisel ajal Karjavärava platsi piirkonnas endiselt rahvarohke. Kui linn eemaldaks liiklusmärgid, siis taastuks kiiresti nende paigaldamise eelne olukord, mille negatiivseid mõjusid on põhjalikult käsitletud Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 lahendites haldusasjas nr 3-15-3082.

25. juulil 2017 Tallinna Transpordiametile saadetud  e-kirjas tegi vaide esitaja ettepaneku paigaldada Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikul paiknevale liiklusmärgile nr 331 lisateatetahvel „Välja arvatud KOV kirjalikul loal“ ja anda MegaPower OÜle 10 vanalinna sissesõiduluba. Tallinna Transpordiamet keeldus lubade väljastamisest. Vaide esitaja leiab, et sissesõidulubade väljastamisest keeldumine rikub tema õigust tegeleda ettevõtlusega oma tegevuskohas ning õigust heale haldusele.

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 määruse nr 22 „Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021“ punkti 2.2.5.3 järgi on vanalinna liikluskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse vähendamine ja ühe meetmena nähakse ette kogu Tallinna vanalinna muutmine autovabaks. Nimetatud määrus kehtib juba neljandat aastat, mistõttu on vaide esitajal olnud võimalik vanalinna liikluskorralduse tulevikusuundumustega arvestada ja vajadusel kohandada oma majandustegevust. Ettevõtjal on õigus ja vabadus oma tegevuskohta valida. Juhul kui ettevõtja soovib tegutseda vanalinnas, peab ta arvestama seal rakendatavate piirangutega. Vaide esitajal ei ole õigust konkreetsele liikluskorraldusele ning liikluskorraldus ei pea olema ega saa olla ajas muutumatu.

Praegu reguleerib vanalinnas sõidukite liiklemise korda Tallinna Linnavalitsuse 13. juuni 2012 määrus nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas“. Määrusega on jalakäijate ohutuse tagamiseks vanalinnas kehtestatud piirkond, kus mootorsõidukite liiklus on lubatud vaid erandjuhul ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. Jalakäijate alasse kuulub muuhulgas Harju tänav. Olenemata asjaolust, et X-CLUBi tegevuskoha aadress on Harju tänav 6, asub klubi sissepääs Rüütli tänaval, kuhu pääseb Müürivahe tänava kaudu. Kumbki nimetatud tänavatest ei paikne jalakäijate alal. Vaide esitaja tegevuskoha suhtes kehtib piiranguna ainult Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikust rakenduv öine sissesõidu keeld.

Majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015 määruse nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“ § 5 võimaldab liikluspiirangu kehtestajale esitada taotluse liikluskeelu alase loa taotlemiseks. Taotluses peab olema põhjendatud loa saamise vajadus ning see peab sisaldama muuhulgas andmeid sõiduki kohta, millega soovitakse liikluskeelualasse siseneda - sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja liikluspiirangu liigist sõltuvalt sõiduki tehnilised andmed. Sama määruse § 6 lõige 1 sätestab, et liikluskeelu alane luba väljastatakse üksnes juhul, kui liikluskeeluala tähistavad liiklusmärgid on koos lisateatetahvliga 891a või 891b „välja arvatud“.

Antud juhul on Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikult vanalinna sissesõidu keeld kehtiv kõigile, välja arvatud vanalinna elanikud. Seega oleks määruse § 6 lõikest 1 tulenevalt võimalik luba väljastada ainult vanalinna elanikule. Selleks puudub aga vajadus, kuna elanikule kehtiv erand tuleneb juba lisateatetahvlist. Määrusest tulenevalt ei ole vaide esitajal võimalik lube taotleda taksodele, kuna määruse eesmärgi ja mõttega ei ole kooskõlas võimaldada liikluskeelu alasse sissepääsu taksoteenuse osutamiseks. Lisaks tuleb rõhutada, et kui lisateatetahvlil oleks ka tekst „Välja arvatud KOV lubadega“, nagu vaide esitaja on taotlenud, ei saaks sellist luba vaide esitajale ikkagi väljastada, kuna loa saamise vajadus ei ole põhjendatud. Nimelt ei saa põhjendatud vajaduseks lugeda asjaolu, et X-CLUBi külastavad kliendid ei julge öises vanalinnas jala käia ja on tihti ka ebakaines olekus. Puudub põhjus arvata, et X-CLUBi külastavad kliendid on kuidagi rohkem ohustatud kui ükskõik millist teist ööklubi külastavad kliendid. Paljud vanalinna toitlustus- ja meelelahutusasutused asuvad jalakäijate alal ning sõidukiga juurdepääsu puudumine ei takista nende tegevust. Sealhulgas tegutseb jalakäijate alal ka teisi sarnaseid klubisid, mistõttu ei ole tõene vaide esitaja väide, et sellise ettevõtlusvormi puhul peab olema tagatud kliendil võimalus sõita klubi ukse ette ning taksode juurdesõidu mittevõimaldamine mõjub äritegevusele hävitavalt. Kuna vaide esitaja suhtes kehtib praegu piiranguna ainult öine vanalinna sissesõidu keeld, on ta jalakäijate alal paiknevate meelelahutusasutustega võrreldes hoopis paremas olukorras. Tallinna Halduskohus ja Ringkonnakohus on põhjalikult käsitlenud liikluspiirangu kehtestamisega vaide esitajale kaasnevat ettevõtlusvabaduse mõningast riivet ja leidnud, et linnavalitsuse valitud abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seega tegutses Tallinna Transpordiamet õigesti, jättes rahuldamata vaide esitaja taotluse väljastada X-CLUBile 10 vanalinna sissesõiduluba klientide kohalesõidutamiseks ja äraveoks.

Vaide esitaja on oma 25. augusti 2017 vaides viidanud põhiseaduse § 9 lõikele 2, mille kohaselt laienevad põhiõigused piiratud ulatuses ka juriidilistele isikutele ning heitnud Tallinna Transpordiametile ette, et juriidilisi isikuid ja füüsilisi isikuid ei ole liikluspiirangu kehtestamisel koheldud võrdselt. Paraku ei ole vaide esitaja nimetanud, millise konkreetse põhiõiguse riivet ta haldusorganile ette heidab.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-65-06 punktis 25 selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Antud juhul on Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 lahendites haldusasjas nr 3-15-3082 tuvastamist leidnud, et Tallinna Transpordiameti kaalutlusotsus keelata öine sissesõit Suur-Karja tänavalt vanalinna tugines asjakohastel kaalutlustel.

Tallinna Transpordiameti tegevus vaide esitaja taotluste menetlemisel on olnud põhjendatud ja õiguspärane.

Arvestades punktis 3 toodud asjaolusid ja põhjendusi, jätta rahuldamata MegaPower OÜ 31. juuli 2017 ja 25. augusti 2017 vaided Tallinna Transpordiameti juhataja 30. juuni 2017 nr 4.-1/17/312  ja 26. juuli 2017 nr 4-1/17/349 haldusaktide kehtetuks tunnistamise nõudes.

4. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks MegaPower OÜle ja Tallinna Transpordiametile.

5. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn).