Tallinna
Linnavolikogu 11. juuni 2015
otsuse nr 119
LISA
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse eelnõu „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute
detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ juurde
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega
kehtestatakse Kristiine linnaosas 1,93 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu
mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10024.
Detailplaneeringu eesmärk on muuta kinnistute piire ja maakasutuse
sihtotstarbeid nii, et moodustuks üks ärimaa ja üks transpordimaa krunt.
Määrata ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Olemasoleva tootmismaa
maakasutuse sihtotstarbega krundi piire ja ehitusõigust ei muudeta. Lisaks antakse
planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneering muudab Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“
kohase väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritud ala piires ettevõtluse
segahoonestusalaks ning hoonestus kavandatakse kõrgem kui Tallinna
üldplaneeringus määratletud väikeelamute juhtotstarbega alal. Ettevõtluse
segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku
sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja
asutusi.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala paikneb
Kristiine linnaosas Järve asumis Pärnu maantee ja Laine tänava vahelisel alal.
Tegemist on polüfunktsionaalse piirkonnaga, kus on nii üksikelamuid kui ka
kaubandus- ja teenindushooneid.
Planeeritud maa-alal asuvad:
- ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 184 kinnistu, mille suurus
on 2781 m2 ja omanik OÜ Aromare. Kinnistu on hoonestatud
autovaruosade kauplus-laohoonega;
- ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 186 kinnistu, mille suurus
on 9278 m2 ja omanik OÜ Aromare. Kinnistu on hoonestatud ärihoone ja
katlamajaga;
- elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 184b kinnistu, mille
suurus on 589 m2 ja omanik OÜ Aromare. Kinnistu on hoonestatud
üksikelamuga;
- elamumaa sihtotstarbega Laine tn 15 kinnistu, mille suurus
on 1622 m2 ja omanik OÜ Aromare. Kinnistu on hoonestatud üksikelamu
ja abihoonetega;
- tootmismaa sihtotstarbega Laine tn 17 kinnistu, mille
suurus on 71 m2 ja omanik Osaühing Jaotusvõrk (praegu Elektrilevi
OÜ). Kinnistu on hoonestatud alajaamaga;
- lisaks jääb planeeritud alale osa transpordimaa sihtotstarbega
Tallinna linnale kuuluvatest katastriüksustest Pärnu maantee T12 ja Laine
tänav.
Juurdepääs planeeritud alale on
Pärnu maanteelt ja Laine tänavalt. Kõrghaljastust on planeeritud ala edelaosas
ja Laine tänava ääres.
2. Tallinna üldplaneering ja
koostatav Kristiine linnaosa üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“
on planeeritud ala juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt
ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele
elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja
väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute
piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneering
sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna üldplaneeringuga lubatud
nelja korruse asemel kavandatakse hoone osaliselt kuuekorruselisena.
Planeerimisseaduse § 9
lõike 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine vastava maa-ala üldplaneeringus määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringus määratud
hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul
oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama seaduse § 8 lõige 31
sätestab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav
territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud
piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.
Detailplaneeringu kehtestamisel
muudetakse Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve - väikeelamute ala -
ettevõtluse segahoonestusalaks ning hoonestus kavandatakse kõrgem kui Tallinna
üldplaneeringus määratletud väikeelamute juhtotstarbega alal. Ettevõtluse
segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku
sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja
asutusi.
Kuna nüüdseks on võrreldes Tallinna
üldplaneeringu kehtestamise ajaga piirkonna linnaehituslik situatsioon muutumas
ja jätkuvas arengus, siis ei vasta praegune olukord enam üldplaneeringus
esitatud juhtotstarbe nõuetele. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009
otsusega nr 77 on kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
(edaspidi ka teemaplaneering). Planeeritud ala jääb teemaplaneeringus
sätestatud Järve kõrghoonete piirkonna (7. piirkond) naabrusesse. Järve
kõrghoonete piirkond hõlmab oma asukoha poolest Pärnu maantee ja raudtee
vahelist ala Nõmme ja Kristiine linnaosade piirialal. Piirkond jaguneb kaheks
kvartaliks: endine Silikaadi tehasest arenenud Järve kaubanduskeskuse kompleks
ning autoteeninduse hooned, mis paiknevad kaubanduskeskuse maapinna reljeefist
madalamal. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud hoonestus tõusvas joones
just Järve keskuse poole, pidades silmas perspektiivseid
teemaplaneeringukohaseid arenguid.
Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi
2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneering“.
Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk Kristiine linnaosa
pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse
planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega
ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Kristiine linnaosa
üldplaneeringu kehtestamisel täpsustatakse Tallinna üldplaneeringus Kristiine
linnaosa üldplaneeringut.
Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri
2006 korraldusega nr 2284-k kinnitatud „Kristiine linnaosa üldplaneeringu
lähteülesande“ punktis 3 toodud üldplaneeringu eesmärk on erinevate
piirkondade omavahelise sidususe tagamine ja nende funktsionaalsuse
mitmekesistamine ning linnaosalise tähtsusega keskuste kavandamine. Koostatava
Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb
planeeritud ala segahoonestusala juhtotstarbega alale ja magistraaltänavate
ärivööndisse.
Planeeringus kavandatu tõstab
hoonestustihedust ja pakub kesklinna lähedale uusi töökohti, olles seega
kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärgi ja linna üldiste
arengusuundadega. Pärnu maantee kui tiheda liiklusega magistraaltee äärde
äripindade kavandamine muudab linnapilti atraktiivsemaks ning mõjub samal ajal
müratõkkena Laine tänava ääres säilivale elamualale.
3. Kehtiv detailplaneering
Planeeritud maa-ala kohta ei ole
varem kehtestatud detailplaneeringut.
4. Detailplaneeringus kavandatu
Planeeringus nähakse ette
krundipiiride ja sihtotstarvete muutmine nii, et moodustuks üks ärimaa ja üks transpordimaa
maakasutuse sihtotstarbega krunt ning määratakse ärimaa krundile ehitusõigus
büroo-kaubandus-teenindushoone ehitamiseks.
Krunt positsioon (edaspidi pos)
1 moodustatakse ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 184 ja Pärnu mnt 186 ning
elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 184b ja Laine tn 15 kinnistute liitmisel.
Krundile määratakse ärimaa sihtotstarve ning antakse ehitusõigus kuni 6 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Arvestades planeeritud ala
paiknemist linnaruumis - magistraalteede, elamute ja ärihoonete vahetu naabrus -,
jätkatakse käesoleva lahendusega ümbruskonnas nüüdisaegse kvaliteetse
linnakeskkonna kujundamist. Planeeritud lahenduses ette nähtud ärihoone kõrgem
maht on kavandatud tiheda liiklusega Pärnu maantee poolses osas kuni 6-korruselisena,
Laine tänava poolses osas, kus paiknevad üksikelamud, 1-korruselisena.
Juurdepääs krundile on kavandatud Pärnu maanteelt.
Krunt pos 2 aadressiga Laine tn 17
on tootmismaa. Krundi piire ei muudeta ning seal säilitatakse olemasolev
alajaama hoone. Juurdepääs on Laine tänavalt.
Krundile pos 3 määratakse
transpordimaa sihtotstarve ning sellele kavandatakse kergliiklustee. Krunt pos 3
külgneb Pärnu maanteega.
Kavandatud lahendus vastab Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukava aastateks 2006-2014“ nõuetele, kokku on planeeritud 288 parkimiskohta.
Planeeringu ala varustamine
tehnovõrkudega lahendatakse vastavalt võrguvaldajate väljastatavatele
tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19
kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ järgi jääb planeeritud ala
kaugküttepiirkonnast välja ning hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt
gaasikütte baasil.
Dendroloogid O. Abner ja A. Kaur
koostasid 2010. aastal planeeringu ala puittaimestiku haljastusliku hinnangu,
mida täpsustas 2011. aastal maastikuarhitekt K. Keir. Hinnangute põhjal Tallinna Linnavalitsuse 3. mai
2006 määruse nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“
kohaseid I väärtusklassi puid alal ei kasva. Alal kasvab kaks II väärtusklassi
puud ja mitmeid III-V väärtusklassi puid, põõsaid ja puudegruppe. Kavandatu
kohaselt tuleb likvideerida kokku 58 puud, põõsast või puudegruppi, mis
kuuluvad IV ja V väärtusklassi, kuid likvideeritakse ka neli III väärtusklassi puud
ja põõsast ning üks II väärtusklassi metsviinapuu. Likvideeritavad puittaimed
kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai
2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks
loa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt tuleb
likvideeritavad puud kompenseerida 434 haljastuse ühiku ulatuses. Haljastuse
ühikute arv on esialgne, lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute
arv selgub raieloa menetlemise käigus.
OÜ IPT Projektijuhtimine koostas
2010. aastal geotehnika aruande, kus leiti, et ehitusgeoloogilised tingimused
on head ning vundeerimissügavusse jääb hea kandevõimega pinnas.
Aktsiaselts Maves koostas 2004. aastal
keskkonnaseisundi hinnangu, mille kohaselt planeeritud ala keskkonnaseisund on
valdavalt rahuldav. Planeeringu ala edelaosas - endise katlamaja ja õlihoidla
asukohas - on tuvastatud pinnase ja pinnasevee reostus naftasaadustega.
Kavandatav tegevus ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset mõju ei
põhjusta. Projekteerimise käigus on soovitatav teha pinnase ja põhjavee
reostusuuring. Tingimus on detailplaneeringus määratud.
Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tegi
radoonitaseme mõõtmise ja koostas 2011. aastal radoonimõõdistuste raporti,
mille kohaselt radoonitase planeeritud alal on suuremalt jaolt keskmine, kuid
kohati ka kõrge, mistõttu tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed
(hea ehituskvaliteet, kasutada radoonikilet ning head ventilatsiooni). Tingimus
on detailplaneeringus määratud.
Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal
koostas 2011. aastal planeeringu alale keskkonnamürast põhjustatud müratasemete
hinnangu, mille kohaselt planeeritud alale mõjuvad kõrged müratasemed, mis on
tingitud Pärnu maantee suurest liikluskoormusest ja raudtee lähedusest. Uuringust
selgub, et vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on tegemist
III kategooria alaga (segaala, kus paiknevad elamud ja ühiskasutusega hooned,
kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) ning uuringu kohaselt käsitletakse
planeeringu ala väljakujunenud hoonestusega alana.
Eelnimetatud määruse nr 42 § 4
lõike 2 kohaselt tuleb uute hoonete projekteerimisel olemasolevatele
hoonestatud aladele lähtuda mürataseme piirtasemest ning olemasolevatel aladel
ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb
rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kuna tehtud mürahinnangu kohaselt on
Pärnu maantee poolsel alal müra piirtasemed pisut ületatud, on planeeringus
määratud tingimus hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003
„Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 4. märtsi
2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Lisaks on määratud
nõue, et hoonete välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute
elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit
vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717-1:1999 „Akustika. Heliisolatsiooni
hindamine hoonetes ja hooneosadel. Osa 1: Õhuheli isolatsioon“. Välispiirde
nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav
müratase ruumis oleks ületatud. Detailplaneeringus on määratud nõuded
ehitusprojekti koostamiseks.
Planeeringu elluviimisel mõjub
kavandatud ärihoone müratõkkena Laine tänava ääres paiknevatele väikeelamutele.
Osaühing Rei Geotehnika koostas
2011. aastal hüdrogeoloogilise eksperthinnangu ja tegi reostusuuringu, mille
põhjal koostas aruande. Koostatud hinnangute põhjal tuleb maa-aluse korruse
rajamise ajaks võtta vaatluse alla detailplaneeringu alaga külgnevad eramud, vältimaks
võimalikku hoonete vajumist, soovitavalt tuleks see rajada võimalikult kuival
aastaajal. Planeeritud ala edelaosas on pinnas ja pinnasevesi reostunud
naftasaadustega. Likvideeritava pinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt
maapõueseadusele ja jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Vastavad tingimused on
detailplaneeringus määratud.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu algatamist
taotles 28. oktoobril 2002 registreeritud avaldusega OÜ Aromare. Taotluse
kohaselt sooviti muuta kinnistute piire, maakasutuse sihtotstarbeid ning sooviti
ehitusõiguse määramist kahe kuni kuue 2-10-korruseliste äri- ja korterelamute
rajamiseks.
10. augustil 2012 on Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti, OÜ Aromare ja K-Projekt Aktsiaseltsi vahel sõlmitud
planeeringu koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/124.
Detailplaneeringu koostamine
algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. novembri 2012 korraldusega nr 1624-k „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine Kristiine linnaosas“ eesmärgiga muuta kinnistute
piire ja maakasutuse sihtotstarbeid nii, et moodustuks üks ärimaa ja üks
transpordimaa krunt; määrata ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Olemasoleva tootmismaa
sihtotstarbega krundi piire ja ehitusõigust ei muudeta. Eesmärk oli ka anda
planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu algatamise
korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2004
korraldus nr 375-k „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringu
koostamise algatamine“.
Detailplaneeringu algatamise teade
ilmus ajalehes Postimees 6. detsembril 2012 ja ajalehes Pealinn 10. detsembril
2012 ning ajalehes Kristiine Leht 21. detsembril 2012. Detailplaneeringu
eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega oli võimalik tutvuda 12.-19. detsembrini
2012. Teade detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku
arutelu toimumise kohta ilmus ajalehes Postimees 12. detsembril 2012 ja
ajalehes Pealinn 17. detsembril 2012. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja
lähteseisukohtade avalikul arutelul arutati liikluslahenduse ja
ehitustegevusega kaasneva müraga seonduvaid küsimusi.
Kuna detailplaneeringut
menetletakse üldplaneeringut muutvana, siis planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti
2 kohaselt esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu Harju maavanemale
täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Harju maavanem täiendavat kooskõlastusvajadust
ei määranud.
Detailplaneeringu koostas K-Projekt
Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse
28. novembri 2012 korraldusest nr 1624-k „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine Kristiine linnaosas“. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna
Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri ja A. Kauri 2010. aastal koostatud
puittaimestiku haljastuslik hinnang; K. Keiri 2011. aastal koostatud
haljastusliku hinnangu täiendus; OÜ IPT Projektijuhtimine 2010. aastal
koostatud geotehnika aruanne; aktsiaseltsi Maves 2004. aastal koostatud
keskkonnaseisundi hinnang; Finestum Ehitusekspertiisid OÜ 2011. aastal
koostatud radoonimõõdistuste raport; Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali
2011. aastal koostatud keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hinnang; Osaühingu
Rei Geotehnika 2011. aastal koostatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang ja
reostusuuringu aruanne.
Algatamise korralduses määratud
lisanõuded on täidetud.
Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2
loetletud isikutega on detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd ja § 15
lõikes 3 loetletud ametitega on detailplaneering kooskõlastatud.
Kristiine Linnaosa Valitsus,
Kristiine linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet,
Päästeameti Põhja päästekeskus, Maa-amet, aktsiaselts Eesti Gaas ja planeeritud
Pärnu mnt 184 ja Pärnu mnt 184b, Pärnu mnt 186 ja Laine tn 15 kinnistute
omaniku, OÜ Aromare esindaja K. Kunman detailplaneeringu koostamise käigus
tehtava koostöö ajal ega detailplaneeringut kooskõlastades märkusi ei esitanud.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas
detailplaneeringu märkusteta, kuid esitas ehitusprojekti koostamiseks ja
kooskõlastamiseks järgmised tingimused:
- pinnase jääkreostuse likvideerimisele tellida järelevalve
selleks litsentsi omavalt ettevõttelt. Reostuse likvideerimise aruanne esitada
kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonnaametile;
- ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa
taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
on detailplaneeringus määratud.
Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas
detailplaneeringu, märkides, et peab vajalikuks sõlmida kinnistute omanikuga
lepingu krundi pos 3 tähtajatu ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks Tallinna
linna kasuks pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist. Lisaks
palus Tallinna Linnavaraamet välja selgitada vajalikud toimingud bussipeatuse
ümbertõstmiseks ning vajaduse korral Tallinna Linnaplaneerimise Ametil märkida
vastavasisuline kohustus ka teede ja tehnovõrkude lepingus.
Teede- ja tehnovõrkude lepinguga on
kruntide omanik võtnud kohustuse kanda bussipeatuse teisaldamisega seotud
kulud. Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2015 korralduse nr 415-k „Pärnu mnt 184, Pärnu mnt 184b ja
Pärnu mnt 186 kinnisasjadest moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta
omandamine ning kinnisasjale valitseja määramine“ alusel on
vastavasisulised lepingud sõlmitud 9. aprillil 2015.
Elektrilevi OÜ, Elion Ettevõtted
Aktsiaselts ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Aktsiaselts KH Energia - Konsult
kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel, mis on lisatud
detailplaneeringu seletuskirja ja millega tuleb arvestada ehitus- ja
tööprojektide koostamisel.
2. oktoobril 2013 sõlmitud
lepinguga nr 3-7/190 võttis OÜ Aromare kohustuse tagada oma vahendite arvel
krundile pos 3 kavandatud kergliiklustee rajamine ja bussipeatuse ümbertõstmine.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 30. oktoobri 2013 korraldusega nr 1504-k „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringu
vastuvõtmine Kristiine linnaosas“. Teade detailplaneeringu
vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 4. novembril 2013 ja ajalehes
Kristiine Leht 2013. aasta novembri numbris. Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 26. novembrist kuni 23. detsembrini 2013. Vastav teade ilmus
ajalehes Eesti Päevaleht 18. novembril 2013 ja ajalehes Kristiine Leht 2013. aasta
novembrinumbris.
Avaliku väljapaneku kestel esitasid
vastuväiteid Laine tn 24, Laine tn 26 ja Laine tn 28 kinnistute omanike
esindaja advokaat J. Nõgisto Advokaadibüroo FORT OÜ-st ning Pärnu mnt 184a ja
Laine tn 18 kinnistute omanikud.
Avalikul väljapanekul tehtud
ettepanekutega ja tähelepanekutega on arvestatud järgmiselt:
- ettepanekut muuta liikluslahendust nii, et teenindavate sõidukite
väljapääs Pärnu mnt 184 kinnistult nähakse ette ainult Pärnu maanteele, ei
arvestatud, kuna Tallinna Transpordiamet andis seisukoha, mille kohaselt tuleb liiklusohutuse
tagamiseks jätta teenindavate sõidukite kavandatav väljapääs Laine tänavale,
sõiduautode väljasõit Laine tänavale ei ole lubatud;
- ettepanekut mitte kavandada prügimaja Laine tänava
poolsest ehitusjoonest Laine tänava poole ja varjata kaubanduskeskuse
teenindushoov Laine tänava poolt arhitektuursete elementidega, et vähendada
häirivaid mõjusid piirkonna elanikele, arvestati ning detailplaneeringu
seletuskirja ja põhijoonist täiendati. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on
kavandatud hoonesse. Jäätmehoidla asukoht hoones täpsustatakse ehitusprojektis.
Teenindus-laadimisala varjamiseks Laine tänava poolt on lisatud hoone
projekteerimiseks nõue detailplaneeringu seletuskirja;
- ettepanekuga täiendada sademevee ärajuhtimise lahendust
planeeringu seletuskirja vastavates peatükkides on arvestatud ning seletuskirja
on täiendatud;
- ettepanekut detailplaneeringus sätestada Laine tänavaga
külgneva kergliiklustee valmisehitamise tähtaeg ei ole arvestatud. Tingimust ei
seata, kuna tegemist on linna tänavaga, mis rekonstrueeritakse, kui linnal on
rahalised võimalused olemas. Vastavalt AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI saadud
infole on planeeringus antud eraldi joonisena põhimõtteline lahendus
perspektiivse sademevee kanalisatsiooni rajamiseks Laine tänavale, mida
tulevikus täpsustatakse Laine tänava rekonstrueerimisprojekti koostamisel;
- ettepanekut säilitada Pärnu mnt 184a ja Pärnu mnt 184b
kinnistute piiril olev elektrikapp, millest on tagatud Pärnu mnt 184a kinnistu
elektrivarustus, on arvestatud. Kuigi elektrikapi asukoht jääb planeeritud
alast välja ja elektrikappi ei ole ette nähtud likvideerida, on
planeeringujoonisele lisatud märkus: „Pärnu mnt 184a olemasolev
elektriliitumine säilitada“;
- ettepanekut Laine tänava poolsele küljele kavandada nüüdisaegne
lahendus müramüürist, mis sulanduks rohealaga, ei ole otseselt arvestatud, kuid
on täiendavalt selgitatud, et hoone katusekorrusele viiv pandus on kavandatud
hoone mahtu ja omab välisseina ning seina ette on nähtud vertikaalne haljastus.
Parklat Laine tänava poolsele kinnistu osale kavandatud ei ole. Pandustele
viivad juurdepääsuteed on piiratud nõuetekohase kõrgusega tugimüüridega, mille
müramüüriks kavandamine ei ole põhjendatud ega ei ole linnaehituslikult sobiv.
Lisaks juhtis Pärnu mnt 184a kinnistu omanik tähelepanu, et
Pärnu mnt 184a kinnistu elamu vee- ja elektrivarustus tuleb Laine tänavalt
maa-aluste trassidena Laine tn 13 kinnistu Laine tn 15 kinnistu poolsest
küljest krundi piiri lähedalt. Selgituseks märgiti, et Laine tn 15 kinnistul
asuv veetrass jääb planeeritud alast välja ja seda ei ole planeeritud
likvideerida. Pärnu mnt 184a kanalisatsioonitrassi liitumispunkt asub kinnistu
värava ees, jääb planeeritud alast välja ja seda ei ole planeeritud
likvideerida.
Kristiine Linnaosa Valitsuses
toimus avalik arutelu 4. veebruaril 2014. Teade avaliku arutelu toimumise aja
ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 23. jaanuaril 2014, ajalehes Pealinn 27.
jaanuaril 2014 ja ajalehes Kristiine Leht 2014. aasta jaanuarinumbris.
Teade avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustava avaliku arutelu tulemustest ilmus ajalehes Postimees 12. veebruaril
2014 ja ajalehes Pealinn 17. veebruaril 2014.
Lahendamata jäi Laine tn 24, Laine
tn 26 ja Laine tn 28 kinnistute omanike vastuväide.
Tallinna Linnavalitsus esitas
esmakordselt Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringu Harju
maavanemale planeerimisseaduse § 23 lg 1 punkti 2 ja § 23 lg 3 punktide 3 ja 5
kohaseks järelevalveks 27. märtsil 2014.
Harju maavanem tagastas 24. aprillil
2014 detailplaneeringu linnale täiendamiseks. Muu hulgas palus Harju maavanem
täiendavalt põhjendada teenindavate sõidukite väljasõidu lahendamist Laine
tänava kaudu ning täiendada detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.1.3
märkusega, et ehitusprojekti koostamisel küsitakse ehitusprojekti lahenduse
kohta ka Laine tn 24, Laine tn 26 ja Laine tn 28 kinnistute omanike seisukohad.
Vastav täiendus on planeeringu seletuskirja lisatud.
Amet küsis seisukohad Tallinna
Keskkonnaametilt võimaliku hoonestusala nihutamise kohta ja Tallinna
Transpordiametilt liikluskorralduslike küsimuste osas.
Amet edastas nii Tallinna
Keskkonnaameti kui ka Tallinna Transpordiameti seisukohad projekteerijale ning
palus planeeringut vastavalt arvamustele korrigeerida.
Tulenevalt Tallinna Transpordiameti
ja Tallinna Keskkonnaameti seisukohadest täiendati detailplaneeringut järgmiselt:
- kesklinnapoolselt juurdepääsult on kavandatud krundi
juurde-väljapääsu asemel juurdepääs sõiduautodele, tagamaks ühissõidukite
takistuseta juurdepääsu peatusesse. Sõiduautode väljapääs krundilt on
kavandatud läbi maa-aluse korruse Järve Keskuse poolselt väljasõidult ja ainult
Pärnu maanteele, mitte Laine tänava poole;
- kavandatud hoone maa-aluse ja katuseparkla juurdepääsude
vahelist kaugust on suurendatud, tõstmaks krundisisest liiklusohutust;
- kavandatud hoone maa-aluse Järve keskuse poolset
juurde-väljapääsu on nihutatud Pärnu maantee ristumisest eemale, vältimaks
Pärnu maantee välja-sissepääsus liiklusseisakute tekkimist;
- liikluskorralduse lahendus on kooskõlastatud Tallinna
Transpordiametiga;
- teenindavate sõidukite juurdepääs on Pärnu maanteelt ja
väljapääs Laine tänavale. Sõiduautode väljasõit Laine tänavale ei ole lubatud;
- detailplaneeringu materjalidele lisati täiendavalt T. Metsvahi
arvamus detailplaneeringu liikluslahendusele, mille alusel on detailplaneeringu
liikluslahendust korrigeeritud;
- detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.5 lisati nõue
ehitusprojekti koostamiseks, mis näeb ette sademeveelahenduse, sh
immutusblokkide asukoha tutvustamist Laine tn 24, 26 ja 18 kinnistute
omanikele.
Tallinna Linnavalitsus esitas
detailplaneeringu Harju maavanemale uuesti 17. novembril 2014 järelevalve
menetluse jätkamiseks.
Harju maavanem andis oma 1. detsembri
2014 kirjaga heakskiidu detailplaneeringule ning nõustus Tallinna
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmisega.
Planeerimisseaduse § 25
lg 7 punkti 4 järgi teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul
Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise
päevast Laine tn 13, Laine tn 16, Laine tn 18, Laine tn 20, Laine tn 22, Laine
tn 24, Laine tn 26, Laine tn 28, Laine tn 17a // Pärnu mnt 188 ja Pärnu mnt 184a
kinnistute omanikke ja Advokaadibüroo FORT OÜ-d.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu
ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lg 1 punktile 33 ja „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 20
lõikele 4. Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise
ettepanekut, siis kuulub Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringu
kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
|
|
|
Kalev Kallo
|
Tallinna Linnavolikogu
esimees
|