TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn 7. september 2017 nr 16
Sotsiaaltransporditeenuse kord
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1
ja § 38 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse
reguleerimisala
Sotsiaaltransporditeenuse kord reguleerib
sotsiaaltransporditeenuse (edaspidi teenus) taotlemist, määramist ja
selle eest tasumist, määrab kindlaks isikud, kellel on õigus teenust kasutada,
ning teenusele ja teenuse osutajale esitatavad nõuded.
§ 2. Teenuse eesmärk
ja liigid
(1) Teenuse eesmärk on
võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki
kasutamist, kasutada enda vajadustele vastavat sõidukit sõitmiseks tema
toimetulekuks vajalikesse sihtkohtadesse.
(2) Teenusel on
järgmised liigid:
1) liiniveoteenus;
2) juhuveoteenus;
3) taksoveoteenus.
§ 3. Liiniveoteenus
(1) Liiniveoteenus on
teenus, mille puhul puudega inimeste veoks kohandatud sõiduk läbib Tallinna
linna (edaspidi ka linn) haldusterritooriumil kindlatel kellaaegadel
kindla liikumistee (veoliin).
(2) Liiniveoteenust on
õigus kasutada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele vastaval isikul:
1) kellel on liikumis-,
nägemis- või vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kes vajab teenust regulaarselt
tööle, hoolekande- või õppeasutusse sõitmiseks;
2) kes vajab teenust
regulaarselt dialüüsiprotseduurile sõitmiseks.
(3) Veoliini määrab
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi amet) kindlaks koostöös
transpordiettevõtjaga (edaspidi vedaja) arvestusega, et:
1) samal veoliinil on
võimalik korraga vedada maksimaalset arvu teenuse kasutajaid;
2) liiniveoteenuse
kasutaja ühe sõidukorra kestus võib olla kuni 1 tund ja 15 minutit.
(4) Liiniveoteenuse maht
ühele kasutajale on kuni kaks sõidukorda päevas.
(5) Liiniveoteenuse
kasutaja registreerib iga sõidukorra elektroonilise sõidukaardiga.
(6) Liiniveoteenus on
kasutajale tasuta.
(7) Liiniveoteenust
osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.
(8) Vedaja kasutab M2-
või M3-kategooria mootorsõidukeid:
1) kuhu saab kas
istmete asemele või lisaks istmetele paigutada liikumise abivahendeid;
2) millel on kaldtee
või invatõstuk;
3) millel on liikumise
abivahendite kinnitamiseks turvavööd ja lukustussüsteem.
(9) Vedaja sõidukijuht:
1) abistab teenuse
kasutajat sõidukisse sisenemisel, sõidukist väljumisel ja sõidu
registreerimisel;
2) kinnitab teenuse
kasutaja turvavöö ja fikseerib liikumise abivahendi;
3) teavitab teenuse
kasutajat takistustest teenuse osutamisel (sõiduk ei jõua õigeks ajaks
kokkulepitud lähte- või sihtkohta jms);
4) on sõidukijuhina
töötanud vähemalt kolm aastat ja oskab töötada puudega inimestega.
§ 4. Juhuveoteenus
(1) Juhuveoteenus on
teenus, mille puhul sõidu lähte- ja sihtkoht ja aeg määratakse kindlaks ja
kasutatav sõiduk valitakse teenuse kasutaja vajadusest lähtuvalt.
(2) Juhuveoteenust on
õigus kasutada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele vastaval isikul:
1) kellel on liikumis-,
nägemis- või vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja
2) kes vajab teenust
üksiksõiduks tervishoiu- või hoolekandeasutusse või avalike teenuste
kasutamiseks.
(3) Juhuveoteenuse
kasutaja registreerib iga sõidu elektroonilise sõidukaardiga.
(4) Juhuveoteenust
osutatakse nii linna haldusterritooriumil kui ka sealt mujal Eestis asuvasse
sihtkohta või sealt tagasi sõitmiseks.
(5) Juhuveoteenus linna
haldusterritooriumil on teenuse kasutajale tasuta.
(6) Juhuveoteenus linna
haldusterritooriumilt mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi on
teenuse kasutajale osaliselt tasuline.
(7) Tallinna
Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kehtestab:
1) teenuse kasutaja
maksimaalse sõidukordade arvu kalendriaastas;
2) teenuse kasutaja
omaosalustasu teenuse igakordse kasutamise hinnast.
(8) Juhuveoteenust
osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.
(9) Vedaja sõidukijuht
vastab käesoleva määruse § 3 lõike 9 tingimustele.
§ 5. Taksoveoteenus
(1) Taksoveoteenus on
teenus, mille puhul liikumise abivahendi vedamiseks kohandatud sõiduki või
tavasõiduki tellib ning sõidu lähte- ja sihtkoha ja aja valib teenuse kasutaja.
(2) Taksoveoteenust on
õigus kasutada isikul, kes vastab § 6 punktides 2-4 sätestatud tingimustele ja
kellel nägemisfunktsiooni täieliku puudumise tõttu on Sotsiaalkindlustusamet
tuvastanud sügava puude raskusastme. Samuti on taksoveoteenust õigus kasutada
liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega isikul, kes vastab §-s 6 sätestatud
tingimustele ja liigub väljaspool kodu ainult:
1) elektrilise
mootorjuhtimisega ratastooliga (aktiivsusgrupp I kuni III) või
2) abistaja juhitavas
passiivratastoolis või kahekäeratastoolis (aktiivsusgrupp II kuni IV) või
3) ratastel ning käsivarte toetamiseks mõeldud laua või alusega käimislauaga, mille lükkamisel kasutatakse ülakeha abi, või käimistooliga (laste puhul), millel on keha toestav ratastel raam ja mis võib olla kas istmega või istmeta, või
4) kärus (iste koos
toa- või õueraamiga).
(3) Taksoveoteenust
osutatakse linna haldusterritooriumil ja linna piirist kuni 30 km kaugusele ja
sealt tagasi.
(4) Alaealine kasutab
taksoveoteenust koos saatjaga.
(5) Taksoveoteenus on
kasutajale osaliselt tasuline. Taksoveoteenuse kasutaja saab ühes kalendrikuus
kasutada teenust talle määratud kalendrikuu limiidi ulatuses. Kalendrikuu või
summeeritud perioodi limiidist kasutamata jäänud summat ei viida üle
järgmisesse kalendrikuusse ega perioodi.
(6) Linnavalitsus
kehtestab:
1) taksoveoteenuse eest
linnaeelarve vahenditest isiku kohta kalendrikuus tasutava maksumuse limiidi;
2) teenuse kasutaja
omaosalustasu teenuse igakordse kasutamise hinnast.
(7) Taksoveoteenust
osutab vedaja, kelle amet valib riigihanke põhimõtteid järgides.
(8) Vedajal peab olema
taksoveoluba, mis tõendab tema õigust korraldada linna haldusterritooriumil
taksovedu.
(9) Vedaja sõidukijuht:
1) vastab käesoleva
määruse § 3 lõike 9 tingimustele;
2) abistab
taksoveoteenuse kasutajat liikumisel hoone esimeselt korruselt sõidukini ja
sõiduki juurest hoone esimesele korrusele.
§ 6. Teenuse
kasutaja
Teenust on õigus kasutada isikul:
1) kellel on Sotsiaalkindlustusamet
tuvastanud raske või sügava puude raskusastme ja
2) kellel puue takistab
isikliku või ühissõiduki kasutamist ja
3) kes on vähemalt
kolmeaastane ja
4) kelle elukohana on
rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.
§ 7. Teenuse
kasutamise tähtaeg
Teenuse kasutamise otsus tehakse teenuse kasutaja puude
raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei
tingi taotlejast tulenevad asjaolud. Taotlejale, kelle puude raskusaste on
tuvastatud tähtajatult, tehakse teenuse kasutamise otsus kuni viieks aastaks.
§ 8. Teenuse
taotlemine
(1) Teenust vajav isik
(edaspidi taotleja) esitab rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse
linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi hoolekandeosakond)
kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
1) taotleja nimi,
isikukood, elukoht ja kontaktandmed;
2) taotleja esindaja
kontaktandmed;
3) teenusevajaduse
põhjendus: nimetatakse asjaolud, miks taotlejal ei ole võimalik kasutada
ühissõidukit või isiklikku sõidukit; selgitatakse, miks ei ole võimalik
abivajadust katta teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega; esitatakse
andmed liikumise abivahendite ja liikumisel kõrvalise abi kasutamise kohta;
4) taotletava teenuse
liik;
5) liiniveoteenuse
taotlemisel teenuse kasutamise eesmärk, sõidu lähte- ja sihtkoht ja aeg,
isikud, kes annavad taotleja sõidu lähte- ja sihtkohas vedajale üle ja võtavad
vedajalt vastu, ja nende isikute kontaktandmed;
6) juhuveoteenuse
taotlemisel teenuse kasutamise eesmärk;
7) taksoveoteenuse
taotlemisel kasutatav liikumise abivahend;
8) kinnitus esitatud
andmete õigsuse kohta;
9) nõusolek
isikuandmete töötlemiseks;
10) otsuse teatavaks
tegemise viis (e-posti teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava
infosüsteemi kaudu, hoolekandeosakonnas, posti teel lihtkirjaga);
11) liiniveoteenuse
osutamise ootejärjekorra, peatamise, jätkamise ja lõpetamise teatavaks tegemise
viis (e-posti teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi
kaudu, ametis, posti teel lihtkirjaga);
12) millisele
elektroonilisele kaardile kantakse liini- ja juhuveoteenuse kasutamise õigus;
13) taksoveoteenuse
elektroonilise sõidukaardi kättesaamise viis (ametis, posti teel lihtkirjaga).
(2) Taotlusele lisatakse
teenusevajadust ning liiniveo puhul soovitud sihtkoha kohasust tõendavad
dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmekogudest.
§ 9. Taotluse
menetlemine
(1) Hoolekandeosakond
kontrollib taotleja teenusevajadust ja liiniveo puhul soovitud sihtkoha
kohasust, kasutades puude raskusastme määramisel, töövõime hindamisel ja
muudele sotsiaalteenustele suunamisel kogutud andmeid.
(2) Hoolekandeosakonnal
on õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmete ja -dokumentide
nõue esitatakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult kümne tööpäeva jooksul
pärast taotluse esitamist. Hoolekandeosakonnal on õigus kontrollida esitatud
andmete õigsust, vajaduse korral külastada taotlejat tema elu- või
viibimiskohas, hinnata teenusevajadust ning taotleja võimet ühissõidukiga
liikuda.
§ 10. Taotluse
rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise
või rahuldamata jätmise otsustab hoolekandeosakonna juhataja või tema
asetäitja. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) teenuse kasutaja
andmed;
2) taotluse kokkuvõte;
3) otsuse õiguslik alus
ja põhjendus;
4) kasutatava teenuse
liik ja selle kasutamise tingimused;
5) teenuse korraldamise
kord;
6) teenuse kasutamise
peatamise, sõidu lähte- ja sihtkoha või aja muutmise kord ning taksoveoteenuse
puhul limiidi summeerimise taotlemise kord;
7) teenuse kasutaja
kohustus teavitada hoolekandeosakonda ja ametit teenuse kasutamise aluste
äralangemisest või muutumisest;
8) otsuse kehtivuse
aeg;
9) vaidlustamise kord.
(2) Taotluse võib jätta rahuldamata,
kui:
1) taotleja ei võimalda
teenusevajadust kontrollida;
2) taotleja vajadusi on
võimalik ja otstarbekas katta muude sotsiaal- või transporditeenustega.
(3) Otsus tehakse kümne
tööpäeva jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutud lisadokumentide või -andmete
esitamist või nende esitamise tähtaja möödumist. Otsus tehakse taotlejale
teatavaks taotluses märgitud viisil viie tööpäeva jooksul selle tegemisest.
§ 11. Liiniveoteenuse
kasutamise korraldamine
(1) Amet menetleb
otsuseid nende tegemise järjekorras, kasutades teenuse osutamist korraldades
linnaeelarve vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.
(2) Amet selgitab välja
teenuse kasutajale sobiva veoliini.
(3) Amet teatab
vedajale:
1) teenuse kasutaja
andmed;
2) veoliini, mida isik
hakkab kasutama;
3) veoliini kasutamise
andmed (aadressid, nädalapäevad, kellaajad).
(4) Amet teatab teenuse
kasutajale:
1) veoliini kasutamise
alguse kuupäeva, kasutamise nädalapäevad ja kellaajad;
2) vedaja
kontaktandmed.
(5) Kui teenuse
kasutajale ei sobi ükski veoliin või kui sobival veoliinil ei ole isikule
sobivat kohta, paneb amet otsuse ootejärjekorda.
(6) Kui teenuse kasutaja
ei vaja teenust teatud perioodil, saab ta esitada taotluse, mille alusel amet
peatab teenuse osutamise.
(7) Amet lõpetab teenuse
osutamise teenuse kasutaja taotluse alusel või juhul, kui lõppeb teenuse kasutaja
seos töökoha, hoolekande- või õppeasutusega, kuhu sõiduks ta teenust kasutas.
(8) Amet muudab sõidu
lähte- ja sihtkohta või aega teenuse kasutaja taotluse alusel, kui kasutatav
veoliin seda võimaldab.
(9) Kui teenuse korduval
taotlemisel teeb hoolekandeosakond enne eelmise otsuse tähtaja möödumist otsuse
anda isikule teenuse kasutamise õigus, jätkatakse liiniveoteenuse osutamist
katkematult.
(10) Isik, kellele
teenuse osutamine on lõpetatud, esitab teenuse uuesti kasutama hakkamiseks
ametile § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetega liiniveoteenuse taotluse.
Amet menetleb liiniveoteenuse taotlusi otsustega samadel alustel.
(11) Amet teavitab
teenuse kasutamise õigusega isikut otsuse ootejärjekorda panemisest, teenuse
osutamise peatamisest, jätkamisest ja lõpetamisest.
(12) Amet võib anda
liiniveoteenuse osutamise korraldamise halduslepinguga eraõiguslikule
juriidilisele isikule, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või
valitsusasutuse hallatavale asutusele.
§ 12. Juhuveoteenuse
kasutamise korraldamine
(1) Teenuse kasutaja esitab
vähemalt viis tööpäeva enne soovitud sõitu ametile tellimuse, milles märgib:
1) enda nime ja
isikukoodi;
2) teenuse kasutamise
soovitud kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha ning sõidu eesmärgi;
3) saatja kaasamise.
(2) Amet kooskõlastab
tellimuse vedajaga ja edastab teenuse kasutajale tellimuse täitmise kinnituse
või täitmisest keeldumise.
(3) Ametil on vedaja
võimalusi arvestades õigus muuta tellimuses märgitud kellaaega, kui see ei
muuda märkimisväärselt teenuse kasutamise eesmärki.
(4) Ametil on õigus
korraldada sama sõidukiga teenuse samaaegset osutamist mitmele isikule.
(5) Ametil on õigus
keelduda tellimuse täitmisest, kui:
1) vedajal ei ole
soovitud ajal võimalik teenust osutada;
2) teenuse kasutaja on
jätnud varem kasutatud teenuse eest tasumata.
(6) Amet võib anda juhuveoteenuse
osutamise korraldamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule,
kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või valitsusasutuse hallatavale
asutusele.
§ 13. Taksoveoteenuse
kasutamise korraldamine
(1) Amet väljastab
taksoveoteenuse kasutajale elektroonilise sõidukaardi, mis võimaldab teenust
kasutada kasutajale määratud limiidi ulatuses. Amet kannab raha sõidukaardile
iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks, limiidi summeerimise korral perioodi
esimeseks kuupäevaks.
(2) Teenuse kasutaja
põhjendatud taotluse alusel summeerib amet kuni kolme kalendrikuu limiidi sama
kalendriaasta sees. Teenuse kasutaja esitab ametile limiidi summeerimise
taotluse perioodile eelneval kalendrikuul.
§ 14. Otsuse
kehtetuks tunnistamine
(1) Hoolekandeosakonna
juhataja või tema asetäitja tunnistab otsuse kehtetuks, kui:
1) teenuse kasutajal ei
ole enam alust teenust kasutada;
2) teenuse kasutaja
terviseseisund ei võimalda tal teenust kasutada;
3) teenuse kasutaja
käitumine ohustab vedaja sõidukijuhti või vara või teisi teenuse kasutajaid või
nende vara;
4) teenuse kasutaja on
võimaldanud teenust enda asemel kasutada kolmandal isikul;
5) isik ei ole asunud
liiniveoteenust kasutama 30 päeva jooksul alates veoliini kasutamise alguse
kuupäevast, juhuveo- või taksoveoteenust 12 kuu jooksul alates kasutamise
õiguse andmisest.
(2) Otsust ei pea
vormistama, kui teenuse kasutamise õigus lõppeb, sest teenuse kasutaja
elukohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.
§ 15. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril
2019.
(2) Isikule, kellele on
linna eelarvevahenditest rahastatavat taksoveoteenust ja juhuveoteenust
osutatud enne 1. jaanuari 2019, osutatakse teenust käesolevat määrust
rakendamata 28. veebruarini 2019.
(3) Isikule, kellele on
linna eelarvevahenditest rahastatavat liiniveoteenust osutatud enne 1. jaanuari
2019, jätkatakse teenuse osutamist käesolevat määrust rakendamata 30. juunini
2019.
Kalev Kallo
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|