Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 15.06.2017 otsus number 81
Redaktsiooni kehtivus:15.06.2017 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

 

 

Tallinn

15. juuni 2017 nr 81

 

 

 

 

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi kaalutlusi:

- Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on antud ala juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Käesolevas detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava maa juhtotstarbe muutmiseks ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks, mis on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusettevõtted;

- Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu sihtotstarve on sotsiaalmaa, mida kolmest küljest ümbritseb korruselamumaa ja ühest küljest (teisel pool Sõle tänavat) sotsiaalmaa. Arvestades planeeringuala lähiümbruse maakasutust, milleks on korruselamute ala, ühiskondlike ja puhkeehitiste maa-ala, miljööväärtuslik hoonestusala ning Sõle ja Kolde pst nurgal ka ettevõtluse segahoonestusala koos magistraaltänavate ärivööndiga, sobib planeeritava ala Sõle tänava äärsesse ossa, kus on head juurdepääsuvõimalused, ärimaa sihtotstarve ning planeeritava ala siseossa äri- ja ühiskondlike ehitiste maa ja korruselamumaa. Üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmisega on välditud naabruses olevate väiksemate korruselamute sekka suurte ühiskondlike hoonete ehitamine ja sellega kaasnev võimalik müra. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine on seotud ka haigla kolimisega uude asukohta. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud Tallinna üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine;

- planeeringu alas hoonestusalade planeerimisel on lähtutud väljakujunenud linnaehituslikust situatsioonist, naaberhoonestuse paiknemisest, ehitusjoontest ning hoonestuse nurgalahendustest tänavaristmikel;

- planeeringu lahendusega on kavandatud kõik amortiseerunud ja linnapilti mittesobivad hooned ning ka 4-korruseline haiglahoone lammutada. Lammutatavad hooned on ebakorrapärase paigutusega, ei sobitu naabruses oleva perimetraalse ja korrapärase hoonestusega ning nende likvideerimisega korrastatakse linnaruum;

- olemasolev miljööväärtuslik haiglahoone on kavandatud säilitada ja renoveerida.

 

 

     

1. Kehtestada Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneering, OÜ Loovmaastik töö nr 1763DP08, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 4,20 ha suurusel planeeringu alal asuvate Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute piiride muutmise teel moodustada üks 60% ärimaa ja 40% elamumaa, üks ärimaa, üks 50% ärimaa ja 50% ühiskondlike ehitiste maa, üks elamumaa, üks tootmismaa ning üks transpordimaa ja kaks ajutist transpordimaa sihtotstarbega krunti. Moodustatavale äri- ja elamumaa krundile määratakse ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ja kuni 4 maapealse korrusega korterelamu, ärimaa krundile ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ning elamumaa krundile kuni viie 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Äri- ja ühiskondlike ehitiste maa krundile määratakse ehitusõigus olemasoleva miljööväärtusliku hoone laiendamiseks 3 maapealse korrusega hooneks. Tootmismaa krundil paiknev tootmishoone säilib olemasolevas mahus.

2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks.

3. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude valmisehitamine ja haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 16. augustil 2016 sõlmitud lepinguga nr TKA119.

4. Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2016 korralduse nr 1657-k „Härjapea tn 27 // Sõle tn 16 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade Tallinna linnale tasuta omandamine ning kinnisasjadele valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlminud 6. veebruaril 2017 transpordimaa kruntide positsioon 1a, 2a ja 4a tasuta võõrandamise võlaõigusliku lepingu.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, ja Ametlikes Teadaannetes.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2017
otsuse nr 81
LISA

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneering, OÜ Loovmaastik töö nr 1763DP08, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 4,20 ha suurusel planeeringu alal asuvate Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute piiride muutmise teel moodustada üks 60% ärimaa ja 40% elamumaa, üks ärimaa, üks 50% ärimaa ja 50% ühiskondlike ehitiste maa, üks elamumaa, üks tootmismaa ning üks transpordimaa ja kaks ajutist transpordimaa sihtotstarbega krunti. Moodustatavale äri- ja elamumaa krundile määratakse ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ja kuni 4 maapealse korrusega korterelamu, ärimaa krundile ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ning elamumaa krundile kuni viie 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Äri- ja ühiskondlike ehitiste maa krundile määratakse ehitusõigus olemasoleva miljööväärtusliku hoone laiendamiseks 3 maapealse korrusega hooneks. Tootmismaa krundil paiknev tootmishoone säilib olemasolevas mahus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Pelgulinnas Sõle ja Härjapea tänava nurgal. Planeeringu alal paiknevad üks 4-korruseline ja üks 2-korruseline haiglahoone. Lisaks asuvad planeeringu alal abihooned ning alajaam.

Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:

· ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla;

· tootmismaa sihtotstarbega Härjapea tn 27e kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Elektrilevi OÜ.

Lisaks jäävad planeeringu alasse ka osa Õle ja Härjapea tänava ning Mulla põigu maa-alast.

Planeeritud maa-ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, vaatesektorisse vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea põhjanõlvale. Maa-alale hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeringu alal on väärtuslikku haljastust, mille moodustavad peamiselt täiskasvu saavutanud pärnad, hobukastanid, jalakad ja vahtrad, põõsastest läikiva tuhkpuu hekk. Lisaks jääb alale ka vähem väärtuslikke remmelgaid, kaski, papleid ja saarvahtraid.

Planeeritava ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

Planeeringu ala paikneb Sõle, Härjapea, Roo ja Mulla tänava vahelises kvartalis ning on ümbritsetud loodest, põhjast, kirdest ja idast Pelgulinna miljööväärtusliku piirkonna korterelamute/aedlinnaga, kagust, lõunast, edelast ja läänest vabaplaneeringuliselt paiknevate korterelamute ja suuremastaabiliste ühiskondlike ja ärihoonetega. Pelgulinna miljööväärtusliku ala hoonestus on ehitatud peamiselt Eesti Vabariigi esimesel ja stalinismi perioodil ning alal paiknevad valdavalt 2-3-korruselised elamud. Piirkonnas on enamikus lahtine hoonestusviis ning perimetraalne hoonestuslaad. Elamute suurim kõrgus jääb vahemikku 9-15 meetrit maapinnast. Härjapea ja Roo tänava elamud moodustavad ühtse tänavafrondi, v.a mõned üksikud krundid, kus hooned on ehitatud hoovipoolsesse ossa. Katuste kalded jäävad vahemikku 10-50°. Lähiümbruse sotsiaal- ja ärifunktsiooniga hooned on suuremate mahtudega kui elamud, moodustades piirkonnas Sõle tänava ääres massiivsemate hoonete grupi ja linnaehitusliku dominandi.

2. Tallinna üldplaneering ja selle muutmise põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.

Käesolevas detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava maa juhtotstarbe muutmiseks ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks, mis on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusettevõtted.

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu sihtotstarve on sotsiaalmaa, mida kolmest küljest ümbritseb korruselamumaa ja ühest küljest (teisel pool Sõle tänavat) sotsiaalmaa. Arvestades planeeringu ala lähiümbruse maakasutust, milleks on korruselamute ala, ühiskondlike ja puhkeehitiste maa-ala, miljööväärtuslik hoonestusala ning Sõle ja Kolde pst nurgal ka ettevõtluse segahoonestusala koos magistraaltänavate ärivööndiga, sobib planeeritava ala Sõle tänava äärsesse ossa, kus on head juurdepääsuvõimalused, ärimaa sihtotstarve ning planeeritava ala siseossa äri- ja ühiskondlike ehitiste maa ja korruselamumaa. Üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmisega välditakse naabruses olevate väiksemate korruselamute sekka suurte ühiskondlike hoonete ehitamist ja sellega kaasnevat võimalikku müra. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine on seotud ka haigla kolimisega uude asukohta.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud Tallinna üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

3. Pelgulinna ehitusmäärus

Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 kehtestatud „Pelgulinna ehitusmäärusega“ (edaspidi ehitusmäärus). Planeeringu ala asub ehitusmääruse alas, kuid ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kruntide võimalik kasutusotstarve on korterelamud, tervishoiuasutused, haridusasutused, ühiskondlikud hooned, bürood, teenindus- ja kaubandusettevõtted. Olemasolevate ja kavandatavate riigikaitsemaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega kruntide näitajad: krundi koormusindeks, krundi täisehitusprotsent, krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused määratakse detailplaneeringuga. Ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.

Kruntide haljastatud osa peab moodustama vähemalt 40% krundi suurusest, millest poole peab moodustama kõrghaljastus või tuleb tagada kõrghaljastuse rajamise võimalus.

Olemasolevale ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja tootmismaa sihtotstarbega Härjapea tn 27e kinnistule ehitusmäärusega ehitustingimusi ei seata, mistõttu planeeringu lahenduses on hoonestuse kavandamisel lähtutud linnaehituslikust situatsioonist ning kavandatut on võrreldud Pelgulinna ehitusmääruse sama tänava või kontaktala tänavate ehitustingimustega.

Positsiooni (edaspidi pos) 1 ja 2 uushoonestuse kavandamisel on lähtutud Sõle tänava äärsest olemasolevast 4-5-korruselisest hoonestusest ning sujuva ülemineku printsiibist erineva mastaabiga uushoonestuse ja miljööväärtusliku hoonestusala 2-3-korruselise hoonestuse vahel. Sõle tänava äärde on planeeritud pos 1 kuni 7-korruseline hoone (sh viimane korrus tagasiastega) ja pos 2 kuni 5-korruseline hoone (sh viimane korrus tagasiastega), mis arvestavad Sõle tänava äärsete naaberhoonete ehitusmahtude ja ehitusjoontega. Pos 1 krundi sisemusse on planeeritud kuni 4-korruseline hoone. Sõle tänava kruntide lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 40% ning Härjapea tänaval 35%. Pos 1 krundi täisehitusprotsent on 26% ning haljastusprotsent 40%. Pos 2 krundi täisehitusprotsent on 16% ning haljastusprotsent 41%.

Pos 3 kavandamisel on arvestatud, et ehitusmääruse kohaselt on Härjapea tänava äärne olemasolev 2-korruseline haiglahoone tunnistatud miljööväärtuslikuks hooneks. Planeeringu lahendusega on kavandatud hoone laiendada kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus) hooneks koos ümbritseva haljasalaga. Krundi täisehitusprotsent on 15% ning haljastuseprotsent 47%.

Pos 5 uushoonestuse kavandamisel on lähtud linnaehituslikust situatsioonist, Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala hoonestusstruktuurist, sujuva ülemineku printsiibist erineva mastaabiga hoonestuse vahel ning planeeringu lahendusega moodustatava Mulla põigu pikendusest. Planeeritavat hoonestust on võrreldud ehitusmääruse Härjapea, Mulla, Roo tänava ja Mulla põigu ehitustingimustega. Mulla tänava ja Mulla põigu kruntide lubatud maksimaalne täisehitusprotsent elamute puhul on 40%. Roo tänava kruntide lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 35%. Ehitusmääruse eelnimetatud tänavate ehitustingimuste kohaselt on ühele krundile lubatud ehitada maksimaalselt 1-2 põhihoonet ning 2 abihoonet, põhihoonel on lubatud 2-3 täiskorrust ning maksimaalne kõrgus kuni 12 meetrit maapinnast. Pos 5 krundile on kavandatud perimetraalselt 5 väiksemat tüüpi korterelamut, millest kaks hoonet on kavandatud tänavaäärsest ehitusjoonest tagasiastega ning ülejäänud hoovihoonetena. Hoonete vahele on planeeritud haljastatud siseõued. Korterelamud on planeeritud kuni 3-korruselised (viimane korrus on tagasiastega) lame-, viil- või kelpkatusega ning suurima lubatud kõrgusega kuni 12 meetrit maapinnast. Krundi täisehitusprotsent on 20% ning haljastusprotsent 64%.

