|
|
Tallinna
Linnavolikogu 1. juuni 2017
otsuse nr 61
LISA
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2016.
aasta tööaruanne
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Komisjoni liikmed ja komisjoni tööst
osavõtmine
1.1 Toimunud koosolekud
2016. aastal toimus 11
revisjonikomisjoni koosolekut.
1.2 Revisjonikomisjoni koosseis 01.01.-31.12.2016
Revisjonikomisjoni
esimees oli Erki Nool (alates 21.04.2016) ja aseesimees oli Leonid Mihhailov
(alates 28.11.2013). Hanno Matto oli revisjonikomisjoni esimees ajavahemikul
14.11.2013-07.04.2016.
Tallinna
Linnavolikogu revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid linnavolikogu liikmed Erki Nool
(alates 21.04.2016), Leonid Mihhailov, Irina Antonjuk, Kaido Kukk, Lauri Laats,
Ants Pilving, Priidu Pärna, Mati Raidma (alates 15.12.2016), Enno Tamm, Toivo Tootsen,
Elmar-Johannes Truu ja Hanno Matto (kuni 07.04.2016).
1.3 Revisjonikomisjoni liikmete osalemine komisjoni koosolekutel:
|
Revisjonikomisjoni liikmed
|
Osalemisi
|
Koosolekuid
|
Osalusprotsent
|
Kuuluvuse aeg
|
|
Erki Nool
|
7
|
9
|
77,78
|
alates
21.04.2016
|
|
Leonid
Mihhailov
|
11
|
11
|
100,00
|
alates
28.11.2013
|
|
Irina Antonjuk
|
11
|
11
|
100,00
|
alates
14.05.2015
|
|
Kaido Kukk
|
4
|
11
|
36,36
|
alates
17.09.2015
|
|
Lauri Laats
|
9
|
11
|
81,82
|
alates
12.12.2013
|
|
Ants Pilving
|
9
|
11
|
81,82
|
alates 28.11.2013
|
|
Priidu Pärna
|
9
|
11
|
81,82
|
alates
28.11.2013
|
|
Mati Raidma
|
1
|
1
|
100,00
|
alates
15.12.2016
|
|
Ain Seppik
|
4
|
9
|
44,44
|
28.11.2013-28.11.2016
|
|
Enno Tamm
|
10
|
11
|
90,91
|
alates
28.11.2013
|
|
Toivo Tootsen
|
9
|
11
|
81,82
|
alates
28.11.2013
|
|
Elmar-Johannes Truu
|
11
|
11
|
100,00
|
alates
28.11.2013
|
|
Hanno Matto
|
2
|
2
|
100,00
|
14.11.2013-07.04.2016
|
2. Revisjonikomisjonis läbivaadatud teemad
Revisjonikomisjoni 11
koosolekul oli arutlusel kokku 28 päevakorrapunkti. Revisjonikomisjoni
koosolekutel formuleeriti 10 revisjonikomisjoni otsust ja Tallinna
Linnavolikogule esitati 10 linnavolikogu otsuse eelnõu.
Tallinna
Linnavolikogu 28. jaanuari 2016 otsusega nr 13 kinnitati revisjonikomisjoni 2016.
aasta tööplaan, mis sisaldas üheksa kontrollülesannet. Valmisid kõik üheksa revisjonikomisjoni
revisjoniakti, millest kolme teema menetlemine revisjonikomisjonis jätkus 2017.
aastal.
2.1 Revisjonikomisjon esitas kontrollülesannetest järgmised eelnõud
Tallinna Linnavolikogu otsuse tegemiseks:
2.1.1 OE22 Haabersti Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll 2014. aastal
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade Haabersti Linnaosa Valitsuse 2014. aasta eelarve
kasutamisest ja täitmisest. Kontrolliti pisteliselt lepinguid, vaadati üle
riigihankega seonduv dokumentatsioon, pöörati tähelepanu linnaosa reservfondi
kasutamisele, kuluarvestuse arveldamisele ning selle kajastamisele, põhjalikult
pöörati tähelepanu välislähetuste dokumentatsioonile. Lisaks vaadati läbi
mittetulundustegevusele antud toetuste kogu dokumentatsioon, jälgiti täitmist
ja kajastamist registris.
Kontroll viidi läbi
Haabersti Linnaosa Valitsuses perioodil 01.09.-12.11.2015. Kontrollitav periood
oli 01.01.-31.12.2014.
Haabersti Linnaosa
Valitsuse 2014. aasta täpsustatud eelarve tulude maht oli 372 091 eurot,
täitmine 392 226,88 eurot ehk 105%. Täpsustatud eelarve kulude maht oli 3 959 153,00
eurot, täitmine 3 891 727,33 eurot ehk 98%. Eelarvelisi vahendeid on
linnaosavalitsus kasutanud sihtotstarbeliselt.
Kontrolliperioodil viidi
läbi Haabersti Linnaosa Valitsuses üks riigihange „Haabersti linnaosa teede
puhastustööd 2015“ pakkumise esitamise tähtajaga 20.11.2014. Kontrollijad
tutvusid riigihanke dokumentatsiooniga ning kogu riigihankega esitatud
dokumentatsioon vastas riigi ja Tallinna õigusaktidele. Materjalid on üleval e-riigihangete
registris. Kontrollijad tutvusid pisteliselt linnaosa ostu- ja teenusearvetega
ning lepingutega. Mõningatel juhtumitel ei suutnud kontrollitavad esitada
kontrollijatele hinnapakkumisi asjade ostmisel või teenuste tellimisel.
Lepingud vastasid seadustele. Kontrollitavad peavad tähelepanu pöörama hanke-
ja ostumenetlusprotsessi läbipaistvusele, parandama hinnapakkumiste menetlemist
ning dokumentide arhiveerimist.
Linnaosa kuludes on
2014. aasta reservfondi eelarve 29 000 eurot, täitmine 28 822,68 eurot.
Suuremad reservfondist tehtud eraldised olid „Haabersti Kevad 2014“
korraldamise kulud 9326,16 eurot, „Haabersti Sügis 2014“ 6638 eurot ning korteriühistute
konverents 3200 eurot. Pisteliselt kontrolliti kolme eraldist: rulapargi
eskiisprojekt (1860 eurot), korteriühistute konverentsi korraldamist (3200 eurot),
liikluslinnaku korrastamist (2472 eurot). Nõutavatest dokumentidest olid olemas
linnaosavanema korraldused, seletuskirjad, lepingud, puudu olid
üritusele/teenusele nõutud rohkem kui üks hinnapakkumised. Kontrollitavate
selgitustest järeldus, et vastutava spetsialisti lahkumisel jooksval aastal ei
suudetud leida puudujäävaid hinnapakkumisi. Edaspidi tuleb linnaosa
vastutavatel spetsialistidel jälgida hinnapakkumiste võtmist teenuste
tellimiseks ettenähtud korras ning jälgida dokumentide arhiveerimist. 2014. aastal
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon viis läbi kontrolli teemal „Kõikide
linnaosade reservfondidest 2013. aastal tehtud eraldiste sihtotstarbelise
kasutamise ja linna õigusaktidele vastavuse kontroll“, kus kontrolliti samuti
Haabersti Linnaosa Valitsust. Revisjoniaktis nr 1/2014 toodi välja, et
reservfondist tehtud traditsioonilised kultuuriüritused „Haabersti Sügis“ ja „Haabersti
Kevad“ peaksid olema eelarvesse planeeritud ning nimetatud ettepanek oli
kajastatud ka Tallinna Linnavolikogu 2. oktoobri 2014 otsuse nr 148 punktis 2,
mille järgi tuleks „kontrollitud asutustel tagada, et reservfondi vahendeid ei
kasutataks iga-aastaste ürituste rahastamiseks ning võimalusel lisada
iga-aastased kulud linnaeelarvesse“. Käesoleva kontrolli käigus tuvastati, et
ka 2014. aasta linnaosa reservfondist on tehtud eraldised traditsiooniliste
kultuuriüritustele „Haabersti Kevad 2014“ ja „Haabersti Sügis 2014“. Haabersti
Linnaosa Valitsuse 23.11.2015 vastuskirjast nr 1-11/562-2 revisjoniaktile
selgus, et 2016. aasta Haabersti Linnaosa Valitsuse eelarves kajastatakse
eraldi eelarvepositsioonidena piirkondlikud üritused „Haabersti Kevad“ ja „Haabersti
Sügis“.
Kontrollitaval
perioodil toimus 12 välislähetust. Välislähetustega ettenähtud dokumentatsioon
oli olemas ning koostatud rahuldavalt. Analüüsides välislähetuste
tulemusaruandeid on kontrollijad seisukohal, et linnaosa töötajate aruanded
kajastasid lähetuse tulemusi ebapiisavalt.
Haabersti Linnaosa
Valitsus eraldas 2014. aastal 19 korral mittetulundustegevuseks toetusi summas
kokku 5100 eurot, taotlusi oli kokku 31. Kõikidel juhtumitel olid koostatud
taotlused, mis olid läbinud komisjoni, sellest lähtuvalt oli koostatud linnaosa
vanema korraldused, sõlmitud lepingud ning hiljem taotleja esitanud aruanded
(finants- ja tulemusaruanne). Kontrollijad tuvastasid paljudel juhtumitel
aruannete esitamise hilinemist. Paaril juhtumil oli Haabersti linnaosa valitsus
kaasfinantseerija koos linna ameti või teise linnaosaga ning registrisse
edastati aruanne vastava linnaameti alt, mitte linnaosa valitsuselt. Edaspidi
tuleks linnaosa valitsusel rakendada tõhusamalt registri võimalust
mittetulundusühingule saata meeldetuletus ning jälgida hoolikamalt aruannete
õigeaegset esitamist.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 25.02.2016 otsusega nr 34.
2.1.2 OE147 Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade, millised olid peamised tegevused kontrollitaval perioodil
ja palju kulus raha nende tegevuste teostamiseks ning kas sihtasutuse tegevus
vastab õigusaktidele ja kohalikule omavalitsusele pandud ülesannetele.
Kontroll viidi läbi
Ühistupanga Asutamise Sihtasutuses perioodil 07.09.-17.12.2015. Kontrollitav
periood oli 09.05.2014-31.07.2015.
Ühistupanga Asutamise
Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on ühistupanga asutamise ettevalmistamine ja
selle asutamisel osalemine. Ühistupanga Asutamise Sihtasutus valmistab ette
ühistupanga asutamiseks nõutavad dokumendid vastavalt krediidiasutuste
seadusele; koostab ühistupanga jätkusuutlikuks ning efektiivseks majandamiseks
ja arendamiseks äriplaani koos rakenduskavaga; koostab ühistupanga asutamise
eelarve; peab läbirääkimisi ühistupanga nõukogu ja juhatuse liikmete ning
teiste panga tööks vajalike spetsialistide kandidaatidega; teeb muud vajalikud
ettevalmistused ühistupanga asutamiseks.
Revisjonikomisjon
leidis, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse tegevus on seaduslik, sest
sihtasutuse asutamise kiitis heaks Tallinna Linnavolikogu ja Ühistupanga
Asutamise Sihtasutus tegutseb vastavalt oma kinnitatud põhikirjale. Ühistupanga
Asutamise Sihtasutuse peamine eesmärk saaks täidetud, kui Eesti Ühistupank
kantakse äriregistrisse ja pank saab tegevuslitsentsi Finantsinspektsioonilt ja
heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalvelt ning on koostatud panga äriplaan.
Hetkel on sihtasutuse peamine eesmärk täidetud osaliselt, st Tulundusühistu
Eesti Ühistupank on kantud äriregistrisse 03.02.2016.
Revisjonikomisjon on
seisukohal, et komisjoni pädevusse ei kuulu linnavolikogu vastuvõetud otsuse
vaidlustamine, vaid ta saab hinnata otsuse täitmist, st linna asutatud
sihtasutuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust.
Revisjoniaktis nr 11/2015
leiti, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutus ei ole kõigi teenuste tellimisel
fikseerinud küsitud pakkumisi ja õigusteenuste arvetes esines ebatäpsusi.
Teenuste tellimisel võetud pakkumised peavad aga olema fikseeritud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Revisjonikomisjon leiab, et Ühistupanga
Asutamise Sihtasutusele kehtib Tallinna Linnavalitsuse 22. novembri 2011 määrus
nr 123 „Riigihangete korraldamine“ ja Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2014
määrus nr 24 „Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse kasutamise kord“
§ 1 lg 1. Ühistupanga Asutamise Sihtasutusel tuleb järgida teenuste ostmisel
riigihangete seadust ja Tallinna linna kehtestatud korda.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 02.06.2016 otsusega nr 114.
2.1.3 OE149 Tallinna Linnamuuseumi ja selle filiaali Neitsitorni muuseumi
tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kontroll aastatel 2014-2015
Kontrollimise eesmärk
oli tutvuda 2014. ja 2015. aastal Tallinna Linnamuuseumi, sh tema filiaali
Neitsitorni muuseum-kohviku täpsustatud eelarvega ning selle täitmisega.
Tutvuti kontrollitavate aastate ostu- ning teenuste lepingutega,
hankemenetlusmaterjalidega, täpsustavalt sisekujundustööde
projektdokumentatsioonidega ning läbiviidud riigihangete materjalidega. Tutvuti
kogu sularaha puudutava dokumentatsiooniga (aruanded, inventuurid jm) ning
omatulu täitmise dokumentatsiooniga. Täiendavalt vaadeldi ja analüüsiti
välislähetustega seotud dokumentatsiooni. Lõpetuseks analüüsiti Tallinna
Linnamuuseumi ja tema filiaali Neitsitorni tegevuskava (näitused, programmid,
projektid) täitmist.
Kontroll viidi läbi
Tallinna Linnamuuseumis ja Neitsitorni muuseum-kohvikus perioodil 08.02.-07.04.2016. Kontrollitav
periood oli 01.01.2014-31.12.2015.
Tallinna Linnamuuseum
koosneb peamajast ehk Linnamuuseumist (asukohaga Vene tn 17) ning filiaalidest:
Bastioni käigud, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Fotomuuseum, Lastemuuseum
Miiamilla Kadriorus, Eduard Vilde muuseum, Anton Hansen Tammsaare muuseum,
Peeter I majamuuseum, Kalamaja lastemuuseum Miiamilla, Jaani Seek.
2014. aastal muuseumi
kinnitatud koosseis oli 111,03 kohta, töötajaid nendel kohtadel kokku oli 122.
2015. aastal kinnitatud koosseis oli 98,5 kohta, töötajaid nendel kohtadel oli
107.
Tallinna
Linnamuuseumi eelarve jaguneb tegevuspõhisteks valdkondadeks. Tallinna
Linnamuuseumi 2014. aasta täpsustatud eelarve oli kokku 2 014 144 eurot,
täitmine 1 912 169,62 eurot, sh Linnamuuseumi filiaali Neitsitorni täitmine oli
404 031,08 eurot. Jääk 2014. aastal oli 101 974,38 eurot. Muuseumi eelarve
täitmisest (1 912 169 eurot) moodustasid 68% tööjõukulud ning 15% kinnistute,
hoonete ja ruumide kulud. Kokkuhoid oli tingitud omatulude alatäitmisest
tingitud kulude kokkuhoiu tõttu. 2014. aasta eelarve omatulude täitmiseks
kujunes 716 146 eurot, s.o 88% kavandatust. Põhilise osa eelarve põhitegevuse
tuludest 353 032 eurot, s.o 49%, moodustasid piletitulud ja 259 575 eurot, s.o
36%, kohvikute müügitulu.
Tallinna
Linnamuuseumi 2015. aasta täpsustatud eelarve oli kokku 1 994 323 eurot, täitmine
1 891 682 eurot, sh filiaali Neitsitorni täitmine 300 114 eurot. Eelarve
täitmise jääk kokku oli 102 641 eurot. Muuseumi tegevuskuludest kokku (1 891 682
eurot) moodustasid 68% tööjõukulud ning 15% kinnistute, hoonete ja ruumide
kulud. Kokkuhoid (kulude kasutamata jääk 102 641 eurot) saavutati säästliku
majandamise kui ka asutuse omatulude alatäitmisest tingitud kulude kokkuhoiu
tõttu. 2015. aasta eelarve omatulude täitmiseks kujunes 696 659 eurot, s.o 96%
kavandatust. Põhilise osa eelarve põhitegevuse tuludest 340 593 eurot, s.o 49%,
moodustasid piletitulud ja 226 152 eurot, s.o 32%, kohvikute müügitulu.
Võrreldes 2014. aastaga vähenes omatulu 19 487 euro võrra.
Kontrollijad
kontrollisid käsunduslepinguid, töövõtulepinguid, stipendiumilepinguid, praktikalepingud
ja autorilepinguid. 2014. aastal sõlmis Tallinna Linnamuuseum kokku 59 lepingut,
2015. aastal 125 lepingut. Kontrollijad on seisukohal, et lepingud on koostatud
seaduslikult. 2014. aastal esines paar juhtumit, kus lepingud olid sõlmitud
tagasiulatuvalt. Sisekujundustööde lepingute dokumentatsioon vastas seadustele.
Tutvuti sularaha
käitlemise dokumentatsiooniga (ameti käskkirjad, aruanded, inventuurid jms).
Kogu dokumentatsioon vastas seadustele, puudusi ei tuvastatud. Põhjalikult
kontrolliti kogu välislähetustega seotud dokumentatsioon. Dokumentide kontrolli
tulemusel võib öelda, et kõik lähetused olid vormistatud korrektselt ning
nõuetekohaselt, puudusi ei tuvastatud. Kõik lähetused olid eesmärgipärased ja
tulemuslikud.
Kontrollijad
märgivad, et Linnamuuseumi dokumentatsioon oli arhiveeritud kontrolliaastatel
heal tasemel.
Muuseumi tegevust on
hinnatud kontrolliaastatel tema põhitegevusest lähtuvalt vabariiklike
autasudega. Linnamuuseum on olnud kontrolliperioodil väga tegus, paindlik, arenemisvõimeline
organisatsioon ning on orienteeritud sihtgruppidele. Investeeringuid on
kasutatud eesmärgipäraselt - remonditud on peamaja ja tema filiaale (peamaja
kelder, lastemuuseumide uuenduskuur, fotomuuseum, E. Vilde majamuuseum jne),
järjepidevalt on täiendatud kogusid ning neid on rohkem püütud avada
huvilistele mitmekülgsete näituste näol. Investeeringuid on tehtud
kontrolliaastatel näituste eksponeerimisvahenditesse, mis on ääretult vajalik
ning positiivne. Linnamuuseum on kasutanud eelarvet aastatel 2014 ja 2015
eesmärgipäraselt, tulemuslikult ja otstarbekalt. Kontrollijad märgivad, et
Linnamuuseum on väga mitmekülgne (omab palju erinevaid filiaale) ja võimekas
muuseum Eesti muuseumide maastikul.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 08.09.2016 otsusega nr 144.
2.1.4 OE169 Tallinna Arte Gümnaasiumi eelarve kasutamise kontroll 2014-2015. aastal
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade, kuidas on kasutatud eelarvelisi vahendeid Tallinna Arte
Gümnaasiumis 2014. ja 2015. aastal ning kas sõlmitud lepingud vastavad riigi
ning linna õigusaktidele.
Kontroll viidi läbi
Tallinna Arte Gümnaasiumis perioodil 12.02.-12.04.2016. Kontrollitav periood
oli 01.01.2014-31.12.2015.
Tallinna Arte
Gümnaasiumi raamatupidamist korraldab Tallinna Haridusamet. Raamatupidamise
korraldamisel lähtub amet Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjast ja
Tallinna Haridusameti haldusala raamatupidamise sisekorrast.
Tallinna Arte
Gümnaasium on oma eelarve kujundamisel lähtunud põhikooli ja gümnaasiumi
riiklikust õppekavast, Tallinna Arte Gümnaasiumi põhimäärusest, kooli
arengukavast 2012-2015 ja kooli õppeaasta üldtööplaanist. Kooli finantseerimine
toimus lisaks riiklikule ja linna eelarvele veel omatulu teenimise,
sihtotstarbeliste toetuste ja investeeringute kaudu.
Riigieelarvest
tegevuskuludeks eraldatud eelarve koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse
määrusega eraldatud riigi poolt üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus.
Linnaeelarve vahenditest tegevuskuludeks eraldatud eelarve koostamise aluseks
oli vastavalt kokkuleppele koolijuhtidega koostatud
munitsipaalüldhariduskoolide rahastamise mudel igaks järgnevaks aastaks.
Tallinna Arte
Gümnaasiumi tulud moodustusid riigieelarve- ja Tallinna linna eraldatud
vahenditest, omatuludest ja sihtfinantseeritavatest tuludest. 2014. aasta
täpsustatud eelarve tulud olid kokku 1 615 286 eurot ja täitmine 1 615 048 eurot.
Eelarve täitmise osas riigieelarve vahendeid moodustasid 1 104 036 eurot ja
Tallinna linna poolt eraldatud kõik eraldised kokku 496 923 eurot. Tallinna
linna eraldiste hulgas oli kajastatud omatulu 90 514 eurot. Projektide maht oli
14 089 eurot. 2015. aastal oli vastavalt eelarve 1 869 891 eurot ning täitmine
1 868 452,37 eurot. Täitmise osas moodustasid riigieelarve vahendid 1 278 930 eurot,
Tallinna linna eraldised 579 611 eurot. Linna eraldiste hulgas oli kajastatud
omatulu 113 873 eurot. Projektide maht oli 9911,37 eurot. Kokkuvõtteks saab
öelda, et eelarve tulude maht oli täidetud 100%.
Omavahendite tulu
saadakse spordikompleksi (ujula, võimla, staadion) ja muude ruumide rendist.
2014. aasta omatulude täpsustatud eelarve oli 89 860 eurot, mille täitmine oli
90 514,38 eurot ehk 100,73%. 2015. aasta omatulude täpsustatud eelarve oli 106 600
eurot ja täitmine 113 872,85 eurot, ehk 106,82%.
Kokkuvõtteks saab
öelda, et 2014. aastal oli kooli omatulude eelarve 654 euro võrra
alaplaneeritud, kuid peale kommunaalkulude müügist saadud tulude eelarvejäägi
elimineerimist jäi omatulude eelarve täitmata 144 euro ulatuses. 2015. aastal
täideti omatulude eelarve 100%-liselt.
2014. aasta
tegevuskulude täpsustatud eelarve oli 1 445 458 eurot ja täitmine 1 446 421,26 eurot.
Suurima mahu moodustasid tööjõukulud 1 174 613,61 eurot ja toitlustuskulud 116 865,59
eurot.
2015. aasta
tegevuskulude täpsustatud eelarve oli 1 679 210 eurot ja täitmine 679 017,56 eurot. Suurima mahu moodustasid tööjõukulud 1 334 777,14 eurot ja
toitlustuskulud 158 527,30 eurot.
2014. ja 2015. aasta
eelarvelisi vahendeid oli Tallinna Arte Gümnaasiumi poolt kasutatud
sihtotstarbeliselt.
Joonistustundideks
saadakse lastevanematelt täiendavat lisaraha joonistuspaberi ja värvide ostuks.
Kõik toimub vabatahtlikkuse alusel. Kuna saadud lisaraha ei kajastata eelarve
täitmisel (või ei ole kajastatud annetusena), siis tulemuseks on, et
joonistustundideks kasutatavate õppevahendite eelarve ei näita tegelikkust.
Kontrollijad teevad ettepaneku vabatahtlikud annetused dokumentaalselt
vormistada ja eelarves kajastada.
Majanduskulude,
välislähetuste dokumenteerimisel ja vormistamisel puudusi ei tuvastatud.
Isikliku sõiduauto
töösõitudeks kasutamine ja mobiiltelefonide kasutamise limiitide vormistamine
oli korrektne.
Pisteliselt
kontrolliti ostuarvete vormistamist ja kinnitamist. Kontrollijad puudusi ei leidnud.
Sularaha hoidmine oli
korrektne ja dokumentide vormistamisel puudusi ei avastatud.
Kontrollijad tutvusid
kõikide 2014. ja 2015. aastal sõlmitud lepingutega. Kasutusel olid Tallinna
Linnavalitsuse kehtestatud näidislepingute vormid. Sisulisi puudusi ei
tuvastatud, kuid edaspidi tuleks lepingute vormistamisel ja allkirjastamisel
olla korrektsem.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 153.
2.1.5 OE183 Pirita Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll 2014.-2015.
aastal
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade kontrollitava linnaosa valitsuse 2014. ja 2015. aastate
eelarvete kasutamisest, eelarvete täitmisest ja eraldatud summade kasutamise
otstarbekusest. Peamist tähelepanu pöörati linnaosa valitsuse eelarve
täitmisele, kuluarvestuse arveldamisele ja selle kajastamisele, samuti
mittetulundustegevuseks antud toetuste lepingute täitmistele ja vormistamisele
ning reservfondi kasutamisele.
Kontroll viidi läbi
Pirita Linnaosa Valitsuses perioodil 11.03.-11.05.2016. Kontrollitav periood
oli 01.01.2014-31.12.2015.
Kontrollitaval
perioodil oli Pirita Linnaosa Valitsuse ja tema hallatava asutuse Pirita Vaba
Aja Keskus raamatupidamine korraldatud vastavalt Tallinna linna raamatupidamise
sise-eeskirjale. Raamatupidamine on tsentraliseeritud, seda teostab
linnakantselei finantsteenistus. Kohapeal toimub eelarvestamine ja sellega
seonduvad tegevused.
2014. aasta tulude
eelarve oli 448 903 eurot, lõplik eelarve 479 604 eurot, mille täitmine oli 469
630,84 eurot ehk 98%. 2015. aasta tulude eelarve oli 465 150 eurot, lõplik
eelarve 321 462 eurot, mille täitmine 331 540,01 eurot ehk 103%.
2014. ja 2015. aasta
eelarvelisi vahendeid oli Pirita Linnaosa Valitsus kasutanud sihtotstarbeliselt
vastavalt eelarvele. Kuluarvestuse osas majandus-, isikliku sõiduauto,
lähetuskulude dokumentide vormistamise puudusi ei leitud. Pisteliselt
kontrolliti ostuarvete vormistamist ja kinnitamist. Kontrollijad puudusi ei leidnud.
Sularaha toimingutes puudusi ei leitud.
Mittetulundustegevuse
toetuse andmise kord reguleerib Tallinna linna eelarvevahenditest
mittetulundustegevuseks ette nähtud sihtotstarbelise toetuse taotlemist,
taotluse läbivaatamist, toetuse andmist ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.
Kõigil juhtumitel olid koostatud taotlused. Kõik taotlused olid läbinud
komisjonid, koostatud olid linnaosa vanema korraldused, sõlmitud olid lepingud
ning vormistatud ja esitatud aruanded. Taotlejad olid aruanded esitanud
õigeaegselt.
Põhiline osa Pirita
Linnaosa Valitsuse reservfondiga eraldatud raha on oma ülesande täitnud. Raha
on eraldatud ülesannete katteks, mida ei saanud ette planeerida. Kontrollijad
leiavad, et linnaosa vanema 12.06.2014 korraldusega nr 1-2/70 eraldatud
vahendid summas 1176 eurot oleks saanud planeerida ette ja peaksid olema
kajastatud linnaosa eelarves, selleks ei tohi kasutada reservfondi vahendeid.
Elektriohutusseadusest tulenevalt on ette teada, et iga viie aasta möödumisega
tuleb teha elektripaigaldiste kontrollmõõtmised.
Kontrollimise käigus
tutvuti põhjalikult kogu dokumentatsiooniga. Kontrollijad tuvastasid, et
lepingutega, taotlustega ja korraldustega seotud dokumentatsioon oli
korrektselt vormistatud ja puudusi ei tuvastatud.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 171.
2.1.6 OE184 Tallinna linna 2014.-2015. aasta õigusabivahendite kasutamise
seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll
Kontrollimise eesmärk
oli tutvuda 2014. ja 2015. aastatel sõlmitud õigusabilepingute ja arvetega ning
analüüsida õigusabiteenuse otstarbekust. Eesmärk oli tutvuda kontrolliaastate
eelarvete ja nende täitmisega ning selgitada, kas oli üle- või alatäitmist. Kontrollijaid
huvitas, millisel määral linna õigusteenistus kontrollib allasutuste ja linna
ühingute õigusabivahendite kasutamist, kas peetakse aruandlust ning milliseid
vigu on enim avastatud. Kontrollijaid huvitas samuti, kes otsustab linnaga
seotud õigusvaidlustes edasikaebamise, millised on statistiliselt enimkasutatud
advokaadibürood ja miks on valitud just need bürood ning milliste notaribüroode
teenuseid linn kasutab.
Kontroll viidi läbi
Tallinna Linnakantseleis perioodil 12.04.-15.07.2016. Kontrollitav periood oli
01.01.2014-31.12.2015.
2014. aastal tegeles
Tallinna linn 705 kohtuasjaga ning Tallinna linna ametiasutused ja hallatavad
asutused sõlmisid 19 õigusabilepingut. 2015. aastal menetleti ühtekokku 701 kohtuasja
ning sõlmiti 16 õigusabilepingut. Seisuga 31. detsember 2013 oli Tallinna linna
vastu esitatud rahalisi nõudeid kokku 16 103 333,81 eurot. Seisuga 31. detsember
2014 oli Tallinna linna vastu esitatud rahalisi nõudeid kokku summas 9 507 101,15
eurot ja seisuga 31. detsember 2015 oli Tallinna linna vastu esitatud rahalisi
nõudeid kokku 5 530 616,18 eurot.
Tallinna
Linnakantselei õigusteenistuse 2014. aasta eelarve oli 383 877 eurot, täitmine
214 935,68 eurot ja jääk 168 941,32 eurot. 2015. aasta eelarve oli 351 371 eurot,
täitmine 213 730,49 eurot ja jääk 137 640,51 eurot, seega kontrollitaval
perioodil juriidiliste teenuste osutamiseks planeeritud eelarvet ei ületatud.
Mõlemal eelarveaastal kulutati vahendeid ettenähtust vähem, sest juriidilise
teenuse sisseostmiseks kavandatud mahus ei tekkinud põhjendatud vajadust.
Kontrollijate hinnangul on eelarve kulutamine alatäitmisena selles valdkonnas
positiivne. Kontrollitava kirjalikest selgitustest järeldus, et välist õigusabi
kasutatakse u 1,5% kaasuste korral.
Tallinna linn kasutab
sisseostetud õigusteenust, kui see on vajalik, lähtudes õigusküsimuse
keerukusest ja linna huvidest, asja menetleb välisriigi arbitraa˛ikohus,
õigusküsimus ei puuduta linna igapäevast põhitegevusvaldkonda, mistõttu linna
asutustel puudub vastavas valdkonnas pikaajaline kogemus (näiteks panga
asutamine, maksuõiguse direktiivide kohaldamine, kriminaalasjad jm). Lisaks
kasutatakse õigusabi, kui teenuse kasutamine on seadusest tulenevalt
kohustuslik. TsMSi § 218 lg 3 järgi hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi
vahendusel. Kontrolliperioodil kehtisid järgmised kontrolliteemat puudutavad
käskkirjad: Tallinna linnasekretäri 30.10.2012 käskkiri nr L-2/33 „Tallinna
linnale õigusteenuse pakkujate nimekirja kinnitamine“ ja Tallinna
linnasekretäri 31.10.2014 käskkiri nr L-2/46 „Tallinna linnale õigusteenuse
pakkujate nimekirja kinnitamine“.
Tallinna linna
õigusteenistus lähtub õigusabiteenuse ostmisel riigihangete seadusest (RHS § 103
lg 1, RHS lisa 4). Linnakantselei viis läbi õigusteenuse pakkujate konkursi
perioodiks 2013-2014 ja tulemused kinnitati Tallinna linnasekretäri 30.10.2012
käskkirjaga nr L-2/33. Õigusteenuse pakkuja valiti konkursil osalenud
advokaadibüroode hulgast. Õigusteenuse pakkujate leidmise vastavust
riigihangete seadusele on kontrollinud Rahandusministeerium, kes tuvastas, et
teenuse tellimine on kooskõlas seadusega.
2014. aasta sügisel
korraldas linna õigusteenistus õigusabipakkujate avaliku konkursi kaheks järgnevaks
aastaks (2015-2016). Avaliku konkursi tulemused on Tallinna linnasekretär
kinnitanud 31.10.2014 käskkirjaga nr L-2/46.
Tallinna linn ostab
õigusteenust professionaalsetelt büroodelt, kelle pakutava teenuse kvaliteet ja
organisatsiooni kultuur on tasemel. Linna õigusteenistus teeb õigusbüroo ja
advokaatide valikutel eeltööd, näiteks kontrollides ja vaadates tulemusi
kohtulahendite registritest. Lisaks määratleb seda tegevust Tallinna
Linnakantselei kehtestatud õigusabilepingu vorm, mida kasutatakse advokaadibüroodelt
õigusteenuse ostmisel (Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse
kasutamise korra § 8 lg 5) ja linnasekretäri kehtestatud lepingu vorm (30.11.2012
käskkiri nr L-2/33 ja 12.09.2014 käskkiri nr L-2/38), mis sätestab loetelu
advokaadilt oodatavatest toimingutest. Lepingu vormi punktides kirjeldatakse,
et teenuste eest tasutakse advokaadibüroo esitatud arve ning sellele lisatud
tehtud töö ja kantud kulude aruande alusel. Tööde üle peetakse aruandlust ja
tööde teostamist kontrollitakse linnale esitatava tööde spetsifikatsiooni
alusel. Kontrollijad analüüsisid advokaadibüroode arveid ning võrdlesid neid
õigusabilepingutega. Üksikutel juhtumitel leidus advokaadibüroode arvete
esituses puudusi, mis ei vastanud õigusabilepingule.
Kontrollijad on
seisukohal, et Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse sõlmitud
õigusabilepingud on koostatud otstarbekalt. Eelarvekulutuste poolest on
kulutusi tehtud vähem, kui eelarve lubas. Seega on linnakantselei
õigusteenistus linna eelarvelisi vahendeid kasutanud otstarbekalt, säästlikult
ning läbimõeldult.
Kontrollimise käigus
selgitati, et notaribüroode teenuseid ei kasuta Tallinna Linnakantselei, vaid
teised linna ametiasutused, millest tulenevalt ei oma õigusteenistus
notaribüroode teenuste kasutamise kohta ülevaadet.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 03.11.2016 otsusega nr 174.
2.1.7 Tallinna Linnakantselei poolt tasutud lennupiletite preemiapunktide
arvestuse ja kasutamise kontroll aastatel 2013-2015
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade lennupiletite soetamise korrast kontrollitaval perioodil ja
arvestuse pidamisest preemiapunktide kogumise ja kasutamise üle.
Kontroll viidi läbi
Tallinna Linnakantseleis perioodil 09.02.-02.05.2016. Kontrollitav periood oli
01.01.2013-31.12.2015.
Kontrollitaval
perioodil osteti Tallinna Linnakantseleis 336 lennupiletit, kokku 181 546,62 euro
eest.
Tallinna
Linnakantselei ei pea arvestust asutuse poolt tasutud lennupiletite
preemiapunktide kogumise ja kasutamise üle. Kontrollitav asutus leiab, et
isiklikule boonuskontole kogutud lennupiletite preemiapunktide üle arvestuse
pidamine ja nende kasutamine tööreisideks ei ole võimalik või on ülimalt
keeruline. Korporatiivselt kogutavate preemiapunktide väärtus ei ole võrdeline
nende administreerimisest tuleneva kasuga ja kontrolli teostamine
preemiapunktide kasutamise üle toob kaasa põhjendamatut lisatööd.
Maksu- ja Tolliamet
on seisukohal, et Tallinna Linnakantseleis on reguleerimata ametilähetuste käigus kogutud lennupiletite preemiapunktide kogumine
ja kasutamine, need laekuvad töötajate erakontodele, aga nende
kasutamisel Tallinna Linnakantseleil maksukohustust ei ole.
Rahandusministeeriumi
juures tegutsev eetikanõukogu on seisukohal, et lennuboonuspunktide isiklikuks
tarbeks kasutamine ei ole vastuolus ametniku eetikakoodeksiga. Seejuures peab
iga asutus tagama, et teenistuslähetuste korraldamise süsteem oleks üles
ehitatud läbipaistvalt ning et lennufirma valikul lähtutakse optimaalseimast
lennugraafiku ja sooda hinna suhtest. Asutus võib kehtestada reeglid, et
ametilähetuste käigus kogutud punktid kogub ametnik eraldi
isikustatud lennuboonuskaardile ja asutustel on võimalik ka liituda
lennufirmade korporatiivprogrammidega.
Tallinna
Linnakantselei on seisukohal, et teenistuslähetuste korraldamise süsteem
Tallinna Linnakantseleis on üles ehitatud läbipaistvalt. Korduvad
välislähetustes käimised mõjutavad töötajate vaba aja kasutust, eemalviibimist
perest õhtusel ajal ja nädalavahetustel, mida eraldi ei kompenseerita. Sellest
tulenevalt ei pea Tallinna Linnakantselei otstarbekaks täiendavalt reguleerida
Tallinna Linnakantselei poolt tasutud lennupiletite preemiapunktide kogumise ja
kasutamise teemat.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 170.
2.1.8 OE232 Tallinna Jäätmekeskuse tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise
kontroll 2015. aastal
Kontrollimise eesmärk
oli saada ülevaade Tallinna Jäätmekeskuse tegevusest, korraldatud jäätmeveo ja
jäätmemajandusega seotud teenuste pakkumisest Tallinna elanikele kontrollitaval
perioodil.
Kontroll viidi läbi
Tallinna Jäätmekeskuses perioodil 04.04.-08.09.2016. Kontrollitav periood oli
01.01.-31.12.2015.
Tallinna Jäätmekeskus
on Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Tallinna Jäätmekeskuse
tegevusvaldkond on jäätmekäitlusteenuste pakkumine.
Kontrollitaval
perioodil toimus teenuste pakkumine jäätmeseaduse § 66 lg-st 11 tuleneval
sättel ja selle rakendussättel, mille järgi on jäätmeid vedava ettevõtja
ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks kohaliku
omavalitsuse üksus või viimase volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul
lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus
kohaliku omavalitsuse üksusel. Tallinnas minnakse üle omavalitsusekesksele
jäätmekäitlusele, põhinedes jäätmeseaduse rakendussättel. Juhul kui jäätmeseadust
ei muudeta, peab Tallinna Jäätmekeskuse tegevuse tulevikus ümber korraldama. Perioodil 16.03.-07.09.2015 viidi läbi revisjonikomisjoni kontroll nr 4/2015
„Keskkonnaameti tegevuse ja sõlmitud lepingute kontroll seoses jäätmeveo
korraldamisega 2013-2014“. 11.02.2016 võeti vastu Tallinna Linnavolikogu otsus
nr 25. Muu hulgas soovitati Tallinna Linnavalitsusel kaaluda, kas
omavalitsusekeskse jäätmekäitlusmudeli (nn Põhjamaade mudeli) elluviimine
ülelinnaliselt on põhjendatud. Tallinna Linnavalitsus vastas, et seda on
kaalutud ja nn Põhjamaade mudeli rakendamine on põhjendatud ja kasulik.
Teenuse osutamiseks
sõlmib Tallinna Jäätmekeskus jäätmevaldaja taotluse alusel jäätmevaldajatega
jäätmeveo ja jäätmemahutite rendilepingud. Taotluse esitamiseks ja teenuse
osutamiseks on kasutusel Tallinna Jäätmekeskuse veebileht www.prugi.ee.
Teenuse osutamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud
hinnakiri ja jäätmeveo lepingu vorm, jäätmeveolepingu tüüptingimused ja
rendilepingu vorm on kinnitatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga.
Jäätmevedu ja jäätmete käitlus toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt läbiviidud
ja Tallinna Jäätmekeskusele täitmiseks üle antud riigihangete alusel sõlmitud
lepingutele. Tallinna Jäätmekeksus ei osalenud 2015. aastal üheski riigihanke
vaidluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ega kohtus.
Peamised tegevused
olid korraldatud jäätmeveoteenuse ja sellega lahutamatult seotud lisateenuste
osutamine. Tallinna Jäätmekeskus osutab jäätmevaldajatele
jäätmeveoteenust ja sellega seotud lisateenuseid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele.
2016. a aprilli seisuga
oli Tallinna Jäätmekeskusel kokku 5 708 kliendilepingut. Jäätmevaldaja loetakse
liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo
piirkonnas. Jäätmetekitajal, kelleks on nii üksikisik kui ettevõte, on võimalik
sõlmida leping Tallinna Jäätmekeskusega otse või esindaja, näiteks
korteriühistu või kinnisvara haldusfirma kaudu. Tallinna Jäätmekeskus on
sõlminud kõigi teadaolevate jäätmevaldajatega jäätmeveolepingud. Võrreldes eeldatava teenuse mahuga vastavalt välja kuulutatud
riigihankele, kus oli aluseks võetud senised vedajatelt saadud andmed teenuse
mahu kohta (jäätmemahutite tüki ja tõstete arv piirkonnas), on Tallinna
Jäätmekeskuse poolt sõlmitud lepingute ja teenuste maht oluliselt suurem, kui
oli eeldatav maht. Tallinna
Jäätmekeskus sõlmib lepingud Tallinna Keskkonnameti poolt kinnitatud
tüüptingimustel, mis on kooskõlas võlaõigusseadusega ja kättesaadavad Tallinna Jäätmekeskuse veebilehel. Jäätmeveoteenus on
keskmiselt läinud odavamaks seoses kohaliku omavalitsuse poolt teenuse
osutamise alustamisega, kuna osad teenused on tasuta, näiteks kartongi ja
pakendi kogumine.
Tallinna Jäätmekeskuse
2015. aasta täpsustatud eelarve oli 1 425 070 eurot, mille täitmine oli 1 470 548,31
eurot. Täideti 103%. Ületäitmine summas kaeti omatulude ületamise arvelt ja
ülejäänud osa kaeti kinnitatud eelarve kasutamata tuluga. Tulud koosnesid
jäätmeveo teenustasust.
Tallinna
Linnavalitsus tegi Tallinna Jäätmekeskusele ülesandeks koostada ja esitada
analüüs, milles kaaluda jäätmevaldajatele võlgnevuste korral viiviste
rakendamist.
Tallinna Linnakantselei
linnauuringute sektor korraldab tallinlaste rahulolu-uuringu, mille raames
uuritakse linlaste rahulolu jäätmekorraldusega. Uuringu
tulemused selguvad 2017. aasta jooksul.
Kontrollitulemused
vormistati linnavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 6.
2.2 Revisjonikomisjoni menetluses olnud eelnõud
Revisjonikomisjon
esitas arvamuse Tallinna linna 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta
aruande kohta (OE 138 Tallinna linna 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta
aruande kinnitamine).
Revisjonikomisjon
esitas linnavolikogu menetlusse linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna
Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2015. aasta tööaruanne“. Selles küsimuses
võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016 otsus nr 101.
2.3 Revisjonikomisjonis 2016. aastal arutusel olnud muud teemad:
1. veebruari 2016
koosolekul nr 1 jagati 2016. aasta kontrollimiste plaani teemad ja arutati
linnakodaniku pöördumist.
9. mai 2016
koosolekul nr 4 asendati kontrollülesande „Tallinna Spordikooli tegevuse ja
rahaliste vahendite kasutamise kontroll aastatel 2014-2015“ kontrollija.
7.
novembri 2016 koosolekul nr 8 ja 21. novembri 2016
koosolekul nr 9 arutati revisjonikomisjoni 2017. aasta kontrollimiste plaani
tehtud linnavolikogu fraktsioonide ettepanekuid.
19.
detsembri 2016 koosolekul nr 11 jagati revisjonikomisjoni
2017. aasta kontrollimiste plaani teemad.
3. Revisjonikomisjoni peamised tähelepanekud
Revisjonikomisjon tõdes
linna ametiasutuste kontrollimisel, et revisjonikomisjoni poolt varasematel
kontrollidel tehtud ettepanekuid on asutud rakendama.
3.1 Dokumentatsiooni vormistamine ja arhiveerimine
Dokumentatsioon tuleb
vormistada ja arhiveerida korrektselt. Dokumentide haldamiseks peaks olema
sisse viidud vastav kord ja kasutusel läbipaistev süsteem.
3.2 Hanked ja ostumenetlus
Hangete läbiviimisel
ja hinnapakkumiste võtmisel tuleb järgida riigi ja Tallinna linna õigusakte.
Tähelepanu tuleks pöörata hanke- ja ostumenetlusprotsessi läbipaistvusele,
parandada hinnapakkumiste menetlemist ja arhiveerimist.
3.3 Reservfond
Edaspidi tuleb rohkem
pöörata tähelepanu asjaolule, et iga-aastaste ürituste rahastamiseks ei
kasutataks reservfondi vahendeid ning võimalusel lisatakse iga-aastased kulud
linnaeelarvesse.
3.4 Mittetulundustegevuse toetuste kasutamise aruanded
Mittetulundustegevuse
toetamisel linnaeelarvest tuleb jälgida mittetulundustegevuseks
antud toetuste kasutamise aruannete õigeaegset esitamist.
|
|
|
|
|
|
|
Kalev
Kallo
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
