Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 11.06.2015 otsus number 121
Redaktsiooni kehtivus:11.06.2015 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

11. juuni 2015 nr 121

Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas, Liiva asumis, Kalmistu tee ja Männiku tee vahelisel alal. Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Lisaks jääb planeeritav ala raudteelõikude osas alale, mille juhtotstarve on liiklusala ja magistraalsed raudteed. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- arvestades planeeritava maa-ala asukohta ja ümbritsevat hoonestust (endine nn Liiva ladude kompleks), on planeeringus ette nähtud ehitusõigus kuni 2-korruseliste äri- ja tootmishoonetele nii kasutusfunktsiooni kui ka mahtude poolest siinsesse linnaruumi igati sobiv;

- uushoonestuse rajamisega asendub nõukogudeaegne tööstusmaastik nüüdisaegsema ja korrastatuma äri- ja tootmishoonete kompleksiga, mis parandab ka piirkonna üldilmet;

- planeeringus kavandatu elluviimisel korrastatakse linnaruumi ja suurendatakse sellega avalikku hüve;

- parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ ette nähtud põhimõtetega;

- detailplaneeringu avalikel väljapanekutel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kohalik omavalitsus osaliselt arvestanud. Harju maavanem asus järelevalve teostamise tulemusena seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduse kohaste menetlusnõuetega ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneeringu menetluse käigus on arvestatud Harju maavanema poolt esitatud järelevalve märkustega ning detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd puudutatud isikute ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega.

1. Kehtestada Nõmme linnaosas asuva 6,92 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneering, KOOTPLAAN OÜ töö nr H-117-04. Detailplaneeringu eesmärk on piiritleda kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevatele raudteeharudele ja moodustada tootmismaa sihtotstarbega krunt trafoalajaamale ning määrata ehitusõigus Kalmistu tee 26e kinnistule kahe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega lao- ja logistikahoone ehitamiseks ning Kalmistu tee 26f kinnistule ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja toomishoone rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

2. Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 151 kehtestatud „Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015
otsuse nr 121
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Nõmme linnaosas asuva 6,92 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneering, KOOTPLAAN OÜ töö nr H-117-04. Detailplaneeringu eesmärk on piiritleda kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevatele raudteeharudele ja moodustada tootmismaa sihtotstarbega krunt trafoalajaamale ning määrata ehitusõigus Kalmistu tee 26e kinnistule kahe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega lao- ja logistikahoone ehitamiseks ning Kalmistu tee 26f kinnistule ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja toomishoone rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 151 kehtestatud „Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Liiva asumis Kalmistu tee ja Männiku tee vahelisel alal.

Planeeritavas alas paiknev raudtee jagab kontaktvööndi linnaehituslikult tinglikult kaheks erinevaks piirkonnaks. Planeeritavast maa-alast läände (Mahla tänava ja Männiku tee vaheline ala) jäävad peamiselt elamumaa sihtotstarbega krundid. Hoonestus on valdavalt 2-korruseline ning lisaks elamule on krundil üks või mitu abihoonet. Ümbruskonna tänavatel ühtne väljakujunenud ehitusjoon puudub, hooned asuvad nii tänavapoolsel küljel kui ka krundi sisemuses. Planeeritavast maa-alast idasse (raudtee ja Kalmistu tee vaheline ala) jääb valdavalt endine nn Liiva ladude kompleks. Ala hoonestus ja tehnovõrgud on rajatud ühe tervikuna ning moodustavad suure tööstusmaastikuna ühtse linnaehitusliku struktuuri. Hoonete mahud on pindalalt suured, peamiselt on tegemist 1-2-korruseliste laohoonetega või poolmaa-aluste keldritega. Kalmistu tee ääres ühtne ehitusjoon puudub. Mitmed laohooned on rekonstrueeritud lao- ja ärihooneteks ning seetõttu on piirkonna üldilme paranenud.

Planeeritavale maa-alale jäävad:

- 10% äri- ja 90% tootmismaa sihtotstarbega ja 17 782 m2 pindalaga Kalmistu tee 26e kinnistu. Kinnistusraamatu andmeil on Kalmistu tee 26e kinnistu omanik Aktsiaselts Riigiressursside Keskus (praegu Osaühing Riigiressursside Keskus). Krunt on hoonestatud;

- 10% äri- ja 90% tootmismaa sihtotstarbega ja 4382 m2 pindalaga Kalmistu tee 26f kinnistu. Kinnistusraamatu andmeil on Kalmistu tee 26f kinnistu omanik Osaühing Riigiressursside Keskus. Krunt on hoonestatud;

Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26f kinnistutel paikneb osa endiste nn Liiva juurviljaladude kompleksist.

- osa transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 6,6-7,4 km katastriüksusest;

- osa transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksusest;

Kinnistusraamatu andmeil on nimetatud katastriüksuste omanik Eesti Vabariik ja riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud katastriüksustel asub raudteelõik, mida haldab Edelaraudtee Infrastruktuuri AS.

- osa reformimata riigimaast, kus paiknevad Liiva jaama raudteeharud nr 11, 12 ja 12a koos nende juurde kuuluvate seadmetega Liiva jaamas Kalmistu tee 26 laohoone kõrval ja sees seda laohoonet teenindava raudteelõiguna. Nimetatud raudteeharude omanik on Osaühing Riigiressursside Keskus;

- osa Mahla tänava maa-alast (reformimata riigimaa);

- osa Tallinna linnale kuuluvast transpordimaa sihtotstarbega Mahla tänav T1 // Puusepa tänav // Õnne tänav kinnistust.

Planeeritava maa-ala põhjaosasse jääb trafoalajaam nr 996.

Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses on kokku hinnatud 48 haljastuslikku objekti. Suurem osa kõrghaljastusest kasvab raudteemaa idaservas. Domineeriv haljastus on harilik mänd. Teistest liikidest on sagedasem harilik haab ja harilik vaher.

Juurdepääs planeeritavale maa-alale on Viljandi maanteelt - Kalmistu teelt Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26m ja Kalmistu tee 26n kinnistute kaudu.

Planeeritavale alale ulatub raudtee kaitsevöönd, mis raudteeseaduse § 3 punkti 6 alusel on 30 meetrit välimisest rööpast.

Kontaktvööndi põhjaosas asub kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Peeter Suure Merekindluse raudtee Liiva jaamahoone ja Peeter Suure Merekindluse raudtee Liiva jaama veetorn. Mälestiste kaitsevöönd ulatub planeeritavale maa-alale.

Kontaktvööndisse jääb kaitstava looduse üksikobjekt Liiva jaama rahn, mille kaitsevööndi ulatus on 10 meetrit. Kaitsevöönd planeeritavale maa-alale ei ulatu.

2. Tallinna üldplaneering, Nõmme linnaosa ehitusmäärus ja koostatav Nõmme linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Lisaks jääb planeeritav ala raudteelõikude osas alale, mille juhtotstarve on liiklusala ja magistraalsed raudteed.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud „Nõmme linnaosa ehitusmääruse“ järgi kuulub planeeritav ala III ehituspiirkonda (avatud arengualad). Kruntide võimalikud kasutusotstarbed on kaubandus- ja teenindusettevõtted; kontorid, kodukontorid; laod ja keskkonda mittehäiriv tootmine; elamud (eramud, korterelamud).

Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 8 lõike 3 punkti 3 kohaselt võib muude hoonetega (v.a elamud) kruntide täisehitus olla 50%. Põhihoone suurim lubatud kõrgus tohib olla kuni 15 meetrit ning suurim täiskorruste arv on ette nähtud kuni 4.

Planeeringu lahendus vastab hoonete kõrguse ja täiskorruste arvu osas Nõmme linnaosa ehitusmäärusele. Krundi positsioon 1 täisehitusprotsent on 53,9% ja krundi positsioon 2 täisehitusprotsent on 56,2%. Seega kruntide täisehitusprotsent ei vasta Nõmme linnaosa ehitusmäärusele. Arvestades asjaoluga, et krundil positsioon 1 paiknev hoone on olemasolev, kruntide positsioon 1 ja 2 seniseid piire ei muudeta ning uue hoone hoonestusala asub võrreldes olemasoleva hoonestusega (maa-alune massiivsete müüridega kelder) krundi piirist kaugemal, on Nõmme linnaosa ehitusmääruses ette nähtud täisehitusprotsendi vähene ületamine avatud arengualal põhjendatud. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tegemist on peamiselt tööstuspiirkonnaga, kus hooned paiknevad üksteise suhtes suhteliselt lähedal. Täisehitusprotsendi arvutamisel on aluseks võetud planeeringu lahenduses määratud hoonestusala pindala. Samas kuigi krundile positsioon 2 on võimaldatud kavandada kaks hoonet, jääb seal täisehitusprotsent alla 50%, sest hoonetevahelist ala ei arvestata täisehitusprotsendi hulka.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et detailplaneering järgib Nõmme linnaosa ehitusmäärust põhilises osas. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 1 lõike 3 alusel on ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ja ehitamisel tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.

Nõmme linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2001 otsusega nr 46 „Nõmme linnaosa üldplaneeringu algatamine“. Koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb planeeritav maa-ala Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26f kinnistute osas ettevõtlusalale, millel on tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalfunktsioon, ning ülejäänud osas liiklusalale.

Planeeritud lahendus arvestab koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringu üldpõhimõtetega.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritavale maa-alale jääva Mahla tänava maa-ala osa, Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksuse osa ja reformimata riigimaa osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 151 kehtestatud „Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringu eesmärk oli moodustada Liiva kalmistule krunt koos olemasoleva territooriumi laiendamise ettepanekuga ning määrata ehitusõigus kalmistute halduskeskuse ja kalmistut teenindavate hoonete ehitamiseks. Detailplaneeringus kavandatu on osaliselt ellu viidud.

Planeerimisseaduse § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 151 kehtestatud „Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas. Mahla tänava maa-ala osas, Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksuse osas ja reformimata riigimaa osas kehtib varem planeeritud lahendus.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Planeeringus on ette nähtud piiritleda kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevatele raudteeharudele ja moodustada tootmismaa sihtotstarbega krunt trafoalajaamale ning määrata ehitusõigus Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26f kinnistutele.

Krundi positsioon 1 piiri ega 10% äri- ja 90% tootmismaa sihtotstarvet ei ole ette nähtud muuta. Krunt on hoonestatud. Detailplaneering annab võimaluse olemasolev 2-korruseline hoone lammutada ning ehitada ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja toomishoone, mille kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit.

Krundi positsioon 2 piiri ega 10% äri- ja 90% tootmismaa sihtotstarvet ei ole ette nähtud muuta. Krundile määratakse ehitusõigus kahe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega lao- ja logistikahoone ehitamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 13 meetrit. Olemasolev hoonestus on ette nähtud lammutada.

Seega nõukogudeaegne tööstusmaastik on asendumas nüüdisaegsema ja korrastatuma äri- ja tootmishoonete kompleksiga, mis parandab ka piirkonna üldilmet. Hoonete välisviimistluses on lubatud kasutada tellist, betooni, klaasi, puitu, looduskivi, krohvi ja metalli.

Krunt positsioon 3 moodustatakse reformimata riigimaast, kus asuvad Liiva jaama raudteeharud nr 11, 12 ja 12a. Krundi planeeritud sihtotstarve on transpordimaa. Krundil hoonestus puudub. Krundile ehitusõigust ei määrata.

Krunt positsioon 4 koosneb transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksuse osast. Krundi planeeritud sihtotstarve on transpordimaa. Krundile jääb osa Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile kuuluvast raudteest. Krundil hoonestus puudub. Krundile ehitusõigust ei määrata.

Krunt positsioon 5 moodustatakse reformimata riigimaast. Krundi planeeritud sihtotstarve on tootmismaa. Krundil paikneb 200 m2 suuruse hoonealuse pindalaga 1 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega trafoalajaam nr 996. Hoone kõrgus maapinnast on 4 meetrit. Krundile täiendavat ehitusõigust ei määrata.

Tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine trafoalajaamale on Maa-ameti poolseks detailplaneeringu kooskõlastamise eelduseks.

Krunt positsioon 6 koosneb transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 6,6-7,4 km katastriüksuse osast. Krundi planeeritud sihtotstarve on transpordimaa. Krundile jääb osa Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile kuuluvast raudteest. Krundil hoonestus puudub. Krundile ehitusõigust ei määrata.

Krunt positsioon 6 on lisandunud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist, kuna maakorralduslike toimingute tulemusena on reformimata riigimaast, kus paikneb Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile kuuluv raudteelõik, moodustatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus Tallinna-Lelle-Pärnu 6,6-7,4 km katastriüksus ja transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksus.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ kohaselt on normatiivne parkimiskohtade arv krundil positsioon 1 31 parkimiskohta ja krundil positsioon 2 101 parkimiskohta. Krundile positsioon 1 on kavandatud 12 parkimiskohta. Krundile positsioon 2 on kavandatud 85 parkimiskohta, millest 60 kohta on ette nähtud hoone maa-alusele korrusele ja 25 kohta on krundil. Kruntidel positsioon 1 ja 2 puudujäävad 35 parkimiskohta on kavandatud väljaspool planeeritavat maa-ala, Kalmistu tee 26 ja Kalmistu tee 26m kinnistutele. Nimetatud kinnistute omanik Osaühing Riigiressursside Keskus on detailplaneeringu kooskõlastanud. Seega on tagatud normatiivne parkimine 132 parkimiskohta ning parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ põhimõtetega.

Planeeritavad Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26f kinnistud ei külgne avalikult kasutatava teega. Juurdepääs nimetatud kruntidele on avalikult kasutatavalt teelt (Viljandi maanteelt - Kalmistu teelt) Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26m ja Kalmistu tee 26n kinnistute kaudu. Juurdepääs Kalmistu tee 26e naaberkinnistutele Kalmistu tee 26b ja Kalmistu tee 26g on ette nähtud Kalmistu tee 26e kinnistu kaudu. Detailplaneeringus on näidatud kinnistute osad, mille kasutamist on vaja juurdepääsuservituudiga kitsendada.

Kalmistu tee 26 kinnistu osa on ajalooliselt väljakujunenud tee, mida kasutatakse juurdepääsuna enamikule endiste nn Liiva ladude hoonete juurde moodustatud kruntidele. Tulevikus on võimalik nimetatud osa Kalmistu tee 26 krundist planeerida avalikult kasutatavaks teeks.

Juurdepääs krundile positsioon 5 on ette nähtud planeeritava maa-ala Pedaja tänava poolselt küljelt reformimata riigimaa kaudu.

Kogu piirkonna paremaks juurdepääsuks Viljandi maanteelt on Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 151 kehtestatud „Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneeringus“ ette nähtud ja ka rajatud Viljandi maantee ja Kalmistu tee vaheline ühendustee. Ühendustee eesmärk on Kalmistu tee Viljandi maantee poolse osa vabastamine Liiva keskusest lähtuvast rasketranspordist ja suunata see metsavabale alale rajatava tänava kaudu Viljandi maanteele. Ühendustänava asukoha valikul oli oluline, et antud kohas asub teetrass põhiosas männimetsast vabal alal ja nii ei kahjustata kasvavat kõrghaljastust. Samas oli see ka parim ühendus kahe ladude ala sisse- ja väljasõiduteega.

Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I väärtusklassi puid planeeritaval maa-alal ei kasva. Kavandatud on likvideerida üks IV väärtusklassi puu ja üks viljapuu. Likvideeritavate puude haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Nimetatud määruse kohaselt ei pea viljapuud asendusistutusega kompenseerima. Asendusistutuse vajadus on 5 haljastuse ühikut. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeritav maa-ala ei asu Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohases kaugküttepiirkonnas. Kavandatava hoonestuse soojusvarustus on lahendatud gaasikütte baasil.

5. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 23. novembrist kuni 7. detsembrini 2012, esitasid detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväited Kalmistu tee 26a kinnistu omanik Top Graphic OÜ, Kalmistu tee 26g kinnistu omanik OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad edastati Top Graphic OÜ-le, OSAÜHINGULE KÜTTETURUSTUS ja Osaühingule HEIDOMER 4. jaanuari 2013 kirjaga.

Top Graphic OÜ ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et detailplaneering ei vasta nõuetele ja normidele ning tehnilised tingimused ja kooskõlastused ametkondadega on aegunud. Aegunud on ka topogeodeetiline alusplaan. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud (k.a topogeodeetiline alusplaan) on liiga vanad (aastatest 2005 ja 2007) ega vasta tegelikule olukorrale. Osaühing HEIDOMER märkis, et nüüd on juba tarvilik olemasolevat haljastust säilitada hoopiski suuremas mahus.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneering on koostatud ja menetletud vastavalt kehtivatele seadustele ja normidele. Tehnilised tingimused kehtisid selle ametkonna kooskõlastuse andmise hetkel. Detailplaneeringule antud kooskõlastused ei aegu, kooskõlastuste kehtivust pole planeerimisseaduses määratud. Amet nõustus, et topogeodeetiline alusplaan on aegunud ning seda aktualiseeritakse. Amet lisas, et olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse, likvideeritakse vaid üks IV väärtusklassi puu ja üks viljapuu.

Top Graphic OÜ märkis, et detailplaneeringus on kavandatud hoonestuse kaugus Kalmistu tee 26a ja 26d kinnistute piirist 9 meetrit. Osaühingule teadaolevalt on ehitusnormide alusel minimaalne kaugus naaberkinnistu piirist 10 meetrit. Top Graphic OÜ leidis, et ka see kaugus on ebapiisav suurte veokite ohutuks liiklemiseks antud kitsal teelõigul, millele järgneb 90-kraadine pööre vasakule Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute ette. Osaühingu arvates saab eelnevalt kirjeldatud pööret sooritada sõiduautoga, mitte suurte veokitega. Selleks on vaja oluliselt laiemat teed ja kurvi, kui on detailplaneeringus näidatud. Top Graphic OÜ lisas, et kavandatud liikluskorraldus ei vasta suurte veokite mõõtmetele ja manööverdamiseks vajalikele nõuetele, mistõttu satuvad ohtu naaberkinnistute piirded ja ehitised. Osaühing leidis, et detailplaneeringus näidatud kitsad teed ei võimalda tulekahju või muu õnnetuse korral päästesõidukite juurdepääsu ja ümberkaudsete firmade sõidukite kiiret evakueerumist ohupiirkonnast. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühingu HEIDOMER soovisid teada, kas kaubaautode liiklus on ette nähtud mööda ühesuunalist teed.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et planeeringus on lähtutud tuleohutuse üldnõuetest. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ §-s 19 on nimetatud tule naaberehitistele leviku takistamise meetmed, sh peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Amet märkis, et Nõmme linnaosa ehitusmääruse järgi asub planeeritav ala III ehituspiirkonnas ning kaugus krundi piirist peab olema suurem kui 6 meetrit. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeeamet (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus) on detailplaneeringu kooskõlastanud. Kalmistu tee 26e hoone projekt kooskõlastatakse samuti Päästeameti Põhja päästekeskusega.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et sõidukite liikumine on ette nähtud ühesuunalisel teel. Amet märkis, et detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse ning liikluskorralduse joonisele kantakse pöörderaadiused, liiklussuuna nooled ja läbipääsuservituudi laius.

Top Graphic OÜ nentis, et detailplaneeringus on laadimiskohad näitamata ning soovis teada, kus hakkab toimuma kaupade laadimine. Ka OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER esitasid samasisulise pöördumise. Lisaks märkisid OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER, et kuna laadimistööde lahendus on teadmata, siis sellest tulenevalt on neile oluline teada, kuidas garanteeritakse Kalmistu tee 26b ja 26g sissesõiduks tee mittesulgemine. Lisaks soovis Osaühing HEIDOMER teada saada, kas laadimisalad kavandatakse ka raudteetranspordile. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER lisasid, et Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vahele jääb tee ja lisaks veel ligikaudu 12 meetri laiune maa-ala. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER soovisid teada, kas see ala on mõeldud laadimisalaks, kas see on kaldega maa-aluse keldri suunas või horisontaalne ja kas ala on asfaltkattega. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et kui ala on ette nähtud laadimisalaks, siis kaubaautodel ei ole sinna tagurdamiseks ja väljasõiduks piisavalt ruumi, mistõttu kaubaautod takistavad manöövrite tegemisel liiklust.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et laadimisplatvormid ja kõvakatendi kalded kantakse joonistele. Eri katendid ja nende tingmärgid on joonistele lisatud. Raudteetranspordi platvormi ei ole planeeritud. Amet selgitas, et tegemist on krundisisese alaga, mitte avaliku teega ning ummikute mittetekkimise peab tagama ladu haldav ettevõte. Sõidukite manööverdamine läbipääsuservituudi alal on lubatud, kuid lubatud ei ole läbipääsu sulgemine parkimise või laadimiskoha ootamise tõttu.

Top Graphic OÜ arvates on kavandatud liiga vähe parkimiskohti sellise hoonestuse kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et normatiivne parkimiskohtade arv on arvestatud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ alusel. Kalmistu tee 26f kinnistule on kavandatud 12 parkimiskohta. Kalmistu tee 26e kinnistule on kavandatud 85 parkimiskohta, millest 60 kohta on ette nähtud kavandada hoone maa-alusele korrusele ja 25 kohta on Kalmistu tee 26e kinnistul. Kalmistu tee 26f ja 26e kinnistutel puudujäävad 35 parkimiskohta on kavandatud väljaspool planeeritavat maa-ala, Kalmistu tee 26 ja Kalmistu tee 26m kinnistutele.

Top Graphic OÜ ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et puudub sademevee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem. Top Graphic OÜ arvates kavatsetakse sademeveed suunata naaberkinnistutele, mis on lubamatu ning ei ole kooskõlas heade ehitustavadega. Ka OSAÜHING KÜTTETURUSTUS esitas samasisulise pöördumise. Lisaks leidsid OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER, et detailplaneeringu seletuskirjas viidatud infiltreerimine asfaldi servadest pinnasesse ei ole reaalne, arvestades olemasolevat olukorda: asfalteeritud pinnad, naaberkinnistud jne. OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER soovisid teada, kuidas on ette nähtud laohoonete katustelt ning teedelt ja platsidelt sademevee ärajuhtimine. Osaühing HEIDOMER leidis, et puudub vertikaalplaneering.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringus on näidatud sademeveekanalisatsiooni vajadus. Selle lahendus koos restkaevude asukohaga antakse Kalmistu tee 26e hoone projektiga. Nimetatud projektiga lahendatakse ka Kalmistu tee 26e kinnistu teede ja platside vertikaalplaneering ning määratakse kavandatud hoonete katustelt vee ärajuhtimise lahendus. Amet lisas, et detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse järgmiste nõuetega: rekonstrueerida olemasolevat sademeveekanalisatsiooni torustikku, kui lisanduvad vooluhulgad seda nõuavad; projekteerida kõvakattega teed ja platsid nii, et oleks takistatud sademevee valgumine naaberkinnistutele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis täiendavalt, et detailplaneeringu põhijoonisele Kalmistu tee 26a, 26b, 26d ja 26g kinnistute piiri kõrvale lisatakse kõrgusmärgid, millest kõrgemaid ehitisi ei ole selles kohas lubatud projekteerida.

Top Graphic OÜ soovis teada, kuidas ja kuhu ladustatakse talvel lumi. Samasisulise pöördumise esitasid ka OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et talvise lumekoristuse garanteerib Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute omanik. Planeeritud on lume operatiivne äravedu laadimis- ja läbipääsualalt. Väga suure lumekoguse korral on võimalik lund lükata ka krundi positsioon 3 serva raudteeharu nr 12 kõrvale kõrghaljastusest vabale alale.

Lisaks on Kalmistu tee 26e kinnistule planeeritud ala lume lühiajaliseks ladustamiseks.

Top Graphic OÜ arvates ei piisa tulekahju korral ühest hüdrandist ning Kalmistu tee 26e ja 26f hooned jääks tulekustutusveeta. Samasisulise pöördumise esitasid ka OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER. Lisaks märkisid, OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER, et puuduvad tuletõrjeveetrassid ning lahendamata on kavandatud hoonestuse välimine tulekustutus ja evakuatsioon territooriumilt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et Tallinna Tuletõrje- ja Päästeeamet (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus) on detailplaneeringu kooskõlastanud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et tulekustutusvesi saadakse Kalmistu tee 26 kinnistul asuvast tuletõrjeveemahutist ja olemasolevale veetorustikule planeeritud hüdrandist. Krundisisesed trassid lahendatakse Kalmistu tee 26e hoone projektiga, detailplaneering annab liitumispunkti krundi piiril. Kalmistu tee 26e hoone projektiga nähakse ette sisemine tulekustutussüsteem ning vastav projekt kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS väitis, et detailplaneeringus on lahendamata juurdepääs Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele ning joonisel ei ole näidatud vastavat tingmärki. Osaühingu sõnul ei ole arvestatud vajalike pöörderaadiustega. Samasisulise pöördumise esitas ka Osaühing HEIDOMER. Lisaks soovisid OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER teada, kuidas nähakse ette Kalmistu tee 26b ja 26g juurdepääsutee eraldamine võimalikust laadimisalast, arvestades ka talviseid tingimusi.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et joonistele kantakse sissepääsu nooled Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele ja pöörderaadiused. Lisaks selgitas amet, et servituudi ala eraldamist laadimisalast füüsiliste tõketega ei ole ette nähtud. Tegemist on tervikliku kõvakattega alaga, kus saab manööverdada.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et detailplaneeringus planeeritud sissesõidutee Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele peaks Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korralduse nr 1442-k alusel olema 6 meetrit lai.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korralduse nr 1442-k „Kalmistu tee 26e ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“ kohaselt on 6 meetri laiune läbipääsutee arvestatud kahesuunalise liikluse jaoks. Detailplaneeringus on liikluskorraldus kavandatud ühesuunaline laiusega 4 meetrit, mis samuti tagab juurdepääsu Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele. Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 1999 korralduse nr 3126-k „Kalmistu tee 26g ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“ alusel on Kalmistu tee 26g kinnistule juurdepääsutee laiusega 6 meetrit Kalmistu teelt Kalmistu tee 26, 26d ja 26f kinnistute kaudu. Juurdepääsutee Kalmistu tee 26g kinnistu kaudu Kalmistu tee 26e kinnistule on laiusega 6 meetrit.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER märkisid, et Kalmistu tee 26e asuva 25 kohaga parkla enamikul parkimiskohtadel ei ole piisavat seadusega ette nähtud manööverdamisruumi.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et parkla manööverdamisala on laiendatud läbipääsuservituudi ala kaugemale viimisega parkimistaskutest. Detailplaneeringus on tegemist krundisisese parklaga, mitte linnatänavaga, kus parkimistaskust välja tagurdamine toimub osaliselt ka läbipääsuservituudi alale.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et puuduvad maa-alusesse parklasse (60 parkimiskohta) sisse- ja väljasõidukohad. Samuti ei ole näidatud vastavat ala nende parkimiskohtade jaoks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et maa-alusesse parklasse sisse- ja väljasõidu täpne asukoht ja hoonesisese parkla asukoht lahendatakse Kalmistu tee 26e hoone projektiga. Detailplaneeringusse lisatakse märkus, et hoonesisese parkla asukoht ei tohi olla Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vastas.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER märkisid, et puudub sõiduteede ja platside välisvalgustuse osa.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringus ei ole tegemist eraldiseisva sõiduteega, vaid kõvakattega alaga veo- ja sõiduautodele ning välisvalgustuse täpne lahendus antakse Kalmistu tee 26e hoone projektiga.

OSAÜHINGULE KÜTTETURUSTUS ja Osaühingule HEIDOMER jäid arusaamatuks maapinna kõrgusmärgid (nt 40,23 ja 43,53), mis asuvad praktiliselt kõrvuti.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et nimetatud kõrgusmärgid on topogeodeetilisel alusplaanil ning väiksem arv näitab maa-aluse keldri põrandat.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et detailplaneeringus on välja toomata katendite tüübid (asfalt, kivisillutis ja haljasala jne) ning vastavad tingmärgid puuduvad ka põhijooniselt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et eri katendid ja nende tingmärgid on joonistele lisatud.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER soovisid teada, mitu hoonet kavandatakse Kalmistu tee 26e krundile. Põhijooniselt on loetavad kaks hoonet.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Kalmistu tee 26e krundile antav ehitusõigus lubab krundile ehitada maksimaalselt kaks hoonet. Joonistel olev üks hoone on illustreeriv ja üks võimalik variant. Amet lisas, et jooniste tingmärke täiendatakse.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER märkisid, et tehnovõrkude koondplaanil ei ole välja toodud ega eristatud olemasolevaid, rekonstrueeritavaid ja uusi kommunikatsioone.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et olemasolevad ja kavandatud kommunikatsioonid on tehnovõrkude joonistel. Joonisest paremaks arusaamiseks korrigeeritakse trasside värve. Olemasolevate trasside rekonstrueerimise vajadus lahendatakse Kalmistu tee 26e hoone projektiga.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS nentis, et detailplaneeringus ei ole näidatud kanalisatsiooni- ja veetrassi Kalmistu tee 26g krundi piirini.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et veetrassi ei ole kantud topogeodeetilisele alusplaanile, selle asukoht ja olemasolu on teadmata. Kui osaühingul on andmeid nimetatud trassi kohta, siis palus amet selle teabe edastada detailplaneeringu koostajale.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et tehnovõrkude koondplaanil ei ole näidatud liitumispunkte eri kinnistutele, kuid vastavad tingmärgid on joonisel.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et liitumispunktid on näidatud planeeritavatele Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistutele.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER märkisid, et põhijoonisel on sõiduteede piirjoon tähistatud helesinise värvusega joonega. Lähtudes tingmärkidest võib välja lugeda, et tegemist on hoopis kanalisatsioonitrassiga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et detailplaneeringus korrigeeritakse kõvakattega ala piirjoone värvi.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS nentis, et teede ja kommunikatsioonide osas on vaja sõlmida servituudilepingud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et tehnovõrgu- ja läbipääsuservituudi vajadused on näidatud detailplaneeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel. Servituudid sõlmitakse kinnistute omanike vahel.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER leidsid, et detailplaneeringus puuduvad teede ristprofiilid. Samuti on näitamata vajalikud alad äärekivide kasutamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et tegemist ei ole avaliku sõiduteega, vaid krundisisese kõvakattega alaga. Äärekivide kasutamist ei ole ette nähtud.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Osaühing HEIDOMER soovisid teada, kas Kalmistu tee 26e ja 26f hoonetele on ette nähtud laadimisestakaadid ning kas estakaadid kuuluvad ehitusalasse või mitte. Osaühingud leidsid, et kuna laadimisel on tegemist väga kitsa alaga, võivad kaubaautod ohustada ja kitsendada Kalmistu tee 26b ja 26g tegevust. Seetõttu on vaja teha täiendav liiklusskeem kaubaautode manööverdamise kohta, et tõestada sellise laadimise võimalikkust, ilma et oleks häiritud juurdepääsutee kasutamine.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et lahendust korrigeeritakse järgmiselt: laadimisalad viiakse ehitusalasse ja need kantakse joonistele. Liikluskorralduse joonisele lisatakse pöörderaadiused. Lisaks märkis amet, et liikluskorralduse joonis on illustratiivne. Selle alusel andis Tallinna Transpordiamet oma kooskõlastuse põhijoonisele.

OSAÜHING KÜTTETURUSTUS märkis, et põhijooniselt puuduvad tehnovõrkude kooskõlastused.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringus on lisa 1 „Kooskõlastuste koondtabel“, kus on kirjas kõikide kooskõlastajate tingimused. Tehnovõrkude kooskõlastused antakse üldjuhul tehnovõrkude joonisele.

Osaühing HEIDOMER märkis, et detailplaneering sisaldab eri lahendusi, mistõttu ei ole detailplaneering üheselt mõistetav. Samuti ei olnud osaühingule arusaadav, missuguseid jooniseid ja lahendusi on kooskõlastatud eri ametkondadega.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et detailplaneeringu lahendus, kuhu on sisse viidud kõik kooskõlastajate nõudmised, on detailplaneeringu kaustas alajaotuses „Joonised“. Alajaotuses „Kooskõlastused“ on joonised, mida ametkonnad on kooskõlastanud. Parema arusaamise tagamiseks on ka detailplaneeringu kausta nr 2 alajaotusesse „Kooskõlastused“ lisatud värvikoopiad kooskõlastatud joonistest.

Osaühing HEIDOMER soovis, et läbipääsuteele, mis külgneb Kalmistu tee 26a, 26b, 26d ja 26g kinnistutega, tuleks jätta ligikaudu 2-meetrine eraldusriba. Osaühing leidis, et selle puudumisel on takistatud talvisel ajal lumekoristustööd.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus osaühingu ettepanekuga ning teatas, et läbipääsuteele jäetakse ligikaudu 2 meetri laiune eraldusriba Kalmistu tee 26a, 26b, 26d ja 26g kinnistute piirist.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustaval arutelul lepiti kokku, et eraldusriba ei planeerita.

Osaühing HEIDOMER nentis, et detailplaneeringus ei ole näidatud veetrassi Kalmistu tee 26b krundi piirini.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et veetrassi ei ole kantud topogeodeetilisele alusplaanile, selle asukoht ja olemasolu on teadmata. Kui osaühingul on andmeid nimetatud trassi kohta, siis palus amet selle teabe edastada detailplaneeringu koostajale.

Osaühing HEIDOMER märkis, et detailplaneeringus esitatud joonistel ja skeemidel puuduvad kuupäevad.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et kuupäevad lisatakse joonistele.

Osaühing HEIDOMER teatas, et Kalmistu tee 26d ja 26e vahelise piirdeaia äärde on kantud servituut sidekaablitele laiusega 2 meetrit. Põhijooniselt ei ole nähtav olemasolevate kaablite olemasolu ning sellega seonduvalt poleks vajadust sellisele servituudile.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et nimetatud servituut on joonisele märgitud ekslikult ning eemaldatakse.

Osaühing HEIDOMER märkis, et kooskõlastuste koondtabelisse on märgitud nende kooskõlastus. Osaühing leidis, et sellist kooskõlastust ei saa võimalikuks pidada kogu detailplaneeringu jaoks ning ei ole mõistlik näidata kooskõlastuste koondtabelis. Seda põhjusel, et kooskõlastamiseks edastati ainult detailplaneeringu põhijoonis, kuhu oli sisse viidud muudatused Kalmistu tee 26e ehitusala kaugemale viimisest nende krundi piirist. Samalt jooniselt oli mingil põhjusel ära jäetud olemasolev ja töötav kanalisatsioonitrass, mis kanti uuesti joonisele ning lisati ka servituut. Osaühing lisas, et kuna nimetatud muudatuse viis sisse detailplaneeringu koostaja, siis kooskõlastas osaühing eelnevalt nimetatud tegevuse ning lisas tingimuse „Kooskõlastatud alates 27. veebruarist 2008“. Osaühing leidis, et nende antud kooskõlastus ei eelda, et nad kogu detailplaneeringuga nõustuksid. Osaühing HEIDOMER märkis, et osaühing ei ole kooskõlastatud kogu detailplaneeringu dokumentatsiooni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Osaühingu HEIDOMER kooskõlastus on antud põhijoonisele, kuhu olid sisse viidud kõik 2008. aastal kokku lepitud muudatused ja ettepanekud. Amet lisas, et detailplaneeringu koostajaga kokkusaamisel oli osaühingul võimalik tutvuda kogu planeeringu materjalidega. Detailplaneeringu kehtestamisel kehtestatakse detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 17. jaanuaril 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses. Arutelust võtsid osa Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute omaniku esindajad; Tallinna Transpordiameti, detailplaneeringu koostaja ja vastuväiteid esitanud Top Graphic OÜ, OSAÜHINGU KÜTTETURUSTUS ja Osaühingu HEIDOMER esindaja. Arutelul käsitleti esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Enamikus vaidlusalustes punktides jõuti kokkuleppele. Lisaks lepiti kokku, et detailplaneering, mida on täiendatud vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele, kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Tallinna Transpordiametiga.

Päästeameti Põhja päästekeskus ja Tallinna Transpordiamet on andnud oma kooskõlastuse täiendatud detailplaneeringule.

Kalmistu tee 26a kinnistu omaniku, Top Graphic OÜ ja Kalmistu tee 26g kinnistu omaniku, OSAÜHINGU KÜTTETURUSTUS esindajad nõustusid täiendatud detailplaneeringu lahendusega ja loobusid kirjalikult avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetest, kinnitades seda detailplaneeringu põhijoonise allkirjastamisega 16. aprillil 2013.

Kalmistu tee 26b kinnistu omaniku, Osaühingu HEIDOMER esindaja avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväitest kirjalikult ei loobunud.

Eeltoodust tulenevalt jäi lahendamata Kalmistu tee 26b kinnistu omaniku, Osaühingu HEIDOMER esindaja detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväide, mistõttu oli detailplaneering vaja esitada maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 kohaseks kohustuslikuks järelevalveks.

Tallinna Linnavalitsus esitas 23. mail 2013 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 1 punkti 2 ja § 23 lõike 3 punkti 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 9 kohaseks järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu.

Planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 26. juunil 2013 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Arutelul osalesid lisaks Harju Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni liikmetele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Osaühingu Riigiressursside Keskus esindajad ning detailplaneeringu koostaja, OSAÜHINGU KÜTTETURUSTUS ja Osaühingu HEIDOMER esindaja. Kuivõrd nõupidamisel ei selgunud üheselt, millised Osaühingu HEIDOMER esitatud 33 punktist koosneva vastuväite punktid on jätkuvalt lahenduseta, lepiti kokku, et Osaühing HEIDOMER esitab Harju Maavalitsusele ja Osaühingule Riigiressursside Keskus detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväite koos oma kommentaaridega, et välja tuua olulisemad küsimused, mis on jätkuvalt lahenduseta. Samuti lepiti kokku, et Osaühing Riigiressursside Keskus täiendab Osaühingu HEIDOMER vastuväidet oma selgitustega.

Osaühing HEIDOMER edastas Harju Maavalitsusele kirja, millest nähtuvalt ei pidanud Osaühing HEIDOMER vajalikuks välja tuua täiendavaid selgitusi oma 33 punktist koosnevale vastuväitele. Osaühing Riigiressursside Keskus aga esitas oma kommentaarid.

Vastuseks Harju Maavalitsuse 2. septembri 2013 e-kirjaga esitatud täiendavale järelepärimisele teatas Osaühing HEIDOMER oma 20. septembri 2013 e-kirjas, et nende vastuväites on lahenduse saanud vaid punktides 12 ja 24 esitatu ning vastavad muudatused on detailplaneeringusse sisse viidud.

Kuivõrd ülejäänud vastuväidetega arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud ning võttes arvesse, et vastuväite esitaja Osaühing HEIDOMER ei ole kõigist oma vastuväidetest loobunud, käsitles järelevalve teostaja neid vastuväiteid ülesjäänud vastuväidetena ning andis tulenevalt planeerimisseaduse § 23 lõikest 4 nende kohta oma kirjaliku seisukoha.

Osaühing HEIDOMER leidis, et detailplaneering ei vasta kehtivatele nõuetele ja normidele ning planeeringule väljastatud tehnilised tingimused ja kooskõlastused ametkondadega on aegunud. Vastuväite esitaja juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele: detailplaneering sisaldab eri lahendusi, mistõttu ei ole planeering üheselt mõistetav; planeeringust ei selgu, milliseid jooniseid ja lahendusi on eri ametkondadega kooskõlastatud; planeeringu joonistel ja skeemidel puuduvad kuupäevad; planeeringus on välja toomata katendite tüübid (asfalt, kivisillutis ja haljasala jne) ja põhijooniselt puuduvad vastavad tingmärgid. Osaühing HEIDOMER lisas, et põhijoonise kohaselt paikneb Kalmistu tee 26e krundil kaks hoonet, mis on vastuolus planeeringus kavandatuga.

Järelevalve teostaja märkis, et Osaühing HEIDOMER juhtis oma kirjas Harju Maavalitsusele veel kord tähelepanu sellele, et detailplaneeringus ei ole endiselt uuendatud tehnilisi tingimusi ja kooskõlastusi, v.a kooskõlastus Päästeameti ja Tallinna Transpordiametiga. Tehnilised tingimused ja ülejäänud kooskõlastused on põhiliselt 2005. aastast, mida ei saa pidada nn „mõistliku aja“ möödumiseks. Osaühing HEIDOMER lisas, et kooskõlastatud on eri detailplaneeringu lahendusi, mis oluliselt erinevad viimastest (märts 2013) ning vanematel planeeringu joonistel puuduvad endiselt kuupäevad, k.a kooskõlastustega joonistel. Osaühing HEIDOMER leidis, et kuivõrd Kalmistu tee 26b veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutamine ja töökorras oleku tagamine sõltub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistest tingimustest ja kooskõlastusest, tuleb vee-ettevõttelt taotleda uued tehnilised tingimused ning küsida uus kooskõlastus.

Järelevalve teostaja märkis kooskõlastuste aegumise osas esitatud vastuväite osas järgmist: planeerimisseadus sätestab põhimõtte, mille alusel tuleb planeering uuesti kooskõlastada isiku või asutusega, keda muudatus puudutab, kui muudetakse planeeringu põhilahendust. Näiteks juhul, kui veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendust ei ole võrreldes varasemaga muudetud, ei ole vee-ettevõtjalt uue kooskõlastuse küsimine tingimata vajalik. Samas juhul, kui planeeringu põhilahendust muudetakse, mis võib tähendada ka tehnotrasside lahenduse muutmist, tuleb planeering asjaomase asutusega uuesti kooskõlastada. Järelevalve teostaja oli seisukohal, et kuivõrd antud juhul on detailplaneeringus jäetud veevarustus ja kanalisatsioon osaliselt lahendamata, peab planeeringut selles osas korrigeerima, mistõttu tuleb planeering vee-ettevõttega uuesti kooskõlastada. Sellest tulenevalt palus järelevalve teostaja kohalikul omavalitsusel kooskõlastada detailplaneering AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI.

Joonistelt puudutavate kuupäevade kohta esitatud märkuse puhul juhtis järelevalve teostaja Osaühingu HEIDOMER tähelepanu sellele, et jooniste ligikaudne koostamise aeg on tuvastatav neile antud kooskõlastuste alusel.

Osaühing HEIDOMER väitis, et detailplaneeringus on jäetud lahendamata ja joonistel vastava tingmärgiga tähistamata juurdepääsud Kalmistu tee 26b ja 26g kruntidele, sh nimetatud kruntide sisse- ja väljasõiduteed. Samuti väitis vastuväite esitaja, et planeeringus ei ole arvestatud nõuetekohaste pöörderaadiustega planeeritavalt teelt maha- ja pealesõiduks. Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele: planeeringus ei ole esitatud teede ristprofiile; tähistamata on jäetud võimalik äärekivide kasutamise vajadus eri katendite eraldamiseks; puuduvad laadimisalade juurdepääsud ja väljasõidud; Kalmistu tee 26e kinnistule planeeritud 25 kohaga parkla enamikul parkimiskohtadel ei ole piisavat seadusega ette nähtud manööverdamisruumi; puudub sõiduteede ja platside välisvalgutuse osa ja vertikaalplaneering. Osaühing HEIDOMER leidis, et detailplaneeringus tuleb täiendavalt selgitada, kas kaubaautode liiklus on ette nähtud mööda ühesuunalist teed, st ka Kalmistu tee 26b ja 26g kruntide eest ning millised on kaubaautode pöörderaadiused väljasõiduteel. Lisaks leidis Osaühing HEIDOMER, et juhul, kui Kalmistu tee 26e ja 26f vahelisel alal toimub kaubaautode laadimine, suletakse ilmselgelt teatud ajaks (tagurdamiseks) juurdesõidutee ja takistatakse teisi liiklejaid. Osaühingu HEIDOMER arvates ei selgu planeeringust ka projekteeritava ühesuunalise juurdepääsutee laius.

Järelevalve teostaja märkis, et Osaühing HEIDOMER nentis oma kirjas Harju Maavalitsusele, et joonistelt puudub endiselt märkus Kalmistu tee 26b, Kalmistu tee 26g ja Kalmistu tee 26e vahele piirdeaedade mitteehitamise kohta.

Järelevalve teostaja juhtis kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et detailplaneeringu joonistele ei ole märgitud ühtegi juurdepääsunoolt. Joonistel on tähistatud üksnes liikumissuunad planeeritaval territooriumil. Järelevalve teostaja palus joonistele märkida juurdepääsunooled Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele.

Järelevalve teostaja lisas, et põhijooniselt ja seletuskirjast nähtuvalt on ühe arhitektuurse nõudena määratud tingimus, mille järgi on planeeringu alale lubatud rajada metallaedasid või võrkpiirdeid maksimaalse kõrgusega kuni 2 meetrit. Seejuures on lubatud betoonist või kivist sokkel kõrgusega 0,3-0,5 meetrit. Planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne muu hulgas vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine. Seega, kui planeeringus antakse tingimused piirete ehitamise kohta, peab detailplaneeringust üheselt selguma ka see, kas nt piirdeaedu on teatud asukohtadesse lubatud rajada või mitte.

Lisaks märkis järelevalve teostaja, et kuivõrd Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute juurdepääsud on Kalmistu tee 26e kinnistult, peab planeeringust üheselt selguma, et nimetatud kinnistute vahele piirete rajamisel ei tohi takistada juurdepääsu Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele. Sellest tulenevalt palus järelevalve teostaja kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja täpsustus Kalmistu tee 26e ning Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vahelisele alale piirdeaedade rajamise kohta.

Osaühing HEIDOMER juhtis oma vastuväites tähelepanu sellele, et Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korralduse nr 1442-k „Kalmistu tee 26e ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“ alusel peaks planeeritav juurdepääsutee Kalmistu tee 26b ja 26g kruntidele olema 6 meetri laiune.

