|
|
Tallinna
Linnavolikogu 19. mai 2016
otsuse nr 93
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8,
Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu
kehtestamine Kesklinnas” juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas
asuva 4,82 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering, K-Projekt
Aktsiaseltsi töö nr 08261. Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Tatari tn
51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6,
Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistutest
kolmteist ärimaa sihtotstarbega krunti, kaks 15% äri- ja 85% elamumaa
sihtotstarbega krunti, kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti, üks äri- või
transpordimaa sihtotstarbega krunt ja üks sotsiaalmaa (üldkasutatava maa)
sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele kokku
kuni neljateistkümne omavahel plokistatud, kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega, äriruumidega, mitme korteriga elamu, kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks ja planeeritud maa-alal asuvate hoonete, sh ehitismälestiste
A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja,
elektrijaama ja veetorni ümberehitamiseks ärihooneteks ning kruntide kasutamise
tingimused.
Detailplaneeringuga muudetakse
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane
ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.
Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel
muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196
kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja
lähiala detailplaneering” ja Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi
2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneering” käesolevas detailplaneeringus planeeritud
maa-ala osas.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub
Kesklinnas, Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava
vahelises kvartalis. Planeeritud ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Pärnu
maantee äärne ala on hoonestatud peamiselt korterelamutega, mille esimesel
korrusel paiknevad kauplused ja teenindusasutused. Tatari ja Vana-Lõuna tänava
ääres asub nii tootmis-, äri- kui ka eluhooneid. Tatari tänava äärsed hooned on
kuni 9-korruselised. Planeeritud alaga külgnevale Tatari tn 51 kinnistule on
ehitatud büroohoone Statistikaameti tarbeks. Kontaktvööndi kaguosa kohta on
kehtestatud detailplaneering kuni 7-korruseliste hoonete (mh ärihoone ja kahe
äriruumidega elamu) ehitamiseks, kuni 7-korruseline ärihoone on püstitatud.
Planeeritud maa-alale jäävad:
- tootmismaa sihtotstarbega Tatari tn 51a kinnistu, mille
omanik on Osaühing Bannister. Krundil asub 2-korruseline tühjana seisev
tootmishoone ning 1910. aastal ehitatud A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja
Mööblivabriku veetorn, mis on tunnistatud arhitektuurimälestiseks;
- ärimaa sihtotstarbega Tatari tn 53 kinnistu, mis kuulub OÜ-le
GRANT PART. Krundil paikneb 4 maapealse ja soklikorrusega majutushoone;
- tootmismaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 4 kinnistu, mille
omanik on Osaühing Bannister. Krundi edelaosas asub neli 1-korruselist hoonet, millest
1900. aastal ehitatud A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku elektrijaam
ning 1896.-1909. aastatest pärit A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku
katlamaja on ehitismälestised. Krundi idaosas paikneb 2-korruseline lagunenud
tootmishoone ja kirdeosas alajaam;
- ärimaa sihtotstarbega Vineeri tn 2 kinnistu, mis kuulub
Osaühingule Bannister. Krundil asub 2-korruseline ärihoone;
- ärimaa sihtotstarbega Vineeri tn 4 kinnistu, mille omanik
on OÜ Exgawai (praegu OÜ Universal Management Baltics). Krundil paikneb 2-korruseline
ärihoone. Kinnistu kasutamist on kitsendatud tasuta ja tähtajatu sõidu- ja
jalgteeservituudiga Vana-Lõuna tn 4 kinnistu igakordse omaniku kasuks;
- tootmismaa sihtotstarbega Vineeri tn 6 kinnistu, mis
kuulub Osaühingule Bannister. Krundil asub osaliselt 1-, osaliselt 2- ja
osaliselt 3-korruseline ehitismälestis A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja
Mööblivabriku tööstushoone. Kaitse alla kuulub hoonest A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku montaa˛itsehh. Hoone on väärtuslik
tööstusarhitektuuri näide, mille algne ehituslik substants peaks jääma loetavaks
ka pärast restaureerimist;
- tootmismaa sihtotstarbega Vineeri tn 8 kinnistu, mille
omanik on Osaühing Bannister. Krundil paikneb 2-korruseline ehitismälestis
1896.-1897. aastatel ehitatud A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku
tööstushoone;
- ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 69 kinnistu, mis kuulub Osaühingu
Ellips Kinnisvara, aktsiaseltsi Abakhan Fabrics Eesti, Andrei Invest OÜ, DM
Kinnisvara Eesti OÜ, Osaühingu Tähed ja Kuu, Waterfront OÜ, Homi OÜ ja füüsiliste
isikute kaasomandisse. Krundil asub mälestiseks tunnistatud 3-korruseline
ärihoone;
- ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 69a kinnistu, mille omanik
on Osaühing Bannister. Krundil paikneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud 2-korruseline
ärihoone;
- tootmismaa sihtotstarbega Pärnu mnt 69b kinnistu, mis
kuulub Osaühingule Bannister. Krundil asub 2-korruseline A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone, mille esimene korrus on ehitismälestisena
kaitse all. Kahekorruselisest hoonest on kaitse all paekivist esimene korrus
kuni korrustevahelise paekarniisini, karniis kaasa arvatud.
Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja
Vineeri tn 2 kinnistutel paiknevad ehitismälestised, 1897.-1919. aastatel
ehitatud A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned. Kolmel
krundil asuvad hooned on omavahel plokistatud. Kõikide hoonete esimesel
korrusel asuvad kauplused.
Kõik planeeritud alale jäävad
kaitsealused hooned on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 45 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
arhitektuurimälestiseks. Kinnistusraamatu andmeil on Tatari tn 51a, Vana-Lõuna
tn 4, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8 ja Pärnu mnt 69b kinnistute
ostueesõigus Eesti Vabariigil ja seejärel Tallinna linnal.
Lisaks planeeritud maa-alal
asuvatele mälestistele jääb kontaktvööndisse mitu ehitismälestist. Neist ühegi
kaitsevöönd ei ulatu planeeritud alale.
Samuti jääb planeeritud maa-alale
Tallinna linnale kuuluva transpordimaa sihtotstarbega Pärnu maantee T3 kinnistu
osa, Tatari tänav T3 kinnistu osa ja Vineeri tänav kinnistu osa.
Pärnu maantee T3 kinnistu osa asub
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus” kohases Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala Pärnu maantee raudtee viaduktist Tõnismäeni ulatuvas Pärnu
maantee sihilises vaatekoridoris. Pärnu maanteelt avaneb vaade Niguliste kiriku
tornile.
Planeeritud alale ulatub
kultuuriministri 30. augusti 1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine”
lisaga 1 arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr - 16. sajandist pärit
asulakoha kaitsevöönd.
Planeeritud maa-alal kasvab II-V väärtusklassi
haljastust. Enamik uuritud puittaimi ja suur osa haljastuslikult väärtuslikke
puid kasvab Vana-Lõuna tn 4 kinnistu loodeosas, kus kunagi paiknes tehase
puhkeala. Suuremaid heas seisukorras ja haljastuslikult väärtuslikke puid
kasvab veel kvartali läänepoolses osas. Alal on palju hooldamata ja kujundamata
võraga ise alale levinud puid, millest osa hakkab kahjustama hooneid või
väärtuslikumaid puid. Seinte haljastamisel kasutatud harilikud metsviinapuud on
olulise haljastusliku mõjuga.
2. Tallinna üldplaneering
ja selle muutmise põhjendused
Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu
11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane maakasutuse
juhtotstarve on ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune
ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda
ka üksikuid elamuid ja asutusi.
Detailplaneeringuga muudetakse
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu” kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala
ulatuses kesklinna segahoonestusalaks, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda
saastavad ettevõtted.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 7 teise lause
kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga
muutmine vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu
ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik
üldplaneeringu muutmine.
Arvestades piirkonna
linnaehituslikke eeldusi, nagu hästi korraldatud ühissõidukite liiklus ja hea
side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude ja töökohtade olemasolu,
sotsiaalse infrastruktuuri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete
paljusus, on planeeritud maa-ala lähiala kujunemas linna keskusega sarnaseks
piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused
ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.
Tallinna üldplaneeringu koostamise
ajal ei suudetud prognoosida piirkonna nii kiiret muutumist ja kvartali
võimalikke arenguperspektiive ning ala juhtotstarve määrati olemasolevate
hoonete otstarbe alusel. Praeguseks on valdav osa tootmisettevõtetest kolinud
linna äärealadele või lähivaldadesse ning enamik tootmishoonetest on lammutatud
või ümber ehitatud ärihooneteks. Piirkonna eeldusi arvestades ei ole mõistlik
alale uuesti tootmishooneid ehitada. Planeeringus kavandatu elluviimise järel
kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv
ja mugav töötada ning hea elada. Et piirkond oleks sotsiaalselt turvaline,
peavad seal olema püsielanikud. Planeeritud alale üldplaneeringus määratud
juhtotstarbe muutmine loob püsielanikkonna tekkimiseks eelduse, milleks on
kindlus, et alale ei rajata tootmisettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu
muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et antud kohas oleks nüüdisaegsete rangete
keskkonnanõuete foonil keeruline jätkata kõigile nõuetele vastavat
tootmistegevust.
3. Kehtiv
detailplaneering
Osa kohta planeeritud maa-alast,
s.o Vineeri tänav kinnistu osa, kehtib Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009
otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja
lähiala detailplaneering” ja Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011
otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneering”. Vineeri tänav kinnistu osa kohta kehtiva Veerenni
tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneeringu järgset liikluskorraldust on täiendatud.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud
planeerimisseaduse § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub
kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav
osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.
Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel
muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196
kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering” ja Tallinna
Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneering” käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.
4. Detailplaneeringus kavandatu
Detailplaneeringu koostamisel on
lähtutud eesmärgist tihendada linna keskust, lisada piirkonda linnaliselt
aktiivset avalikku ruumi, kavandada praegu valdavalt kasutamata alale
polüfunktsionaalne, korrastatud ja naaberaladega seotud elav linna keskuse osa.
Linna keskuse tihendamine vastab nii üldplaneeringu kui ka säästva arengu
põhimõtetele. Mitmeotstarbelised hooned tagavad turvalisuse suurendamiseks
olulise inimeste ööpäevaringse kohalolu piirkonnas. Planeeritud ala muudavad
isikupäraseks ajaloolised paehooned, mis loovad alale väärika miljöö ja
identiteedi. Planeeringu lahenduses on seda isikupära võimalikult palju ära
kasutatud ja jäetud alles vaated ajaloolistele hoonetele. Uute hoonete kavandamisel
on kvartali omapära rõhutatud. Hoonestusettepanekus on viide asjaolule, et just
sellest kvartalist sai alguse painutatud vineerist mööbli tootmine, mis hiljem
muutus põhjamaade disaini sünonüümiks 20. sajandi kontekstis. Kavandatud on
suure rekreatsioonialaga kvaliteetne elukeskkond. Kvartalis kasvav väärtuslik
puudegrupp on ette nähtud säilitada ja siduda see kavandatud haljasalaga.
Jalakäijatele on kavandatud turvalised liikumistingimused.
Planeeritud maa-ala hoonestamiseks
ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Detailplaneering
koostati võistluse võidutöö linnaehituslike põhimõtete järgi. Hoonetesse
planeeritud äriruumid on arhitektuurivõistluse võidutöö autorite nägemuse
kohaselt sobivad avalikku ruumi teenindavatele ja muu aktiivse linnaeluga
seotud ettevõtetele.
Hoonestustihedus on planeeritud
sarnane kontaktalale jäävate alade hoonestustihedusega. Kruntide hoonestustihedus
lähialal jääb vahemikku 0,02-4,3. Planeeritud kruntide hoonestustihedus jääb
vahemikku 1,0-4,2. Keskmine hoonestustihedus on 2,53.
Ajalooliste paehoonete kõrvale on
kavandatud avatud roheala olemasoleva rohevõrgustiku sidumiseks planeeritud
alaga. Ümberkaudsetelt tänavatelt rohealale pääsuks on ette nähtud jalgteed.
Kvaliteetse elukeskkonna loomiseks on pargialale ette nähtud mitmesugused
rekreatsioonialad. Park töötab ühtlasi ka väljakuna, kus saab korraldada
inimestele olulisi sündmusi: laat, festival, pargikontsert jne. Avalik ruum
planeeritud alal kujuneb mitmekesiseks. Kvartal külgneb aktiivse ja kärarikka
tänavaruumiga kvartali välisperimeetril. Kvartali südamesse tuleb intiimsem
pargiruum. Planeeritud park kui kvartali tuum tuleb projekteerida
maastikuliselt detailirohke ja valikult rikkaliku taimestikuga. Pargi keskosa kasutamiseks
annaksid põhjust mõned sinna planeeritud madalad paviljonid. Kvartali
ajalooliste paehoonete vahele on planeeritud väiksemad väljakud ja platsid, millest
igaüks kujuneb ümbritsevate vanade hoonete tõttu eriilmeliseks ja
isikupäraseks.
Autoliiklus toimub kvartali
välisperimeetril. Teenindavate ja päästesõidukite jaoks on kavandatud ringtee
ümber pargi. Parklad on ette nähtud kahele maa-alusele korrusele ja mõned
parkimiskohad Vineeri tänava ja Pärnu maantee äärsete hoonete sisehoovidesse.
Kavandatud on moodustada Tatari tn 51a,
Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6,
Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistutest
kolmteist ärimaa sihtotstarbega krunti, kaks 15% äri- ja 85% elamumaa
sihtotstarbega krunti, kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti, üks äri- või
transpordimaa sihtotstarbega krunt ja üks sotsiaalmaa (üldkasutatava maa)
sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele kokku
kuni neljateistkümne omavahel plokistatud, kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega, äriruumidega, mitme korteriga elamu, kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks ja planeeritud maa-alal asuvate hoonete, sh ehitismälestiste
ümberehitamiseks ärihooneteks.
Krundi positsioon (edaspidi pos)
1 kavandatud sihtotstarve on 15% äri- ja 85% elamumaa. Ehitusõigus on määratud
krundile kuni kuue omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Hoonete suurim
lubatud kõrgus on kuni 37 meetrit maapinnast. Hoonesse on kavandatud kuni 167 korterit.
Hoone kolmele küljele jääv ajalooline paemüür tuleb uude hoonesse sobitada.
Krundi edelaosas kasvab kõrghaljastus. Tühjana seisev tootmishoone on ette
nähtud lammutada. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb säilitada
väärtuslikumad fassaadid Tatari tänava poolses osas esimese korruse ulatuses ja
hoovipoolsel alal osaliselt kahe korruse ulatuses.
Pos 2 kavandatud sihtotstarve on
15% äri- ja 85% elamumaa. Ehitusõigus on määratud krundile kuni kaheksa
omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega
mitme korteriga elamu ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 37 meetrit
maapinnast. Kui detailplaneeringu elluviimise ajaks ei ole Vana-Lõuna tn 13 ja
Vana-Lõuna tn 17 kruntidele ehitatud Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringus kavandatud ärihoonet või alustatud nende
ehitamist, tuleb varjavate hoonete kõrgust või kuju muuta vastavalt
insolatsioonianalüüsile või seada eluruumi kasutamise kitsendusena
reaalservituut normist lühema insolatsiooni kestuse talumiseks. Vastav nõue on
detailplaneeringus määratud. Hoonesse on kavandatud kuni 194 korterit. Olemasolev
2-korruseline tootmishoone on ette nähtud lammutada.
Pos 3 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus on kuni 26 meetrit
maapinnast. Krundil asub 2-korruseline ehitismälestis, 1896.-1897. aastatel
ehitatud A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone, mis on ette
nähtud rekonstrueerida ja laiendada kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega
ärihooneks. Olemasoleva hoone paekivist fassaadid on kavandatud
rekonstrueerida. Renoveeritav paehoone moodustab ühtse terviku krundile pos 4
kavandatud hoonega. Hoone projekteerimiseks on määratud tingimus näha ette
kõrge kelpkatus, et rõhutada hoone rahulikku kompaktsust. Katuse kelbad peavad
algama paekivist hoonekehandi räästast. Soovitusena on lisatud, et
katusemaastik oleks lihtne, kuid seda võiks ülemistel korrustel liigendada
katuseakendega. Hoone alumine osa tuleb taastada võimalikult
originaalilähedaselt. Ehitusprojektis tuleb täpsustada maa-aluse korruse
ehitamise võimalust.
Pos 4 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestiseks tunnistatud A/s A. M. Lutheri Vineeri-
ja Mööblivabriku tööstushoone osa. Hoonest kuulub kaitse alla A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku montaa˛itsehh. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 5
maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone kõrgus võib olla
kuni 26 meetrit maapinnast. Olemasoleva hoone paekivist fassaadid on kavandatud
rekonstrueerida. Montaa˛itsehhiga külgnev silikaadist fassaad on ette nähtud
lammutada ja asendada paekivist fassaadiga. Ehitusprojektis tuleb täpsustada
maa-aluse korruse ehitamise võimalust.
Pos 5 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku
tööstushoone. Endine montaa˛itsehhi hoone on kvartali ajaloolise osa
vaieldamatu dominant ja miljööd loov hoone sellel alal. Olemasolev hoone on
kavandatud rekonstrueerida kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks.
Renoveerimiseks on määratud tingimus kaaluda siseruumi avatud ruumimulje
säilitamise võimalusi. See hoone sobib kasutamiseks otstarbel, mis nõuab avatud
siseruumi. Väga hea oleks antud hoonet kasutada turuhallina, mille välituru osa
saaks jätkuda planeeritud pargi lõunaküljel. Turu laod ja abiruumid tuleb
projekteerida keldrikorrusele, et turuhalli avatud mulje ei saaks kahjustatud.
Peapääs hoonesse kavandada nii põhjast kui ka edelast. Fassaad tuleb taastada
võimalikult algupärasena.
Pos 6 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis 1896.-1909. aastatel ehitatud A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku katlamaja. Krundil asuv hoone on kavandatud
rekonstrueerida 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks.
Rekonstrueeritav hoone sobib kujundada Lutheri kvartali „lõunaväravaks”.
Arhitektuurivõistluse võidutöös soovitati seda hoonet noorte teadus- ja
vabaajakeskuseks. Selline otstarve rikastaks kvartalit ja looks selge uue
identiteedi ja funktsionaalse tuuma. Vabaajakeskust täiendavad ettevõtted
saaksid asuda sellega külgnevates ajaloolistes paehoonetes. Kokku moodustuks
miniatuurne linn, mis on funktsionaalselt koostoimiv. Hoonele on soovitatav
kavandada viilkatus. Hoone projekteerimiseks on määratud tingimus, mille
kohaselt hoone räästa ja harja kõrgus peavad olemas samasugused kui krundil pos
11 asuva hoone räästa ja harja kõrgus ning katlamaja korstnad tuleb säilitada
ja restaureerida. Ehitusprojektis tuleb täpsustada maa-aluse korruse ehitamise
võimalust.
Pos 7 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone kõrgus võib olla kuni 14 meetrit
maapinnast.
Pos 8 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone kõrgus võib olla kuni 14 meetrit
maapinnast.
Krundile pos 7 kavandatud ärihoone
ja krundile pos 8 kavandatud ärihoone moodustavad ühtse terviku ning hooned
tuleb projekteerida arhitektuuriliselt kooskõlas olevana. Soovitatav on
kruntide pos 7 ja pos 8 maa-alused parkimiskorrused ehitada ühiste korrustena.
Krundid pos 7 ja pos 8 võib liita üheks krundiks.
Pos 9 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis 1897.-1919. aastatel ehitatud A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone. Krundil asuv hoone on kavandatud
rekonstrueerida 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks. Hoone
kõrguseks maapinnast on kavandatud kuni 12 meetrit.
Pos 10 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis 1897.-1919. aastatel ehitatud A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone. Krundil asuv hoone on kavandatud
rekonstrueerida 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks. Hoone
kõrguseks maapinnast on kavandatud kuni 12 meetrit. Detailplaneeringus on
soovitatud Pärnu maanteele elavuse lisamiseks rekonstrueerida hoone nii, et
kaupluste ja äride uksed avaneksid Pärnu maanteele ja Vineeri tänavale.
Soovitatav on esimese korruse põrand ehitada ümber Pärnu maantee kõnniteega
samasse tasapinda, kuid sel juhul ei jää hoone kelder kasutatavaks. Põranda
kõrguse muutmise võimalikkus tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Pos 11 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis 1900. aastal ehitatud A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku elektrijaam. Krundil asuv hoone on kavandatud
rekonstrueerida 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks.
Projekteerimiseks on määratud nõue taastada kompaktne ajalooline paehoone
võimalikult algsel kujul ning soovitatav on hoonesse rajada saal. Hoone
omapärane välimus loob keskme seda ümbritsevale alale. Kammerliku mõõduga saal
võimaldaks tihedat ristkasutust eri tüüpi ürituste tarvis.
Pos 12 kavandatav sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku
tööstushoone, mille esimene korrus on ehitismälestisena kaitse all. Krundil
asuv hoone on kavandatud rekonstrueerida ja laiendada 3 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega ärihooneks. Krundil asub ajalooline paemüür, mis on ette nähtud
säilitada. Hoone rekonstrueerimise ja laiendamise projekti koostamiseks on
määratud nõue kasutada välisviimistluses domineeriva materjalina paekivi. Uue
hoone kõrgus peab jääma samaks olemasoleva hoone kõrgusega. Ehitusprojektis
tuleb täpsustada maa-aluse korruse ehitamise võimalust.
Pos 13 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub ehitismälestis 1897.-1919. aastatel ehitatud A/s A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone. Krundil asuv hoone on kavandatud
rekonstrueerida 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks. Hoone
rekonstrueerimiseks on määratud nõue renoveerida ajalooline paekivist hooneosa
algsel kujul. Pärnu maantee äärsed peapääsud hoonesse tuleb siduda tänavaruumiga
ning soovitatav on ehitada esimese korruse põrand samasse tasapinda Pärnu
maantee kõnniteega, kuid sel juhul ei jää hoone kelder kasutatavaks.
Pos 14 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asuv 4 maapealse ja soklikorrusega hoone jääb alles.
Pos 15 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa. Krundil asub veetorn, mis on ehitismälestis. Hoone on kavandatud
rekonstrueerida algsel kujul. Hoone korruste arv on ette nähtud määrata
ehitusprojektis, kui on selge, kas ja kuidas trepimademeid on võimalik kasutada.
Hoone üks võimalik kasutusotstarve on kohvik.
Pos 16 kavandatud sihtotstarve on
sotsiaalmaa (üldkasutatav maa). Krundile on kavandatud park, mis on planeeritud
maa-ala südameks. See on ala, mis loob kohale identiteedi ja miljöö. Pargiala
kujundamiseks on määratud tingimus näha ette mitmekesine ja tihe taimestik.
Pargialaga tuleb otstarbelt siduda ka mänguväljak, mis peab olema
fantaasiaküllaselt lahendatud.
Pos 17 kavandatud sihtotstarve on
ärimaa või transpordimaa. Määratud on kaks võimalikku sihtotstarvet sõltuvalt
sellest, kas krundile rajatakse avalik parkla või ärihoonet (krunt pos 13)
teenindav parkla.
Pos 18 ja pos 19 kavandatav
sihtotstarve on transpordimaa. Kruntidele on kavandatud teed, mis jäävad
eravaldusse.
Planeeritud ala asub tiheda liiklusega
Pärnu maantee, Vineeri tänava, Vana-Lõuna tänava ja Tatari tänava vahelisel
maa-alal. Juurdepääsud planeeritud alale autoga on Tatari tänavalt, Vineeri
tänavalt krundi pos 7 kaudu mööda krundile pos 18 planeeritud segaliiklusala,
Tatari ja Vana-Lõuna tänavalt maa-alustesse parklatesse ja mööda krundile pos 19
planeeritud segaliiklusala. Hoonetevaheline ala on jäetud võimalikult suures
ulatuses autodele suletuks (tagatud on teenindavate ja päästesõidukite juurdepääs),
et luua jalakäijatele turvaline keskkond.
Detailplaneeringus on näidatud
kruntide osad, mille kasutamist on vaja servituudiga kitsendada.
Parkimislahendus on koostatud,
lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukavast aastateks 2006-2014”. Arengukava punkti 4.1.10 kohaselt
ei rakendata parkimisnormi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel
muu hulgas riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti
riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis. Hoonestatavad krundid
asuvad ehitismälestiste kaitsevööndis ning planeeritud alale ulatub
arheoloogiamälestise kaitsevöönd. Arengukava punkti 4.2.8 alusel tuleb
vahevööndis elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks
parkimiskoht korteri kohta. Vahetult Pärnu maantee ääres olevad krundid jäävad
linnakeskuse alale ja ülejäänud osa planeeritud maa-alast jääb vahevööndisse.
Arengukava punkti 4.1.3 järgi on parkimisnormi rakendatud linnakeskuse alal
suurima lubatud väärtusena, vahevööndis minimaalselt vajaliku väärtusena. Eluruumidega
hooned on kavandatud vahevööndisse jäävale planeeritud ala osale, krundile pos 1
ja krundile pos 2. Kokku on nimetatud kruntidele kavandatud 361 korterit ja 565
parkimiskohta. Kokku on alale kavandatud 641 parkimiskohta (normatiivne
parkimiskohtade vajadus on 784 kohta). Seega on rakendatud arengukavas lubatud
parkimisnormi leevendust.
Detailplaneeringus kavandatu
elluviimiseks tuleb likvideerida neli III väärtusklassi, kaks IV väärtusklassi
ja üheksa V väärtusklassi kuuluvat haljastuslikku objekti. Likvideeritavate
puittaimede haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt
Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja
kord”. Nimetatud määruse kohaselt ei pea V väärtusklassi haljastust
asendusistutustega kompenseerima. Asendusistutuse vajadus on 295 haljastuse
ühikut. Arvutusega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ning see arv võib
lahenduse täpsustumisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemisel
pärast ehitusloa andmist.
Planeeritud maa-ala asub
kaugküttepiirkonnas. Hoonete soojusvarustus on lahendatud Tallinna
Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga
liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja
arenduskohustus” kohaselt.
Detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud Tatari tn 51 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks tehtud
radooniuuringu tulemusi. Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus tehtud radooniuuringu
järgi kuulub pinnas planeeritud maa-alaga külgneval Tatari tn 51 kinnistul
normaalse ja kõrge radooniriskiga pinnaste kategooriasse. Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks on detailplaneeringus määratud.
Ramboll Eesti AS-i (praegu Skepast&Puhkim
OÜ) tehtud mürahinnangu kohaselt planeeritud alal asuvale õuealale ja hoonete
hoovipoolsetele külgedele ei avalda ümberkaudsest autoliiklusest tulenev müra
mõju sel moel, et oleksid ületatud lubatud müra normtasemed. Mürahinnangu
alusel võib eeldada, et tulevikus planeeritud alal asuvale õuealale ja
äriruumidega elamuteni ei levi trammi- ega rongiliiklusest tulenevad lubatust
kõrgemad müratasemed. Meetmed mürast tingitud häiringute leevendamiseks on
detailplaneeringus määratud.
Aktsiaseltsi MAVES tehtud
reostusuuringu ja hüdrogeoloogiliste tingimuste hinnangu järgi on planeeritud
alal reostunud pinnast ning põhjavesi on reostunud samas piirkonnas, kus
pinnaski. Leiti, et pärast maa-aluste kütusemahutite ja pinnasereostuse
likvideerimist hakkab põhjavee kvaliteet paranema ning vee juurdevoolu
kaevistesse on võimalik vähendada sulundseina ja hoonete etapiviisilise
rajamisega. Hinnangu kohaselt sobivad kõrghaljastuse kaitseks põhjavee taseme
alanduse vastu rajatavad sulundseinad, vajadusel tuleb puid vundamentide ehitusperioodil
kasta. Nimetatud uuringust ja hinnangust tulenevalt on nõuded ehitusprojekti
koostamiseks detailplaneeringus määratud.
OÜ FASSAADIPROJEKT on analüüsinud
kavandatud hoonestuse võimalikku mõju Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17 hoonete ja
Tatari tn 62 hoone eluruumidele. Analüüsist selgub, et kavandatud hoonestus ei
mõjuta insolatsioonitingimusi Vana-Lõuna tn 15 esimese korruse korteris nr 1 ja
Tatari tn 62 hoonetes asuvates korterites. Planeeringus kavandatu tõttu väheneb
Vana-Lõuna tn 15 korteris nr 2 insolatsiooni kestus, kuid see vastab siiski Eesti
standardile EVS 894:2008 A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”
(detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud redaktsioon). Detailplaneeringus
kavandatu mõjutab insolatsiooni kestust Vana-Lõuna tn 13 hoone korterites 1, 3,
4 ja 5, mis jääks väiksemaks Eesti standardi EVS 894:2008 A1:2010 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides” detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud
redaktsiooni normist. Planeeringus kavandatu tõttu võib jääda normist
väiksemaks insolatsiooni kestus Vana-Lõuna tn 17 teisel korrusel asuvas
korteris nr 1. Seetõttu on planeeringus määratud järgmine nõue: kui
detailplaneeringu elluviimise ajaks ei ole Vana-Lõuna tn 13 ja Vana-Lõuna tn 17
kruntidele ehitatud Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringus kavandatud ärihoonet või alustatud nende
ehitamist, tuleb varjavate hoonete kõrgust või kuju muuta vastavalt
insolatsioonianalüüsile või seada eluruumi kasutamise kitsendusena
reaalservituut normist lühema insolatsiooni kestuse talumiseks.
5. Avaliku väljapaneku
tulemused
Detailplaneeringu avalikul
väljapanekul, mis toimus 26. märtsist kuni 23. aprillini 2015, esitasid
detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited J. Kallo, Vana-Lõuna tn 17
elanik M. Pappel, Vana-Lõuna 13 korteriühistu (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu
omanike esindaja), Pärnu mnt 69 kinnistu kaasomaniku, aktsiaseltsi Abakhan
Fabrics Eesti nimel P. Blankin Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-ist,
Pärnu mnt 69 kinnistu kaasomanikud Osaühing Ellips Kinnisvara ja Osaühing Tähed
ja Kuu ühiselt.
Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas M. Pappelile, Vana-Lõuna 13
korteriühistule ja P. Blankinile 7. mail 2015 ning J. Kallole, Osaühingule Ellips Kinnisvara ja Osaühingule Tähed
ja Kuu 8. mail 2015.
J.
Kallo soovis, et kontrolliks esitataks Vana-Lõuna tn 13 hoones asuva
korteri insolatsiooni analüüs, kuid ei
märkinud, millist Vana-Lõuna tn 13 hoones asuvat korterit ta silmas
pidas. M. Pappel ei olnud rahul kavandatud hoonete kõrgusega, kuna planeeritud
hooned kahjustavad liialt valgustustingimusi Vana-Lõuna tn 17 hoones.
Vana-Lõuna 13 korteriühistu soovis, et planeeritud hoonete kõrgust vähendatakse
nii, et Vana-Lõuna tn 13 korterites tagataks Eesti standardi kohane
insolatsiooni kestus. Vana-Lõuna 13 korteriühistu väitis, et insolatsiooni kestus lüheneb ka Vana-Lõuna tn 13
korteris nr 2 ning viitas Vana-Lõuna tn 15 krundile kavandatud ärihoonele.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
selgitas, et detailplaneeringu lisades on insolatsiooni kestuse analüüsid
kavandatud hoonete varjava mõju kohta. Analüüsid on tehtud planeeringu
koostamise ajal kehtinud Eesti standardi EVS 894:2008 A1:2010 „Loomulik valgustus
elu- ja bürooruumides” järgi (praegu kehtiva Eesti standardi EVS 894:2008 A2:2015
„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” järgi loetakse piisavaks mõnevõrra lühemat
insolatsiooni kestust.) Seejärel nimetas Tallinna Linnaplaneerimise Amet
korterid, mille insolatsiooni kestust kavandatud hooned mõjutavad, ning selgitas,
et planeeringus on arvestatud võimalust, mille kohaselt lähiaastatel ei ehitata
Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus Vana-Lõuna tn 13 ja 17
kruntidele kavandatud ärihooneid ning kruntidel asuvaid hooneid kasutatakse
elamutena. Insolatsioonianalüüsi INS6.1 joonisel on kirjeldatud, kui kõrged
võib planeeritud hooned ehitada, et insolatsiooni kestus Vana-Lõuna tn 13 ja 17
eluruumides jääks vastav Eesti standardile. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
pidas detailplaneeringu põhijoonisel olevat märkust (planeeringus määratud nõue
insolatsiooni osas on nimetatud otsuse seletuskirja punktis 4) ja insolatsioonianalüüsis
INS6.1 kirjeldatud piiranguid piisavaks, et tagada Eesti standardi kohane
insolatsiooni kestus Vana-Lõuna tn 13 ja 17 eluruumides. Lisaks juhtis Tallinna
Linnaplaneerimise Amet tähelepanu sellele, et servituute saab seada ainult
eluruumi omaniku nõusolekul vastava asjaõiguslepinguga.
Insolatsioonianalüüside parema
loetavuse huvides ja ka Vana-Lõuna 13 korteriühistu väite kontrollimiseks on
detailplaneeringu lisasid täiendatud Vana-Lõuna tn 13 ja 17 elamu korruste
plaanidega, et oleks näha elutubade paigutus. Korruste plaanidele on märgitud
analüüsis vaadeldud punktid. Kaaluti insolatsioonianalüüsi tegemist ka
praeguses analüüsis käsitlemata korterite, sh Vana-Lõuna tn 13 korteri nr 2
kohta, et välja selgitada kavandatud hoonete võimalik mõju. Andmete
täpsustamisel selgus, et korter nr 2 asub hoone teisel korrusel. Täiendavat
analüüsi ei olnud vaja teha, sest analüüs on tehtud selle korteriga kohakuti
olevate esimese korruse eluruumide kohta. Esimese korruse eluruumides vastab
insolatsiooni kestus Eesti standardile. Kui esimese korruse eluruumides vastab
insolatsiooni kestus Eesti standardile, siis vastab see ka teisel korrusel
olevates eluruumides.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
lisas, et Vana-Lõuna tn 15 krundile ehitada kavatsetava ärihoone mõju ei ole võimalik käesolevas
detailplaneeringus prognoosida, kuna ei ole teada, millise suuruse ning kujuga
hoone ehitamiseks ehitusluba antakse. Vana-Lõuna tn 15 ehitusprojektile
lisatakse insolatsiooni analüüs ja hoone mõju hinnatakse ehitusloa menetlemisel.
Aktsiaseltsi
Abakhan Fabrics Eesti esindaja P. Blankin soovis, et detailplaneeringus nähakse
ette juurdepääs Pärnu mnt 69 kinnistule Tatari tänavalt ning pidas seda
juurdepääsu vajalikuks vähemalt kuni kavandatud juurdepääsuteede valmimiseni.
Osaühing Ellips Kinnisvara ja Osaühing Tähed ja Kuu leidsid, et planeeringus ei
ole piisavalt määratud liikluskorraldus, haljastus ja servituutide vajadused. Nii aktsiaseltsi Abakhan Fabrics Eesti esindaja
P. Blankin kui ka Osaühing Ellips Kinnisvara ja Osaühing Tähed ja Kuu soovisid juurdepääsuservituutide
seadmist enne detailplaneeringu kehtestamist.
Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas, et kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne servituutide
vajaduse määramine ning et servituutide vajadus on detailplaneeringus määratud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet viitas asjaõigusseaduse § 156
lõikele 1 (juurdepääs avalikult kasutatavale teele) ning märkis, et Pärnu mnt 69
kinnistu asub avalikult kasutatava Pärnu maantee ääres ja pääs Pärnu maanteelt
on kinnistule olemas. Seega ei ole Pärnu mnt 69 kinnistu omanikel õigust nõuda
juurdepääsu kinnistule üle võõra kinnisasja. Juurdepääsul võõra kinnisasja
kasutamiseks sõlmitavad asjaõiguslepingud on eraõiguslikud lepingud, mille sõlmimisse
ei saa kohalik omavalitsus sekkuda ega nende sõlmimist detailplaneeringu kehtestamise
eeltingimuseks seada.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
märkis, et kvartalisisesele alale eraomanikele kuuluvast kinnistust kavandatud
transpordimaa krunte ei ole ette nähtud määrata avalikult kasutatavaks, sest
kõik hoonestatud krundid asuvad avalikult kasutatavate tänavate ääres ning
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt neile on juba olemas.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
lisas, et Tatari tänavalt Pärnu mnt 69 kinnistule pääsemiseks on vaja sõltuvalt
juurdepääsu täpsest asukohast minna kas üle Pärnu mnt 67a kinnistu või Tatari tn
53 kinnistu, mis kitsendab oluliselt nende kinnistute kasutamist. Ka sel juhul
tuleb seada servituut Pärnu mnt 69 kinnistu omanike kasuks. Tallinna
Linnaplaneerimise Amet pidas paremaks detailplaneeringu lahendust: juurdepääs
Pärnu mnt 69 hoovialale on ette nähtud transpordimaaks kavandatud kruntidelt, mida
saavad kasutada ka teised transpordimaa kruntidega külgnevate kinnistute
omanikud. Täiendavalt märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et
juurdepääsuservituutide seadmiseks ei ole detailplaneeringu olemasolu vajalik.
Aktsiaseltsi
Abakhan Fabrics Eesti esindaja P. Blankin juhtis tähelepanu asjaolule, et
detailplaneeringus on jäetud arvestamata Pärnu mnt 69 hoone keldrikorruse
olemasolu ning krundi pos 17 kavandatud haljastuse osakaalu protsent ei ole
õige.
Detailplaneeringut on täpsustatud
olemasolevate hoonete keldrikorruste osas ning korrigeeritud krundi pos 17
haljastuse osakaalu protsenti.
Osaühing Ellips Kinnisvara ja
Osaühing Tähed ja Kuu leidsid, et kui krundile pos 17 planeeritud parkimiskohti
ei võimaldata Pärnu mnt 69 kinnistu omanikel tasuta kasutada, tuleks see
kinnistu kavandada haljasalaks. Samas ei olnud osaühingud rahul krundile pos 18
kavandatud haljasalaga ning leidsid, et haljasala tuleks kavandamata jätta ja
selle asemel ette näha parkimiskohad.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
vastas, et haljastuse lahenduse osas on osaühingute arvamus vastuoluline. Mõlemal
juhul on tegemist Pärnu mnt 69 kinnistuga külgneva alaga. Krunt pos 17 on ette
nähtud moodustada eraomanikule kuuluvast kinnistust. Ühelgi eraomanikul ei ole
kohustust oma kinnistut tasuta kasutada anda. Samas ei ole keelatud krundi
kasutamiseks seada servituute. Võõra kinnisasja kasutamiseks sõlmitavad
asjaõiguslepingud on eraõiguslikud lepingud, mille sõlmimisse ei saa kohalik
omavalitsus sekkuda. Krundile pos 17 on määratud servituudi vajadus juurdepääsuks
Pärnu mnt 69 hoonele.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
lisas, et krundile pos 18 kavandatud haljasala ilmestab kvartali siseosa ja muudab
selgemaks sõidutee piiri. Eesmärk on, et liikluseks mõeldud ala ei hakata
kasutama parkimiseks. Parkivad autod võivad takistada kaubaautode liikumist.
Liikluslahendust on kontrollitud mudelitega. Teede raadiused on kaubaautodele
sobivad. Seega leidis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et haljasala kavandamata
jätmine ei ole põhjendatud.
Osaühingule Ellips Kinnisvara ja
Osaühingule Tähed ja Kuu jäi selgusetuks, kas juurdepääsudele Vana-Lõuna ja
Vineeri tänavalt on ette nähtud tõkkepuud ja kui tõkkepuid ei ole ette nähtud,
kuidas takistatakse kõrvaliste isikute pääs planeeringu alale.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
selgitas, et tõkkepuid ei ole ette nähtud. Juurdepääs alale reguleeritakse
liiklusmärkidega. Liiklusmärkide paigaldamiseks ei ole detailplaneeringu
olemasolu vajalik. Kui pärast kavandatud hoonete valmimist selgub, et liiklusmärkidest
ei piisa kvartalis liikluskorra hoidmiseks, võivad juurdepääsude kasutajad
kokku leppida tõkkepuude paigaldamises. Liikluskuulekust ei saa detailplaneeringuga
reguleerida.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 2. juunil 2015 Tallinna Kesklinna
Valitsuses. Arutelul käsitleti esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Arutelust
võtsid osa Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Osaühingu Ellips Kinnisvara
esindajad, aktsiaseltsi Abakhan Fabrics Eesti esindaja, detailplaneeringu
koostaja ja ajakirjanik. Arutelult puudusid ettepanekuid ja vastuväiteid
esitanud J. Kallo, Vana-Lõuna tn 17 elanik M. Pappel, Vana-Lõuna 13
korteriühistu (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu omanike esindaja) ja Osaühingu Tähed
ja Kuu esindajad.
Osaühingu Ellips Kinnisvara
esindajad olid seisukohal, et detailplaneeringu põhijoonisel tuleb servituudi
vajadusega alad paremini tähistada, et alale oleksid ette nähtud parkimiskohad
Osaühingule Ellips Kinnisvara, et juurdepääs alale oleks tõkestatud tõkkepuuga
ning alal asuv ringtee kaotataks ja selle asemel oleks asfaltiga kaetud plats. Aktsiaselts
Abakhan Fabrics Eesti jäi oma vastuväite juurde ning lisas, et ei nõustu ala
piiramisega tõkkepuuga.
Pärast detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu toimumist esitas Osaühingu Ellips
Kinnisvara õigusnõustaja A. Kaljurand pöördumise, millele Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas 19. juunil 2015.
Osaühingu Ellips Kinnisvara
õigusnõustaja A. Kaljurand ei nõustunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
seisukohtadega Osaühingule Ellips Kinnisvara ja Osaühingule Tähed ja Kuu
ühisele vastuväitele saadetud vastuses.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
märkis, et pöördumist ei käsitleta vastuväitena kuni 30. juunini 2015 kehtinud
planeerimisseaduse § 20 lõike 1 mõistes, kuna pöördumine on esitatud pärast
detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
selgitas veelkord oma seisukohti kinnistule juurdepääsu, servituutide vajaduse
ja haljasala osas.
Tulenevalt asjaolust, et
detailplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohast maakasutuse
juhtotstarvet, ning asjaolust, et osaga avaliku väljapaneku kestel esitatud
ettepanekuist ja vastuväiteist ei arvestatud ning nendest ei loobutud, esitas Tallinna
Linnavalitsus 27. juulil 2015 detailplaneeringu Harju maavanemale nõusoleku
saamiseks muuta Tallinna üldplaneeringut ning järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse
§ 23 lõike 3 punkti 5 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 9. septembril 2015 nõupidamine
detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud
isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks.
Nimetatud nõupidamisel J. Kallo, Vana-Lõuna tn 17 elanik M. Pappel, Vana-Lõuna 13
korteriühistu ja Osaühingu Tähed ja Kuu esindaja ei osalenud.
Võttes arvesse seda, et
ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad
ettepanekute ja vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, andis maavanem nende
kohta oma kirjaliku seisukoha.
Järelevalvaja asus insolatsiooni
osas seisukohale, et naaberhoonete insolatsioonitingimustega on
detailplaneeringus arvestatud.
Järelevalvaja nõustus kohaliku
omavalitsuse seisukohaga juurdepääsuservituutide osas ning juhtis tähelepanu
sellele, et krundisiseste teede kasutamise tingimuste üle otsustamine ei ole ka
maavanema pädevuses. Maavanema järelevalve pädevusse kuulub planeeringu
lahenduse seadustele ja teistele haldusaktidele vastavuse kontrollimine.
Planeerimisseadusest ei tulene nõuet, et enne detailplaneeringu kehtestamist
peaksid puudutatud maaomanikud sõlmima teeservituudi lepingu. Järelevalvaja
selgitas, et kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2
punkti 13 alusel on detailplaneeringu ülesanne servituutide vajaduse määramine,
mitte servituudilepingu üksikasjade, sh servituuditasu määramine.
Detailplaneeringu materjalidest selgub, et juurdepääsuservituutide vajadus on
määratud. Detailplaneeringus määratud servituudi vajadus on pärast detailplaneeringu
kehtestamist servituudilepingu sõlmimise aluseks. Kui puudutatud maaomanikud
teeservituudi tingimuste ja kulude osas hiljem omavahel kokkuleppele ei jõua,
siis asjaõigusseaduse § 156 lõike 1 järgi määrab juurdepääsu ja selle
kasutamise tasu kindlaks kohus.
Järelevalvaja märkis Pärnu mnt 69
hoone keldrikorruse olemasolu ja krundi pos 17 kavandatud haljastuse osakaalu
protsendi kohta, et vastavad täpsustused on detailplaneeringus tehtud ja seega
vastuväiteid esitanud isiku tähelepanekuid on arvestatud.
Järelevalvaja märkis, et pärast
Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamist on detailplaneeringu seletuskirja
punkti 3.2 „Hoonete otstarvete, hoonestusalade ja hoonete paiknemine ning
suuruse kavandamise põhimõtted” ja punkti 6.3.3 „Nõuded liikluse
korraldamiseks” täpsustatud. Lisatud on tingimus, mille kohaselt krundile pos 18
kavandatud haljasala projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud krundi
pos 13 teenindavate veoautode juurdepääs ja manööverdamisruum kauba
laadimiseks. Seejuures võib haljasala kuju ja suurust vajadusel muuta.
Järelevalvaja nõustus kohaliku
omavalitsuse selgitusega ning rõhutas, et parkimiskohtade ja juurdepääsu
kavandamine ning haljasala lahendus on detailplaneeringu sisulised lahendused,
mida maavanem ei saa kohaliku omavalitsuse asemel hindama asuda. Antud juhul on
kohalik omavalitsus liikluskorralduse, sh juurdepääsu ja parkimise ning
haljastuse lahendust piisavalt selgitanud.
Maavanem märkis, et kuni 30. juunini
2015 kehtinud planeerimisseaduse §
3 lõike 1 alusel on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on
avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud
planeerimisseaduses ettenähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse
nõudeid.
Järelevalve tulemusena asus
maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid
järelevalvaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõudeid ning
lähtutud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse
§-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering
on kooskõlastatud asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. Maavanem
lisas, et käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et
detailplaneeringus on sellise ehitusõiguse andmine piisavalt põhjendatud.
Järelevalvaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks maavanemal
järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu
andmise üle.
Lähtudes kuni 30. juunini 2015
kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3 nõustus Harju maavanem
kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmisega. Võttes aluseks sama seaduse § 23 lõike
6, andis Harju maavanem oma heakskiidu detailplaneeringule ning tagastas
planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise
üle otsustamiseks.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamist taotles 6. novembril 2008 registreeritud avaldusega Osaühingu
Bannister esindaja N. Kesler, kes soovis planeeritud maa-alal asuvate kruntide
piiride ja sihtotstarbe muutmist ning alale äri- ja elamukvartali rajamist.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
K-Projekt Aktsiaselts ja Osaühing Bannister on 20. juunil 2012 sõlminud
planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/103.
Detailplaneeringu koostamine
algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega nr 211-k „Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kesklinnas”. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli moodustada
Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4,
Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistutest
kolmteist ärimaa, neli transpordimaa, üks sotsiaalmaa (üldkasutatava maa), üks
30% ärimaa ja 70% elamumaa ning üks 20% ärimaa ja 80% elamumaa sihtotstarbega
krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele kokku kuni
neljateistkümne omavahel plokistatud, kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega, äriruumidega korterelamu, kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks ning planeeritaval alal asuvate hoonete, sh ehitismälestiste
A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja,
elektrijaama ja veetorni ümberehitamiseks ärihooneteks ning kruntide kasutamise
tingimused. Detailplaneeringus kavatseti teha ettepanek muuta Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane ettevõtluse
segahoonestusala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.
Detailplaneeringu koostamise
algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 26. veebruaril 2013 ja ajalehes
Pealinn 4. märtsil 2013.
Detailplaneeringu eskiislahendusega
sai tutvuda 13.-20. märtsini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 21. märtsil
2013. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta
ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht 27. veebruaril 2013 ja ajalehes Pealinn 4.
märtsil 2013.
Arutelul osalesid Tallinna
Kesklinna Valitsuse esindajad, detailplaneeringu eskiislahenduse koostaja,
arhitektuurivõistluse võidutöö autor ja detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isiku, Osaühingu Ellips Kinnisvara, OÜ Universal Management Baltics, OÜ
Veerenni Jaotusvõrk ja Balderus Eesti OÜ esindaja. Osaühingu Ellips Kinnisvara
esindaja leidis, et eskiislahenduses ei ole liiklusskeem piisavalt täpselt
kavandatud ning alale tuleb tagada juurdepääs kauba- ja veoautodele.
Detailplaneeringu eskiislahendusega
tutvumise ajal esitasid kirjaliku pöördumise Tatari tn 64 kinnistu omaniku OÜ
Beltoise nimel M. Kaasik ja A. Kaljurand Õigusnõustaja OÜ-st. Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas pöördumistele 11. aprillil 2013.
Detailplaneeringu on koostanud
K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna
Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega nr 211-k ja Tallinna
Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm
ning detailplaneeringu koostamise nõuded”.
Detailplaneeringule on lisatud
dendroloog O. Abneri koostatud haljastuslik hinnang, L. Välja koostatud A/s A. M.
Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstuskompleksi muinsuskaitselised
tingimused, Osaühingu H.Uuetalu koostatud Vana-Lõuna 4 asuva hoone nr 9
(katlamaja) tehnilise olukorra eksperthinnang, arhitektuurivõistluse võidutöö, Ramboll
Eesti AS-i (praegu Skepast&Puhkim OÜ) tehtud mürahinnang, aktsiaseltsi
MAVES tehtud reostusuuring ja hüdrogeoloogiliste tingimuste hinnang, OÜ FASSAADIPROJEKT
tehtud insolatsiooni kestuse analüüsid ja Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus tehtud
radooniuuring.
Detailplaneeringu koostamisel on
tehtud koostööd kuni 30. juunini 2015 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 14
lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi
planeeringu lahendus puudutas, arvamust on küsitud sama määruse § 15 lõikes 3
loetletud isikutelt ja detailplaneering on kooskõlastatud § 15 lõikes 7 loetletud
asutustega.
Tallinna Kesklinna Valitsus,
Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet (praegu Tallinna
Kultuuriamet), Muinsuskaitseamet, Päästeameti Põhja päästekeskus ja Osaühing Bannister
ei esitanud detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal ega
detailplaneeringu kohta arvamust avaldades omapoolseid tingimusi.
Tallinna Keskkonnaamet ei esitanud detailplaneeringu
lahenduse kohta tingimusi, kuid määras tingimuse ehitusprojekti koostamiseks.
Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.
Tallinna Transpordiamet ei esitanud
detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi, kuid märkis, et Vineeri ja
Vana-Lõuna tänava liikluslahendused tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Elion Ettevõtted Aktsiaselts
(praegu Telia Eesti AS), aktsiaselts Eesti Gaas, Aktsiaselts KH Energia - Konsult,
Aktsiaselts Tallinna Küte (praegu AS Tallinna Küte) ja AKTSIASELTS TALLINNA
VESI ei esitanud detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi.
Detailplaneeringus on ehitamise
ning ehitus- ja tööprojektide koostamise tingimused määratud nõuetena ning on
kirjeldatud servituudi vajadused.
Täiendavalt märkis Aktsiaselts
Tallinna Küte (praegu AS Tallinna Küte), et kavandatud ja olemasolevate hoonete
soojusvarustus tuleb lahendada kaugkütte baasil.
Hoonete soojusvarustus on
lahendatud Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga
liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja
arenduskohustus” kohaselt. Nimetatud määruse punkti 2.2 alusel
isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud
liituma kaugküttevõrguga.
Elektrilevi OÜ palus pöörduda OÜ
Veerenni Jaotusvõrk poole tehniliste tingimuste väljastamiseks. OÜ Veerenni
Jaotusvõrk on detailplaneeringut läbi vaadates märkinud, et kooskõlastavad
planeeringu elektrivarustuse osa. OÜ Veerenni Jaotusvõrk lisas, et
detailplaneeringus on vaja ette näha gaasimõõdusõlm Vineeri tänava piirkonnas.
OÜ-d Veerenni Jaotusvõrk on
teavitatud, et gaasimõõdusõlme ei ole Vineeri tänavale võimalik rajada.
Kokkuleppel kinnistu omanikuga saab gaasimõõdusõlme rajada gaasireguleerimiskapi
juurde krundil pos 7.
Tallinna Linnavaraamet on
detailplaneeringut läbi vaadates märkinud, et detailplaneering ei hõlma
jätkuvalt riigi omandis olevat maad ning detailplaneeringuga ei ole määratud
eraõigusliku isiku omandis olevat maad avalikult kasutatavaks. Tallinna
Linnavaraamet lisas, et nende märkuste ja ettepanekutega on detailplaneeringu
täiendamisel arvestatud.
Tallinna Linnavaraameti palvel on
neile edastatud ja detailplaneeringu materjalidele lisatud Tatari tn 51a ja
Vana-Lõuna tn 4 kinnistute omaniku Osaühingu Bannister kirjalik nõusolek
tootmismaa sihtotstarbe muutmise ja maa sotsiaalmaana eraomandisse jätmise
kohta koos kinnitusega, et kinnisasjade omanik ei taotle kinnisasja sundvõõrandamist
kohaliku omavalitsuse poolt. Tallinna Linnavaraameti palvel on Tatari tn 51a ja
Vana-Lõuna tn 4 kinnistute omaniku seisukohale viidatud detailplaneeringu vastuvõtmise
korralduses.
Tallinna Kommunaalameti esitatud
ehitustööde korraldamise nõuded on detailplaneeringus määratud. Tallinna
Kommunaalamet lisas, et detailplaneeringu lisades, olemasoleva olukorra
kirjelduses pole planeeritud maa-alal asuvate kinnistute loetelus märgitud
Vineeri tänava kinnistut ning et detailplaneeringukohaste teede ehitamise
käigus tuleb tänavalõigud ka renoveerida ja hiljem linnale üle anda.
Vineeri tänava kinnistu on lisatud
olemaoleva olukorra kirjeldusse planeeritud maa-alal asuvate kinnistute
loetellu. Detailplaneeringukohaste teede ehitamise ulatus on kokku lepitud 16. juunil
2014 sõlmitud lepingus nr 3 7/107. Tallinna Kommunaalamet on nimetatud lepingu kooskõlastanud.
Terviseameti Põhja talitus
kooskõlastas detailplaneeringu tingimustega, mis on detailplaneeringus määratud
ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuetena.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 punkti 7
alusel tuleb detailplaneering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui
planeeritud maa-alale kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi. Kaitseministeerium
kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta.
Detailplaneeringu koostamisel on
tehtud koostööd Vineeri tn 4, Tatari tn 53 ja Pärnu mnt 69 kinnistute
omanikega, Pärnu mnt 69 kinnistu kaasomaniku, Osaühingu Ellips Kinnisvara
esindaja A. Kaljurannaga (Kaljurand) Õigusnõustaja OÜ-st ja Pärnu mnt 69
kinnistu kaasomaniku, aktsiaseltsi Abakhan Fabrics Eesti esindaja P. Blankiniga
(Blankin) Advokaadibüroost Tark Grunte Sutkiene AS.
Kuna detailplaneering sisaldab
kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati
detailplaneering kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3
punkti 2 alusel riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju
maavanemale, kes määras detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse
Keskkonnaametiga - planeeringuga kaasnevatest keskkonnamõjudest teavitamiseks
ja täiendavate keskkonnaalaste abinõude seadmise vajaduse selgitamiseks.
Täiendavalt märkis Harju maavanem
järgmist:
-
lisada planeeringu materjalidele skeem, millel näidata detailplaneeringus tehtavad
muudatused Tallinna üldplaneeringus. Vastav skeem on detailplaneeringu
materjalidele lisatud;
-
lisada detailplaneeringu materjalidele väljavõte linnaosa ajalehest, mis
tõendaks, et planeeringu algatamisest on avalikkust teavitatud. Detailplaneeringu
koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 26. veebruaril 2013
ja ajalehes Pealinn 4. märtsil 2013, kuid vastavat teadet linnaosa ajalehes
Kesklinna Sõnumid ei ilmunud.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla
regioon on detailplaneeringut läbi vaadates märkinud, et nad kooskõlastavad detailplaneeringu
juhul, kui planeeringu materjalides esitatakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon palus
detailplaneeringu materjale täiendada.
Keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang on detailplaneeringu materjalidele lisatud.
Lisaks palus Keskkonnaameti
Harju-Järva-Rapla regioon esitada planeeritavate tegevuste jaoks võimalikult
detailne keskkonnalubade taotlemise vajadus. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla
regioon märkis, et kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja
kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaameti
Harju-Järva-Rapla regioon lisas, et nad kooskõlastavad detailplaneeringu juhul,
kui planeeringu seletuskirjas kajastatakse teave keskkonnalubade kohta.
Detailplaneeringu seletuskirja on
keskkonnalubade osas täiendatud.
Detailplaneeringukohase avalikult
kasutatava sõidu- ja kõnnitee ning üldkasutatava välisvalgustuse ja
vihmaveekanalisatsiooni ehitamine ja olemasoleva vihmaveekanalisatsiooni
ümbertõstmine tagatakse vastavalt 16. juunil 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/107.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega nr 141-k „Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine
Kesklinnas”. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli moodustada
Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4,
Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b
kinnistutest kolmteist ärimaa sihtotstarbega krunti, kaks 15% äri- ja 85% elamumaa
sihtotstarbega krunti, kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti, üks äri- või
transpordimaa sihtotstarbega krunt ja üks sotsiaalmaa (üldkasutatava maa)
sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele kokku
kuni neljateistkümne omavahel plokistatud, kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega, äriruumidega, mitme korteriga elamu, kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks ning planeeritud maa-alal asuvate hoonete, sh ehitismälestiste
A/s A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja,
elektrijaama ja veetorni ümberehitamiseks ärihooneteks ning kruntide kasutamise
tingimused. Detailplaneeringus tehti ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11.
jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane ettevõtluse
segahoonestusala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.
Detailplaneeringu vastuvõtmise
teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. veebruaril 2015, ajalehes Pealinn 16. veebruaril
2015 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 20. veebruaril 2015.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 26. märtsist kuni 23. aprillini 2015. Teade avaliku väljapaneku
aja ja koha kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 28. veebruaril 2015, ajalehes
Pealinn 9. märtsil 2015 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 27. märtsil 2015.
Avaliku väljapaneku kestel esitasid
detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited J. Kallo, Vana-Lõuna tn 17
elanik M. Pappel, Vana-Lõuna 13 korteriühistu (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu
omanike esindaja), Pärnu mnt 69 kinnistu kaasomaniku aktsiaseltsi Abakhan
Fabrics Eesti nimel P. Blankin Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-st, Pärnu
mnt 69 kinnistu kaasomanikud Osaühing Ellips Kinnisvara ja Osaühing Tähed ja
Kuu ühiselt.
Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas M. Pappelile, Vana-Lõuna 13
korteriühistule ja P. Blankinile 7. mail 2015 ning J. Kallole, Osaühingule Ellips Kinnisvara ja Osaühingule Tähed
ja Kuu 8. mail 2015.
Teade
avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise aja ja koha
kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 21. mail 2015, ajalehes Pealinn 25. mail 2015
ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 29. mail 2015.
Detailplaneeringu
avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 2. juunil 2015
Tallinna Kesklinna Valitsuses. Arutelul käsitleti esitatud ettepanekuid ja
vastuväiteid. Arutelust võtsid osa Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Osaühingu
Ellips Kinnisvara esindajad, aktsiaseltsi Abakhan Fabrics Eesti esindaja,
detailplaneeringu koostaja ja ajakirjanik. Arutelult puudus ettepanekud ja
vastuväited esitanud J. Kallo, Vana-Lõuna tn 17 elanik M. Pappel, Vana-Lõuna 13
korteriühistu (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu omanike esindaja) ja Osaühingu Tähed
ja Kuu esindaja.
Teade detailplaneeringu avaliku
arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 3. juulil 2015.
Pärast detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu toimumist esitas Osaühingu Ellips
Kinnisvara õigusnõustaja A. Kaljurand pöördumise, millele Tallinna Linnaplaneerimise
Amet vastas 19. juunil 2015.
Tulenevalt asjaolust, et
detailplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringu kohast maakasutuse
juhtotstarvet, ning asjaolust, et osaga avaliku väljapaneku kestel esitatud
ettepanekuist ja vastuväiteist ei arvestatud ning nendest ei loobutud, esitas Tallinna
Linnavalitsus 27. juulil 2015 detailplaneeringu Harju maavanemale nõusoleku
saamiseks muuta Tallinna üldplaneeringut ning järelevalveks ja heakskiidu
saamiseks.
16. septembri 2015 kirjaga nõustus
Harju maavanem kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmisega, andis oma heakskiidu
detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punktide 1 ja
4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Tatari tn 51a, Tatari tn 53,
Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt
69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringu kehtestamisest ühe
nädala jooksul Tatari tn 51, Tatari tn 53, Vineeri tn 4, Pärnu mnt 67a, Pärnu mnt
69, Vana-Lõuna tn 6, Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15, Vana-Lõuna tn 17,
Vana-Lõuna tn 19, Tatari tn 64, Pille tn 2 ja Pille tänav T1 kinnistute
omanikke, Pärnu mnt 80 Korteriühistut (Pärnu mnt 80 kinnistu omanike esindaja),
Pärnu mnt. 76 korteriühistut (Pärnu mnt 76 kinnistu omanike esindaja),
Korteriühistut Uue Maailma 19 (Pärnu mnt 68 // Uue Maailma tn 19 kinnistu
omanike esindaja), Korteriühistut Tatari 62 (Tatari tn 62 kinnistu omanike
esindaja), M. Kaasikut (Kaasik), A. Kaljuranda (Kaljurand) Õigusnõustaja OÜ-st,
J. Kallot (Kallo), Vana-Lõuna tn 17 elanikku M. Pappelit (Pappel), Vana-Lõuna 13
korteriühistut, P. Blankinit (Blankin) Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-st,
Osaühingut Ellips Kinnisvara, Osaühingut Tähed ja Kuu ning Statistikaametit.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva
seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud
planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.
Tallinna linna ehitusmääruse
§ 20 lõike 4 alusel kehtestab volikogu detailplaneeringud juhul, kui
planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult
olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse
kavandamiseks. Kuna Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2,
Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu
mnt 69b kinnistute detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut”, siis kuulub
detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
