Lihtne otsing

1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2008 korraldusega nr 1215-k kehtestatud „Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneering” Marsi tn 6 kinnistu osas. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise skeem on otsusele lisatud (lisa 2).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ja teavitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest AS-i Tondi Kvartal ja osaühingut Tondi Tennisekeskus.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Tallinna Linnavolikogu otsusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2008 korraldusega nr 1215-k kehtestatud „Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneering” Marsi tn 6 kinnistu osas.

Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2008 korraldusega nr 1215-k „Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas”. Detailplaneeringu peamine eesmärk oli kruntide moodustamine spordikeskuse - 7 väljakuga tennisehalli rajamiseks.

Detailplaneeringu kohaselt on Marsi tn 6 krundi (detailplaneeringus krunt positsioon 2) suurus 3584 m² ja krundi sihtotstarbeks on määratud ärimaa. Krundil asub endine Tondi sõjaväelinnaku klubihoone. Krundile on kehtiva detailplaneeringu kohaselt määratud ehitusõigus kolmekorruselise ärihoone rekonstrueerimiseks, sh kolmanda korruse ümberehitamine olemasolevas mahus katusekorrusena. Ärimaa sihtotstarbega Marsi tn 6 kinnistu kuulub AS-ile Tondi Kvartal.

AS Tondi Kvartal on esitanud 5. mail 2015 projekteerimistingimuste taotluse hoone rekonstrueerimiseks korterelamuks. Projekteerimistingimuste taotluse lisana esitatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt lubatakse hoone ümber ehitada korterelamuks ning on antud tingimused tööde teostamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) kaalus esitatud taotlust ning otsustas, et detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb ametile esitada eskiis, mis avalikustatakse linnaosa valitsuses koos projekteerimistingimuste taotlusega. Eskiisi koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et oma kinnistul tuleb tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Kristiine Linnaosa Valitsus korraldas eskiisi ja projekteerimistingimuste taotluse avaliku väljapaneku 24. augustist kuni 7. septembrini 2015. Vastavad teated ilmusid ajalehes Eesti Päevaleht 7. augustil 2015, ajalehes Pealinn 17. augustil 2015 ja ajalehe Kristiine Leht augustinumbris. Avalikustamise ajal projektile ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus” on ala juhtotstarbeks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, välja arvatud ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 otsusega nr 198 võeti vastu „Kristiine linnaosa üldplaneering”, mille kohaselt on ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud segahoonestusala.

Olemasoleva hoone rekonstrueerimine ärihoonest korterelamuks on kooskõlas nii kehtiva Tallinna üldplaneeringu kui ka Tallinna Linnavolikogu poolt 10. detsembri 2015 otsusega nr 198 vastu võetud „Kristiine linnaosa üldplaneeringuga”.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja planeerimisseaduse § 140 lg 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Planeerimisseaduse § 140 lg 3 kohaselt esitakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Seega tuleb kaasata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel isikud, kelle õigusi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Haldusmenetluses on välja selgitatud detailplaneeringu alale jäävate kinnistute omanike tahe ja seeläbi teada saadud detailplaneeringu menetluse käigus välja antud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalikud tagajärjed menetluses osalevatele isikutele. Kuna Marsi tn 6 kinnistu omanik on taotlustega soovinud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist talle kuuluva kinnistu osas, siis kaalutlusõiguse teostamisel puudub täiendav vajadus põhjalikumalt analüüsida kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust või nende seost Marsi tn 6 kinnistu omaniku osalemisega haldusakti andmise menetluses.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel analüüsida haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust.

Riigikohus on 30. novembril 2010 haldusasjas nr 3-3-1-63-10 tehtud otsuses leidnud, et detailplaneeringus määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel. Seetõttu ei mõjuta ehituslubade väljastamine detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult ellu viidud. Seega on detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamine võimalik.

Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 140 lg 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Antud sätte tõlgendamisel on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-63-10 asunud seisukohale, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, on lubatud tühistada ka detailplaneeringu osa.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Marsi tn 6 kinnistu osas. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist Marsi tn 6 kinnistu osas on võimalik hoone rekonstrueerida korterelamuks.

Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 22 lg 2 kohaselt saadab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja Harju maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates. Samuti teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest AS-i Tondi Kvartal ja osaühingut Tondi Tennisekeskus.