Järelevalve teostaja märkis, et Osaühing HEIDOMER juhtis oma kirjas Harju Maavalitsusele veel kord tähelepanu asjaolule, et Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele ei ole endiselt tagatud 6 meetri laiust juurdepääsuteed. Lisaks selgitas Osaühing HEIDOMER, et on juurdepääsude planeerimisel juhtinud kohaliku omavalitsuse tähelepanu ka Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ punktist 5.5 tulenevale nõudele, mille järgi tuleb juurdepääsutee planeerida 5-8 meetri kaugusele hoone seinast.

Juurdepääsutee ja juurdepääsuservituudi laiuse osas esitatud vastuväite puhul pidas järelevalve teostaja oluliseks märkida järgmist: Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korralduse nr 1442-k „Kalmistu tee 26e ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“ alusel tuleb Kalmistu tee 26e kinnistu omanikul tagada läbipääsutee laiusega 6 meetrit teiste hulgas Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele. Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnisturaamatu andmetel ei ole Kalmistu tee 26e kinnistule juurdepääsuservituuti Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute igakordsete omanike kasuks seatud.

Järelevalve teostaja lisas, et asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu võõra kinnisasja kaudu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute (sh naaberkinnisasja omanike) õigustega. Järelevalve teostaja viitas Riigikohtu 27. septembri 2005 otsusele nr 3-2-1-85-05, milles leiti, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on asjaõigusseaduse § 156 lõikest 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja (mille kaudu juurdepääsu soovitakse) omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Lisaks märkis järelevalve teostaja, et kinnisasjale juurdepääsu puhul on Eesti Vabariigi põhiseaduse ja asjaõigusseaduse eemärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt teise kinnisasja kaudu oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata teiste kinnisasjade omanike huve. See tähendab, et servituudi ala ulatuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest vältida koormatava kinnisasja kasutamist võimalikult väheses ulatuses. Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu ka sellele, et juhul, kui kinnisasja omanik, kelle kinnistut soovitakse koormata juurdepääsutee servituudiga ei ole nõus oma kinnisasjale kitsenduse seadmisega või ei jõuta planeeringu käigus juurdepääsuga seonduvas kokkuleppele, tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda ja analüüsida juurdepääsu lahendamise võimalusi teiste kinnisasjade kaudu.

Järelevalve teostaja lisas, et planeeringust ei selgu, et kohalik omavalitsus oleks kaalunud Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele juurdepääsu lahendamise võimalust Kalmistu teelt Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja leidis, et olukorras, kus planeeringu koostamisest huvitatud isik ja vastuväiteid esitanud isik ei ole planeeringu menetluse käigus jõudnud mõlemaid pooli rahuldava kompromissini, tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda juurdepääsu lahendamise võimalust Kalmistu tee 26b kinnistule ka Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja palus lisada sellekohane analüüs detailplaneeringu seletuskirja.

Ühtlasi pidas järelevalve teostaja oluliseks rõhutada, et planeeritav sõidutee läbib muu hulgas ka Kalmistu tee 26d kinnistut, kuid planeeringust puudub nimetatud kinnistu omanike ARVALD GRUPP OÜ ja aktsiaseltsi Plaadipunkt seisukoht läbipääsu kavandamise kohta neile kuuluva kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja palus lisada detailplaneeringule ka Kalmistu tee 26d kinnistu omanike seisukoht juurdepääsu kavandamise osas.

Eeltoodust tulenevalt tegi järelevalve teostaja kohalikule omavalitsusele ettepaneku laiendada planeeritava ala piire selliselt, et see hõlmaks ka Kalmistu tee 26d kinnistu osa, kuhu on kavandatud osa juurdepääsuteest ning täiendada põhijoonist juurdepääsu servituudi osas. Lisaks tegi järelevalve teostaja kohalikule omavalitsusele ettepaneku veel kord kaaluda Kalmistu tee 26b kinnistule kahesuunalise juurdepääsutee kavandamist Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljelt.

Osaühingu HEIDOMER vastuväite osas, mille kohaselt ei ole planeeringus arvestatud Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ järgseid norme, selgitas järelevalve teostaja, et kuna planeeritaval alal asuvad teed ei ole avalikult kasutatavad teed, ei ole krundisiseste teede planeerimisel lähtutud nimetatud standardi kohastest teede ja tänavate projekteerimise normidest, kuna standardijärgne norm kehtib avalike teede ja tänavate puhul.

Vastuväite, milles Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu asjaolule, et planeeringust puuduvad maa-alusesse parklasse (60 parkimiskohta) sisse- ja väljasõidukohad ning planeeringus ei kajastu ette nähtud parkimisala 60 parkimiskohale, märkis järelevalve teostaja, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekuga osaliselt arvestanud. Täiendatud on planeeringu seletuskirja, mille punkti III-2 viimase lõigu järgi lahendatakse hooneesise parkla sisse- ja väljasõidu asukoht hoone projektiga, kuid sisse- ja väljasõitu ei ole lubatud projekteerida Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vastu.

Osaühing HEIDOMER märkis, et detailplaneeringus ei ole näidatud laadimisalasid Kalmistu tee 26e ja 26f laohoonetele nii auto- kui ka raudteetranspordi osas. Vastuväite esitaja palus täpsustada järgmist: millised meetmed võetakse kasutusele liikluse takistamise vältimiseks juurdepääsuteel; kas Kalmistu tee 26b, Kalmistu tee 26g ja Kalmistu tee 26e vahele jääv maa-ala on mõeldud laadimisalaks; kas nimetatud ala on kaldega maa-aluse keldri suunas või horisontaalne ja kas ala on asfaltkattega. Osaühing HEIDOMER leidis, et juhul, kui eelnevalt nimetatud ala on ette nähtud laadimisalana, ei ole kaubaautodel alale tagurdamiseks ja väljasõiduks piisavalt ruumi, kuna sõidukid on sunnitud manöövrite tegemiseks planeeritaval teel liiklust takistama.

Järelevalve teostaja juhtis nimetatud vastuväite osas tähelepanu sellele, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgituse kohaselt kantakse laadimisalad joonistele, raudteetransporti ei ole planeeritud ning läbipääsuservituudi alal on manööverdamine lubatud, kuid lubatud ei ole läbipääsu sulgemine parkimise või laadimiskoha ootamise tõttu. Järelevalve teostaja lisas, et kohalik omavalitsus on täpsustanud, et laadimisalad, teekatendid ja kõvakatendi kalded kantakse joonistele. Detailplaneeringu joonistelt nähtuvalt on planeeringus eraldi välja toodud laadimisplatvormid, kõvakattega sõiduteed ja alad ning kõvakattega ala kalded.

Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu sellele, et planeeringus on jäetud lahendamata sademevee ärajuhtimise osa. Detailplaneeringu seletuskirjas ära toodud infiltreerimislahendus asfaldilt pinnasesse ei ole vastuväite esitaja hinnangul reaalne, arvestades olemasolevaid suuremahulisi asfalteeritud pindu, naaberkinnistuid jne. Osaühing HEIDOMER leidis järgmist: planeeringus puudub lahendus laohoonete katustelt, teedelt ja platsidelt sademevee ärajuhtimise kohta; käsitlemata on olemasolevate sademeveetrasside rekonstrueerimise vajadus; tehnovõrkude joonisel ei ole näidatud restkaeve sademevee kokkukogumiseks ega platside ja teede kaldeid sademevee ärajuhtimiseks.

Järelevalve teostaja pidas nimetatud vastuväite osas vajalikuks märkida järgmist: selgitused ja täpsustused sademeveekanalisatsiooni lahenduse kohta on esitatud seletuskirja punktis III-5. Detailplaneeringu seletuskirja alusel liidetakse planeeritav sademeveetorustik Kalmistu tee 26 kinnistul oleva torustikuga, mis tuleb rekonstrueerida juhul, kui lisanduvad vooluhulgad seda nõuavad. Samuti nähakse ette kavandatavate laohoonete ümber ehitatavale sademeveekanalisatsioonile liiva-õlipüüdur.

Järelevalve teostaja lisas, et tehnovõrkude jooniselt nähtuvalt on planeeritavale alale ette nähtud uus sademeveekanalisatsiooni trass. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse seisukohaga selles, et restkaevude täpsete asukohtade määramine ei ole detailplaneeringu ülesanne ning nende täpsed asukohad tuleb kindlaks määrata ehitusprojektis. Järelevalve teostaja juhtis Osaühingu HEIDOMER tähelepanu asjaolule, et ka detailplaneeringu seletuskirja punktis III-5 on selgitatud, et täpne sademeveekanalisatsiooni lahendus koos restkaevude asukohaga antakse hoone projektiga.

Osaühing HEIDOMER palus kohalikul omavalitsusel selgitada, kuidas tagatakse sissesõidud Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele selliselt, et ei tekiks ummikuid ja seisakuid. Samuti palus Osaühing HEIDOMER selgitada, kuidas nähakse ette planeeritava juurdepääsutee eraldamine võimalikust laadimisalast, arvestades seejuures ka talviseid tingimusi. Vastuväite esitaja leidis, et estakaadide olemasolul tuleb need näidata ka põhi- ja tehnovõrkude joonisel. Osaühing HEIDOMER oli seisukohal, et kuna tegemist on väga kitsa alaga, kus kaubaautod võivad ohustada ja kitsendada Kalmistu tee 26b ja 26g kruntide tegevust, peaks planeeringule lisama täiendava liiklusskeemi kaubaautode manööverdamise kohta.

Järelevalve teostaja märkis nimetatud vastuväite kohta järgmist: detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on planeeritav laadimisplatvorm kavandatud Kalmistu tee 26e kinnistu lõunapoolsele küljele, mis piirneb Kalmistu tee 26f kinnistuga. Detailplaneeringule on lisatud illustratiivne liikluskorralduse joonis, kus on muu hulgas tähistatud veoautode ootekohad. Täiendavat veoautode liiklusskeemi planeeringule lisatud ei ole ning võimalike seisakute vähendamiseks on kogu liiklus planeeritaval alal ette nähtud ühesuunalisena. Detailplaneeringu liikluskorralduslahenduse on kooskõlastanud antud küsimuses pädev asutus Tallinna Transpordiamet.

Põhiline laadimisala on planeeritud Kalmistu tee 26e põhjapoolsele küljele. Olemasolevalt laadimisalalt on võimalik pääseda keldrikorrusele.

Osaühing HEIDOMER oli seisukohal, et planeeritavale Kalmistu tee 26a, 26b, 26d ja 26g kinnistutega külgnevale teele tuleks jätta 2 meetri laiune eraldusriba, kuna eraldusriba puudumisel oleks takistatud talvised lumekoristustööd. Lisaks leidis vastuväite esitaja, et detailplaneeringus ei ole ette nähtud piisavalt võimalusi talviseks lumekoristuseks ega arvestatud lume ladustamisega, kuna teeäärtesse pole ette nähtud eraldusalasid lume kogumiseks. Samuti puuduvad platsid lume ladustamiseks.

Nimetatud vastuväite osas leidis järelevalve teostaja, et kohalik omavalitsus on piisavalt selgitanud lumekoristusega seonduvat.

Lisaks juhtis järelevalve teostaja kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas on raudteeharudele planeeritavate kruntide osas kasutatud eri krundinimetusi ja aadressiettepanekuid. Järelevalve teostaja oli seisukohal, et eri krundinimetuste ja aadressiettepanekute kasutamine võib anda planeeringus vastukäivat informatsiooni. Planeerimisseaduse § 2 lõike 1 kohaselt peavad planeeringu tekst ja joonised üksteist täiendama ja moodustama ühtse terviku. Sellest tulenevalt palus järelevalve teostaja viia kruntide nimetused ja aadressiettepanekud omavahel vastavusse ning kasutada kruntide puhul planeeringus läbivalt sama nimetust.

Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu asjaolule, et tehnovõrkude joonisel ei ole välja toodud ega eristatud olemasolevaid, rekonstrueeritavaid ja uusi kommunikatsioone. Samuti ei ole näidatud liitumispunkte eri kinnistutele. Vastuväite esitaja leidis, et planeeringus ei ole tähistatud Kalmistu tee 26e kinnistul olevat veetrassi Kalmistu tee 26b krundi piirini. Lisaks leidis vastuväite esitaja, et kuivõrd põhijooniselt ei nähtu olemasolevate kaablite olemasolu, ei ole Kalmistu tee 26d ja Kalmistu tee 26e vahelise piirdeaia äärde sidekaablitele vaja ette näha 2 meetri laiust servituudi ala.

Järelevalve teostaja märkis, et Osaühing HEIDOMER juhtis oma kirjas Harju Maavalitsusele veel kord tähelepanu sellele, et planeeringus on jäetud lahendamata reoveekanalisatsioon ning tehnovõrkude joonisel (joonis 5) esitatud tingmärk on arusaamatu. Samuti on jäetud tähistamata Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele liitumispunktid vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Osaühing HEIDOMER oli seisukohal, et liitumispunktid tuleb määrata detailplaneeringus, mitte alles hoone projektiga. Ühtlasi pidas Osaühing HEIDOMER vajalikuks täpsustada, et Kalmistu tee 26b krundile tulevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on olemasolevad. Osaühingu HEIDOMER väitel on kanalisatsioonitrass töökorras ja kasutuses, kuid veetrass on ilmselt osaliselt suletud, mistõttu saab Kalmistu tee 26b kinnistu ajutiselt vett naaberkinnistult Kalmistu tee 26a. Osaühingu HEIDOMER lisas oma kirjale Harju Maavalitsusele maa-ala plaani, mille kohaselt paiknevad Kalmistu tee 26e kinnistul nii vee- kui ka kanalisatsioonitrassid. Osaühing HEIDOMER on vastavalt Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisel kokkulepitule edastanud 4. jaanuaril 1999 sõlmitud Liiva keskuses kommunaalteenuste osutamise lepingu.

Järelevalve teostaja märkis, et detailplaneeringu tugiplaanilt nähtuvalt ei paikne Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljel olemasolevat veetrassi ja kinnistul paiknev kanalisatsioonitrass on tähistatud mittetöötava trassina. Topogeodeetilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud osaühing GEOMETRIA 3. jaanuaril 2013. Seletuskirja punktis III-5 toodud selgituse kohaselt määratakse Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni liitumispunktide asukoht Kalmistu tee 26e hoone projektiga.

Järelevalve teostaja juhtis antud vastuväite puhul tähelepanu asjaolule, et tehnovõrkude joonise alusel ei ole planeeritavale alale uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse kavandatud. Samuti ei ole planeeritud servituudi alasid ega neid nõuetekohaselt tähistatud. Lisaks on jäetud tähistamata liitumispunktid tehnotrassidega.

Järelevalve teostaja lisas, et planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punktide 7 ja 13 järgi on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha ja servituutide vajaduse määramine. Seega peab detailplaneering muude tehnotrasside hulgas määrama kindlaks ka vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad ja servituudi alad. Järelevalve teostaja märkis, et Harju Maavalitsuses 26. juunil 2013 toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et kohalik omavalitsus täiendab planeeringut tehnotrasside põhimõtteliste asukohtade osas ning lisab seletuskirja täpsustuse, et täpsem tehnovõrkude paiknemine lahendatakse ehitusprojektis. Eeltoodust tulenevalt palus järelevalve teostaja täiendada tehnovõrkude joonist ning tähistada joonisel kõikide kavandatavate tehnotrasside asukohad koos servituudi aladega ja näidata Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute piiridele trasside liitumispunktid.

Samuti palus järelevalve teostaja kohalikul omavalitsusel koostöös planeeringu koostamisest huvitatud isikuga välja selgitada, kas vaidlusalusel Kalmistu tee 26e kinnistu osal paikneb veetrass või mitte. Juhul, kui veetrass on likvideeritud või mittetöötav, palus järelevalve teostaja lisada sellekohane informatsioon ka planeeringu seletuskirja.

Lisaks juhtis järelevalve teostaja tähelepanu sellele, et kontaktala tehnovõrkude joonisel (joonis 6) on Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolses osas paiknevale mittetöötavale kanalisatsioonitrassile märgitud tehnovõrguservituudi ala. Nimetatud joonisele on märgitud ka servituudi ala jooniselt tuvastamatule tehnovõrgule vahetult Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolse piiri äärde. Järelevalve teostaja palus täpsustada, millistele trassidele on nimetatud servituudi alad kavandatud.

Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu kooskõlastuste koondtabelisse märgitud nende kooskõlastus ei ole antud kogu detailplaneeringu kohta, vaid Kalmistu tee 26e ehitusala kaugemale viimise kohta Kalmistu tee 26b krundi piirist. Osaühing HEIDOMER lisas, et kuna osaühingule ei esitatud kooskõlastamiseks kogu detailplaneeringu dokumentatsiooni, ei saa nende kooskõlastust käsitleda kooskõlastusena detailplaneeringu kohta tervikuna.

Järelevalve teostaja selgitas, et detailplaneeringu menetluse käigus antud kooskõlastus ei tähenda seda, et puudutatud isik ei võiks planeeringulahenduse osas detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Planeerimisseaduse mõttega on kooskõlas nii ettepanekute tegemine menetluse käigus kui ka eelneva menetluse käigus tähelepanuta jäänud asjaoludest tulenevate vajalike muudatuste planeeringusse sisseviimine pärast selle vastuvõtmist. Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et planeering vastuvõetud kujul igal juhul kehtestatakse. Alles detailplaneeringu kehtestamise haldusaktis annab kohalik omavalitsus põhjaliku ja lõpliku ülevaate kaalutlusõiguse teostamisest ja põhjustest, miks üks või teine planeerimislahendus aktsepteeriti või tagasi lükati ning miks menetluse käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvestati või arvestamata jäeti. Seega lõpeb planeeringu koostamine planeeringu kehtestamisega, mistõttu võib planeeringulahendus kuni vastava haldusakti andmiseni kohaliku omavalitsuse poolt muutuda. Järelevalve teostaja lisas, et käesoleval juhul on Osaühing HEIDOMER saanud oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada pärast planeeringu vastuvõtmist, mistõttu ei ole ka varem antud kooskõlastusel määravat tähtsust.

Osaühing HEIDOMER väitis, et detailplaneeringus on jäetud lahendamata hoonete välimine tulekustutus, kuna puuduvad tuletõrjeveetrassid, tuletõrjehüdrandid ja piisava mahutavusega tuletõrjeveemahuti. Lahendamata on ka evakuatsioon territooriumilt.

Järelevalve teostaja märkis, et võttes arvesse Päästeameti 14. märtsi 2013 kooskõlastust ning ka seda, et Kalmistu tee 26e hoone projekt tuleb Päästeametiga kooskõlastada, ei ole maavanemal alust eeldada, et planeeritaval alal jäävad tuleohutusnõuded tagamata.

Järelevalve teostaja oli seisukohal, et kuivõrd detailplaneeringus on lahendamata mitmed olulised küsimused, saab ta otsustada planeeringule heakskiidu andmise üle planeerimisseaduse § 23 lõikes 6 sätestatud korra alusel alles pärast järelevalvemenetluse märkustega arvestamist.

Detailplaneeringu järelevalvemenetluse ajal esitas Osaühing HEIDOMER pöördumise, mis kajastas detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas 2. augusti 2013 kirjaga Osaühingule HEIDOMER, et osaühing on uuesti saatnud ametile 6. detsembri 2012 kirja. Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et ametile esitati sama kiri ka möödunud aasta detsembris ning amet vastas kirjas sisalduvatele ettepanekutele ja vastuväidetele 4. jaanuari 2013 kirjaga. Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas käesolevale kirjale ka 4. jaanuari 2013 kirja.

Tallinna Linnavalitsus esitas 23. juuli 2014 kirjaga Harju maavanemale oma seisukohad järelevalvemenetluse märkuste kohta.

Tallinna Linnavalitsus märkis, et tagastades 2. oktoobri 2013 kirjaga detailplaneeringu, oli järelevalve teostaja seisukohal, et kuna planeeringus on jäetud vee- ja kanalisatsioonivarustus osaliselt lahendamata, peab planeeringut selles osas korrigeerima, mistõttu tuleb planeering vee-ettevõttega uuesti kooskõlastada. Sellest tulenevalt palus järelevalve teostaja kooskõlastada detailplaneeringu AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI.

Kohalik omavalitsus märkis, et detailplaneering on uuesti kooskõlastatud AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI (kooskõlastuste lisa 6 ja 7/15). Lisaks märkis kohalik omavalitsus, et detailplaneeringus on korrigeeritud veevarustust ja kanalisatsiooni.

Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu asjaolule, et planeeringu joonistele ei ole märgitud ühtegi juurdepääsunoolt. Joonistel on tähistatud üksnes liikumissuunad planeeritaval territooriumil. Järelevalve teostaja palus joonistele märkida juurdepääsunooled Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele.

Kohalik omavalitsus teatas, et detailplaneeringu põhi-, tehnovõrkude ja liikluskorralduse joonisele ning joonisele tehnovõrgud hoonestatud alal on märgitud juurdepääsu nooled Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele.

Järelevalve teostaja märkis, et kui planeeringus antakse tingimused piirete ehitamise kohta, siis peab planeeringust üheselt selguma ka see, kas nt piirdeaedu on teatud asukohtadesse lubatud rajada või mitte. Järelevalve teostaja lisas, kuivõrd Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute juurdepääsud on Kalmistu tee 26e kinnistult, peab planeeringust üheselt selguma, et nimetatud kinnistute vahele piirete rajamisel ei tohi takistada juurdepääsu Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele. Eeltoodust tulenevalt palus järelevalve teostaja lisada detailplaneeringu seletuskirja täpsustuse Kalmistu tee 26e ning Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vahelisele alale piirdeaedade rajamise kohta.

Kohalik omavalitsus märkis, et detailplaneeringu põhijoonisele ja seletuskirja punkti III-1 „Planeeringu põhimõtted ja linnaruum“ on lisatud selgitus Kalmistu tee 26e ning Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vahelisele alale piirdeaedade rajamise kohta. Selgituse kohaselt Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26b kinnistute vahelisele piirile piiret ei paigaldata, kui Kalmistu tee 26e kinnistul rakendub mootorsõidukite ühesuunaline liiklemine. Kahesuunalise liikluse korral rajatakse piirdeaed ja sissepääs Kalmistu tee 26b kinnistule krundi idapoolsemast nurgast. Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26g kinnistute vahelisele piirile piiret ei paigaldata.

Pärast detailplaneeringu järelevalvemenetlust Osaühinguga HEIDOMER tehtud täiendava koostöö tulemusena Kalmistu tee 26e ja 26b ning Kalmistu tee 26e ja 26g kinnistute vahelisele piirile piiret ei paigaldata.

Juurdepääsutee ja juurdepääsuservituudi osas juhtis järelevalve teostaja tähelepanu sellele, et juhul, kui kinnisasja omanik, kelle kinnistut soovitakse koormata juurdepääsuteeservituudiga, ei ole nõus oma kinnisasjale kitsenduse seadmisega või ei jõuta planeeringu käigus juurdepääsuga seonduva osas kokkuleppele, tuleb planeeringu koostamisel kaaluda ja analüüsida juurdepääsu lahendamise võimalusi teiste kinnisasjade kaudu. Järelevalve teostaja märkis, et detailplaneeringust ei selgu, et kohalik omavalitsus oleks kaalunud Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele juurdepääsu lahendamise võimalust Kalmistu teelt Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja lisas, et olukorras, kus planeeringu koostamisest huvitatud isik ja vastuväiteid esitanud isik ei ole planeeringumenetluse käigus jõudnud mõlemaid pooli rahuldava kompromissini, tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda juurdepääsu lahendamise võimalust Kalmistu tee 26b kinnistule ka Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja palus lisada sellekohase analüüsi detailplaneeringu seletuskirja.

Kohalik omavalitsus selgitas, et Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute kasutamist on ette nähtud kitsendada juurdepääsuservituudiga laiusega vähemalt 4 meetrit Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute igakordsete omanike kasuks. Juurdepääsuservituudi laius Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolsel küljel kuni Kalmistu tee 26b kinnistu idapoolse nurgani on 6 meetrit. Eeltoodust tulenevalt on korrigeeritud detailplaneeringu põhi-, tehnovõrkude ja liikluskorralduse joonist ja joonist „Tehnovõrgud hoonestatud alal“ ning seletuskirja.

Lisaks selgitas kohalik omavalitsus, et on kaalunud võimalust lahendada juurdepääs Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele Kalmistu teelt Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Selleks on Kalmistu tee 26a kinnistu omanikult Top Graphic OÜ-lt küsitud seisukohta, kas juurdepääs Kalmistu tee 26b kinnistule oleks võimalik Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Kalmistu tee 26a kinnistu omanik Top Graphic OÜ sellega ei nõustunud. Sellekohane kirjavahetus on lisatud detailplaneeringu kausta. Kohalik omavalitsus lisas, et servituute seatakse jms kokkuleppeid sõlmitakse isikute vahelise eraõigusliku lepinguga ning kohalik omavalitsus ei saa sekkuda omanikevaheliste kokkulepete sõlmimisse. Kuna Kalmistu tee 26a kinnistu omanik ei ole nõus oma kinnistu kasutamist kitsendama juurdepääsuservituudiga Kalmistu tee 26b kinnistu igakordse omaniku kasuks, ei saa juurdepääsu Kalmistu tee 26b kinnistule lahendada Kalmistu teelt Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu. Vastav teave on detailplaneeringu seletuskirja punkti III-4 „Tänavavõrk ja liikluskorraldus“ lisatud.

Ühtlasi pidas järelevalve teostaja oluliseks rõhutada, et planeeritav sõidutee läbib muu hulgas ka Kalmistu tee 26d kinnistut, kuid planeeringust puudub nimetatud kinnistu omanike ARVALD GRUPP OÜ ja aktsiaseltsi Plaadipunkt seisukoht läbipääsu kavandamise kohta neile kuuluva kinnistu kaudu. Järelevalve teostaja palus lisada planeeringule ka Kalmistu tee 26d kinnistu omanike seisukoht juurdepääsu kavandamise osas. Eeltoodust tulenevalt tegi järelevalve teostaja ettepaneku laiendada planeeritava ala piire selliselt, et see hõlmaks ka Kalmistu tee 26d kinnistu osa, kuhu on kavandatud osa juurdepääsuteest ning täiendada põhijoonist juurdepääsuservituudi osas.

Kohalik omavalitsus märkis, et detailplaneeringule on lisatud Kalmistu tee 26d kinnistu omanike ARVALD GRUPP OÜ ja aktsiaseltsi Plaadipunkt seisukoht läbipääsu kavandamise osas Kalmistu tee 26d kinnistu kaudu. Isikud on sellega nõustunud (kooskõlastuse lisa 7/12). Lisaks märgime, et kuna Kalmistu tee 26e ja 26d kinnistute omanikud on omavahel kokku leppinud juurdepääsutee kulgemise ja ühise kasutamise osas Kalmistu tee 26d kinnistu läänekülje kaudu, siis ei ole planeeritava maa-ala laiendamine Kalmistu tee 26d kinnistule vajalik. Põhijoonisele on kantud Kalmistu tee 26e kinnistule viiv juurdepääsutee pöörderaadiuse tagamiseks.

Lisaks tegi järelevalve teostaja ettepaneku veel kord kaaluda Kalmistu tee 26b kinnistule kahesuunalise juurdepääsutee kavandamist Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljelt.

Kohalik omavalitsus kaalus veel kord maavanema ettepanekut. Koostöös Tallinna Transpordiametiga leiti, et selline lahendus ei ole liiklusohutuse seisukohalt sobilik. Kahesuunalise juurdepääsutee liiklusohtlikkus seisneb selles, et Kalmistu tee 26e kinnistule planeeritavat hoonekompleksi hakkavad teenindama valdavalt haagistega veokid, mille manööverdamise pöörderaadius ei ole võrreldav sõiduautodega. Hoonekompleksi ümber suhteliselt järskudel kurvidel liigeldes tekiks tee kesktelje paratamatu ületamisega reaalne liiklusoht, kui samal ajal sõidaks vastu teine veok. Isegi, kui liiklusõnnetused oleks välditavad, siis n-ö üksteise kinnisõitmine ja seeläbi ummikute tekkimine saaks paratamatuks igapäevaseks reaalsuseks. Kohalik omavalitsus märkis, et krundisisene ühesuunaline liiklus on ennast edukalt tõestanud Kalmistu tee 26 kinnistul asuva laohoone juures, kus algselt oli samuti kahesuunaline liiklus, kuid sagedased ummikud ja liiklusohtlikud olukorrad viisid selleni, et liiklus ümber laohoone muudeti ühesuunaliseks. Pärast seda on liiklusohtlikud olukorrad vähenenud ning liikluskorraldus muutunud oluliselt ladusamaks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohalik omavalitsus, et Kalmistu tee 26b kinnistule kahesuunalise juurdepääsutee kavandamine Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljelt ei ole liiklusohutuse seisukohalt mõistlik ning ühesuunalise juurdepääsutee kavandamine on põhjendatud.

Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu sellele, et detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas on raudteeharudele planeeritavate kruntide osas kasutatud eri krundinimetusi ja aadressiettepanekuid. Järelevalve teostaja oli seisukohal, et eri krundinimetuste ja aadressiettepanekute kasutamine võib anda planeeringus vastukäivat informatsiooni. Järelevalve teostaja viitas planeerimisseaduse § 2 lõikele 1, mille alusel peavad planeeringu tekst ja joonised üksteist täiendama ja moodustama ühtse terviku. Eeltoodust tulenevalt palus järelevalve teostaja viia kruntide nimetused ja aadressiettepanekud omavahel vastavusse ning kasutada kruntide puhul planeeringus läbivalt sama nimetust.

Kohalik omavalitsus nõustus maavanemaga, et eri krundinimetuste ja aadressiettepanekute kasutamine võib anda planeeringus vastukäivat informatsiooni. Selle vältimiseks on nii põhijoonisel kui ka planeeringu seletuskirjas korrigeeritud raudteeharudele planeeritavate kruntide nimetusi ja aadressiettepanekuid.

Tehnovõrkude osas juhtis järelevalve teostaja tähelepanu asjaolule, et tehnovõrkude koondplaani kohaselt ei ole planeeritavale alale uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse kavandatud. Samuti ei ole planeeritud servituudi alasid ega neid nõuetekohaselt tähistatud. Lisaks on jäetud tähistamata liitumispunktid tehnotrassidega. Järelevalve teostaja viitas planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punktidele 7 ja 13, mille järgi on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha ja servituutide vajaduse määramine. Eeltoodust tulenevalt leidis järelevalve teostaja, et detailplaneering peab muude tehnotrasside hulgas määrama kindlaks ka vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad ja servituudi alad. Lisaks märkis järelevalve teostaja, et Harju Maavalitsuses 26. juunil 2013 toimunud arutelul lepiti kokku, et kohalik omavalitsus täiendab planeeringut tehnotrasside põhimõtteliste asukohtade osas ning lisab seletuskirja täpsustuse, et täpsem tehnovõrkude paiknemine lahendatakse ehitusprojektis. Eeltoodust tulenevalt palus järelevalve teostaja täiendada tehnovõrkude joonist ning tähistada joonisel kõikide kavandatavate tehnotrasside asukohad koos servituudi aladega ja näidata Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute piiridele trasside liitumispunktid.

Kohalik omavalitsus märkis, et tehnovõrkude joonist (joonis 5) ja joonist „Tehnovõrgud hoonestatud alal“ (joonis 5a) on korrigeeritud ning joonistel on tähistatud kõikide kavandatavate tehnotrasside asukohad koos servituudi alaga. Samuti on eelnevalt nimetatud joonistel näidatud Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute piiridele vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktid ning lisatud märkus, et liitumispunktide asukohad täpsustatakse hoone projektiga. Lisaks märkis kohalik omavalitsus, et detailplaneeringu seletuskirja punkti III-5 „Tehnovõrgud“ alapunktidesse on lisatud täpsustus, et vastava tehnovõrgu paiknemine lahendatakse hoone projektiga.

Järelevalve teostaja palus koostöös planeeringu koostamisest huvitatud isikuga välja selgitada, kas vaidlusalusel Kalmistu tee 26e kinnistu osal paikneb veetrass või mitte. Juhul kui veetrass on likvideeritud või mittetöötav, palus maavanem lisada sellekohase informatsiooni detailplaneeringu seletuskirja.

Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu koostamiseks on maa-ala topogeodeetilised mõõdistused teinud osaühing GEOMETRIA 2005. ja 2013. aastal. Töötavat veetrassi Kalmistu tee 26e kinnistul ei ole kummagi mõõdistuse alusel koostatud plaanil. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud 2005. ja 2013. aastal koostatud topogeodeetilistest mõõdistustest, millest on näha, et Kalmistu tee 26b kinnistule viivat veetrassi ei eksisteeri ning kanalisatsioonitrass ei ole töökorras (näidatud likvideeritavana). Sellekohane teave on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti II-7 „Tehnovõrgud“.

Lisaks märkis kohalik omavalitsus, et detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku sõnul ei ole ta Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistu omanikele esitanud arveid vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest.

Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu asjaolule, et joonisel „Kontaktala tehnovõrgud“ (joonis 6) on Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolses osas paiknevale mittetöötavale kanalisatsioonitrassile märgitud tehnovõrguservituudi ala. Nimetatud joonisele on märgitud ka servituudi ala jooniselt tuvastamatule tehnovõrgule vahetult Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolse piiri äärde. Järelevalve teostaja palus täpsustada, millistele trassidele on eelkirjeldatud servituudi alad kavandatud.

Kohalik omavalitsus märkis, et kontaktala tehnovõrkude joonist (joonis 6) on korrigeeritud ning Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolses osas paiknevalt mittetöötavalt kanalisatsioonitrassilt on eemaldatud tehnovõrguservituudi ala. Lisaks märkis kohalik omavalitsus, et tuvastamatule tehnovõrgule märgitud servituudi ala oli joonisele jäänud ekslikult ning on samuti eemaldatud.

Järelevalve teostaja asus varasema järelevalve menetluse käigus tuvastatud puuduste ja lahendamata jäänud vastuväidete osas järgmisele seisukohale: Harju maavanema 2. oktoobri 2013 kirjas juhtis järelevalve teostaja muu hulgas tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringus on jäetud veevarustus ja kanalisatsioon osaliselt lahendamata. Lisaks leidis järelevalve teostaja, et detailplaneering tuleb uuesti kooskõlastada AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI. Pärast Tallinna Linnavalitsuse 23. juuli 2014 kirjas nimetatud täiendustega tutvumist leidis maavanem, et järelevalve teostaja märkusega on arvestatud.

Järelevalve teostaja tegi varasema menetluse käigus ettepaneku koostöös detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga välja selgitada, kas vaidlusalusel Kalmistu tee 26e kinnistu osal paikneb veetrass või mitte ning lisada vastav informatsioon planeeringu seletuskirja.

Tallinna Linnavalitsuse 23. juuli 2014 kirjas antud selgitustele tuginedes leidis maavanem, et järelevalve teostaja veevarustust ja kanalisatsiooni puudutava märkusega on arvestatud ning vastavad selgitused on lisatud ka detailplaneeringu seletuskirja.

Järelevalve teostaja märkis varasema menetluse käigus, et juhul, kui detailplaneeringus antakse tingimused piirete ehitamise kohta, tuleks täpsustada, kuhu on piirdeaedu lubatud rajada. Järelevalve teostaja lisas, et kuivõrd juurdepääsud Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele on Kalmistu tee 26e kinnistu kaudu, peab planeeringust üheselt selguma, et kinnistute vahele piirete rajamisel ei tohi takistada juurdepääsu Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele. Sellest tulenevalt palus järelevalve teostaja lisada detailplaneeringu seletuskirja täpsustuse Kalmistu tee 26e ning Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute vahelisele alale piirdeaedade rajamise kohta.

Maavanem märkis, et 23. juulil 2014 järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringu põhijooniselt ja seletuskirjast nähtub, et kohalik omavalitsus on järelevalve teostaja märkusega arvestanud ning detailplaneeringu põhijoonist ja seletuskirja on parandatud.

Maavanem märkis, et asjaõigusseaduse § 156 lõike 1 alusel on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu võõra kinnisasja kaudu. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult teelt kinnisasjale vajaliku juurdepääsu puudumine. Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutavalt teelt.

Maavanem lisas, et Osaühing HEIDOMER juhtis tähelepanu Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korraldusele nr 1442-k „Kalmistu tee 26e ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“. Nimetatud korralduse alusel peaks planeeritav juurdepääsutee Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele olema 6 meetri laiune.

Maavanem viitas kohaliku omavalitsuse selgitusele, mille kohaselt eelnevalt nimetatud korralduses sätestatud 6 meetri puhul on arvestatud kahesuunalise liiklusega läbipääsuteega. Käesoleval juhul on detailplaneeringus planeeritud ühesuunaline liiklusskeem ning selleks on kavandatud servituudi ala vähima laiusega 4 meetrit, mis samuti tagab juurdepääsu Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele.

Järelevalve teostaja juhtis varasema menetluse käigus juurdepääsuga seonduvalt tähelepanu ka sellele, et juhul, kui kinnisasja omanik, kelle kinnistut soovitakse koormata juurdepääsuteeservituudiga, ei ole nõus oma kinnisasjale kitsenduse seadmisega või ei jõuta planeeringu käigus juurdepääsu osas kokkuleppele, tuleb planeeringu koostamisel kaaluda ja analüüsida juurdepääsu lahendamise võimalusi teiste kinnisasjade kaudu. Kuivõrd Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele oleks võimalik lahendada juurdepääs ka Kalmistu teelt Kalmistu tee 26a kinnistu kaudu, tuleks sellist võimalust kaaluda ning vastav analüüs lisada ka detailplaneeringu seletuskirja.

Maavanem märkis, et detailplaneeringu jooniselt „Liikluskorraldus“ (joonis 7) nähtuvalt on juurdepääsuks Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele näidatud Kalmistu tee 26e kinnistule juurdepääsuservituudi ala kinnistu idaküljel laiusega 6 meetrit ning ülejäänud osas laiusega 4 meetrit. Ka planeeringu seletuskirja punkti III-4 „Tänavavõrk ja liikluskorraldus“ on täiendatud vastava teabega. Täiendavalt märkis maavanem, et detailplaneeringule lisatud kirjavahetusest nähtub, et Kalmistu tee 26a kinnistu omanik Top Graphic OÜ ei nõustu mingil juhul oma kinnistu läbisõiduhooviks tegemisega. Eeltoodust tulenevalt leidis maavanem, et kohalik omavalitsus on analüüsinud alternatiivset juurdepääsulahendust. Samuti on osaliselt arvestatud Osaühingu HEIDOMER ettepanekuga planeerida Kalmistu tee 26e kinnistule 6 meetri laiune servituudi ala juurdepääsuks Kalmistu tee 26b kinnistule.

Järelevalve teostaja juhtis varasema menetluse käigus muu hulgas tähelepanu ka sellele, et planeeritav sõidutee läbib ka Kalmistu tee 26d kinnistut, kuid planeeringust puudub kinnistu omanike ARVALD GRUPP OÜ ja aktsiaseltsi Plaadipunkt seisukoht läbipääsu kavandamise osas neile kuuluva kinnistu kaudu. Samuti tegi järelevalve teostaja ettepaneku kaaluda planeeritava ala piiride laiendamist selliselt, et see hõlmaks ka Kalmistu tee 26d kinnistu osa, kuhu on kavandatud osa juurdepääsuteest ning täiendada põhijoonist juurdepääsuservituudi osas.

Maavanem märkis, et detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on Kalmistu tee 26d kinnistu omanike esindajad läbipääsu kavandamisega nõustunud (vt kooskõlastused lisa 7/12). Samuti on kohaliku omavalitsuse poolt antud selgituste kohaselt Kalmistu tee 26e ja 26d kinnistute omanikud omavahel kokku leppinud juurdepääsutee kulgemise ja ühise kasutamise osas Kalmistu tee 26d kinnistu läänekülje kaudu. Sellest tulenevalt ei ole planeeritava maa-ala laiendamine Kalmistu tee 26d kinnistule vajalik. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud Kalmistu tee 26e kinnistule viiv juurdepääsutee pöörderaadiuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis maavanem, et järelevalve teostaja märkusega on arvestatud.

Maavanem tegi varasema järelevalve menetluse käigus ettepaneku veel kord kaaluda Kalmistu tee 26b kinnistule kahesuunalise juurdepääsutee kavandamist Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljelt.

Maavanem märkis Tallinna Linnavalitsuse 23. juuli 2014 kirjas nimetatud põhjendused, miks ei ole mõistlik kavandada kahesuunalist juurdepääsuteed, mis on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti III-4 „Liikluskorraldus“. Samuti on selgitatud, et tulevikus on võimalik nimetatud osa Kalmistu tee 26 krundist planeerida avalikult kasutatavaks teeks.

Lisaks eelnevale pidas järelevalve teostaja oluliseks selgitada, et kohalik omavalitsus saab detailplaneeringus ette näha üksnes võimaliku lahenduse Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele juurdepääsu lahendamiseks, kuid ei saa sekkuda eraomanike vaheliste kokkulepete sõlmimisse. Juurdepääsuservituudi seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud tuleb sõlmida kinnistute omanikel endil ning juhul, kui maaomanikud juurdepääsu asukohas ja tasus kokkulepet ei saavuta, siis määrab juurdepääsu asukoha ja tee kasutamise tasu kohus hagita menetluses.

Eeltoodust tulenevalt oli järelevalve teostaja seisukohal, et kohalik omavalitsus on juurdepääsu küsimust Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele piisavalt analüüsinud, olles ka välja pakkunud võimaluse, kuidas oleks tulevikus juurdepääsu nimetatud kinnistule otstarbekas lahendada. Seega leidis maavanem, et kohalik omavalitsus on järelevalve teostaja märkusega arvestanud. Samuti on piisavalt selgitatud, millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtuvalt on otstarbekas kavandada planeeritavale alale ühesuunaline liiklus. Sellise liikluslahenduse on 14. märtsil 2013 kooskõlastanud ka Tallinna Transpordiamet.

Ühtlasi märkis maavanem, et detailplaneeringu seletuskirja punktis III-4 „Tänavavõrk ja liikluskorraldus“ on täpsustatud ka Osaühingu HEIDOMER tõstatatud sademevee ärajuhtimise ja lumekoristuse küsimusi. Selgitatud on, et sõiduala kalded tuleb projekteerida nii, et sademeveed ei voolaks naaberkinnistutele ja planeeritava ala hoonete ümbruse lumekoristuse korraldab Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute omanik.

Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalve kokkuvõttes märkinud, et planeerimisseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isik on olnud planeeringu lahendusest teadlik ning saanud oma seisukohti detailplaneeringu koostamise käigus väljendada, mida tõendab ka vastuväidete esitamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul. Vastuväidete kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on vastuväite esitaja saanud kasutada oma vaidlustamise õigust ning seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.

Maavanem lisas, et planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 2 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Seega, erinevate kinnisasjade omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutes kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus.

Maavanema järelevalve pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle järelevalve käigus hinnangu andmine ei ole maavanema pädevuses. Ka Riigikohus on oma 14. oktoobri 2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 asunud seisukohale, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel esines menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Seega, detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 alusel peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise mõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.

Maavanem märkis, et käesoleval juhul on kohalik omavalitsus välja pakkunud lahenduse Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistutele juurdepääsu lahendamiseks Kalmistu tee 26e kinnistu kaudu ning selleks on ette nähtud servituudi ala laiusega vähemalt 4 meetrit. Kaalutlusotsusena leiti, et Kalmistu tee 26b kinnistule kahesuunalise juurdepääsutee kavandamine Kalmistu tee 26e kinnistu idaküljelt ei ole liiklusohutuse seisukohalt otstarbekas ja mõistlik, mistõttu on põhjendatud Kalmistu tee 26e kinnistule kavandatav ühesuunaline liiklus. Ühtlasi asus kohalik omavalitsus seisukohale, et kuna Kalmistu tee 26e ja 26d kinnistute omanikud on omavahel kokku leppinud juurdepääsutee kulgemise ja ühise kasutamise osas Kalmistu tee 26d kinnistu läänekülje kaudu, siis ei ole planeeritava ala laiendamine Kalmistu tee 26d kinnistule vajalik.

Eeltoodust tulenevalt asus maavanem järelevalve teostamise tulemusena seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduse kohaste menetlusnõuetega ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneeringu menetluse käigus on arvestatud Harju maavanema esitatud järelevalvemärkustega ning detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd puudutatud isikute ja olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega.

Planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohaselt peab järelevalve teostaja andma planeeringule heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja vastuväidete kohta seisukoha andmist ning tegema kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks.

Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis maavanem oma heakskiidu Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 13. aprilli 2004 avaldusega Osaühing Riigiressursside Keskus.

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (praegu Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Osaühingu Riigiressursside Keskus vahel on 13. oktoobril 2004 sõlmitud detailplaneeringu koostamise finantseerimisõiguse üleandmise leping nr DP-200-04.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 2004 korraldusega nr 1985-k „Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli teenindusmaa määramine raudteeharudele (Liiva jaama teed 11 ja 12).

Detailplaneeringu koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 16. oktoobril 2004.

Detailplaneeringu koostamine algatati ilma eskiisita ning lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalikku arutelu ei korraldatud.

Detailplaneeringu koostamise ajal esitas 11. novembril 2005 ja 22. novembril 2007 pöördumise Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute endine omanik AKTSIASELTS DESOR (praeguseks äriregistrist kustutatud). Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas oma seisukohad AKTSIASELTSILE DESOR 1. detsembri 2005 ja 20. detsembri 2007 kirjaga.

Detailplaneeringu koostas KOOTPLAAN OÜ. Detailplaneering on koostatud, arvestades Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 2004 korraldust nr 1985-k „Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.

Detailplaneeringule on lisatud dendroloog O. Abneri 2005. aastal koostatud Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva ala puittaimestiku haljastuslik hinnang.

Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduses ei määratud lisanõudeid detailplaneeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme linnaosa halduskogu, Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond (praegu Terviseameti Põhja talitus), Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeeamet (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus), Päästeameti Põhja päästekeskus, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom), aktsiaselts Eesti Gaas, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tehnilise Järelevalve Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Detailplaneeringu kooskõlastasid märkusteta ka Kalmistu tee 26e, Kalmistu tee 26f, Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26m ja Kalmistu tee 26n kinnistute omanik Osaühing Riigiressursside Keskus; Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26m ja Kalmistu tee 26n kinnistute endine omanik ESTONIA CAPITAL OÜ ja Kalmistu tee 26n kinnistu endise omaniku Terranera OÜ (praegu RRK OÜ) volitatud esindaja.

Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER kooskõlastas detailplaneeringu. Planeeringu avalikul väljapanekul esitas Osaühing HEIDOMER detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväited.

Kalmistu tee 26d kinnistu kaasomanikud ARVALD GRUPP OÜ ja aktsiaselts Plaadipunkt kooskõlastasid detailplaneeringu ning märkisid, et nõustuvad Kalmistu tee 26e juurdepääsutee kulgemisega Kalmistu tee 26d kinnistu kaudu vastavalt liikluskorralduse joonisele.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga.

Nõue täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Lisaks on Tallinna Keskkonnaamet märkinud, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb detailplaneeringus kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldada juhul, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust või kavandatav tegevus on eelhinnangu põhjal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes sama seaduse § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kuna Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringus kavandatakse kahe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega lao- ja logistikahoone ehitamist ja antakse võimalus olemasolev 2-korruseline hoone lammutada ning ehitada üks kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja toomishoone, siis ei ole tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Lähtuvalt sama seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loeteluei ole käesoleva detailplaneeringu puhul vaja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ega koostada eelhinnangut.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu ning märkis, et planeeritaval alal ja piirkonna elamumaadel paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei kuulu üleandmisele AKTSIASELTSI TALLINNA VESI omandisse. AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovitas detailplaneeringus ette näha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus, määrates planeeringus ühendustorustiku trassi asukohad.

Vee-ettevõtte soovitusega ei ole arvestatud, kuna Kalmistu tee 26 kinnistul olev puurkaev katab kogu ladude piirkonna veevajaduse ning olemasolev Kalmistu tee kanalisatsioonitorustik on töökorras ja piisav olemasolevale ja kavandatavale hoonestusele. Vee-ettevõtte nõudega taotleda neilt järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tehnilised tingimused arvestatakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Osaühing Jaotusvõrk (praegu Elektrilevi OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu planeeringu lahenduse kohta tingimusi esitamata. Nõudega, mis nähti ette ehitus- ja tööprojektide koostamiseks, arvestatakse nimetatud projektide koostamise staadiumis.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ) kooskõlastas ka alajaama nr 996 hooldusala.

Detailplaneeringu koostaja edastas 15. juuli 2005 kirjaga Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks, kes edastas planeeringu menetlemiseks Maa-ametile.

Maa-amet jättis 30. augusti 2005 kirjaga detailplaneeringu kooskõlastamata, märkides järgmist:

- planeeritavale alale jääva Kalmistu tee 26e krundi erastamisel oli maa omanikult nõutud tagada 6 meetri laiune juurdepääsutee Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26b, Kalmistu tee 26d ja Kalmistu tee 26f kruntidele. Samuti oli Kalmistu tee 26f krundi erastamisel maa omanikult nõutud tagada 6 meetri laiune juurdepääsutee Kalmistu tee 26 ja Kalmistu tee 26e kruntidele. Kuna planeerimisettepanekuga nimetatud teeservituute planeeritud ei olnud, palus Maa-amet lisada planeeringule eelnevalt nimetatud kinnistute omanike poolt kooskõlastatud endise Liiva ladude maa-alale koostatud uued transpordikoridorid;

- detailplaneeringule ei ole lisatud asendiplaani, millelt nähtuks 750 meetri, 268 meetri ja 150 meetri pikkuste haruteede konkreetne asukoht;

- detailplaneeringule ei ole lisatud krundil positsioon 3 asuvate raudteerajatiste kui vallasvara omandiõigust tõendavaid dokumente. Maa-amet lisas, et raudtee registreerimistunnistus nr 142 ei ole raudtee omandiõigust tõendav dokument. Omandiõigust tõendavate dokumentide lisamine on obligatoorne, võimaldamaks Maa-ametil võtta seiskoht reformimata riigimaast planeeritud krundi positsioon 3 otstarbekuse, põhjendatuse ja õiguspärasuse suhtes;

- detailplaneeringust ei nähtu, kas Kalmistu tee 26 kinnistul asuva laohooneni kulgeva raudteeharu likvideerimine on kooskõlastatud märgitud kinnistu omanikuga või mitte. Maa-amet palus lisada planeeringule vastav kooskõlastus;

- jääb ebaselgeks, millistel asjaoludel on 3,64 ha suurune planeeritavale alale jääv reformimata riigimaa ala jäetud planeerimata, sh kruntimata, mis on vastuolus planeerimisseaduse § 9 lõikes 2 sätestatud põhimõttega. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt asuvad sellel maa-alal väidetavalt Edelaraudtee Aktsiaseltsile kuuluvad raudteerajatised. Samas, kui Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja Edelaraudtee Aktsiaselts on eri juriidilised isikud, võib arvata, et planeeringu seletuskirjas esitatud väide on ebakorrektne;

- detailplaneeringule tuleb lisada reformimata riigimaale jäävate raudteerajatiste teenindamiseks vajalikud raudteemaa (raudteekrundi) piirid, sh Mahla tänavamaa krundi ja raudtee teenindusmaa krundi vaheline piir ja raudtee kaitsetsooni piir Mahla tänava poolsel küljel, ning krundil paiknevate ja kavandavate insenervõrkudega seotud kitsendused, kui viimased kuuluvad eri omanikele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas Maa-ametile 17. veebruari 2009 kirjaga järgmist: Riigikohtu halduskolleegium on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-73-03 märkinud. „Tartu Halduskohus leidis, et vaidlustatud korralduse punktis 3.1. on sätestatud maa erastamise tingimus kohustusena ja see tingimus on õigusvastane õigusliku aluse puudumise tõttu. Nimetatud tingimus ei tulene seadusest, on sisutu ja eksitav ning rikub kaebuse esitajate õigusi. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja leidis, et maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunkti 4 ja punkti 15 alusel saavad muude maa erastamise tingimustena kohaliku omavalitsuse otsuses olla märgitud vaid avalik-õiguslikud seadusjärgsed kitsendused, mitte aga eraõiguslikud seadusjärgsed kitsendused, milleks on ka asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatud kitsendus. Viidatud eraõigusliku seadusjärgse kitsenduse sisus lepivad kokku pooled ise või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab kitsenduse sisu kohus“.

Seega leidis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et maa erastamise korraldusega ei saa panna subjektile täiendavaid kohustusi, vaid eraõiguslikes kitsendustes peavad osapooled ise kokku leppima. Üks niisugune kohustus on ka Maa-ameti poolt nimetatud nõue tagada teatud kruntidele 6 meetri laiune juurdepääsutee. Oluline on viidata asjaolule, et juurdepääsude osas planeeringus muudatusi ei kavandata.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et detailplaneeringu seletuskirja punkti III-4 järgi planeeritavad Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistud ei külgne avalikult kasutatava teega ning omavad väljapääsu vaid Kalmistu tee 26, 26m ja 26n kinnistute kaudu. Käesoleva planeeringu ülesanne on võimaluse leidmine nimetatud ligipääsude seadustamiseks naaberkinnistu omanike vahel tehtavate servituudilepingute kaudu. Kalmistu tee 26 krundi osa on praegu ka ajalooliselt väljakujunenud tee, mida kasutatakse juurdepääsuna enamikule endise Liiva ladude hoonete juurde moodustatud kruntidele. Tulevikus on kavas nimetatud tee lahutada Kalmistu tee 26 kinnistust, muutes selle avalikult kasutatavaks teeks. Kalmistu tee 26, 26m ja 26n kinnistute omanikega sõlmitakse läbipääsuks servituudilepingud. Seevastu on detailplaneeringu põhijoonise kohaselt krundile positsioon 2 (Kalmistu tee 26e) ette nähtud läbipääsuservituudid naaberkruntidele. Lisaks on näidatud planeeritavast alast väljapoole jäävatele kruntidele (nt Kalmistu tee 26) servituudi vajadused.

Maa-ameti märkust arvestades on detailplaneeringu põhijoonisel raudteeharud tähistatud. Kuna raudteeharusid kirjeldatakse detailplaneeringu seletuskirjas ning neid on nimetustega kirjeldanud ka Maa-amet oma kirjas, on joonisel tähistatud raudteeharud järgmiselt:

- 750 meetri pikkune raudteeharu on tähistatud „Raudteeharu 11“ (registrikoodiga 32-0000-0000-0843);

- 268 meetri pikkune raudteeharu on tähistatud „Raudteeharu 12“ (registrikoodiga 33-0000-0000-0844);

- 150 meetri pikkune raudteeharu on tähistatud „Raudteeharu 12a“ (registrikoodiga 33-0000-0000-0845.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et põhijooniselt nähtub ühemõtteliselt ka raudteeharu asukoht. Seega on Maa-ameti tingimus täidetud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et planeeringumaterjalidele on lisatud krundil positsioon 3 asuvate raudteerajatiste kui vallasvara omandiõigust tõendavad dokumendid. Krundil positsioon 3 asuvate raudteerajatiste omanik on Osaühing Riigiressursside Keskus. Detailplaneeringule lisatud materjalidest nähtub, et 9. detsembril 2005 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt on Osaühing Riigiressursside Keskus omandanud ESTONIA CAPITAL OÜ-lt muu hulgas raudteeharud nr 11, 12 ja 12a. Detailplaneeringule on lisatud ka akti lisa - skeem haruraudteede kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatas Maa-ametile, et Kalmistu tee 26 kinnistu omanik on Osaühing Riigiressursside Keskus, kes on ühtlasi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Osaühing Riigiressursside Keskus on detailplaneeringu kooskõlastanud. Seega on Kalmistu tee 26 kinnistu omanik teadlik põhijoonisel märgitud raudteeharu likvideerimisest.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et vastavalt Maa-ameti märkusele on detailplaneeringu koostaja muutnud planeeringu lahendust ning reformimata riigimaast (3,64 ha) on piiritletud transpordimaa krunt positsioon 4. Planeeringu varasema lahenduse järgi oli reformimata riigimaast juba moodustatud transpordimaa sihtotstarbega krunt positsioon 3.

Praeguseks ei ole moodustatava krundi positsioon 4 puhul tegemist reformimata riigimaaga, vaid transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksuse osaga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et moodustataval krundil positsioon 4 asuvad Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile kuuluvad raudteeharud. See tähendab, et senine vastuolu planeeringu materjalides on kõrvaldatud ning raudteeharude omanikuks on märgitud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, mitte Edelaraudtee Aktsiaselts. Lisaks on detailplaneeringu materjalidele lisatud Edelaraudtee Aktsiaseltsi ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i vahel 30. mail 2002 sõlmitud mitterahalise sissemakse tegemise kokkulepe ja selle lisa, mis sisaldab Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile üleantavate rajatiste, seadmete ja inventari nimekirja. Selles nimekirjas on ka krundil positsioon 4 asuvad raudteerajatised.

Maa-ameti märkus, mis puudutab raudteemaa kruntide moodustamist, sh Mahla tänavamaa krundi ja raudtee teenindusmaa vahelist piiri (krunt positsioon 4), raudtee kaitsetsooni Mahla tänava poolsel küljel ja insenervõrkudega seonduvat, on täidetud.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist lisandus krunt positsioon 6, mis koosneb transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 6,6-7,4 km katastriüksuse osast. Krunt positsioon 6 lisandus, kuna maakorralduslike toimingute tulemusena on reformimata riigimaast, kus paikneb Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile kuuluv raudteelõik, moodustatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus Tallinna-Lelle-Pärnu 6,6-7,4 km katastriüksus ja transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Lelle-Pärnu 7,4-9,8 km katastriüksus.

Eeltoodust tulenevalt palus Tallinna Linnaplaneerimise Amet Maa-ametilt kooskõlastust Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringule.

Maa-amet pikendas 30. aprilli 2009 kirjaga Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17. veebruari 2009 kirjale vastamise tähtaega kuni 18. maini 2009.

Maa-amet teatas 26. mai 2009 kirjas, et neil ei ole täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid reformimata riigimaast krundi positsioon 3 moodustamise osas.

Maa-amet juhtis tähelepanu sellele, et planeeritavasse alasse on hõlmatud alajaam, mis asub reformimata riigimaal, kuid alajaamale ei ole detailplaneeringu järgi krunti moodustatud. Maa-amet viitas planeerimisseaduse § 16 lõikele 1, mille alusel kaasatakse planeeringu koostamisse maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised asjast huvitatud isikud. Maa-amet märkis, et nad ei aktsepteeri planeeritavasse alasse hõlmatud reformimata riigimaa planeerimist kujul, kus planeeritavasse alasse hõlmatud reformimata riigimaa osas tervikuna kruntide moodustamist ei toimu. Maa-amet palus lisada detailplaneeringu materjalidele alajaama kui ehitise omandiõigust ja maareformi läbiviimist puudutav informatsioon ning moodustada nimetatud ehitise juurde kasutamisotstarbest tuleneva sihtotstarbega krunt. Lisaks palus Maa-amet uuendada planeeringu joonistel kajastatud informatsiooni, mis on sisuliselt vananenud.

Maa-ameti tingimused on täidetud.

Maa-amet märkis, et nõustub Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu lahendusega ja ei pea planeeringu dokumentatsiooni uuesti läbivaatamiseks esitamist vajalikuks tingimusel, et arvestatakse esitatud märkustega ning viiakse sisse esitatud muudatusettepanekud.

Kuna Maa-ameti märkustega on arvestatud, võib Maa-ameti lugeda planeeringu lahendusega nõustunuks.

Lepingu sõlmimine detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamiseks ei ole vajalik, kuna planeeritaval alal ei kavandata avalikult kasutatava tee ehitamist. Samuti ei rajata üldkasutatavat haljastust, välisvalgustust ega vihmaveekanalisatsiooni.

Tallinna Linnavalitsus võttis 26. septembri 2012 korraldusega nr 1312-k vastu „Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli piiritleda kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevatele raudteeharudele ja moodustada tootmismaa sihtotstarbega krunt trafoalajaamale ning määrata ehitusõigus Kalmistu tee 26e kinnistule kahe kuni 2-korruselise, millel on lisaks maa-alune korrus ja lao- ja logistikahoone ehitamiseks ning Kalmistu tee 26f kinnistule ühe 2-korruselise äri- ja toomishoone ehitamiseks. Lisaks anti detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 29. septembril 2012, ajalehes Nõmme Sõnumid 5. oktoobril 2012 ja ajalehes Pealinn 15. oktoobril 2012.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 23. novembrist kuni 7. detsembrini 2012. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 8. novembril 2012, ajalehes Pealinn 12. novembril 2012 ja ajalehes Nõmme Sõnumid 16. novembril 2012.

Avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväited Kalmistu tee 26a kinnistu omanik Top Graphic OÜ, Kalmistu tee 26g kinnistu omanik OSAÜHING KÜTTETURUSTUS ja Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas seisukohad Top Graphic OÜ-le, OSAÜHINGULE KÜTTETURUSTUS ja Osaühingule HEIDOMER 4. jaanuari 2013 kirjaga.

Teade väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 7. jaanuaril 2013 ja ajalehes Nõmme Sõnumid 11. jaanuaril 2013.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 17. jaanuaril 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses. Arutelust võtsid osa Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute omaniku esindajad; Tallinna Transpordiameti, detailplaneeringu koostaja ja vastuväiteid esitanud Top Graphic OÜ, OSAÜHINGU KÜTTETURUSTUS ja Osaühingu HEIDOMER esindaja. Arutelul käsitleti esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Enamikus vaidlusalustes punktides jõuti kokkuleppele. Lisaks lepiti kokku, et detailplaneering, mida on täiendatud vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele, kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Tallinna Transpordiametiga.

Päästeameti Põhja päästekeskus ja Tallinna Transpordiamet on andnud oma kooskõlastuse täiendatud detailplaneeringule.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 19. jaanuaril 2013, ajalehes Nõmme Sõnumid 25. jaanuaril 2013 ja ajalehes Pealinn 28. jaanuaril 2013.

Kalmistu tee 26a kinnistu omaniku, Top Graphic OÜ ja Kalmistu tee 26g kinnistu omaniku, OSAÜHINGU KÜTTETURUSTUS esindajad nõustusid täiendatud detailplaneeringu lahendusega ja loobusid kirjalikult avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetest, kinnitades seda detailplaneeringu põhijoonise allkirjastamisega 16. aprillil 2013.

Kalmistu tee 26b kinnistu omaniku, Osaühingu HEIDOMER esindaja avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväitest kirjalikult ei loobunud.

Eeltoodust tulenevalt jäi lahendamata Kalmistu tee 26b kinnistu omaniku, Osaühingu HEIDOMER esindaja detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväide, mistõttu oli detailplaneering vaja esitada maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 kohaseks kohustuslikuks järelevalveks.

Tallinna Linnavalitsus esitas 23. mail 2013 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 1 punkti 2 ja § 23 lõike 3 punkti 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 9 kohaseks järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu.

Harju maavanem esitas 2. oktoobri 2013 kirjas kohalikule omavalitsusele märkused järelevalvemenetluse kohta ning lisas, kuivõrd detailplaneeringus on lahendamata mitmed olulised küsimused, saab ta otsustada planeeringule heakskiidu andmise üle planeerimisseaduse § 23 lõikes 6 sätestatud korra alusel alles pärast järelevalvemenetluse märkustega arvestamist.

Detailplaneeringu järelevalvemenetluse ajal esitas Osaühing HEIDOMER pöördumise, mis kajastas detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas 2. augusti 2013 kirjaga Osaühingule HEIDOMER, et osaühing on uuesti saatnud ametile 6. detsembri 2012 kirja. Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et ametile esitati sama kiri ka möödunud aasta detsembris ning amet vastas kirjas sisalduvatele ettepanekutele ja vastuväidetele 4. jaanuari 2013 kirjaga. Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas käesolevale kirjale ka 4. jaanuari 2013 kirja.

Tallinna Linnavalitsus esitas 23. juuli 2014 kirjaga Harju maavanemale oma seisukohad järelevalvemenetluse märkuste kohta.

Harju maavanem andis 1. septembri 2014 kirjaga planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel heakskiidu Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER esitas 9. oktoobril 2014 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse koos selgitustaotlusega Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas oma seisukohad Osaühingule HEIDOMER 12. novembri 2014 e-kirjaga.

Osaühing HEIDOMER palus Tallinna Linnaplaneerimise Ametil mitte kehtestada Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringut enne, kui on sõlmitud osaühingu ja arendaja vahelised kokkulepped, mis puudutavad Kalmistu tee 26b kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning Kalmistu tee 26b kinnisasja teenindamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassi ümberehitamise ja kasutamisega seonduvat.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 alusel otsustab Tallinna Linnavalitsus planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise Tallinna Linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus korraldusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevuses detailplaneeringu kehtestamine. Lisaks selgitas amet, et detailplaneeringu ülesanne ei ole servituutide seadmise lepingu jmt kokkulepete sõlmimine. Nimetatud kokkulepete sõlmimist planeerimisõigus ei reguleeri ning detailplaneeringu kehtestamise eelduseks ei ole vastavate kokkulepete olemasolu.

Lisaks märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalve kokkuvõttes märkinud, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduse kohaste menetlusnõuetega ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Järelevalve teostaja lisas, et detailplaneeringu menetluse käigus on arvestatud Harju maavanema esitatud järelevalvemärkustega ning detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd puudutatud isikute ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Harju maavanem andis planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel detailplaneeringule heakskiidu. Seega on järelevalve teostaja leidnud, et detailplaneering vastab õigusaktidele.

Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER soovis selgitust, kas kõik planeeringust tulenevad ning arendaja huvides tehtavad muudatused ja ümberehitustööd seoses juurdepääsutee, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassiga, mis puudutavad nende kinnisasja, tuleb teha arendajal omal kulul või kaasnevad nendega seoses mingid rahalised kohustused ka Osaühingule HEIDOMER. Samuti soovis osaühing teada, kas see toob kaasa ka täiendava liitumistasu maksmise kohustuse ja uue lepingu sõlmimise vajaduse ning kellega sellisel juhul on vaja leping sõlmida.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute piirile on kavandatud vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktid, kuid liitumispunktide täpsed asukohad täpsustatakse hoone projektiga. Samuti lahendatakse hoone projektiga iga vastava tehnovõrgu paiknemise täpne asukoht. Seega selguvad ehitusprojekti koostamise käigus vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktide ja tehnovõrkude täpsed asukohad ning pärast seda selgub, kas osaühingul on vaja kanda rahalisi kohustusi ja kas on vaja sõlmida uus liitumisleping.

Ülejäänud punktid Osaühingu HEIDOMER pöördumises olid seotud juurdepääsuga Kalmistu tee 26b kinnistule ja vastava servituudi seadmise, ühesuunalise liikluse ja Kalmistu tee 26e kinnistul paikneva mittetöökorras oleva kanalisatsioonitrassiga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis oma selgitused nimetatud teemadele, nii nagu amet vastas detailplaneeringu järelevalvemenetluses Harju maavanemale.

Kalmistu tee 26b kinnistu omanik Osaühing HEIDOMER esitas 11. detsembril 2014 Tallinna Linnavalitsusele uue taotluse koos selgitustaotlusega Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kohta.

Kuna vastamine eeldas detailplaneeringu tehnovõrkude lahenduse analüüsi, pikendati Osaühingule HEIDOMER vastamise tähtaega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 alusel kahe kuuni. Lisati, et Osaühingule HEIDOMER vastatakse hiljemalt 10. veebruaril 2015.

Tallinna Linnavalitsus esitas oma seisukohad Osaühingule HEIDOMER 10. veebruari 2015 kirjaga.

Osaühing HEIDOMER palus detailplaneeringu materjalid veel kord läbi vaadata ning mitte kehtestada Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringut enne, kui on sõlmitud osaühingu ja planeeringust huvitatud isiku vahelised kokkulepped, mis puudutavad Kalmistu tee 26b kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning Kalmistu tee 26b kinnisasja teenindamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassi ehitamise ja kasutamisega seonduvat.

Tallinna Linnavalitsus märkis selgituses järgmist: nagu Tallinna Linnaplaneerimise Amet Osaühingule HEIDOMER selgitas, on planeerimisseaduse §-s 9 nimetatud detailplaneeringu ülesanded, mille hulka kuulub tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ning servituutide vajaduse määramine. Eeltoodust tulenevalt peavad detailplaneeringus olema määratud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning servituutide vajadus, kuid planeerimisseadusest tulenevalt ei ole detailplaneeringu ülesanne vastavate kokkulepete või lepingute sõlmimine. Seega ei saa nimetatud kokkulepete või lepingute sõlmimine olla detailplaneeringu kehtestamise eelduseks.

Osaühing HEIDOMER viitas asjaolule, et tulenevalt planeerimisseaduse § 2 lõike 4 punktist 3 on kokkulepped detailplaneeringu elluviimiseks detailplaneeringu lisaks ning seega ei saa nimetatud kokkuleppeid sõlmida pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Linnavalitsus vastas, et nimetatud sätte kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis võivad sisaldada planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid. Seega võib detailplaneeringu kaust sisaldada planeeringu elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid, kuid vastavad kokkulepped ei ole ilmtingimata kohustuslikud dokumendid. Seega ei saa Osaühing HEIDOMER nõuda nimetatud kokkulepete sõlmimist enne detailplaneeringu kehtestamist.

Lisaks selgitas Tallinna Linnavalitsus, et detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel on märge, et Kalmistu tee 26b ja 26g vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktide asukohad täpsustatakse hoone projekti staadiumis. Seega on joonistele kantud liitumispunktide asukohad põhimõttelised. Eeltoodust tulenevalt leidis linnavalitsus, et Osaühingule HEIDOMER kuuluva kinnisasja teenindamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassi ehitamise ja kasutamisega seonduvad kokkulepped saabki sõlmida pärast liitumispunktide täpsete asukohtade kindlaksmääramist.

Osaühing HEIDOMER oli seisukohal, et kohalikul omavalitsusel tuleb rakendada kaalutlusõigust muu hulgas ka selleks, et teha kindlaks arendaja ja naabritevaheliste kokkulepete sõlmimise vajadus detailplaneeringu elluviimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Linnavalitsus teatas, et nõustub osaühinguga ning tulenevalt planeeringu lahendusest on kohalik omavalistus seda ka teinud. Nimelt on detailplaneeringu seletuskirja punktis III-2 „Maakasutus, ehitusõigus, servituudid“ nimetatud, et Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute kasuks on vaja seada juurdepääsuservituut ning servituut vee- ja kanalisatsioonitrassile, mis asuvad võõral krundil. Eeltoodust tulenevalt on vaja Osaühingu HEIDOMER ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel sõlmida vastavad servituudilepingud.

Osaühing HEIDOMER palus endale selgitada, kas kõik detailplaneeringust tulenevad ning arendaja huvides tehtavad muudatused ja ehitustööd arendaja kinnisasjal seoses juurdepääsutee, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassiga, mis puudutavad ka Kalmistu tee 26b kinnisasja huve, tuleb teha arendajal omal kulul või kaasnevad nendega seoses mingid rahalised kohustused ka Kalmistu tee 26b kinnisasja omanikule Osaühingule HEIDOMER.

Tallinna Linnavalitsus selgitas, et juhul, kui uue hoone püstitamiseks on vaja likvideerida Osaühingule HEIDOMER kuuluvat kinnistut teenindavaid tehnovõrke, tuleb püstitava hoone ehitusprojektis lahendada vastavate tehnovõrkude ümbertõstmine ning ehitusluba väljastatakse märkusega, mille järgi enne ehituse alustamist peavad olema tehnovõrgud ümber tõstetud.

Osaühing HEIDOMER soovis teada, kas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassidega seotud muudatused ja ehitustööd toovad kaasa ka täiendava liitumistasu maksmise kohustuse ja vajaduse sõlmida uus leping AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI.

Tallinna Linnavalitsus märkis, et piirkonna veevarustus baseerub lokaalsel, Kalmistu tee 26 kinnistul paikneval puurkaevul, mis kuulub Osaühingule Riigiressursside Keskus, kes on ühtlasi ka detailplaneeringust huvitatud isik. Nimetatud osaühingule kuuluvad ka planeeritavatel kinnistutel asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Tallinna Linnavalitsus lisas, et AKTSIASELTSI TALLINNA VESI tehnilistes tingimustes ja kooskõlastuses detailplaneeringule on vee-ettevõte märkinud, et planeeritaval maa-alal paiknevad mitmed eraomandis olevad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Planeeritaval maa-alal paiknevad vee- ja kanalisatsioonitrassid ei kuulu üleandmisele AKTSIASELTSI TALLINNA VESI omandisse. Vee-ettevõtte tehnilised tingimused ja kooskõlastus on detailplaneeringu kaustas olemas. Seega ei ole vaja lepingut AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI sõlmida ning samuti ei ole vaja neile maksta täiendavat liitumistasu.

Samuti soovis Osaühing HEIDOMER teada, kas käesoleval juhul kehtiva asjaõigusseaduse põhimõtete kohaselt peab kõik servituudi asukoha muutmisega seotud ehitamise ja paigutamise kulud kandma detailplaneeringust huvitatud isik ise või siis tasuma need teisele poolele juba ette.

Tallinna Linnavalitsus selgitas, et kinnistusraamatu andmete alusel ei ole Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistuid ühegi servituudiga kitsendatud. Samuti pole Kalmistu tee 26b kinnistu kasuks seatud ühtegi servituuti. Seega ei saa rääkida servituudi asukoha muutmisest ja veel vähem vastavate kulude kandmisest.

Tallinna Linnavalitsus lisas, et juhul, kui osaühing pidas silmas Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korraldust nr 1442-k, mis seab tingimuse, et maa omanik peab tagama juurdepääsutee laiusega 6 meetrit Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26b, Kalmistu tee 26d ja Kalmistu tee 26f kruntidele, siis detailplaneeringu lahenduse alusel on Kalmistu tee 26b ja 26g kinnistute igakordsete omanike kasuks ette nähtud juurdepääsuservituut, mille laius Kalmistu tee 26e kinnistu idapoolsel küljel kuni Kalmistu tee 26b kinnistu idapoolse nurgani on 6 meetrit, mujal aga 4 meetrit. Seega käeoleva planeeringu lahendusega juurdepääsu laius ei vähene.

Eeltoodule tuginedes leidis Tallinna Linnavalitsus, et detailplaneeringu võib kehtestada ilma Osaühingu HEIDOMER ja arendaja vaheliste kokkulepete või lepingute olemasoluta.

Planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punktide 1 ja 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Kalmistu tee 26e ja 26f kinnistute ning külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul Pedaja tn 10, Kalmistu tee 22, Kalmistu tee 26, Kalmistu tee 26a, Kalmistu tee 26b, Kalmistu tee 26d, Kalmistu tee 26g, Kalmistu tee 26m, Kalmistu tee 26n, Kalmistu tee 34a, Õnne tn 7, Mahla tn 2 // Õnne tn 12, Leesika tn 23 // Mahla tn 8, Leesika tn 18 // Mahla tn 10, Mahla tn 12, Mahla tn 16, Mahla tn 16a // Värava tn 13, Mahla tn 18, Mahla tn 20 // Puraviku tn 5, Mahla tn 22 // Pohla tn 9 // Puraviku tn 10, Mahla tn 24 // Pohla tn 10, Kagu tn 23 // Mahla tn 26, Kagu tn 30 // Mahla tn 28, Mahla tn 28a, Jõhvika tn 5 // Mahla tn 30, Jõhvika tn 6 // Mahla tn 32, Värava tn 20, Riisika tn 9, Puusepa tn 11, Puusepa tn 12, Orava tn 19 ja Orava tn 21b kinnistute omanikke, planeeritavate kinnistute Kalmistu tee 26e ja Kalmistu tee 26f omanikku, Korteriühistut Riisika 10 (Riisika tn 10 kinnistu omanike esindaja), Maa-ametit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 alusel otsustab Tallinna Linnavalitsus planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise Tallinna Linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus korraldusega. Kuna planeeritavale maa-alale ulatub ehitismälestiste kaitsevöönd, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees