Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 02.06.2016 otsus number 103
Redaktsiooni kehtivus:02.06.2016 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

2. juuni 2016 nr 103

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 20 lg-te 4, 5 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi kaalutlusi:

- Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” järgi on planeeringu ala Kalaranna tänava ja mere vahelise ala juhtfunktsioonideks jahi- ja reisisadama maa; elamu ja ärihoone maa ning haljasala maa. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus muudetakse kruntide 15 ja 16 osas maakasutuse juhtotstarvet. Suurendatakse elamu- ja ärihoone maa juhtfunktsiooni jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsiooni arvelt, osaliselt liidetakse jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsioonile elamu- ja ärihoone maa ning suurendatakse hoonestusvaba ala ulatust, liites jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsioonile rannapromenaadi funktsiooni. Loobutakse elamu- ja ärihoone maa juhtotstarbega ala piiranud perspektiivse kõrvaltänava kavandamisest, juurdepääsud hoonestusalale lahendatakse otse Kalaranna tänavalt. Samuti käsitletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana kehtestamisele mineva ala osas, kuna planeeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamist;

- detailplaneeringus ette nähtud linnaehituslik lahendus, kus tänav ei kulge mere ääres, rannapromenaadi kõrval ja hoonetele juurdepääs on lahendatud kvartalisiseselt, on linnaruumiliselt parem lahendus kui üldplaneeringukohane mereäärse teega lahendus, kuna võimaldab jalakäijatele suunatud, teeninduspindadega vahetult külgneva, aktiivse promenaadi kujunemist. Detailplaneeringus vähendatakse oluliselt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud jahi- ja reisisadama maad ehk hoonestatavat ala, andes selle suures osas rannapromenaadina avalikku kasutusse. Sellise lahenduse kohaselt on detailplaneeringuga jahi- ja reisisadama maa-ala ulatust võrreldes kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga” täpsustatud, planeerides sadamaala kohati laiema ja kohati kitsamana ning kohati säilitades lauge rannajoone. Samas on linnaehituslikult vaheldusrikas rannajoone lahendus parem, asukohta sobivam ning tagab laiema elanike huvide arvestamise;

- detailplaneeringus on ette nähtud rohkelt avalikku ruumi: rannapark, rannapromenaad, olemasoleva Kalasadama basseini äärsed kaid, avaliku kasutusega jalakäijate alad krundil positsioon 16, mis on jalakäijate ühendusteeks Kalamaja ja mere vahel. Rannaalale kujundatakse rohkelt haljastatud avalikku ruumi;

- mereäärne piirkond on ette nähtud avalikuks rekreatsioonialaks ning detailplaneeringuga kavandatakse sinna piirkonda teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune rekreatsiooniala koos promenaadi ja pargiga;

- planeeringus kavandatu on kallasrajale juurdepääsu ja seal vaba liikumise tagamisel kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ning võimaldab aktiivselt ja eesmärgistatult kasutusele võtta seni räämas ja korrastamata rannaala;

- planeeringus on kavandatud mereäärne hoonestus astmeliselt mere suunas langevana, mis tagab seeläbi võimalikult palju vaateid merele ja liigendab merelt vaadeldavat linna siluetti ning tagab mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) valdava osa ajast päikesevalguse. Alale võib rajada kuni viiekorruselisi hooneid;

- planeeringu lahendusega nähakse ette avaliku ruumi suurendamine ja korrastamine. Kehtestamisele kuuluva ala osas leitakse rannapromenaadi, jalakäijate liikumisteede ja hoonete arhitektuurilahendus avaliku arhitektuurivõistlusega.

1. Kehtestada Põhja-Tallinnas asuva 14,88 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering, aktsiaselts NORD PROJEKT töö nr 00060, 4,0 ha suuruse maa-ala, s.o kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas. Detailplaneeringus on ette nähtud planeeringu alal asuvast Kalaranna tn 1 kinnistu osast piiride muutmise teel moodustada üks üldkasutatava maa või transpordimaa, üks äri- ja elamumaa ning üks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile on määratud ehitusõigus 6-18 kuni 5-korruselise hoone ja tootmismaa krundile ühe 1-korruselise tootmishoone (pumpla) ehitamiseks ning Tallinna lahe äärde rekreatsiooniala ja rannapromenaadi rajamiseks.

2. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering muudab kruntide 15 ja 16 osas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohast maakasutuse juhtotstarvet. Samuti käsitletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana kehtestamisele mineva ala osas, kuna planeeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrilt kuni 25 meetrile veepiirist.

3. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude valmisehitamine ja haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 7. novembril 2013 sõlmitud lepingule nr 3-7/140.

4. Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2014 korralduse nr 1106-k „Kalaranna tn 1 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade Tallinna linnale tasuta omandamine ja Kalaranna tn 1 kinnisasjast ja mere täitmise teel moodustatavatele kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning kinnisasjadele ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine” alusel on Tallinna linn ja AS Pro Kapital Eesti sõlminud 3. juulil 2014 transpordimaa krundi positsioon 20/1 ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi positsioon 17/2 kinnisasjade tasuta võõrandamise võlaõigusliku lepingu ja kruntide positsioon 15 ja 16 osas isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu.

5. Enne kruntidele positsioon 16, 18 ja 40 kavandatud hoonetele ehitusloa taotlemist korraldada (võimalusel ühine) arhitektuurivõistlus kruntide 15, 16, 17, 18 ja 40 osas.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016
otsuse nr 103
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas” juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Põhja-Tallinnas asuva 14,88 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering, aktsiaselts NORD PROJEKT töö nr 00060, 4,0 ha suuruse maa-ala, s.o kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas. Detailplaneeringus on ette nähtud planeeringu alal asuvast Kalaranna tn 1 kinnistu osast piiride muutmise teel moodustada üks üldkasutatava maa või transpordimaa, üks äri- ja elamumaa ning üks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile on määratud ehitusõigus 6-18 kuni 5-korruselise hoone ja tootmismaa krundile ühe 1-korruselise tootmishoone (pumpla) ehitamiseks ning Tallinna lahe äärde rekreatsiooniala ja rannapromenaadi rajamiseks.

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering muudab kruntide 15 ja 16 osas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohast maakasutuse juhtotstarvet. Samuti käsitletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana kehtestamisele mineva ala osas, kuna planeeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrilt kuni 25 meetrile veepiirist.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas, Kalasadama basseinist läänes.

Käsitletud ala on endine tootmis- ja militaarterritoorium, mille amortiseerunud ja kasutusest väljas hoonestus on nn sanitaarlammutuste korras lammutatud.

Kehtestamisele kuuluvale detailplaneeringu alale jääb osa 50% transpordimaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega Kalaranna tn 1 kinnistust, mis kuulub kinnistusraamatu andmeil AS-ile Pro Kapital Eesti;

Planeeritud maa-ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandist pärineva asulakoha maa-alale.

Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

Planeeritud ala ümbritsevad kvartalid on hoonestatud põhiliselt ahjuküttel ühe- ja kahekorruseliste korterelamutega. Suur-Patarei tänava ääres paikneb mitmeid viiekorruselisi korterelamuid.

2. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ja selle muutmise põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” (edaspidi ka rannaala üldplaneering) järgi on planeeringu ala Kalaranna tänava ja mere vahelise ala juhtfunktsioonideks: jahi- ja reisisadama maa // elamu ja ärihoone maa // haljasala maa. Rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb ala piirkonda nr 13, kus on hoonete suurim lubatud kõrgus 18 meetrit maapinnast ja korruselisus kuni 5. Planeeringus kavandatud hoonete kõrguse ja korruselisuse osas on detailplaneering rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

Planeeringu ala jääb looduskaitseseaduse kohaselt Läänemere ranna 200 meetrisesse piiranguvööndisse ja Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringut käsitletakse üldplaneeringut muutvana, sest ehituskeeluvööndit vähendatakse 50 meetrilt 25 meetrini veepiirist. Samuti on detailplaneeringu lahendus kruntide positsioon (edaspidi pos) 15 ja 16 osas üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarvete osas.

Planeeringu ala rannajoon on valdavalt tehnogeenne (betoon- ja asfaltkattega rajatised, üksikute puude ja puuderühmadega tühermaa) ning kindlustatud. Detailplaneeringu ranna ehituskeeluvööndi ulatuse määratlemist ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku mõju loodusväärtustele hindas Keskkonnaamet oma 2. detsembri 2009 kirjas nr 14-9/2520-7 ning nõustus ehituskeeluvööndi vähendamisega põhijoonisel esitatud ulatuses.

Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon põhikaardile kantud tavaline veepiir. Tehnogeenset ja kindlustatud rannaala ei saa lugeda korduva üleujutusega alaks, millel paiknevate looduskoosluste kaitseks arvestatakse ehituskeeluvööndi lähtejooneks ühe meetri samakõrgusjoont. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse aktiivselt ja eesmärgistatult kasutusele seni räämas ja heakorrastamata seisnud tehnogeenne rannaala ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine suuremal alal kui seadusjärgne kallasrada.

Rannaala üldplaneeringu kohaselt on Kalaranna tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbed elamu- ja ärihoone maa, jahi- ja reisisadama maa ning kahe juhtotstarbe vaheline valge ala - liiklusmaa. Üldplaneeringutes on planeeringu mõõtkava arvestades piir erinevate maakasutuse juhtotstarvete vahel tinglik ega järgi krundipiire, mistõttu ei ole võimalik seda üheselt aluseks võtta. Maakasutuse juhtotstarvete omavahelisi piire täpsustatakse detailplaneeringute koostamisel. Rannaala üldplaneering lubab planeeritud maakasutuse juhtfunktsiooni maa-alal asendada kuni 50% ulatuses ka teiste antud piirkonda sobivate maakasutuse funktsioonidega.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt suurendatakse elamu- ja ärihoone maa juhtfunktsiooni jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsiooni arvelt, osaliselt liidetakse jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsioonile elamu- ja ärihoone maa juhtfunktsioon ning suurendatakse hoonestusvaba ala ulatust, liites jahi- ja reisisadama maa juhtfunktsioonile rannapromenaadi funktsiooni. Loobutakse elamu- ja ärihoone maa juhtotstarbega ala piiranud perspektiivse kõrvaltänava kavandamisest, juurdepääsud hoonestusalale lahendatakse otse Kalaranna tänavalt.

Rannapromenaadil saab vajadusel liikuda ka olemasolevat sadamaregistrisse kantud tegutsevat Kalasadamat teenindav transport. Hoonestusala teenindavad tänavad on kavandatud hoonestusalasse ning nende täpne asukoht selgub alles korraldatava arhitektuurivõistluse tulemusena. Linnaehituslik lahendus, kus tänav ei kulge mere ääres, rannapromenaadi kõrval ja hoonetele juurdepääs on lahendatud kvartalisiseselt, on linnaruumiliselt parem lahendus, kuna võimaldab jalakäijatele suunatud, teeninduspindadega vahetult külgneva, aktiivse promenaadi kujunemist.

Rannaala üldplaneeringu kohaselt on jahi- ja reisisadama maa hoonestatav ala, kuhu võib rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi. Detailplaneeringuga ei kavandata rannaalale eraldi sadamaala teenindavaid hooneid. Krundile pos 16 kavandatud elu- ja ärihoonete mahus tuleb vajadusel ette näha olemasolevat, sadamaregistrisse kantud, tegutsevat Kalasadamat teenindavad ruumid. Seega vähendatakse detailplaneeringus oluliselt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud hoonestatavat ala, andes selle suures osas rannapromenaadina avalikku kasutusse. Sellise lahenduse kohaselt on detailplaneeringuga jahi- ja reisisadama maa-ala ulatust täpsustatud ja ühendatud kas elu- ja ärihoonete maa juhtfunktsiooniga või hoonestusvabal ala rannapromenaadi alaga. Samas on linnaehituslikult parem lahendus vaheldusrikas rannajoon, see on asukohta sobivam ning tagab laiema elanike huvide arvestamise.

Arvestades eeltoodut, on antud asukohas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine linnaehituslikult põhjendatud.

3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” kohaselt on kehtestamisele mineva ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala. Segahoonestusala on ette nähtud tihedalt põimunud korruselamute, ameti- ning valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuste, äri- ja büroohoonete, keskkonda mittehäiriva väiketootmise, kultuuri- ja spordiasutuste jm linnalikku elukeskkonda teenindava funktsiooniga hoonete püstitamiseks. Planeeringu alale tuleb koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt näha ette rannapromenaad.

Detailplaneering vastab koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Harju Maavalitsus märkis 16. septembri 2011 kirjas nr 2.1 13k/2904, et Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ala suurust tuleb muuta, jättes sealt välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala. Tallinna Linnaplaneerimise Amet asus seisukohale, et Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering tuleb kehtestada osaliselt, jättes kehtestamisele minevast alast välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala (st krundid pos 6-11, 13-14 ja 39-44). Maavanem märkis 22. mai 2015 kirjas nr 6-7/2218, et annab Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osalisele kehtestamisele (v.a kruntide pos 15, 16 ja 40 osas) oma heakskiidu ja tegi ettepaneku Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes kehtestamisele minevast alast välja krundid pos 15, 16 ja 40, mille osas tuleb korrata avalikku väljapanekut. Võrgu tn 6 ja 8 kinnistute omanikud esitasid 23. augustil ja 22. oktoobril 2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotlused eelnimetatud kinnistute (st krundid pos 30 ja 31) välja arvamiseks detailplaneeringu alast. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 1-5, 12, 17-29 ja 32-38 osas kehtestatakse eraldi otsusega.

Eeltoodust tulenevalt kehtestatakse Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering osaliselt, kruntide pos 15, 16 ja 40 osas.

Kehtestatava ala hoonestuse korruselisus ja kõrgus on kooskõlas rannaala üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lahendusega on kavandatud luua loogiline täiendus juba olemasolevasse väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda. Planeeringus luuakse mitmekihiline linnastruktuur, mis seob linna merega nii visuaalselt kui logistiliselt, rikastab linna kui tervikut ning rõhutab piirkonna omapära, kasutades jõuliselt ja tuues esile asukoha geograafilisi, linnaehituslikke, ajaloolisi väärtusi ning luues uusi, Tallinna kontekstis eristuvaid ainulaadseid väärtusi. Planeeringulahendusega on kavandatud seni räämas ja heakorrastamata ala hoonestada piirkonda sobivate hoonetega, millega suureneb elukeskkonna kvaliteet ja kinnisvara väärtus. Detailplaneeringus on sätestatud kohustus tagada vahetu kontakt merega ja liivaranna olemasolu. Territooriumil säilitatakse liivarand, mille ametliku supelrannana kasutamine saab toimuda üksnes kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Planeeringus kavandatud elamud moodustavad rekreatsioonialadega ühtse linnaruumi. Ala avalik ruum lõimub linnahalli ja vangla territooriumile arendatavate objektide ja Meremuuseumi avaliku ruumiga ning Tallinna vanalinna ja vanalinna ümbritseva rohevööndiga.

Kehtestamisele kuuluva ala osas leitakse rannapromenaadi, jalakäijate teede, hoonete arhitektuurilahendus lubatud ehitusmahu jagunemise osas eraldi hooneteks ja määratakse arhitektuurinõuded avaliku arhitektuurivõistlusega. Arhitektuurivõistlus viiakse läbi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse tingimused peavad lähtuma detailplaneeringus sätestatud tingimustest ja nõuetest.

Krunt pos 15 on kavandatud üldkasutatava maa (sotsiaalmaa) või transpordimaa sihtotstarbega. Krundile on kavandatud avalikuks kasutamiseks mõeldud rannapromenaad. Krundi pos 15 arhitektuurivõistluse olulisemateks ülesanneteks on siduda rannapromenaad ühtseks linnaruumiliseks tervikuks detailplaneeringu alasse kuuluvate rohealade, parkide, rannaala, kaide ning mere ja Kalasadama basseini vahelise poolsaare tipuga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata siduva avaliku ruumi tekitamisele ning mõtestada poolsaare tipus olev väljak. Planeeringus kavandatud rannapromenaad peab sisaldama katkematut jalakäijate ja kergliiklusteed, tagama ühendused Kalamajaga, st lahendama jalakäijate ja kergliiklejate pääsud Kalamajast rannapromenaadile, sh Suur-Patarei tänavalt. Piki mereäärt peab kulgema vähemalt 25 meetri laiune rekreatsiooniala koos rannapromenaadiga. Rannapromenaadi ala laius määratakse arhitektuurivõistlusega, tagades tegutseva Kalasadama toimivuse ning olemasoleva kaldaala kasutuslaadi säilitamise ja selle kvaliteedi tõstmise. Arhitektuurivõistlus peab rannapromenaadi lahendamisel arvesse võtma kohustust tagada liivaranna olemasolu, pakkudes kergliiklusalade, astmestike ja liivaranna tasakaalustatud lahendust. Detailplaneeringu kohaselt tuleb rannajoone ümbruse ja liivaranna lahendamisel lugu pidada olemasolevast, inimtegevuse ja looduse koosmõjul tekkinud rannajoonest. Liivaranna ulatus peab olema vähemalt praegusega samaväärne ning see peab avanema avamerele. Liivaranna ja hoonete vahele tuleb kavandada piisavalt lai ja takistusteta avalik autovaba liikumisruum jalakäijatele ja kergliiklejatele. Avaliku ruumi lahendamiseks on võimalus kasutada ka planeeringus võimaldatud mere täitmist. Kui arhitektuurivõistluse töö näeb ette mere täitmise (täite võrra suureneb avalik ruum, hoonestusala suurendamine ei ole lubatud), siis peab lahendus siiski arvestama detailplaneeringus sätestatud kohustusega tagada vahetu kontakt merega ja liivaranna olemasolu (võib tekkida ka uus liivarand või laieneda olemasolev). Arhitektuurivõistluses tuleb rannapromenaad kujundada jalakäijatele atraktiivseks, mitmekesistada promenaadi välisvalgustuse ja väikevormidega ning lahendada haljastus, st näha ette vaateid mitte varjavaid, kuid tuule eest varju pakkuvaid põõsaspuid, põõsastaimi jms.

Krunt pos 16 on kavandatud elamumaa ja ärimaa sihtotstarbega. Krundile on antud ehitusõigus 6-18 kuni 5 maapealse korrusega maapinnast kuni 18 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Krundi pos 16 arhitektuurivõistluse olulisemateks ülesanneteks on luua arhitektuurselt ja linnaehituslikult silmapaistev ja olemasolevast eristuv linnaruum, kasutades maksimaalselt asukoha poolt pakutavaid võimalusi (merevaateid jms). Oluline on säilitada kontakt olemasoleva Kalasadama sadamaala ja rannapromenaadiga, vaatekoridorid peavad olema hoonestusvabad. Hooned tuleb rajada nii, et kõrgused mere suunas väheneksid astmeliselt, tagades võimalikult palju vaateid merele ja liigendades merelt vaadeldavat linna siluetti. Hoonete kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) oleks valdav osa ajast tagatud päikesevalgus. Arhitektuurivõistlus peab tagama rannapromenaadi ja pargiala sidususe hoonestuse vahelise avaliku ruumiga ja tagama kergliiklusteedega juurdepääsu rannaalale. Vältida tuleb Kalamaja miljöö taasprodutseerimist alale, lahendus peab looma omanäolise linnaruumi.

Krunt pos 40 on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega ja krundile on määratud ehitusõigus kuni 1-korruselise tootmishoone rajamiseks.

Detailplaneeritud alale nähakse ette hoonete vahelised haljastatud alad. Vastavalt üldplaneeringule on maa-aluste garaa˛ide peale jäävad hoovialad haljastatud (konteinerhaljastus). Olemasolevate trasside või rajatavate trasside peale ja nende kaitsevööndisse jäävatele aladele võib näha ette konteinerhaljastust.

Planeeritu ehitamiseks tuleb likvideerida viis III väärtusklassi hinnatud puud, üheksa IV väärtusklassi hinnatud puud ja üks puudegrupp, kuna need jäävad arhitektuurivõistlusega lahendatavasse hoonestusalasse või rannapromenaadi alale. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”, mille kohaselt tuleb likvideeritav haljastus kompenseerida 238 haljastuse ühiku ulatuses. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus. Lisaks on kavandatud likvideerida V väärtusklassi hinnatud puid, põõsaid ja viljapuid, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba.

Planeeringu ala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus” kohaselt jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda.

Piki planeeritud ala merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaad kujundatakse ja varustatakse väikevormidega: valgustid, istepingid, nn toetuspinnad-lasipuud jmt; planeeritud ala avalikule ruumile korraldatakse arhitektuurivõistlus (viiakse läbi enne ehituslubade väljastamist). Kalamaja ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. Vana-Kalamaja tänava pikenduse ja Kalaranna tänava ristumise lahendus leitakse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega. Kalaranna tn 1 kinnistule tagatakse juurdepääs Kalaranna tänavalt. Juurdepääsuteed lahendatakse korraldatava arhitektuurivõistlusega.

Kruntide pos 15 ja 16 pikaajaline parkimine tuleb korraldada maa-aluses parklas, maa peal võivad olla üksikud, lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud külaliste parkimiskohad.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” järgi peab kehtestamisele mineval planeeringu ala osal kokku ette nägema vähemalt 523 parkimiskohta. Parkimiskohti on kokku planeeritud 523, mis vastab arengukava vahevööndi ja linnakeskuse normatiivile.

Osaühing JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB on koostanud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu mürahinnangu. Hinnangu kohaselt on tegemist alaga, kus müra ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud tasemeid. Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni. Müra normtasemeni alandamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud tingimus rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

5. Avalikud väljapanekud ja nende tulemused

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) oli planeerimisseaduse (nüüd ja edaspidi kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadus) § 18 kohasel esimesel avalikul väljapanekul 7.-22. augustini 2008. Sellekohane teade ilmus 30. juulil 2008 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited ligikaudu 300 isikut (sh Eesti Arhitektide Liit, Telliskivi Selts, Mittetulundusühing Uue Maailma Selts, AS Morrison Invest esindaja ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ

, T. Laigu ja piirkonna elanikud).

Nimetatud protestidele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) 5. septembril, 17. septembril, 6. novembril, 10. novembril ja 29. detsembril 2008 kirjadega nr 2-1/1567. Lisaks on amet detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutele vastanud 2012. aasta veebruaris kirjadega ning andnud vastuväidete kohta täiendavaid selgitusi.

Peamised vastuväited puudutasid Kalamaja piirkonda kavandatud hoonete hoonestustihedust, hoonete kõrgusi, kujasid, liikluslahendust, Kalamaja ehitusmääruse (siin ja edaspidi on tegemist Kalamaja ehitusmääruse eelnõuga, mis on koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu aluseks, kuid mille tingimused ja ala suurus on muutunud) järgimist, krundile pos 16 kavandatud hoonestustingimusi, ehituskeeluvööndi vähendamist, detailplaneeringu koostamiseks sõlmitud lepingu seaduspärasust, linnaelanike vähest kaasatust detailplaneeringu koostamisse, teavitamise vähesust, detailplaneeringus olemasoleva ajaloolise trepi lammutamist, tuulekoridoride tekkimist, rannapromenaadi avaliku kasutuse tagamist, haljastuse asendamist ja vähesust, maketi puudumist, kergliiklusteede vähesust, hoonete mahtusid, keskkonnamõju strateegilist hindamise puudumist, geoloogilise uuringu puudumist, piirkonna elanike merevaadete kadumist, Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmist, parkimise korraldamist, krundile pos 32 määratava ehitusõiguse vähesust, olemasoleva isetekkinud loodusliku liivaranna riba säilimist, inimeste juurdepääsu tagamist mere äärde.

Amet nõustus Eesti Arhitektide Liidu ettepanekuga korraldada detailplaneeringu ala hoonestuse parima lahenduse saamiseks arhitektuurikonkurss ja seetõttu ei esitanud oma seisukohta vastuväidetele ja ettepanekutele, mis puudutavad hoonemahtude valikut planeeringu ala alumisel platool, võimalikke tuulekoridore, planeeritud kruntide täisehitusprotsenti. Samuti on otsustatud korraldada arhitektuurikonkurss rannapromenaadi ja planeeringu ala avaliku ruumi parima lahenduse saamiseks. Kalamaja möödasõidutee lahendatakse arhitektuurikonkursi võidutöö lahenduse põhjal eraldi teeprojektiga, millega lahendatakse ka jalakäijate ülekäigud (praeguseks on Kalaranna tänav valmis ehitatud).

Ameti seisukohad esitatud vastuväidetele olid kokkuvõtvalt järgmised: osaliselt on kavandatavate hoonete mahtusid vähendatud, planeeringu ala hoonestamisel on järgitud piirkonnale iseloomulikku väljakujunenud hoonestuslaadi ning tänavavõrku. Rannaala on kavandatud lahendada kompaktse kvartalina, mis jätab selged läbipääsukoridorid kvartalist läbi mere äärde ning hoonemahtude suurused selguvad avaliku arhitektuurikonkursi tulemusel. Kalamaja ehitusmääruse alasse kavandatud hoonestus on viidud kooskõlla Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” koosseisus koostatava „Kalamaja ehitusmääruse” tingimustega. Detailplaneeringus kavandatud hooned arvestavad Kalamaja miljööväärtuslikule piirkonnale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning lähiümbruse kvartalitele iseloomulikke hoonete mahu-, stiili- ja asukohanõudeid (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koosseisus koostatav „Kalamaja miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused” on koostatav dokument) ja tänaseks ei jää planeeringu alal paiknevad kinnistud Kalamaja miljööväärtuslikule hoonestusalale. Kavandatavate hoonete mahtusid on vähendatud ning hoonete vahekaugusi suurendatud, planeeringu ala hoonestamisel on järgitud piirkonnale iseloomulikku väljakujunenud hoonestuslaadi. Planeeritavate, rekonstrueeritavate ja laiendatavate hoonete arhitektuurilahenduse väljatöötamisel on olnud eesmärgiks korrastada ja väärtustada linnaruumi ning sulandada hooned lähiümbruse miljööväärtuslikku hoonestusalasse. Detailplaneeringu lahendusega kavandatud elamud järgivad piirkonnale omast hoonestusviisi ja naaberkruntidel paiknevate hoonete mahtusid. Jahu tänavalt edasi, nõlvalt alla suunduv trepp säilitatakse praegusel kujul ja vajadusel rekonstrueeritakse.

Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Seega on antud Keskkonnaameti pädevusse hinnangu andmine, kas looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on põhjendatud või mitte. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut muutev üksnes ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas, mis võimaldab sadamat teenindavate funktsioonide paremat täitmist. Ülejäänud osas vastab detailplaneering Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule. Keskkonnaamet on 2. detsembri 2009 kirjaga nr 14-9/2520-7 pidanud ehituskeeluvööndi vähendamist piisavalt põhjendatuks ning andnud selleks oma nõusoleku.

Pärast eskiisi avaliku arutelu toimumist ei lõpe avalikkuse kaasamine detailplaneeringu koostamisesse, kuna järgneb detailplaneeringu avalik väljapanek, kus on igal isikul võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalidega ning esitada oma ettepanekud ja vastuväited. Riigikohus on oma 12. mai 2008 lahendis nr 3-3-1-16-08 märkinud, et planeeringu avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringu lahenduse tutvustamisena avalikkusele. Avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust planeeringust ning kaasatakse avalikkus planeeringu väljatöötamisse. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Haldusorgan peab tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda.

Planeeringu lahenduse kohta ligikaudu 300 allkirjaga vastuväite ja ettepaneku esitamine näitab, et avalikkus oli teadlik detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning piirkonnas elavatel inimestel oli võimalik tulla detailplaneeringu lahendusega tutvuma ja esitada oma arvamus. Lisaks on olnud võimalus ka pärast avaliku väljapaneku toimumist tutvuda detailplaneeringuga ametis ja esitada planeeringu kohta oma arvamus või ettepanek. Eespool toodust tulenevalt ei saa väita, et avalikustamine on olnud ebapiisav. Avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust planeeringust ning kaasatakse avalikkus planeeringu väljatöötamisse. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Planeerimisseaduses sätestatu kohaselt on korraldatud nii eskiislahendust tutvustav arutelu, detailplaneeringu avalik väljapanek kui ka avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Kõikidest planeeringut tutvustavatest aruteludest on vastavalt seadusele nõuetekohaselt avalikkust teavitatud.

Planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/126 kohaselt ei ole huvitatud isikule AS-ile Pro Kapital Eesti üle antud detailplaneeringu tellimist ega ka koostamist. Detailplaneeringu tellija on Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning koostaja aktsiaselts NORD PROJEKT. Sõlmitud kolmepoolses lepingus on selgelt sätestatud, et huvitatud isikul on õigus „esitada omapoolseid ettepanekuid tellijale, tutvuda kõikide detailplaneeringu menetlemise materjalidega ja saada teavet detailplaneeringu menetlemise käigust”. Eespool toodud lauset ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et detailplaneeringu menetlemisel peab amet seda tegema üksnes huvitatud isiku soovide järgi või lähtuma nendest. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 punkti 5 kohaselt peab amet tagama, et detailplaneering koostatakse koostöös nii planeeritava maa-ala elanike kui ka kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega Detailplaneeringu toimikust ja kogu menetlusest nähtub, et amet on see, kes dikteerib tingimused. Kui linn on detailplaneeringu tellija, juhib ja kontrollib ta detailplaneeringu koostamist ning sellisel juhul on tagatud erahuvide ja avalike huvide tasakaalustatud kokkupanemine planeeringus. Planeeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Juhul kui huvitatud isikul on planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks vajalikud vahendid, tuleb kasutada ära tekkinud initsiatiiv ja sõlmida asjast huvitatud isikuga detailplaneeringu finantseerimise õiguse üleandmiseks kirjalik leping. Eespool toodu on olnud korduvalt vaidlusaluseks teemaks ka detailplaneeringutega seonduvates kohtuvaidlustes ning kohtud on leidnud, et sellise lepingu sõlmimisega ei ületa kohalik omavalitsus oma pädevuse piire.

Detailplaneeringu on kooskõlastanud nii Tallinna Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaamet, kes oma kooskõlastustes ei ole viidanud täiendavate uuringute vajadusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud aktsiaselts MAVES koostatud Tallinna Kalasadama ümbruse keskkonnaseisundi hinnanguga töö nr 116 (juuni 2002) ja nr 4030 (aprill-mai 2004), Põhja pst 37 detailplaneeringu koosseisus 2002. aastal koostatud keskkonnaseisundi ülevaatega ja 1997. aastal koostatud Tallinna Katlamaja masuudihoidla õlireostuse uuringuga. Vastavalt ehitusseadusele (kehtis kuni 30. juunini 2015) peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Praktikas kujunenud tava kohaselt tehakse vastavad geoloogilised uuringud enne ehitusprojekti koostamist, et vältida põhjendamata nõudeid.

Tallinna Linnavalitsus on 30. juuni 2008 korraldusega nr 1262-k jätnud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata ja toonud korralduse punktis 3 välja kaalutlused selle otsuse põhjendamiseks. Detailplaneeringus arvestatakse alal paiknevate arheoloogia- ja arhitektuurimälestistega ning ala kuulumisega Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja miljööväärtuslike hoonete piirkonda ning järgitakse seadusest tulenevaid vastavaid kitsendusi ja nõudeid ning kooskõlastusi; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ümbritsevale linnakeskkonnale ega ala lähipiirkonna Kalamaja elamurajoonile. Planeeringu ala hoonestuse planeerimisel järgitakse piirkonnale iseloomulikku väljakujunenud hoonestuslaadi ning tänavavõrku. Rannaala lahendatakse kompaktse kvartalina, mis jätab selged läbipääsukoridorid kvartalist läbi mere äärde.

Ala hoonestuse korruselisus ja kõrgus vastab Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule”. Kuivõrd detailplaneering näeb ette endise tööstusala ja valdavalt hoonestamata ala kasutussevõtmise kvaliteetse hoonestuse ning infrastruktuuri valmisehitamise näol, siis võimaldab detailplaneeringu realiseerimine täita Tallinna üldplaneeringuga ning Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga sätestatud eesmärke ning olemasoleva, linnaehituslikult ja asukoha suhtes väga olulisel positsioonil oleva maa ja ümbritseva linnaruumi väärtustamist. Detailplaneeringu eesmärk on kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest. Alal teostatakse täiendavad reostusuuringud ning varasemast tootmistegevusest tulenev keskkonnareostus likvideeritakse lõplikult detailplaneeringu elluviimisel, pärast olemasolevate ehitiste lammutamist.

Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega (asendusistutuse arvutus vastab ka praegu kehtivale Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”). Uushaljastus rajatakse haljastusprojekti alusel. Piki Kalamaja ümbersõiduteed on ette nähtud puude read tänavahaljastusena.

Detailplaneeringu alal võivad esineda transpordivahendite liiklemisega kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra näol, mis on põhjustatud Kalamaja möödasõidutee rajamisest ja seda kasutavast nii kohalikust kui ka läbivast liiklusest. Planeeritavad hooned hakkavad valdavalt paiknema vähese liiklusega tänavatega piirkonnas. Tiheda liiklusega Kalamaja ümbersõidutee äärsetel hoonetel tuleb hoonete projektides arvestada müra suhteliselt kõrget taset ja pöörata tähelepanu välispiirete konstruktsioonide mürakindlusele. Projekti „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas” raames on hinnatud keskkonnamõju, sh ka Kalamaja möödasõidutee rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid; planeeritava ala keskkonnamõju on hinnatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu koostamise käigus, mis on käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks. Amet selgitas, et detailplaneering on üldplaneeringut muutev ranna ehituskeelu vähendamise osas, mis võimaldab paremini täita sadamat teenindavat funktsiooni. Sadama valmisehitamine ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid, sest tegevusega ei kaasne merepõhja süvendamist ega täitmist mahus, millega kaasneksid olulised muutused merekeskkonnas. Kui ehitusprojektide koostamisel ja ehitiste püstitamisel järgitakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Sellest tulenevalt on keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist kaalutud ja põhjendatud. Detailplaneeringu seletuskirja on lisatud, et Kalamaja ümbersõidutee ääres paiknevate hoonete välispiirded peavad olema projekteeritud, arvestades Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõudeid, st eluruumides peab liiklusmüra tase jääma alla 35 dB päeval ja 20 dB öösel. Tallinna üldplaneeringu seletuskirja punkti 9.2. kohaselt ei tohi linnatänavate müratase päeval ületada 55 dB ja öösel 45 dB.

Suur-Patarei tänava äärde planeeritud hoonestuse kõrgus on kooskõlas Kalamaja ehitusmääruses (praegu on miljööala muutunud ja miljööalasse kavandatud hoonestus vastab Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” koosseisus koostatava „Kalamaja ehitusmääruse” tingimustele) toodud tingimustega ja selle lahenduse on heaks kiitnud nii Tallinna Kultuuriväärtuste Amet (praegu Tallinna Kultuuriamet) kui ka Muinsuskaitseamet. Kavandatav hoonestus järgib ka ümberkaudset hoonestust. Rannaala korrastamine ja linnakodanikele juurdepääsu avamine mere äärde lisab piirkonnale väärtust. Mereäärne ala on määratud arhitektuurikonkursi alaks, mille tingimustesse on lisatud, et hoonestuskõrgus tuleb kavandada mere suunas astmeliselt alanev, selleks et vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Planeeringu lahenduse kohta koostati makett ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul oli kõigil sellega võimalik tutvuda. Parkimiskohtade vajadus planeeringu alal on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” parkimisnormatiivile.

Krundi pos 15 rannapromenaadi osas seatakse tähtajatu lepinguga isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks (Tallinna linn ja AS Pro Kapital Eesti sõlmisid vastava lepingu 3. juulil 2014). Praegune räämas ja heakorrastamata ala korrastatakse ja inimestele tagatakse kvaliteetne juurdepääs mereäärsele alale, kuhu rajatakse kalaturg, rannapargid, rannapromenaad, mere poole laskuvate astmetega kaldakindlustus ja loojanguteater, mis pigem tõstab kui vähendab olemasolevate hoonete väärtust. Hetkel korrastamata mereäärne piirkond ei ole inimestele turvaline ning ei võimalda mereäärt kvaliteetselt  kasutada sportimiseks ega jalutamiseks, mis omakorda pigem vähendab piirkonna atraktiivsust.

Võrgu tn 4 krunt (praegu Kalaranna tn 4) jääb Kalamaja möödasõidutee ja Suur-Patarei tänava vahelise alale, sellega on eespool toodud väide ekslik ning juba lähteülesandes oli määratud maksimaalseks korruselisuseks sellele krundile kuni 3 korrust. Kuna Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu eskiisi kooskõlastanud tingimusega, et Võrgu tn 4 paiknev hoone (praeguse aadressiga Kalaranna tn 4) on ajalooline hoone, mis tuleks säilitada olemasolevas mahus, on detailplaneeringus krundi hoonestuse lubatud kõrgus 2 korrust. Valdav osa inimesi näeb ajaloolist keskkonda ja selle säilitamist suurepärase elukvaliteedi näitajana. Ajalooline hoone vääristab kogu ümbruskonda ning selliste hoonete säilimine on oluline tervele ühiskonnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on saatnud 27. novembril 2007 kirja AS Morrison Invest esindaja M. Valdesele, milles teatab, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on tellinud osaühingult PB SILLE hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra hinnangu ja vastavalt arhitektuurilis-ajaloolisele ülevaatele on hoone nii arhitektuurselt kui ka ajalooliselt väärtuslik. Lähtuvalt koostatud hinnangust teavitas sellest Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nii hoone omanikku kui ka detailplaneeringu koostajat.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 17. novembril 2009. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 6. novembril 2009 ajalehes Postimees. Avalikustamise jooksul tehtud vastuväiteid tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu 6. mai 2010 kirjaga nr LV-1/3235 ja 2. juuni 2011 kirjaga nr 3-2/1567 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks, kuna kõiki detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud.

Harju Maavalitsus esitas oma 16. septembri 2011 kirjas nr 2.1-13k/2904 küsimuse, kas kohalikul omavalitsusel on kavas viia Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu ning Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendused omavahel kooskõlla või muuta kehtestamisele mineva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ala suurust, jättes sealt välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala.

Amet asus seisukohale, et Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering tuleb kehtestada osaliselt, jättes kehtestamisele minevast alast välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala (st krundid positsioon 6-14 ja 39-44).

Harju maavanem märkis oma kirjas, et võttes arvesse asjaolu, et avalikust väljapanekust on möödas ligi neli aastat, tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada Kalasadama ümbruse detailplaneeringu uus avalik väljapanek.

Eeltoodust tulenevalt korraldasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli teist korda planeerimisseaduse § 18 kohasel teisel avalikul väljapanekul 13. juulist kuni 10. augustini 2012. Sellekohane teade ilmus 4. juulil 2012 ajalehes Postimees. Teated ei ilmunud ajalehtedes Pealinn ja Põhja-Tallinna Sõnumid, kuna nimetatud lehed ei ilmu suvel regulaarselt. Kõikidele puudutatud isikutele edastati koos avaliku väljapaneku teatega Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringusse pärast vastuvõtmist sisse viidud olulisemad muudatused. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati 20 kirjalikku ettepanekut, sh Telliskivi Seltsi ettepanekud 2052 allkirjaga, AS-i Morrison Invest, Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni, Eesti Arhitektide Liidu ja piirkonna elanike ettepanekud, lisaks laekus ka 30 kirjalikku toetusallkirja. Amet vastas vastuväidetele tähitud kirjadega.

Peamised vastuväited seisnesid hoonete mahu vähendamises, avalikkuse väheses kaasamises detailplaneeringu koostamisse, ehituskeeluvööndi säilitamises 50 meetrini, Kultuurikilomeetri säilimises olemasolevas mahus, Kalaranna tänava trassile sobivama lahenduse leidmises, piirkonda jahisadama planeerimata jätmises ning arhitektuurivõistluse korraldamises enne detailplaneeringu kehtestamist, delegeerimislepingu sõlmise õiguspärasuses, detailplaneeringu menetluse vastuolulisuses haldusmenetluse põhimõtetega, lähteülesande aegumises, detailplaneeringu vastuolulistes andmetes. Lisaks tehti ettepanek planeerida krundile pos 27 (Suur-Patarei tänava poolt vaadatuna) kaks hoonemahtu kõrgusega kuni 3 korrust, sobitada kruntide pos 21 ja 27 hoonestus Suur-Patarei tänaval väljakujunenud ehitusmustriga ning mitte ületada olemasolevaid hoonemahte ja kruntide täisehitusprotsente, määrata Kalasadama tn 27 ja Suur-Patarei tn 20 kruntide täisehitusprotsent ning hoonestustiheduse ja kõrghaljastuse osakaal vastavalt Kalamaja ehitusmäärusele. Leiti, et Suur-Patarei tänava äärse ala täisehitamine 7-8-korruseliste hoonetega ei ole vastavuses piirkonna miljööga, samuti rikub ja muudab see täielikult mere suunast avaneva astmelise vaate Kalamajale ja vanalinnale. Kalaranna tn 4 kinnistu omanik soovis, et tema kinnistule (krunt pos 32) määrataks ehitusõigus nelja ja poole korruselise hoone rajamiseks, tehti ettepanek säilitada merevaated olemasolevatel hoonetel, leiti et detailplaneering ei vasta Tallinna rannaalade kasutamise põhimõtetele ja rahvusvahelistele õigusnõuetele ning on rannaala sadamana kasutamiseks kõlbmatuks muutumise tõttu majanduslikult ja sotsiaalselt kahjulik ja et detailplaneering ei ole kooskõlas Tallinna mereäärse ala arendamise põhimõtetega ning avaliku ruumi arenguga mere poole, planeeringus on avalikku ruumi käsitletud äärmiselt pinnapealselt ja jalakäijaid ignoreerivalt, tehti ettepanek kaaluda kinnistute linna omandisse soetamist ning Kalaranna tn 1 maa-ala jätmist avalikuks puhke- ja rannaalaks, leiti et planeeritavad hooned on kavandatud üksteisele liiga lähedale ja need on liiga kõrged, samuti tekivad hoonete vahele tuulekoridorid ning kuna planeeringuga kavandatakse kaotada juurdepääs mere äärde, ei tohiks seda ala üldse hoonestada ja maa-ala peaks jääma korrastatud puhke- ja pargialaks. Samuti leiti, et Kalaranna tn 1 maa-ala võiks jääda hoonestamata ja detailplaneeringujärgselt muutub merele ligipääs raskendatuks ning hävineb võimalus kalaturu loomiseks, leiti et krundi pos 16 parkimiskorraldus on lahendamata, tehti ettepanek säilitada olulised vaated merelt ja promenaadilt vanalinnale.

Ameti peamised seisukohad esitatud vastuväidetele olid järgmised: pärast detailplaneeringu algatamist toimus eskiislahendust tutvustav arutelu ning detailplaneeringu koostamisse kaasati naaberkinnistute omanikud ja lähiümbruses elavad inimesed; planeeringu lahendust on olulisel määral muudetud vastavalt eskiislahenduse tutvustamisel esitatud ettepanekutele ja arvamustele; detailplaneering ei ole veel valmis ning pärast eskiisi avaliku arutelu toimumist ei lõpe avalikkuse kaasamine detailplaneeringu koostamisse; sellele järgneb detailplaneeringu avalik väljapanek, kus kõigil isikutel on võimalik detailplaneeringuga tutvuda ning esitada oma ettepanekud ja vastuväited; detailplaneeringut on pidevalt täiendatud ning avalikul väljapanekul tutvustatud lahendusele on esitatud ka hulganisti toetusavaldusi; avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust detailplaneeringust ning kaasatakse avalikkus detailplaneeringu väljatöötamisse; avalikul väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik detailplaneering valmib koostöös avalikkusega; esitatud vastuväidete, ettepanekute ja toetuste esitamine näitab, et avalikkus oli detailplaneeringu avalikust väljapanekust teadlik; piirkonnas elavatel inimestel oli võimalik detailplaneeringu lahendusega tutvuda ja oma arvamused esitada. Lisaks on detailplaneeringu lahendust tutvustatud ja arutatud nii ameti kui ka Telliskivi Seltsi korraldatud üritusel; Telliskivi Selts on olnud kaasatud ka Kalamaja möödasõidutee ning Soo tänava projekteerimistingimuste koostamisse; ka detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväidete esitamine ning nende arutamine maavanema järelevalve menetluses annab tunnistust sellest, et Telliskivi Selts on saanud oma protsessiõigusi realiseerida ning osaleda detailplaneeringu menetlemisel. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et koostööd ei oleks tehtud.

Detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/126 kohaselt ei ole huvitatud isikule, AS-ile Pro Kapital Eesti üle antud detailplaneeringu tellimist ega ka koostamist. Detailplaneeringu tellija on amet ning koostaja aktsiaselts NORD PROJEKT. Kolmepoolses lepingus on sätestatud, et huvitatud isikul on õigus „esitada omapoolseid ettepanekuid tellijale, tutvuda kõikide detailplaneeringu menetlemise materjalidega ja saada teavet detailplaneeringu menetlemise käigust”. Amet on detailplaneeringu tellijana juhtinud ja kontrollinud detailplaneeringu koostamist ning tagatud on olnud erahuvide ja avalike huvide tasakaalustatud arvestamine. Kuigi osad kooskõlastused on küsinud detailplaneeringu koostaja, ei ole põhjust kahelda, et kui neid oleks küsinud kohalik omavalitsus, siis oleksid kooskõlastused teistsugused. Seega ei ole antud juhul tegemist olulise menetlusveaga haldusmenetluse seaduse § 58 tähenduses, mis tooks kaasa menetluse uuendamise vajaduse. Ka senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise halduslepingu sõlmimisega ei ületa kohalik omavalitsus oma pädevuse piire, millega on detailplaneeringu koostamisega seotud kulude tasumise kohustus pandud huvitatud isikule. See ei ole õigusaktide kohaselt keelatud ning puudub alus planeeringu tühistamiseks planeerimisseaduse § 10 lg 61 punkti 2 rikkumise tõttu (nt Tallinna Halduskohus oma 6. novembri 2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-1650).

Detailplaneeringut ei ole kehtestatud ja seega ei ole menetluse praeguses staadiumis võimalik väita, et detailplaneering ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 55 lõikes 1 sätestatule. Juhul kui detailplaneering kehtestatakse (haldusaktiga) ja vastuväite esitajal on kujutlus, et haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav, siis võib sellele tugineda hilisemas kohtuvaidluses. Hetkel on tegemist menetlustoimingutega ja ei ole selge, millisel kujul detailplaneering kehtestatakse.

Kuna lähteülesande määratlust planeerimisseadus ei sätesta, puuduvad ka formaalsed nõuded, millele lähteülesanne vastama peaks. Lähteülesanne on planeeringu algset kava või lähteseisukohti fikseeriv dokument, milles toodu võib menetluse kestel muutuda. Seega võib kohalik omavalitsus lähteülesandes algselt püstitatud ülesandeid detailplaneeringu menetluse käigus täpsustada ja vajadusel ka muuta. Viimane ei muuda detailplaneeringu algatamist mingil viisil õigusvastaseks.

Kalamaja möödasõidutee (Kalaranna tänav) lahendatakse eraldi teeprojektiga. Kalaranna tänava (lõigus Põhja pst - Tööstuse tn) projekteerimiseks on amet väljastanud 17. oktoobril 2011 projekteerimistingimused, mis koostati koostöös Telliskivi Seltsiga. Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud eraldi tingmärgiga arhitektuurikonkursiga ning eraldi projektiga lahendatav ala. Kalamaja ümbersõidutee (Kalaranna tänava) lahendus vastab kehtivale Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule ning lõikele C, mille kohaselt on tänava maa-ala 25-30 meetrit lai. Kalamaja möödasõidutee (Kalaranna tänav) on planeeritud nii rannaala üldplaneeringus kui ka Tallinna üldplaneeringus. Seega on Kalaranna tänava rajamine ette nähtud juba kõrgema astme planeeringutes. 30. juunini 2015 kehtinud teeseaduse § 19 lõike 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee ehitamise aluseks tee-ehitusprojekt. Seega on linnatänava ehitamise aluseks tee-ehitusprojekt. Antud juhul on Kalaranna tänava tee-ehitusprojekt heaks kiidetud ning tänava ehitamiseks väljastatud ehitusluba (praeguseks valmis ehitatud). Detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt kulgeb paralleelselt uue sõiduteega ka jalakäijate ja kergliiklejatele ette nähtud kahesuunaline kergliiklustee, mis on piisava laiusega, et tagada jalakäijatele ja jalgratturite mugav ja turvaline liiklemine mõlemas suunas. Uus teelahendus on nähtav ka täpsustatud ja täiendatud detailplaneeringu põhijooniselt ning vastavad viited on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.

Suur-Patarei tänava ning Kalaranna tänava vahelisel alal tuleb käsitleda kahte erinevat tänavaruumi. Suur-Patarei tänavaga piirnev hoonestus peab lähtuma väljakujunenud hoonestuskõrgusest, fassaadipikkustest, hoonete paigutusest jms. Kalaranna tänava äärne hoonestus peab jätkama Võrgu tänava äärsete hoonete ehitusjoont ning sobituma nn alumise platoo linnaruumi. Suur-Patarei tänava äärde planeeritud hoonestuse kõrgus on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ning kehtiva Tallinna üldplaneeringuga. Põhja-Tallinna linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade määramisel ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on lähtutud ka Kalamaja ehitusmääruse eelnõust, mis võeti 18. jaanuaril 2006 Tallinna Linnavolikogu menetlusest tagasi. Kalamaja ehitusmääruse piire on kogu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamise jooksul muudetud ning täpsustatud joonise kohaselt ei asu uushoonestusega krundid linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimuste alal ega miljööalal. Kalamaja ehitusmäärust ei ole ühegi õigusaktiga kehtestatud ning tegemist on ühe Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamise lähtematerjaliga, mis ei ole siduv ja millest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Kalamaja ehitusmääruse eelnõus kirjeldatud põhimõtetega on koostamisel olevas üldplaneeringus arvestatud. Kalamaja ehitusmääruse eelnõu tekstilist osa ja määruse ala piire on võrreldes Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu vastuvõtmise ajal olnuga muudetud. Põhja-Tallinna linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade määramisel ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmisel on mh lähtutud ka Kalamaja ehitusmääruse eelnõust.

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb Suur-Patarei 20 krundist Kalamaja miljööalale vaid see osa krundist pos 21, mis hõlmab vahetult Suur-Patarei tänava ääres paiknevat olemasolevat 2-korruselist hoonet. Kalamaja ehitusmääruse eelnõus sätestatud piire on kogu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamise jooksul muudetud ning täpsustatud üldplaneeringu joonise kohaselt ei asu uushoonestusega (välja arvatud lubatav maa-alune hoonestus krundil pos 24 ja 26) krundid linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimuste alal ning miljööalal. Detailplaneeringu seletuskirjas märgitu kohaselt jätkab krundi pos 21 uusehitis Suur-Patarei tänava hoonestust. Tänavapoolne hoonestusala on jagatud kolmeks hooneks harjajoone või parapeti kõrgusega 14 meetrit maapinnast (4 korrust). Kalaranna tänava poolt on reljeefi tõttu hoonestuse kõrgus kuni 5 korrust, kusjuures viimane korrus on tagasiastega.

Kalaranna tn 1 kinnistu on kantud sadamaregistrisse. Veeseaduse § 10 lõike 4 punkti 1 kohaselt puudub sadamas avalikult kasutataval veekogul kallasrada. Detailplaneeringu eesmärkide täitmiseks on oluline määrata maa-alal avaliku kasutuse ulatus ja/või selle võimalik üleandmine Tallinna linnale. Kuigi olemasolev olukord võimaldaks kinnise sadama taastamise, on detailplaneeringuga ette nähtud planeeritud ala avada merele ning detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud, et ala ei tohi tarastada ja tuleb tagada jalakäijate vaba liikumine. Detailplaneeringuga kavandatud lahendus arvestab seega linnakodanike huvidega avaliku ala tekke osas.

Sadama kavandamine ning rannajoone muutmine on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga”. Tulenevalt esitatud vastuväidetest täpsustatakse detailplaneeringus nõuded rannapromenaadi arhitektuurikonkursile ning lisatakse tingimus, et tuleb kavandada või säilitada osaliselt lauge looduslik või liivarand.

Kuna krundi pos 16 ehitusalune pind on jäetud vabaks ning detailplaneering määrab maksimaalse hoonestusala, on rannapromenaadi ja alumise platoo hoonestust käsitleva arhitektuurikonkursi kaudu võimalik leida ala terviklahendus, mis määrab nii tihedama kasutusega kohvikute jt rannapromenaadi teenindavate funktsioonidega alad kui ka privaatsemad alad ning looduslikumad mere ja promenaadi üleminekud. Rannapromenaadi lahendus määrab ära ala, kuhu on sadam võimalik kavandada. Lõplik sadama lahendus selgub hilisema projekti koostamisel. Detailplaneeringusse lisatakse sadama rajamise etappide kirjeldus.

Arhitektuurikonkursi läbiviimise ettepaneku kohta märkis amet, et arvestades läbiviidud avalike või kutsutud arhitektuurikonkursside tulemusi (Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurne ideevõistlus, Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurivõistlus) ei pruugi arhitektuurivõistluse läbiviimine enne detailplaneeringu kehtestamist viia lõpliku arhitektuurse kvaliteedini. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus tuleb määrata alustingimused avaliku arhitektuurikonkursi korraldamiseks, mida vastavalt ettepanekutele täiendatakse.

Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on krundi pos 16 hoonestus jäetud vabaks ning krundi ehitusõiguse näitajatest on määratud hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus, krundi kasutamise sihtotstarve ning maksimaalne lubatud suletud brutopind, samuti on määratud parkimiskohtade arv. Seletuskirjas on krundi pos 16 osas veel selgitatud, et „Detailplaneering määrab ühtse hoonestusala kontuurid ning hoonestust piiravad tingimused, hoonetele esitatavad nõuded ja vabaks jäetavad vaatekoridorid. Hoonete arhitektuurne lahendus, lubatud ehitusmahu jagunemine eraldi hooneteks, arhitektuurinõuded jne leitakse läbi avaliku arhitektuurikonkursi. Arhitektuurikonkurss hõlmab ka kruntide pos 15 ja pos 16 rannapromenaadi ala. /…/ Arhitektuurikonkursi käigus koostatavad lahendused ei tohi minna vastuollu detailplaneeringu põhilahendusega.” Eelviidatu tähendab seda, et arhitektuurikonkursis tuleb kinni pidada hoonestusala kontuurist ja mitte ületada lubatud maksimaalset hoonete kõrgust (korruselisust) ning suletud brutopinda. Lisaks on rõhutatud, et kui kaldajoont ei muudeta, tuleb tagada olemasoleva rannajoone ja ehitatava hoonestuse vahel 25 m laiune hoonestusvaba ala. Arhitektuurivõistluse korraldamist enne detailplaneeringu kehtestamist seadus ei nõua. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas korraldada arhitektuurikonkurss enne või pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Detailplaneeringu kaustas on lisaks erinevatele joonistele kajastatud lõikeid, mis annavad ülevaate kavandatavast. Arvestades, et Kalaranna tänava ja mere vaheline ala on detailplaneeringus määratud avaliku arhitektuurikonkursi alaks, ei ole lahenduses detailselt näidatud hoonestuse arhitektuurset mahtu, paigutust jms. Kuna detailplaneeringu koostamine on olnud pikk protsess ning lahendus on muutunud, ei kajastanud II avalikul väljapanekul olnud makett detailplaneeringuga kavandatavat absoluutse täpsusega. Makett võimaldas aru saada kõrguste muutmisest planeeringu alal ning kavandatavate hoonete sobitumisest tänavaruumi.

Kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi on mereäärne maa-ala määratud jahi- ja reisisadama, elamu- ja ärihoone ning haljasala maaks, kus maksimaalne täisehitusprotsent on 50% ning haljastuse osakaal 20%. Üldplaneeringu alusel on kavandatud rannapromenaad, elu- ja ärihoonete ala ning haljastusega ääristatud Kalaranna tänav. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et ehituskeeluvööndit on kavandatud alumisel platool vähendada kuni 25 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on ühendada rannapromenaad ja külalissadam piirkonda planeeritava hoonestusega ühtseks terviklahenduseks. Ehituskeeluvööndit vähendatakse sadama piirkonnas, kus kallas on merre täidetud tehisrajatis nagu ka valdav osa kruntidest pos 15 ja pos 16. Ehituskeeluvöönd on üldplaneeringus kajastatud seadusjärgsena ning vastavalt seadusele on võimalik selle vähendamine. Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Seega on Keskkonnaamet pädeva asutusena asunud seisukohale, et kõnealuses asukohas on ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik. Keskkonnaameti ehituskeeluvööndi vähendamise otsust ei ole vaidlustatud ja seega on otsus kehtiv. Detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna ehituskeeluvööndi ulatuse muutmise osas. Kõikides muudes aspektides järgib detailplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut. Keskkonnaamet on 2. detsembri 2009 kirjaga nr 14-9/2520-7 ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustunud. Keskkonnaamet sai otsustamise ajal anda nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks vaid põhikaardile kantud maismaa ulatuses, sest ehituskeeluvööndi eesmärk on olemasoleva rannaala kaitse. Seega sai Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisel lähtuda vööndite arvestamisel põhikaardile kantud tavalisest veepiirist. Keskkonnaamet ei saanud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetlemisel kaaluda mere täitmise võimalikkust. Mere täitmiseks (veekogu põhja pinnase paigaldamiseks) on vajalik vee erikasutusluba, mille taotlemine ja väljaandmine on eraldi menetlus. Mere täitmisel tekkinud maismaa osa puhul nihkub tavaline veepiir selle tegelikku asukohta ning vastavate muudatuste sissekandmisel põhikaardile tuleb vööndeid hakata arvestama juba uuest veepiirist.

Krundile pos 27 hoonestuse kavandamisel on lähtutud olemasoleva hoonestuse vastavatest näitajatest ning uued hooned on planeeritud kuni 4-korruselised kõrgusega kuni 14 meetrit. Hooned on kavandatud teineteisest ca 15 meetri kaugusele, mis on kooskõlas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus määratud tingimustega. Detailplaneeringu koostamise käigus on muudetud Kalamaja ehitusmääruse tekstilist osa ja määruse ala piire võrreldes Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu vastuvõtmise ajal olnuga. Seetõttu on suur osa Suur-Patarei tänavast jäetud miljööväärtuslikust piirkonnast välja. Kuna Kalamaja ehitusmäärus on olnud lähtematerjaliks koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule, siis ei ole selle näol tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, kuid Kalamaja ehitusmääruses kirjeldatud põhimõtteid on Põhja-Tallinna üldplaneeringu väljatöötamisel lähtematerjalina arvestatud. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt ei jää krunt pos 27 Kalamaja miljööalale. Sellest tulenevalt on krundile pos 27 hoonestuse kavandamisel lähtutud olemasoleva hoonestuse vastavatest näitajatest. Krundile pos 27 kavandatud hoonestus järgib ümberkaudset hoonestust ning selle krundi osas vastuolu kehtiva Tallinna üldplaneeringu, Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ning koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga puudub.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel koostatud Kalaranna tn 4 hoone (krunt pos 32) ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra hinnangu ja arhitektuurilis-ajaloolise ülevaate kohaselt on hoone nii arhitektuuriliselt kui ka ajalooliselt väärtuslik. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on detailplaneeringu kooskõlastanud tingimusega, et Kalaranna tn 4 ajalooline hoone tuleb säilitada olemasolevas mahus. Sellest tulenevalt on krundi suurim lubatud hoonestuskõrgus 2 korrust.

Merevaadete säilimise osas selgitati, et kuna Väike-Patarei 13 kinnistu jääb merest kolme kvartali kaugusele, ei saa tiheasustusalal eeldada, et hoonestust piirkonda kunagi juurde ei kavandata. Väike-Patarei 13 kinnistu ei külgne vahetult planeeritava alaga ja detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt mõjutab Väike-Patarei 13 hoone vaateid krundile pos 21 planeeritud hoonestus. Krundile pos 21 kavandatud hoonestus järgib nii Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus kui ka Tallinna üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. Ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib paratamatult piirata lähiümbruses asuvate kinnistute omanike võimalusi oma kinnistu kasutamisel. Kuigi vaate varjamisega võib kaasneda põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguste riive, ei tähenda see, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses olevate planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Krundile pos 21 kavandatav hoonestus on piirkonda nii kõrguse kui ka mahu poolest sobiv.

Jahisadama planeerimist puudutavate vastuväidete kohta selgitati kõigile sellekohase vastuväite esitanutele, et planeeringu alale on kavandatud väikealuste külalissadam. Sadamas ei kavandata väikelaevade hoiustamist ning külalissadamates on tavaliselt aluste hoolduseks ja remondiks ellingud jms. Jahisadamat teenindava funktsiooniga äripinnad on ette nähtud krundi pos 16 hoonestusala merepoolsele küljele. Eesti Mereturismi Assotsiatsioonile selgitati täpsustavalt, et Tallinna Sadam kavandab Tallinna Vanasadamasse kahe uue kai ehitamist, mis on mõeldud kruiisilaevade teenindamiseks. Samuti on perspektiivis võimalik kruiisilaevu teenindada Paljassaare või Bekkeri sadamates.

Rannapromenaadi planeerimisega seonduvate vastuväidete kohta selgitati, et täpsustatud detailplaneeringu lahendus võimaldab kavandada senisest laiema, s.o 25 meetri laiuse rannapromenaadi, millele on võimalik vabalt ligi pääseda, kuna sadama ala ei ole ette nähtud tarastada. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneering koostatud vajadusest avada Tallinna rannaala linnaelanikele ja -külalistele. Üldplaneeringu eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse otsustusõigust ehitustegevuse ja maakasutuse suunamisel ning seada tingimused eelkõige tühjalt seisvate või hetkel korrastamata alade hoonestamiseks ning määrata senisest täpsemad nõuded olemasoleva linnaruumi kasutamiseks. Rannaala üldplaneeringu kohane Kesklinna osa ulatub Russalka mälestussambast kuni Patarei kaitsekasarmuni ning see osa rannaalast on planeeritud valdavalt avalikuks kasutuseks, eelkõige rannapromenaad. Promenaad rannaala üldplaneeringu tähenduses on kallasraja tinglik nimetus, mis tähistab Pirita tee äärse jalakäijate suuna jätkumist ning selle võib ehitada nii kaldakindlustusena kui ka lihtsalt jalakäigurajana mere ääres. Detailplaneeringu eesmärk on avada elanikele juurdepääs merele ja anda linnaruumiliselt sobiv lahendus piirkonna arendamiseks ja hoonestamiseks. Kalaranna tn 1 krunt on käesoleval ajal hoonestamata ning detailplaneering näeb ette selle maa-ala hoonestamise ja avalikult kasutatava rannapromenaadi rajamise. Samuti nähakse planeeritavale alale ette väikealuste sadama rajamine. Seega on detailplaneeringus rannaala üldplaneeringu üldiste kasutamise põhimõtetega valdavalt arvestatud. Jalakäijate läbipääs mere äärde tagatakse servituutidega.

Kinnistu omandamise osas on amet seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole seadusest tulenevat kohustust ühegi planeeringualale jääva kinnistu omandamiseks. Kuna ka Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering näeb tsoneeringu kaudu ette Kalaranna tn 1 hoonestamise, puuduvad eeldatavalt kaalukad argumendid selle omandamiseks Tallinna linna poolt ja ala säilitamiseks senisel kujul või sinna üksnes puhkeala rajamiseks. Avaliku kasutuse tagamiseks on krundile pos 15 ja 16 seatud servituudid Tallinna linna kasuks. Seega tagatakse rannapromenaadi avalik kasutus ja jalakäijate läbipääs krundi pos 16 kaudu mere äärde servituutidega. Samuti on detailplaneeringu seletuskirja märgitud, et sadamaala (krunt pos 15) tarastamine on keelatud.

Detailplaneeringus on jäetud krundi pos 16 lahendus vabaks ning leitud, et otstarbekas on see lahendada arhitektuurikonkursi tulemusel. Sellest tulenevalt ei ole krundi pos 16 kohta esitatud ka täpsemat parkimislahendust, kuid krundile on planeeritud kokku 488 parkimiskohta. Viimaste arvu kavandamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad”.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb krundi pos 16 arhitektuurse lahenduse ja hoonestustingimuste väljatöötamisel mh säilitada kontakt sadamaala ja vanalinna vahel ning vaatekoridorid peavad olema ehitusvabad. Seega on vaatekoridoride säilitamine oluliseks arhitektuurikonkursi nõudeks, millega tuleb arvestada.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 18. septembril 2012. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 30. augustil 2012 ajalehes Postimees ja 3. septembril 2012 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud avaldusi tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas detailplaneeringu veelkord Harju maavanemale järelevalve teostamiseks 12. detsembri 2013 kirjaga nr LV-1/3235.

Harju Maavalitsuses 26. mail 2014 toimunud arutelul lepiti mh kokku selles, et Telliskivi Selts esitab oma täpsustused ja täiendused detailplaneeringu II avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete kohta hiljemalt 6. juunil 2014. Sellest tulenevalt saatis Telliskivi Selts 6. juunil 2014 e-kirjaga Harju Maavalitsusele selgitused nende 10. augustil 2012 esitatud vastuväidetele ning OÜ Head „Ekspertarvamuse Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta” (edaspidi ekspertarvamus) ja OÜ TOP Geodeesia koostatud „Maa-ala plaani koos tehnovõrkude ja kinnistupiiridega”. Telliskivi Selts väitis oma e-kirjas, et ekspertarvamus tõestab nende vastuväite nr 10 (10. augusti 2012 kiri) õigsust ja OÜ TOP Geodeesia mõõdistus vastuväite nr 13 õigsust.

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes pidas Harju maavanem oma 30. juuni 2014 kirjas nr 6-7/2014/2947 vajalikuks märkida, et vastuväidete lahendamise ja detailplaneeringu järelevalve menetluse jätkamise seisukohalt on oluline, et amet annaks sisulised ja põhjendatud vastused Telliskivi Seltsi 10. augusti 2012 kirja punktides 10 ja 13 esitatud vastuväidetele ning 6. juuni 2014 vastuväite täienduses esitatud väidetele, arvestades ekspertarvamuses toodud seisukohti ja OÜ TOP Geodeesia mõõdistust. Samuti paluti selgitada, millistest kaalutlustest lähtuvalt on detailplaneeringus krundi pos 15 planeerimisel jäetud arvestamata sadama planeerimise eripärad ning selgitada välja, kas detailplaneeringu joonistele kantud rannajoone asukoht ja ehituskeeluvööndi arvestamise põhimõtted on õiged. Ühtlasi teatati, et kohaliku omavalitsuse poolse seisukoha ja vastuste esitamine on eelduseks detailplaneeringu järelevalve menetluse jätkamisele planeerimisseaduses sätestatud korras.

Vastusena maavanema palutud selgitustele teatas amet oma 22. oktoobri 2014 kirjas nr 3-2/1567-255 mh, et krunt pos 15, kuhu on ette nähtud võimalus ka väikealuste sadama rajamiseks, on määratud arhitektuurivõistluse kohustusega alaks ning seetõttu ei ole võimalik määratleda, kas ja millises osas täpselt tekib sadam ning kus hakkab vajadusel asuma sadamat teenindav jahtklubi hoone. Krundi sihtotstarbeks on määratud transpordimaa/ärimaa või sotsiaalmaa (üldkasutatav maa), mis annab vabad käed arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Kuna detailplaneeringu mõtte kohaselt on sadam mõeldud eelkõige reisijate teenindamiseks, siis on krundile planeeritud ärimaa sihtotstarve. Sadama teenindamiseks vajalikud ruumid võib ette näha ka krundi pos 16 hoonestusalasse. Kui sadama rajamise kavatsusest loobutakse, siis puudub vajadus ärimaa sihtotstarbe järele krundil pos 15 ning sellisel juhul saab kinnistu sihtotstarbeks määrata sotsiaalmaa (üldkasutatav maa).

Harju maavanem vastas ametile 18. novembril 2014 kirjaga nr 6-7/2014/2947 ning tegi ettepaneku täiendada detailplaneeringu põhijoonist kruntide pos 15 ja pos 16 osas viitega seletuskirja punktile 3.3.1, milles on täpsemalt kirjeldatud arhitektuurikonkursi läbiviimise tingimusi, sh hoonestustingimusi, millest tuleb konkursis kinni pidada. Samuti märgiti, et kuna teadaolevalt on Tallinna Linnavalitsus Kalaranna tänava (Põhja pst - Tööstuse tn) tööprojekti (SWECO Projekt AS töö nr 12420-0059) heaks kiitnud ning käimas on ettevalmistustööd tee-ehituse alustamiseks, tuleks heakskiidetud projektist tulenev teelahendus kanda ka detailplaneeringu joonistele ning lisada vastav viide planeeringu seletuskirja. Ühtlasi teatati, et pärast järelevalvemärkuste kohaselt korrigeeritud detailplaneeringu materjalide maavanemale edastamist on kavas anda seisukohad Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalikel väljapanekutel lahendamata jäänud vastuväidetele ning korraldada täiendav arutelu ameti, Telliskivi Seltsi ja AS-i Pro Kapital Eesti esindajatega.

Vastuseks eelkirjeldatud järelevalve märkustele teatas amet oma 26. novembri 2014 kirjas nr 3-2/1567, et detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist on täiendatud, sh on korrigeeritud lehekülgedel 15 ja 25 olevaid skeeme, arhitektuurivõistluse tingimuste osa ning on lisatud viited Kalaranna tänava projekti kohta.

8. jaanuari 2015 kirjas nr 6-7/112 asus maavanem seisukohale, et kirja punktides 19, 20, 21, 22, 23 esitatud märkustest tulenevalt ei saa detailplaneeringut pidada hetkel nõuetekohaseks ning et järelevalve teostaja märkuste ja ettepanekutega arvestamine on eelduseks Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu järelevalve menetluse jätkamisele planeerimisseaduses § 23 lõikes 6 sätestatud korras.

Amet andis maavanema 8. jaanuari 2015 kirjas esitatud märkuste kohta oma seisukoha 27. veebruari 2015 kirjaga nr 3-2/14/1567. Amet nõustus maavanema 8. jaanuari 2015 kirja punkti 19 märkusega, mis puudutas viirutatud mereala (sadamaala) jätmist praegu kehtestamisele minevast planeeringu alast välja ning avalikustada detailplaneering selle osas uuesti hiljem. Samuti nõustus amet detailplaneeringu seletuskirja täiendama maavanema kirja punkti 21 märkuse osas, mis puudutas rohekoridori laiuse muutmise põhjendamist. Amet selgitas, et detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud punktiga „Rohestruktuuri koridoride laiuse muutmise põhjendus”, milles on märgitud, et rannaala üldplaneeringu kohaselt läbib Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ala loode-kagu suunaliselt ülelinnaline rohestruktuuri koridor (rohelise võrgustiku põhisuund), milleks on perspektiivne Kalamaja ümbersõidutee koos Kalamaja kalmistupargiga. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on rohestruktuuri koridorid vähemalt 50 m laiad ja koosnevad mitmesugustest haljastute tüüpidest. Rannaala üldplaneeringuga on eespool nimetatud rohestruktuuri koridor ja perspektiivne Kalamaja ümbersõidutee kavandatud ühele trassile ning seejuures öeldud, et mõningate rohestruktuuri koridoride lõikudes vajalikku laiust ei ole ja tõenäoliselt on raske seda ka saavutada. Seega, rannaala üldplaneering võimaldab rohestruktuuri koridoride laiuse osas teha erandeid. Senini kulgeb Kalaranna tänava trassil ajutine Kultuurikilomeeter - kergliiklustee, mille laiuseks on reserveeritud 16 m. Detailplaneeringus on ette nähtud Kalaranna tänava koridori laiendada 25 meetrini, nii nagu seda on käsitletud ka rannaala üldplaneeringus ning see realiseeritakse äralõigetega külgnevatest kruntidest (eelkõige Kalaranna tn 1 kinnistust). Laiendus on ette nähtud põhjusel, et võimaldada rajada sinna alleehaljastusega kahesuunaline sõidutee, kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele ning tänava vastasküljele kõnnitee. Lisaks on rannaäärne piirkond ette nähtud avalikuks rekreatsioonialaks ning detailplaneeringuga kavandatakse sinna seda piirkonda teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 m laiune rannapromenaad. Sellised kaks liikumissuunda (Kalaranna tänav ja rannapromenaad) loovad jalakäijatele ja kergliiklejatele paremad alternatiivsed liikumisvõimalused. Seetõttu võib summaarselt liikumis- ja rekreatsioonialade laiuseks arvestada 50 m, mis on kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga.

Amet jäi eriarvamusele maavanema 8. jaanuari 2015 kirja punktides 20 ja 22 esitatud märkuste osas, mis puudutasid üldplaneeringu põhilahenduse muutmist maakasutuse juhtotstarbe osas ning vastavasisulise põhjenduse esitamist ja üldplaneeringu muutmise fakti fikseerimist. Amet leidis, et tegemist ei ole kehtiva Paljasaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu põhilahenduse ulatusliku muutmisega, vaid täpsustamisega. Amet viitas rannaala üldplaneeringu seletuskirja punktile 3.4.1, mille kohaselt võib planeeritud juhtfunktsiooni asendada kuni 50% ulatuses ka teiste antud piirkonda sobivate maakasutuse funktsioonidega. Amet märkis, et detailplaneeringuga suurendatakse elamu- ja ärihoonete maad rannaala üldplaneeringu kohase jahi- ja reisisadama maa arvelt ainult vähesel määral ja alla 50% ulatuses.

Kaalunud ameti esitatud põhjendusi üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete täpsustamise või muutmise küsimuses, märkis maavanem 22. mail 2015 kirjas nr 6-7/2218, et jääb oma 8. jaanuari 2015 kirja nr 6-7/112 punktides 20 ja 22 esitatud seisukoha juurde, et detailplaneeringuga on kruntide pos 15 ja 16 osas ulatuslikult muudetud Paljasaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu põhilahenduse maakasutuse juhtotstarbeid seoses elamu- ja ärihoone maa ning jahi-ja reisisadama maa juhtotstarvetega alade ümberpaigutamisega vastavalt detailplaneeringu lahendusele. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kruntide pos 15 ja 16 maakasutuse juhtotstarvete osas üldplaneeringut muutev ning detailplaneeringu seletuskirja ja vajadusel jooniseid tuleb täiendada vastavasisulise selgituse ja üldplaneeringu muutmise põhjenduse esiletoomisega tulenevalt planeerimisseaduse nõudest.

Maavanem märkis veel, et kirjas toodud põhjendustest lähtuvalt on ta planeerimisseaduse nõudeid arvestades seisukohal, et krundi pos 16 osas on vajalik pärast planeeringumaterjalide täiendamist korraldada uus avalik väljapanek. Kuna krundi pos 16 (Kalaranna tänavast põhja jääv äripindadega 5-korruseliste korterelamute krunt suurusega 24 649 m2) lahendus on olulisel määral nii maakorralduslikult kui ka planeeringuliselt seotud kruntidega pos 15 (rannapromenaadi krunt suurusega 15 263 m2) ja pos 40 (kanalisatsiooni pumpla krunt suurusega 77 m2), mis jäävad mere ja krundi pos 16 vahele, siis tegi maavanem ettepaneku ka nende osas korraldada uus avalik väljapanek. Maavanem lisas, et annab Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osalisele kehtestamisele (v.a kruntide pos 15, 16 ja 40 osas) oma heakskiidu ja tegi ettepaneku Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes kehtestamisele minevast alast välja krundid pos 15, 16 ja 40.

Eeltoodust tulenevalt korraldasid amet ja Põhja-Tallinna Valitsus kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas avalikul väljapanekul 3. augustist kuni 3. septembrini 2015. Sellekohane teade ilmus 20. juulil 2016 ajalehes Eesti Päevaleht ja 10. augustil 2015 ajalehes Pealinn. Teadet ei ilmunud ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid, kuna nimetatud leht ei ilmu suvel regulaarselt.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid vastuväiteid ja ettepanekuid M. Vitismann, L-L. Pakosta, T. Verrev, J. Soans, K. Ratassepp, T. Torgo, Ü. Schmidt, R. Kotov ning T. Pehk, M. Saar, J. ja V. Saar ühiskirjaga. Lisaks esitas avaliku väljapaneku kestel Telliskivi Selts Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2375 inimese ühispöördumise „Tallinna Kalaranna tuleviku planeerimiseks”. Amet vastas vastuväidetele tähitud kirjadega 22. septembril ja 23. septembril 2015. Peamised ettepanekud ja vastuväited seisnesid avaliku ruumi vähesuses, sooviti sadamarajatiste vähendamist alal ja avalikku ruumi, mis sisaldab suplemise ja piknikupidamise võimalusi vähemalt praegusega samaväärselt, sooviti liivaranna säilimist ja et mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) oleks valdav osa ajast tagatud päikesevalgus, leiti et tuleb korrigeerida krundi piire ja vähendada hoonete ehitusmahtu, sooviti, et esimesena rajataks sotsiaalobjektid ja täiendavalt uuritaks detailplaneeringu mõju keskkonnale, puude säilimist ja merevaadete säilimist olemasolevatel hoonetel.

Ameti seisukohad esitatud vastuväidetele olid kokkuvõtvalt järgmised: detailplaneeringu kehtestamisega rakendub krundi positsioon 15 ja osaliselt krundi pos 16 rannapromenaadi alale vastavalt maaomaniku ja Tallinna linna vahel sõlmitud notariaalsele isikliku kasutusõiguse lepingule piirang, mis kohustab tagama rannapromenaadi ala avaliku kasutuse, andes seeläbi õigusliku aluse tegutseva sadamaga piirneva mereääre avalikuks kasutamiseks. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas märgitud, et mereäärse avaliku ruumi ja piki merepiiri vaba liikumise õiguse tagamiseks detailplaneeringu realiseerimise järgselt sadama territooriumi ei tarastata ning piki merepiiri tagatakse rannapromenaadi avalik kasutus (kavandatud rannapromenaadi laius on suurem kui seadusjärgne kallasraja laius 10 meetrit). Keskkonnaamet on detailplaneeringus ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustunud ja detailplaneeringu seletuskirja osasse „Ehituskeeluvööndi muutmise põhjendus” on märgitud, et ehituskeeluvööndit vähendatakse sidusa linnakeskkonna ja rekreatsiooniala saavutamiseks. Detailplaneeringu seletuskiri sätestab krundi pos 15 kohta, et krundi lõunaküljel kulgeb nn rannapromenaad jalakäijatele ja kergliiklejatele ning piki mere piiri kallasrada, st tagatakse jalakäijatele läbipääs. Promenaadi kasutuse üheks oluliseks osaks on selle piisava hulga istepinkide ja istumisaladega varustamine.

Detailplaneering näeb ette olemasoleva Kalasadama teenindamiseks vajalikud ruumid krundi pos 16 Kalasadama basseini poolses hoonestusalas. Vastavalt avalikustamisel olnud detailplaneeringu seletuskirjale on enne avaliku väljapaneku toimumist detailplaneeringust välja jäetud varem merele kavandatud sadamaala ning vastavalt korrigeeritud joonised ja seletuskiri, mistõttu vastab detailplaneering ühispöördumises esitatud eesmärgile: tagatud on avalik ruum, mis avaneb otse avamerele ega sisalda sadamarajatisi meres. Detailplaneeringus kajastatu tagab ühispöördumises soovitud avaliku ruumi, millele igaühel on igal ajal mugav juurdepääs. Detailplaneering ei piira avalikkuse juurdepääsu piirkonnale, vaid loob selleks selged õiguslikud alused. Kalaranna tn 1 kinnistust moodustatavate kruntide pos 15 ja pos 16 osaline koormamine isikliku kasutusõigusega Tallinna linna kasuks tagab detailplaneeringujärgse avaliku ala avaliku kasutuse. Detailplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et keelatud on ala tarastamine ja nõue, et kvartal peab olema olemasolevate hoonete elanikele ja linnaelanikele läbinähtav ja läbipääsetav. Käesoleva detailplaneeringuga uusi sadamarajatisi krundile pos 15 ei kavandata, ala ei tarastata ning tagatakse vaba juurdepääs merele.

Detailplaneering kajastab kohustust lahendada tulevane avalik ala viisil, et seal oleks lisaks promenaadile olemas ka vahetu kontakt merega, sh lauge liivarand. Amet ei pea põhjendatuks kitsendada tulevase arhitektuurivõistluse võimalusi, sätestades detailplaneeringuga nõude kindlasti säilitada olemasolev liivariba praegusel kujul. Detailplaneering võimaldab arhitektuurivõistlusel pakkuda erinevaid lahendusi mereäärse ala osas, sh on võimalus säilitada olemasolev kaldaala, millisel juhul säiliks olemasolev rand ja liivariba praegusel kujul, või pakkuda lahendus kaldaala avaliku ruumi täiendavaks laiendamiseks: detailplaneering näeb ette võimaluse laiendada mereäärset avalikku ruumi merre täitmise teel. Detailplaneeringu mõtte kohaselt peavad ka merre täitmist ettenägevad võistlustööd lähtuma detailplaneeringus krundi pos 15 osas sätestatud arhitektuurivõistluse nõuetest, tagades võimaluse vahetuks kontaktiks merega ning lauge liivaranna olemasolu. Detailplaneering kohustab liivaranna olemasolu tagama, mistõttu liivaranna ala koos vahetu ümbrusega detailplaneeringu põhijoonisel väärtusliku maastikuna märkimine ei ole vajalik. Detailplaneeringus on märgitud, et ala supelrannana kasutamine saab toimuda üksnes kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ning detailplaneeringus on ette nähtud avaliku kasutusega alad, liivaranna olemasolu ja seeläbi tagatakse ka piknikupidamise võimalused. Detailplaneeringu seletuskirja, sh arhitektuurivõistluse tingimusi, täiendati nõudega rajada hoonestus selliselt, et kõrgused mere suunas väheneksid astmeliselt, tagades võimalikult palju vaateid merele, liigendades merelt vaadeldavat linna siluetti, ning hoonete kavandamisel lähtuda põhimõttest, et mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) oleks valdav osa ajast tagatud päikesevalgus.

Avaliku kasutusega alad saab määrata isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga, seega ei ole avalikku kasutusse jäävate kinnistu osade omandamine otstarbekas. Kalaranna tn 1 kinnistust moodustatavate kruntide pos 15 ja pos 16 osaline koormamine isikliku kasutusõigusega Tallinna linna kasuks tagab detailplaneeringujärgse avaliku ala avaliku kasutuse. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt võib detailplaneeringu hoonestuse osas ellu viia etappidena, kusjuures ajutiste lahendustega tuleb igas etapis tagada parkimisvajadus ja katkematu rannapromenaadi toimivus. Rannaala üldplaneeringu kohaselt võib alale kavandada kuni viiekorruselisi hooneid suurima kõrgusega maapinnast 18 meetrit. Seega ei ole käesoleva detailplaneeringuga kavandatud hoonestuskõrguse planeerimine vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega.

Pärast arhitektuurivõistluste tulemuse selgumist on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata, kas planeeringu lahendust tuleks realiseerima hakata teatud järjekorras, näiteks ehitades enne korterelamuid valmis planeeringu ala taristu ja tulevasi elanikke teenindavad sotsiaalse infrastruktuuri objektid. Planeeritud ala keskkonnamõju on hinnatud rannaala üldplaneeringu koostamise käigus, mis on antud detailplaneeringu koostamise aluseks. Kohalik omavalitsus leiab, et detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei avalda mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Tallinna Linnavalitsus jättis 30. juuni 2008 korraldusega nr 1262-k Tallinna Kalasadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata, tuues eelnimetatud korralduses välja selleks täpsemad põhjendused.

Ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib paratamatult piirata lähiümbruses asuvate kinnistute omanike võimalusi oma kinnistu kasutamisel. Kuigi vaate varjamisega võib kaasneda põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguste riive, ei tähenda see, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses olevate planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 6. oktoobril 2015. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 23. septembril 2015 ajalehes Eesti Päevaleht, 28. septembril 2015 ajalehes Pealinn ja oktoobris 2015 ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid. K. Ratassepp nõustus kohaliku omavalitsuse selgitusega ning loobus avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest kirjaga. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustaval arutelul kohalik omavalitsus ja teised vastuväiteid esitanud isikud vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele ei jõudnud.

Pärast detailplaneeringu täiendavat avalikku väljapanekut kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas toimus 13. oktoobril 2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis nõupidamine, kus käsitleti täiendavalt Telliskivi Seltsi ettepanekuid ja vastuväiteid. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas Telliskivi Seltsile 4. novembri 2015 kirjaga nr 3-2/1567-290, milles märkis, et detailplaneeringut on täiendatud vastavalt kokkulepitule ning seletuskirjale on lisatud Telliskivi Seltsi saadetud skeem.

Samuti on arvestatud Telliskivi Seltsi järgmisi ettepanekuid: põhijoonisel on kajastatud olemasoleva liivaranna asukoht; välja on vahetatud põhijoonisel olev avaliku kasutusega alade skeem; tehnovõrkude osas on lisatud märkus, mille kohaselt tehnovõrkude ja servituutide asukohad täpsustatakse tulenevalt arhitektuurivõistluse tulemustest, üle on vaadatud maa-aluse hoonestusala tingmärk ning nenditud, et väärtuslikud puud säilivad. Seletuskirja on lisatud, et territooriumile ametliku supelranna kavandamine saab toimuda üksnes kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning kohalik omavalitsus saab ametliku supelranna kavandamise võimalikkust hinnata pärast detailplaneeringu kehtestamist (detailplaneering loob õigusliku aluse avaliku ruumi tekkeks). Detailplaneeringu seletuskirjas on sätestatud kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas avaliku arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus. Detailplaneeringu seletuskirja on pärast avalikku arutelu arhitektuurivõistluse tingimuste osas täiendatud.

Tallinna Linnavalitsus esitas Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide pos 15, 16 ja 40 osas 9. detsembri 2015 kirjaga nr LV-1/3235 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks, kuna kõiki detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud.

30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi korraldati Harju Maavalitsuses 19. jaanuaril ja 20. jaanuaril 2016 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Nõupidamisel selgus, et R. Kotovi esitatud vastuväite osas oli detailplaneeringu lahendust muudetud R. Kotovi jaoks rahuldaval viisil ning ta loobus oma vastuväitest kirjalikult. Kõigi ettepanekute ja vastuväidete osas kokkuleppele ei jõutud.

Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud T. Pehk teavitas Harju Maavalitsust 11. märtsi 2016 kirjaga, et tema ja teiste kirjas esitatud seisukohti käsitletaks ettepanekutena, mitte vastuväidetena detailplaneeringule. Samuti märkis T. Pehk, et nad on teadlikud ja nõus, et Harju maavanem ei pea nende ettepanekute kohta seisukohta andma ning ei soovi Tallinna linnalt esitatud ettepanekute osas enam täiendavate seisukohtade võtmist. M. Vitismann teatas Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisel, et jääb oma avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete juurde.

AS Pro Kapital Eesti esitas 11. märtsil 2016 Telliskivi Seltsi ja AS Pro Kapital Eesti poolt allkirjastatud kokkuleppe. Lepiti kokku, et detailplaneeringut täiendatakse kokkuleppe punktides 3.1-3.5 kokkulepitud sõnastuse osas. AS Pro Kapital Eesti esitas maavalitsusele 22. märtsil 2016 täiendatud kokkuleppe, millega Telliskivi Seltsi esindaja nõustus 21. märtsil 2016 allkirjaga.

Amet esitas 24. märtsi 2016 kirjaga nr 3-2/4260-5 maavalitsusele vastavalt Telliskivi Seltsi ja AS-i Pro Kapital Eesti kokkuleppele täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Detailplaneeringu seletuskirja täiendati: maaomanik ja Tallinna linn sõlmivad krundi pos 18 kinnistul jalakäijate liikumise tagamiseks isikliku kasutusõiguse lepingu, mille sisuks on pos 18 kinnistul jalakäijate liikumise tagamine. Isikliku kasutusõiguse ala täpsustub pärast pos 18 kinnistut hõlmava arhitektuurivõistluse tulemuse selgumist, millega määratakse ühtlasi ära jalakäijate liikumise täpne ala.

Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 3.3.1 lisati vastavalt kokkuleppe punktile 3.1, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmise järgselt paigaldab maaomanik 60 päeva jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmisest Kalaranna tn 1 kinnistul asuva piirdeaia Kalamaja poolsele küljele, ülekäiguraja lähedusse ja Jahu tänavalt tulijatele, Kalasadama basseini äärde, ülekäiguraja lähedusse täiendavad sissepääsuväravad (või avab märgitud kohtades täiendava juurdepääsu muul moel), mis peavad olema avatud ning mugavalt läbipääsetavad jalakäijale ja jalgratturile igal ajal. Juhul kui detailplaneeringu kehtestamise otsus vaidlustatakse, siis pikeneb vastava kohustuse täitmise aeg kuni detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise protsessi lõpuni ning vastav kohustus täidetakse pärast seda, kui on jõustunud otsus(ed), mille kohaselt jääb detailplaneeringu kehtestamise otsus jõusse (vaidlustused jäetakse rahuldamata). Juurdepääsu takistamine mereäärele ei ole lubatud pikemaks ajaks ega suuremas mahus, kui on vajalik ehitustööde läbiviimise perioodil ohutuse tagamiseks. Piirdeaia täielik eemaldamine peab toimuma samaaegselt detailplaneeringujärgse pos 16 kinnistu ehitustegevuse lõppemisega.

Seletuskirja peatükki 3.3.3. täiendati vastavalt kokkuleppe punktile 3.3: kruntidele pos 15 ja 16 ehituslubade väljastamisele ja mere võimalikule täitmisele peab eelnema rannapromenaadi arhitektuurivõistlus. Rannapromenaadi tingmärgiga tähistatud tänavate ja kergliiklusteede lõplik lahendus selgub arhitektuurivõistluse tulemusel. Seletuskirja peatükki 3.2.2 lisati vastavalt kokkuleppe punktile 3.4: detailplaneeringu lahendus sisaldab kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuivõrd kehtiva üldplaneeringu lahendused (detailplaneeringu ala osas) ei vasta enam heale linnaruumilise lahendusele. Samas on detailplaneering vastavuses menetluses oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Samuti on kohalik omavalitsus arvestanud kokkuleppe punktis 3.5 märgituga, et muus osas kehtestatakse Kalasadama detailplaneering sellisel kujul, nagu see on esitatud järelevalve teostamiseks Harju maavanemale, sealhulgas sisaldab detailplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt Telliskivi Seltsile saadetud kirjas märgitud planeeringu täiendusi.

Maavalitsuses toimunud nõupidamisel lepiti kokku: tingimusel, et detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse vastavalt kokkuleppele, võib Kalasadama detailplaneeringu menetluses esitatud Telliskivi Seltsi seisukohti käsitleda ettepanekutena, mitte vastuväidetena detailplaneeringule. Telliskivi Selts lisas, et on teadlik ja nõus, et Harju maavanem ei pea nende ettepanekute kohta planeerimisseaduse alusel seisukohta andma ning Telliskivi Selts ei soovi Tallinna linnalt seltsi esitatud ettepanekute kohta enam täiendavate seisukohtade võtmist. Telliskivi Selts kinnitas, et ei kavatse detailplaneeringut vaidlustada planeerimismenetluses ega ka pärast kehtestamist kui kehtestatud planeering vastab käesolevale kokkuleppele.

Vastavalt kokkuleppele leidsid Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital Eesti, et Kalasadama detailplaneeringu menetluse ja toimunud dialoogi käigus on leitud lahendus kohalikele elanikele oluliste väärtuste nagu Kalasadama liivarand kaitsmise osas, mis arvestab nii era- kui ka avalike huvidega.

Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et kohalik omavalitsus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ei ole teinud lubamatuid kaalutlusvigasid ning on piisavalt põhjendanud kehtiva rannaala üldplaneeringu muutmise vajadust. Harju maavanem andis 29. märtsi 2016 kirjas nr 6-7/2218 Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide pos 15, 16 ja 40 osas edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

Detailplaneeringu avalike väljapanekute käigus esitatud vastuväited ja ettepanekud ning ameti seisukohad ja kaalutlused on terviklikult esitatud detailplaneeringu koosseisus kaustades köites 3 „avalikustamine 2008”, „avalikustamine 2012”, „avalikustamine 2015”. Ameti kaalutlused on terviklikult esitatud detailplaneeringu I avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta 17. septembri, 6. novembri, 10. novembri ja 29. detsembri 2008 kirjades nr 2-1/1567; detailplaneeringu II avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta 17. oktoobri 2012 kirjas nr 3-2/1567, 5. septembri kirjades nr 3-2/1567, 3-2/1567-212, 3-2/1567-207, 3-2/1567-206, 3-2/1567-211, 3-2/1567-214, 3-2/1567-212, 6. septembri kirjades nr 3-2/1567-218, 3-2/1567-217, 3-2/1567-215, 3-2/1567-216, 3-2/1567-213, 7. septembri kirjades nr 3-2/1567, 3-2/1567-223, 3-2/1567-222, 3-2/1567-227, 3-2/1567-225, 3-2/1567-226, 3-2/1567-228; detailplaneeringu III avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta 22. septembri ja 23. septembri 2015 kirjades nr 3-2/1567-273; 3-2/1567-274; 3-2/1567-276; 3-2/1567-277; 3-2/1567-278; 3-2/1567-279; 3-2/1567-280; 3-2/1567-281; 3-2/1567-282; 3-2/1567-283. Eelnimetatud kirjades sisalduvad ameti põhjendused ja seisukohad on osa käesoleva haldusakti põhjendustest.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu koostamist taotles AS Kalaranna esindaja A.  Laurits 9. jaanuaril 2003 registreeritud avaldusega.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, AS Pro Kapital Eesti ja aktsiaselts NORD PROJEKT on 5. septembril 2012 sõlminud halduslepingu nr 3-6/126.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2003 korraldusega nr 2503-k „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine”, mille eesmärk oli planeeritavale maa-alale linnakeskuse laiendamine, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs mereäärsele alale; kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; Kalaturu rajamine; Kalamaja möödasõidutee koridori määramine koos haljaskoridori säilitamisega; planeeritavale alale jäävate kruntidele piiride ja ehitusõiguse ulatuse määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 11. novembril 2003. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 25. oktoobril 2006. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 1. novembril 2006.

Detailplaneeringu koostas aktsiaselts NORD PROJEKT. Detailplaneering on koostatud kooskõlas detailplaneeringu taotluse ja koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega”. Detailplaneeringule on lisatud Osaühingu JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB koostatud müratasemete hindamine, dendroloogiline inventuur on koostatud Tallinna Botaanikaia teadurite Jüri Elliku ja Olev Abneri poolt mais 2004.

Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmääruse” § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus), Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Kalaranna tn 1 kinnistu omanik AS Pro Kapital Eesti, Kalasadama tn 27 kaasomanikud Van Dahl Investments OÜ, OÜ UBS REPRO, P. Kraas ja M. Radik, Osaühing Entec Eesti, Võrgu tn 10 korter nr 7 omanik, Võrgu tn 10 korter nr 4 omanik, Võrgu tn 10 korter nr 10 omanik Osaühing Omega Shipping Baltic, Võrgu tn 10 korter nr 9 omanik, Võrgu tn 10 korter nr 8 üks kaasomanik J.-P. Leskinen, Suur-Patarei tn 4 // Võrgu tn 3 endine omanik Sadamahotellide OÜ, aktsiaselts NORD PROJEKT, Liven Kodu 4 OÜ, Aktsiaselts NCC Ehitus (praegu OÜ NCC Ehitus), Mere Kinnisvara OÜ, SWECO Projekt AS ja Kalasadama Kinnisvara OÜ kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Suur-Patarei tn 16 kinnistu omanik aktsiaselts SUUR-PATAREI KUUSTEIST märkis, et on tutvunud detailplaneeringuga.

Tehnilise Järelevalve Amet on märkinud, et kooskõlastab detailplaneeringu Veeteede Ameti poolse märkusega asendada väljend „meremärgi nähtavus liinidel” väljendiga „Kalasadama liitsihi märkide nähtavus laevateelt”.

Tingimus on täidetud.

Maa-amet on märkinud järgmist:

1) riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0710220047 maaüksusest planeeritud krundile pos 34, suurusega 1032 m2 ja sihtotstarbega elamumaa, millele on planeeritud maksimaalselt kuni 4 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega (Suur-Patarei tänava suhtes) elamu ehitusõigus, maksimaalselt 377 m2 suuruse maapealse ja maksimaalselt 600 m2 suuruse maa-aluse ehitusaluse pindalaga (Suur-Patarei tänava suhtes) ehk maksimaalselt 600 m2 suuruse maapealse ehitusaluse pindalaga Kalamaja möödasõidutee suhtes, palume kavandada krundile juurdepääs nii astangu alt Võrgu tänava kaudu kui ka astangu pealt Suur-Patarei tänavalt;

2) Põhja pst 25 kinnistu on planeeritud jagada neljaks: kaks lõpliku suurusega krunti - krunt pos 1 suurusega 1405 m2 ja sihtotstarbega 40% ärimaa ja 60% elamumaa ning krunt pos 4 suurusega 2715 m2 ja sihtotstarbega 20% ärimaa ja 80% elamumaa; kaks nn ajutist krunti - krundid pos 2/1 ja pos 3/1. Joonisel pos-ga 2 tähistatud nn ajutine krunt suurusega 720 m2 ja sihtotstarbega 50% ärimaa ja 50% elamumaa olnuks õige tähistada pos-ga 2/1, sest viimasele on planeerimisettepanekuga ette nähtud liita jätkuvalt riigi omandis olevast maast planeeritud nn ajutine krunt pos 12/2. Tegelikult olnuks õige viimane, suurus 40 m2 ja sihtotstarve 50% ärimaa ja 50% elamumaa, tähistada pos-ga 2/2. Nn ajutistest kruntidest pos 2/1 ja pos 2/2 kokku liidetava lõpliku krundi pos 2 suuruseks on planeeritud 760 m2 ja sihtotstarbeks 50% ärimaa ja 50% elamumaa. Joonisel pos-ga 3 tähistatud nn ajutine krunt suurusega 1932 m2 ja sihtotstarbega 85% ärimaa ja 15% elamumaa olnuks õige tähistada pos-ga 3/1, sest viimasele on planeerimisettepanekuga ette nähtud liita reformimata jätkuvalt riigi omandis olevast maast planeeritud nn ajutine krunt pos 12/1. Tegelikult olnuks õige viimane, suurus 221 m2 ja sihtotstarve 85% ärimaa ja 15% elumaa, tähistada pos-ga 3/2. Nn ajutistest kruntidest pos 3/1 ja pos 3/2 kokku liidetava lõpliku krundi pos 3 suuruseks on planeeritud 2153 m2 ja sihtotstarbeks 85% ärimaa ja 15% elamumaa. Kõikide nn ajutiste kruntide piirid peavad olema tähistatud ühesuguse tingmärgiga, s.o punase katkendliku joonega. Kuna tabelites „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded” ja „Andmed kruntide moodustamiseks” peavad kajastuma planeeritud kruntide pos 2 ja pos 3 lõplikud suurused, sihtotstarbed, ehitusõigused ja kitsendused, palume vastuolud kõrvaldada;

3) jätkuvalt riigi omandis olevast maast on planeeritud nn ajutine teemaakrunt pos 20 (pidanuks olema tähistatud näiteks pos-ga 20/4), mille suurus on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 6. oktoobri 2010 korraldusega nr 1511-k munitsipaalomandisse taotletud Kalaranna tänav T1 maatükiks nimetatud maatüki suurusega 8578 m2 ja sihtotstarbega transpordimaa. Viimane on kavandatud liita reformimata riigimaast planeeritud nn ajutise teemaakrundiga pos 20/2, suurus 395 m2 ja sihtotstarve transpordimaa, ning eraomandis kinnistutest planeeritud nn ajutiste teemaakruntidega pos 20/1, suurus 5060 m2 ja sihtotstarve transpordimaa, ja pos 20/3, suurus 306 m2 ja sihtotstarve transpordimaa. Kuna planeeritavas alas nähakse Kalaranna tänavamaa moodustada neljast nn ajutisest krundist, pidanuks põhijoonisel olevas kruntide moodustamise tabelis kajastuma Kalaranna tänavamaakrundi pos 20 (Kalasadama tn ja Suur-Patarei tn vahelises lõigus) lõplik suurus 14 339 m2, mitte tabelis esitatud 8578 m2, mis on ajutise krundi suurus;

4) palume kõikide planeeritud nn ajutiste kruntide alusel esitada põhijoonisel ja tabelites planeeritud lõpliku suuruse ja pos-de nr-tega krundid. Näiteks olgu siinkohal toodud planeeritud 4487 m2 suurune krunt pos 27, mis on planeeritud eraomandis Kalasadama tn 27 kinnistu osast pos 27/2 ja kahest reformimata jätkuvalt riigi omandis olevast maatükist pos 27/1 suurusega 98 m2 ja pos 27/3 suurusega 71 m2;

5) planeeritud 5550 m2 suuruse teemaakrundi pos 42 näol ei ole enam tegemist reformimata riigimaaga, nii nagu on esitatud planeerimisettepanekus, vaid on tegemist munitsipaalomandis oleva Kalasadama tänav T2 maaüksusega, mis on registreeritud maakatastris 20. novembril 2010. Palume põhijoonisel olevas tabelis „Andmed krundi moodustamiseks” vastavad parandused sisse viia;

6) kultuurimälestiste registris registreeritud arhitektuurimälestistest tulenevad piirangud, looduskaitseseadusest tulenevad piirangud jne tuleb samuti kanda tabeli „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded” piirangute lahtrisse. Samuti pidanuks Kalaranna tn 1a kinnistul (krunt pos 19) asuvast säilitatavast kanalisatsioonipumplast tulenev 20 m laiune sanitaarkaitsetsoon kui maakasutuse kitsendus kajastuma kruntide kitsenduste lahtris. Vältimaks võimalikke hilisemaid mitmetimõistmisi, palume kõik kruntidele planeeritud ja seadustest tulenevad maakasutuse kitsendused esitada kruntide kitsenduste lahtris;

7) jätkuvalt riigi omandis olevast maast nn ajutise krundi pos 24/1 suurusega 46 m2 planeerimine on põhjendatud üksnes juhul, kui nimetatud ajutise krundi sihtotstarbeks on planeeritud elamumaa ja viimane on planeeritud liita Suur-Patarei tn 18a kinnistust planeeritud nn ajutise krundiga pos 24. Maa-ameti hinnangul pidanuks viimane olema positsioneeritud näiteks pos-ga 24/2. Nn ajutise krundi pos 24/1 suurusega 46 m2 ja sihtotstarbega üldmaa planeerimine jätkuvalt riigi omandis olevast maast ei ole Maa-ameti poolt aktsepteeritav, sest sellisel juhul ei näe Maa-amet võimalust selle maa osas maareformi läbiviimiseks.

Maa-amet palus planeeritaval alal kavandatud kõikide kruntide suurused, piirid, ehitusõigused ja maakasutuse kitsendused tähelepanelikult veelkord üle kontrollida, vältimaks olukorda, kus planeeringu kehtestamise järel maakatastrile registreerimiseks esitatavate maaüksuste suurused ja piirid ei vasta planeeritud kruntide, sh nn ajutiste kruntide suurustele ja piiridele. Maa-amet lisas, et ei esita eelöelduga arvestamise korral täiendavaid vastuväiteid parandatud/muudetud planeerimisettepanekule.

Tingimused on täidetud.

Suur-Patarei tn 20 kinnistu omanik Aktsiaselts MERKO EHITUS märkis, et detailplaneeringus on Suur-Patarei tn 20 kinnistu idakülg tähistatud tulemüürina. Arvestades planeeritava hoonestuse kaugust olemasolevast hoonest, ei ole tulemüür vajalik. Aktsiaselts MERKO EHITUS märkis veel, et parkimiskohtade arv tuleb viia vastavusse Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”.

Märkusi on detailplaneeringus arvestatud.

Tallinna Kommunaalamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et seletuskirjas tuleb lisada kaalutlused merevee tõusu puhuks katastroofi tagajärjel.

Tingimus on detailplaneeringus määratud ehitusprojekti koostamiseks.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis oma kirjas järgmist:

1) kooskõlastada detailplaneering Keskkonnaametiga seoses ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega;

2) esitatud mürahinnangus puuduvad andmed tulevase kalaturu mootorpaatidest ja Osaühingu Copterline Estonia (praegu Osaühing Copterline) tegevusest põhjustatud müra kohta.

Keskkonnaamet on 2. detsembri 2009 kirjaga nr 14-9/2520-7 ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustunud. Kalaturu taastamise võimalust on nõudnud Tallinna Linnavalitsus 14. aprilli 2010 korraldusega nr 571-k „Tallinna linna, AS Pro Kapital Eesti ja Tulundusühistu Kalaturustusühistu vahelise koostöölepingu projekti heaks kiitmine ja volituse andmine Karin Tammemäele”. Helikopterite maandumisväljakut ei ole detailplaneeringu piirkonda ette nähtud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmise tingimusega:

1) lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist keskkonnaametiga, ehitustööde tegemiseks Tallinna lahes taotleda Keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba;

2) Põhja pst 35 ja 37 ning Suur-Patarei tn 20 kinnistutele tehtavate reostusuuringute aruanded ja saneerimiskavad esitada läbivaatamiseks keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnale enne ehitusprojekti koostamist;

3) Suur-Patarei tn 20 kinnistul tampoonitud endise limonaaditehase puurkaevu päisele pealeehitamise tingimused taotleda Harjumaa Keskkonnateenistuselt enne ehitusprojekti koostamist, tingimused lisada ehitusprojektile;

4) uushaljastuse projekteerimisel arvestada olemasolevate ja rajatavate tehnovõrkude kaitsetsoonidega, lahendused kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. Mereranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitame keskkonnaministrile pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavalitsuses.

Tingimused on detailplaneeringus määratud ehitusprojekti koostamiseks. Keskkonnaamet on 2. detsembri 2009 kirjas nr 14-9/2520-7 nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega põhijoonisel esitatud ulatuses.

AS Tallinna Küte, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, aktsiaselts Eesti Gaas, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu Telia Eesti AS), Elektrilevi OÜ ja Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastasid detailplaneeringu planeeringu lahenduse kohta tingimusi esitamata. Tingimused, mis esitati ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks, on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Maa-amet (praegu Tallinna Linnavaraamet) esitas detailplaneeringu kohta märkused, mis on täidetud.

Mere Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta oma märkused. Põhja pst 37 kinnistu ei jää enam Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu alasse, vaid Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu alasse ning kinnistu omanik Mere Kinnisvara OÜ on Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kuna detailplaneering sisaldab Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem märkis oma kirjas järgmist:

1) lisada planeeringule väljavõte kehtivast Tallinna linna üldplaneeringust ning Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringust, millel fikseerida planeeritava ala paiknemine;

2) kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamise vajadust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korral tuleb teha algatamata jätmise otsus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud tingimustele;

3) ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes keskkonnaministri nõusolekul. Vajaliku nõusoleku saamiseks peab kohalik omavalitsus esitama keskkonnaministrile kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud planeeringu koos asjakohaste põhjendustega;

4) veekogu süvendamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks peab olema vee erikasutusluba. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa mere puhul Keskkonnaministeerium (hetkel kehtiva seaduse redaktsiooni korral Keskkonnaamet).

Harju maavanem lisas, et peab vajalikuks määrata Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringule täiendava kooskõlastuse Keskkonnaministeeriumiga ja Harju Keskkonnateenistusega (praegu Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon).

Tingimusi on detailplaneeringu koostamisel arvestatud ja Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1262-k „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” jäeti Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas”. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 4. juuli 2008 ajalehes Postimees.

Tallinna Linnavalitsus esitas 25. septembri 2009 kirjaga nr 6.1-4.2/1599-5 Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k vastuvõetud „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu” Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamiseks. Keskkonnaamet on 2. detsembri 2009 kirjaga nr 14-9/2520-7 nõustunud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamisega.

Detailplaneering oli esimesel avalikul väljapanekul 7.-22. augustini 2008. Sellekohane teade ilmus 30. juulil 2008 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited ligikaudu 300 inimest (sh Eesti Arhitektide Liit, Telliskivi Selts, Mittetulundusühing Uue Maailma Selts, AS Morrison Invest esindaja ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ, T. Laigu ja piirkonna elanikud).

Nimetatud protestidele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 5. septembril, 17. septembril, 6. novembril, 10. novembril, 29. detsembril 2008 kirjadega nr 2-1/1567. Lisaks on amet detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutele vastanud 2012. veebruari kirjadega ning andnud vastuväidete kohta täiendavaid selgitusi.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste esimene avalik arutelu toimus 17. novembril 2009. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 6. novembril 2009 ajalehes Postimees. Avalikustamise jooksul esitatud vastuväiteid tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu 6. mai 2010 kirjaga nr LV-1/3235 ja 2. juuni 2011 kirjaga nr 3-2/1567 maavanemale järelevalve teostamiseks, sest kõiki detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud.

Lisaks esitas Harju Maavalitsus oma 16. septembri 2011 kirjas nr 2.1-13k/2904 küsimuse, kas kohalikul omavalitsusel on kavas viia Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu ning Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendused omavahel kooskõlla või muuta kehtestamisele mineva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ala suurust, jättes sealt välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala.

Amet asus seisukohale, et Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering tuleb kehtestada osaliselt, jättes kehtestamisele minevast alast välja Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga kattuva maa-ala (st krundid pos 6-14 ja 39-44).

23. mai 2012 kirjas märkis maavanem, et võttes arvesse asjaolu, et avalikust väljapanekust on möödas ligi neli aastat, tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada Kalasadama ümbruse detailplaneeringu uus avalik väljapanek.

Eeltoodust tulenevalt korraldasid amet ja Põhja-Tallinna Valitsus uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli teist korda planeerimisseaduse § 18 kohasel avalikul väljapanekul 13. juulist kuni 10. augustini 2012. Sellekohane teade ilmus 4. juulil 2012 ajalehes Postimees. Teateid ei ilmunud ajalehtedes Pealinn ja Põhja-Tallinna Sõnumid, kuna nimetatud lehed ei ilmu suvel regulaarselt. Kõikidele puudutatud isikutele edastati koos avaliku väljapaneku teatega Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringusse pärast vastuvõtmist sisse kantud olulisemad muudatused. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati 20 kirjalikku ettepanekut, sh Telliskivi Seltsi ettepanekud 2052 allkirjaga, AS-i Morrison Invest; Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni, Eesti Arhitektide Liidu ja piirkonna elanike ettepanekud, lisaks laekus ka 30 kirjalikku toetusallkirja. Amet vastas vastuväidetele tähitud kirjadega.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 18. septembril 2012. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 30. augustil 2012 ajalehes Postimees ja 3. septembril 2012 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud avaldusi tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsus esitas detailplaneeringu veelkord Harju maavanemale järelevalve teostamiseks 12. detsembri 2013 kirjaga nr LV-1/3235.

Harju Maavalitsuses 26. mail 2014 toimunud arutelul lepiti mh kokku selles, et Telliskivi Selts esitab oma täpsustused ja täiendused detailplaneeringu II avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete kohta hiljemalt 6. juunil 2014. Sellest tulenevalt saatis Telliskivi Selts 6. juunil 2014 e-kirjaga Harju Maavalitsusele selgitused seltsi 10. augustil 2012 esitatud vastuväidetele.

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes pidas Harju maavanem oma 30. juuni 2014 kirjas nr 6-7/2014/2947 vajalikuks märkida, et vastuväidete lahendamise ja detailplaneeringu järelevalve menetluse jätkamise seisukohalt on oluline, et amet annaks sisulised ja põhjendatud vastused Telliskivi Seltsi esitatud vastuväidetele. Samuti paluti selgitada, millistest kaalutlustest lähtuvalt on detailplaneeringus krundi pos 15 planeerimisel jäetud arvestamata sadama planeerimise eripärad ning selgitada välja, kas detailplaneeringu joonistele kantud rannajoone asukoht ja ehituskeeluvööndi arvestamise põhimõtted on õiged.

Vastusena maavanema palutud selgitustele teatas amet oma 22. oktoobri 2014 kirjas nr 3-2/1567-255 oma seisukoha.

Harju maavanem vastas ametile 18. novembril 2014 kirjaga nr 6-7/2014/2947 ning tegi ettepaneku täiendada detailplaneeringu põhijoonist. Samuti märkis maavanem, kuna teadaolevalt on Tallinna Linnavalitsus Kalaranna tänava tööprojekti heaks kiitnud ning käimas on ettevalmistustööd teeehituse alustamiseks, tuleks heakskiidetud projektist tulenev teelahendus kanda detailplaneeringusse. Ühtlasi teatas maavanem, et pärast järelevalve märkuste kohaselt korrigeeritud detailplaneeringu materjalide maavanemale edastamist on kavas anda seisukohad Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalikel väljapanekutel lahendamata jäänud vastuväidetele ning korraldada täiendav arutelu ameti, Telliskivi Seltsi ja AS-i Pro Kapital Eesti esindajatega.

Vastuseks eelkirjeldatud järelevalve märkustele, teatas amet oma 26. novembri 2014 kirjas nr 3-2/1567, et detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist on täiendatud, sh on korrigeeritud lehekülgedel 15 ja 25 olevaid skeeme, arhitektuurivõistluse tingimuste osa ning lisatud on viited Kalaranna tänava projekti kohta.

8. jaanuari 2015 kirjas nr 6-7/112 asus maavanem seisukohale, et kirja punktides 19, 20, 21, 22, 23 esitatud märkustest tulenevalt ei saa detailplaneeringut pidada hetkel nõuetekohaseks ning et järelevalve teostaja märkuste ja ettepanekutega arvestamine on eelduseks Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu järelevalve menetluse jätkamisele planeerimisseaduses § 23 lõikes 6 sätestatud korras.

Amet andis maavanema 8. jaanuari 2015 kirjas esitatud märkuste kohta oma seisukoha 27. veebruari 2015 kirjaga nr 3-2/14/1567. Amet nõustus maavanema kirja punktides 19 ja 21 esitatud märkusega, mis puudutasid sadamaala välja jätmist praegu kehtestamisele minevast planeeringu alast ja rohekoridori laiuse muutmise põhjendamist. Amet jäi eriarvamusele maavanema kirja punktides 20 ja 22 esitatud märkuste osas, mis puudutasid üldplaneeringu põhilahenduse muutmist maakasutuse juhtotstarbe osas ning vastavasisulise põhjenduse esitamist ja üldplaneeringu muutmise fakti fikseerimist. Amet leidis, et tegemist ei ole kehtiva Paljasaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu põhilahenduse ulatusliku muutmisega, vaid täpsustamisega.

Kaalunud ameti esitatud põhjendusi üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete täpsustamise või muutmise küsimuses, märkis maavanem 22. mai 2015 kirjas nr 6-7/2218, et jääb oma 8. jaanuari 2015 kirja nr 6-7/112 punktides 20 ja 22 esitatud seisukoha juurde, et detailplaneeringuga on kruntide pos 15 ja 16 osas ulatuslikult muudetud Paljasaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu põhilahenduse maakasutuse juhtotstarbeid, seega on detailplaneeringu lahendus kruntide pos 15 ja 16 maakasutuse juhtotstarvete osas üldplaneeringut muutev ning detailplaneeringu seletuskirja ja vajadusel jooniseid tuleb täiendada vastavasisulise selgituse ja üldplaneeringu muutmise põhjenduse esiletoomisega tulenevalt planeerimisseaduse nõudest.

Maavanem märkis veel, et kirjas toodud põhjendustest lähtuvalt on ta planeerimisseaduse nõudeid arvestades seisukohal, et krundi pos 16 osas on vajalik pärast planeeringumaterjalide täiendamist korraldada uus avalik väljapanek. Kuna krundi pos 16 lahendus on olulisel määral nii maakorralduslikult kui ka planeeringuliselt seotud kruntidega pos 15 ja pos 40, mis jäävad mere ja krundi pos 16 vahele, siis tegi maavanem ettepaneku ka nende osas korraldada uus avalik väljapanek. Maavanem lisas, et annab Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osalisele kehtestamisele (v.a kruntide pos 15, 16 ja 40 osas) oma heakskiidu ja tegi ettepaneku Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes kehtestamisele minevast alast välja krundid pos 15, 16 ja 40.

Eeltoodust tulenevalt korraldasid amet ja Põhja-Tallinna Valitsus kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas avalikul väljapanekul 3. augustist kuni 3. septembrini 2015. Sellekohane teade ilmus 20. juulil 2016 ajalehes Eesti Päevaleht ja 10. augustil 2015 ajalehes Pealinn. Teadet ei ilmunud ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid, kuna nimetatud leht ei ilmu suvel regulaarselt.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid vastuväiteid ja ettepanekuid M. Vitismann, L-L. Pakosta, T. Verrev, J. Soans, K. Ratassepp, T. Torgo, Ü. Schmidt, R. Kotov ning T. Pehk, M. Saar, J. ja V. Saar ühiskirjaga. Lisaks esitas avaliku väljapaneku kestel Telliskivi Selts Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2375 inimese ühispöördumise „Tallinna Kalaranna tuleviku planeerimiseks”. Amet vastas vastuväidetele tähitud kirjadega 22. septembril 2015 ja 23. septembril 2015.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 6. oktoobril 2015. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 23. septembril 2015 ajalehes Eesti Päevaleht, 28. septembril 2015 ajalehes Pealinn ja oktoobris 2015 ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid. K. Ratassepp nõustus kohaliku omavalitsuse selgitusega ning loobus avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest kirjaga. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustaval arutelul kohalik omavalitsus ja teised vastuväiteid esitanud isikud vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele ei jõudnud.

Pärast detailplaneeringu täiendavat avalikku väljapanekut kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas toimus 13. oktoobril 2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis nõupidamine, kus käsitleti veelkord Telliskivi Seltsi ettepanekuid ja vastuväiteid. Amet vastas Telliskivi Seltsile 4. novembri 2015 kirjaga nr 3-2/1567-290, milles märkis, et detailplaneeringut on täiendatud vastavalt kokkulepitule ning seletuskirja on lisatud Telliskivi Seltsi saadetud skeem.

Tallinna Linnavalitsus esitas Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide pos 15, 16 ja 40 osas 9. detsembri 2015 kirjaga nr LV-1/3235 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks, sest kõiki detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud.

30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel korraldati Harju Maavalitsuses 19. jaanuaril ja 20. jaanuaril 2016 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Nõupidamisel selgus, et R. Kotovi esitatud vastuväite osas oli detailplaneeringu lahendust muudetud R. Kotovi jaoks rahuldaval viisil ning ta loobus oma vastuväitest kirjalikult. Kõigi ettepanekute ja vastuväidete osas kokkuleppele ei jõutud.

Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud T. Pehk teavitas Harju Maavalitsust 11. märtsil 2016 kirjaga, et tema ja teiste poolt kirjas esitatud seisukohti käsitletaks ettepanekutena, mitte vastuväidetena detailplaneeringule. Samuti märkis T. Pehk, et nad on teadlikud ja nõus, et Harju maavanem ei pea nende ettepanekute kohta seisukohta andma ning ei soovi Tallinna linnalt esitatud ettepanekute kohta enam täiendavate seisukohtade võtmist. M. Vitismann teatas Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisel, et jääb oma avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete juurde.

Maavalitsuses toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et tingimusel, et detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse vastavalt kokkuleppele, võib Kalasadama detailplaneeringu menetluses Telliskivi Seltsi esitatud seisukohti käsitleda ettepanekutena, mitte vastuväidetena detailplaneeringule. Telliskivi Selts lisas, et on teadlik ja nõus, et Harju maavanem ei pea nende ettepanekute kohta planeerimisseaduse alusel seisukohta andma ning Telliskivi Selts ei soovi Tallinna linnalt nende esitatud ettepanekute osas enam täiendavate seisukohtade võtmist. Telliskivi Selts kinnitas, et ei kavatse detailplaneeringut vaidlustada planeerimismenetluses ega ka pärast kehtestamist, kui kehtestatud planeering vastab käesolevale kokkuleppele.

Vastavalt kokkuleppele leidsid Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital Eesti, et Kalasadama detailplaneeringu menetluse ja toimunud dialoogi käigus on leitud lahendus kohalikele elanikele oluliste väärtuste nagu Kalasadama liivarand kaitsmise osas, mis arvestab nii era- kui ka avalike huvidega.

Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et kohalik omavalitsus oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ei ole teinud lubamatuid kaalutlusvigasid ning on piisavalt põhjendanud kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise vajadust. Harju maavanem andis 29. märtsi 2016 kirjas nr 6-7/2218 Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide pos 15, 16 ja 40 osas edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 20 lg 5 kohaselt võib linnavalitsus põhjendatud vajadusel kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritud maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 1 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuse tegemise päevast järgmisi isikuid: Mittetulundusühing Uue Maailma Selts, Telliskivi Selts, Peeter Keek, Triin Keek, Urmo Rae, Liivi Haamer, Martin Kuljus, Toomas Kullerkup, Tauno Peit, Pille Kask, Sigrid Paiste, Priit Alamäe, Erkki Alamäe, Piret Roos, Elbe Kuldmäe, Janne Villak, Ilga Pauser, Halmar Heinarts, Annika Õis, Madli Vitismann, Anne Oks, Kertu Kurist, Jaan Tulviste, Marten Kaevats, Peeter Pällin, Alo Rõõmussaar, Andres Herkel, Jaan Tiidemann, Ellen Liigus, Katrin Tombak, Marten Kirsipuu, Liisa-Ly Pakosta, Rasmus Schneider, Kristiina Sipelgas, Krista Teinveld, Ruuta Ruttas-Küttim, Kristiina Luht, Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristo Sepp, Terje ja Maidu Behrs, Krista Mölder, Ainar Nurk, Mari-Iris ja Indrek Saarepera, Kristel Ratassepp, Nele Soobik, Ketlin Keir, Ingrid Saaroja, Merle Kitsapea, Jüri Lass, Helmet Raja, Oivo Manninen, Meelis Niinepuu, Triin Veersalu, Aivar Reidla, Kaido Floren, Krista Hirvoja, Sirje Palo, Kristin Rammo, Martin Lillo, Renada Lillo, Raivo Kotov, AS Morrison Invest, Toomas Verrev, Teet Torgo, Tarmo Rammo, Liina Trishkina, Heli Kuum, Teele Pehk, Mihkel Saar, NCC Kalaranna Tähekodu OÜ, Eesti Arhitektide Liit jt vastavalt nimekirjale.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuse tegemise päevast Kalaranna tn 1, Kalaranna tn 1a, Kalaranna tn 4, Kalasadama tn 3c, Kalasadama tn 8, Kalasadama tn 27, Põhja pst 23, Põhja pst 25, Põhja pst 27, Põhja pst 35, Põhja pst 37, Suur-Patarei tn 1, Suur-Patarei tn 2, Suur-Patarei tn 3, Suur-Patarei tn 4 // Võrgu tn 3, Suur-Patarei tn 5, Suur-Patarei tn 7, Suur-Patarei tn 9, Suur-Patarei tn 13, Suur-Patarei tn 15e, Suur-Patarei tn 16, Suur-Patarei tn 16a, Suur-Patarei tn 17, Suur-Patarei tn 18, Suur-Patarei tn 18a, Suur-Patarei tn 18b, Suur-Patarei tn 19, Suur-Patarei tn 20, Suur-Patarei tn 21, Suur-Patarei tn 21a, Suur-Patarei tn 21b, Suur-Patarei tn 22, Suur-Patarei tn 23, Suur-Patarei tn 23a, Suur-Patarei tn 24, Suur-Patarei tn 25, Suur-Patarei tn 27 // Vana-Kalamaja tn 48, Võrgu tn 6, Võrgu tn 8, Võrgu tn 10 omanikke, AS-i Pro Kapital Eesti, AS-i Nord Projekt ja Maa-ametit.

Planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Kuna planeeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut”, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees