Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsus number 95
Redaktsiooni kehtivus:28.05.2015 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

28. mai 2015 nr 95

Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi kaalutlusi:

- planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas Keemia, Endla, Mooni ja Mehaanika tänava vahelises kvartalis Keemia tänava ääres. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala, mis on põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid;

- detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute alana, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jms, kuna hoonestus kavandatakse kõrgem kui Tallinna üldplaneeringus määratud. Planeerimisseaduse § 9 lõike 7 alusel on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine vastava maa-ala üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringus määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kuna tänaseks on võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga piirkonna linnaehituslik situatsioon oluliselt muutunud ja on edasises arengus, siis ei vasta praegune olukord enam Tallinna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele - 5-korruselised hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu paikneb Keemia tn 11 kinnistul. Seetõttu kavandatav kuni 6-korruseline hoonestus ei hakka domineerima ega oluliselt ümbruskonnast erinema, pigem vastupidi, sobib ümbritsevasse linnaruumi. Samuti ühtib moodustatava krundi kavandatav sihtotstarve (äri- ja elamumaa) ümbruskonna kinnistute sihtotstarbega;

- Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008 otsusega nr 69 vastuvõetud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt on läheduses paiknev Endla tänava - Mustamäe tee - Mehaanika tänava - Metalli tänava („Ilmarise“) kvartal kavandatud üheks Tallinna võimalikuks kõrghoonete piirkonnaks. Siin on Tallinna Linnavolikogu 30. aprilli 2015 otsusega nr 72 kehtestatud Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneering, mille eesmärk on kinnistute piiride muutmise tulemusel moodustada kuus krunti ning määrata ehitusõigus kuni 16 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elu- ja äriruumidega hoonekompleksi rajamiseks. Sellest tulenevalt saab eeldada, et tulevikus tekib Metalli tänava äärde täiesti uus elukeskkond ja elukvaliteet. Võttes arvesse eeltoodut ja piirkonna arenguperspektiive, on Tallinna üldplaneeringu muutmine antud asukohas linnaehituslikult põhjendatud;

- piirkond on kujunemas korruselamute alaks, kuhu on planeeritud ja juba rajatud korterelamuid. Planeeritav maa-ala külgneb vahetult 6-korruselise (Keemia tn 11) ja 5-korruselise (Keemia tn 19) hoonega. Seega järgib planeeritav lahendus linnaehituslikult ümbritsevat olemasolevat hoonestusstruktuuri;

- ühtlase hoonefrondi kujundamiseks on planeeritav hoone määratud samale ehitusjoonele Keemia tn 11 olemasoleva hoonega. Hoone kõrgusliku konfiguratsiooni aluseks on Keemia tn 19 asuva hoone piisavate valgustingimuste kindlustamisest tingitud kõrguslikud piirangud;

- planeeringu lahendus arvestab ümbruskonna arengut ja korrastab linnaruumilist tervikpilti; kasutatakse piirkonna eelist - hästi korraldatud ühistransporti; polüfunktsionaalse hoone kavandamisega tagatakse turvalisus ja inimeste kohalolek ning luuakse ümbruskonda uusi töö- ja elukohti;

- parkimise lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ ette nähtud põhimõtetega;

- Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalvet teostades märkinud, et kohalik omavalitsus on arvestanud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtunud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

1. Kehtestada Kristiine linnaosas asuva 0,21 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 04344. Detailplaneeringu eesmärk on liita Keemia tn 15 ja 17 kinnistud ning nende vahel olev reformimata riigimaa ning määrata moodustatavale krundile 20% äri- ja 80% elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

2. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks.

3. Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. augusti 2003 korraldusega nr 1873-k kehtestatud „Keemia tn 17 kinnistu detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

4. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava kõnnitee ja parkimiskohtade ehitamine ja nende korrashoidmine ning üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamine tagatakse vastavalt 31. jaanuaril 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/9.

5. Tallinna Linnavalitsuse 10. detsembri 2014 korralduse nr 1869-k „Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnisasjadest ning reformimata riigimaast moodustatavale kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel taotleti Keemia tn 15 kinnisasjast, Keemia tn 17 kinnisasjast ja reformimata riigimaa 29 m2 suurusest osast moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega kinnisasjale ligikaudse pindalaga 1824 m2 (detailplaneeringus tähistatud positsiooniga 1) Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist seoses moodustatavale kinnisasjale ehitatava kõnnitee ja parkimiskohtade avaliku kasutamise tagamiseks. Eelnevalt nimetatud korralduse alusel on vastavasisuline notariaalne leping sõlmitud 12. jaanuaril 2015.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2015
otsuse nr 95
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kristiine linnaosas asuva 0,21 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 04344. Detailplaneeringu eesmärk on liita Keemia tn 15 ja 17 kinnistud ning nende vahel olev reformimata riigimaa ning määrata moodustatavale krundile 20% äri- ja 80% elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks.

Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. augusti 2003 korraldusega nr 1873-k kehtestatud „Keemia tn 17 kinnistu detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas Keemia, Endla, Mooni ja Mehaanika tänava vahelises kvartalis Keemia tänava ääres.

Planeeritav maa-ala paikneb valmisehitatud ja selge struktuuriga tänavatega elurajoonis. Linnalisest seisukohast asub planeeritav ala kesklinna äärealal, jäädes ühe tähtsama magistraali, Endla tänava ja Paldiski maantee lähedusse. Selles linnaosas on 20. sajandi esimese poole äärelinna hoonestuslaadile lisaks juba 1960. aastatel seoses piirkonna tihendamise kavaga ehitatud korterelamuid. Aja jooksul on äärelinnalik hoonestusviis ja kinnistute struktuur taandunud ning asendunud vabaplaneeringuliste korterelamute ja äri- ja tootmishoonetega. Endla tänava äärne ning Endla ja Koskla tänavate vaheline ala on hoonestatud peamiselt 4-5-korruseliste elamutega. Endla tänava, Mehaanika tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond on endine tootmisala, mille planeeritav uus funktsioon on ärihoonete ja korterelamute ala. Mooni ja Välja tänavaid ümbritsevat ala iseloomustab väikeelamute domineerimine ning madal, peamiselt üksikelamutest ja nende abihoonetest koosnev hoonestus. Selline hoonestus on olnud valdav ka Keemia tänaval kuni Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel paiknevate 5-korruseliste elamute ning Keemia tn 11 kinnistul asuva 6-korruselise korterelamu ehitamiseni.

Planeeritavale maa-alale jäävad elamumaa sihtotstarbega Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistud ning 29 m2 suurune reformimata riigimaa tükk, mis paikneb Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistute vahel. Lisaks jääb planeeritavale alale osa Keemia tänava maa-alast (reformimata riigimaa).

Keemia tn 15 katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Keemia tn 17 katastriüksus on moodustatud mõõdistamise teel maa tagastamisel, millest tulenevalt on kinnistute vahele jäänud reformimata riigimaa.

Kinnistusraamatu andmeil on Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistute omanik OÜ Bravalla. Keemia tn 15 kinnistu pindala on 914 m2. Keemia tn 15 kinnistul asuvad 1- ja 2-korruselised hooned, mis on kavandatud lammutada. Keemia tn 17 kinnistu pindala on 881 m2. Keemia tn 17 kinnistu on hoonestamata. Keemia tn 17 kinnistul paikneb aktsiaseltsile Eesti Gaas kuuluv õiguslikul alusel ehitatud gaasitorustiku katoodkaitse sõlm (muundur, maandused, elektrikaablid).

Planeeritaval maa-alal ja selle lähiümbruses kasvab liigiliselt väga mitmekesine kõrghaljastus.

Juurdepääs planeeritavale alale on Keemia tänavalt.

Planeeritavast maa-alast kirdes, Endla tn 61 kinnistul, asub kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Cederhilm’i suvemõisa peahoone ja park. Mälestise kaitsevöönd on krunt. Mälestise kaitsevöönd planeeritavale alale ei ulatu.

2. Tallinna üldplaneering ja Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ning koostatav Kristiine linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala, mis on põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute alaks, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jms, kuna hoonestus kavandatakse kõrgem kui Tallinna üldplaneeringus määratud.

Planeerimisseaduse § 9 lõike 7 alusel on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine vastava maa-ala üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringus määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Kuna tänaseks on võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga piirkonna linnaehituslik situatsioon oluliselt muutunud ja on edasises arengus, siis ei vasta praegune olukord enam Tallinna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele - 5-korruselised hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu paikneb Keemia tn 11 kinnistul. Seega ühtset hoonestuse kõrgust planeeritava maa-ala kontaktvööndis välja kujunenud ei ole ning seetõttu kavandatav kuni 6-korruseline hoonestus ei hakka domineerima ega oluliselt ümbruskonnast erinema, pigem vastupidi, sobib ümbritsevasse linnaruumi. Samuti ühtib moodustatava krundi kavandatav sihtotstarve (äri- ja elamumaa) ümbruskonna kinnistute sihtotstarbega.

Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008 otsusega nr 69 vastuvõetud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt on läheduses paiknev Endla tänava - Mustamäe tee - Mehaanika tänava - Metalli tänava („Ilmarise“) kvartal kavandatud üheks Tallinna võimalikuks kõrghoonete piirkonnaks. Siin on Tallinna Linnavolikogu 30. aprilli 2015 otsusega nr 72 kehtestatud Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneering, mille eesmärk on kinnistute piiride muutmise tulemusel moodustada kuus krunti ning määrata ehitusõigus kuni 16 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elu- ja äriruumidega hoonekompleksi rajamiseks. Sellest tulenevalt saab eeldada, et tulevikus tekib Metalli tänava äärde täiesti uus elukeskkond ja elukvaliteet.

Võttes arvesse eeltoodut ja piirkonna arenguperspektiive, on Tallinna üldplaneeringu muutmine antud asukohas linnaehituslikult põhjendatud.

Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneering“. Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kehtestamisel täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut Kristiine linnaosa osas.

Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri 2006 korraldusega nr 2284-k kinnitatud „Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande“ punkti 3 (üldplaneeringu eesmärgid) kohaselt „võitlemaks valglinnastumisega kaalutakse tihendamisvõimalusi elamuehituseks vajaliku sihtotstarbe muutmise või hoonestustiheduse tõstmise näol. Kahe protsessi ühendamine, kus väärtustame väljakujunenud elukeskkondi ja samas püüame kesklinna lähedale pakkuda uusi elukohti, on üldplaneeringu üks peamisi eesmärke“.

Koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala segahoonestusalale, kuhu võib kavandada elamuid, nende naabrusse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioone. Alale ei tohi rajada tööstusettevõtteid. Olemasolevate korterelamute kvartalite üldkasutatavaid hoovialasid ei ole ette nähtud hoonestada.

Detailplaneering arvestab koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu üldpõhimõtetega.

3. Kehtiv detailplaneering

Osa planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavalitsuse 18. augusti 2003 korraldusega nr 1873-k kehtestatud „Keemia tn 17 kinnistu detailplaneering“, millega kavandati 0,1 ha suurusele maa-alale kaks krunti - üksikelamu teenindamiseks ja üksikelamu ehitamiseks. Detailplaneeringus kavandatu on ellu viimata.

Uue detailplaneeringu koostamine on tingitud asjaolust, et Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistute praegune omanik soovib liita Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistud ja nimetatud kinnistute vahel oleva 29 m2 suuruse reformimata riigimaa tüki ning moodustatavale krundile rajada kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu. Kuna piirkond on kujunemas korruselamute alaks, kuhu on planeeritud ja juba rajatud korterelamuid, ei ole antud asukoht üksikelamule sobiv juba seetõttu, et planeeritav ala külgneb vahetult 6-korruselise (Keemia tn 11) ja 5-korruselise (Keemia tn 19) hoonega. Seega järgib planeeritav lahendus linnaehituslikult ümbritsevat olemasolevat hoonestusstruktuuri.

Planeerimisseaduse § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. augusti 2003 korraldusega nr 1873-k kehtestatud „Keemia tn 17 kinnistu detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Planeeringu lahenduse kohaselt on kavandatud liita Keemia tn 15 ja 17 kinnistud ning nende vahel olev 29 m2 suurune reformimata riigimaa tükk ning määrata moodustatavale krundile 20% äri- ja 80% elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Hoonesse on kavandatud kuni 27 korterit. Keemia tn 15 krundil olev hoonestus on kavandatud lammutada.

Ühtlase hoonefrondi kujundamiseks on planeeritav hoone määratud samale ehitusjoonele Keemia tn 11 olemasoleva hoonega. Hoone kõrgusliku konfiguratsiooni aluseks on Keemia tn 19 asuva hoone piisavate valgustingimuste kindlustamisest tingitud kõrguslikud piirangud. Hoone on kavandatud liigendatud fassaadidega ja varieeruvate mahtudega 1, 4 ja 6 korrust. Piirkonnale iseloomuliku hoonestuskõrguse hoidmiseks on hoone lubatud suurimaks kõrguseks määratud Keemia tn 11 poolses osas 6 korrust ja Keemia tn 19 poolses osas 4 korrust. Hoone välisviimistluses pole lubatud imiteerivate materjalide kasutamine ning soovituslik on kasutada naturaalseid ja väärikaid materjale, nagu puit, klaas, betoon. Polüfunktsionaalse piirkonna tekkimiseks on planeeritava hoone esimesele korrusele kavandatud äriruumid. Parkla on kavandatud hoone maa-alusele korrusele. Laste mänguväljak on kavandatud korterelamu sisehoovi, eemale tänavamürast.

Planeeringulahenduse alusel on kavandatud 37 parkimiskohta, mis on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ ette nähtud parkimisnormatiiviga. Lisaks on planeeritud 10 parkimiskohta avalikuks kasutamiseks. Nimetatud parkimiskohad jäävad osaliselt Keemia tänava maa-alale ja osaliselt moodustatavale krundile. Avaliku kasutuse vajadusega ala on detailplaneeringus määratud.

Juurdepääs krundile on ette nähtud Keemia tänavalt.

Kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida 22 haljastuslikku objekti: kaheksa III väärtusklassi puud, viis IV väärtusklassi puud, kaheksa viljapuud ja üks põõsas. Likvideeritavate puude haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Nimetatud määruse kohaselt ei pea viljapuudele ega põõsale asendusistutust määrama. Asendusistutuse vajadus on 326 haljastuse ühikut. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.

Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ alusel jääb planeeritav maa-ala kaugküttepiirkonda. Kavandatava hoone soojaga varustamine on lahendatud kaugkütte baasil.

OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert H. Kalle on keskkonnaalase konsultatsiooni tulemusel leidnud, et detailplaneeringus kavandatud äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamine on keskkonnakaitse seisukohalt võimalik.

Keemia tn 19 korterite insolatsiooni hindas OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere. Keemia tn 19 elamu on ehitatud ühiselamuks. Hilisema ümberehituse käigus on tubade ühendamise teel tehtud hoonesse ka kahetoalisi kortereid. Seetõttu on juba praeguses olukorras mitmed korterid puuduliku insolatsiooniga. Keemia tn 19 korteris 217 on koostatud analüüsi alusel tagatud insolatsiooni kestus 3 tundi. Korteri 215 insolatsioon on praegu lühike (2 tundi ja 18 minutit), kuid paraneb pärast detailplaneeringus kavandatu elluviimist ligikaudu poole tunni võrra. Ülejäänud Keemia tn 19 korterite insolatsioon säilib endisena või rahuldavana ja kestab vähemalt 3 tundi.

Insolatsiooni kestuse analüüsi tegemise ajal lähtuti sel ajal kehtinud standardi redaktsioonist. Praegu kehtivas standardi redaktsioonis on piisava insolatsiooni kestus lühem. Eesti standard EVS 894:2008 A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ jõustus sellekohase teate avaldamisega EVS Teataja 2015. aasta märtsikuu numbris.

Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tehtud radooniuuringu järgi asub planeeritav maa-ala keskmise ja kõrge radooniriskiga alal. Detailplaneeringus on ehitusprojekti koostamiseks määratud nõue lähtuda hoone projekteerimisel ja ehitamisel Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

5. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 30. aprillist kuni 28. maini 2014, esitas vastuväite ja ettepaneku KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU (Keemia tn 11 kinnistu omanike esindaja) juhatuse liige G. Gritsenko. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht edastati vastuväite ja ettepaneku esitanud isikule 12. juuni 2014 kirjaga.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU väitis Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepaneku kohta, et detailplaneeringu koostaja pole suutnud planeeringu seletuskirjas esitada ühtegi sisulist, kõikide detailplaneeringut puudutavate poolte huvides olevat põhjendust, mis annaks alust kaaluda kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmise vajadust. Eeltoodust tulenevalt leidis korteriühistu, et Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanek on vastuolus planeerimisseaduse § 1 lõikega 2 ja § 9 lõikega 7.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et esitatud väide on ekslik, kuna planeeringu koostaja on Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu seletuskirjas esitanud põhjendused kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmiseks. Graafilist pilti planeeringu seletuskirjas kirjeldatud linnaruumi kohta saab vaadata detailplaneeringus olevalt jooniselt nimetusega „Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed“. Planeeringu koostaja on analüüsinud ümbruskonnas (kontaktvööndis) olevat olukorda ja piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid, millega seonduvalt on ümbritsev linnaruum muutunud ning kehtivat Tallinna üldplaneeringut ka muudetud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et planeeritav maa-ala paikneb valmisehitatud ja selge struktuuriga tänavatega elurajoonis. Linnalisest seisukohast asub planeeritav ala kesklinna äärealal, jäädes ühe tähtsama magistraali, Endla tänava ja Paldiski maantee lähedusse. Selles linnaosas on 20. sajandi esimese poole äärelinna hoonestuslaadile lisaks juba 1960. aastatel seoses piirkonna tihendamise kavaga ehitatud korterelamuid. Aja jooksul on äärelinnalik hoonestusviis ja kinnistute struktuur taandunud ning asendunud vabaplaneeringuliste korterelamute ja äri- ja tootmishoonetega. Endla tänava äärne ning Endla ja Koskla tänavate vaheline ala on hoonestatud peamiselt 4-5-korruseliste elamutega. Endla tänava, Mehaanika tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond on endine tootmisala, mille planeeritav uus funktsioon on ärihoonete ja korterelamute ala. Mooni ja Välja tänavaid ümbritsevat ala iseloomustab väikeelamute domineerimine ning madal, peamiselt üksikelamutest ja nende abihoonetest koosnev hoonestus. Selline hoonestus on olnud valdav ka Keemia tänaval kuni Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel paiknevate 5-korruseliste elamute ehitamiseni ning Keemia tn 11 kinnistul asuva 6-korruselise korterelamu rajamiseni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et kuna tänaseks on võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga piirkonna linnaehituslik situatsioon oluliselt muutunud ja on edasises arengus, siis ei vasta praegune olukord enam Tallinna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele - 5-korruselised hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu paikneb Keemia tn 11 kinnistul. Seega ühtset hoonestuse kõrgust planeeritava maa-ala kontaktvööndis välja kujunenud ei ole ning seetõttu kavandatav kuni 6-korruseline hoonestus ei hakka domineerima ega oluliselt ümbruskonnast erinema, pigem vastupidi, sobib ümbritsevasse linnaruumi. Samuti ühtib moodustatava krundi kavandatav sihtotstarve (äri- ja elamumaa) ümbruskonna kruntide sihtotstarbega. Seega detailplaneeringus kavandatud hoonestus moodustab pärast valmimist koos olemasolevate Keemia tn 11, 13 ja 19 hoonetega tervikliku elamukvartali. Uute väikeelamute rajamine Keemia tänava äärde (Keemia tn 15 ja 17 kinnistule) seal paiknevate 5-6-korruseliste hoonete vahetusse naabrusse ja ühtlasi Keemia tn 19 hoone akendega pikifassaadi ette ei ole ei linnaehituslikult ega rajatavate väikeelamute kruntide privaatsuse seisukohast põhjendatud. Arvestades eelnevat, oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et detailplaneeringus esitatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanek ei ole vastuolus planeerimisseaduse § 1 lõikega 2 ja § 9 lõikega 7.

Arvestades planeeritava hoone kõrgust (kuni 20 meetrit), ei nõustunud KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU planeeringu lahendusega, mille kohaselt asetseb hoone maapealne osa Keemia tn 11 eluhoonele lähemal kui 20 meetrit.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et nõuetekohane tulekuja naaberhoonestuse vahel on tagatud ning kuna Keemia tn 11 hoone ei oma rajatava hoone poolsel küljel olulisel määral aknaid alumistel korrustel, puudub põhjendus nõuda rajatava ja olemasoleva hoone vahekauguseks rajatava hoone kõrgust. Pealegi, lähtudes Keemia tänavale kujunevast hoonestusest, ongi linnaruumiliselt sobiv mitte suuri vahekaugusi hoonete vahele ette näha.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU ei nõustunud hoone maa-aluse korruse valmisehitamisega ilma planeeritava maa-ala pinnaseuuringuga tutvumata, kuna enne seda ei ole võimalik hinnata, kas radooniohu tõrjumiseks vajalike tööde teostamine on võimalik ilma piirkonna elanikke ohtu seadmata.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et radoonioht seisneb radooni sisaldava gaasi võimalikus kogunemises hoone suletud ruumidesse esimesel korrusel või keldrikorrusel, mitte selle levimisel välisõhku või hoone kõrgematele korrustele, kuhu radoon üldjuhul ei jõua. Naaberhoonete ehitus, sõltumata hoone tüübist, ei suurenda ümbritsevas välisõhus radooni taset, vaid pigem isoleerib selle imbumist pinnasest välisõhku. Radooni imbumise vältimiseks siseruumidesse kasutatakse ehitustehnilisi meetmeid, mis lihtsustatult tähendab pinnase hermeetilist isoleerimist hoone põrandast. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad radooniuuringut ja nõudeid radooniohutu hoone projekteerimiseks.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU ei nõustunud kavandatud hoonestustihedusega 1,74 ning oli seisukohal, et hea planeerimistava kohaselt tuleks käesoleval juhul lähtuda koostamisel olevast Kristiine linnaosa üldplaneeringust, mis näeb vastava funktsiooniga alale ette hoonestustiheduse 1,2.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneering algatati enne Kristiine linnaosa üldplaneeringus sõnastatud maakasutus-ehitustingimuste väljatöötamist, mistõttu on planeeringu lahenduses hoonestuskõrgus ja -tihedus ligilähedane vahetult külgnevate korterelamutega ja varem piirkonda koostatud detailplaneeringutes määratuga. Planeeringuga kavandatud hoonestus moodustab pärast valmimist koos olemasolevate Keemia tn 11, 13 ja 19 hoonetega tervikliku elamukvartali. Linnaehitusliku planeerimise üks põhimõte on, et olemasoleva hea ja suure veovõimsusega ühistranspordiühenduse teenindusraadiuses on põhjendatud ja soovitatav suurem elanike tihedus. Sama põhimõte on kesksel kohal ka koostamisel olevas Kristiine linnaosa üldplaneeringus ning vastavad näitajad on alles kavandamisel.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU ei nõustunud parkimiskohtade rajamisega Keemia tänavale. Korteriühistu leidis, et see halvendab oluliselt piirkonnas liiklevate sõidukite ja jalakäijate ohutust.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et liikluse sujuvusest kui olulisest eesmärgist Keemia ja Mehaanika tänava liikluses otseselt rääkida ei saa, sest nimetatud tänavad on sarnaselt teiste elamupiirkonna sisetänavatega juurdesõidu kategoorias. Probleem seisneb pigem selliste tänavate sagedas kasutamises läbivaks liikluseks, mille tõttu on tihti just elanike taotlusel rakendatud erinevaid liikluse rahustamise meetmeid nagu kiiruspiirangut, tänavate kohatist kitsendamist, künniseid jm. Seetõttu ei saa parkimismanöövrit juurdesõidutänaval nagu ka õuealal lugeda liiklust ohustavaks, vaid pigem rahustavaks meetmeks. Jalakäijate liikumiseks on kavandatud planeeritava krundi territooriumile uus kõnnitee.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU ei nõustunud detailplaneeringu koostaja arvutusega, mille kohaselt on planeeringu normatiivne parkimiskohtade arv 36. Korteriühistu leidis, et äriruumi jaoks suurusega 630 m2 on planeeringus ette nähtud 6 parkimiskohta, mis on nende meelest ilmselgelt vähe. Lisaks leidis KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU, et keskmisele korterile ette nähtud pinnaga 90 m2 tuleks kavandada 9 parkimiskohta ehk kaks parkimiskohta detailplaneeringus kavandatust rohkem.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et parkimiskohtade arvutus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ ette nähtud põhimõtetega. Normidele vastavalt on vajalik tagada 36 parkimiskohta, detailplaneeringus on kavandatud 37 parkimiskohta. Lisaks on tänaval 10 parkimiskohta avalikuks kasutamiseks.

KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU tegi ettepaneku viia detailplaneering vastavusse kehtiva Tallinna üldplaneeringuga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et uute väikeelamute rajamine Keemia tänava äärde (Keemia tn 15 ja 17 kinnistule) seal paiknevate 5-6-korruseliste hoonete vahetusse naabrusse ja ühtlasi Keemia tn 19 hoone akendega pikifassaadi ette ei ole ei linnaehituslikult ega rajatavate väikeelamute kruntide privaatsuse seisukohast põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud amet põhjendatuks alal Tallinna üldplaneeringu järgimist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et käesolev lahendus on tehtud astmelise kõrgusega olemasolevat olukorda arvestades printsiibil, et väikeelamute poole (Keemia tn 21) oleks korruselisus madalam ning korterelamute küljel kõrgem, arvestades linnaruumi ühtsust.

Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut, s.o 29. mail 2014, esitas vastuväiteid ja ettepanekut sisaldava pöördumise KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 (Keemia tn 19 kinnistu omanike esindaja) juhatuse liige E. Olle. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas esitatud pöördumisele 12. juuni 2014 kirjaga.

KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 esitatud pöördumist ei käsitleta vastuväitena planeeringu kohta planeerimisseaduse § 20 lõike 1 tähenduses, kuna pöördumine on esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppu.

KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 esitas oma pöördumises Tallinna üldplaneeringu muutmise, hoone maa-aluse korruse valmisehitamise, kavandatud hoonestustiheduse, Keemia tänava maa-alale parkimiskohtade rajamise ja parkimiskohtade arvutuse kohta sama vastuväite nagu KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU. Ka KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 tegi ettepaneku viia detailplaneering vastavusse kehtiva Tallinna üldplaneeringuga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas KORTERIÜHISTULE KEEMIA 19 samamoodi nagu KEEMIA 11 KORTERIÜHISTULE. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad on kajastatud eespool.

Lisaks leidis KORTERIÜHISTU KEEMIA 19, et planeeritava hoone asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et Keemia tn 19 hoone eluruumides oleks tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 luges senise sellekohase arvestuse ebakorrektseks ja planeeritava hoone rajamise järgselt Keemia tn 19 maja elanikele päikesevalguse olemasolu ebapiisavaks. Veel ei nõustutud, et planeeritav hoone asetseb Keemia tn 19 hoonest 20 meetri kaugusel, mille tagajärg on päikesevalguse ebapiisavus. KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 soovis erapooletut insolatsiooni analüüsi.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardi EVS 894:2008 A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud redaktsiooni) alusel. Standardi punkti 4.3.3 järgi tuleb planeeringute koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini oleks tagatud. Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et detailplaneeringule on lisatud insolatsiooni kestuse analüüs. Keemia tn 19 korterite insolatsiooni hindas OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere juulis 2012. Keemia tn 19 elamu on ehitatud ühiselamuks. Hilisema ümberehituse käigus on tubade ühendamise teel tehtud hoonesse ka kahetoalisi kortereid. Seetõttu on juba praeguses olukorras mitmed korterid puuduliku insolatsiooniga. Keemia tn 19 korteris 217 on koostatud analüüsi alusel tagatud insolatsiooni kestus 3 tundi. Korteri 215 insolatsioon on praegu lühike, kuid paraneb pärast detailplaneeringus kavandatu elluviimist ligikaudu poole tunni võrra. Ülejäänud Keemia tn 19 korterite insolatsioon säilib endisena või rahuldavana. Keemia tn 11 korterite insolatsioon säilib endisena.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et ei ole vajalik koostada uut insolatsiooni kestuse analüüsi, kuna hoone kõrgus ja gabariidid on jäänud valdavalt samaks kui analüüsi aluseks olevas lahenduses. Samas võrreldes insolatsiooni kestuse analüüsi aluseks oleva lahendusega on planeeritava hoone kaugus Keemia tn 19 kinnistu piirist viidud 10 meetrile ehk kaugemale, kui see on insolatsiooni kestuse analüüsi joonisel. Olemasolev insolatsiooni kestuse analüüs tõestas, et Keemia tn 19 eluhoone lääneküljele jäävate korterite päikesevalgus on mõnes korteris puudulik juba praegu tulenevalt olemasoleva hoone paigutusest ilmakaarte suhtes ning sellest, et korterid korrustel ei ole läbi maja asetusega. Ühetoalised korterid jäävad lääne- või idaküljele, kuna hoone oli rajatud ühiselamuna. Seega on detailplaneeringus olev lahendus pigem olukorda parendanud ning insolatsiooni kestuse analüüs näitas juba eelmise lahenduse puhul, et kavandatava hoone rajamine ei halvenda olemasolevat olukorda. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet põhjendatuks nõuda uue insolatsiooni kestuse analüüsi koostamist.

Praegu kehtivas standardi redaktsioonis on piisava insolatsiooni kestus lühem. Eesti standard EVS 894:2008 A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ jõustus sellekohase teate avaldamisega EVS Teataja 2015. aasta märtsikuu numbris.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 26. juunil 2014 Kristiine Linnaosa Valitsuses. Arutelust võtsid osa Kristiine Linnaosa Valitsuse, detailplaneeringu koostaja ja huvitatud isiku esindaja, KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU juhatuse liige G. Gritsenko ja Keemia tn 19 elanik T. Teivejõe. Arutelule KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 esindaja ei tulnud.

Arutelul teatas KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU juhatuse liige G. Gritsenko, et olles tutvunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuskirjaga, leidis korteriühistu, et ameti selgitused ei ole piisavad ning korteriühistu jääb esitatud vastuväite juurde. Keemia tn 19 elanik T. Teivejõe ei olnud nõus esimesel korrusel asuva, talle kuuluva korteri insolatsiooni kestuse vähenemisega, ta kahtles insolatsiooni kestuse analüüsi erapooletuses ning ta soovis tellida uue insolatsiooni kestuse analüüsi.

Detailplaneeringus kavandatu elluviimisel väheneb T. Teivejõele kuuluva korteri insolatsiooni kestus 4 tunnilt 30 minutilt 3 tunni 48 minutini.

Tulenevalt asjaolust, et avalikul väljapanekul esitatud vastuväitega ei arvestatud ja vastuväite esitaja vastuväitest ei loobunud ning asjaolust, et detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna üldplaneeringu muutmiseks, oli detailplaneering vaja esitada maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 3 kohaseks nõusoleku saamiseks ja § 23 lõike 6 kohaseks heakskiidu saamiseks.

Tallinna Linnavalitsus esitas 15. septembril 2014 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 1 punkti 2 ja § 23 lõike 3 punktide 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 9 alusel järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu.

Planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 alusel korraldati Harju Maavalitsuses 21. oktoobril 2014 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväite esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Vastuväite esitanud KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU esindaja nõupidamisel ei osalenud.

Võttes arvesse seda, et vastuväite esitanud isik ei ole ka hiljem oma vastuväitest loobunud, käsitles järelevalve teostaja korteriühistu poolt avalikul väljapanekul esitatud kirjalikku vastuväidet ülesjäänud vastuväitena ning andis tulenevalt planeerimisseaduse § 23 lõikest 4 vastuväite kohta oma kirjaliku seisukoha.

Järelevalve teostaja märkis Tallinna üldplaneeringu muutmise kohta käiva vastuväite osas, et planeerimisseaduse § 8 lõike 7 kohaselt on üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. Planeerimisseaduse § 9 lõike 7 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2 on toodud põhjendused, miks üldplaneeringu muutmine on vajalik. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse seisukohaga ja leidis, et planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikest seostest tulenevalt on äriruumidega mitme korteriga elamu planeerimine nimetatud kinnistutele õigustatud ning Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanek ei ole vastuolus planeerimisseaduse § 1 lõikega 2 ja § 9 lõikega 7.

Järelevalve teostaja märkis hoone maapealse osa kauguse kohta naaberhoonest, et detailplaneering vastab Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2014 määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Tule leviku tõkestamiseks on hoone planeeritud olemasolevatest hoonetest enam kui 8 meetri kaugusele. Keemia tn 11 hoone on käesolevas planeeringulahenduses 12 meetri kaugusel kavandatavast hoonest. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud muu hulgas Päästeameti Põhja päästekeskusega, kes ei ole leidnud, et planeering oleks vastuolus tuleohutusalaste nõuetega. Kuigi vastuväite esitaja tegi ettepaneku suurendada planeeritud hoone vahemaad Keemia tn 11 hoonest 20 meetrile, leidis kohalik omavalitsus, et hoone kavandamine 12 meetri kaugusele olemasolevast Keemia tn 11 korterelamust on piisav ja ei mõjuta hoone valgustingimusi ega tuleohutust.

Järelevalve teostaja lisas, et tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine ei pruugi meeldida naabritele, kes on huvitatud oma senise elukeskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri elukeskkonna muutumine kavandatavate uute hoonete tõttu. Naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema privaatsuse, tihedamalt hoonestatud elukeskkonna ja väiksema insolatsiooniga.

Järelevalve teostaja juhtis hoone maa-aluse korruse valmisehitamise kohta käiva vastuväite osas tähelepanu asjaolule, et radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Hoonetesse satub radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ja avade kaudu ning kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist siseruumidesse. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris, seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike ning kavandatava hoone maa-aluse korruse valmisehitamine piirkonna elanikke ohtu ei sea. Järelevalve teostaja lisas, et detailplaneeringu materjalide hulgas on Finestum Ehitusekspertiisid OÜ koostatud radooni mõõdistuse raport, milles on mõõdetud radoonisisaldus pinnaseõhus vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3.8 „Radoon“ on toodud muu hulgas nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Seega on detailplaneeringu seletuskirjas ette nähtud meetmed tervisekaitsenõuete tagamiseks.

Järelevalve teostaja märkis kavandatud hoonestustiheduse kohta, et koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav ala segahoonestusalale, kuhu võib kavandada elamuid, nende naabrusse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Uued hooned tuleb planeerida olemasoleval tänaval väljakujunenud ehitusjoonele ning hoonete paigutusel avalikult kasutatava tänava äärde tuleb üldjuhul paigutada hoone pikitelg paralleelselt tänavaga. Antud juhul on kavandatav hoone paigutatud Keemia tn 11 olemasoleva ehitusjoone järgi. Segahoonestusalal tuleb uue hoonestuse kavandamisel arvestada tänaval ja lähiümbruses väljakujunenud hoonestuskõrgust ja arhitektuuristiili. Kristiine linnaosa üldplaneeringu tekstilise osa järgi on segahoonestusala hoonestuse kõrgus üldjuhul kuni 18 meetrit ja hoonestustihedus üldjuhul kuni 1,2, kuid nii hoone kõrgus kui ka hoonestustihedus täpsustatakse detailplaneeringuga. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoone vastavad näitajad ületavad osaliselt koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringus määratud suurimat hoonestuskõrgust ja -tihedust.

Järelevalve teostaja lisas, et detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.3 on märgitud, et detailplaneering vastab koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanile, mille kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve segahoonestusala. Hoonestuse kavandamisel on arvestatud linnaehituslikku sobivust, sh piirkonnas väljakujunenud hoonestuskõrgust ja -tihedust ning sujuvat üleminekut kõrgemalt korruselisuselt madalamale. Vastavalt koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringule määratakse vaadeldavas piirkonnas hoonestuse kõrgus ja tihedus detailplaneeringuga. Järelevalve teostaja leidis, et detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.3 on piisavalt selgitatud, kuidas on arvestatud koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringuga ning millistest kaalutlustest lähtuvalt on taolise mahuga hoone planeerimine linnaehituslikult sobiv ja otstarbekas.

Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Kristiine linnaosa üldplaneering on hetkel menetluses olev jõustumata planeering, millest ei tule õiguslikult siduvaid tagajärgi. Kohalik omavalitsus võib menetluses olevat Kristiine linnaosa üldplaneeringut muuta vastavalt oma äranägemisele ja menetluses olevatele detailplaneeringutele, kuna ta on üldplaneeringu koostamise korraldaja.

Järelevalve teostaja märkis parkimiskohtade rajamise ja parkimiskohtade arvutuse kohta, et antud juhul on kohalik omavalitsus juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat piisavalt selgitanud ning kaalutlusotsuse tulemusel leidnud, et käsitletava maa-ala planeeritud parkimise ja liikluskorralduse lahendus on linnaehituslikult sobivaim. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on selgitanud, et parkimiskohtade arvutamisel ja planeerimisel on lähtutud Tallinna parkimise korralduse arengukavast. Parkimine on lahendatud oma krundil hoone maa-aluses parklas. Keemia tänava äärde on kavandatud avalikud parkimiskohad, mida saavad kasutada nii planeeritud hoones paiknevate äriruumide külastajad kui ka lähipiirkonna elanikud. Planeeringu materjalidest nähtuvalt on Tallinna Transpordiamet kooskõlastanud detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ning leidis, et parkimiskohtade planeerimisel ja arvutamisel on lähtutud arengukavast ning ei ole rikutud kehtivaid õigusakte.

Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalve kokkuvõttes märkinud, et planeerimisseaduse § 3 lõike 1 alusel on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ettenähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsam ja laiaulatuslikum võimalus on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega vastuväiteid esitanud isikud on olnud planeeringu lahendusest teadlikud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväite esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväite esitanud isiku vastuväite arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isik on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada oma vaidlustamise õigusi ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.

Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.

Järelevalve teostaja lisas, et maavanema järelevalve pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole maavanema pädevuses. Kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja teiste õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning detailplaneeringutes kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväite esitanud isiku huvide) arvestamise. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringuga on sellise ehitusõiguse andmine ehituslikult sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväite esitaja õigusi. Detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud ka Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonnaamet ja Maa-amet, kes ei ole leidnud, et detailplaneering oleks vastuolus kehtivate õigusaktidega.

Planeeringuga naabrusõiguste arvestamise kohustuse kohta märkis järelevalve teostaja, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 alusel on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel.

Järelevalve teostaja lisas, riik ja kohalik omavalitsus ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Kuid ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud detailplaneeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.

Järelevalve teostamise tulemusena asus maavanem seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväite esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 23 lõikest 6 peab järelevalve teostaja andma planeeringule heakskiidu pärast vastuväite kohta seisukoha andmist ning järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist, sh nõusoleku andmist üldplaneeringu muutmisele. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepanek on tehtud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2.

Lähtudes planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3 nõustus järelevalve teostaja kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmisega ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis järelevalve teostaja oma heakskiidu Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 20. oktoobril 2004 HansaKinnisvara Osaühingu (praegu HKP Capital OÜ) esindaja P. Palusaar, kes soovis liita Keemia tn 15 ja 17 kinnistud ning määrata moodustatavale krundile ehitusõigus kuni 7-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, K-Projekt Aktsiaseltsi ja OÜ Bravalla vahel on 22. veebruaril 2012 sõlmitud planeeringu koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/29.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2012 korraldusega nr 706-k „Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Keemia tn 15 ja 17 kinnistute ning nende vahel oleva reformimata riigimaa liitmine, elamumaa sihtotstarbe muutmine 55% ulatuses elamu- ja 45% ulatuses ärimaaks ning moodustatavale krundile ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega, äriruumidega, mitme korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks oli detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Detailplaneeringus kavatseti teha ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 22. mail 2012 ja ajalehes Pealinn 28. mail 2012.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 6. juunil 2012 Kristiine Linnaosa Valitsuses. Eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 29. mail 2012 ja ajalehes Pealinn 4. juunil 2012.

Arutelul osalesid Kristiine Linnaosa Valitsuse esindajad, huvitatud isiku ja detailplaneeringu eskiislahenduse koostaja esindaja, hoone võimaliku mahulise eskiisi autor, Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 elanikud ja Keemia tn 24 kinnistu omanik.

Arutelul räägiti insolatsioonist, Keemia tn 15 ja 17 kinnistute vahel oleva reformimata riigimaa tüki tekkimise põhjustest, kavandatavatest äriruumidest ja ehitamise algusest.

Arutelul tegid Keemia tn 19 elanikud E. Sõerd, A. Kask, T. Terno-Kivi, A. Švets, K. Sestverk ja M. Kivi ettepaneku planeerida moodustatavale kinnistule kuni 3-korruseline hoone. Keemia tn 24 kinnistu omanik V. Purre soovitas moodustatavale krundile planeerida kuni 8-korruseline hoone. Keemia tn 13 elanik M. Tammus tegi ettepaneku nihutada reformimata riigimaa riba Keemia tn 11 ja Keemia tn 15 kinnistute vahele, et moodustada kõnnitee läbipääsuks Keemia tänavale.

Ettepanekute esitajatele edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad 28. juuni 2012 kirjaga.

Võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega on detailplaneeringu lahenduses muutunud moodustatava krundi planeeritud sihtotstarbe osakaal, milleks on nüüd 20% äri- ja 80% elamumaa. Selle on tinginud piirkonna kujunemine valdavalt korterelamute alaks ning seega on hoonesse ette nähtud rohkem eluruume (enne kuni 18 korterit ja nüüd kuni 27 korterit). Seetõttu on korrigeeritud ka kavandatud parkimiskohtade arvu.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud arvestades Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2012 korraldust nr 706-k ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõudeid“.

Detailplaneeringule on lisatud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaeksperdi H. Kalle koostatud keskkonnaalase konsultatsiooni lõpparuanne, OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere tehtud Keemia tn 19 eluruumide insolatsiooni kestuse analüüs, Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tehtud radooniuuring ja H. Sanderi koostatud dendroloogiline ekspertiis.

Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduses määratud lisanõuetega on arvestatud.

Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kristiine Linnaosa Valitsus, Kristiine linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Päästeameti Põhja päästekeskus, Tallinna Kommunaalamet, Aktsiaselts Tallinna Küte (praegu AS Tallinna Küte) ning Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistute omanik OÜ Bravalla kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu ning märkis, et detailplaneeringu alasse jääb Keemia tänava maa-ala, mis on jätkuvalt riigi omandis olev maa, mida Tallinna linn taotleb munitsipaalomandisse. Keemia tn 15 ja 17 kinnistute vahele jääb 29 m2 suurune, jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala, mis on kinnistute liitmisel ette nähtud liita krundiga positsioon 1.

Tallinna Linnavaraamet juhtis tähelepanu asjaolule, et Keemia tn 15 krundile Keemia tn 11 poolsesse külge on kavandatud kõnnitee, mille kaudu pääseb Keemia tänavalt Keemia tn 19 kinnistule. Tallinna Linnavaraamet tegi ettepaneku määrata nimetatud kõnniteele servituudi vajadusega ala Keemia tn 19 kinnistu omanike kasuks.

Tallinna Linnavaraameti ettepanekut kaaluti, kuid Keemia tn 15 krundile Keemia tn 11 poolsesse külge kavandatud kõnniteele pole servituudi vajadusega ala Keemia tn 19 kinnistu omanike kasuks määratud, kuna planeeritavast alast lõunas Keemia tn 19 kinnistul on juurdepääsu tee juba olemas.

Tallinna Linnavaraamet märkis, et planeeringus on lahendatud parkimine oma krundil maa-aluses parklas. Kümme avalikult kasutatavat parkimiskohta on planeeritud osaliselt Keemia tänava maa-alale ja osaliselt krundile positsioon 1. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt saavad hoonesse kavandatud äriruumide külastajad kasutada parkimiseks ka avalikke parkimiskohti. Tallinna Linnavaraamet lisas, et detailplaneeringu seletuskirjas puudub põhjendus avalikult kasutatavate parkimiskohtade rajamise vajaduse kohta. Tallinna Linnavaraamet palus kaaluda avalikult kasutatavate parkimiskohtade rajamise vajalikkust, lisada detailplaneeringu seletuskirja põhjendus ning kaaluda võimalust lahendada parkimine oma kinnistul.

Keemia tänava äärde on kavandatud avalikult kasutatavad parkimiskohad lähipiirkonna parkimisprobleemi leevendamiseks. Moodustatava krundi normatiivne parkimine on lahendatud oma kinnistul maa-aluses parklas. Avalikult kasutatavad parkimiskohad jäävad osaliselt Keemia tänava maa-alale ja osaliselt krundile positsioon 1. Tallinna Transpordiameti 4. septembri 2012 liikluskomisjonis arutati antud teemat ning nõustuti liikluskomisjonile esitatud liiklusskeemiga. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud.

Tallinna Linnavaraamet lisas, et juhul, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab vajalikuks avalikult kasutatavate parkimiskohtade kavandamist, siis palus Tallinna Linnavaraamet kaaluda esitatud lahenduse kohaselt krundile positsioon 1 kavandatud Keemia tänava äärse kõnnitee osa avalikuks kasutamiseks määramise vajadust. Avaliku kasutuse vajaduse määramise korral palus Tallinna Linnavaraamet detailplaneeringu materjalidele lisada ja Tallinna Linnavaraametile edastada kinnistute omaniku kirjalik seisukoht avaliku kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise kohta Tallinna linna kasuks, võttes endale ka planeeritavate parkimiskohtade ja kõnnitee ehitamise ja korrashoiu kohustuse. Tallinna Linnavaraamet pidas vajalikuks sõlmida vastavasisulised lepingud kinnisasja omanikuga pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidas vajalikuks avalikult kasutatavate parkimiskohtade kavandamist. Krundile positsioon 1 kavandatud Keemia tänava äärne kõnnitee osa on määratud avalikuks kasutamiseks. Detailplaneeringu materjalidele on lisatud ja Tallinna Linnavaraametile on edastatud Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnistute omaniku OÜ Bravalla esindaja R. Allsaare kirjalik nõusolek detailplaneeringu kohase kõnnitee osa ja osaliselt krundile positsioon 1 ulatuvate parkimiskohtade avaliku kasutuse tagamiseks Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise kohta. Samuti on OÜ Bravalla võtnud endale muu hulgas parkimiskohtade ja kõnnitee rajamise ja korrashoidmise kohustuse vastavalt 31. jaanuaril 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/9.

Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korralduse nr 499-k „Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine Kristiine linnaosas“ punkti 3 alusel tuli Tallinna Linnavaraametil korraldada enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringu kohase kõnnitee osa ja osaliselt krundile positsioon 1 ulatuvate parkimiskohtade avaliku kasutuse tagamiseks Keemia tn 15 ja 17 kinnistute omanikuga tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmimine.

Tallinna Linnavalitsuse 10. detsembri 2014 korralduse nr 1869-k „Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnisasjadest ning reformimata riigimaast moodustatavale kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel taotleti Keemia tn 15 kinnisasjast, Keemia tn 17 kinnisasjast ja reformimata riigimaa 29 m2 suurusest osast moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega kinnisasjale ligikaudse pindalaga 1824 m2 (detailplaneeringus tähistatud positsiooniga 1) Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist seoses moodustatavale kinnisasjale ehitatava kõnnitee ja parkimiskohtade avaliku kasutamise tagamiseks. Nimetatud korralduses on sätestatud isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused, samuti on määratud Tallinna Kommunaalamet isikliku kasutusõiguse valitsejaks isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. Eelnevalt nimetatud korralduse alusel on vastavasisuline notariaalne leping sõlmitud 12. jaanuaril 2015.

Maa-amet märkis, et nende hinnangul on Keemia tn 15 ja 17 kinnistute vahele jääva reformimata riigimaa puhul tegemist maaüksusega, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Sellest tulenevalt tegi Maa-amet kohalikule omavalitsusele ettepaneku algatada kinnisasja liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetlus ja teostada Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määruse nr 50 „„Maareformi seaduse“ § 22 lõikes 12sätestatud maa erastamise kord“ alusel kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel maareformi seaduses ja nimetatud määruses sätestatud eeltoimingud, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Maa-ameti hinnangul oli otstarbekas nimetatud menetlus viia läbi detailplaneeringu koostamise ajal.

Kohalik omavalitsus pidas võimalikuks Keemia tn 15 ja Keemia tn 17 kinnisasjaga piirneva ala erastamist maareformi seaduse § 22 lõigete 12 ja 13 alusel, kuna vastavalt Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringule (vastu võetud 2. aprilli 2014 korraldusega nr 499-k) on kinnistute vahele maa erastamise käigus jäänud 29 m2 suurune riba. Detailplaneeringu kohaselt liidetakse kinnistud ja nende vahel olev riba pärast detailplaneeringu kehtestamist. Vastavad toimingud tehakse pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist.

Maa-ametil ei olnud vastuväiteid detailplaneeringu lahenduse kohta. Maa-amet palus teavitada detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust. Maa-ametit teavitati detailplaneeringu vastuvõtmisest ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast.

Tallinna Keskkonnaamet, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Aktsiaselts KH Energia - Konsult, aktsiaselts Eesti Gaas, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom) ja Elektrilevi OÜ kooskõlastasid detailplaneeringu selle lahenduse kohta tingimusi esitamata. Tingimused ehitus- ja tööprojektide koostamiseks on määratud detailplaneeringus nõuetena.

Detailplaneeringu lahendus on saadetud kooskõlastamiseks KORTERIÜHISTULE KEEMIA 19 (Keemia tn 19 kinnistu omanike esindaja), kuid korteriühistu soovis vastu vaielda kavandatava hoone mahule ning kooskõlastust ei andnud.

Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava kõnnitee ja parkimiskohtade ehitamine ja nende korrashoidmine ning üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamine tagatakse vastavalt 31. jaanuaril 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/9.

Detailplaneering sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel Harju maavanem täiendavaid kooskõlastusi riigiasutustega ei määranud.

Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldusega nr 499-k võeti vastu „Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneering“, millega nähti ette liita Keemia tn 15 ja 17 kinnistud ning nende vahel olev reformimata riigimaa ning määrata moodustatavale krundile 20% äri- ja 80% elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega, äriruumidega, mitme korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks anti detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Detailplaneeringus tehti ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees ja ajalehes Pealinn 7. aprillil 2014.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 30. aprillist kuni 28. maini 2014. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 16. aprillil 2014, ajalehes Pealinn 28. aprillil 2014 ja ajalehes Kristiine Leht aprillis 2014.

Avaliku väljapaneku ajal esitas detailplaneeringu kohta vastuväite ja ettepaneku KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU (Keemia tn 11 kinnistu omanike esindaja) juhatuse liige G. Gritsenko. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht edastati vastuväite ja ettepaneku esitanud isikule 12. juuni 2014 kirjaga.

Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut, s.o 29. mail 2014, esitas vastuväiteid ja ettepanekut sisaldava pöördumise KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 (Keemia tn 19 kinnistu omanike esindaja) juhatuse liige E. Olle. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas esitatud pöördumisele 12. juuni 2014 kirjaga.

KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 esitatud pöördumist ei käsitleta vastuväitena planeeringu kohta planeerimisseaduse § 20 lõike 1 tähenduses, kuna pöördumine on esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppu.

Teade väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 12. juunil 2014, ajalehes Pealinn 16. juunil 2014 ja ajalehes Kristiine Leht juunis 2014.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 26. juunil 2014 Kristiine Linnaosa Valitsuses. Arutelust võtsid osa Kristiine Linnaosa Valitsuse, detailplaneeringu koostaja ja huvitatud isiku esindaja, KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU juhatuse liige G. Gritsenko ja Keemia tn 19 elanik T. Teivejõe. Arutelule KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 esindaja ei tulnud.

Arutelul teatas KEEMIA 11 KORTERIÜHISTU juhatuse liige G. Gritsenko, et olles tutvunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuskirjaga, leidis korteriühistu, et ameti selgitused ei ole piisavad ning korteriühistu jääb esitatud vastuväite juurde. Keemia tn 19 elanik T. Teivejõe ei olnud nõus esimesel korrusel asuva, talle kuuluva korteri insolatsiooni kestuse vähenemisega, ta kahtles insolatsiooni kestuse analüüsi erapooletuses ja ta soovis tellida uue insolatsiooni kestuse analüüsi.

Detailplaneeringus kavandatu elluviimisel väheneb T. Teivejõele kuuluva korteri insolatsiooni kestus 4 tunnilt 30 minutilt 3 tunni 48 minutini.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 28. juunil 2014.

Tulenevalt asjaolust, et avalikul väljapanekul esitatud vastuväitega ei arvestatud ja vastuväite esitaja vastuväitest ei loobunud ning asjaolust, et detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna üldplaneeringu muutmiseks, oli detailplaneering vaja esitada maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punkti 3 kohaseks nõusoleku saamiseks ja § 23 lõike 6 kohaseks heakskiidu saamiseks.

Tallinna Linnavalitsus esitas 15. septembril 2014 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lõike 1 punkti 2 ja § 23 lõike 3 punktide 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 9 kohaseks järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu.

27. oktoobri 2014 kirjaga nõustus Harju maavanem kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmisega ning, võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis oma heakskiidu Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

Planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punktide 1 ja 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul Keemia tn 15, Keemia tn 17, Keemia tn 19a, Keemia tn 22 ja Keemia tn 24 kinnistute omanikke, KEEMIA 11 KORTERIÜHISTUT (Keemia tn 11 kinnistu omanike esindaja), KORTERIÜHISTUT KEEMIA 19 (Keemia tn 19 kinnistu omanike esindaja), Keemia tn 13 elanikku M. Tammust, Keemia tn 19 elanikke T. Teivejõed, E. Sõerdit, A. Kaske, T. Terno-Kivi, A. Švetsi, K. Sestverki ja M. Kivi ning Maa-ametit.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 alusel otsustab Tallinna Linnavalitsus planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise Tallinna Linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus korraldusega. Kuna detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kalev Kallo

Tallinna Linnavolikogu esimees