Elamute ehitusprojektide koostamisel tuleb kasutada Pelgulinna piirkonnale iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurivõtteid ja -elemente. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, plastaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, rullkatet, kärjekujulist ruberoidkatet jne. Planeeringu lahendusega kavandatu on kooskõlas Pelgulinna ehitusmääruse tingimustega.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Planeeringu alas hoonestusalade planeerimisel on lähtutud väljakujunenud linnaehituslikust situatsioonist, naaberhoonestuse paiknemisest, ehitusjoontest ning hoonestuse nurgalahendustest tänavaristmikel. Planeeringu lahendusega on kavandatud kõik amortiseerunud ja linnapilti mittesobivad hooned ning ka 4-korruseline haiglahoone lammutada. Lammutatavad hooned on ebakorrapärase paigutusega, ei sobitu naabruses oleva perimetraalse ja korrapärase hoonestusega ning nende likvideerimisega linnaruum korrastatakse. Olemasolev 2-korruseline miljööväärtuslik haiglahoone on kavandatud säilitada ja renoveerida.

Planeeringu lahenduse kohaselt on kavandatud moodustada kokku 8 krunti, sh kaks ajutist krunti.

Pos 1 on kavandatud 60% ärimaa ja 40% elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on kavandatud ühe kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ning ühe kuni 4-korruselise äri- ja eluhoone ehitamine. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 24,5 meetrit maapinnast.

Pos 2 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on kavandatud ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamine. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 17 meetrit maapinnast.

Sõle tänava äärsetele kruntidele pos 1 ja 2 kavandatud hoonetele parima mahulise lahenduse saamiseks on ette nähtud korraldada avalik arhitektuurikonkurss, mille tingimused kooskõlastatakse Põhja-Tallinna Valitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Konkurss viiakse läbi pärast detailplaneeringu kehtestamist ja enne hoonete projekteerimist.

Pos 1a ja 2a on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega ajutised krundid. Krundid on kavandatud avalikuks kasutamiseks ning kavandatud liita Sõle tänava maa-alaga.

Pos 3 on kavandatud 50% ärimaa ja 50% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt. Krundil asub üks olemasolev 2-korruseline miljööväärtuslik haiglahoone, mida on kavandatud laiendada 3-korruseliseks (sh katusekorrus). Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 14,9 meetrit maapinnast.

Pos 4 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt. Krundile on antud ehitusõigus tee ehitamiseks. Krunt on kavandatud avalikult kasutatavaks.

Pos 5 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on kavandatud kuni viie maksimaalselt 3 maapealse (viimane korrus on tagasiastega) ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamine. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 12 meetrit maapinnast (lamekatusega kuni 10 meetrit maapinnast).

Pos 6 on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega krunt. Krundil asub olemasolev alajaam.

Kruntidele on kavandatud haljasalad ja laste mänguväljakud.

Planeeringu alalt on ette nähtud likvideerida kokku 34 puud, sh 26 III väärtusklassi ja kaheksa IV väärtusklassi hinnatud haljastuslikku objekti, kuna need jäävad uushoonestusele liiga lähedale. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse vajadus on 3716 haljastuse ühikut. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa andmist. Kõrghaljastust on juurde planeeritud lagedamatele aladele ja hoonete vahele suurema privaatsuse ja loodussõbralikuma keskkonna loomiseks. Tänava maa-alale on kõrghaljastus planeeritud puuderivina.

Juurdepääsud kruntidele on tagatud nii Härjapea kui ka Sõle tänavalt.

„Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ järgi peab planeeringu alal kokku ette nägema vähemalt 392 parkimiskohta. Parkimiskohti on kokku planeeritud 455, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi normatiivile.

Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud radooniohtlikkuse hinnangu kohaselt kuulub planeeringu ala pinnas normaalse radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse. Selleks, et radooniohtu vältida, on hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks määratud nõue lähtuda Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

Detailplaneeringu koostamise käigus on Osaühing Alkranel hinnanud liiklusmürast põhjustatud müratasemeid. Müratasemete hinnangu kohaselt on tegemist alaga, kus müra võib ületada detailplaneeringu koostamisel kehtinud sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.

Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni. Müra normtasemeni alandamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud tingimus rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Planeeringu ala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ alusel jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda.

5. Avalik väljapanek

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) oli planeerimisseaduse (nüüd ja edaspidi kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadus) § 18 kohasel avalikul väljapanekul 10. veebruarist - 10. märtsini 2014. Sellekohane teade ilmus 11. jaanuaril 2014 ajalehes Postimees ja 20. jaanuaril 2014 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited Roo tn 13 kinnistu omanik, Härjapea tn 38 // Preesi tn 1 kinnistu üks kaasomanik ja Härjapea tn 40 kinnistu üks kaasomanik. Esitatud vastuväidetele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) 27. märtsil ja 28. märtsil 2014 tähitud kirjadega.

Hannes Kask ja Triin Jäätma märkisid oma vastuväidete kirjades, et ei nõustu detailplaneeringuga kavandatava Mulla põigu ristumisega Härjapea tänavaga. Kavandatav ristmik koos ristmiku kõrvale planeeritud ülekäiguradadega asub Härjapea tn 40 ja 38 kinnistute vastas ning selle rajamisega kaovad ära praegused parkimiskohad Härjapea tn 40 ja 38 kinnistute ees, sest vastavalt liiklusseadusele on keelatud parkimine ristmikel ja ülekäiguradadel (ja 5 m nendest edasi). Lisaks tundsid vastuväiteid esitanud isikud muret, kuidas on mõeldud Härjapea tn 40 ja 38 kinnistute prügi ära vedamine, sest ka prügiveok peab rajataval ristmikul peatuma ning peatumiskoht jääks kahe ülekäiguraja vahele. Vastuväiteid esitanud isikud tegid ettepaneku jätta Mulla põik umbtänavaks.

TLPA asus seisukohale, et detailplaneeringu koostajal tuleb detailplaneeringus Härjapea tänaval jätta kavandamata planeeritud Mulla põigu ja Härjapea tänava ristmiku Sõle tänava poolne jalakäijate ülekäik. Kohalik omavalitsus lisas, et detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Kommunaalamet. Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on Härjapea tänaval jäetud kavandamata planeeritud Mulla põigu ja Härjapea tänava ristmiku Sõle tänava poolne jalakäijate ülekäik. Pärast Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist on detailplaneeringu materjale täiendatud ning kavandatava Mulla põigu Härjapea tänava poolsele osale on ette nähtud kaks täiendavat avaliku kasutusega parkimiskohta, mida on vastuväiteid esitanud isikutel võimalus vajaduse korral kasutada.

Detailplaneeringu ülesanne on eelkõige planeeritavate kruntide parkimise lahendamine. Härjapea tn 40 ja 38 kinnistud jäävad planeeringu alast välja. Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ eesmärk on vähendada tänaval parkivate sõidukite arvu ning lahendada parkimine omal krundil.

Kuna Härjapea tänaval on jäetud planeeritud Mulla põigu ja Härjapea tänava ristmiku Sõle tänava poolne jalakäijate ülekäik kavandamata, ei pea prügiveok peatuma kahe ülekäiguraja vahelisel alal. Liiklusseaduse § 84 lõike 4 kohaselt võib sisse lülitatud kollase vilkuriga prügiauto tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda liiklusseaduse §-s 20 sätestatust, sh ka hetkeliseks peatumiseks, nii et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaa˛i, õuealale ja teega külgnevale alale ning takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

Mulla põigu rajamine läbiva teena ja kogu parkimise ja liikluskorralduse planeeritud lahendus on käsitletavale maa-alale linnaehituslikult sobivaim ning erakinnisasja omanikud peavad arvestama sellega, et nad ei pruugi alati saada tänavamaal parkida sellisel viisil ja asukohas, nagu nemad sooviksid. Tallinna Transpordiamet on planeeringu lahenduse kooskõlastanud ja leidnud, et liikluskoormust tuleks hajutada just Mulla põigu kaudu.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 15. aprillil 2014. Sellekohane teade ilmus 28. märtsil 2014 ajalehes Postimees ja 31. märtsil 2014 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud vastuväiteid tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks 23. aprilli 2015 kirjaga nr LV-1/1091.

Planeerimisseaduse alusel korraldas Harju Maavalitsus 19. mail 2015 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamise.

Tutvunud järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringu materjalidega ja võtnud arvesse Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist palus järelevalve teostaja 26. mai 2015 kirjaga nr 6-7/1856 kohalikul omavalitsusel kaaluda täiendavate parkimiskohtade loomise võimalikkust kavandatava Mulla põigu Härjapea tänava poolsele osale, teavitada sellest vastuväiteid esitanud isikuid ning arvestada detailplaneeringus ka vastuväiteid esitanud isiku Taivo-Ahti Adamsoni kirjas esitatud märkustega.

TLPA esitas täiendatud detailplaneeringu 9. oktoobri 2015 kirjaga nr 3-2/1562 järelevalve teostamise jätkamiseks. Täiendatud planeeringus on ette nähtud kaks täiendavat parkimiskohta kavandatava Mulla põigu Härjapea tänava poolsele osale, millest Hannes Kaske ja Triin Jäätmad teavitati 4. septembri 2015 e-kirjaga. Hannes Kask ja Triin Jäätma ei nõustunud väljapakutud kompromisslahendusega ning jäid endiselt oma vastuväidete juurde. Detailplaneeringu seletuskirja on korrigeeritud vastavalt Taivo-Ahti Adamsoni detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud märkustele. Kohalik omavalitsus esitas Taivo-Ahti Adamsoni ettepanekutega täiendatud seletuskirja järelevalve teostajale 3. novembri 2015 e-kirjaga ning Taivo-Ahti Adamson nõustus täpsustustega ja loobus oma vastuväidetest 4. novembri 2015 kirjaga.

Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega.

Harju maavanem nõustus 5. novembri 2015 kirjas nr 6-7/1856 Tallinna üldplaneeringu muutmisega ja andis Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 18. augustil 2008 registreeritud avaldusega Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla. Taotluse kohaselt sooviti olemasolevale ühiskondlike ja puhkeehitiste maa-alale kavandada äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus elamute ja 18-korruselise torni ehitamiseks ning ala keskele kavandada suurem ühiskondlik puhkeala.

13. detsembril 2012 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, OÜ Loovmaastik ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud haldusleping nr 3-6/220.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on otsustatud jätta algatamata Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega nr 1141-k „Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 5. juulil 2010 ja ajalehes Pealinn 16. augustil 2010. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 21. septembril 2010. Eskiislahenduse tutvustamise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht 9. septembril 2010.

Detailplaneeringu koostas OÜ Loovmaastik. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud, menetlemise ajal kehtinud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud T. Põllu koostatud haljastuslik hinnang, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud radooniohtlikkuse hinnang, Osaühingu Alkranel liiklusmürast põhjustatud müratasemete modelleerimise aruanne.

Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus ja Põhja-Tallinna halduskogu kooskõlastasid detailplaneeringu soovitusega Sõle tänava äärde planeeritud äri- ja büroohoone (pos 2) hoonestusala suurendada, võimaldades edaspidisel projekteerimisel valida linnaehituslikult sobivaim mahuline lahendus.

Tallinna Linnavaraamet märkis, et detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kolm transpordimaa krunti pos 1a, 2a ja 4. Detailplaneeringu ülesandeks on tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Tallinna Linnavaraamet palus detailplaneeringu materjalides täpsustada, kas eelnimetatud tänavamaa krundid kavandatakse avalikult kasutatavateks. Juhul kui krundid pos 1a, 2a ja 4 määratakse avalikult kasutatavateks, palus Tallinna Linnavaraamet Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu omanikul Aktsiaseltsil Lääne-Tallinna Keskhaigla kaaluda nimetatud tänavamaa kruntide tasuta Tallinna linnale võõrandamist. Kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundid avalikult kasutavaks, palus Talllinna Linnavaraamet detailplaneeringu kooskõlastada ka Tallinna Kommunaalametiga kui tulevase linnavara valitsejaga. Moodustataval tänavamaa krundil pos 2a on tähistatud allaehitusservituudi vajadusega ala. Tallinna Linnavaraamet palus detailplaneeringu põhijoonisele kanda servituudiala pindala. Servituudi seadmise kokkulepe tuleb sõlmida samaaegselt tasuta võõrandamise lepinguga. Lisaks palus Tallinna Linnavaraamet täpsustada detailplaneeringu seletuskirja, et moodustatava krundi pos 2 sihtotstarbeks määratakse äri- ja sotsiaalmaa-ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve.

Tingimustega on detailplaneeringus arvestatud. Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2016 korralduse nr 1657-k „Härjapea tn 27 // Sõle tn 16 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade Tallinna linnale tasuta omandamine ning kinnisasjadele valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlminud 6. veebruaril 2017 transpordimaa kruntide positsioonide 1a, 2a ja 4 tasuta võõrandamise võlaõigusliku lepingu.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet (praegu Tallinna Kultuuriamet), Muinsuskaitseamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet ja Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus) kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud planeeritavate kinnistute omanik Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Tallinna Keskkonnaameti, Terviseameti Põhja talituse ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse esitatud märkused on täidetud või määratud täitmiseks ehitusprojekti koostamisel.

Mulla tn 1 kinnistu omanik Mööblimaja Aktsiaselts märkis, et nõustub kõrgepinge kaablite asukohaga ning lisas, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada täiendavalt.

Tingimus on detailplaneeringus määratud.

Keskkonnaamet märkis, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta maa-ala ehitusõigust (sh sihtotstarve), millega kaasneb maa-ala kaheksaks krundiks jagamine, liikluskorralduse muutmine, osaliselt olemasolevate hoonete likvideerimine ja uute ehitamine. Kavandatud on üks äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt ühele kahekorruselisele olemasolevale miljööväärtuslikule hoonele, üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt seitsmekorruselisele äri ja elamu segafunktsiooniga hoonele ja ühele neljakorruselisele elamufunktsiooniga hoonele, üks äri sihtotstarbega krunt ühele viiekorruselisele ärifunktsiooniga hoonele, üks elamu sihtotstarbega krunt viiele kolmekorruselisele väiksemat tüüpi korruselamule ja kolm transpordimaa krunti, millest kaks on planeeritud ajutistena, et need hiljem liita Sõle tänavaga. Planeeringu ala keskosasse on kavandatud ca 1000 m2 suurune puhkeala.

Keskkonnaamet lisas, et kooskõlastab planeeringu lahenduse, kuid märgib, et menetlemise ajal kehtinud maapõueseaduse § 60 lg 1 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise, sama paragrahvi lg 3 võõrandamise ning väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnaametilt nõusoleku saamise korra. Nõusolekut saab taotleda pärast asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolu korral.

Sotsiaalministeerium märkis, et Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla funktsionaalne arengukava on kinnitatud sotsiaalministri 9. märtsi 2007 käskkirjaga nr 42. Kinnitatud arengukava kohaselt on planeeritud koondada haigla aktiivravi maksimaalselt Paldiski mnt 68 ja 62 kinnistutele, sh Sõle tn 16 hoones paiknev aktiivravi. Eelnevast tulenevalt ei ole sotsiaalministeeriumil vastuväiteid esitatud detailplaneeringu kinnitamiseks.

Aktsiaselts Eesti Gaas, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elektrilevi OÜ, Aktsiaselts KH Energia - Konsult ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu tingimustega, millega on arvestatud ja vastavad nõuded planeeringus määratud.

Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem määras Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringule kooskõlastused Keskkonnaametiga ja Sotsiaalministeeriumiga.

Harju maavanem juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1) lisada detailplaneeringule väljavõte kehtivast Tallinna linna üldplaneeringust, millel fikseerida planeeritava ala paiknemine;

2) puuduvad omandikuuluvust tõendavad dokumendid ja ei selgu, kas planeeringu ala kinnistute omanik on teadlik planeeringu lahendusest. Planeerimisseaduse § 16 lõike 5 järgi koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade omanikega. Kohalik omavalitsus peab kaasama puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatama sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isik on planeerimisseaduse § 16 lõike 4 kohaselt kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt;

3) planeeringust ei selgu, et kõik planeeritava ala naaberkinnisasjade omanikud oleksid teadlikud ja nõustunud kinnisasjale planeeringuga seatavate piirangutega. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 p 5 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata naaberkinnisasjade omanikud. Planeerimisseaduse § 16 lõike 4 kohaselt kaasab kohalik omavalitsus puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isik on kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt, planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik ja/või planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu;

4) detailplaneeringu materjalidest ei selgu väljavõtted linnalehest ja linnaosa ajalehest planeeringu algatamise kohta. Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lõikest 1 peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama planeeringu algatamisest, andma informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille kohalik omavalitsus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks (planeerimisseaduse § 11 lg 2 p 3).

Eeltoodust tulenevalt palus Harju Maavalitsus planeeringu dokumentatsioonile lisada väljavõtted planeerimisseaduse § 11 lg 2 punktis 3 nõutavatest ajalehtedest, mis tõendaks, et planeeringu algatamisest on avalikkust teavitatud.

Tingimusi on detailplaneeringus arvestatud. Keskkonnaamet ja Sotsiaalministeerium on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2013 korraldusega nr 1241-k „Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 16. septembril 2013 ajalehes Eesti Päevaleht ja 23. septembril 2013 ajalehes Pealinn.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 10. veebruarist - 10. märtsini 2014. Sellekohane teade ilmus 11. jaanuaril 2014 ajalehes Postimees ja 20. jaanuaril 2014 ajalehes Pealinn.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited Roo tn 13 kinnistu omanik, Härjapea tn 38 // Preesi tn 1 kinnistu üks kaasomanik ja Härjapea tn 40 kinnistu üks kaasomanik. Esitatud vastuväidetele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 27. märtsil ja 28. märtsil 2014 tähitud kirjadega.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 15. aprillil 2014. Sellekohane teade ilmus 28. märtsil 2014 ajalehes Postimees ja 31. märtsil 2014 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud vastuväiteid tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks 23. aprilli 2015 kirjaga nr LV-1/1091 ja 9. oktoobri 2015 kirjaga nr 3-2/1562 täiendatud detailplaneeringu järelevalve teostamise jätkamiseks.

Harju maavanem nõustus 5. novembri 2015 kirjas nr 6-7/1856 Tallinna üldplaneeringu muutmisega ja andis Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

16. augustil 2016 sõlmitud lepinguga nr TKA119 võttis Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse ning välisvalgustuse valmisehitamine.

Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2016 korralduse nr 1657-k „Härjapea tn 27 // Sõle tn 16 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade Tallinna linnale tasuta omandamine ning kinnisasjadele valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlminud 6. veebruaril 2017 transpordimaa kruntide positsioonide 1a, 2a ja 4a tasuta võõrandamise võlaõigusliku lepingu.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 1 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul arvates Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast järgmisi isikuid: Hannes Kask ja Triin Jäätma.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul arvates Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Härjapea tn 27e, Sõle tn 14, Mulla põik 4, Mulla tn 8a, Mulla tn 6a, Roo tn 7, Roo tn 9, Roo tn 11, Roo tn 13, Roo tn 15, Roo tn 17, Roo tn 19, Härjapea tn 23, Härjapea tn 25, Härjapea tn 27a, Härjapea tn 38 // Preesi tn 1, Härjapea tn 40, Härjapea tn 42, Härjapea tn 44, Härjapea tn 46, Härjapea tn 48, Härjapea tn 50, Härjapea tn 52, Härjapea tn 54 ja Härjapea tn 56 // Sõle tn 18 kinnistu omanikke. Lisaks teavitab kohalik omavalitsus Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Kuna planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

 

 

 

 

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees