Lihtne otsing

1. Asjaolud

1. novembril 2013 esitas IMPULSE Grupp OÜ (edaspidi ka OÜ või vaide esitaja) Tallinna Spordi- ja Noorsooametile (edaspidi ka amet) taotluse sporditegevuse toetuse saamiseks, milles märkis, et OÜ juures korraldavad treeningtegevust Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EKR) 6. tasemega treener E. Aunver ja EKR 4. taseme treener A. Krasnikov.

Ameti juhataja 22. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 6 „Sporditegevuse toetuse andmine“ otsustati taotlus rahuldada ning 29. jaanuaril 2014 sõlmisid amet ja OÜ sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-1.3/55 (edaspidi leping).

15. oktoobri 2014 kontrollkülastusel tuvastasid ameti esindajad Janek Küppar ja Reet Saluste, et treeningut ei vii läbi mitte EKR 6. taseme treener E. Aunver nagu oli märgitud tunniplaanis vaid hoopis EKR 4. taseme treener A. Krasnikov.

21. oktoobril 2014 esitas treener E. Aunver ametile kirjaliku teate, milles kinnitas, et ei ole kunagi töötanud IMPULSE Grupp OÜ-s, sealhulgas ka 2013/2014 hooajal.

28. oktoobri 2014 e-kirjas teatas OÜ juhataja Anna Krasnikova, et töösuhe EKR 6. taseme treeneri E. Aunveriga on lõpetatud ning alates 29. novembrist 2014 alustab tööd treener V. Timm, kellel on samuti EKR 6. tase.

2. detsembril 2014 toimunud ärakuulamisel ametis selgitas OÜ esindaja A. Krasnikova, et 2014. aasta esimeses kvartalis töötas OÜ-s võistlustantsu treenerina EKRi 6. taset omav E. Aunver, kes lahkus pärast 2014. aasta esimest kvartalit ning tema asemel asus kohe tööle sama kutsetasemega treener V. Timm.

Amet palus A. Krasnikoval esitada dokumendid, mis tõendaksid treener E. Aunveri töötamist IMPULSE Grupp OÜ juures. 5. detsembril 2014 esitaski OÜ mõned dokumendid, kuid ükski neist ei tõendanud E. Aunveri töötamist OÜ juures.

16. detsembri 2014 käskkirjaga nr 110 „Lepingu lõpetamine ja toetuse tagastamise nõue“ (edaspidi ka vaidlustatud käskkiri) otsustas amet lõpetada IMPULSE Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingu nr 2-1.3/55 ning 2015. aastal IMPULSE Grupp OÜ sporditegevust mitte toetada. Samas kohustas amet IMPULSE Grupp OÜ-d tagastama ametile 30 päeva jooksul alates käskkirja teatavakstegemisest 2014. aastal üle kantud toetuse summas 6165 eurot. Käskkirja alusena on märgitud lepingu punkt 6.8.4, mis on täpsemalt sisustatud asjaoluga, et OÜ ei täitnud lepingu punktis 5.2.2.2 sätestatud kohustust viia sporditegevust läbi nii, et kuni 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötaks treeningrühma(de)ga vähemalt üks treenerikutse III (s.o EKR 5. tase) või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener.

2. IMPULSE Grupp OÜ vaie

14. jaanuaril 2015 esitas IMPULSE Grupp OÜ vaide milles palub tunnistada kehtetuks Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja 16. detsembri 2014 käskkirja nr 110 „Lepingu lõpetamine ja toetuse tagastamise nõue“.

Vaide esitaja leiab, et lepingu lõpetamine ja toetuse osaline tagasinõudmine ei ole vastavuses võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 23 ega lepingu punktis 6.8 sätestatuga ning ameti poolt rakendatud karistus on ebaproportsionaalselt range.

Vaide esitaja selgitab, et peale 2014. aasta I kvartalit, kui lahkus treener E. Aunver, kel oli EKRi 6. tase, sõlmis OÜ uue koostöölepingu sama kutsekvalifikatsiooni omava põhitreeneri V. Timmiga ning sellega oli tagatud ülalmärgitud nõude täitmine.

OÜ tunnistab, et kahetsusväärselt jäid - seoses vaide esitaja esindaja eksitusega - uue põhitreeneri andmed ametile teatamata ja PAI-s registreerimata. Põhitreener tegutses ilma registrisse kandmiseta, kuid lepingus märgitud ning nõutud mahus. Samuti oli tagatud lepingu punkti 5.2.2.2 teiste, madalama kvalifikatsiooniga treenerite töö ja treeningute maht. Vaide esitaja rõhutab, et ta saab tõendada, et täitis lepingu punktis 5.2.2.2 märgitud teisi nõudeid (tundide maht, harrastajate hulk, treenerite kvalifikatsioon) täies mahus.

Vaide esitaja rõhutab, et juhuks kui korduval kontrollimisel tuvastatakse, et  treeningut või tundi ei vii läbi treenerikutse III (s.o EKR 5. taseme) või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener, on lepingu punktis 6.4.2 kokku lepitud märksa leebem karistus - toetuse vähendamine selle treeneri kutsekvalifikatsiooni taseme järgi antava summa võrra. Seega saab vaide esitaja hinnangul kõnealuse rikkumise tõttu toetussummat vähendada, kuid mitte rohkem kui vastava treeneri kutsekvalifikatsiooni taseme järgi antava summa võrra.

OÜ ei nõustu ka vaidlustatud käskkirjas esitatud etteheitega nagu ta oleks eiranud kohustust teavitada ametit koheselt põhitreeneri vahetumisest ning juhib tähelepanu lepingu punktile 5.2.2.15, mille kohaselt pidi vaide esitaja teatama kirja, faksi või e-posti teel harrastajate ja treenerite nimekirja muudatustest, sh lahkunud harrastajatest ja treeneritest ja nende asendamisest uutega ning suurema koefitsiendiga toetatava harrastaja või treeneri asendamisest harrastaja või treeneriga, kelle suhtes kohaldatakse väiksemat koefitsienti. Toetuse saaja on kohustatud tegema muudatused infosüsteemis PAI iga kuu 10. kuupäevaks.

Muuhulgas leiab vaide esitaja, et ka amet on lepingut rikkunud; täpsemalt lepingu punkti 3.2, mille kohaselt kantakse toetus summas 8217 eurot üle ühekordse maksena. Ilma mingi seletuse ja põhjenduseta on amet kandnud vaide esitajale üle vaid 75% lepinguga eraldatud summast, s.o 6165 eurot, kusjuures toetust eraldati jaanuarist kuni septembrini igakuuliste maksetena summas 685 eurot kuus. Peale septembrit 2014 ei ole amet toetussummasid vaide esitajale enam üle kandnud. Vaide esitaja on korduvalt palunud selgitust, miks amet rikub lepingu punkti 3.2, kuid amet ei ole andnud selle kohta mingit selgitust. Kuna amet ei ole mingil moel ega viisil põhjendanud omapoolsete lepingukohustuste täitmatajätmist, siis vaide esitaja leiab, et amet on rikkunud VÕS-i sätteid (sh § 8 lg-t 2, mille kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik).

Kokkuvõttes on vaide esitaja seisukohal, et temapoolne lepingukohustuste rikkumine on madala riskiga ja väheoluline ning amet on karistuse määramisel valinud kõige rangema karistuse, jättes teostamata temale seadusega antud kaalutlusõiguse. Vaide esitaja poolt oli tagatud lepingu nõuetekohane täitmine ning seda kinnitavad esitatud aruanded, koolituskavad, treeninggruppide nimekirjad jms.

3. Linnavalitsuse seisukoht

Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) leiab, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja põhjendatud. Vaides esitatud väited ja argumendid ei anna alust vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Oma seisukohta põhjendab linnavalitsus järgmiselt.

Tallinna linna eelarvevahenditest makstava sporditegevuse toetuse andmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määrus nr 28 „Sporditegevuse toetamise kord“ (edaspidi kord).

Lepingu punktis 5.2.2.2 kajastuv nõue, et iga 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötaks nõutavas mahus vähemalt üks treenerikutse III (s.o EKR 5. taseme) või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener, ei tulene mitte korra § 15 lõikest 2 nagu enamik teisi toetuse saaja kohustusi vaid tegemist on korra § 1 lõike 2 punktis 2 sätestatud toetuse andmise eeldusega. Sellisena tuleb kõnealust nõuet käsitleda eriti olulise tingimusena, ja selle rikkumine lugeda VÕS § 116 lõike 2 mõistes oluliseks lepingurikkumiseks, mis on aluseks lepingust taganemisele.

Ka lepingu punkt 6.8.4 näeb selle nõude rikkumise puhuks ette võimaluse leping lõpetada, toetus tagasi nõuda ja/või kolme aasta jooksul toetuse saajale toetust mitte anda.

Seoses vaide esitaja seisukohaga, et rakendada tulnuks lepingu punktis 6.4.2 sätestatud märksa leebemat karistust (toetuse vähendamine treeneri kutsekvalifikatsiooni taseme järgi antava summa võrra), selgitab linnavalitsus, et korra ja lepingu üldise loogika kohaselt oleks nimetatud sanktsioon rakendatav juhul, kui ilmneb, et konkreetset treeningut või tundi ei vii läbi treener, kelle kvalifikatsioonist lähtuvalt on määratud spordiorganisatsioonile kõrgendatud toetus, kuid põhimõtteliselt on lepingu punktis 5.2.2.2 sätestatud miinimumnõuded siiski täidetud.

Asja materjalidest nähtub, et käesoleval juhul taotles vaide esitaja sporditegevuse toetust, väites, et harrastajatega töötab EKR 6. taseme treener E. Aunver. Peale seda, kui kontrollimisel selgus, et treeningut ei vii läbi mitte EKR 6. taseme treener E. Aunver nagu oli märgitud tunniplaanis vaid hoopis EKR 4. taseme treener A. Krasnikov võttis amet ühendust treener E. Aunveriga ning viimane kinnitas, ta ei ole mitte kunagi vaide esitaja juures töötanud.

Enne vaidlustatud käskkirja koostamist andis amet vaide esitajale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Seepeale esitas OÜ mitmesuguseid vastuolulisi seletusi, kuid ei suutnud tõendada, et treener E. Aunver või mõni teine vastava tasemega treener oleks nende juures töötanud. Vastavaid tõendeid ei esitanud OÜ ka vaidemenetluses.

Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et IMPULSE Grupp OÜ ei täitnud märkimisväärselt pika aja jooksul lepingu punktis 5.2.2.2 sätestatud nõuet, et iga 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötaks nõutavas mahus vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener. Seega ei vastanud vaide esitaja juures toimuv sporditegevus lepingus sätestatud miinimumnõuetele, ning seetõttu oli ameti otsus leping lõpetada ja makstud toetus tagasi küsida, igati õiguspärane ja põhjendatud.

Nõustuda ei saa vaide esitaja seisukohaga, nagu oleks amet määranud võimalikult raske karistuse ja mitte kaalutlenud oma otsust. Linnavalitsus märgib, et korra §-st 17 ja lepingu punktist 6.8 johtuvalt oli ametil õigus otsustada toetuse mitteandmine järgnevaks kolmeks aastaks. Amet ei pidanud maksimaalse karistuse määramist siiski vajalikuks, otsustades keelduda OÜ sporditegevuse toetamisest vaid ühel, s.o 2015. aastal. Linnavalitsus leiab, et asjaolusid arvestades on määratud karistus küllaltki leebe.

Tuleb ka märkida, et vaide esitaja seisukoht, nagu oleks amet rikkunud lepingu punkti 3.2 on ekslik. Osundatud punkt sätestab, et toetus summas 8217 eurot oli määratud terveks kalendriaastaks. Toetuse väljamaksmist käsitleb hoopiski lepingu punkt 3.4, mille kohaselt makstakse toetus välja proportsionaalselt toetusperioodiga kord kuus.

Linnavalitsus märgib täiendavalt, et asjaoludest nähtuvalt esitas OÜ toetuse saamiseks valeandmeid. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 lõikele 3 on juba see asjaolu iseenesest tehingu tühistamise aluseks. Samuti võib selline tegevus olla käsitletav ka kelmusena karistusseadustiku §-de 209 või 210 mõistes. Eeltoodust tulenevalt soovitab linnavalitsus ametil esitada asja materjalid kontrollimiseks pädevatele õiguskaitseorganitele.

4. Arvestades punktis 3 esitatud seisukohti ja põhjendusi, jätta IMPULSE Grupp OÜ 14. jaanuari 2015 vaie Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja 16. detsembri 2014 käskkirja nr 110 „Lepingu lõpetamine ja toetuse tagastamise nõue“ kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

5. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks Tallinna Spordi- ja Noorsooametile ning IMPULSE Grupp OÜ-le.

6. Isikul, kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082).