Lihtne otsing

1. Algatada Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 11,50 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel äri- ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks ja Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata üldised maakasutustingimused ja esitada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu“ kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ja vähendada rohekoridori ulatust. Detailplaneeringu lahendus võib kaasa tuua ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse.

3. Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 võtta aluseks kehtivad muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks;

4.2 säilitada tammepark linnahalli mõlemal küljel;

4.3 säilitada Tallinna linnahalli katuse avalik kasutus ja võimalus liikuda jalgsi üle katuse;

4.4 siduda rannapromenaad, jalakäijate liikumisteed Tallinna linnahalli katusel ja piirneval alal ning rohekoridor ühtseks võrgustikuks, kavandades ristumisi sõiduteega vähimal määral;

4.5 kavandada pandused parkimiskorrustele ning manööverdus- ja kaubalaadimise alad hoonesisestena;

4.6 lahendada sõidukite parkimine kompaktselt mitmetasandilistel parkimisaladel või parkimishoonetes, et vältida ulatuslike katendatavate parkimisplatside kavandamise vajadust;

4.7 tellida planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada planeeritaval alal varasemalt toimunud tegevusi ning hinnata jääkreostuse võimalikkust pinnases ja anda juhised edaspidisteks tegevusteks;

4.8 tagada I ja II väärtusklassi hinnatud puude kasvutingimuste säilimine;

4.9 esitada maastikuarhitektuuriline analüüs, arvestades üldplaneeringust tulenevaid tingimusi, Tallinna linnahalli kui arhitektuurimälestise arhitektuuri ning visuaalseid vaateid merele ja vanalinnale;

4.10 esitada müraanalüüs ning käsitleda müra leevendamise meetmeid välialadel ja siseruumides, kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda;

4.11 hoonetesse kavandatavate parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

5. Teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikutega ning Tallinna Kesklinna Valitsuse, Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Linnavaraameti ja Päästeametiga ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.

6. Vajadusel sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohane teede ja tehnovõrkude valmisehitamise leping.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn).

8. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta Tallinna linnahalli rekonstrueerimine ja kuni 6-korruseliste äri- või ühiskondlike hoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas Vanasadama ja Kalasadama vahelisel ühiskondlike ehitiste alal asuval planeeringualal ega vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning looduslikke iseärasusi, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Uued hooned on ette nähtud rajada hoonestamata tühermaale. Detailplaneeringu lahendus võib kaasa tuua ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse ning merekeskkonnale avalduv võimalik mõju selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus;

8.4 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui hoonestusala valitakse väärtuslikust ja olulisest kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Alale tuleb ette näha uushaljastust ning üldplaneeringu järgne rohekoridor;

8.5 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse kehtivate piirangutega. Planeeringualal paikneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall, mille rekonstrueerimine toimub vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja ehituskonstruktsioonide ekspertiisile. Lisaks tuleb uue hoonestuse rajamisel säilitada väärtuslikud vaatesektorid vanalinnale. Planeeringualale ulatub ka arheoloogiamälestise, 13.-16. sajandi asulakoha kaitsevöönd;

8.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisel ja uute hoonete rajamisel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liikluskoormusega Kesklinna piirkonnaga ning eeldatavasti ei ole mõju oluline. Planeeringualale ei ole kavandatud elamispindu. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse müraanalüüs ja käsitletakse müra leevendamise meetmeid välialadel ja siseruumides. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada võimalike kõrgemate müratasemetega planeeringuala sadama poolsel küljel. Planeeringuala arendamisel ja hoonestamisel lähtutakse keskkonnasäästlikest ja innovaatilistest lahendustest (jalgsi ja jalgrattaga liikumine, haljaskatused, sademevee käitlemise ja energiatõhususe lahendused jne);

8.7 detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse keskkonnaseisundi hinnanguga välja võimaliku reostuse esinemine alal. Kui võimalik reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju;

8.8 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;

8.9 detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarbeid ja vähendada rohekoridori ulatust. Detailplaneeringus analüüsitakse planeeringulahenduse linnaruumilist mõju. Kui planeeringulahendusega tagatakse rohekoridor ning jalakäijatele avalik juurdepääs rannapromenaadile ja sobivad kergliiklusteede ühendused linnakeskusega, ei ole mõju eeldatavasti oluline. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on linnahalli kui unikaalse arhitektuuriteose integreerimine loodavasse linnakeskkonda, aga ka võimaluste loomine olemasoleva ajaloolise pärandi, Tallinna vanalinna ja selle lähipiirkonna, korras arhitektuurimälestiste eksponeerimiseks ja kvaliteetse linnaruumi kujundamiseks.

9. Tallinna Kesklinna Valitsusel ja Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapanek ning avalik arutelu.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

11. Tallinna Keskkonnaametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

12. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14-18 ja neljapäeviti kella 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.