Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud "Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas
Tallinna Linnavolikogu 28.01.2016 otsus number 9
Redaktsiooni kehtivus:28.01.2016 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

28. jaanuar 2016 nr 9

Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas

Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, haldusmenetluse seaduse § 64 lg-te 1, 2 ja 3, § 68 lg 2, § 70 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 22 lg 1 alusel ja tulenevalt Ubalehe tee 18 kinnistu omanike L. Liivranna, R. Kivistu-Liivranna ja V. Belehhova 2. septembri 2015 avaldusest ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas (lisa 1) esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringus“ on antud tingimused kruntide moodustamiseks ja maa-ala hoonestamiseks väikeelamutega. Krundile positsioon 205 (praeguse aadressiga Ubalehe tee 18) on antud ehitusõigus kuni kahekorruselise väikeelamu ehitamiseks ehitusaluse pindalaga kuni 291 m2. Krundi maksimaalseks täisehitusprotsendiks on määratud 25% ja hoonete arvuks üks. Lisaks on määratud krundi ehituskeeluala 5 m krundipiirist ja tänava kaitsevöönd 5 m teemaa piirist;

- kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud neliteist aastat, mille jooksul ei ole detailplaneeringu terviklahendust loodud, ei ole nimetatud detailplaneering käsitletav lähiaastate ehitustegevuse alusena planeerimisseaduse § 124 lg 2 mõistes;

- Ubalehe tee 18 kinnistul paikneb kahe korteriga elamu, mis on piirkonda sobiv;

- Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud „Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on käsitletava ala juhtotstarve väikeelamute ala, kuhu on lubatud kavandada väikeelamuid ja tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Piirkonna alale võib kavandada lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus-, haridus- ja tervishoiuettevõtteid ja asutusi, kui see ei too kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse olulist kasvu). Ubalehe tee 18 kinnistule abihoone ehitamine on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga;

- pärast Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist Ubalehe tee 18 kinnistu osas on võimalik püstitada Ubalehe tee 18 kinnistule kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone, millega ei kaasne loa- ega teavituskohustust vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 sätestatule;

- pärast Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist Ubalehe tee 18 kinnistu osas on planeeringu elluviimine terviklahendusena tagatud.

1. Tunnistada Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering“ osaliselt kehtetuks Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistatava osa piiride skeem on otsusele lisatud (lisa 2).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil teavitada Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu“ Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas kehtetuks tunnistamisest Ubalehe tee 16, Ubalehe tee 18 ja Ubalehe tee 20 kinnistute omanikke.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2016
otsuse nr 9
LISA 1

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas“ juurde

Otsusega tunnistatakse Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering“ kehtetuks Ubalehe tee 18 kinnistu (krundi positsioon 205) osas.

Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 on kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering“.

Detailplaneeringus on kavandatud Pirita linnaosas 40,5 ha suuruse maa-ala jagamine 279 krundiks, millest 227 elamukrundile on määratud ehitusõigus väikeelamute ehitamiseks. Lisaks on kavandatud tänavavõrk ja üldkasutatava maa krundid Mähe oja äärse haljaskoridori tagamiseks. Detailplaneering on maakorralduslikus osas ellu viidud, moodustatud on detailplaneeringu kohased krundid. Ubalehe tee äärsete kruntide osas on detailplaneering ellu viidud ka ehitusõiguse osas, st elamud on valmis ehitatud. Kogu planeeringuala ulatuses on hoonestatud hinnanguliselt vähemalt pooled krundid. Ubalehe tee 18 kinnistul paikneb ehitisregistri andmetel kahe korteriga elamu, ehitusaluse pindalaga 213,9 m2, millest tulenevalt on kinnistu täisehitusprotsent 18%.

Krundile positsioon 205 (praeguse aadressiga Ubalehe tee 18) on antud ehitusõigus kuni kahekorruselise väikeelamu ehitamiseks ehitusaluse pindalaga kuni 291 m2. Krundi maksimaalseks täisehitusprotsendiks on määratud 25% ja hoonete arvuks üks. Lisaks on määratud krundi ehituskeeluala 5 m krundipiirist ja tänava kaitsevöönd 5 m teemaa piirist.

Ubalehe tee 18 kinnistu omanikud L. Liivrand, R. Kivistu-Liivrand ja V. Belehhova esitasid 2. septembril 2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile avalduse tunnistada osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering“ Ubalehe tee 18 kinnistu osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjusena märgitakse, et kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole võimalik kavandada vajalikke abipindu (abihoonet), mille rajamine Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on lubatud. Kahe korteriga elamu rajamisega Ubalehe tee 18 kinnistule on kehtiva detailplaneeringu ehitusõigus ehitusaluse pinna osas realiseeritud osaliselt, kuid täiendavate abipindade rajamist abihoonena piirab detailplaneeringus sätestatud hoonete arv ja ehituskeeluala kinnistul.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud „Pirita linnaosa üldplaneeringule“ on käsitletava ala juhtotstarve väikeelamute ala. Alale võib kavandada väikeelamuid (pereelamud, kaksik(paaris-)elamud, ridaelamud ja 2-korruselised kuni 6 korteriga korterelamud) ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Üldplaneeringu järgi on lubatud kruntide täisehitusprotsendiks planeerida maksimaalselt 25%. Ubalehe tee 18 kinnistule abihoone ehitamine on kooskõlas Pirita linnosa üldplaneeringuga.

Antud juhul on uue detailplaneeringu koostamine liigselt ressursimahukas ja samuti ebaotstarbekas, kuna soovitud kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone ehitamisega ei kaasne planeerimisseaduse § 125 lg 1 alusel detailplaneeringu koostamise kohustust. Arvestades, et soovitud lahendus on arhitektuuriliselt ja linnaehituslikult piirkonda sobiv ega kahjusta naabrusõigusi, on otstarbekas Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106 kehtestatud „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering“ kehtetuks tunnistada Ubalehe tee 18 kinnistu osas. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on võimalik püstitada Ubalehe tee 18 kinnistule kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone, millega ei kaasne loa- ega teavituskohustust. Pärast Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist Ubalehe tee 18 kinnistu osas on planeeringu elluviimine teiste kruntide osas võimalik.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja planeerimisseaduse § 140 lg 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Planeerimisseaduse § 140 lg 3 kohaselt esitakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Seega tuleb kaasata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel isikud, kelle õigusi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kuna „Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamisega Ubalehe tee 18 kinnistu osas naaberkinnistute omanikele mõju ei kaasne ja kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone püstitatakse kooskõlas ehitusseadustiku § 12 sätetega, siis puudub vajadus eelnõu esitada kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Haldusmenetluses on välja selgitatud detailplaneeringu alale jääva kinnistu omanike tahe ja seeläbi teada saadud detailplaneeringu menetluse käigus välja antud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalikud tagajärjed menetluses osalevatele isikutele. Detailplaneering terviklahendusena on elluviidav ning krundi positsioon 205 (Ubalehe tee 18 kinnistu) osas kehtetuks tunnistamine ei mõjuta planeeringu elluviimist teiste kruntide osas. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel analüüsida haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Kuna Ubalehe tee 18 kinnistu omanikud on avaldusega soovinud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist nendele kuuluva kinnistu osas, siis kaalutlusõiguse teostamisel puudub täiendav vajadus põhjalikumalt analüüsida kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust või nende seost Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna kinnistute omanike osalemisega haldusakti andmise menetluses.

Riigikohus on 30. novembril 2010 haldusasjas nr 3-3-1-63-10 tehtud otsuses leidnud, et detailplaneeringus määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel. Seetõttu ei mõjuta ehituslubade väljastamine detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult ellu viidud. Seega on detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamine võimalik.

Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 140 lg 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Antud sätte tõlgendamisel on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-63-10 asunud seisukohale, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, on lubatud ka detailplaneeringu osa tühistamine.

Detailplaneeringu elluviimine on kestev protsess, mis ei lõppe ehitusõigusega lubatud ehitiste valmisehitamisel. Seega on detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine võimalik ka juhul, kui planeeringukohased ehitised on valmis ehitatud.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Ubalehe tee 18 kinnistu osas. Pärast Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist on võimalik Ubalehe tee 18 kinnistule kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone püstitamine, millega ei kaasne loa- ega teavituskohustust.

Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 22 lg 2 kohaselt saadab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja Harju maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2016
otsuse nr 9
LISA 2

Detailplaneeringu Ubalehe tee 18 kinnistu osas kehtetuks tunnistamise skeem

 - planeeritud maa-ala

 - maa-ala, mille osas detailplaneering kehtetuks tunnistatakse

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees