|
Tallinna Linnavolikogu 12. novembri 2015
otsuse nr 176
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtestamine Põhja-Tallinnas” juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Põhja-Tallinnas asuva 11,21 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, K-projekt Aktsiaseltsi töö nr 10038, 7,01 ha suuruse maa-ala osas, millega nähakse ette planeeringu alal asuvate Põhja pst 29, Põhja pst 27a, Põhja pst 31, Põhja pst 35, Põhja pst 37, Mere pst 20b, Kalasadama tn 8, Rumbi tänav T1, Rumbi tänav T2, Rumbi tänav T3, Kalasadama tänav T2 ning osaliselt Kalaranna tn 1, Mere pst 20e, Põhja pst 31a, Põhja pst postini nr 400 ning Põhja pst T2 kinnistute piiride muutmise teel moodustada viis ärimaa, üks tootmismaa, kolm ühiskondlike ehitiste maa ja üks üldkasutatava maa, kümme transpordimaa krunti ja üks veekogude maa sihtotstarbega krunt. Moodustatavatele kruntidele määratakse ehitusõigus kuni 3 maapealse korrusega sadamahoone, 2-5 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ja 6 maapealse korrusega Kultuurikatla laienduse, 1 maapealse korrusega alajaamade, 1 maapealse korrusega rattahoidla ning 1 maa-aluse korrusega turu- ja restoranihoone ehitamiseks, olemasoleva alajaama ehitusõiguse täpsustamiseks, olemasoleva 2 maapealse korrusega ärihoone laiendamiseks kuni 3-korruseliseks, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8199 (Tallinna Gaasijaama gaasimahuti), nr 27918 (Tallinna elektrijaama suur estakaad), nr 27917 (Tallinna elektrijaama katlamaja), nr 8198 (Tallinna elektrijaama turbiinisaal), nr 27916 (Tallinna elektrijaama korsten) rekonstrueerimiseks ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamiseks.
Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut” haljastuse protsendi osas. Detailplaneeringus vähendatakse ka looduskaitseseadusest tuleneva Läänemere ranna ehituskeeluvööndit.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga.
Põhja pst 37 krundil asus endine Tallinna Katlamaja, mis on nüüdseks lammutatud. Krunt on aiaga piiratud. Vahetult Põhja pst 37 kinnistust lõunasse jääb tootmismaa sihtotstarbega Põhja pst 35 kinnistu, kus asuvad väheväärtuslikud endised tootmishooned ja garaa˛id. Ühes neist hoonetest tegutseb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi ka muuseum või EKKM). Põhja pst 37 kinnistust läände jääb tootmismaa sihtotstarbega Kalasadama tn 8 kinnistu, kus asub heas seisus paekivist fassaadiga hoone. Põhja pst 35 kinnistu ja Linnahalli vahelisel alal (Mere pst 20b) on Linnahalli kompleksi koosseisus rajatud tammedega liigendatud parkimisplats, kus praegu on valvega parkla. Planeeringu ala lõunaossa jääb ulatuslik väärtusliku kõrghaljastusega Põhja pst, Mere pst ja Sadama tänava liiklussõlm, mis tagab ühenduse Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa ning sadamaala vahel. Liiklussõlmes on kõikides läbivates liikumissuundades 2 kuni 3 sõidurada. Planeeringu ala põhjaosa on hoonestamata tühermaa. Vahetult mere ääres asuvale ja osaliselt planeeringu alasse jääval Kalaranna tn 1 kinnistul tegutseb vastavalt Tallinna linna ning maaomaniku vahel sõlmitud kokkuleppele kalaturg. Planeeringu alasse jääb osaliselt kõrghaljastusega transpordimaa sihtotstarbega Mere pst 20e kinnistu, kust pääseb linnahalli põhjaküljele ja Lindaliini aktsiaseltsi kiirlaevade sadamasse. Planeeringu ala läbib Linnahallist loode suunas olev endine raudteetamm, kuhu on rajatud ajutine kergliiklustee.
Põhja pst 27a kinnistu on antud Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel käsutusse. Põhja pst 27a kinnistul asuvad mälestisteks tunnistatud hooned:
· Tallinna elektrijaama katlamaja ja Tallinna elektrijaama korsten ning Põhja pst 27a ja 35 vahel (Põhja pst postini nr 400) asuv Tallinna elektrijaama suur estakaad. Kõik mälestised on kultuuriministri 20. novembri 2007 käskkirjaga nr 381 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Mälestistele on määratud ühine kaitsevöönd;
· Tallinna Gaasijaama gaasimahuti (1926. aastast), mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Kaitsevööndiks on määratud krunt.
Lisaks asub planeeringu alas oleval Põhja pst 29 kinnistul Tallinna elektrijaama turbiinisaal (1928-1929), mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Kaitsevööndiks on määratud krunt. Põhja pst 29 ja 31 kinnistutel asuvad Eesti Energia Aktsiaseltsile kuuluvad Energiakeskus ning olulise tähtsusega 110kV jaotusalajaam.
Planeeritud alale jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandi asulakoht. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vanalinna vaadeldavuse tsoonis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Planeeritud ala osal, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, asuvad järgmised kinnistud:
· tootmismaa sihtotstarbega Kalasadama tn 8 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Kalaport OÜ;
· transpordimaa sihtotstarbega Mere pst 20b kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· tootmismaa sihtotstarbega Põhja pst 27a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· sotsiaalmaa sihtotstarbega Põhja pst 29 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Eesti Energia Aktsiaselts. Kinnistul on ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistule on seatud hoonestusõigus Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus kasuks;
· tootmismaa sihtotstarbega Põhja pst 31 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Eesti Energia Aktsiaselts. Kinnistule on seatud hoonestusõigus Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus kasuks;
· tootmismaa sihtotstarbega Põhja pst 35 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· ärimaa sihtotstarbega Põhja pst 37 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Mere Kinnisvara OÜ;
· transpordimaa sihtotstarbega Rumbi tänav T2 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· transpordimaa sihtotstarbega Kalasadama tänav T2 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· transpordimaa sihtotstarbega Rumbi tänav T1 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· transpordimaa sihtotstarbega Rumbi tänav T3 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn.
Kehtestataval maa-alal asuvad osaliselt järgmised kinnistud:
· transpordimaa sihtotstarbega Põhja pst postini nr 400 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· 50% ärimaa ja 50% transpordimaa sihtotstarbega Kalaranna tn 1 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil AS Pro Kapital Eesti;
· transpordimaa sihtotstarbega Mere pst 20e kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· transpordimaa sihtotstarbega Põhja pst 31a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;
· transpordimaa sihtotstarbega Põhja pst T2 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn.
Kõrghaljastus paikneb planeeringu alal ja selle lähiümbruses ebaühtlaselt - enamik puid kasvab Linnahalli kõrval ning kehtestatavast alast välja jääval Rannamäe tee ja Mere puiestee vahelisel haljasalal ning Põhja puiestee ja Mere puiestee ääres. Haljastuslikult väärtuslikud puud on suuremas osas Linnahalli juures, Mere puiestee, Põhja puiestee ja Rannamäe tee ääres ning Rannamäe tee haljasalal. Haljastuslikult väärtuslike puude hulgas on ülekaalus keskealised ning küpsed pärnad ja tammed. Põhja pst 27a, 35 ja 37 ja Kalaranna tn 1 kinnistul on palju isetekkelisi puid. Põõsarinne on vaene ja juhusliku paiknemisega.
Planeeringu ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Planeeringu alast läände jääb valdavalt elamutega hoonestatud Kalamaja asum ja põhjast piirneb ala Tallinna lahega. Itta jäävad Linnahall ning Tallinna Sadama territoorium koos sadamaterminalide ning äri- ja büroohoonetega. Lõunasse ja edelasse jäävad Tallinna vanalinn ning Skoone bastion, kagusse jääb Tallinna Kesklinna segahoonestusala, kuhu on kehtestatud detailplaneeringutega ette nähtud kuni 6-korruseliste äri-, elu- ja ühiskondlike hoonete rajamine. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport. Põhja puiestee ja Suur Rannavärava tänava ristmiku vahetus läheduses asub trammi- ja bussipeatus. Lisaks on bussipeatus planeeringu alal Põhja pst 31 kinnistu ees. Lähipiirkonna tähtsaimateks transpordirajatisteks on planeeringu alast ligikaudu poole kilomeetri kaugusele ida poole jääv Tallinna Sadama reisilaevade terminal ning ühe kilomeetri kaugusel edelas asuv Balti jaam.
Suuremateks lähipiirkonna rekreatsioonialadeks on Tallinna vanalinnas asuvad virgestusalad, Skoone bastion ehk Rannamägi ning Margareeta aed. Lähim kultuurikeskus Tallinna Linnahall külgneb planeeringu alaga vahetult idast. Suurimad ostukeskused (Viru Keskus ja Rotermann City) jäävad planeeringu alast lõuna suunas mõne minutilise jalutuskäigu kaugusele. Lähimad kauplused on Põhja puiestee ja Soo tänava nurgal olev Rimi, Sadama tänava ääres asuv SadaMarket ning planeeringu alast kagus Põhja puiestee ääres olev Merekeskus. Piirkond on tehnovõrkudega hästi varustatud.
2. Tallinna üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohaselt on planeeritud maa-ala juhtotstarve lõunaosas ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, välja arvatud ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneeringu lahendusega on kavandatud planeeringu ala lõunaossa sotsiaal- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis vastab Tallinna üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
3. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ja selle muutmise põhjendused
Planeeritud ala põhjaosas kehtib Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering”, milles on ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud nii liiklust teenindavate ehitiste maa, kesklinna mitmefunktsiooniline maa (elamumaa, kaubandus- ja teenindusehitiste maa) kui ka jahi- ja reisisadama maa.
Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu (edaspidi ka rannaala üldplaneering) seletuskirja punkti 3.4.1 kohaselt on planeeringu tsoneeringukaardil kajastatud maa-alade üldiseid maakasutustingimusi ehk juhtfunktsioone (juhtotstarbeid). Need on territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Maakasutuse juhtotstarve võib koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 50% ulatuses maa-ala pindalast. Sellest tulenevalt võib detailplaneeringu lugeda maakasutuse juhtotstarvete osas rannaala üldplaneeringuga kooskõlas olevaks, kuna jahi- ja reisisadama maa osaline muutmine kaubandus- ja teenindusehitiste maaks ning liiklust teenindavate ehitiste maa muutmine haljasala maaks jääb lubatud 50% piiresse.
Detailplaneeringuga muudetakse Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut haljastuse protsendi osas, mida vähendatakse 20%-lt 3%-le. Detailplaneeringus taotletakse ka looduskaitseseadusest tuleneva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrilt 0 meetrini veepiirist, sest Tallinn kui merelinn kavandatakse avada merele (ehituskeeluvööndi vähendamine puudutab krunte, kus on ette nähtud olemasoleva kai rekonstrueerimine ning jahisadamat teenindavate ehitiste ja rannapromenaadi rajamine. Kruntidele on olemasolevasse ehituskeeluvööndisse lisaks ette nähtud jahtklubi, maa-alune parkla, kalaturu ja restorani rajamine ning jahisadamat, rannapromenaadi, kalaturgu ja restorani teenindava maa-aluse parkla rajamine). Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on luua mere äärde äri- ja sadama funktsioonidega põimitud Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala maksimaalselt aktiivsesse kasutusse, sest piki mereranda hakkab kulgema ka ülelinnalise tähtsusega rannapromenaad. Ehituskeeluvööndi vähendamist toetab asjaolu, et ehituskeeluvööndi ülesanne on kaitsta mereäärset looduskeskkonda võimalike kahjustuste ja negatiivsete kõrvalmõjude eest. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist loodusliku mererannaga, vaid täitmisel merre tekkinud tehiskeskkonnaga (kaid, sadamarajatised) ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta. Keskkonnaamet on 23. oktoobri 2012 kirjas nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega.
Rannaala üldplaneeringu järgi on ette nähtud vähemalt 10 m laiune mereäärne avalik läbipääs Kadriorust Patarei kaitsekasarmuni ning selle nõudega on detailplaneeringus arvestatud.
Planeeringu alale on kavandatud rajada lõik rannapromenaadist. Eesmärk on avada elanikele Tallinna mereäärne ala, mille korrastamine pakub turvalist keskkonda. Arvestades eeltoodut on antud asukohas rannaala üldplaneeringu muutmine linnaehituslikult põhjendatud.
Kesklinna mitmefunktsiooniline maa on linna keskus, kus hoone elamu-, kaubandus-, sotsiaal- ja teenindusfunktsioonid on põimunud. Sellel alal ei ole erinevate funktsioonide eristamine otstarbekas ja ei oma üldplaneeringu seisukohalt linnaehituslikku tähtsust. Erinevad funktsioonid eksisteerivad koos, tihti iseloomustab kesklinna hoonestust erinevate funktsioonide paiknemine erinevatel korrustel. Kesklinna mitmefunktsioonilisele alale ei ole ette nähtud tootmis- ja tööstushoonete rajamist.
Liiklust teenindava ehitise maa on mõeldud parklate ja parkimishoonete jaoks, samuti teenindus- ja tanklaehitiste jaoks. Kuna samale alale on ette nähtud ka osa rohelise võrgustiku põhisuunast, kergliiklusteed ja puiestee ning piirkonnas on ette nähtud ka haljasala maa, siis detailplaneering täpsustab nimetatud funktsioonide ulatuse lähtuvalt muutunud linnaehituslikust situatsioonist, milles pööratakse rohkem tähelepanu jalakäijate liikumissuundadele ning kergliiklusteedele.
4. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” eesmärk on Põhja-Tallinna eri osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringuga määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaa˛ide ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks.
Viimase aja arengut iseloomustab tootmis- ja äripindade koondumine linna äärealadele rajatavatesse tööstusparkidesse, ka koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette koondada väiketootmine, laod ja äripinnad Paljassaare poolsaare keskosasse ning avada rannaalad büroo-, äri- ja eluhoonetele. Planeeritud ala jääb Tallinna lahe äärde, mis annab võimaluse luua meeldiv mereäärne mitmefunktsiooniline linnakeskkond (jahisadam, park, rannapromenaad, ärihooned jm vabaaja veetmisega seotud hooned ja teenindusasutused).
Üldplaneeringuga tagatakse planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas - toimivad ja loogilised liiklusskeemid. Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2007 otsusega nr 5 kinnitatud „Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010” punkti 3.3.2 kohaselt tuleb koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga anda lahendused rannaalade kasutamiseks, transpordikorralduseks, elamu- ja tööstusalade arendamiseks koos keskkonnamõjude hindamisega, miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemiseks, piiride täpsustamiseks ning kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Maakasutamise funktsioonide täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamiseks seatud eesmärkidega.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeritud maa-ala kohta ei ole varasemalt detailplaneeringut kehtestatud.
6. Detailplaneeringus kavandatu
Planeeringu lahenduse osas ei jõutud kokkuleppele Põhja pst 33 kinnistu omanikuga ja Harju maavanem märkis 30. juuni 2014 kirjas, et detailplaneering ei ole elluviidav krundi Põhja pst 33 kinnistu omanikuga kokkulepet saavutamata või krundi positsioon (edaspidi pos) 4 sundvõõrandamiseta. Planeerimisseaduse (nüüd ja edaspidi kuni 30. juunini kehtinud planeerimisseadus) mõttele vastavaks ei saa pidada sellise detailplaneeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Harju maavanem tegi ettepaneku jätta planeeringu alast välja krunt pos 4 (Põhja pst 33 ja Põhja pst 33a kinnistud ning osaliselt Põhja pst 31a, Põhja pst postini nr 400, Põhja puiestee T2, Mere puiestee T2 ja Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1 kinnistud) ja planeeritav ringristmik koos uute juurdepääsulahendustega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi nimetatud ka amet) otsustas 22. juuli 2014 nõupidamise tulemusena nõustuda Harju maavanema tehtud ettepanekuga jätta planeeringu alast välja osa Põhja pst 31a kinnistust, Põhja pst 33, Põhja pst 33a, Mere pst 11a, Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1, osa Põhja pst postini nr 400 kinnistust ja planeeritav ringristmik koos uute juurdepääsulahendustega ning vähendada Põhja puiestee T2, Mere puiestee T2, Mere pst 11 planeeringu alasse jäävat osa. Lisaks otsustati muuta krundi pos 7 ehitusõigust selliselt, et uues lahenduses on Põhja pst 35 kinnistust moodustatud krundi pos 7 asemel krundid pos 5 ja pos 20, suurendatud hoonete korruselisust, brutopinda ja parkimiskohtade arvu, muutmata hoonete kõrgust. Amet leidis, et detailplaneering tuleb kehtestada osaliselt.
Ühendades vajaduse toimiva linnakeskuse järele ideega avada Tallinna linn merele, on valminud kontseptsioon linnakeskuse raskuspunkti nihutamiseks Linnahalli piirkonda. Toimiva linnakeskuse kujundamisel on võtmesõnaks kultuuri- ja avalike funktsioonide koondamine arendatavasse piirkonda, samuti kvaliteetse avaliku ruumi planeerimine. Vanasadama reisiterminalide kaudu külastavad linna igal aastal turistid, kelle koguarv ületab enam kui kümnekordselt Tallinna elanike arvu. Linnahalli ümbrust võib õigustatult pidada Tallinna mereväravaks, kus külastajad saavad esimese mulje Eesti Vabariigi pealinnast. Peamiseks ühendusteeks kesklinna ja Põhja-Tallinna arengualade vahel on Mere pst - Põhja pst - Soo tn - Tööstuse tn liiklussuund. Linnakeskuse toimimise seisukohast on olulise tähtsusega kvaliteetse avaliku ruumi loomine ning kergliiklejate, sh jalakäijate juurdepääsu tagamine piirkonnas.
Planeeringu ala võib tinglikult jaotada kolmeks olulisemaks osaks:
· A - keskosa: Rumbi tänava ja Põhja puiestee vaheline ala;
· B -põhjaosa: Rumbi tänavast põhja poole jääv ala, kuhu on kavandatud uusehitised - jahisadam koos sadamahoonega, ärihooned, kalaturg, Mere väljak, rannapromenaad, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi laiendus ning turuhoone.
A - Planeeringu ala keskosa
A2 - Kultuurikatel
Kultuurikatla kompleksi kuuluvatest ehitistest on kultuurimälestisena kaitse all katlamaja hoone, gaasihoidla hoone, estakaad ja telliskorsten. Kultuurikatel on Euroopa Kultuuripealinna 2011 tegevuskeskus, mis toimib erinevate kunstiliikide, loovettevõtluse ning keskkonnaalase tegevuse sõlmpunktina. 2010. aasta kevadel toimus arhitektuurilise idee konkurss, mille ülesandeks oli võimalikult vähese ja täpse ruumi sekkumisega saavutada tulemus, mis koondaks endas Kultuurikatlaga seotud paljusid unistusi, tagades samas Kultuurikatla toimimise hoone rekonstrueerimise protsessis. Võistluse võitjaks tuli töö „AK”, mille autoriteks on S. Vallner ja I. Peil Kavakava OÜ-st. Võistlustöö põhiülesandeks oli katlamaja ruumiliste väärtuste maksimaalne esiletoomine ning loomingulisele kasutajale sobivate ruumikorralduslike printsiipide leidmine. Valdavalt on tegemist olemasoleva hoone rekonstrueerimisega, hoone välisilme on jäetud põhilises osas muutmata. Lisatud on valgusavasid seintesse, mis ei ole paekivist, katustele on kavandatud uued valguskaevud. Varemetes hoone lääneosa lahtised ja ohtlikud osad on kavandatud eemaldada ning müüride vahel lastakse kasvada metsikul taimestikul, kujundades nii nn Metsiku aia. Korstna lõõridepealsed ehitatakse ümber vabaõhulavaks, tellisservad laotakse kõrgemaks. Lammutatakse korstnat ümbritsevad ja hooneesised silikaattellistest ehitised. Gaasimahutisse rajatakse universaalse kasutusotstarbega saal. Hoone välisilme muutub vähe. Paefassaadid puhastatakse ja hävinud kohad taastatakse. Ajalooline välisilme säilitatakse täielikult. Hoone loodeküljele rajatakse saalikorruselt otse õue üks lisaväljapääs, mis lahendatakse olemasoleva kolmikakna baasil. Suur telliskorsten võetakse kasutusse vaatetornina. Korstna sisse tuleb selleks rajada lift ja trepp, korstna otsa vaateplatvorm. Muinsuskaitse eritingimustest ja kokkulepetest lähtuv lahendus näeb korstna olemasoleva kuju ja kõrguse säilitamise. Amortiseerunud korstna ots lammutatakse ja ehitatakse uuesti, seejuures jäetakse tellisseina väiksed aknaavad. Estakaad saab alguse kõrvalkinnistult, mida praegu kasutab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. See sissepääs ühendab katlamaja 5. korrust otse maapinnaga ning loob otseühenduse kõrvalasuva kunstikeskusega. Estakaad säilitatakse praegusel kujul, kuid see võetakse kasutusele uues funktsioonis (sissepääs, liurada, täiendav galeriipind, evakuatsioonitee, ühenduskäik). Estakaadi põrand ja katus renoveeritakse. Lisaks ehitatakse krundi põhjaküljele rattahoidla.
A3 - Energia avastuskeskus
Põhja pst 29 ja osaliselt ka Põhja pst 31 asuva endise elektrijaama lülitushoone rekonstrueerimiseks korraldas Energia avastuskeskus arhitektuurilise idee lahenduse võistluse. Võistluse põhieesmärk oli saada hoonetele parim mahuline ja kontseptuaalne lahendus, mis käsitleks funktsioonide paiknemist, logistilist lahendust ja näituste ruumilist kontseptsiooni. Parimaks osutus võistlustöö, mille autoriks on KAOS Arhitektid OÜ. Toimiva linnakeskuse kujundamisel on lisaks kultuuri- ja avalike funktsioonide koondamisele arendatavasse piirkonda äärmiselt oluline ka seda ümbritseva kvaliteetse avaliku ruumi planeerimine.
B - Planeeringu ala põhjaosa
Tallinna merele avamise kontseptsioon näeb ette võimaluse Kalasadama vahetusse lähedusse rannapromenaadiga ühendatud kalaturu ning jahtide ja mootorpaatide teenindamiseks mõeldud jahisadama rajamise. Planeeringu põhjaosa on osaliselt hõlmatud koostatava Kalasadama detailplaneeringu alasse ning sinna on kavandatud asukoht kalasadamale ning ehitusõigus jahisadamat teenindavale hoonele. Põhja pst 37 kinnistule on kavandatud ehitusõigus ärihoone rajamiseks. Põhjaosa uushoonestuse lahendusettepaneku on koostanud OÜ Arhitektuuribüroo KOSMOS (praegu OÜ STUUDIO TALLINN). Kultuurikatla estakaadi teises otsas ehk Põhja pst 35 kinnistul tegutseb praegu Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Muuseumile on kavandatud eraldiseisev krunt. Muuseumiga piirnevale krundile on kavandatud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ning kuni 2 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.
Põhjaosa planeeringu põhilise linnaehitusliku telje moodustab põhja-lõunasuunaline jalakäijate promenaad, mis kulgeb Mere puiestee sihis otse mereni. Selline ühendus piki bastionide vööndit kesklinnast mere äärde on oluline ruumiline element, mis ühendab linna eri piirkondi. Promenaadi telje lõpus mere ääres asuvad sadamahoone ja Mereväljak, mille ääres peetakse ka kalaturgu. Selline merega külgnev väljakuruum Tallinnas kui merelinnas täna puudub. On olemas küll mereäärseid promenaadilõike, kuid sageli puudub nende kõrvalt hoonetest tekkiv toetav funktsioon. Uute hoonete planeerimisel planeeringu ala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuuri loomisest, mis oleks ruumiliselt lihtsalt jälgitav ja samas moodustaks mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde tuulevaikse platsi, mis on avatud õhtupäikesele ja millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui ka autoliiklejale.
Liikluskorralduse põhiline muudatus on Kalasadama tänava maa-ala nihutamine, mis tekitab kaldapealsele väljaku loomiseks rohkem ruumi.
Kalaturu ala kõrgus on ümbritseva ala kõrgusest ligikaudu 2 m võrra madalam. Tõstes kalaturu samale tasapinnale ümbritsevate kruntidega, on suhteliselt väikese kaevetööde mahuga võimalik luua turuplatsi alla parkimisala. Kavandatud kolmekorruseline sadamahoone moodustab loodava Mereväljaku idaseina. Sadamahoone Mereväljakuga külgnevas osas on võimalik valmis ehitada õhtupäikesele avatud terrass. Hoonestuse ja mere vahele on kavandatud jalakäijate promenaad.
Mereväljakust lõunasse jäävale Põhja pst 37 kinnistule on kavandatud 5-korruseline ärihoone, mis moodustab väljakule selge piirjoone.
Planeeritud ala osale, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, on kavandatud moodustada 21 krunti (1 krunt jääb planeeringu alale osaliselt) järgmiselt:
· pos 1 on kavandatud ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega krunt, kus asub arhitektuurimälestis Tallinna elektrijaama turbiinisaal, mis on ette nähtud rekonstrueerida;
· pos 2 on kavandatud ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega krunt, millele on määratud ehitusõigus seitsme kuni 6 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Krundil asuvad arhitektuurimälestised Tallinna elektrijaama korsten, Tallinna elektrijaama katlamaja, Tallinna elektrijaama suur estakaad ja Tallinna Gaasijaama gaasimahuti, mis on ette nähtud rekonstrueerida. Krundil paiknevad olemasolevad väheväärtuslikud hooned on kavandatud lammutada. Krundile on kavandatud Kultuurikatla juurdeehitis, kaks 1-korruselist alajaama ning 1-korruseline rattahoidla;
· pos 3 on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega krunt, millel asub olemasolev alajaam;
· pos 4 on kavandatud üldkasutatava maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega krunt, millele ei ole ehitusõigust ette nähtud. Krunt jäetakse jalakäijate väljakuks ja haljasalaks;
· pos 5 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus kuni kahe kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoonete lubatud kõrgus maapinnast on kuni 18 meetrit;
· pos 6 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus kuni kolme 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoonete lubatud kõrgus maapinnast on kuni 18 meetrit;
· pos 7 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone (sadamahoone koos jahtklubiga) ehitamiseks. Hoone lubatud kõrgus maapinnast on kuni 11 meetrit;
· pos 8 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus 1 maa-aluse korrusega ärihoone (kalaturg, kalarestoran, sadama teenindamiseks vajalikud ruumid, parkla) ehitamiseks;
· pos 9 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus olemasoleva 2 maapealse korrusega hoone laiendamiseks kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks. Hoone lubatud kõrgus maapinnast on kuni 10,7 meetrit;
· pos 10-18 ja 21 (osaliselt planeeritud alal) on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krundid, tagavad juurdepääsud ning tehnovõrkudega varustamise planeeritud alale kavandatud kruntidele;
· pos 19 on kavandatud veekogude maa sihtotstarbega krunt;
· pos 20 on kavandatud ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus kuni kahe 3 maapealse korrusega ühiskondliku hoone ehitamiseks. Krundil asuvad olemasolevad hooned on kavandatud lammutada, välja arvatud rekonstrueeritav Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone, mis on ühendatud mitmel krundil paikneva Tallinna elektrijaama taastatava estakaadiga.
Planeeritu ehitamiseks tuleb likvideerida kuus III väärtusklassi ja 31 IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad hoonestusalale, teede või tehnovõrkude alale. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 668 haljastuse ühikut. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojektide koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus. Lisaks on kavandatud likvideerida V väärtusklassi hinnatud puid ja põõsaid, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba.
Osaühingu Tulelaev raporti järgi asub Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vaheline ala normaalse radooniriski alal, mille piires jääb radooni sisaldus pinnases piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiresse. Kuna radoonitase on antud alal madal, siis erilisi meetmeid radooni tõkestamiseks ei ole vaja rakendada. Madala radoonitaseme tagamiseks hoonetes tuleb hermetiseerida vundamenti läbivad kommunikatsioonide kanalid ning tagada hea ventilatsioon.
OÜ Hendrikson & Ko on koostanud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu mürahinnangu. OÜ Hendrikson & Ko hinnangu kohaselt on tegemist alaga, kus müra ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni. Müra normtasemeni alandamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud tingimus rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Planeeringu ala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus” kohaselt jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda.
Põhja puiestee, Mere puiestee ja Sadama tänava ristmikult ei ole kruntidele täiendavaid mahasõite kavandatud. Planeeringu ala kesk- ja põhjaosas olevatele kruntidele on juurdepääs ette nähtud Kalasadama tänavalt. Eesmärk on jätta hoonetevaheline ruum ning kai äär võimalikult autovabaks, et planeeringu alal oleksid esikohal jalakäijad, mitte autod. Parkimine on lahendatud valdavalt hoonete maa-alustel korrustel. Peatumiseks on ette nähtud mõned parkimiskohad ka tänavate ääres. Tänavatel on kasutatud rahustatud liikluse võtteid (künnised, kurvid jms). Jalakäijad saavad alal liigelda vabalt nii piki mereäärt kui ka põhilistel Vanalinna, Sadama ja Rotermanni kvartali vahelistel liikumissuundadel. Planeeritud alal on mitmeid väiksemaid väljakuid ja platse, kus inimesed saavad lõõgastuda.
Juurdepääs kruntidele pos 1 ja pos 3 on tagatud Põhja puiesteelt, kruntidele pos 2, pos 4 ja pos 20 Kalasadama tänavalt algavalt kergliiklusalalt, kruntidele pos 5, pos 6, pos 7, pos 8 ja pos 9 Kalasadama tänavalt. Juhul kui kruntide pos 5 ja pos 6 omanikud ei lepi kokku ühise juurdepääsu kasutamise osas, tuleb Kalaranna tänava ja Kalasadama tänava ristmik ümber ehitada fooriristmikuks.
Liikluskorraldus ja juurdepääsud võivad muutuda Põhja puiestee - Kai tänava - Rannamäe tee liiklussõlme ümberehitamise järel. Rumbi ja Sadama tänava vahelise perspektiivse ühendustee valmisehitamise eeltingimuseks on kokkuleppe saavutamine Sadama tn 5 // 7 kinnistu omanikuga. Mootorsõidukite juurdepääs planeeringu ala põhjaosa kruntidele on ette nähtud Kalasadama tänavalt, mis on ette nähtud ümber kruntida ja rekonstrueerida. Detailplaneeringu alast välja jäävate teede asukoht on tinglik ning detailplaneeringu kehtestamisega ei määrata nende tänavate liikluslahendust.
Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi, kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringus planeeritud kinnistud asuvad riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis. Planeeritud alal asub mälestis. Samuti asuvad alal mitmed mälestiseks tunnistatud hooned, millele kehtestatud kaitsevöönd ulatub planeeritud alale. Planeeringu lahendusega on kavandatud kokku 579 parkimiskohta, mis on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”.
7. Avaliku väljapaneku tulemused
Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel esimesel avalikul väljapanekul 3. veebruarist kuni 4. märtsini 2012. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid Telliskivi Selts, Mere Kinnisvara OÜ, Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ), Osaühing Fastinvest, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ). Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 10. aprillil 2012, mille tulemusel ning ka hiljem loobusid oma vastuväidetest Telliskivi Selts, Mere Kinnisvara OÜ, Osaühing Fastinvest ja Elektrilevi OÜ. Statoil Fuel & Retail Eesti AS oma vastuväitest ei loobunud.
Vastuvõetud ning avalikul väljapanekul tutvustatud planeeringu lahenduses ei olnud olemasoleva bensiinijaama säilimist ette nähtud. Seoses vaidlustega Põhja pst 33 kinnistule kavandatava üle lisati Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringusse krundi pos 4 osas alternatiivse variandi kavandamine, st kas krundile pos 4 antakse ehitusõigus ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone ehitamiseks või säilib 1-korruselise tankla hoone ehitusõigus.
Eeltoodust tulenevalt korraldasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Põhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel teisel avalikul väljapanekul 2. aprillist kuni 17. juunini 2013. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekud ja vastuväited Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ), Elektrijaama OÜ, aktsiaselts NORD PROJEKT, NCC Kalaranna Tähekodu OÜ ja OÜ TÕNIS TARBE.
Amet vastas avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele 16. mai 2013, 1. juuli 2013, 2. juuli 2013, 4. juuli 2013 ja 11. juuli 2013 kirjadega, milles teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.
Elektrijaama OÜ märkis, et ei nõustu planeeringu kehtestamisega, kuna see ei sobi Põhja pst 27 kinnistule juurdepääsu tõttu.
Amet selgitas, et detailplaneeringus näidatud planeeringu alast väljaspool paiknevate teede ja juurdepääsude asukoht on illustreeriv ning täpsed asukohad nähakse ette konkreetseid krunte hõlmavate detailplaneeringute või teeprojektidega, mille koostamisse kaasatakse huvitatud isikud ja maaomanikud. Detailplaneeringus on täpsustatud Põhja pst 27 kinnistu juurdepääsutee asukohta vastavalt 8. juunil 2011 kinnitatud projektile. Põhja pst 25 kinnistu, mille kaudu on kavandatud juurdepääs Põhja pst 27 kinnistule, asub Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2007 korraldusega nr 1279-k vastuvõetud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu alas. Põhja pst 27 keldrikorruse sissepääs Põhja pst 27a kinnistult säilib, piirnedes Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahenduse kohaselt säilitatava jalakäijate alaga. Põhja pst 27a on Tallinna linna omanduses olev kinnistu, mistõttu ei ole peetud vajalikuks määrata alale jalakäijate läbipääsu servituudiga ala.
Elektrijaama OÜ tõi välja, et planeeringu lahendus on esitatud mitmes variandis ning puudub selgus, kuidas konkreetselt kavandatakse lahendus kinnitada. Samuti leiti, et põhijoonisel ei ole kajastatud kõiki tingmärke, mistõttu ei ole võimalik lõplikku seisukohta kujundada.
Amet selgitas, et detailplaneeringu variantide ning jooniste erinevus puudutab krundi pos 4 ehitusõiguse määramist, mis on kas ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone rajamiseks või ühe maapealse korrusega ärihoone (tankla) ehitusõiguse säilitamiseks. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu kaustas kaks põhijoonist, mis kajastavad erinevusi planeeringu lahenduses tankla säilitamise ning uue linna administratiivhoone rajamise korral. Planeeringu lahenduse illustratsioonid on detailplaneeringu lisade osas, samuti hõlbustab joonise lugemist põhijoonisele lisatud perspektiivne liiklusskeem, millel on kajastatud kavandatavad hoonemahud.
Vastuväite esitaja tõi välja, et Põhja pst 27 kinnistu on planeeringu alaga külgnev kinnistu, kuid senini ei ole Elektrijaama OÜ-le kui Põhja pst 27 kinnistu omanikule tutvustatud detailplaneeringu lahendust ega nendega lahendust kooskõlastatud.
Amet selgitas, et detailplaneeringu algatamisest ja avalikust arutelust teavitati planeerimisseaduse § 12 lg 6 kohaselt OÜ-d SARAVILLE, kes oli sel ajal Põhja pst 27 kinnistu omanik, ning avalikust väljapanekust teavitati planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt Põhja pst 27 kinnistu eraisikutest omanikke.
OÜ TÕNIS TARBE tegi ettepaneku krundile pos 7 (praegu pos 5) kavandatud hoonete 0.00-kõrguse korrigeerimiseks.
Amet märkis, et detailplaneeringu lahendus ei näe ette tänava tõstmist, tee ning hoone täpne lahendus ning kõrgusmärgid täpsustatakse projekti koostamisel. Hoone 0.00-i mõjutav krundi pinna tõstmine on võimalik eelkõige krundi põhjapoolses, krundiga pos 8 piirnevas osas.
OÜ TÕNIS TARBE märkis, et põhijoonisel on näitamata Põhja pst 25 juurdepääs Rumbi tänava poolses otsas.
Amet selgitas, et viidatud sissesõitude asukohad on detailplaneeringu joonisel märgitud kui „planeeritav võimalik juurdepääs krundile”, mis täpsustatakse konkreetset krunti käsitlevas detailplaneeringus (Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering) ning ehitusprojektide koostamisel. Detailplaneeringus on korrigeeritud tingmärkide paigutus vastavalt olemasolevale olukorrale ning Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendusele.
OÜ TÕNIS TARBE leidis, et põhjendatud ei ole krunt pos 7 „1 k”-tähistusega ärifunktsiooniga hooneosa absoluutkõrgus 13 m.
Amet asus seisukohale, et krundi pos 7 kõrguse vähendamine võiks tagada Põhja pst 25 kinnistul paiknevatest hoonetest paremad vaated, kuid krundil pos 11 on olemasolev hoone ning vaated on tagatud krundi pos 11 hoonest ida suunas. Krundile pos 7 on kavandatud kõrge halli tüüpi hoone ning detailplaneeringus on määratud arhitektuurivõistluse kohustus. Detailplaneeringusse on lisatud märkus, et 1-korruselise hooneosa ehitusalusest pindalast võib 25% ulatuses kavandada teise korruse, kuhu on võimalik kavandada galeriid, olmeruumid, Nõmme turuga analoogne kohvikuosa vms.
OÜ TÕNIS TARBE tegi ettepaneku krundi pos 7 „3 k”-tähistusega hooneosa kõrguseks määrata maksimaalselt absoluutkõrgus 15 m.
Amet asus seisukohale, et krundi pos 7 kõrgus on analoogne pos 8 hoonega ning kogu ala uusehitiste puhul on nõue ehitusprojektide koostamiseks arhitektuurikonkursside tulemuste alusel. Hoone maksimaalse kõrguse vähendamine piirab arhitektuurikonkursil kõrgemate hooneosade või elementide kavandamist.
OÜ TÕNIS TARBE tegi lisaks Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringut puudutavatele märkustele ettepaneku Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks Põhja pst 25 osas, et Rumbi tänavaga piirnevad kinnistud saaksid lähiaja arengukava samaaegselt.
Amet vastas, et Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k vastu võetud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringuga seotud teede- ja tehnovõrkude lepingud on sõlmimisel, misjärel on võimalik planeering saata Harju Maavalitsusse järelevalveks.
NCC Kalaranna Tähekodu OÜ märkis, et krundile pos 7 (praegu pos 5) ette nähtud hoonestuse kõrgused ei ole mõistlikud ega põhjendatud ning maapinna kõrguse muutmine perspektiivsel Rumbi tänaval muudaks võimatuks juurdepääsu Põhja pst 25 kinnistule. Tehti ettepanek arvestada kinnistul pos 7 korruse kõrguseks maksimaalselt 3 m, mis annaks hoonestuse absoluutkõrguseks 6 ja 12 m.
NCC Kalaranna Tähekodu OÜ arvas, et hoone 0.00 ei peaks olema üle 3,2 meetri.
Amet selgitas, et detailplaneeringu lahendus ei näe ette tänava tõstmist, tee ning hoone täpne lahendus ning kõrgusmärgid täpsustatakse projekti koostamisel. Hoone 0.00-i mõjutav krundi pinna tõstmine on võimalik eelkõige krundi põhjapoolses, pos 8 krundiga piirnevas osas. Krundil pos 7 kõrguse vähendamine võiks tagada Põhja pst 25 kinnistul paiknevatest hoonetest paremad vaated, kuid krundil pos 11 on olemasolev hoone ning vaated on tagatud sellest hoonest ida suunas. Krundile pos 7 on kavandatud kõrge halli tüüpi hoone. Amet tänas tähelepanu juhtimast, et hoone kavandatud kõrgus mahutab rohkem korruseid, detailplaneeringusse lisatakse märkus, et ühekorruselise hooneosa ehitusalusest pindalast võib 25% ulatuses kavandada teise korruse, kuhu on võimalik kavandada galeriid, olmeruumid, Nõmme turuga analoogne kohvikuosa vms. Krundi pos 7 suurim lubatud kõrgus on analoogne pos 8 kavandatava hoonega ning kogu planeeringu ala uusehitiste puhul on nõue ehitusprojektide koostamiseks arhitektuurikonkursside tulemuste alusel. Hoone maksimaalse kõrguse vähendamine piirab arhitektuurikonkursil kõrgemate hooneosade või elementide kavandamist.
NCC Kalaranna Tähekodu OÜ märkis, et põhijoonisel on juurdepääs Põhja pst 25 kinnistule perspektiivselt Rumbi tänavalt näidatud vastu säilitatavat II väärtusklassi puud ning tegi ettepaneku nihutada juurdepääsu, arvestades Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringut ning olemasolevat kõrghaljastust.
Amet märkis, et viidatud sissesõdu asukoht on detailplaneeringu joonisel märgitud kui „planeeritav võimalik juurdepääs krundile”, mis täpsustatakse konkreetset krunti käsitlevas detailplaneeringus ning ehitusprojektide koostamisel. Detailplaneeringus on korrigeeritud tingmärkide paigutus vastavalt olemasolevale olukorrale ning Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendusele.
Aktsiaselts NORD PROJEKT märkis oma kirjas, et Kalaranna tn 1 krundi haaramine planeeringu alasse vaid osaliselt tekitab õigusliku vastuolu planeeringu realiseerimisel ning ameti praktika on olnud käsitleda detailplaneeringus tervet kinnistut. Tehti ettepanek mõlema Kalaranna tn 1 kinnistut käsitleva detailplaneeringu kehtestamiseks korraga.
Amet selgitas, et ameti jaoks on tavapraktika planeerida linnaehituslikku tervikut, mis ei ole seotud kinnistu terviklikkusega, tavapraktika on haarata planeeringu alasse osa tänavamaa kinnistust või kavandada suurte kinnistute osasid - näiteks Tallinna Lennujaam, Piirivalvesadam jms. Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k vastu võetud Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering ning 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1996-k vastu võetud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering on samas menetlusetapis ning üheaegne kehtestamine on võimalik. Kuna ühe detailplaneeringu realiseerimise eelduseks ei ole teise planeeringu kehtestamine ning mõlemale on esitatud vastuväiteid, ei ole kehtestamise aja omavahelisse sõltuvusse panemine menetluslikult otstarbekas.
Aktsiaselts NORD PROJEKT tegi ettepaneku Rumbi ja Kalasadama tänava sissesõitude asukoha korrigeerimiseks lähtuvalt Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendusest.
Amet selgitas, et viidatud sissesõitude asukohad on detailplaneeringu joonisel märgitud kui „planeeritav võimalik juurdepääs krundile”, mis täpsustatakse konkreetset krunti käsitlevas detailplaneeringus ning ehitusprojektide koostamisel. Tingmärkide paigutus korrigeeritakse vastavalt Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu lahendusele.
Aktsiaselts NORD PROJEKT tegi ettepaneku korrigeerida krundi pos 7 (praegu pos 5) hoonete ning Rumbi tänava absoluutkõrgus.
Amet selgitas, et detailplaneeringu lahendus ei näe ette tänava tõstmist, täpne lahendus ning kõrgusmärgid täpsustatakse teeprojekti koostamisel. Krundil pos 7 kõrguse vähendamine võiks tagada Põhja pst 25 kinnistul paiknevatest hoonetest paremad vaated, kuid krundil pos 11 on olemasolev hoone ning vaated on tagatud sellest hoonest ida suunas. Krundile pos 7 on kavandatud kõrge halli tüüpi hoone ning detailplaneeringus on määratud arhitektuurivõistluse kohustus. Detailplaneeringusse lisatakse märkus, et ühekorruselise hooneosa ehitusalusest pindalast võib 25% ulatuses kavandada teise korruse, kuhu on võimalik kavandada galeriid, olmeruumid, Nõmme turuga analoogne kohvikuosa vms.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ) märkis oma kirjas, et alternatiivse planeeringu lahenduse esitamine pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja kinnistuomaniku nõusolekuta ei ole planeerimismenetluse põhimõtetega kooskõlas.
Amet selgitas veel kord, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu koosseisu on lisatud alternatiivne planeeringu lahendus, mis puudutab eelkõige krundile pos 4 kavandatavat, ning alternatiivid kajastavad erinevusi planeeringu lahenduses tankla säilitamise ning uue linna administratiivhoone rajamise korral. Vastuvõetud ning esimesel avalikul väljapanekul tutvustatud planeeringu lahenduses ei olnud algselt olemasoleva bensiinijaama säilimist ette nähtud. Seoses vaidlustega Põhja pst 33 kinnistule kavandatava üle on Tallinna linn kaalunud võimalust Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks või kõnealuse krundi osas kahe alternatiivse variandina kehtestamist.
Teise avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk oli teavitada üldsust, et linna administratiivhoone kavandamise alternatiiv on olemasoleva olukorra säilitamine, st bensiinijaama ning parkla säilimine. Riigikohus on 10. oktoobri 2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 leidnud, et avaliku väljapaneku korraldamine ja selle käigus ettepanekute tegemise ning planeeringu vaidlustamise võimaldamine teenib avalikkuse kaasamise kui planeerimismenetluse olulise põhimõtte ulatusliku rakendamise huve, muutes planeerimismenetluse demokraatlikumaks ja aidates kaasa vigade kõrvaldamisele planeeringus. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku väljapaneku tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Alternatiivse lahenduse lisamine detailplaneeringusse, mis näeb ette Põhja pst 33 kinnistul olemasoleva olukorra säilimise, ei saa olla käsitletav detailplaneeringu põhilahendust muutvana, kuna nimetatud alternatiivi rakendumisel ei muutu linnaehituslikult võrreldes tänase olukorraga Põhja pst 33 kinnistul midagi.
Planeerimisseaduse § 16 lg 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Kohalikku elu ja territoriaalplaneerimist oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist maakasutust ja ehitusõigust. Riigikohus on 20. detsembri 2001 otsuses nr 3-3-1-15-01 märkinud, et kinnisasja omanikel ja teistel planeeringulahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Planeerimisseadus ei nõua kinnisasja omanike nõusolekut vaid koostöö tegemist. Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindajat on teavitatud avalike väljapanekute toimumise ajast ja kohast ning Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja on esitanud korduvalt omapoolsed vastuväited ja ettepanekud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringule. Seega saab öelda, et detailplaneeringu koostamisel on Statoil Fuel & Retail Eesti AS-iga koostööd tehtud.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ) tõi välja, et liikluslahendus alternatiivsel planeeringu lahendusel ei arvesta Statoili kinnistu eesmärgipärase kasutamise ja majandamise vajadustega ning, et tehti ettepanek muuta planeeringu alternatiivse lahenduse liikluslahendust.
Amet selgitas, et planeerimisseaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Laiemas tähenduses on detailplaneeringu eesmärk luua ehitustingimused, et tekiks korrapärane ja esteetiline linnaruum, mis oleks nauditav paljudele ühiskonnaliikmetele. Selle eesmärgi järgmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riigikohus on 18. veebruari 2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 märkinud, et silmas tuleb pidada seda, et planeerimismenetlus toimub ka avalikes huvides. Huvide konflikti korral tuleb optimaalseimale lahendusele jõudmiseks kaaluda menetluse käigus kõigi osapoolte huve ja nendega võimaluse korral arvestada. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja teiste huvitatud isikute põhjendatud seisukohtadega, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning keskkonnakaitse vajadustega.
Ühendades vajaduse toimiva linnakeskuse järele ideega avada Tallinna linn merele, on valminud kontseptsioon linnakeskuse raskuspunkti nihutamiseks Linnahalli piirkonda. Toimiva linnakeskuse kujundamisel on võtmesõnaks administratiivkeskuse ning kultuuri- ja avalike funktsioonide koondamine arendatavasse piirkonda, samuti kvaliteetse avaliku ruumi planeerimine.
Tingimused kergliiklejate, sh jalakäijate ligipääsuks on väga head - piirkond asub Tallinna vanalinna vahetus läheduses ning suhteliselt lähedal Rotermanni, Maakri jt linnakeskuse ärikvartalitele -, kuid kahjuks eraldavad Linnahalli ümbrust naaberkvartalitest perspektiivse Põhjaväila ja Kalamaja ümbersõidu koridorid. Seetõttu on üheks planeeringu koostamise põhiülesandeks Põhja puiestee, Mere puiestee ja Sadama tänava ristmiku ala ümberplaneerimine, et ristmik muutuks kompaktsemaks, saaks inimsõbralikuma ruumikasutuse ja paraneks jalakäijate ühendus mereäärse alaga. Väga oluline on kavandada jalakäijatele ja kergliiklusele magistraaltänavatest ohutud ülepääsud vanalinna suunas ning pakkuda välja uus liikluskorralduslahendus.
Vanasadama reisiterminalide kaudu külastavad linna igal aastal turistid, kelle koguarv ületab enam kui kümnekordselt Tallinna elanike arvu. Piirkonda Linnahalli ümbruses võib õigustatult pidada Tallinna mereväravaks, kus külastajad saavad esimese mulje Eesti Vabariigi pealinnast. Peamiseks ühendusteeks kesklinna ja Põhja-Tallinna arengualade vahel on Mere pst - Põhja pst - Soo tn - Tööstuse tn liiklussuund. Linnakeskuse toimimise seisukohast on olulise tähtsusega kvaliteetse avaliku ruumi loomine ning kergliiklejate, sh jalakäijate juurdepääsu tagamine piirkonnas.
Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele tuleb unikaalse bastionivööndi inimsõbralikuma ruumikasutuse ning kesklinna ja mereäärse ala jalakäiguühenduste parandamiseks Põhja puiestee, Mere puiestee ja Sadama tänava ristmik ümber planeerida. Detailplaneeringu eskiisi staadiumis kaaluti erinevaid liikluslahendusi (sh maa-alused tunnelid, süvendid) ning leiti, et linnaehituslikult on parimaks lahenduseks olemasoleva liiklussõlme asendamine mitmerajalise ringristmikuga. Lahendust on võimalik etapiviisiliselt ellu viia ning ristmik on võimalik kavandada atraktiivse linnaruumilise elemendina (näiteks veesilmad koos purskkaevudega vms).
Sisuliselt on tegemist ristmiku 4-etapilise lahendusega:
1) olemasolev liiklussõlm ringliiklus ümber Skoone bastioni;
2) ringtee ringliiklus ümber Skoone bastioni;
3) ringtee Rannamäe tee asendamine kergliiklusteega ning liikluse viimine ümber Skoone bastioni põhja poolt;
4) ringtee ja Mere puiestee sõidusuundade eraldamine nii, et Merekeskus jääb sõidusuundade vahele.
Detailplaneeringu koostamise käigus tegi K-Projekt Aktsiaselts liikluse modelleerimise ning kaalus erinevaid liikluslahendusi. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu eskiisi arutelul oli võimalik tutvuda Põhja puiestee, Mere puiestee ja Sadama tänava ristmiku võimalike eskiislahendustega (11 varianti).
Mere puiestee - Sadama tänava ringristmiku teenindustaseme arvutamisel on kasutatud 2009. aasta liiklusandmetele tuginenud modelleeritud liiklussagedusi.
Ringristmiku üldine teenindustase, mis Eesti standardis EVS 843:2003 „Linnatänavad” on määratud halvima pealesõiduharu läbilaskvuse tasemest lähtudes, on „C. Halvima läbilaskvusega on antud juhul Mere puiestee haru.”. Selline lahendus ei vasta pikemas perspektiivis tekkivale võimalikule nõudlusele. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti ja aktiivselt arenevad Põhja-Tallinn ja sadamaala, võib Mere puiestee - Sadama tänava ristmiku liiklusintensiivsus erineva tempoga suureneda. Käsitletud ringristmik suudab vastu võtta liiklust, mis on tänasest ca 15-20% suurem.
Põhja puiestee otsesuuna liikluse kasvuga suureneb segav voog Sadama tänavalt sõitvatele sõidukitele ning Sadama tänava haru kujuneb kõikidest harudest esimesena kriitiliseks. Selleks et sadamaala ühendus Põhja-Tallinnaga oleks paremini tagatud, on Sadama tänavale projekteeritud kaetud rada Põhja puiesteele. Põhja puiestee kesklinnast väljuva liiklusega haru kujuneb kriitiliseks siis, kui haru liiklussagedus ületab 2400 sa/h (sõiduautot tunnis).
Jalakäijate ülekäigurajad võivad omada olulist mõju sisenemisharu läbilaskvusele. Jalakäijate liikumisest tuleneva läbilaskvuse vähenemise arvutuseks peab arvestama teadaoleva sõidukite vooga ja jalakäijate vooga igal juurdepääsul.
Pakutud täiendavate juurdepääsude kavandamine ringristmikule loob Haabersti ringile sarnase olukorra, mis on olnud aastaid liiklusohtlikem ristmik Tallinnas. Liiklusohutuse tagamiseks on loobutud ka Kai tänava otsepääsust ringristmikule.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i esindajad on toimunud nõupidamistel mitmel korral väljendanud seisukohta, et bensiinijaam teenindab sadamast tulevat liiklusvoogu ning olulisel kohal on toidukaupade müük hilisõhtusel ajal. Avalikustatud alternatiivlahenduses on arvestatud nii sadama poolt lähenevate autode mugava juurdepääsuga kui ka pööratud erilist tähelepanu jalakäijate turvalisele liiklemisele, mistõttu muutub jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs bensiinijaamale paremaks. Bensiinijaama alternatiivseteks asukohtadeks on Tallinna linnal pakkuda Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2010 korraldusega nr 1674-k kehtestatud „Narva mnt 129a krundi detailplaneeringu” ning Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 otsusega nr 267 kehtestatud „Rumbi tn, Logi tn, Sadama tn ja Linnahalli hajumisväljaku kinnistu Sadama tänava lõigu detailplaneeringu” alas.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 24. juulil 2013. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 18. juulil 2013 ajalehes Eesti Päevaleht. Kõik vastuväited esitanud isikud arutelul ei osalenud. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul tehtud avaldust tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2013 kirjaga maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks. Harju maavanem märkis 30. juuni 2014 kirjas, et detailplaneering ei ole elluviidav krundi Põhja pst 33 kinnistu omanikuga kokkulepet saavutamata või krundi pos 4 sundvõõrandamiseta. Maavanem lisas, et planeerimisseaduse mõttele vastavaks ei saa pidada sellise detailplaneeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Harju maavanem tegi ettepaneku jätta planeeringu alast välja krunt pos 4 ja planeeritav ringristmik koos uute juurdepääsulahendustega.
Amet otsustas 22. juulil 2014 nõupidamise tulemusena nõustuda Harju maavanema tehtud ettepanekuga jätta planeeringu alast välja osa Põhja pst 31a kinnistust, Põhja pst 33, Põhja pst 33a, Mere pst 11a, Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1, osa Põhja pst postini nr 400 kinnistust ja planeeritav ringristmik koos uute juurdepääsulahendustega ning vähendada Põhja pst T2, Mere pst T2, Mere pst 11 planeeringu alasse jäävat osa. Lisaks otsustati muuta krundi pos 7 ehitusõigust selliselt, et uues lahenduses on Põhja pst 35 kinnistust moodustatud krundi pos 7 asemel moodustatud krundid pos 5 ja 20, suurendatud hoonete korruselisust, brutopinda ja parkimiskohtade arvu, muutmata hoonete kõrgust. Amet leidis, et tuleb korraldada detailplaneeringu kolmas avalik väljapanek ja kehtestada detailplaneering osaliselt.
Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel kolmandal avalikul väljapanekul 3.-30. septembrini 2014. Sellekohane teade ilmus 21. augustil 2014 ajalehes Postimees, 25. augustil 2014 ajalehes Pealinn ja 29. augustil 2014 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid Telliskivi Selts ja Mere Kinnisvara OÜ.
Amet vastas avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele 28. oktoobri 2014 kirjadega, milles teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.
Detailplaneeringu lahendust korrigeeriti vastavalt Mere Kinnisvara OÜ ettepanekule, st krundile pos 6 on lubatud 2 maa-alust korrust ja suurendatud parkimiskohtade arvu.
Telliskivi Selts märkis oma kirjas, et ei pea õigeks mahuka ärihoone kavandamist krundile pos 5, maa-alust parklat sellel krundil ega selle krundi müüki. Vastuväiteid esitanud isik tegi järgmised ettepanekud:
· arendada kruntide 5, 13 ja 14 ala selliselt, et Kultuurikatla aed ja sealne Kultuurikilomeetri lõik säilitaksid ka tulevikus oma põhiväärtused;
· koostada uus terviklahendus (sh krundijaotus), lähtudes avalikkusele suunatud ja jalakäijaid eelistava ruumi säilitamise eesmärgist;
· kavandada hoonestus krundi perimeetrile, jättes krundi keskosa Kultuurikatla aia sarnaseks ruumiks. Vähemalt 70% krundist 5 kasutada kultuurile suunatud vabaõhualana. Märkida planeeringus, et vastavad krundid jäävad munitsipaalomandisse;
· näidata selgelt Kultuurikilomeetri jätkumine ning välistada suurte parklate juurdepääsud, mis tooks autoliikluse Kultuurikatla aia ja Kultuurikatla vahelisse ruumi. Loobuda suurematest maa-alustest parkimiskorrustest nimetatud kruntidel.
Amet selgitas vastuskirjas, et Kultuurikatla ja jalakäijasõbralikkuse (Kultuurikilomeeter) jaoks on oluline, et ala võimalikult kiiresti korrastataks ning tekiks tegutsemisvõimalusi ja külastuskohti erinevas eas ja erinevate huvidega inimestele. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendus lähtub Tallinna merele avamise kontseptsioonist, väärtustades kõnealust piirkonda Tallinna mereväravana ning tagades linnakeskuse toimimise seisukohast olulise kergliiklejate, sh jalakäijate juurdepääsu piirkonda. Tallinna merele avamise kontseptsiooni üldseisukoht on, et Linnahalli lähiümbruse kinnistute hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ja avalikkusele suunatud hooneid ning et suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamisele ja väärtarhitektuuri edendamisele.
Hoonetevahelistel aladel tagatakse vaba juurdepääs hoonetele ja mere äärde, eelistatud on jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringus antakse lahendus ka sadamahoone ja Mereväljakuga (mille ääres peetakse ka kalaturgu) rannapromenaadi lõigule. Uute hoonete planeerimisel planeeringu ala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui ka autoga liiklejale.
Kuna Põhja pst 35 kinnistut puudutavas osas ei suurene varem avalikustatud lahendustega võrreldes maapealne hoonetealune pind, hoonete kõrgus ega parkimiskohtade arv ning kinnistu jagamisel säilib nii äri- kui ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve, siis detailplaneeringus on määratud järgmised nõuded:
- uushoonestuse ehitusprojektid koostada ainult arhitektuurivõistluste tulemuste alusel;
- hoonete tänavatasandi fassaad peab olema aktiivne, suheldes tänavaruumiga (kavandada äri- või teenindusfunktsioon).
Eeltoodust tulenevalt leidis amet, et võrreldes detailplaneeringu esialgse lahendusega ei kaasne kavandatud muudatusega olulist linnaehituslikku mõju ega halvene linnaruumi kvaliteet.
Kuna enne detailplaneeringu kehtestamist on oluline realistlikult läbi mõelda planeeringu elluviimise võimalused, siis muudeti lahendus paindlikumaks, sest linnal ei ole võimalust ega vajadust suuremahulise muuseumihoone ehitamiseks. Krundil pos 20 säilib ühiskondlikult kasutatav funktsioon, mis saab toimida sünergias Kultuurikatlaga, millega on krunt estakaadi kaudu ka ühendatud.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulundusühing ja ei kuulu Tallinna linnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus Tallinna Linnamuuseum, millel on 77-aastane järjepidevus ja 11 muuseumi, tegeleb praegusel ajal kolme suuremahulise arendusprojektiga. Nüüdiskunsti suund ei haaku Tallinna Linnamuuseumi asutuste tegevusega ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil pole kavas seda suunda arendada. Linn panustab nüüdiskunsti arengusse sellega, et toetab iga aasta Tallinna Kunstihoone Fondi, kes tegeleb nüüdiskunstiga. Samuti leiavad erinevad kunstiprojektid toetust mittetulundustegevuse toetuse meetme kaudu.
Kultuurikatla valmimisega saab Tallinn juurde märkimisväärses mahus uut kultuuripinda ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei näe vajadust Kultuurikatlaga külgnevatel kruntidel kultuuritegevust arendada ega laiendada. Hooned, milles täna tegutseb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, ei kujuta endast arhitektuurilist väärtust ning ärifunktsioonide mõõdukas lisamine piirkonda on nende hinnangul mõistlik. Sealjuures peab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oluliseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust nüüdiskunsti eksponeerimisel ja tutvustamisel Tallinnas ning hindab rolli, mida Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on sümbioosis Kultuurikatlaga täitnud piirkonna elavdamisel Kultuurikatla renoveerimis- ja arendusetapis.
Kultuurikatla aed asutati 2012. aastal eesmärgiga valmistamaks väiksemas mahus ette Kultuurikatla tegevusi, et võtta Kultuurikatla ruumid kasutusele kohe pärast nende valmimist. Kultuurikatla majas on loomemajanduse arendamine suur väljakutse nii rahaliselt kui ka ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega Kultuurikatla aia tänasel territooriumil. Kultuurikatlal on soov jätkata Kultuurikatla aias seniste programmide ja tegevustega veel 2015. aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla aia programm üle viia Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C-korpus koos hooviga on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla aiale sarnast kultuuriprogrammi.
10. oktoobril 2014 esitas ametile oma pöördumise ka Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Vastavalt EKKM pöördumisele suurendati krundi pos 20 suurust ja ehitusõigust ning samas selle arvelt vähendati krundi pos 5 suurust ja ehitusõigust. 30. aprillil 2015 on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum kirjalikult nõustunud muudetud planeeringu lahendusega.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus pärast kolmandat väljapanekut 11. novembril 2014. Sellekohane teade ilmus 30. oktoobril 2014 ajalehes Postimees, 3. novembril 2014 ajalehes Pealinn ja 31. oktoobril ajalehes Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud vastuväiteid tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2015 kirjaga maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks. Vastuseks kirjale palus maavanem 18. juuni 2015 kirjas kohalikul omavalitsusel üle vaadata erakinnistutele (kruntidele pos 5 ja 6) jääva kergliiklusala avalikuks kasutamiseks mõeldud suuruse, täpsustada detailplaneeringu põhijoonisel krundi pos 6 parkimistingimusi vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.2.1 sõnastusele ning esitada muudetud põhijoonis Mere Kinnisvara OÜ-le tutvumiseks ja seisukoha saamiseks ning informeerida sellest ka järelevalve teostajat.
Amet vastas 14. septembri 2015 kirjaga, et vastavalt eeltoodud märkustele on detailplaneeringu põhijoonist täiendatud, kergliiklusala suurus ja parkimistingimused täpsustatud ning detailplaneeringu põhijoonis on Mere Kinnisvara OÜ-le tutvumiseks edastatud. Põhijoonisel on täpsustatud avaliku kasutusega alade ulatus ja krundi pos 6 parkimistingimused (viidud kooskõlla seletuskirjaga). Lisaks on kogu kergliiklusala määratud juurdepääsupiiranguta alaks, mis sisuliselt võimaldab tunduvalt suuremat ala avalikult kasutada ja välistab piirete rajamise väljaspool hoonestusala. Amet lisas, et Mere Kinnisvara OÜ on 4. septembri 2015 e-kirjaga teatanud, et peab põhijoonist sobilikuks. Mere Kinnisvara OÜ on 14. septembril 2015 detailplaneeringu kooskõlastanud.
Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 5 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 15. juunil 2015 nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks. Lahendamata jäid Telliskivi Seltsi esitatud vastuväited.
Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväite esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduses detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. Maavanem lisas, et käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et Tallinnas Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringule on sellise ehitusõiguse andmine piisavalt põhjendatud.
Harju maavanem nõustus 23. septembri 2015 kirjas kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmisega ja andis Tallinnas Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu algatamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 28. septembril 2009 registreeritud avaldusega. Taotluse kohaselt sooviti Põhja pst 37 krundi jagamist ja Põhja pst 27a krundi piiride muutmist ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist linna esindusväljaku ja linnavalitsuse hoone ehitamiseks.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldas detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke, mille tulemusena sõlmiti 17. märtsil 2010 leping nr 1-25/23 detailplaneeringu koostamiseks K-Projekt Aktsiaseltsiga.
Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 9. veebruari 2011 korraldusega nr 161-k „Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ning Kesklinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”. Detailplaneeringu ülesanne oli Kesklinnas asuvate Mere pst 11, Mere pst 11a, Rumbi tn, Logi tn, Sadama tn ja Linnahalli hajumisväljak kinnistu, Põhja pst, Suurtüki tn ja Mere pst vahel ning Mere pst lõik T1, Mere pst lõik Ahtri tn ja Põhja pst vahel kinnistu ning Põhja-Tallinnas asuvate Mere pst 20b, Põhja pst 31a, Põhja pst 33a, Põhja pst postini nr 400, Põhja pst 27a, Põhja pst 31, Põhja pst 33, Põhja pst 37, Põhja pst 29 kinnistu ning osaliselt Mere pst 20e ja reformimata riigimaa ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone, ühe kuni 3 maapealse korrusega sadamahoone, ühe kuni 5 maapealse korrusega, maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ühiskondliku hoone, 1 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega turuhoone ja 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega Kultuurikatla laienduse, kuni kahe 1 maapealse korrusega alajaama, 1 maapealse korrusega rattahoidla ning 1 maa-aluse korrusega turu- ja restoranihoone ehitamiseks, olemasoleva alajaama ehitusõiguse täpsustamiseks, olemasoleva 2 maapealse korrusega ärihoone laiendamiseks kuni 3-korruseliseks, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone ning olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8199 (Tallinna Gaasijaama gaasimahuti), nr 27918 (Tallinna elektrijaama suur estakaad), nr 27917 (Tallinna elektrijaama katlamaja), nr 8198 (Tallinna elektrijaama turbiinisaal), nr 27916 (Tallinna elektrijaama korsten) rekonstrueerimiseks ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamiseks. Kokku oli kavandatud neli ärimaa, üks tootmismaa, üks 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa), viis sotsiaalmaa (sh kolm ühiskondlike ehitiste maa ja kaks üldkasutatava maa) ning üheksa transpordimaa sihtotstarbega krunti.
Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 14. veebruaril 2011, ajalehes Pealinn 21. veebruaril 2011 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 25. veebruaril 2011. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 8. ja 9. märtsil 2011. Eskiislahenduse tutvustamise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade 14. veebruaril 2011 ja 17. veebruaril 2011 ajalehes Eesti Päevaleht, 21. veebruaril 2011 ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid ja 25. veebruaril 2011 ajalehes Kesklinna Sõnumid.
Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas detailplaneeringu taotluse ja koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega”. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog O. Abneri koostatud haljastuse hinnang, OÜ REI Geotehnika koostatud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala Tallinn Kalaranna 1, Kalasadama 8, Mere pst 20b, 20e, Põhja pst 27a, 29, 31, 31a, 33, 33a, 35, 37 ehitus- ja hüdrogeoloogiauuringu aruanne, OÜ Hendrikson & Ko koostatud mürahinnang, Osaühing Tulelaev (Radoonitõrjekeskus) koostatud radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang, A. Sildre koostatud Põhja pst 27a ja 35 muinsuskaitse eritingimused, osaühingu T- Linnaprojekt koostatud muinsuskaitse eritingimused, aktsiaseltsi MAVES koostatud Tallinna Katlamaja naftasaaduste hoidla saneerimiskava ja Aktsiaseltsi EcoPro koostatud Põhja pst 37 ökogeoloogiauuringu aruanne.
Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmääruse” § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kesklinna halduskogu, Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kommunaalamet, Aktsiaselts Tallinna Küte, aktsiaselts Eesti Gaas, Põhja-Eesti Päästekeskus ja Kaitseministeerium kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud Põhja pst 37 kinnistu omanik Mere Kinnisvara OÜ, Kalaranna tn 1 kinnistu omanik AS Pro Kapital Eesti, Kalasadama tn 8 kinnistu omanik Osaühing Müürivahemik, Osaühingust Müürivahemik jagunemise käigus asutatud Kalaport OÜ ja Sihtasutus Tallinn 2011.
Põhja pst 33 kinnistu omanik Aktsiaselts Eesti Statoil (praegu Statoil Fuel & Retail Eesti AS) märkis, et neil ei ole võimalik detailplaneeringule kooskõlastust anda seoses asjaoluga, et Aktsiaseltsi Eesti Statoil ja Tallinna linna vahel on pooleli menetlus Tallinna Linnahalli territooriumiga külgneva Statoili teenindusjaama kinnistu võõrandamiseks Tallinna linnale. Kuna Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu kooskõlastamine ning Aktsiaseltsi Eesti Statoil ja Tallinna linna vahel kinnistu võõrandamiseks läbiviidav menetlus on olemuslikult seotud, on vajalik enne kooskõlastuse andmist lõpetada Tallinna linnaga Aktsiaseltsi Eesti Statoil kinnistu võõrandamiseks vajalikud toimingud. Aktsiaselts Eesti Statoil lisas, et annab kooskõlastuse detailplaneeringule pärast takistuse äralangemist esimese võimaluse korral.
Planeeringu lahenduse osas ei jõutud kokkuleppele Põhja pst 33 kinnistu omaniku Statoil Fuel & Retail Eesti AS-iga ja nimetatud kinnistu osas detailplaneeringut ei kehtestata.
Tallinna Linnavaraamet on detailplaneeringu kooskõlastanud ja märkinud oma kirjas, et detailplaneeringuga nähakse ette viie maatüki võõrandamine. Võõrandamine puudutab Kalaranna tn 1, Põhja pst 29, Põhja pst 33 ja Põhja pst 37 kinnistuid. Tallinna linnale kuuluvatest Kalasadama tänav T2 ja Põhja pst 27a kinnistutest moodustatakse maakorralduslikeks toiminguteks neli ajutist krunti. Detailplaneeringuga moodustatavale krundile pos 9 kavandatav hoone on alates 2 korrusest osaliselt projekteeritud üle krundi pos 21 piiri. Krundile pos 21 on määratud ühisservituudi vajadusega ala suurusega umbes 40 m2 krundi pos 9 kasuks. Tallinna Linnavaraamet lisas, et teeb ettepaneku kaaluda krundipiiride muutmist selliselt, et krundile pos 9 planeeritud hoone jääks ühe krundi piiridesse.
Kooskõlastuses esitatud ettepanekuga on detailplaneeringus arvestatud.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et lammutusprojektid, hoonete, teede ja välisvõrkude projektid koos nende juurde kuuluvate haljastusprojektidega kooskõlastatakse täiendavalt Tallinna Keskkonnaametiga enne ehituslubade taotlemist. Tallinna Keskkonnaamet lisas, et detailplaneeringu kehtestamiseks on vajalik Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni nõusolek, kuna detailplaneeringuga taotletakse mereranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Tingimustega arvestatakse järgmistes projekteerimisstaadiumites enne ehituslubade taotlemist. Keskkonnaamet on 23. oktoobri 2012 kirjas nr HJR 14-9/12/5253-6 nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega.
Lennuamet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et planeeritava kõrghoone projekteerimistingimused kooskõlastatakse lennundusseaduse § 35 lg 3 kohaselt Lennuametiga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas detailplaneeringu ja juhtis tähelepanu, et planeerimisseaduse § 161 lg 1 alusel on avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba, mistõttu tuleb planeering kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisas, et palub täpsustada jahi- ja väikelaevade sadama mõistet, mille palus asendada sadamaseaduse § 2 p 18 kohase väikesadama mõistega.
Tingimustega on detailplaneeringus arvestatud.
Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastas detailplaneeringu ja andis planeerimisseaduse § 161 kohaselt detailplaneeringu vastuvõtmiseks loa tingimusel, et võetakse arvesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa-Ameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti poolt detailplaneeringu kooskõlastamisel tehtud märkusi.
Tingimusega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel, tingimus on detailplaneeringus määratud.
Terviseameti Põhja talitus märkis, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega järgmistel tingimustel:
1) hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” nõudeid ning tagada siseruumides normi mitteületav müratase;
2) hoonete tehnoseadmete müra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada 50 dB päeval ja 40 dB öösel;
3) õhusaaste vähendamiseks planeerida ärihoonetes õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid;
4) radooniohu vältimiseks hoonetes järgida Radoonitõrjekeskuse töös (19. aprill 2010) antud soovitusi.
Tingimused on detailplaneeringus määratud ning nendega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:
1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 määrab, et strateegilise planeerimisdokumendi algatamisel tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju vajaduse korral hinnata ka siis, kui tehakse muudatusi § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis (nt üldplaneeringut muutev detailplaneering). Eelhindamise kriteeriumid on nimetatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 3-5. Keskkonnaametile esitatud Tallinna Linnavalitsuse 9. veebruari 2011 korralduses nr 161-k ei kajastu kõik seaduses kajastatud hindamiskriteeriumid. Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet on välja töötanud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) eelhindamise metoodika täpsustamise juhendi. Juhime tähelepanu, et strateegilise dokumendi algatamise juures on oluline mõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendatus, näidates kaasneva keskkonnamõju olulisuse analüüsi kõikide kriteeriumide lõikes. Keskkonnaamet annab seisukoha keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel keskkonnaministri 19. jaanuari 2009 määrusega nr 5 „Keskkonnaameti põhimäärus” määratud osas. Lõpliku otsuse KSH algatamise või mittealgatamise osas peab tegema kohalik omavalitsus. Lähtudes planeeringu alade lähiümbrusest, looduslikest tingimustest, kavandatavast tegevusest ning Keskkonnaametile esitatud detailplaneeringu materjalidest, asume seisukohale, et detailplaneeringutega kavandatavate tegevustega ei kaasne eeldatavalt vajadust korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) detailplaneeringus on tuvastatav ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 m. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 määrab, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Palume detailplaneeringu joonistel täpsustada ehituskeeluvööndite vähendamise vajadust ülaltoodust lähtudes. Ehituskeeluvööndi vähendamise üle saab Keskkonnaamet otsuse langetada pärast looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud nõuete kohase taotluse esitamist. Ühtlasi palume detailplaneeringu seletuskirjas esitada põhjalikud selgitused ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkuse kohta ning analüüsida tegevuse vastavust looduskaitseseaduse §-s 34 sätestatud ranna kaitse eesmärkidele;
3) detailplaneeringu põhijoonisele on kantud veekaitsevööndi piiriettepanek 20 m veepiirist. Veeseaduse § 29 lg 2 p 1 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist Läänemerel 20 m. Veekaitsevööndi puhul ei ole tegu ettepanekuga, vaid otseselt seadusest tuleneva kitsendusega, mida pole võimalik muuta. Korrigeerida põhijoonisel leppemärgi juures olevat seletust. Veeseaduse § 29 lg 4 p 3 määrab, et veekaitsevööndis on keelatud majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine. Palume täiendada detailplaneeringut meie märkustest lähtuvalt.
Keskkonnaameti määratud tingimustega on arvestatud.
Keskkonnaamet lisas, et juhul, kui eeltoodud märkustega arvestatakse, siis ei näe Keskkonnaamet põhjust detailplaneeringut uuesti kooskõlastamiseks esitada.
Tallinna Transpordiamet märkis, et kooskõlastab detailplaneeringu liiklusskeemid (välja arvatud skeem 4 „perspektiivne liikluslahendus”) ning palus kaaluda krundi pos 4 maa-aluse parkla juurdepääsu parandamiseks alternatiivseid lahendusi. Tallinna Transpordiamet lisas, et kõik järgnevad projekteerimisstaadiumid ja liikluskorralduse muudatused tuleb Tallinna Transpordiametiga täiendavalt kooskõlastada.
Tingimused on detailplaneeringus määratud.
Veeteede Amet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et Kalasadamas planeeritaval alal paikneb Kalasadama sihi ülemine märk (nr 262), mis koos muuliotsal paikneva alumise märgiga (nr 261) tähistab ohutut sissepääsu Kalasadamasse ja Patareisadamasse. Planeeringuga ei tohi halvendada nende sihtmärkide nähtavust ega eristatavust foonist, vaadatuna merelt laevatee suunast. Lisaks sellele on märkide lähedusse või mõjupiirkonda keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist.
Tingimustega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel, tingimused on detailplaneeringus määratud.
Siseministeerium kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et detailplaneeringuga kavandatavad ehitised ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.
Maa-amet märkis oma kirjas, et ei esita Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringule vastuväiteid tingimusel, et planeeringu edasisel menetlemisel arvestatakse alljärgnevate märkuste ja ettepanekutega:
1) juhime tähelepanu, et käsitletav detailplaneeringu ala kattub planeeritava ala põhjaosas menetluses oleva Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringuga, mis võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. augusti 2008 korraldusega nr 1279-k. Maa-ametile jääb esitatud detailplaneeringu dokumentatsiooni põhjal selgusetuks, millistest asjaoludest lähtuvalt on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks sisuliselt samal maa-alal samaaegselt kahe erineva detail-planeeringu menetlemist. Tallinna Kalasadama detailplaneeringu alasse hõlmatud käesoleva detailplaneeringuga kattuv osa hõlmab enamikku Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu alas olevatest maaüksustest. Märgime, et üldjuhul ei planeerita ühte maa-ala samaaegselt mitme detailplaneeringuga. Juhul kui kohalik omavalitsus leiab, et uue raehoone ja ümbritseva maa-alaga seonduvad küsimused on otstarbekas lahendada käesoleva detailplaneeringuga, tuleb see planeeringus üheselt mõistatavalt välja tuua. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringust tulenevad muudatusettepanekud tuleb kajastada ka Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus. Täiendavalt märgime, et Maa-amet andis Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringule seisukoha 25. veebruari 2011 kirjaga nr 6.2-3/900;
2) detailplaneeringu alasse jääb reformimata maatükk, mis asub olemasolevate transpordimaa sihtotstarbega maa-üksuste vahel Põhja puiesteel. Planeeringule lisatud Tallinna Linnavaraameti 10. mai 2010 õienditest nähtub, et endiste kinnistute K-620 ja K-3381 osas on esitanud taotluse Tallinna linn ning endise kinnistu K-4587 osas restitutsiooninõuded puuduvad. Juhime tähelepanu, et planeeringu tugiplaanile pole eelnimetatud endiste kinnistute piire ja numbreid kantud, mistõttu pole selge, milliste endis(t)e kinnistu(te) alale jääb Tallinna linnale kuuluvate transpordimaa sihtotstarvetega Põhja pst postini nr 400 ja Mere pst 11a kinnistute vaheline reformimata tänavamaa tükk. Samuti ei selgu planeeringust, mis põhjusel on eelkirjeldatud reformimata maa osas maareform käesoleva ajani läbi viimata, arvestades asjaolu, et maatükiga vahetult piirnevad tänavamaad on munitsipaliseeritud. Teatame, et Maa-amet ei esita vastuväiteid eelkirjeldatud reformimata maatüki perspektiivsele munitsipaalomandisse taotlemisele, kuid palub täiendada planeeringu tugiplaani endiste kinnistute piiride osas. Ühtlasi märgime, detailplaneeringuga ei otsustata maa omandikuuluvust, maa munitsipaalomandisse taotlemine toimub iseseisvate menetlustoimingutena, mida reguleerivad maareformi seadus ja Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord”;
3) esitatud detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on ärimaa krundile pos 9 (praegu pos 7) kavandatav hoonestusala planeeritud osaliselt Läänemere 20 m laiusesse veekaitsevööndisse ning täielikult mere ranna 50 m laiusesse ehituskeeluvööndisse. Veeseaduse § 29 sätestab, et veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on Läänemerel 20 m. Tavaline veepiir on veeseaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Juhime tähelepanu, et planeeringu joonistel ei ole kajastatud põhikaardile kantud veekogu piiri. Lisaks on planeeringu joonistel ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku asemel ekslikult märgitud mere ranna ehitusvööndi ettepanek. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 Keskkonnakaitsealased tingimused kohaselt on tehtud ettepanek vähendada planeeringu alal ehituskeeluvööndi ulatust kuni 0 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamine puudutab krunte pos 9, 10 ja 13 (praegu pos 7, 8 ja 11). Eelnimetatud krundid on kavandatud moodustada nn ajutiste kruntide liitmisel. Ärimaa sihtotstarbega krundile pos 10 (praegu pos 8) on kavandatud rajada kalaturg, restoran ja rannapromenaad ning ärimaa kruntidele pos 9 (praegu pos 7) ja 10 (praegu pos 8) on planeeritud ühine maa-alune hoonestusala jahtklubi, jahisadamat ja kalaturgu teenindava maa-aluse parkla ja kohviku rajamiseks. Krundile pos 9 (praegu pos 7) on planeeritud ehitusõigus kuni 3 maapealse ja kuni 1 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks;
4) veeseaduse § 29 lõikes 4 sätestatu kohaselt on veekaitsevööndis majandustegevus ning looduskaitseseaduse § 38 lõikes 3 sätestatu kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 40 lõikes 4 sätestatu kohaselt esitab kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu, nagu sätestatud planeerimisseaduses. Juhul kui Keskkonnaamet leiab, et ehituskeeluvööndi vähendamine 0 meetrini ei ole põhjendatud, soovitab Maa-amet krundi pos 9 hoonestusala kavandamisel lähtuda menetluses oleva Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringuga pakutud lahendusest;
5) veeseaduse § 5 kohaselt on sisemeri ja territoriaalmeri avalikud veekogud, mis kuuluvad riigile ja ei ole tsiviilkäibes. Planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 6 sätestab, et enne planeeringu planeerimisseaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega;
6) planeeringu põhijooniselt nähtub, et ärimaa krundile pos 9 kavandatav kergliiklusala ja hoonestusala on krundi põhjapoolses osas planeeritud osaliselt tavalisest veepiirist mere poole. Lisaks on Kalaranna tn 1 kinnistu idaküljele planeeritud perspektiivne jalakäijate sild, mis ühendaks omavahel kinnistu merega lahutatud osad. Juhime tähelepanu, et joonistele kantud perspektiivne jalakäijate sild jääb osaliselt Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu alast väljapoole. Palume arvestada, et planeeritava ala piiridest väljapoole ei saa uusi ehitisi kavandada. Juhime tähelepanu, et käsitletava detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda viiteid perspektiivse jalakäijate silla planeerimisele Kalaranna tn 1 kinnistule ega avaliku veekogu koormamisele ehitisega. Lisaks puuduvad planeeringust viited Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringule, mis nägi samuti ette perspektiivse jalakäijate silla rajamist nimetatud asukohta. Arvestades asjaolu, et käsitletav jalakäijate sild oli varem planeeritud ka Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringuga, teeme ettepaneku lisada vastavasisuline viide ka käesolevasse detailplaneeringusse;
7) Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu elluviimine esitatud kujul eeldab avaliku veekogu täitmist ja veekogusse ehitamist. Juhime tähelepanu, et veeseaduses sätestatu kohaselt peab veekogu põhja pinnase paigaldamiseks olema vee erikasutusluba, mille annab Keskkonnaamet. Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu planeerimisseaduse § 18 kohaseks vastuvõtmiseks on § 161 lõikest 1 tulenevalt vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.
Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu ning koostatava detailplaneeringu alasid on korrigeeritud ja alad enam ei kattu. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering kehtestatakse osaliselt, jättes kattuva ala kehtestamisele minevast alast välja. Tingimus 2 on täidetud ja tugiplaanile on lisatud endiste kinnistute piirid. Tingimus 3 on täidetud, põhijoonisele on korrektuurid sisse viidud. Tingimusega 4 on arvestatud, kuna Keskkonnaamet ei märkinud kooskõlastamisel, et ehituskeeluvööndi vähendamine 0 meetrini ei ole põhjendatud, siis on pos 9 (praegu pos 7) krundile planeeritud uus lahendus. Tingimused 5 ja 7 on täidetud. Tingimus 6 on täidetud, detailplaneeringu seletuskirja on lisatud viited perspektiivse jalakäijate silla planeerimise ja Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta ning selle kohta, et avalikku veekogu koormatakse ehitisega.
Elering AS, TS Energia OÜ, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom), Elektrilevi OÜ ja Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastasid detailplaneeringu planeeringu lahenduse kohta tingimusi esitamata. Tingimused, mis esitati ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks, on detailplaneeringus määratud.
Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem märkis oma kirjas järgmist:
1) Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on krundile pos 9 (praegu pos 7) kavandatav hoonestusala planeeritud osaliselt Läänemere 20 m laiuse veekaitsevööndi sisse ning täielikult mere ranna 50 m laiusesse ehituskeeluvööndisse. Seletuskirja peatükis 4.4 on välja toodud, et planeeringuga tehakse ettepanek vähendada planeeringu alal (kruntide pos 9, 10, 13 - praegu pos 7, 8, 11) ehituskeeluvööndi ulatust kuni 0 meetrini. Siinkohal juhin tähelepanu veeseaduse § 29 lõikele 4, mille kohaselt veekaitsevööndis on majandustegevus keelatud, ja looduskaitseseaduse § 38 lõikele 3, mille kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Vajaliku nõusoleku saamiseks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse (looduskaitseseaduse § 40 lg 4 kohaselt) ja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (planeerimisseaduse kohaselt);
2) Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas Harju Maavalitsusele täiendava informatsioonina planeerimisseaduse § 161 alusel Tehnilise Järelevalve Ametile 6. septembril 2011 edastatud kirja nr 3-2/961, milles märgitakse, et kohalik omavalitsus on 27. juunil 2011 edastanud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 6 kohaseks kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile ja Siseministeeriumile. Detailplaneeringu on juba kooskõlastanud Keskkonnaministeerium, Veeteede Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet ja Muinsuskaitseamet. Tehnilise Järelevalve Amet on andnud planeerimisseaduse § 161 kohase kooskõlastuse oma 8. septembri 2011 kirjaga nr 6.12-3/11-1692-006. Eeltoodut arvesse võttes määran planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 alusel Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringule kooskõlastuse Keskkonnaametiga - planeeringuga kaasnevatest keskkonnamõjudest teavitamiseks ja täiendavate keskkonnaalaste abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks - tulenevalt asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus ei ole pidanud vajalikuks 9. veebruari 2011 korraldusega nr 161-k algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist;
3) planeeringu seletuskirja kohaselt on Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu kontseptsioon linnakeskuse raskuspunkti nihutamine Linnahalli piirkonda. Palun planeeritava maa-ala ruumilise lahenduse juures arvestada lisaks planeeringu ala kontaktvööndis kehtivatele ja menetluses olevatele detailplaneeringutele ka muu Põhja-Tallinna ja Kesklinna arengutega terviklikult (sh ka Linnahalli rekonstrueerimisega konverentsi- ja kultuurikeskuseks). Juhin tähelepanu, et seletuskirja punkti 4.3.4 kohaselt ei vasta perspektiivse Mere puiestee ja Sadama tänava ringristmiku lahendus pikemas perspektiivis tekkivale nõudlusele ning suudab vastu võtta liiklust, mis on tänasest umbkaudu 20% suurem. Soovitan planeeritava ala liikluskorralduslahenduse juures arvestada võimaliku intensiivsema liikluskoormusega ja sellest tulenevate võimalike parkimisprobleemidega.
Tingimusega 1 on arvestatud. Tingimusega 2 on arvestatud ja detailplaneering on Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Tingimust 3 on kaalutud. Detailplaneeringu koostamise käigus kaaluti erinevaid liikluslahendusi ja leiti, et: tulevikus ei ole asjakohane soodustada Mere pst, Põhja pst ja Sadama tn liiklussõlme läbiva, linnaosade vahelise liikluse kasvu, sest Põhjaväilal puudub planeeringu alalt Põhja-Tallinna suunale minnes selge, magistraaltänavale omase koridori jätk; parema läbilaskvusega liiklussõlme kavandamine tekitaks tulevikus nimetatud liiklussõlme piirkonnas ainult ummikuid. Detailplaneeringu lahendus toetab kontseptsiooni, mille järgi tulevikus jaotuks liiklussõlmest Põhja-Tallinna suunduv liiklus väiksemate tänavate vahel (Soo tn, Niine tn, Kotzebue tn, perspektiivne Kalaranna tn) ja mis motiveeriks ida-lääne suunas linna läbivaid mootorsõidukijuhte leidma alternatiivseid liikumiskoridore. Linnahalli rekonstrueerimisel konverentsi- ja kultuurikeskuseks tuleb projekteerimisel leida lahendus võimalikele tekkivatele parkimisprobleemidele.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1996-k „Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas ning Kesklinnas”.
Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 28. detsember 2011 ajalehes Eesti Päevaleht, 23. jaanuaril 2012 ajalehes Pealinn ja 27. jaanuaril 2012 Kesklinna Sõnumid. Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel esimesel avalikul väljapanekul 3. veebruarist kuni 4. märtsini 2012. Sellekohane teade ilmus 10. jaanuaril 2012 ajalehes Postimees, 16. jaanuaril 2012 ajalehes Pealinn ja 27. jaanuaril 2012 Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid Telliskivi Selts, Mere Kinnisvara OÜ, Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ), Osaühing Fastinvest ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ).
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 10. aprillil 2012. Sellekohane teade ilmus 22. märtsil 2012 ajalehes Postimees, 26. märtsil 2012 ajalehes Pealinn, ajalehe Põhja-Tallinna Sõnumid 2012. aasta aprillinumbris ja 30. märtsil 2012 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Arutelu tulemusel ning hiljem loobusid oma vastuväidetest Telliskivi Selts, Mere Kinnisvara OÜ, Osaühing Fastinvest ja Elektrilevi OÜ. Statoil Fuel & Retail Eesti AS oma vastuväitest ei loobunud.
Tallinna Linnavalitsus esitas 1. augusti 2012 kirjaga nr 6.1-4.2/52 Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1996-k vastu võetud „Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu” Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamiseks. Keskkonnaamet on 23. oktoobri 2012 kirjas nõustunud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu alal ehituskeeluvööndi vähendamisega.
Vastuvõetud ning avalikul väljapanekul tutvustatud planeeringu lahenduses ei olnud olemasoleva bensiinijaama säilimist ette nähtud. Seoses vaidlustega Põhja pst 33 kinnistule kavandatava üle lisati Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringusse krundi pos 4 osas alternatiivse variandi kavandamine, st kas krundile pos 4 antakse ehitusõigus ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone ehitamiseks või säilib 1-korruselise tankla hoone ehitusõigus.
Eeltoodust tulenevalt korraldasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Põhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus uue detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel teisel avalikul väljapanekul 2.-30. aprillini 2013, väljapanekut pikendati 17. juunini 2013. Väljapaneku teade ilmus 28. märtsil 2013 ajalehes Eesti Päevaleht ja 1. aprillil 2013 ajalehes Pealinn. Väljapaneku pikendamise kohta ilmus teade 3. mail 2013 ajalehes Eesti Päevaleht, 10. mail 2013 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekud ja vastuväited Statoil Fuel & Retail Eesti AS esindaja Advokaadibüroo LAWIN AS (praegu Advokaadibüroo COBALT OÜ), Elektrijaama OÜ, aktsiaselts NORD PROJEKT, NCC Kalaranna Tähekodu OÜ ja OÜ TÕNIS TARBE.
Amet vastas avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele 1., 2. ja 4. juuli, 16. mai ja 11. juuli 2013 kirjadega nr 3-2/1500, 3-2/1500-47, 3-2/1500-53, milles teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 24. juulil 2013. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 18. juulil 2013 ajalehes Eesti Päevaleht. Kõik vastuväited esitanud isikud arutelul ei osalenud. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul tehtud avaldusi tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2013 kirjaga maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks. Maavanem tegi 8. jaanuari 2014 kirjas märkused detailplaneeringu korrigeerimiseks ja täiendamiseks.
Detailplaneeringu lahendust korrigeeriti, mille tulemusena loobusid Elektrijaama OÜ, aktsiaselts NORD PROJEKT, NCC Kalaranna Tähekodu OÜ ja OÜ TÕNIS TARBE kirjalikult oma esitatud vastuväidetest.
Harju maavanem märkis 30. juuni 2014 kirjas, et detailplaneering ei ole elluviidav Põhja pst 33 kinnistu omanikuga kokkulepet saavutamata või krundi pos 4 sundvõõrandamiseta. Maavanem lisas, et planeerimisseaduse mõttele vastavaks ei saa pidada sellise detailplaneeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Harju maavanem tegi ettepaneku jätta planeeringu alast välja krunt pos 4 ja planeeritav ringristmik koos uute juurdepääsulahendustega.
Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 20 lg 5 kohaselt võib linnavalitsus põhjendatud vajaduse korral kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks. Amet leidis, et tuleb korraldada detailplaneeringu kolmas avalik väljapanek ja kehtestada detailplaneering osaliselt.
Detailplaneering oli planeerimisseaduse § 18 kohasel kolmandal avalikul väljapanekul 3.-30. septembrini 2014. Sellekohane teade ilmus 21. augustil 2014 ajalehes Postimees, 25. augustil 2014 ajalehes Pealinn ja 29. augustil 2014 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid Telliskivi Selts ja Mere Kinnisvara OÜ.
Amet vastas avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele 28. oktoobri 2014 kirjadega, milles teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus pärast kolmandat väljapanekut 11. novembril 2014. Sellekohane teade ilmus 30. oktoobril 2014 ajalehes Postimees, 3. novembril 2014 ajalehes Pealinn, ja 31. oktoobril 2014 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Detailplaneeringu lahendust korrigeeriti vastavalt Mere Kinnisvara OÜ ettepanekule. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud, Telliskivi Seltsi esitatud vastuväiteid tagasi ei võetud.
Detailplaneering esitati Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2015 kirjaga maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks. Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 5 kohaselt korraldati Harju Maavalitsuses 15. juunil 2015 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Lahendamata jäid Telliskivi Seltsi esitatud vastuväited.
Vastuseks kirjale palus maavanem 18. juuni 2015 kirjas kohalikul omavalitsusel üle vaadata erakinnistutele (kruntidele pos 5 ja 6) jääva kergliiklusala avalikuks kasutamiseks mõeldud suurus, täpsustada detailplaneeringu põhijoonisel krundi pos 6 parkimistingimused vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.2.1 sõnastusele ning esitada muudetud põhijoonis Mere Kinnisvara OÜ-le tutvumiseks ja seisukoha saamiseks, informeerides sellest ka järelevalve teostajat.
Amet vastas 14. septembri 2015 kirjaga, et vastavalt eeltoodud märkustele on detailplaneeringu põhijoonist täiendatud, kergliiklusala suurus ja parkimistingimused täpsustatud ning detailplaneeringu põhijoonis on Mere Kinnisvara OÜ-le tutvumiseks edastatud. Põhijoonisel on täpsustatud avaliku kasutusega alade ulatus ning täpsustatud krundi pos 6 parkimistingimused (viidud kooskõlla seletuskirjaga). Lisaks on kogu kergliiklusala määratud juurdepääsupiiranguta alaks, mis sisuliselt võimaldab avalikult kasutada tunduvalt suuremat ala ja välistab piirete rajamise hoonestusalast väljapoole. Amet lisas, et Mere Kinnisvara OÜ on 4. septembri 2015 e-kirjaga teatanud, et peab põhijoonist sobilikuks. Mere Kinnisvara OÜ on 14. septembril 2015 detailplaneeringu kooskõlastanud.
Harju maavanem nõustus 23. septembri 2015 kirjas kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmisega ja andis Tallinnas Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega saab haldusaktis ette näha, et see hakkab kehtima akti teatavakstegemisest või kättetoimetamisest hiljem. Hilisem kehtivuse algus võib olla tingimuslik. Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 loetleb haldusakti ühe võimaliku kõrvaltingimusena selle kehtivusaja piiramise kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet taotles 26. veebruaril 2010 esitatud taotlusega (reg-nr EU34592) detailplaneeringu finantseerimist projekti „Tallinna avamine merele - Kultuurikatla ja Linnahalli ümbruse planeering ja I etapi väljaehitamine” abil regionaalministri 15. mai 2008 määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” tingimused ja investeeringute kava koostamise kord” alusel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldas projekti taotluse 3. augustil 2010. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 19. juuli 2012 otsusega muudeti toetuse saajaks Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusele nr 178 „Põhja pst 27a ja Põhja pst 35 kinnistute tasuta kasutusse andmine Sihtasutusele Tallinn 2011”. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 10. aprilli 2015 otsusega pikendati abikõlblikkuse perioodi kuni 31. oktoobrini 2015.
Kuna detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede, rannapromenaadi ja kaldakindlustuse, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamise kulude jaotamise osas kokkuleppele jõudmine eeldab pikemat läbirääkimiste aega kruntide pos 6, 7 ja 8 omanikega, kuid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseerimistingimuste kohaselt on abikõlblikkuse periood kuni 31. oktoobrini 2015, jõustub detailplaneering kruntide pos 6-8 osas teede ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingu sõlmise hetkest. Detailplaneeringut on kruntide pos 1-5 ja 9-21 osas võimalik ellu viia ka ilma kruntideta pos 6-8. Tallinna linna eelarves ei ole ette nähtud piisavaid vahendeid avalikult kasutatavate teede, rannapromenaadi ja kaldakindlustuse, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamise kulude katmiseks.
Planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 1 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuse tegemise päevast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i ja Telliskivi Seltsi.
Planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuse tegemise päevast Kalaport OÜ-d, Mere Kinnisvara OÜ-d, AS-i Pro Kapital Eesti, Mere pst 20, Kalasadama tn 2, Kalasadama tn 8, Põhja pst 37, Põhja pst 35, Põhja pst 33, Põhja pst 33a, Põhja pst 31, Põhja pst 29, Põhja pst 27, Põhja pst 27a, Kalaranna tn 4, Suur-Patarei tn 2 ja Põhja pst 25 kinnistute omanikke ja Sihtasutust Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus (Põhja pst 29 ja Põhja pst 31 hoonestusõiguse omanik).
1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktile 33. Kuna planeeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut”, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
|
|
|
|
|
|
|
Kalev Kallo
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
