Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2016. aasta tööaruanne
Tallinna Linnavolikogu 01.06.2017 otsus number 61
Redaktsiooni kehtivus:01.06.2017 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

1. juuni 2017 nr 61

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2016. aasta tööaruanne

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 7 ja Tallinna põhimääruse § 321 lg 3 alusel ning tutvunud Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2016. aasta tööaruandega

1. Võtta lisatud revisjonikomisjoni 2016. aasta tööaruanne teadmiseks.

2. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2017
otsuse nr 61
LISA

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2016. aasta tööaruanne

1. Komisjoni liikmed ja komisjoni tööst osavõtmine

1.1 Toimunud koosolekud

2016. aastal toimus 11 revisjonikomisjoni koosolekut.

1.2 Revisjonikomisjoni koosseis 01.01.-31.12.2016

Revisjonikomisjoni esimees oli Erki Nool (alates 21.04.2016) ja aseesimees oli Leonid Mihhailov (alates 28.11.2013). Hanno Matto oli revisjonikomisjoni esimees ajavahemikul 14.11.2013-07.04.2016.

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid linnavolikogu liikmed Erki Nool (alates 21.04.2016), Leonid Mihhailov, Irina Antonjuk, Kaido Kukk, Lauri Laats, Ants Pilving, Priidu Pärna, Mati Raidma (alates 15.12.2016), Enno Tamm, Toivo Tootsen, Elmar-Johannes Truu ja Hanno Matto (kuni 07.04.2016).

1.3 Revisjonikomisjoni liikmete osalemine komisjoni koosolekutel:

Revisjonikomisjoni liikmed

Osalemisi

Koosolekuid

Osalusprotsent

Kuuluvuse aeg

Erki Nool

         7

             9

          77,78

alates 21.04.2016

Leonid Mihhailov

       11

           11

        100,00

alates 28.11.2013

Irina Antonjuk

       11

           11

        100,00

alates 14.05.2015

Kaido Kukk

         4

           11

          36,36

alates 17.09.2015

Lauri Laats

         9

           11

          81,82

alates 12.12.2013

Ants Pilving

         9

           11

          81,82

alates 28.11.2013

Priidu Pärna

         9

           11

          81,82

alates 28.11.2013

Mati Raidma

         1

             1

        100,00

alates 15.12.2016

Ain Seppik

         4

             9

          44,44

28.11.2013-28.11.2016

Enno Tamm

       10

           11

          90,91

alates 28.11.2013

Toivo Tootsen

         9

           11

          81,82

alates 28.11.2013

Elmar-Johannes Truu

       11

           11

        100,00

alates 28.11.2013

Hanno Matto

         2

             2

        100,00

14.11.2013-07.04.2016

2. Revisjonikomisjonis läbivaadatud teemad

Revisjonikomisjoni 11 koosolekul oli arutlusel kokku 28 päevakorrapunkti. Revisjonikomisjoni koosolekutel formuleeriti 10 revisjonikomisjoni otsust ja Tallinna Linnavolikogule esitati 10 linnavolikogu otsuse eelnõu.

Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2016 otsusega nr 13 kinnitati revisjonikomisjoni 2016. aasta tööplaan, mis sisaldas üheksa kontrollülesannet. Valmisid kõik üheksa revisjonikomisjoni revisjoniakti, millest kolme teema menetlemine revisjonikomisjonis jätkus 2017. aastal.

2.1 Revisjonikomisjon esitas kontrollülesannetest järgmised eelnõud Tallinna Linnavolikogu otsuse tegemiseks:

2.1.1 OE22 Haabersti Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll 2014. aastal

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade Haabersti Linnaosa Valitsuse 2014. aasta eelarve kasutamisest ja täitmisest. Kontrolliti pisteliselt lepinguid, vaadati üle riigihankega seonduv dokumentatsioon, pöörati tähelepanu linnaosa reservfondi kasutamisele, kuluarvestuse arveldamisele ning selle kajastamisele, põhjalikult pöörati tähelepanu välislähetuste dokumentatsioonile. Lisaks vaadati läbi mittetulundustegevusele antud toetuste kogu dokumentatsioon, jälgiti täitmist ja kajastamist registris.

Kontroll viidi läbi Haabersti Linnaosa Valitsuses perioodil 01.09.-12.11.2015. Kontrollitav periood oli 01.01.-31.12.2014.

Haabersti Linnaosa Valitsuse 2014. aasta täpsustatud eelarve tulude maht oli 372 091 eurot, täitmine 392 226,88 eurot ehk 105%. Täpsustatud eelarve kulude maht oli 3 959 153,00 eurot, täitmine 3 891 727,33 eurot ehk 98%. Eelarvelisi vahendeid on linnaosavalitsus kasutanud sihtotstarbeliselt.

Kontrolliperioodil viidi läbi Haabersti Linnaosa Valitsuses üks riigihange „Haabersti linnaosa teede puhastustööd 2015“ pakkumise esitamise tähtajaga 20.11.2014. Kontrollijad tutvusid riigihanke dokumentatsiooniga ning kogu riigihankega esitatud dokumentatsioon vastas riigi ja Tallinna õigusaktidele. Materjalid on üleval e-riigihangete registris. Kontrollijad tutvusid pisteliselt linnaosa ostu- ja teenusearvetega ning lepingutega. Mõningatel juhtumitel ei suutnud kontrollitavad esitada kontrollijatele hinnapakkumisi asjade ostmisel või teenuste tellimisel. Lepingud vastasid seadustele. Kontrollitavad peavad tähelepanu pöörama hanke- ja ostumenetlusprotsessi läbipaistvusele, parandama hinnapakkumiste menetlemist ning dokumentide arhiveerimist.

Linnaosa kuludes on 2014. aasta reservfondi eelarve 29 000 eurot, täitmine 28 822,68 eurot. Suuremad reservfondist tehtud eraldised olid „Haabersti Kevad 2014“ korraldamise kulud 9326,16 eurot, „Haabersti Sügis 2014“ 6638 eurot ning korteriühistute konverents 3200 eurot. Pisteliselt kontrolliti kolme eraldist: rulapargi eskiisprojekt (1860 eurot), korteriühistute konverentsi korraldamist (3200 eurot), liikluslinnaku korrastamist (2472 eurot). Nõutavatest dokumentidest olid olemas linnaosavanema korraldused, seletuskirjad, lepingud, puudu olid üritusele/teenusele nõutud rohkem kui üks hinnapakkumised. Kontrollitavate selgitustest järeldus, et vastutava spetsialisti lahkumisel jooksval aastal ei suudetud leida puudujäävaid hinnapakkumisi. Edaspidi tuleb linnaosa vastutavatel spetsialistidel jälgida hinnapakkumiste võtmist teenuste tellimiseks ettenähtud korras ning jälgida dokumentide arhiveerimist. 2014. aastal Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon viis läbi kontrolli teemal „Kõikide linnaosade reservfondidest 2013. aastal tehtud eraldiste sihtotstarbelise kasutamise ja linna õigusaktidele vastavuse kontroll“, kus kontrolliti samuti Haabersti Linnaosa Valitsust. Revisjoniaktis nr 1/2014 toodi välja, et reservfondist tehtud traditsioonilised kultuuriüritused „Haabersti Sügis“ ja „Haabersti Kevad“ peaksid olema eelarvesse planeeritud ning nimetatud ettepanek oli kajastatud ka Tallinna Linnavolikogu 2. oktoobri 2014 otsuse nr 148 punktis 2, mille järgi tuleks „kontrollitud asutustel tagada, et reservfondi vahendeid ei kasutataks iga-aastaste ürituste rahastamiseks ning võimalusel lisada iga-aastased kulud linnaeelarvesse“. Käesoleva kontrolli käigus tuvastati, et ka 2014. aasta linnaosa reservfondist on tehtud eraldised traditsiooniliste kultuuriüritustele „Haabersti Kevad 2014“ ja „Haabersti Sügis 2014“. Haabersti Linnaosa Valitsuse 23.11.2015 vastuskirjast nr 1-11/562-2 revisjoniaktile selgus, et 2016. aasta Haabersti Linnaosa Valitsuse eelarves kajastatakse eraldi eelarvepositsioonidena piirkondlikud üritused „Haabersti Kevad“ ja „Haabersti Sügis“.

Kontrollitaval perioodil toimus 12 välislähetust. Välislähetustega ettenähtud dokumentatsioon oli olemas ning koostatud rahuldavalt. Analüüsides välislähetuste tulemusaruandeid on kontrollijad seisukohal, et linnaosa töötajate aruanded kajastasid lähetuse tulemusi ebapiisavalt.

Haabersti Linnaosa Valitsus eraldas 2014. aastal 19 korral mittetulundustegevuseks toetusi summas kokku 5100 eurot, taotlusi oli kokku 31. Kõikidel juhtumitel olid koostatud taotlused, mis olid läbinud komisjoni, sellest lähtuvalt oli koostatud linnaosa vanema korraldused, sõlmitud lepingud ning hiljem taotleja esitanud aruanded (finants- ja tulemusaruanne). Kontrollijad tuvastasid paljudel juhtumitel aruannete esitamise hilinemist. Paaril juhtumil oli Haabersti linnaosa valitsus kaasfinantseerija koos linna ameti või teise linnaosaga ning registrisse edastati aruanne vastava linnaameti alt, mitte linnaosa valitsuselt. Edaspidi tuleks linnaosa valitsusel rakendada tõhusamalt registri võimalust mittetulundusühingule saata meeldetuletus ning jälgida hoolikamalt aruannete õigeaegset esitamist.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 25.02.2016 otsusega nr 34.

2.1.2 OE147 Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, millised olid peamised tegevused kontrollitaval perioodil ja palju kulus raha nende tegevuste teostamiseks ning kas sihtasutuse tegevus vastab õigusaktidele ja kohalikule omavalitsusele pandud ülesannetele.

Kontroll viidi läbi Ühistupanga Asutamise Sihtasutuses perioodil 07.09.-17.12.2015. Kontrollitav periood oli 09.05.2014-31.07.2015.

Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on ühistupanga asutamise ettevalmistamine ja selle asutamisel osalemine. Ühistupanga Asutamise Sihtasutus valmistab ette ühistupanga asutamiseks nõutavad dokumendid vastavalt krediidiasutuste seadusele; koostab ühistupanga jätkusuutlikuks ning efektiivseks majandamiseks ja arendamiseks äriplaani koos rakenduskavaga; koostab ühistupanga asutamise eelarve; peab läbirääkimisi ühistupanga nõukogu ja juhatuse liikmete ning teiste panga tööks vajalike spetsialistide kandidaatidega; teeb muud vajalikud ettevalmistused ühistupanga asutamiseks.

Revisjonikomisjon leidis, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse tegevus on seaduslik, sest sihtasutuse asutamise kiitis heaks Tallinna Linnavolikogu ja Ühistupanga Asutamise Sihtasutus tegutseb vastavalt oma kinnitatud põhikirjale. Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse peamine eesmärk saaks täidetud, kui Eesti Ühistupank kantakse äriregistrisse ja pank saab tegevuslitsentsi Finantsinspektsioonilt ja heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalvelt ning on koostatud panga äriplaan. Hetkel on sihtasutuse peamine eesmärk täidetud osaliselt, st Tulundusühistu Eesti Ühistupank on kantud äriregistrisse 03.02.2016.

Revisjonikomisjon on seisukohal, et komisjoni pädevusse ei kuulu linnavolikogu vastuvõetud otsuse vaidlustamine, vaid ta saab hinnata otsuse täitmist, st linna asutatud sihtasutuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust.

Revisjoniaktis nr 11/2015 leiti, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutus ei ole kõigi teenuste tellimisel fikseerinud küsitud pakkumisi ja õigusteenuste arvetes esines ebatäpsusi. Teenuste tellimisel võetud pakkumised peavad aga olema fikseeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Revisjonikomisjon leiab, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutusele kehtib Tallinna Linnavalitsuse 22. novembri 2011 määrus nr 123 „Riigihangete korraldamine“ ja Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2014 määrus nr 24 „Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse kasutamise kord“ § 1 lg 1. Ühistupanga Asutamise Sihtasutusel tuleb järgida teenuste ostmisel riigihangete seadust ja Tallinna linna kehtestatud korda.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 02.06.2016 otsusega nr 114.

2.1.3 OE149 Tallinna Linnamuuseumi ja selle filiaali Neitsitorni muuseumi tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kontroll aastatel 2014-2015

Kontrollimise eesmärk oli tutvuda 2014. ja 2015. aastal Tallinna Linnamuuseumi, sh tema filiaali Neitsitorni muuseum-kohviku täpsustatud eelarvega ning selle täitmisega. Tutvuti kontrollitavate aastate ostu- ning teenuste lepingutega, hankemenetlusmaterjalidega, täpsustavalt sisekujundustööde projektdokumentatsioonidega ning läbiviidud riigihangete materjalidega. Tutvuti kogu sularaha puudutava dokumentatsiooniga (aruanded, inventuurid jm) ning omatulu täitmise dokumentatsiooniga. Täiendavalt vaadeldi ja analüüsiti välislähetustega seotud dokumentatsiooni. Lõpetuseks analüüsiti Tallinna Linnamuuseumi ja tema filiaali Neitsitorni tegevuskava (näitused, programmid, projektid) täitmist.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnamuuseumis ja Neitsitorni muuseum-kohvikus perioodil 08.02.-07.04.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.2014-31.12.2015.

Tallinna Linnamuuseum koosneb peamajast ehk Linnamuuseumist (asukohaga Vene tn 17) ning filiaalidest: Bastioni käigud, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Fotomuuseum, Lastemuuseum Miiamilla Kadriorus, Eduard Vilde muuseum, Anton Hansen Tammsaare muuseum, Peeter I majamuuseum, Kalamaja lastemuuseum Miiamilla, Jaani Seek.

2014. aastal muuseumi kinnitatud koosseis oli 111,03 kohta, töötajaid nendel kohtadel kokku oli 122. 2015. aastal kinnitatud koosseis oli 98,5 kohta, töötajaid nendel kohtadel oli 107.

Tallinna Linnamuuseumi eelarve jaguneb tegevuspõhisteks valdkondadeks. Tallinna Linnamuuseumi 2014. aasta täpsustatud eelarve oli kokku 2 014 144 eurot, täitmine 1 912 169,62 eurot, sh Linnamuuseumi filiaali Neitsitorni täitmine oli 404 031,08 eurot. Jääk 2014. aastal oli 101 974,38 eurot. Muuseumi eelarve täitmisest (1 912 169 eurot) moodustasid 68% tööjõukulud ning 15% kinnistute, hoonete ja ruumide kulud. Kokkuhoid oli tingitud omatulude alatäitmisest tingitud kulude kokkuhoiu tõttu. 2014. aasta eelarve omatulude täitmiseks kujunes 716 146 eurot, s.o 88% kavandatust. Põhilise osa eelarve põhitegevuse tuludest 353 032 eurot, s.o 49%, moodustasid piletitulud ja 259 575 eurot, s.o 36%, kohvikute müügitulu.

Tallinna Linnamuuseumi 2015. aasta täpsustatud eelarve oli kokku 1 994 323 eurot, täitmine 1 891 682 eurot, sh filiaali Neitsitorni täitmine 300 114 eurot. Eelarve täitmise jääk kokku oli 102 641 eurot. Muuseumi tegevuskuludest kokku (1 891 682 eurot) moodustasid 68% tööjõukulud ning 15% kinnistute, hoonete ja ruumide kulud. Kokkuhoid (kulude kasutamata jääk 102 641 eurot) saavutati säästliku majandamise kui ka asutuse omatulude alatäitmisest tingitud kulude kokkuhoiu tõttu. 2015. aasta eelarve omatulude täitmiseks kujunes 696 659 eurot, s.o 96% kavandatust. Põhilise osa eelarve põhitegevuse tuludest 340 593 eurot, s.o 49%, moodustasid piletitulud ja 226 152 eurot, s.o 32%, kohvikute müügitulu. Võrreldes 2014. aastaga vähenes omatulu 19 487 euro võrra.

Kontrollijad kontrollisid käsunduslepinguid, töövõtulepinguid, stipendiumilepinguid, praktikalepingud ja autorilepinguid. 2014. aastal sõlmis Tallinna Linnamuuseum kokku 59 lepingut, 2015. aastal 125 lepingut. Kontrollijad on seisukohal, et lepingud on koostatud seaduslikult. 2014. aastal esines paar juhtumit, kus lepingud olid sõlmitud tagasiulatuvalt. Sisekujundustööde lepingute dokumentatsioon vastas seadustele.

Tutvuti sularaha käitlemise dokumentatsiooniga (ameti käskkirjad, aruanded, inventuurid jms). Kogu dokumentatsioon vastas seadustele, puudusi ei tuvastatud. Põhjalikult kontrolliti kogu välislähetustega seotud dokumentatsioon. Dokumentide kontrolli tulemusel võib öelda, et kõik lähetused olid vormistatud korrektselt ning nõuetekohaselt, puudusi ei tuvastatud. Kõik lähetused olid eesmärgipärased ja tulemuslikud.

Kontrollijad märgivad, et Linnamuuseumi dokumentatsioon oli arhiveeritud kontrolliaastatel heal tasemel.

Muuseumi tegevust on hinnatud kontrolliaastatel tema põhitegevusest lähtuvalt vabariiklike autasudega. Linnamuuseum on olnud kontrolliperioodil väga tegus, paindlik, arenemisvõimeline organisatsioon ning on orienteeritud sihtgruppidele. Investeeringuid on kasutatud eesmärgipäraselt - remonditud on peamaja ja tema filiaale (peamaja kelder, lastemuuseumide uuenduskuur, fotomuuseum, E. Vilde majamuuseum jne), järjepidevalt on täiendatud kogusid ning neid on rohkem püütud avada huvilistele mitmekülgsete näituste näol. Investeeringuid on tehtud kontrolliaastatel näituste eksponeerimisvahenditesse, mis on ääretult vajalik ning positiivne. Linnamuuseum on kasutanud eelarvet aastatel 2014 ja 2015 eesmärgipäraselt, tulemuslikult ja otstarbekalt. Kontrollijad märgivad, et Linnamuuseum on väga mitmekülgne (omab palju erinevaid filiaale) ja võimekas muuseum Eesti muuseumide maastikul.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 08.09.2016 otsusega nr 144.

2.1.4 OE169 Tallinna Arte Gümnaasiumi eelarve kasutamise kontroll 2014-2015. aastal

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, kuidas on kasutatud eelarvelisi vahendeid Tallinna Arte Gümnaasiumis 2014. ja 2015. aastal ning kas sõlmitud lepingud vastavad riigi ning linna õigusaktidele.

Kontroll viidi läbi Tallinna Arte Gümnaasiumis perioodil 12.02.-12.04.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.2014-31.12.2015.

Tallinna Arte Gümnaasiumi raamatupidamist korraldab Tallinna Haridusamet. Raamatupidamise korraldamisel lähtub amet Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjast ja Tallinna Haridusameti haldusala raamatupidamise sisekorrast.

Tallinna Arte Gümnaasium on oma eelarve kujundamisel lähtunud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast, Tallinna Arte Gümnaasiumi põhimäärusest, kooli arengukavast 2012-2015 ja kooli õppeaasta üldtööplaanist. Kooli finantseerimine toimus lisaks riiklikule ja linna eelarvele veel omatulu teenimise, sihtotstarbeliste toetuste ja investeeringute kaudu.

Riigieelarvest tegevuskuludeks eraldatud eelarve koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse määrusega eraldatud riigi poolt üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus. Linnaeelarve vahenditest tegevuskuludeks eraldatud eelarve koostamise aluseks oli vastavalt kokkuleppele koolijuhtidega koostatud munitsipaalüldhariduskoolide rahastamise mudel igaks järgnevaks aastaks.

Tallinna Arte Gümnaasiumi tulud moodustusid riigieelarve- ja Tallinna linna eraldatud vahenditest, omatuludest ja sihtfinantseeritavatest tuludest. 2014. aasta täpsustatud eelarve tulud olid kokku 1 615 286 eurot ja täitmine 1 615 048 eurot. Eelarve täitmise osas riigieelarve vahendeid moodustasid 1 104 036 eurot ja Tallinna linna poolt eraldatud kõik eraldised kokku 496 923 eurot. Tallinna linna eraldiste hulgas oli kajastatud omatulu 90 514 eurot. Projektide maht oli 14 089 eurot. 2015. aastal oli vastavalt eelarve 1 869 891 eurot ning täitmine 1 868 452,37 eurot. Täitmise osas moodustasid riigieelarve vahendid 1 278 930 eurot, Tallinna linna eraldised 579 611 eurot. Linna eraldiste hulgas oli kajastatud omatulu 113 873 eurot. Projektide maht oli 9911,37 eurot. Kokkuvõtteks saab öelda, et eelarve tulude maht oli täidetud 100%.

Omavahendite tulu saadakse spordikompleksi (ujula, võimla, staadion) ja muude ruumide rendist. 2014. aasta omatulude täpsustatud eelarve oli 89 860 eurot, mille täitmine oli 90 514,38 eurot ehk 100,73%. 2015. aasta omatulude täpsustatud eelarve oli 106 600 eurot ja täitmine 113 872,85 eurot, ehk 106,82%.

Kokkuvõtteks saab öelda, et 2014. aastal oli kooli omatulude eelarve 654 euro võrra alaplaneeritud, kuid peale kommunaalkulude müügist saadud tulude eelarvejäägi elimineerimist jäi omatulude eelarve täitmata 144 euro ulatuses. 2015. aastal täideti omatulude eelarve 100%-liselt.

2014. aasta tegevuskulude täpsustatud eelarve oli 1 445 458 eurot ja täitmine 1 446 421,26 eurot. Suurima mahu moodustasid tööjõukulud 1 174 613,61 eurot ja toitlustuskulud 116 865,59 eurot.

2015. aasta tegevuskulude täpsustatud eelarve oli 1 679 210 eurot ja täitmine 679 017,56 eurot. Suurima mahu moodustasid tööjõukulud 1 334 777,14 eurot ja toitlustuskulud 158 527,30 eurot.

2014. ja 2015. aasta eelarvelisi vahendeid oli Tallinna Arte Gümnaasiumi poolt kasutatud sihtotstarbeliselt.

Joonistustundideks saadakse lastevanematelt täiendavat lisaraha joonistuspaberi ja värvide ostuks. Kõik toimub vabatahtlikkuse alusel. Kuna saadud lisaraha ei kajastata eelarve täitmisel (või ei ole kajastatud annetusena), siis tulemuseks on, et joonistustundideks kasutatavate õppevahendite eelarve ei näita tegelikkust. Kontrollijad teevad ettepaneku vabatahtlikud annetused dokumentaalselt vormistada ja eelarves kajastada.

Majanduskulude, välislähetuste dokumenteerimisel ja vormistamisel puudusi ei tuvastatud.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamine ja mobiiltelefonide kasutamise limiitide vormistamine oli korrektne.

Pisteliselt kontrolliti ostuarvete vormistamist ja kinnitamist. Kontrollijad puudusi ei leidnud.

Sularaha hoidmine oli korrektne ja dokumentide vormistamisel puudusi ei avastatud.

Kontrollijad tutvusid kõikide 2014. ja 2015. aastal sõlmitud lepingutega. Kasutusel olid Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud näidislepingute vormid. Sisulisi puudusi ei tuvastatud, kuid edaspidi tuleks lepingute vormistamisel ja allkirjastamisel olla korrektsem.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 153.

2.1.5 OE183 Pirita Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll 2014.-2015. aastal

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade kontrollitava linnaosa valitsuse 2014. ja 2015. aastate eelarvete kasutamisest, eelarvete täitmisest ja eraldatud summade kasutamise otstarbekusest. Peamist tähelepanu pöörati linnaosa valitsuse eelarve täitmisele, kuluarvestuse arveldamisele ja selle kajastamisele, samuti mittetulundustegevuseks antud toetuste lepingute täitmistele ja vormistamisele ning reservfondi kasutamisele.

Kontroll viidi läbi Pirita Linnaosa Valitsuses perioodil 11.03.-11.05.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.2014-31.12.2015.

Kontrollitaval perioodil oli Pirita Linnaosa Valitsuse ja tema hallatava asutuse Pirita Vaba Aja Keskus raamatupidamine korraldatud vastavalt Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjale. Raamatupidamine on tsentraliseeritud, seda teostab linnakantselei finantsteenistus. Kohapeal toimub eelarvestamine ja sellega seonduvad tegevused.

2014. aasta tulude eelarve oli 448 903 eurot, lõplik eelarve 479 604 eurot, mille täitmine oli 469 630,84 eurot ehk 98%. 2015. aasta tulude eelarve oli 465 150 eurot, lõplik eelarve 321 462 eurot, mille täitmine 331 540,01 eurot ehk 103%.

2014. ja 2015. aasta eelarvelisi vahendeid oli Pirita Linnaosa Valitsus kasutanud sihtotstarbeliselt vastavalt eelarvele. Kuluarvestuse osas majandus-, isikliku sõiduauto, lähetuskulude dokumentide vormistamise puudusi ei leitud. Pisteliselt kontrolliti ostuarvete vormistamist ja kinnitamist. Kontrollijad puudusi ei leidnud. Sularaha toimingutes puudusi ei leitud.

Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord reguleerib Tallinna linna eelarvevahenditest mittetulundustegevuseks ette nähtud sihtotstarbelise toetuse taotlemist, taotluse läbivaatamist, toetuse andmist ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Kõigil juhtumitel olid koostatud taotlused. Kõik taotlused olid läbinud komisjonid, koostatud olid linnaosa vanema korraldused, sõlmitud olid lepingud ning vormistatud ja esitatud aruanded. Taotlejad olid aruanded esitanud õigeaegselt.

Põhiline osa Pirita Linnaosa Valitsuse reservfondiga eraldatud raha on oma ülesande täitnud. Raha on eraldatud ülesannete katteks, mida ei saanud ette planeerida. Kontrollijad leiavad, et linnaosa vanema 12.06.2014 korraldusega nr 1-2/70 eraldatud vahendid summas 1176 eurot oleks saanud planeerida ette ja peaksid olema kajastatud linnaosa eelarves, selleks ei tohi kasutada reservfondi vahendeid. Elektriohutusseadusest tulenevalt on ette teada, et iga viie aasta möödumisega tuleb teha elektripaigaldiste kontrollmõõtmised.

Kontrollimise käigus tutvuti põhjalikult kogu dokumentatsiooniga. Kontrollijad tuvastasid, et lepingutega, taotlustega ja korraldustega seotud dokumentatsioon oli korrektselt vormistatud ja puudusi ei tuvastatud.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 171.

2.1.6 OE184 Tallinna linna 2014.-2015. aasta õigusabivahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll

Kontrollimise eesmärk oli tutvuda 2014. ja 2015. aastatel sõlmitud õigusabilepingute ja arvetega ning analüüsida õigusabiteenuse otstarbekust. Eesmärk oli tutvuda kontrolliaastate eelarvete ja nende täitmisega ning selgitada, kas oli üle- või alatäitmist. Kontrollijaid huvitas, millisel määral linna õigusteenistus kontrollib allasutuste ja linna ühingute õigusabivahendite kasutamist, kas peetakse aruandlust ning milliseid vigu on enim avastatud. Kontrollijaid huvitas samuti, kes otsustab linnaga seotud õigusvaidlustes edasikaebamise, millised on statistiliselt enimkasutatud advokaadibürood ja miks on valitud just need bürood ning milliste notaribüroode teenuseid linn kasutab.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnakantseleis perioodil 12.04.-15.07.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.2014-31.12.2015.

2014. aastal tegeles Tallinna linn 705 kohtuasjaga ning Tallinna linna ametiasutused ja hallatavad asutused sõlmisid 19 õigusabilepingut. 2015. aastal menetleti ühtekokku 701 kohtuasja ning sõlmiti 16 õigusabilepingut. Seisuga 31. detsember 2013 oli Tallinna linna vastu esitatud rahalisi nõudeid kokku 16 103 333,81 eurot. Seisuga 31. detsember 2014 oli Tallinna linna vastu esitatud rahalisi nõudeid kokku summas 9 507 101,15 eurot ja seisuga 31. detsember 2015 oli Tallinna linna vastu esitatud rahalisi nõudeid kokku 5 530 616,18 eurot.

Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse 2014. aasta eelarve oli 383 877 eurot, täitmine 214 935,68 eurot ja jääk 168 941,32 eurot. 2015. aasta eelarve oli 351 371 eurot, täitmine 213 730,49 eurot ja jääk 137 640,51 eurot, seega kontrollitaval perioodil juriidiliste teenuste osutamiseks planeeritud eelarvet ei ületatud. Mõlemal eelarveaastal kulutati vahendeid ettenähtust vähem, sest juriidilise teenuse sisseostmiseks kavandatud mahus ei tekkinud põhjendatud vajadust. Kontrollijate hinnangul on eelarve kulutamine alatäitmisena selles valdkonnas positiivne. Kontrollitava kirjalikest selgitustest järeldus, et välist õigusabi kasutatakse u 1,5% kaasuste korral.

Tallinna linn kasutab sisseostetud õigusteenust, kui see on vajalik, lähtudes õigusküsimuse keerukusest ja linna huvidest, asja menetleb välisriigi arbitraa˛ikohus, õigusküsimus ei puuduta linna igapäevast põhitegevusvaldkonda, mistõttu linna asutustel puudub vastavas valdkonnas pikaajaline kogemus (näiteks panga asutamine, maksuõiguse direktiivide kohaldamine, kriminaalasjad jm). Lisaks kasutatakse õigusabi, kui teenuse kasutamine on seadusest tulenevalt kohustuslik. TsMSi § 218 lg 3 järgi hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kontrolliperioodil kehtisid järgmised kontrolliteemat puudutavad käskkirjad: Tallinna linnasekretäri 30.10.2012 käskkiri nr L-2/33 „Tallinna linnale õigusteenuse pakkujate nimekirja kinnitamine“ ja Tallinna linnasekretäri 31.10.2014 käskkiri nr L-2/46 „Tallinna linnale õigusteenuse pakkujate nimekirja kinnitamine“.

Tallinna linna õigusteenistus lähtub õigusabiteenuse ostmisel riigihangete seadusest (RHS § 103 lg 1, RHS lisa 4). Linnakantselei viis läbi õigusteenuse pakkujate konkursi perioodiks 2013-2014 ja tulemused kinnitati Tallinna linnasekretäri 30.10.2012 käskkirjaga nr L-2/33. Õigusteenuse pakkuja valiti konkursil osalenud advokaadibüroode hulgast. Õigusteenuse pakkujate leidmise vastavust riigihangete seadusele on kontrollinud Rahandusministeerium, kes tuvastas, et teenuse tellimine on kooskõlas seadusega.

2014. aasta sügisel korraldas linna õigusteenistus õigusabipakkujate avaliku konkursi kaheks järgnevaks aastaks (2015-2016). Avaliku konkursi tulemused on Tallinna linnasekretär kinnitanud 31.10.2014 käskkirjaga nr L-2/46.

Tallinna linn ostab õigusteenust professionaalsetelt büroodelt, kelle pakutava teenuse kvaliteet ja organisatsiooni kultuur on tasemel. Linna õigusteenistus teeb õigusbüroo ja advokaatide valikutel eeltööd, näiteks kontrollides ja vaadates tulemusi kohtulahendite registritest. Lisaks määratleb seda tegevust Tallinna Linnakantselei kehtestatud õigusabilepingu vorm, mida kasutatakse advokaadibüroodelt õigusteenuse ostmisel (Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse kasutamise korra § 8 lg 5) ja linnasekretäri kehtestatud lepingu vorm (30.11.2012 käskkiri nr L-2/33 ja 12.09.2014 käskkiri nr L-2/38), mis sätestab loetelu advokaadilt oodatavatest toimingutest. Lepingu vormi punktides kirjeldatakse, et teenuste eest tasutakse advokaadibüroo esitatud arve ning sellele lisatud tehtud töö ja kantud kulude aruande alusel. Tööde üle peetakse aruandlust ja tööde teostamist kontrollitakse linnale esitatava tööde spetsifikatsiooni alusel. Kontrollijad analüüsisid advokaadibüroode arveid ning võrdlesid neid õigusabilepingutega. Üksikutel juhtumitel leidus advokaadibüroode arvete esituses puudusi, mis ei vastanud õigusabilepingule.

Kontrollijad on seisukohal, et Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse sõlmitud õigusabilepingud on koostatud otstarbekalt. Eelarvekulutuste poolest on kulutusi tehtud vähem, kui eelarve lubas. Seega on linnakantselei õigusteenistus linna eelarvelisi vahendeid kasutanud otstarbekalt, säästlikult ning läbimõeldult.

Kontrollimise käigus selgitati, et notaribüroode teenuseid ei kasuta Tallinna Linnakantselei, vaid teised linna ametiasutused, millest tulenevalt ei oma õigusteenistus notaribüroode teenuste kasutamise kohta ülevaadet.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 03.11.2016 otsusega nr 174.

2.1.7 Tallinna Linnakantselei poolt tasutud lennupiletite preemiapunktide arvestuse ja kasutamise kontroll aastatel 2013-2015

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade lennupiletite soetamise korrast kontrollitaval perioodil ja arvestuse pidamisest preemiapunktide kogumise ja kasutamise üle.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnakantseleis perioodil 09.02.-02.05.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.2013-31.12.2015.

Kontrollitaval perioodil osteti Tallinna Linnakantseleis 336 lennupiletit, kokku 181 546,62 euro eest.

Tallinna Linnakantselei ei pea arvestust asutuse poolt tasutud lennupiletite preemiapunktide kogumise ja kasutamise üle. Kontrollitav asutus leiab, et isiklikule boonuskontole kogutud lennupiletite preemiapunktide üle arvestuse pidamine ja nende kasutamine tööreisideks ei ole võimalik või on ülimalt keeruline. Korporatiivselt kogutavate preemiapunktide väärtus ei ole võrdeline nende administreerimisest tuleneva kasuga ja kontrolli teostamine preemiapunktide kasutamise üle toob kaasa põhjendamatut lisatööd.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et Tallinna Linnakantseleis on reguleerimata ametilähetuste käigus kogutud lennupiletite preemiapunktide kogumine ja kasutamine, need laekuvad töötajate erakontodele, aga nende kasutamisel Tallinna Linnakantseleil maksukohustust ei ole.

Rahandusministeeriumi juures tegutsev eetikanõukogu on seisukohal, et lennuboonuspunktide isiklikuks tarbeks kasutamine ei ole vastuolus ametniku eetikakoodeksiga. Seejuures peab iga asutus tagama, et teenistuslähetuste korraldamise süsteem oleks üles ehitatud läbipaistvalt ning et lennufirma valikul lähtutakse optimaalseimast lennugraafiku ja sooda hinna suhtest. Asutus võib kehtestada reeglid, et ametilähetuste käigus kogutud punktid kogub ametnik eraldi isikustatud lennuboonuskaardile ja asutustel on võimalik ka liituda lennufirmade korporatiivprogrammidega.

Tallinna Linnakantselei on seisukohal, et teenistuslähetuste korraldamise süsteem Tallinna Linnakantseleis on üles ehitatud läbipaistvalt. Korduvad välislähetustes käimised mõjutavad töötajate vaba aja kasutust, eemalviibimist perest õhtusel ajal ja nädalavahetustel, mida eraldi ei kompenseerita. Sellest tulenevalt ei pea Tallinna Linnakantselei otstarbekaks täiendavalt reguleerida Tallinna Linnakantselei poolt tasutud lennupiletite preemiapunktide kogumise ja kasutamise teemat.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 170.

2.1.8 OE232 Tallinna Jäätmekeskuse tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2015. aastal

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade Tallinna Jäätmekeskuse tegevusest, korraldatud jäätmeveo ja jäätmemajandusega seotud teenuste pakkumisest Tallinna elanikele kontrollitaval perioodil.

Kontroll viidi läbi Tallinna Jäätmekeskuses perioodil 04.04.-08.09.2016. Kontrollitav periood oli 01.01.-31.12.2015.

Tallinna Jäätmekeskus on Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Tallinna Jäätmekeskuse tegevusvaldkond on jäätmekäitlusteenuste pakkumine.

Kontrollitaval perioodil toimus teenuste pakkumine jäätmeseaduse § 66 lg-st 11 tuleneval sättel ja selle rakendussättel, mille järgi on jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks kohaliku omavalitsuse üksus või viimase volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel. Tallinnas minnakse üle omavalitsusekesksele jäätmekäitlusele, põhinedes jäätmeseaduse rakendussättel. Juhul kui jäätmeseadust ei muudeta, peab Tallinna Jäätmekeskuse tegevuse tulevikus ümber korraldama. Perioodil 16.03.-07.09.2015 viidi läbi revisjonikomisjoni kontroll nr 4/2015 „Keskkonnaameti tegevuse ja sõlmitud lepingute kontroll seoses jäätmeveo korraldamisega 2013-2014“. 11.02.2016 võeti vastu Tallinna Linnavolikogu otsus nr 25. Muu hulgas soovitati Tallinna Linnavalitsusel kaaluda, kas omavalitsusekeskse jäätmekäitlusmudeli (nn Põhjamaade mudeli) elluviimine ülelinnaliselt on põhjendatud. Tallinna Linnavalitsus vastas, et seda on kaalutud ja nn Põhjamaade mudeli rakendamine on põhjendatud ja kasulik.

Teenuse osutamiseks sõlmib Tallinna Jäätmekeskus jäätmevaldaja taotluse alusel jäätmevaldajatega jäätmeveo ja jäätmemahutite rendilepingud. Taotluse esitamiseks ja teenuse osutamiseks on kasutusel Tallinna Jäätmekeskuse veebileht www.prugi.ee. Teenuse osutamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakiri ja jäätmeveo lepingu vorm, jäätmeveolepingu tüüptingimused ja rendilepingu vorm on kinnitatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga. Jäätmevedu ja jäätmete käitlus toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt läbiviidud ja Tallinna Jäätmekeskusele täitmiseks üle antud riigihangete alusel sõlmitud lepingutele. Tallinna Jäätmekeksus ei osalenud 2015. aastal üheski riigihanke vaidluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ega kohtus.

Peamised tegevused olid korraldatud jäätmeveoteenuse ja sellega lahutamatult seotud lisateenuste osutamine. Tallinna Jäätmekeskus osutab jäätmevaldajatele jäätmeveoteenust ja sellega seotud lisateenuseid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele.

2016. a aprilli seisuga oli Tallinna Jäätmekeskusel kokku 5 708 kliendilepingut. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmetekitajal, kelleks on nii üksikisik kui ettevõte, on võimalik sõlmida leping Tallinna Jäätmekeskusega otse või esindaja, näiteks korteriühistu või kinnisvara haldusfirma kaudu. Tallinna Jäätmekeskus on sõlminud kõigi teadaolevate jäätmevaldajatega jäätmeveolepingud. Võrreldes eeldatava teenuse mahuga vastavalt välja kuulutatud riigihankele, kus oli aluseks võetud senised vedajatelt saadud andmed teenuse mahu kohta (jäätmemahutite tüki ja tõstete arv piirkonnas), on Tallinna Jäätmekeskuse poolt sõlmitud lepingute ja teenuste maht oluliselt suurem, kui oli eeldatav maht. Tallinna Jäätmekeskus sõlmib lepingud Tallinna Keskkonnameti poolt kinnitatud tüüptingimustel, mis on kooskõlas võlaõigusseadusega ja kättesaadavad Tallinna Jäätmekeskuse veebilehel. Jäätmeveoteenus on keskmiselt läinud odavamaks seoses kohaliku omavalitsuse poolt teenuse osutamise alustamisega, kuna osad teenused on tasuta, näiteks kartongi ja pakendi kogumine.

Tallinna Jäätmekeskuse 2015. aasta täpsustatud eelarve oli 1 425 070 eurot, mille täitmine oli 1 470 548,31 eurot. Täideti 103%. Ületäitmine summas kaeti omatulude ületamise arvelt ja ülejäänud osa kaeti kinnitatud eelarve kasutamata tuluga. Tulud koosnesid jäätmeveo teenustasust.

Tallinna Linnavalitsus tegi Tallinna Jäätmekeskusele ülesandeks koostada ja esitada analüüs, milles kaaluda jäätmevaldajatele võlgnevuste korral viiviste rakendamist.

Tallinna Linnakantselei linnauuringute sektor korraldab tallinlaste rahulolu-uuringu, mille raames uuritakse linlaste rahulolu jäätmekorraldusega. Uuringu tulemused selguvad 2017. aasta jooksul.

Kontrollitulemused vormistati linnavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 6.

2.2 Revisjonikomisjoni menetluses olnud eelnõud

Revisjonikomisjon esitas arvamuse Tallinna linna 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohta (OE 138 Tallinna linna 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine).

Revisjonikomisjon esitas linnavolikogu menetlusse linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2015. aasta tööaruanne“. Selles küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016 otsus nr 101.

2.3 Revisjonikomisjonis 2016. aastal arutusel olnud muud teemad:

1. veebruari 2016 koosolekul nr 1 jagati 2016. aasta kontrollimiste plaani teemad ja arutati linnakodaniku pöördumist.

9. mai 2016 koosolekul nr 4 asendati kontrollülesande „Tallinna Spordikooli tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kontroll aastatel 2014-2015“ kontrollija.

7. novembri 2016 koosolekul nr 8 ja 21. novembri 2016 koosolekul nr 9 arutati revisjonikomisjoni 2017. aasta kontrollimiste plaani tehtud linnavolikogu fraktsioonide ettepanekuid.

19. detsembri 2016 koosolekul nr 11 jagati revisjonikomisjoni 2017. aasta kontrollimiste plaani teemad.

3. Revisjonikomisjoni peamised tähelepanekud

Revisjonikomisjon tõdes linna ametiasutuste kontrollimisel, et revisjonikomisjoni poolt varasematel kontrollidel tehtud ettepanekuid on asutud rakendama.

3.1 Dokumentatsiooni vormistamine ja arhiveerimine

Dokumentatsioon tuleb vormistada ja arhiveerida korrektselt. Dokumentide haldamiseks peaks olema sisse viidud vastav kord ja kasutusel läbipaistev süsteem.

3.2 Hanked ja ostumenetlus

Hangete läbiviimisel ja hinnapakkumiste võtmisel tuleb järgida riigi ja Tallinna linna õigusakte. Tähelepanu tuleks pöörata hanke- ja ostumenetlusprotsessi läbipaistvusele, parandada hinnapakkumiste menetlemist ja arhiveerimist.

3.3 Reservfond

Edaspidi tuleb rohkem pöörata tähelepanu asjaolule, et iga-aastaste ürituste rahastamiseks ei kasutataks reservfondi vahendeid ning võimalusel lisatakse iga-aastased kulud linnaeelarvesse.

3.4 Mittetulundustegevuse toetuste kasutamise aruanded

Mittetulundustegevuse toetamisel linnaeelarvest tuleb jälgida mittetulundustegevuseks antud toetuste kasutamise aruannete õigeaegset esitamist.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees