Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Teemaplaneeringu "Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine" kehtestamine
Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsus number 32
Redaktsiooni kehtivus:19.02.2015 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

19. veebruar 2015 nr 32

Teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ kehtestamine

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus § 9 lg 2 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“, Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsamaastik on ökoloogilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest aspektist vaadatuna väga väärtuslik, kuid samas tugeva kasutussurve all ning aktiivse inimtegevuse suhtes tundlik. Maastikukaitsealal inimtegevuse reguleerimine ja puhkevõimaluste parem korraldamine on vajalik kaitseala loodusväärtuste säilitamiseks ja eksponeerimiseks ning samal ajal linnaelanikele paremate puhkevõimaluste võimaldamiseks;

- teemaplaneeringuga selgitati välja inimtegevusele rohkem või vähem tundlikud alad ning kasutustaluvusest lähtuvalt on määratud konkreetsed puhkevõimalused ja -tegevused ning meetmed maastikukahjustuste kõrvaldamiseks ja vältimiseks;

- teemaplaneeringus on kavandatud ka alade hooldusmeetmed. Maastikutüüpide järgi on kindlaks määratud niidetavad alad ja need metsaosad, mis vajavad hooldus- või kujundusraiet;

- kergliiklusteede kavandamisel on eelkõige lähtutud olemasolevast teedevõrgust, on määratud teekatenditeks sobivad materjalid ning valgustuse vajadus ja põhimõtted. Teedevõrgu arendamisel on arvestatud liikumispuuetega inimeste vajadustega. Planeeritud on uued kergliikluse ühendusteed, mis oluliselt parandavad ja laiendavad liikumise ja puhkamise võimalusi ning liidavad maastikukaitseala tervikuks.

1. Kehtestada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Osaühingu E-KONSULT koostatud teemaplaneering „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ vastavalt lisadele 1-9. Teemaplaneeringus määratud põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu alusel korraldatakse inimtegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ning tagatakse maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse. Teemaplaneeringus määratud põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas (lisad 1 ja 9) ja joonistel (lisad 2-8).

2. Teemaplaneering „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ täiendab ja täpsustab Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringut“ ja Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2015
otsuse nr 32
LISA 1

Teemaplaneering
„Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“

SISUKORD

1. LÄHTEOLUKORD JA EESMÄRGID.. 4

1.1. Lähteolukord. 4

1.2. Eesmärgid. 4

1.3. Lähteprobleemid. 5

1.4. Lähteküsimused. 6

2. PLANEERINGU LAHENDUS. 6

2.1. Kokkuvõte. 6

2.2. Kirjeldus. 7

2.2.1. Aktiivalad (A) 7

2.2.1.1. Intensiivse kasutusega aktiivalad (A1) 8

2.2.1.1.1. A1-1 Nõmme spordikeskuse ala. 9

2.2.1.1.2. A1-2 Glehni lossi kompleks. 9

2.2.1.1.3. A1-3 Nõlvaalune ala Hüppetornimetsas. 9

2.2.1.1.4. A1-4 Hüppetornide ala. 10

2.2.1.1.5. A1-5 Nõmme keskus. 10

2.2.1.1.6. A1-6 Vanaka mägi 11

2.2.1.1.7. A1-7 Rahumäe. 11

2.2.1.1.8. A1-8 Sütiste metsa liivik. 11

2.2.1.2. Keskmise kasutusega aktiivalad (A2) 12

2.2.2. Loodusalad (L) 12

2.2.2.1. Looduskaitseliste piirangutega alad (L1) 13

2.2.2.1.1. Natura 2000 ala − Rahumäe loodusala. 13

2.2.2.1.2. Glehni pargi allikad. 13

2.2.2.2. Rahustatud loodusalad (L2) 13

2.2.2.2.1. Kuusiku ja Kivinuka mets. 13

2.2.2.2.2. Mustamäe nõlva kasutamise tingimused. 14

2.2.2.3. Puhveralad (L3) 14

2.2.3. Virgestus- ja puhkekohad. 14

2.2.4. Liikumiskorraldus. 15

2.2.4.1. Liikumissuunad. 15

2.2.4.1.1. Ala läbiv kergliiklus. 16

2.2.4.1.2. Alasisene kergliiklus. 16

2.2.4.2. Liikumisradade (kergliiklusteede) liigitus. 16

2.2.4.2.1. Põhirajad. 16

2.2.4.2.1.1. Ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed. 16

2.2.4.2.1.2. Tänavavõrguga seotud kergliiklusteed. 17

2.2.4.2.1.3. Kaitsealasisesed põhirajad. 18

2.2.4.2.2. Tugirajad. 18

2.2.4.2.3. Metsarajad. 19

2.2.4.2.4. Terviserajad. 19

2.2.4.2.5. Matkarajad. 20

2.2.4.2.6. Loodusõpperajad. 21

2.2.4.2.7. Rajad piiratud liikumisvõimega inimestele. 21

2.2.4.3. Ühendused ja läbipääsud. 22

2.2.4.3.1. Tunnelid. 22

2.2.4.3.2. Sillad. 23

2.2.4.3.3. Trepid ja pandused. 23

2.2.4.3.4. Laudteed. 24

2.2.4.4. Liikumisradade varustus. 24

2.2.4.4.1. Suunaviidad. 24

2.2.4.4.2. Infostendid. 24

2.2.4.4.3. Infotahvlid. 25

2.2.4.4.4. Valgustus. 25

2.2.4.4.5. Pingid. 26

2.2.4.5. Liikumistõkked ja kaitsepiirded. 26

2.2.4.5.1. Nõlva piirkond. 26

2.2.4.5.2. Rõõmuallikad. 26

2.2.4.5.3. Parkimistõkked. 26

2.2.4.6. Juurdepääsud ja parkimine. 27

2.2.4.6.1. Juurdepääsud. 27

2.2.4.6.2. Parkimine. 27

2.2.4.6.2.1. Olemasolev parkla. 27

2.2.4.6.2.2. Olemasolev parklaks kohandamata ala. 28

2.2.4.6.2.3. Tänavaäärne parkimisala. 28

2.2.5. Puhkeehitised. 28

2.2.5.1. Vaateplatvorm Nõmme keskuses Hüppetornimetsas. 28

2.2.5.2. Virgestus- ja puhkekohtade rajatised. 29

2.2.5.2.1. V1-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid. 29

2.2.5.2.2. V2-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid. 29

2.2.5.2.3. V3-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid. 29

2.2.5.3. Trepid, laudteed, tõkked ja piirded. 29

2.2.5.4. Tualetid. 29

2.2.5.5. Muud kavandatavad puhkeehitised. 30

2.2.5.5.1. Suusahüppekompleksi olmehoone. 30

2.2.5.6. Piiratud liikumisvõimega inimeste vajaduste arvestamine. 30

2.2.5.6.1. Nõuded puhkeehitistele. 30

2.2.6. Maastikuhooldus. 30

2.2.6.1. Metsad ja kõrghaljastus. 31

2.2.6.2. Vaated ja kujundusraied. 31

2.2.6.2.1. Sütiste mets. 31

2.2.6.2.2. Rahumäe mets. 32

2.2.6.2.3. Hüppetornimets. 32

2.2.6.2.4. Rõõmuallika mets. 32

2.2.6.2.5. Glehni parkmets. 32

2.2.6.2.6. Kivinuka mets. 32

2.2.6.2.7. Kuusiku mets. 32

2.2.6.3. Maastikuehitusvõtted maastikukahjustuste kõrvaldamiseks. 32

2.2.6.4. Haljastuse hooldamise nõuded. 32

2.2.7. Jäätmekäitluse põhimõtted ja tingimused. 33

2.2.8. Ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamise, turvalisuse ja ohutuse tagamise kohta 33

3. TEEMAPLANEERINGU RAKENDAMINE.. 34

4. PLANEERINGU LAHENDUSE KOONDTABEL.. 35

5. TEEMAPLANEERINGU JOONISED.. 38

1. LÄHTEOLUKORD JA EESMÄRGID

1.1. Lähteolukord

Nõmme ja Mustamäe nõlva äärsed metsapargid moodustavad koos Harku parkmetsaga tervikliku rekreatiivala, mille ühine arendamine on nende kasutamise seisukohalt otstarbekas.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loodi 2004. aastal, et kaitsta unikaalset Nõmme ja Mustamäe maastikku - Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allika-alasid ja suure rekreatiivse tähtsusega metsi -, neid uurida ja tutvustada, säilitada linnametsade elurikkust ning luua maastikueeldustele vastavad puhkevõimalused.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitsealuste objektide poolest mitmekesine. Kultuurimälestistest on kaitse all Glehni loss, selle juurde kuuluvad ehitised ja metsapark. Looduskaitse all on nõmmnelgi kasvukohad: Natura 2000 ala Sütiste metsas, Õpiringi kivid Kuusiku metsas ja Glehni pargi allikad Rõõmuallika metsas. Kaitstavatest linnuliikidest pesitsevad Kuusiku metsas kanakull ja väikepistrik, samuti kasvavad seal kaks suurt ja silmapaistvat tamme.

Nagu Pirita jõeoru maastikukaitseala metsad, on ka Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala mets ökoloogilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest aspektist väga väärtuslik ning seda kasutatakse intensiivselt. Siinne maastik ja looduskooslused on aga aktiivse inimtegevuse suhtes tundlikud.

Nõmme-Mustamäe metsi kasutavad läbiümbruses elavad Mustamäe ja Nõmme linnaosa elanikud ja Nõmme spordikeskust külastavad sportlased, tervisesportlased ja puhkajad. Nende päralt on suusa- ja matkarajad, mänguväljakud, palliplatsid ja istekohad. Maastikukaitseala osi ühendab nii üksteisega kui ka ümbritseva linnaga kergliiklustee, mis kulgeb mööda endise kitsarööpmelise raudtee trassi ning millel on sild üle Ehitajate tee ja Tallinna-Keila raudtee ning tunnel Rahumäe tee alt. Lisaks on siin suusahüppetorn ja suusanõlvad, samuti välibasseinid ja spordikeskuse seiklusrada.

Teemaplaneeringu koostamisel võeti aluseks järgmised lähtematerjalid[1]:

· Mustamäe linnaosa üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsus nr 230);

· Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007-2011;

· Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrus nr 176);

· Tallinna üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3);

· Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsus nr 138);

· Eesti Metsakorralduskeskus, 1994, metsakorralduse puistuplaanid ja kirjeldused 1 : 10 000;

· Tallinna aluskaart 1 : 2000;

· katastriüksuste andmebaas (Maa-ameti Geoportaal) 1 : 2000;

· Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, 1999, maakatte andmebaas 1 : 50 000;

· andmebaas „Eesti ürglooduse raamat“, Harjumaa.

Teemaplaneeringu seoseid teiste planeeringutega on põhjalikumalt käsitletud maastikuanalüüsis.

Teemaplaneeringus on asukohtade kirjeldamisel enamasti kasutatud mitteametlikke rahvapäraseid kohanimesid.

1.2. Eesmärgid

Planeeringu üldeesmärk on arendada välja puhkevõimalused, arvestades looduskaitsetingimusi ning võttes aluseks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja[2], kaitsekorralduskava[3] ja planeeritava ala kohta koostatud maastikuanalüüsi.

Teemaplaneeringu lähteülesandes1 on eesmärke täpsustatud.

Planeeringu eesmärk on leida alale parim ruumiline lahendus ja tagada linnas looduskeskkond, et pakkuda linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Planeering on koostatud, et reguleerida inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsmaks ala maastikuväärtust, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku. Kaitsekorralduskava järgi tehtud maastikuanalüüsi alusel on kindlaks määratud ja välja selgitatud inimtegevusele rohkem ja vähem tundlikud alad. Kasutustaluvusest lähtuvalt on määratud konkreetsed puhkevõimalused ja -tegevus ning maastikukahjustuste kõrvaldamise ja vältimise meetmed.

Planeeringu põhiteemad:

1) määrata kindlaks alad ja rajatised, mida võib avalikult kasutada;

2) tähtsustada ja eksponeerida nii looduslikke kui ka ajaloolisi vaatamisväärsusi;

3) analüüsida puhkealale juurdepääsu võimalusi;

4) käsitleda planeeritava ala liikluskorraldust ja hinnata sealjuures parklate kavandamise vajadust.

Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte.

Teemaplaneeringus on kindlaks määratud:

· puhkerajatiste arengusuunad, nende vajadus, iseloom ja asukohad;

· uute kergliiklusteede vajadus ja asukohad;

· olemasolevate teede korrastamise meetmed.

Tähistatud matkaradade ja vaatekohtade loomisel on lähtutud olemasolevast teedevõrgust. Planeeringus on kindlaks määratud sobivad teekattematerjalid ning valgustusvajadus ja -põhimõtted.

Planeeringus on kavandatud ka alade hooldamise meetmed. Maastikutüüpide järgi on kindlaks määratud niidetavad alad ja need metsaosad, mis vajavad hooldus- või kujundusraiet. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega.

Teemaplaneeringu alusel arendatakse Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal välja puhkevõimalused ja korraldatakse muud tegevust, tagades linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitse.

Maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt peab kooskõlastamist vajav tegevus (sh raie) olema kooskõlastatud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kui kaitseala valitsejaga ning Nõmme ja Mustamäe linnaosa valitsusega.

Teemaplaneeringu koostamise käigus korraldati keskkonnamõju strateegiline hindamine.

1.3. Lähteprobleemid

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala maastikuväärtusi ohustab peamiselt korraldamata inimtegevus, mis võib kaasa tuua ala liigsuure kasutuskoormuse, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamise, aga ka eramaadele uute elamupiirkondade ehitamise surve.

Suurele kasutuskoormusele viitab metsa alla tallatud tihe jalgradade võrgustik. Näiteks on maastikukaitseala üks aktiivsemalt kasutatud piirkondi Sütiste mets, mis nõmmnelgi kasvukohana vajab erihoolt ja mille kasutuskoormust tuleks piirata. Rohukamarat ja pinnast kahjustab maastikujalgrattaga sõitmine väljaspool radu ja nõlvadel. Eelnevate uuringuteta ja nõlva kahjustades rajati Hüppetornimetsa lumelaua ja trikiratastega sõitmiseks tehismägi. Omavolilisi kuhjatisi on ka mujal nõlva all. Kuigi maastikukulguriga (ATV) on maastikul sõita keelatud, on seda palju kordi ette tulnud. Liivanõlvade varisemisohtlikkust suurendab koobaste kaevamine. Nõlvaaluste allikate vooluhulk on nõlvapealse hoonestusala ja tänavate kuivendamise ning sademevee ärajuhtimise tõttu märkimisväärselt vähenenud.

Paljud puhkekohad maastikukaitsealal on halvasti varustatud, nende kasutamist ei kontrollita. Palju on omaalgatuslikke pikniku- ja lõkkeplatse. Jäätmemahuteid on vähe ja sageli on needki tühjendamata. Maastikukaitsealal viibida ei ole piisavalt turvaline. Vandaalid lõhuvad inventari, metsa jäetakse jäätmeid. Napib ala tutvustavaid silte ja suunaviitu.

Et sageli tullakse maastikukaitsealale autoga, ei vasta parkimisvõimalused ja -korraldus külastajate suurenenud arvule. Seetõttu on Nõmme kitsad tänavad ja teeääred autodest ummistatud, eriti siis, kui toimub mõni suurem üritus. Maastikukaitseala osad on omavahel halvasti ühendatud, eriti nõlvaaluses piirkonnas. Ehitajate tee ja Kadaka tee tükeldavad ala ning takistavad liiklemist.

Esile toodud probleemide lahendamine ei ole proovikivi mitte ainult teemaplaneeringu koostamises osalejatele, vaid kõigile, kes puutuvad kokku maastikukaitseala kasutamise ja hooldamisega. Planeering on teatud põhimõtetes kokkuleppimise vahend, nende elluviimine sõltub aga osaliste sihipärasest koostööst. Paljud teemaplaneeringus esitatud lahendused ei olegi planeeringu pädevusalas, pigem on need korralduslikud.

1.4. Lähteküsimused

· Kuidas säilitada ühendus maastikukaitseala ja Harku metsa vahel?

· Kuidas ühendada maastikukaitseala tõmbekeskused?

· Kuidas luua soodsad liikumisvõimalused maastikukaitseala eri osade vahel?

· Kuidas hajutada ala kasutuskoormust?

· Missugused on inimeste liikumist reguleerivad ja tegelikud planeeringuvõimalused ja -lahendused?

· Kuidas säilitada maastikuline mitmekesisus ja elurikkus?

· Kuidas eksponeerida kultuuri- ja loodusväärtusi ning luua võimalikele külastusobjektidele arengueeldused?

2. PLANEERINGU LAHENDUS

2.1. Kokkuvõte

Teemaplaneeringus on Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal määratud aktiivse puhkekasutusega aktiivalad (A), mis jagunevad suure ja keskmise koormusega aktiivaladeks. Aktiivalasid teenindavad maastikukaitseala tõmbekeskused, mis on varustatud juurdepääsude, radade võrgustiku ja puhkeehitistega. Aktiivalad omakorda toetavad tõmbekeskusi ning puhkuseks ja terviseliikumiseks kasutatavaid alasid. Suure külastuskoormusega aktiivalad (A1) on seotud mõne maastikukaitseala tõmbekeskusega. Igale aktiivalale on määratud planeerimistingimused. Hajutatud koormusega aktiivalad (A2) paiknevad intensiivse kasutusega alade ümber. Nimetatud alade määramine võimaldab reguleerida tallamisõrnade kooslustega alade kasutuskoormust.

Looduskaitseliste piirangutega aladele (L) ei ole kavandatud aktiivset inimtegevust ning puhketegevus lähtub loodushoiu põhiprintsiibist säilitada elurikkus. Loodusaladel (L1) reguleerivad puhketegevuse kavandamist Natura 2000 ala ja Glehni pargi allikaala kohta kehtestatud piirangud. Rahustatud loodusaladel (L2) on hästi säilinud inimtegevusest puutumatu keskkond, alale on iseloomulik kasvukohatüüpide mitmekesisus. Eraldi on rahustatud alana käsitletud nõlva, eelkõige selle erosioonitundlikkuse tõttu. Puhveralad (L3) on vajalikud tundlike kasvukohatüüpide kaitseks, et säilitada maastikukaitseala eri taimekoosluste ja elupaikade looduslik mitmekesisus.

Virgestus- ja puhkekohad (V) on mitmesuguste puhkeehitiste ja -rajatistega kohad radade ääres või mõnes looduslikult väärtuslikus paigas. Puhkeelementide koosseisu ja hulga järgi jaotatakse virgestus- ja puhkekohad kolme klassi: V1, V2 ja V3.

Liikumisradade süsteemi kavandamisel on teemaplaneeringus lähtutud maastikukaitsealasisesest ja seda läbivast liiklusest. Kaitseala läbivate radade määramisel on teemaplaneeringus arvestatud väljakujunenud liikumissuundi. Planeeringu lahenduse kohaselt toetavad läbivat liiklust põhirajad. Liiklemine maastikukaitseala sees ja tõmbekeskuste vahel, sh tervisesport, matkamine, huvi- või õppetegevus, on jaotatud põhi- ja tugiradade ning ka metsaradade vahel. Põhiradadega luuakse tõhusad, paljudele kasutajarühmadele mõeldud liikumisvõimalused, et väheneks rajavälise ala ja looduslike pinnaseteede võrgustiku tallamiskoormus. Enamik tugiradu on loodusliku pinnakattega, sissetallatud rajad, mis on kujunenud peamiste liikumissuundade järgi. Tugiradade valikul on lähtutud põhimõttest, et maastikukaitsealal liikleja jõuaks sihtpunkti optimaalse ajaga. Sel viisil saab vähendada väikeste metsaradade kasutuskoormust. Planeeringu lahenduse põhijoonisel ei ole metsaradu kajastatud.

Terviserajad on vabas õhus lõõgastujate või virgestussportlaste vajadustele vastavad, tehniliselt ette valmistatud ja hooldatavad pinnakattega rajad. Suusarajad on hooldatavad terviserajad, mida talvel kasutatakse ainult suusatamiseks ning teistel aastaaegadel nii jalutamiseks, jooksmiseks kui ka maastikurattaga sõitmiseks. Matkarada on looduses märgistatud liikumisrada, mille eesmärk on tutvustada maastikukaitseala loodust, eksponeerida loodus- ja kultuuriväärtusi ning pakkuda emotsionaalset vaheldust. Planeeringus on kajastatud sobivad alad, kuhu rajada loodusõpperada(sid). Loodusõpperada on looduses märgistatud liikumisrada, kus paiknevad vaatluspunktid ja infotahvlid.

Teemaplaneeringus on ette nähtud rajad ja ühendused, mis arvestavad nii piiratud liikumisvõimega inimeste (vaegliikujate) kui ka laste ja eakate inimeste vajadusi.

Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek rajada kergliiklustunnelid või -sillad maastikukaitsealale kohtadesse, kus põhirada ristub terviseraja või tänavaga. Et tagada põhilahenduse toimimine, on kavandatud Hüppetornimetsa ja Sütiste metsa kergliiklusradu Ehitajate tee alt ühendav kergliiklustunnel. Et tagada Hüppetorni- ja Rõõmuallika metsa nõlvaalune ühendus, kavandatakse Raja tänavat Alliksoo tänava nurgalt Trepi tänavaga ühendav rada nõlvale toetuva sillana. Teemaplaneeringuga on ette nähtud võimalus rajada kergliiklusteede ja suusaradade ristumise kohtadesse kergliiklussild.

Planeeringus esitatakse treppide ja panduste, laudteede ja liikumisradade varustuse kavandamise tingimused ning kirjeldatakse infostendide ja viitade süsteemi. Teemaplaneeringus on kavandatud radade ja puhkealade valgustus. Esmajärjekorras tuleb valgustada põhisuunad, mida kasutatakse liikumiseks linnaosade vahel, ja seejärel kaitsealasisesed rajad. Terviseradadest on valgustus kavandatud nii hooldatavatele suusaradadele kui ka teistele tervisespordiradadele. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radu toetavad ühendused ja läbipääsud, nagu trepid, tunnelid ja sillad. Kindlaks on määratud ka vaatekohtade kavandamise tingimused.

Teemaplaneeringus on ette nähtud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühistranspordi või autoga. Planeeringus on eelistatud kaht esimest liikumisviisi. Maastikukaitseala kasutajatele on teemaplaneeringus näidatud võimalikud parkimisalad. Parkimiskohtade arvu suurendamiseks on teemaplaneeringus tehtud ettepanek rajada kolm uut tänavaäärset parkimisala ning kaaluda tänavaäärsete parkimiskohtade juurderajamist, tellides enne ka keskkonnamõju hindamise.

Teemaplaneeringus on kindlaks määratud metsade ja kõrghaljastuse hooldustööde põhimõtted metsaalade kaupa. Nõlvalt avanevad kaugvaated tuleb säilitada ja vajaduse korral avada. Kirjeldatud on haljastuse hooldamise nõudeid Tallinna linna haljastute hoolduse nõuete kohaselt.

Nõlvade puhul tuleb maastikuehituslike hooldusvõtete aluseks võtta kaitsekorralduskava. Kindlaks on määratud erosioonikaitse, rajatavate maastikuehitiste materjali ja konstruktsiooni valiku ning maastikukahjustuste jälgimise üldised kriteeriumid. Teemaplaneeringus nähakse ette tõkete rajamine kohtadesse, kus on vaja läbipääs füüsiliselt takistada ja kasutajad tundlikelt aladelt eemale suunata.

Planeeringus on käsitletud linnakeskkonna kuritegevusriski ennetamise meetmeid ja on seatud turvalisuse suurendamise tingimused.

2.2. Kirjeldus

2.2.1. Aktiivalad (A)

Teemaplaneeringus määratud aktiivse puhkekasutusega alad jagunevad intensiivse ja keskmise kasutusega aktiivaladeks (vt lisa 2 joonis I-1).

Aktiivalade eesmärk on:

· luua maastikukaitseala külastajatele mitmekülgsed puhkamisvõimalused,

· reguleerida planeeringu tingimuste kaudu ala kasutuskoormust ning

· hoida ära ja parandada alade ettevalmistuse kaudu maastikukahjustusi.

Aktiivalasid toetavad maastikukaitseala tõmbekeskused, mis on varustatud vajalike juurdepääsude, radade võrgustiku ja puhkeehitistega, nagu tervisespordirajatised, istepingid, valgustus, mänguväljakud, infotahvlid ja -stendid, suunaviidad, tualetid ja infopunktid.

Aktiivalade kindlaksmääramisel on lähtutud põhimõttest, et tõhusalt toimivana tuleb säilitada kohad, mis eelduste ja võimaluste piires toetavad väljakujunenud, aktiivselt kasutatavaid tõmbekeskusi ning puhkuseks ja terviseliikumiseks kasutatavaid alasid. Aktiivalad aitavad korrastada ala praegust kasutamist, reguleerida kasutuskoormust ja seada maastiku- ja looduskaitse nõuete kohaseid tingimusi.

Üldtingimused

Aktiivaladel puhkevõimaluste kavandamisel tuleb arvestada maastiku- ja looduskaitse nõudeid.

Kavandatav radade süsteem toetab võimalikult mitmekesiseid liikumisviise - jalutamine, jooksmine, suusatamine, rattasõit ja kepikõnd - ning seal on võimalik liikuda ka piiratud liikumisvõimega inimestel. Samuti hoiab see ära liikumiskoormusest põhjustatud maastikukahjustuste tekkimise.

Et tagada hea juurdepääs alale ja hõlbustada selle kasutamist puhkealana, tuleb:

· siduda ülelinnalised ja tänavavõrguga seotud kergliiklusteed aktiivalaga;

· korraldada piisav ühistranspordiühendus lähipiirkonnas;

· võimaldada parkida aktiivala läheduses, tõmbekeskuses või selle vahetus naabruses;

· märgistada aktiivalale viivate radade algus ning radade olulised ristumiskohad suunaviitade ja infostendidega (maastikukaitseala ja heakorraeeskirja tutvustavad stendid);

· näha ette massiürituste korraldamise alad;

· aktiivaladele kavandada ning rajada vajadust mööda ja maastikueelduste kohaselt V1-, V2- ja V3-klassi virgestus- ja puhkekohad;

· valgustada intensiivse kasutusega alad (A1), põhirajad ning virgestus- ja puhkekohad;

· näha ette ala pidev järelevalve;

· täpsustada maastiku- ja metsahoolduse põhimõtteid;

· täpsustada jäätmekäitluse korraldust.

Tegevustingimused aktiivalal

· Alale on võimalik kavandada piknikukohad, mille juures tuleb tagada heakord.

· Grillimisvõimaluse võib korraldada vaid selleks ettevalmistatud kohta(desse), kusjuures tuleb täita tuleohutusnõudeid ja tagada heakord (vt ptk 2.2.3 „Virgestus- ja puhkekohad“).

· Pikniku- ja grillimiskohtade rajamine tuleb kooskõlastada maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt.

Aktiivalad jagunevad intensiivse (A1) ja keskmise kasutusega (A2) aktiivaladeks.

2.2.1.1. Intensiivse kasutusega aktiivalad (A1)

Intensiivse kasutusega aktiivalad (A1) on suure külastuskoormusega alad, mis on seotud maastikukaitseala mõne tõmbekeskusega. A1-aladeks on valdavalt määratud alad, mida külastab suur hulk kasutajaid ja millel on keskusele omased tunnused, näiteks tõmbekeskuste olemasolu, toimiv taristu, virgestus- ja puhkeehitised, ning mis paiknevad olulistel liikumissuundadel (vt lisa 2 joonis I-1).

Tingimused

· Reguleerida ala kasutuskoormust maastiku- ja looduskaitse tingimuste kohaselt.

· Tagada hea juurdepääs alale, st valmistada kergliiklejatele ette rajad, mis on ühendatud ühistranspordipeatustega ja tagavad juurdepääsu parkimiskohta kas maastikukaitseala ääres või ala tõmbekeskuse vahetus läheduses.

· Kui soovitakse korraldada rahvarohkeid üritusi, siis tuleb parkimiskohtade määramisel arvestada võimalikku aktiivala kasutajate hulka ala kasutusotstarbe järgi ja kooskõlas maastiku võimalustega.

· Suuremate tõmbekeskuste (Nõmme spordikeskus, hüppetornide ala, Nõmme keskusega külgnev ala) vahetusse lähedusse tuleb kavandada parkimisvõimalused, infopunktid ja tualetid.

· Paigaldada alale infostendid, millel antakse ülevaade maastikukaitsealast ja kasutaja asukohast ning vahendatakse üldteavet võimalikest maastikukaitsealal liikumise marsruutidest ning ala kaitse- ja kasutuseeskirjast.

· Paigaldada alale tõmbekeskuste, infopunktide ja tualettide juurde suunavad viidad.

· Paigaldada alale jäätmemahutid, arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ning tagada selle toimimine, võimaldada jäätmeid ja pakendeid eraldi koguda.

· Ala peab pimedal ajal olema aasta ringi valgustatud.

· Tagada pidev järelevalve (võimaluse korral palgata pargivaht, vajaduse korral rakendada videovalvet).

· Näha ette ürituste korraldamise kohad, et võimaldada koolidel, lasteaedadel ja treeningrühmadel sportida, samuti määrata kindlaks pere- ja lastemänguväljakute asukohad.

Teemaplaneeringu kohaselt on intensiivse kasutusega alad Nõmme spordikeskuse ala (A1-1), Glehni lossi ümbrus (A1-2), Raja tänava äärne nõlvaalune ala Hüppetornimetsas (A1-3), hüppetornide ala (A1-4), Nõmme keskus (A1-5), nn Vanaka mägi (A1-6), Rahumäe mets (A1-7) ja Sütiste metsa liivik (A1-8) (vt lisa 2 joonis I-1).

2.2.1.1.1. A1-1 Nõmme spordikeskuse ala

Nõmme spordikeskus on mitmekülgsete sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega kompleks.

Teemaplaneeringus ei ole Nõmme spordikeskuse alale spordirajatiste kavandamiseks seatud lisapiiranguid (vt lisa 6 joonis I-5).

Tingimused

· Tagada spordikeskuse parkimisalal külastajatele piisavalt parkimiskohti, sh korraldada maastikukaitsealale viivate radade alguses parkimiskohad liikumispuudega inimeste sõidukitele.

· Võimaldada Nõmme spordikeskuse parkimisala kasutada ka maastikukaitsealal korraldatavate rahvaürituste ajal.

· Nõmme spordikeskuse territooriumile on võimalik rajada pikniku- ja grillimiskohti, järgides tuleohutusnõudeid.

· Luua spordikeskuse alale maastikukaitseala infopunkt, sh infostendid ja -tahvlid, istumisvõimalused ja suunaviidad.

· Luua avaliku tualeti kasutamise võimalus ja kaaluda maastikukaitseala külastajatele pesemisvõimaluse loomist.

2.2.1.1.2. A1-2 Glehni lossi kompleks

Glehni lossi kompleksi kuuluvad Glehni loss ja parkmets, vaatetorn, palmimaja ning skulptuurid. Teemaplaneeringus ei ole A1-2 aktiivalale kavandatud muud olulise mõjuga puhketegevust. Teemaplaneeringus on ette nähtud vajadus avada vaade Glehni lossile ja nõlvalt vaated ümbrusele (vt lisa 6 joonis I-5).

Tingimused

· Koostada Glehni parkmetsa terviklik maastikuarhitektuuriline lahendus, millega siduda üksikelemendid kujunduslikuks tervikuks, täpsustada tegevusvõimalusi ja nendeks vajalikke eeldusi, samuti määrata kindlaks lisarajatiste paigutus ja kujundus.

· Paigaldada vaatamisväärsuste juurde (loss, vaatetorn, palmimaja, skulptuurid) infotahvlid.

· Märgistada rajad suunaviitadega, et vähendada võimalikult palju loodusalal väljaspool radasid liikumist.

· Luua Glehni lossi, trepistiku ja teiste pargielementide terviklik valgustuslahendus, mis sobiks arhitektuuriga, tooks esile selle eripära ja moodustaks ümbritseva keskkonnaga toimiva terviku.

· Paigaldada rajale vajaduse korral liikumist suunavad piirded.

· Ümbritseda kuklasepesad kaitsepiiretega.

· Luua põhiraja lähedusse virgestus- ja puhkekoht.

· Glehni lossi juures olev parkimisala reserveerida eelkõige piiratud liikumisvõimega inimestele ja ala teenindavatele sõidukitele.

· Ürituste korraldamisel A1-2 alal (peamiselt Glehni lossis) lahendada parkimine läheduses paiknevate tänavate ääres.

· Vaadete avamiseks piirata ja harvendada nõlval puistaimede looduslikku uuendust.

2.2.1.1.3. A1-3 Nõlvaalune ala Hüppetornimetsas

Teemaplaneeringuga määratud A1-3 aktiivala Raja tänava läheduses Hüppetornimetsas paikneb oluliste ühenduste ja radade läheduses (kavandatud Trepi tänava ühendussild, kavandatav trepp nn Gaasitrassi mäel (ka „Kõrgepea“ mägi) ja Ehitajate tee kergliiklustunneliga ühendatud põhirada).

Aktiivalale kavandatakse virgestus- ja puhkekoht, mille juurde kuuluvad oluliste puhkeehitistena pereväljak - mängu- ja jõuväljak -, laud, istepingid ja infostend (vt lisa 7 joonis I-6).

Tingimused

· Põhiraja kõrvale rajada virgestus- ja puhkekoht.

· Koondada liikumine radadele ja selleks kohandatud aladele.

· Paigaldada radadele ning virgestus- ja puhkekohta vajalikud elemendid, nagu viidad, infostendid ja -tahvlid, istepingid, jäätmemahutid (soovitatavalt jäätmete liigiti kogumise võimalusega).

· Rajada Raja tn äärde piiritletud alale, võimalikult põhiradade sõlmpunkti lähedale, vaid mõni üksik invaparkimiskoht. Ülejäänud Raja tn ala piirata tõketega, et vältida autode pääsu metsa alla.

· Keelata sõita jalgratastega nõlva radadel, mis ei ole selleks ette nähtud.

· Kõrvaldada maastikukahjustused.

2.2.1.1.4. A1-4 Hüppetornide ala

Hüppetornide ala on spordikompleks Mustamäe nõlval, kuhu kuuluvad suusahüppetornid, slaalomi- ja lumerõngarada. Alale on kavandatud lumelaudurite ala (vt lisa 7 joonis I-6) ja kompleksi teenindav olmehoone avaliku vaateplatvormiga.

Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek rajada kavandatava olmehoone juurde lisatõstuk, mis loob piiratud liikumisvõimega inimestele võimaluse liikuda nõlvalt üles. Hüppemäe laskumisala taga on võimalik asukoht, kuhu rajada kunstlume tootmiseks vajaliku vee kogumise tiik.

Maastikukaitseala kasutajatele mõeldud lisaparkimiskohad on kavandatud Vana-Mustamäe tänava äärde. Planeeringuga on tehtud ettepanek rajada parkla väljapoole kaitseala Hiiu keskusse, kergliiklustee, Vääna tänava ja Pärnu maantee ristmiku lähedusse.

Tingimused

· Tellida hüppetornide alale kunstlume tootmiseks veekogumistiigi rajamise kohta eksperdiarvamus.

· Tiigi asukoht, suurus ja konstruktsioon lahendada keskkonnatingimuste alusel koostatava projektiga.

· Rajada olmehoone krundile avalik parkla, mis on mõeldud olmehoone, sh kohviku külastajatele.

· Avalike parkimisvõimaluste laiendamiseks kavandada Vana-Mustamäe tänava äärde lisaparkimiskohad.

· Tänavaäärne parkimisala piirata tõketega, et takistada mootorsõidukite pääs maastikukaitsealale.

· Parklates näha ette kohad liikumispuudega inimeste sõidukitele.

· Rajada olmehoone lähedale maastikukaitseala infopunkt, sh infostendid ja -tahvlid ning suunaviidad.

· Tõstuki kavandamisel arvestada piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega (juurdepääsud, tõstuki mõõtmed jms).

· Suure hüppetorni rekonstrueerimisel arvestada avaliku huviga kasutada seda vaatetornina (tõstuk gruppidele).

· Seikluspargi rajamine on võimalik ainult aadressil Vana-Mustamäe 16 asuva kinnistu piires, kusjuures tuleb kinni pidada maastikueeldustest.

· Olmehoonesse ette näha avalik tualett.

2.2.1.1.5. A1-5 Nõmme keskus

Maastikukaitseala osi ühendav kergliiklussild (TTÜ sild), vaateplatvorm, Glehni kuju ümbrus, parklate ja Nõmme keskuse (sh Nõmme turg) naabrus kujundavad A1-5 alast maastikukaitseala olulise tõmbekeskuse - maastikukaitseala ning Nõmme ja Mustamäe vahelise värava (vt lisa 8 joonis I-7).

Alale on teemaplaneeringuga kavandatud vaateplatvorm Hüppetornimetsa nõlvale ning virgestus- ja puhkekoht Hüppetornimetsa.

Tingimused

· Vähendada, vältida ja kõrvaldada maastikukahjustusi.

· Rajada nõlval liikumiseks kohandatud radade süsteem, sh vajaduse korral trepid, terrassid ja laudteed.

· Ühendada Glehni kuju ala ja nõlval paiknev platvorm radadega.

· Lahendada üleminekud kergliiklussillalt maastikukaitsealale (Hüppetorni- ja Sütiste metsa) viisil, mis on kasutajatele mugav ja väldib maastikukahjustusi.

· Hüppetornimetsa põhiraja äärde rajada eri vanuserühmadele mõeldud virgestus- ja puhkekoht.

· Rajad ning virgestus- ja puhkekoht varustada vajalike elementidega, nagu viidad, infostendid ja -tahvlid, istepingid, jäätmemahutid (soovitatavalt olmejäätmete ja pakendite eraldi kogumise võimalusega).

2.2.1.1.6. A1-6 Vanaka mägi

Teemaplaneeringus on Vanaka mägi kavandatud talvisel ajal kasutamiseks peamiselt kelgu- ja laskumisnõlvana ning lumeta ajal tervisespordiks (jooksmine, kepikõnd, nõlvatõus) (vt lisa 8 joonis I-7).

Tingimused

· Liivikul tuleb liikuda hajutatult ja katendiga radu ei rajata.

· Rajada nõlvale pimedaks ajaks valgustus kogu kasutatavas ulatuses, nõlvale ja selle alla paigutada prožektorid selliselt, et laskujaid ei pimestataks.

· Ohutuse tagamiseks paigaldada kelgunõlva äärde vajaduse korral pehmed kaitsepiirded või rajada nõlva külgedele ja alla liikumist suunavad vallid.

· Maastikuhooldusel võtta vajaduse korral maha puud, millest kelgu- ja laskumisnõlva kasutajaid ei ole võimalik mööda suunata, ja aidata muul moel nõlva kasutajatele ohutuks muuta.

· Nõlva alla, laskumisnõlvast ohutusse kaugusesse, paigutada infostend, jäätmemahuti, istepingid ja infotahvel ülevaatega Vanaka mäe kujunemisloost.

2.2.1.1.7. A1-7 Rahumäe

A1-7 aktiivala eesmärk on kasutada Rahumäe metsa jätkuvalt alana, kus on võimalik korraldada kohase kasutajahulgaga üritusi (koolide sporditunnid ja võistlused).

Rahumäe metsale on iseloomulik intensiivne organiseerimata tallamiskoormus, ka korraldatakse siin koolide spordipäevi. Kuna Rahumäe metsa kasvukohatüübid on suhteliselt tallamisõrnad, siis tuleb teemaplaneeringu kohaselt suurema tallamismõjuga tegevusi korralda kohtades, mis on loodusliku pinnakatte kahjustamise suhtes vähem tundlikud või kaitstud.

A1-7 on lahtise liivaga valgusküllane ala, mida saab kasutada nii puhke- kui ka virgestustegevuseks. Liiviku kinnikasvamise vältimiseks sobib alale mõõdukas tallamiskoormus. Alale jääb ka põhiraja (trepi) ja tugiraja ristumiskoht nõlval, kuhu on otstarbekas rajada V2-klassi virgestus- ja puhkekoht (vt ptk 2.2.3 „Virgestus- ja puhkekohad“).

Tingimused

· Koormuse hajutamiseks vältida ürituste (treening- ja koolispordiüritused) sattumist ühele ajale.

· Tallamiskoormuse piiramiseks mitte korraldada aktiivalal spordiüritusi, millest võtab osa üle 200 inimese.

· Rajad ja V2-klassi virgestus- ja puhkekoht varustada vajalike elementidega, nagu viidad, infostendid ja -tahvlid, istepingid, lauad ja jäätmemahutid.

2.2.1.1.8. A1-8 Sütiste metsa liivik

Sütiste metsa liivikule määratud aktiivala on intensiivselt kasutatav liikumisala ning lahtise liiva tõttu ka populaarne puhkekoht. Samas jääb A1-8 aktiivala peamiselt Natura 2000 alasse, mille eesmärk on säilitada nõmmnelgi kasvukohad.

Natura 2000 alale seatud kaitsetingimuste kohaselt on nõmmnelgi kasvukohtade kestmiseks alale vajalik mõõdukas tallamine. Teemaplaneeringu kohaselt on liivikul soovitatav liikuda hajutatult ning kasutada seda vähest liikumist nõudvaks tegevuseks, nagu pikniku pidamine ja päevitamine.

Tingimused

· Puhkevõimaluste loomisel lähtuda Natura 2000 alale seatud kaitsetingimustest.

· Liivikul tuleb liikuda hajutatult, katendiga radu ei rajata.

· Vajaduse korral rajada liivikule viivad laudteed ja nõlvale trepp piiratud liikumisvõimega inimestele, sh lapsevankriga liikujatele.

· Alale paigaldada viidad, infostendid ja jäätmemahutid (sh koerte väljaheidete kogumiseks) ning liivikut tutvustav infotahvel.

· Tallamiskoormuse piiramiseks mitte korraldada aktiivalal spordiüritusi üle 200 inimesele.

2.2.1.2. Keskmise kasutusega aktiivalad (A2)

Keskmise kasutusega aktiivalad (A2) on hajutatud koormusega, need paiknevad intensiivse kasutusega alade ümber. Aktiivalade kindlaksmääramine võimaldab reguleerida tallamisõrnade koosluste kasvualade kasutuskoormust. Tegevus lähtub eelkõige olemasolevatest teedest ja radadest, sellega vähendatakse tallamiskoormust radade kõrval.

Teemaplaneeringus määratud A2-alad on (vt lisa 2 joonis I-1):

· Sütiste ja Rahumäe mets;

· Hüppetornimets;

· Glehni park.

Sütiste ja Rahumäe metsa ning Glehni parki on kavandatud radade süsteem, et vähendada aktiivala kasutuskoormust radadevälisel alal. Süsteem koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest, luues soodsad liikumistingimused kõikidele kasutajarühmadele, sh piiratud liikumisvõimega inimestele.

Hüppetornimetsa kasutuskoormust vähendab kasvukohatüüpide poolest mitmekesine maastik, kus väikesed luitevallid vahelduvad niiskemate ja soiste (osaliselt kuivendatud) luidetevaheliste lohkudega. Teemaplaneeringus on ette nähtud, et ka edaspidi lähtutakse Hüppetornimetsa kasutamisel olemasolevast radade süsteemist, radadele on määratud teeklassid (põhi-, tugi- ja terviserajad).

Tingimused

· Suunata liikumine peamiselt ettevalmistatud põhi- ja tugiradadele, sh tervise-, matka- ja loodusõpperajad.

· Tellida hüppetornide ja Glehni pargi alale kunstlume tootmiseks veekogumistiigi rajamise kohta eksperdiarvamus.

· Parkimisalad kavandada põhiradade vahetusse lähedusse ja maastikukaitsealale viivate radade algusesse.

· Maastikukaitsealale viivate radade algusesse paigaldada suunaviidad, infostendid ja jäätmemahutid.

· Paigaldada maastikukaitsealale infostendid, millel on üldteave liikumisteede kohta, ala kaitse- ja kasutuseeskiri ning kaart.

· Paigaldada alale lähimate tõmbekeskuste, infopunktide, tualettide jt objektide poole suunavad viidad.

· Paigaldada alale jäätmemahutid, arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetega ning tagada selle toimimine, võimaldada jäätmeid ja pakendeid eraldi koguda.

· Puhketegevuste kavandamisel arvestada A1-aktiivala kasutajate vajadustega.

· Alale on kavandatud V2- ja V3-klassi puhke- ja virgestuskohad (vt ptk 2.2.3 „Virgestus- ja puhkekohad“).

2.2.2. Loodusalad (L)

Loodusaladele ei ole aktiivset inimtegevust kavandatud. Puhketegevus lähtub eelkõige loodushoiu põhiprintsiibist säilitada elurikkus. Teemaplaneeringus ei ole loodusaladele kavandatud uusi puhkevõimalusi, kuna need võiksid vähendada keskkonna looduslikkust.

Loodusalad on vajalikud, et säilitada maastikukaitseala looduslik mitmekesisus, hoida kaitse all olevaid objekte ja tagada loomulik veerežiim. Loodusalade elurikkuse säilimist on soodustanud ala väike kasutuskoormus, mis peamiselt on tulenenud sellest, et alale on raske ligi pääseda ja seda on halb läbida. Looduslike tingimuste poolest ei sobi alad puhkealaks.

Teemaplaneeringus on loodusalad loodusliku keskkonna säilitamise eesmärkide järgi jaotatud kolme kategooriasse (vt lisa 2 joonis I-1):

· looduskaitseliste piirangutega alad (L1);

· rahustatud loodusalad (L2);

· puhveralad (L3).

2.2.2.1. Looduskaitseliste piirangutega alad (L1)

Looduskaitseliste piirangutega aladel (L1) reguleerivad puhketegevuse kavandamist Natura 2000 ala ja Glehni pargi allikaala piirangud. Puhkevõimaluste planeerimisel lähtuda alale, liigile ja objektile seatud kaitsetingimustest.

2.2.2.1.1. Natura 2000 ala − Rahumäe loodusala

Sütiste metsa idaosas paikneb 16 ha suurune Natura 2000 loodusala (Rahumäe loodusala) nõmmnelgi (Dianthus arenarius) kasvukoha kaitseks. Rahumäe Natura 2000 alal kehtib maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning järgitakse looduskaitseseadusest tulenevaid ja Euroopa Liidu loodusdirektiivil põhinevaid liigikaitse nõudeid.

Tingimused

· Puhkevõimaluste planeerimisel lähtuda Natura 2000 alale seatud kaitsetingimustest.

· Ala varustada koerte väljaheidete kogumiseks vajalike jäätmemahutitega.

· Tallamiskoormuse piiramiseks ei ole lubatud Natura 2000 alale kavandada spordiüritusi, millest võtab osa üle 200 inimese.

2.2.2.1.2. Glehni pargi allikad

Glehni pargi allikad asuvad Rõõmuallika metsas Mustamäe nõlva all ja kuuluvad koos Glehni pargiga looduskaitse alla. Allikatest on kõige suurem külastuskoormus Rõõmuallikal, mis on maastikukaitseala oluline vaatamisväärsus.

Allikate lähiümbruse niiske pinnas on õrn - ei allikate ümbruse ega survelise põhjaveega alade pehme muld ei talu tallamist.

Tingimused

· Rajada allikate ümber piirded, et peatada suur tallamiskoormus, ning keelata allikate vahetus läheduses liikumine.

· Säilitada allikate ala puutumatuna, et seal toimuksid üksnes looduslikud protsessid.

· Glehni pargi allikate eksponeerimisel vaatamisväärsusena rajada pinnase kahjustamise vältimiseks laudteed või piirded.

2.2.2.2. Rahustatud loodusalad (L2)

Rahustatud loodusaladel (L2) on hästi säilinud inimtegevusest puutumatu looduskeskkond ning neile on iseloomulik kasvukohatüüpide mitmekesisus. Eraldi käsitletakse rahustatud alana nõlva, eelkõige selle erosioonitundlikkuse tõttu. Rahustatud alade hoidmine võimalikult puutumatuna on oluline nende terviklikkuse ja mitmekesisuse säilitamiseks. Rahustatud loodusalade puhkevõimaluste esmaeesmärk on eksponeerida ala looduslikku mitmekesisust ja väärtust ning suurendada selle kaudu inimeste keskkonnateadlikkust.

Teemaplaneeringu kohaselt on rahustatud loodusalad Kuusiku ja Kivinuka mets ning Mustamäe nõlv (vt lisa 2 joonis I-1).

Metsad on väärtuslikud eelkõige kasvukohatüüpide rohkuse tõttu. Osa Kuusiku metsast on laanemets - Eesti tüüpiline metsakooslus. Nii Kuusiku kui ka Kivinuka metsa on inimesel raske läbida, sest mõlemas esineb lodumetsadele omaseid liigniiskeid kohti. Puhkevõimalustena on Kuusiku ja Kivinuka metsa kavas luua loodusõppe- ja matkarajad.

Mustamäe nõlv on maastikukaitseala unikaalne väärtus, mille kasutuskoormus on samas väga suur. Arvestades nõlva erosioonitundlikkust, määratakse nõlv teemaplaneeringus rahustatud loodusalaks.

2.2.2.2.1. Kuusiku ja Kivinuka mets

Tingimused

· Looduskasutus ei tohi ületada kasvukohatüüpide mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks vajalikku taluvuspiiri.

· Alale ei planeerita olulise inimmõjuga puhkeobjekte.

· Puhkevõimalustena näha ette eelkõige selline tegevus, mis ei kahjusta koosluste kasvukohatingimusi ega vähenda elurikkust. Alal tuleb säilitada tasakaal loodushoiu ja ala kasutamise vahel.

· Puhkevõimalustena näha ette matka- ja loodusõpperadu.

· Matka- ja loodusõpperadade äärde ning nende alg- ja lõpp-punktidesse paigaldada suunaviidad ning infostendid ja -tahvlid.

2.2.2.2.2. Mustamäe nõlva kasutamise tingimused

· Puhketegevus nõlval kavandada vaid selleks ette nähtud radadel ja kohtades, arvestades nõlva kaitsetingimustega.

· Selgitada välja toestamist vajavad ja erosiooniohuga nõlvaalad.

· Kindlustada nõlva vajadust mööda ja võimaluste kohaselt, et vältida pindmist erosiooni (maastikuehitusvõtted: tugiseinad, geotekstiil ja -võrgud; haljastusmeetmed: madalad põõsad, pinnakattetaimed, orgaaniline materjal).

· Rajada tõkked, et takistada inimeste liikumist erosiooniohuga kohtades.

· Kavandada kaitsepiirded, et tagada alal liikujate ohutus.

· Nõlval on keelatud sõita jalgratastega (sh mägijalgrattad) selleks mitte ette nähtud radadel.

· Kaaluda projektipõhiselt koos Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, kaitseala valitseja (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon), Nõmme Linnaosa Valitsuse ja muude huvirühmadega mägijalgrataste raja tähistamise ja rajamise võimalikkust, lähtudes keskkonnatingimusi täpsustavast eksperdiarvamusest.

· Intensiivse kasutusega aktiivalad nõlval tuleb kasutuseks ette valmistada nõlva kaitsetingimuste kohaselt.

· Puhke- ja maastikuehitised rajada nõlvale projekti alusel.

· Nõlvale on lubatud kavandada matka- ja loodusõpperadu väljaspool teemaplaneeringus kavandatud põhi-, tugi- ja terviseradu, kuid nii, et see ei kahjustaks nõlva.

2.2.2.3. Puhveralad (L3)

Puhveralad on vajalikud tundlike kasvukohatüüpide kaitseks, et säilitada maastikukaitsealal looduslik mitmekesisus. Puhverala eesmärk on tagada maastikukaitsealal, sh aktiivaladel, eri taimekoosluste ja elupaikade mitmekesisus. Puhverala kasvukohatüübid aitavad tagada mitmekesiste loodusprotsesside kestmise nii puhverala sees kui ka seda ümbritsevatel aladel, olles seetõttu olulised looduskeskkonna mõjutajad maastikukaitsealal laiemalt. Puhveralad on peamiselt liigniisked luidetevahelised nõod, mille pinnas ja mitmekesine taimekooslus (lodustuvad kooslused) muudavad need palu- ja nõmmekooslustega võrreldes raskemini läbipääsetavaks, seetõttu on inimtegevuse mõju puhveralal väiksem. Kuna puhverala vaheldub valdavalt aktiivaladega, siis ei ole ka vaja kavandada puhveraladele täiendavat puhketegevust.

Teemaplaneering määrab puhveralad Sütiste, Hüppetorni- ja Rõõmuallika metsas (vt lisa 2 joonis I-1).

Tingimused

· Puhkevõimalustena näha ette tegevus, mis ei kahjusta koosluste kasvukohta ja -tingimusi ega vähenda elurikkust.

· Puhveraladel on lubatud liikuda ainult mööda radu ja radadele sobival viisil.

· Liikumisrajad rajada nõgudevaheliste luitevallide peale.

· Radade äärde paigutada infotahvlid, millel on kirjeldatud ala elurikkust ja vajadust säilitada ala puhveralana, et suunata inimesi jääma olemasolevatele radadele.

· Radade äärde paigaldada samasugune varustus (pingid, jäätmemahutid, suunaviidad, infostendid ja -tahvlid, tõkked, kaitsepiirded) nagu ülejäänud maastikukaitsealal (vt ptk 2.2.4.4 „Liikumisradade varustus“).

· V1- ja V2-klassi puhke- ja virgestuskohti puhveralale ei kavandata.

2.2.3. Virgestus- ja puhkekohad

Virgestus- ja puhkekohad on puhkerajatiste ja -elementidega kohad radade ääres või mõnes looduslikult väärtuslikus paigas. Virgestus- ja puhkekohad loovad maastikukaitsealal liiklejatele võimaluse teha pikem või hetkeline puhkepaus, pidada piknikku, sportida ja istuda.

Puhkeelementide koosseisu ja hulga järgi jaotatakse need kolme klassi: V1, V2 ja V3 (vt lisa 2 joonis I-1).

V1 - maastikukaitseala tõmbekeskuse juurde kuuluv oluline puhkekompleks, kus võib olla piknikukoht (lauad ja istepingid), jõuväljak ja lastemänguväljak. Samuti peab kompleksis olema infopunkt, tualett ja jäätmemahutid.

V2 - raja ääres paiknev virgestus- ja puhkekoht, mis koosneb 2-3 istepingist ning lauast, mängu- ja/või spordiväljakust, infotahvlist ja jäätmemahutitest.

V3 - raja ääres või looduslikult kaunis kohas paiknev puhkekoht, mis koosneb 1-2 istepingist ja jäätmemahutist, infotahvlist või grillimisalusest (vt ka ptk 2.2.1 „Üldtingimused“).

Tingimused

· V1- ja V2-klassi puhkekohad kavandada aktiivaladele ning väiksemad, V3-klassi puhkekohad nii aktiiv- kui ka loodusaladele.

· Virgestus- ja puhkekohad kavandada radade, vaatamisväärsuste ja parklate lähedusse ning looduskaunitesse kohtadesse.

· Asukoha valikul võtta väärtustena arvesse privaatsust, vaadet, avatust päikesele ja varjatust tuule eest.

· Puhkekohad peavad olema piiratud liikumisvõimega inimestele kergesti juurdepääsetavad ja kasutatavad, eriti parklate ja vaatamisväärsuste läheduses.

· Puhkekohtadesse paigaldada lähimate tõmbekeskuste, infopunktide ja tualettide poole suunavad viidad (v.a V3-klassi virgestus- ja puhkekoht).

· Puhkekohtadesse paigaldada infostendid, millel on üldteave liikumismarsruutide ja heakorranõuete kohta ning ala asendiplaan (v.a V3-klassi virgestus- ja puhkekohad).

· Paigaldada alale jäätmemahutid, arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetega ning tagada selle toimimine, võimaldada jäätmeid ja pakendeid eraldi koguda.

· Puhkekohad valgustada põhiradade valgustussüsteemi alusel. Süsteemi projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ka põhiradadest kaugemal asuvate V1- ja V2-klassi virgestus- ja puhkekohtade valgustamise vajadusega.

· Virgestuskohtade projekteerimisel ja rajamisel ei tohi kahjustada keskkonda. Istumiskohad kavandada eelkõige sinna, kus looduskeskkonnas on selleks sobiv koht olemas, ilma et peaks tegema raiet või muutma reljeefi ja veerežiimi. Puitplatvormid projekteerida postidel selliselt, et vähendada koormust alustaimestikule ja võimaldada platvormialuse õhutamist.

· Mitte kavandada puhketegevust vääriselupaikadesse ja muudesse loodusliku mitmekesisuse säilimise seisukohalt olulistesse kohtadesse (looduslikud alad L1, L2 ja L3), v.a V3-klassi ala, kus võib asetada üksikuid istepinke loodus- ja matkaradade peatustesse.

· V3-klassi puhkekohtadesse võib kavandada grillimiskohti, kui on järgitud kõiki vajalikke tuleohutusnõudeid ning on tagatud heakord ja toimiv järelevalve.

· Grillimiskohtade kavandamisel tuleb lisaks maastikukaitseala kaitse-eeskirjale lähtuda Tallinna linna heakorra eeskirjast[4] ja siseministri määrusest tuleohutuse tagamiseks[5].

· Nõuded grillimiskohtadele:

o grillimiskohad peavad koosnema ühest grillimisalusest, kuni kahest istepingist, lauast ja jäätmemahutist;

o maastikukaitsealale näha ette maksimaalselt kolm grillimiskohta;

o grillimiskohti kavandada vaid aktiivaladele;

o Natura 2000 alale grillimiskohti mitte kavandada;

o kasutada kinniseid grillimisaluseid, mis takistavad lahtise tule tegemist;

o grillimisaluse puhul kasutada vandalismile vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

2.2.4. Liikumiskorraldus

2.2.4.1. Liikumissuunad

Liikumisradade (kergliiklusteede) süsteem on kavandatud nii kaitsealasisese kui ka seda läbiva liikluse põhjal (vt joonis I-2).

Liikumissuundade analüüsimisel ja määramisel võeti arvesse nii maastikukaitseala ümbritsevate kui ka selle sees olevate tõmbekeskuste mõju liikumissuundade kujunemisele. Nende kohaselt näeb teemaplaneering ette liikumisradade süsteemi, mis toetab eri kasutajarühmi ja liikumisviise.

2.2.4.1.1. Ala läbiv kergliiklus

Maastikukaitseala läbiv kergliiklus on seotud kasutajarühmadega, kes liiguvad läbi maastikukaitseala, et jõuda ümbritsevate tõmbekeskusteni. Läbi ala liiguvad ka need, kes tulevad kaugemalt mööda linnaosi ühendavaid kergliiklusteid, nt jalgratturid.

Teemaplaneering arvestab maastikukaitseala läbivate radade kavandamisel väljakujunenud liikumissuundi, st kasutajate liikumisharjumisi, tõmbekeskuste asukohti ja radade kasutamist toetavat taristut.

Teemaplaneeringu kohaselt on maastikukaitseala läbivast kergliiklusest oluline osa Mustamäe ja Nõmme elamualade vahelisel liiklusel. Seda toetavad väiksemad tõmbekeskused maastikukaitseala ümbruses, nagu Nõmme turg, Tallinna Tehnikaülikooli hoone- ja spordikompleks, Hiiu staadion, Rahumäe kalmistu jt. Liikumissuunad sõltuvad ka linna tänavavõrguga seotud kergliiklusteedest (Ehitajate tee, Sütiste tee, Trummi tn, Kadaka pst) (vt lisa 3 joonis I-2).

Radade süsteemi põhjal määrab teemaplaneering maastikukaitseala läbivat liiklust toetavateks radadeks põhirajad, mis on ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed, tänavavõrguga seotud kergliiklusteed ja kaitsealasisesed põhirajad (vt lisa 3 joonis I-2).

2.2.4.1.2. Alasisene kergliiklus

Maastikukaitseala sees liigutakse alal paiknevate tõmbekeskuste vahel või tervisespordi, matkamise, huvi- või õppetegevuse eesmärgil.

Teemaplaneeringus on alasisene liikumine jaotatud põhi-, tugi- ja metsaradade vahel (vt lisa 3 joonis I-2). Märgistatud liikumisrajad aitavad kaasa piirkonnas orienteerumisele ja tutvustavad kohalikke vaatamisväärsusi.

2.2.4.2. Liikumisradade (kergliiklusteede) liigitus

2.2.4.2.1. Põhirajad

Põhiradade eesmärk on luua tõhus, paljudele kasutajarühmadele mõeldud võimalus liikuda nii läbi maastikukaitseala kui ka ala sees. Põhiradade kavandamisel on arvestatud läbiva liikluse peasuundadega ning sellega, et põhirajad ühendaksid maastikukaitsealal paiknevaid tõmbekeskusi.

Põhirajad jagatakse lähtuvalt nende ühildatusest linna kergliiklusteede võrguga kolme klassi (vt lisa 3 joonis I-2):

· ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed või põhirajad;

· tänavavõrguga seotud kergliiklusteed või põhirajad;

· kaitsealasisesed põhirajad.

2.2.4.2.1.1. Ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed

Ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed on jalgratta- ja jalgteed, mis moodustavad linnaosi omavahel ühendava kergliiklusteede võrgu (vt lisa 3 joonis I-2). Maastikukaitsealaga seotud ülelinnaliste kergliiklusteede vajaduse määramisel ning nende kavandamisel on arvestatud linnaosi ja asumeid ühendavate ja ala tõmbekeskusi siduvate kergliiklussuundade kulgemist, samuti nende paiknemist kaitsealasiseste liikumissuundade suhtes.

Tingimused

· Arvestada kergliiklejatele kõige olulisemaid linnaosadevahelisi liikumismarsruute ja -vajadusi.

· Lähtuda olemasolevatest ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteedest ja luua lisaeeldusi linna kergliiklusteede võrgu paremaks toimimiseks - katkematud ühendused on kasutajatele turvalised, sujuvad, loomulikud ja arusaadavad.

· Oluline osa on läbival liikumisel nii lähipiirkonna asumite kui ka kaugemate puhkealade vahel nii linnas kui ka selle ümbruses. Harku, Nõmme ja Mustamäe puhkemetsade omavaheline ühendus soodustab nende puhkevõimaluste ühist kasutamist.

· Kergliiklusteede kavandamisel tuleb lähtuda standardi EVS 843:2003„Linnatänavad“ nõuetest.[6]

· Toetada jalgsi liikumise kõrval ka jalgrattaga liiklemist. Mopeediga liiklemine on lubatud vaid kindla tähistusega teelõikudel.

· Arvestada eri kasutajarühmade, näiteks laste, vanurite ja puudega inimeste liikumise iseärasusi.

· Kergliiklusteed varustada vajalike viitade ja liikluskorraldusvahenditega.

· Märgistusega eraldada jalakäijale ja jalgratturile ette nähtud teeosad või kõnniteed.

· Märgistatud jalgrattateed peavad olema lahendatud terviklikult, et märgistus ei oleks katkendlik, rada ei lõppeks ootamatult ning üleminekud ja ristumised tänavatega oleksid selgelt nähtavad, ohutud ning mugavad.

· Tagada maastikukaitsealalt mugav juurdepääs ühistranspordipeatustele ja parkimiskohtadele.

· Näha ette valgustus kogu pikkuses nii kasutusmugavuse suurendamiseks kui ka liiklusohutuse ja sotsiaalse turvalisuse tagamiseks.

· Teemaplaneeringu kohaselt on vaja rajada ülelinnalise tähtsusega kergliiklusühendus endise Harku raudtee trassile, mis ühendab Hiiu keskust Kivinuka metsa piirava tammi kaudu Haabersti linnaosaga, kuna see:

o loob kergliiklejatele soodsa ja turvalise võimaluse liikuda Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Harku metsa, Astangu ja Väike-Õismäe vahel;

o loob tingimused rahustada Kuusiku metsa looduskeskkonda ning ümbritseva arengupiirkonna elukeskkonda;

o tagab ülelinnalise tähtsusega kergliiklustee katkematu kulgemise.

· Radadele paigaldada 50-100-meetrise vahemaa tagant istepingid.

· Rajad peavad olema hooldatud aasta ringi.

· Radade kavandamisel ja korrastamisel arvestada väärtusliku kõrghaljastusega ning vajadusega säilitada selle kasvutingimused.

2.2.4.2.1.2. Tänavavõrguga seotud kergliiklusteed

Tänavavõrguga seotud kergliiklusteed on planeeringuala läbivate või selle vahetus läheduses paiknevate tänavate juurde kuuluvad kergliiklusteed, nagu jalgteed või jalgratta- ja jalgteed, mis põhiradadena toetavad Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal liiklemist (vt lisa 3 joonis I-2).

Tingimused

· Lähtuda kergliiklusteede kavandamisel standardi EVS 843:2003„Linnatänavad“ nõuetest.

· Lähtuda vajadusest tagada kõigile liiklejatele võrdsed võimalused ja ohutus.

· Rajada tänavaruumi mootorsõidukitest eraldatud kergliiklustee.

· Kergliiklustee eraldada sõiduteest haljastatud eraldusribaga või tõsta sõiduteest kõrgemale.

· Kergliiklustee ristumisel tänava või juurdesõiduteega jälgida, et kergliiklustee ei katkeks ning üleminek oleks ohutu ja sujuv (ülekäigurada, kergliiklustunnel, eesõigus ristuva kõrvaltänava liikluse suhtes, madal äärekivi).

· Kergliiklustee näha ette jalgsi ja vastava tähistuse korral ka jalgrattaga liiklemiseks.

· Katendina eelistada asfalti. Paesõelmete ja peenkillustiku sobivust võib kaaluda tänavast eraldatud lõikudel, samuti juhul, kui liiklejate hulk on alla 1000 inimese ööpäevas ning kui tee ei ole mõeldud rulluisutajatele.

· Kasutajate hulgast lähtuvalt tähistada tee märgistusega, mis vajaduse korral eraldab jalakäijale ja jalgratturile mõeldud kergliiklustee- või kõnniteeosa.

· Märgistatud jalgrattateed lahendada terviklikult, et märgistus ei oleks katkendlik, rada ei lõppeks ootamatult ning üleminekud ja ristumised tänavatega oleksid selgelt nähtavad, ohutud ja mugavad.

· Tagada maastikukaitsealalt mugav juurdepääs ühistranspordipeatustele ja parkimiskohtadele.

· Näha ette valgustus kogu kergliiklustee pikkuses nii kasutusmugavuse suurendamiseks kui ka liiklusohutuse ja sotsiaalse turvalisuse tagamiseks.

· Arvestada eri kasutajarühmade, sh piiratud liikumisvõimega inimeste (nt liikumispuudega inimesed ja lapsekäruga vanemad) liikumise iseärasusi (kaldteed, käsipuud, puhkekohad).

· Tänavavõrguga seotud kergliiklusteed peavad olema hooldatud aasta ringi.

· Radade kavandamisel ja korrastamisel arvestada väärtusliku kõrghaljastuse ning selle kasvutingimuste säilitamise vajadusega.

2.2.4.2.1.3. Kaitsealasisesed põhirajad

Kaitsealasisesed põhirajad on olulistes liikumissuundades kulgevad jalgratta- ja jalgteed, mille eesmärk on luua inimestele maastikukaitsealal mugavad liikumisvõimalused, et väheneks radadevälise ala tallamiskoormus ja looduslike pinnaseteede võrgustik (vt lisa 3 joonis I-2).

Tingimused

· Põhirajad on kaitsealasisesed olulised rajad, mis ühendavad tõmbekeskusi.

· Põhirajad peavad lähtuma maastikukaitseala peasissepääsude juurest.

· Põhirajad seovad omavahel maastikukaitseala sees paiknevaid A1- ja A2-aktiivala, V1-, V2- ja V3-klassi virgestus- ja puhkekohti ning vaatamisväärsusi (loodus- ja kultuuriväärtusi).

· Põhiradade lähedusse või äärde ja valikuliselt ristumiskohtadesse rajada V1-, V2- ja V3-klassi virgestus- ja puhkekohad.

· Põhiradade kavandamisel lähtuda standardi EVS 843:2003„Linnatänavad“ nõuetest.

· Põhiradadele paigaldada suunaviidad ja infostendid, mis annavad teavet maastikukaitseala loodus- ja kultuuriväärtustest.

· Suunaviitadega tuleb tähistada põhiradade ristumised omavahel ja teiste radadega, samuti maastikukaitsealale viivate põhiradade algus.

· Põhirajad moodustavad katkematu radade võrgu ja on ühendatud nii omavahel, ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteede, tänavavõrguga seotud kergliiklusteede kui ka kaitsealasiseste tugiradadega.

· Põhiradadel võib liikuda jalgsi ja jalgrattaga, mopeediga liiklemine ei ole lubatud.

· Teekattena kasutada looduslikku teekattematerjali − soovitatavalt paesõelmeid. Asfaltkatet kasutada juhul, kui kergliiklustee kasutajate hulk on suurem kui 1000 inimest ööpäevas või kui teelõik on ette nähtud ka rulluiskudega sõitmiseks.

· Arvestada eri kasutajarühmade, sh laste ja liikumispuudega inimeste vajadusi.

· Põhirajad peavad kogu ulatuses olema valgustatud nii kasutusmugavuse kui ka liiklus- ja sotsiaalse ohutuse tagamiseks.

· Radadele kavandatav märgistus peab olema kogu raja ulatuses üheselt mõistetav ja sarnase kujundusega.

· Kaitsealale viivate põhiradade algusesse luua parkimisvõimalus ja siduda põhirajad ühistranspordipeatustega.

· Rajad peavad olema hooldatud aasta ringi.

· Radade kavandamisel ja korrastamisel arvestada väärtusliku kõrghaljastuse ning selle kasvutingimuste säilitamise vajadusega.

· Kui ei ole võimalik invanõudeid antud raja suhtes rakendada, tuleb invarajale leida alternatiivlahendus.

2.2.4.2.2. Tugirajad

Tugirajad on valdavalt loodusliku pinnakattega sissetallatud rajad. Tugirajad toetavad maastikukaitseala läbivaid põhiradu ja seetõttu kasutatakse neid peamiselt maastikukaitseala sees liikumiseks (vt lisa 3 joonis I-2). Teemaplaneeringus on kindlaks määratud tugirajad, millel inimesed on harjunud liikuma, ning need on ühendatud kavandatud põhiradadega. Tugiradade valikul on lähtutud põhimõttest, et maastikukaitsealal liikuja jõuaks valitud sihtpunkti võimalikult kiiresti. Sellega saab vähendada väikeste metsaradade kasutuskoormust ja soodustada nende kinnikasvamist.

Tingimused

· Tugirajad on põhiradadega ühenduses ja toetavad väljakujunenud olulisi liikumissuundi.

· Tugirajad on jalgteed, st on mõeldud jalutamiseks ja jooksmiseks, kuid mitte jalgrattaga liiklemiseks.

· Tugirajad on valdavalt loodusliku pinnakattega, vajaduse korral kasutada looduslikku teekattematerjali, nagu paesõelmed või koorepuru.

· Raja laius on kuni 2 m.

· Radadele paigaldada suunaviidad ja infostendid, mis annavad teavet maastikukaitsealal paiknevatest loodus- ja kultuuriväärtustest.

· Suunaviitadega tähistada tugiradade ristumised omavahel ja põhiradadega, samuti maastikukaitsealale viivate radade algus.

· Infotahvlid paigaldada eelkõige kasutatavamate radade äärde, radade ristumiskohtadesse ja looduskaunitesse paikadesse.

· Radade märgistus peab olema kogu raja ulatuses ühtemoodi mõistetav ja samasuguse kujundusega.

· Liigniiskeid alasid või väga tallamisõrnu kooslusi läbivad tugirajalõigud ehitada laudteede või sildadena.

· Tugi- ja suusaradade ristumiskohad võivad ristuda samal tasandil ja kergliiklussild ei ole vajalik.

· Tugiradadel ei tohi libeduse tõrjeks kasutada liiva, pae- või graniidisõelmeid.

· Raja mõlemalt poolt eemaldada liikumist ohustavad puud, oksad, kivid ja kännud (vt ptk 2.2.6.1 „Metsad ja kõrghaljastus“).

· Radade kavandamisel ja korrastamisel arvestada vajadusega säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja selle kasvutingimused.

2.2.4.2.3. Metsarajad

Metsarajad on loodusliku pinnakattega sissetallatud kitsad rajad, mis ühendavad kaitsealasiseseid põhi- ja tugiradu. Metsaradadel saab nii jalutada kui ka joosta, kuid jalgrattasõit on neil keelatud. Teemaplaneeringu lahendus metsaradu planeeringu joonisel ei kajasta.

2.2.4.2.4. Terviserajad

Terviserada on vabas õhus lõõgastujatele või virgestussportlastele tehniliselt ettevalmistatud ja hooldatav pinnakattega rada (vt lisa 3 joonis I-2).

Suusarada on hooldatav terviserada, mida talvel kasutatakse ainult suusatamiseks ning teistel aastaaegadel jalutamiseks, jooksmiseks ja maastikurattaga sõitmiseks.

Teemaplaneeringuga on määratud masinaga hooldatavate suusaradade paiknemispiirkondadena Rõõmuallika, Glehni park ja Hüppetornimets. Kui lund ei ole, kasutatakse sobivate rajatingimuste saavutamiseks kunstlund, mille tootmiseks vajalikud veevõtukohad tuleb lahendada projektiga.

Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek kaaluda hooldatavate suusaradade pikendamist Sütiste metsa, kuid raja lõplikku kulgemisteed ei ole kindlaks määratud keeruliste keskkonnatingimuste tõttu, mida tuleb arvestada nii raja kavandamisel kui ka kunstlume tootmiseks vajaliku veevõtukoha rajamisel.

Tingimused

· Terviserada on ette nähtud liikumiseks nii jalgsi kui ka suuskadega. Raja haldaja nõusolekul võib neil liigelda ka jalgrattaga, kui rajatingimused seda võimaldavad.

· Terviseraja kavandamisel arvestada, et sama rada saaks võimaluse korral kasutada suvel terviseliikumiseks ja talvel suusarajana.

· Tehniliselt ettevalmistatud suusarada on talvel kasutuses masinaga hooldatava suusarajana ning lumeta perioodil jalutamiseks ja jooksmiseks.

· Väiksemad tehnilise hoolduseta suusarajad võivad paikneda kogu maastikukaitsealal ning neil liikumine toimub igameheõiguse alusel.

· Suusaraja võib talvel ette näha terviseraja ühte serva, kuna ühisel rajaosal ei sobi ühel ja samal ajal suusatada ja jalgsi liikuda.

· Tehniliselt hooldatavat suusarada võib lumekatte ajal (sh kunstlumega kaetuna) kasutada vaid suusatamiseks.

· Terviserada võib pärast suusahooaega kasutada jalgrattaga liiklemiseks, kui rajakate seda võimaldab, st ei kahjustata suusahooajaks vajalikke rajatingimusi ning rada on võimalik talvel kohandada suusarajaks. Rajatingimused määrab raja haldaja.

· Terviseradade pikendamine Hüppetornimetsa eeldab sobiva ühendustee rajamist nõlva jalamile Raja tänava pikenduseni. Nende radade ühendamine Sütiste metsaga eeldab aga tunneli rajamist Ehitajate tee tammi alt (vt ptk 2.2.4.3 „Ühendused ja läbipääsud“).

· Terviseraja marsruut planeerida võimalikult suletud ringina, et rajal liikuja ei peaks samal rajal tagasi pöörduma.

· Terviserajale juurdepääsu tagamiseks tuleb raja läheduses ette näha parkimisvõimalus ja võimalus liikuda ühistranspordipeatus(t)eni.

· Tagada ühendus(ed) maastikukaitseala ümbritsevate terviseradadega, sh Harku metsa suusaradadega, ühendus(ed) Stroomi suunas jne.

· Raja kulgemistee valikul järgida maastikueeldusi ja vältida pikki sirgeid rajalõike.

· Terviseraja laius sõltub raja kasutamise iseloomust ja kasutajate hulgast. Tiheda kasutusega terviseradade laius, mida kasutavad liiklemiseks eri kasutajarühmad, on jalakäijate ja jooksjate ohutuse ja mugavuse tagamiseks vähemalt 3,5 m.

· Tehniliselt hooldatava suusaraja laius on 3,5-4,5 m, erandina väiksem.

· Juurdepääs terviserajale tähistada infotahvliga.

· Terviserada peab olema valgustatud, et tagada nii kasutusmugavus kui ka liiklus- või sotsiaalne ohutus.

· Suusaraja ristumine põhirajaga lahendada tunneli või silla abil; tugi- ja suusaraja ristumiskohta ei ole vaja ette näha eritasandilist ristumist, kui tugiradu talvel ei liivatata.

· Radade äärde sobib paigaldada mitmesuguseid virgestuseks kasutatavaid treeninguvahendeid, mis võimaldavad teha lihasevenitus- ja tasakaaluharjutusi.

· Ohutuse tagamiseks eemaldada mõlemalt poolt rada vähemalt 1,5 m ulatuses rajale ette jäävad puud, oksad, kivid ja kännud (vt ptk 2.2.6.1 „Metsad ja kõrghaljastus“).

· Paralleelselt kulgeva hooldatava suusaraja ja lumeta terviseraja vahele jätta kuni 2 m laiune vahe, et lume tõrjel ja liivatamisel mitte kahjustada kõrvalrada.

· Tehniliselt ettevalmistatud suusarada märgistada teeviitade ning raja pikkuse tähistega.

· Terviseraja katendina on soovitatav kasutada koorepuru.

· Katendi valikul tuleb arvesse võtta kasutajarühma. Sobivama lahendusena valida rajakate selliselt, et pärast suusahooaega võivad rada seda kahjustamata kasutada ka jalgratturid (kandevõime tugevdamiseks kasutada vajaduse korral eri hooldusvõtteid, et rada ei vajuks ebaühtlaselt).

· Raja kavandamisel ja korrastamisel arvestada vajadusega säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja selle kasvutingimused.

2.2.4.2.5. Matkarajad

Matkarada on märgistatud liikumisrada looduses, mis suunab liikujad külastama loodus- ja kultuuriväärtusi või nende kooslusi. Matkaradade eesmärk on tutvustada maastikukaitseala loodust, eksponeerida loodus- ja kultuuriväärtusi ning pakkuda emotsionaalset vaheldust. Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek kavandada maastikukaitsealaga osaliselt seotud ulatuslikumad matkarajad Peeter Suure merekindluse raudteetammidele (Astangu-Vääna jne).

Tingimused

· Määrata kindlaks selle ala väärtused, kuhu matkarada planeeritakse rajada, eelistades looduslikult mitmekesiseid ja ilusaid alasid.

· Radade planeerimisel tuleb arvestada külastatavate objektide omavahelise sidususe ja maastikulise mitmekesisusega.

· Matkarajad peavad suunama looduses liikujaid nii, et külastajad ei kahjustaks tundlikke või eriti väärtuslikke metsi.

· Matkaradadel liikumine ei tohi häirida kaitsealuseid liike pesitsusperioodil (nt kanakulli pesitsuspaik Kuusiku metsas) ega ohustada kaitsealuseid taime- ja loomaliike.

· Matkaradade süsteemi planeerimisel kavandada eri tüüpi ja eri pikkusega radasid.

· Matkarada peab kulgema võimalikult mööda looduslikke tõuse ja langusi, kuna nii hoidutakse järskudest kallakutest ja nõlvadest.

· Matkarajana on hea kasutada looduslikke, jalgu säästva pinnaga pinnaseteid.

· Matkarada tuleb tähistada märgiste ja suunaviitadega nii raja alguses kui ka radade ristumiskohtades.

· Matkarada peab olema tähistatud hea nähtavusega kohtades ja selliselt, et rajal oleks ohutu liikuda.

· Raja kulgemine tuleb märgistada turvapostiga või värvi või lindiga puutüvel või kivil.

· Loodus- ja kultuuriväärtustega kohta paigutada infostend, millel on tutvustatud paiga väärtusi.

2.2.4.2.6. Loodusõpperajad

Loodusõpperada on looduses märgistatud liikumisrada, kus on vaatluspunktid ja infotahvlid. Loodusõpperaja eesmärk on tutvustada loodusväärtusi, suunata looduskasutust ja reguleerida ala kasutuskoormust, suurendada loodusteadlikkust ning tasakaalustada loodushoidu ja -kasutust.

Õpperajad annavad võimaluse reguleerida looduses liikujate arvu ja käitumist, mis omakorda aitab korraldada looduse sihipärast kaitset. Teemaplaneeringu kohaselt sobiks loodusõpperadu planeerida Kuusiku ja Kivinuka metsa, mille looduslik väärtus tuleneb eri kasvukohatüüpide mitmekesisusest. Samas ei ole need metsad intensiivses kasutuses alade liigniiskuse ja raske läbitavuse tõttu. Loodusväärtuste ja puhkevõimaluste vahel tasakaalu saavutamiseks on loodusõpperada Kuusiku ja Kivinuka metsaalal kõige sobivam liikumisraja tüüp.

Teemaplaneeringus on kaitsekorralduskava ja Nõmme loodusmaja esitatud soovituste kohaselt loodusõpperadade asukohtadeks (vt lisa 2 joonis I-1) määratud:

· Kuusiku mets (Eesti metsale tüüpiline laanekooslus);

· Kivinuka mets (kõdusoo- ja lodukooslused);

· Sütiste metsa lääneosa nõlvaalune ala (niisked kasvukohatüübid);

· Rahumäe metsa lääneosa Vanaka mäest Ehitajate teeni (kuivad kasvukohatüübid).

Tingimused

· Loodusõpperaja kavandamisel ja rajamisel tuleb asukoha loodusväärtusi täpsustada.

· Õpperaja marsruut määratakse kindlaks asukoha loodusväärtuste järgi koostöös loodushariduse spetsialistiga.

· Õpperaja eesmärk ei ole liikuda ühe vaatamisväärsuse juurest teiseni, vaid tutvustada looduse mitmekesisust.

· Väljaspool planeeringuala on loodusõpperaja võimaliku asukoha ettepanek soovituslik. Kui õpperada kavandatakse, siis tuleb selle rajamine kooskõlastada maaomanikega, kusjuures vajaduse korral on rajamisettepanekut võimalik täpsustada ka detailplaneeringuga, milles on loodusväärtustega üksikasjalikumalt arvestatud. Loodusõpperaja kulgemistee tähistamine väljaspool teemaplaneeringu piiri on tinglik, seda täpsustatakse kinnistu detailplaneeringus.

· Õpperada on metsatee, kus liigutakse jalgsi; jalgratta- ega mootorsõidukiliiklus ei ole lubatud.

· Loodusõpperajal liikumine ei tohi häirida kaitsealuseid liike pesitsusperioodil (nt kanakulli pesitsuspaik Kuusiku metsas) ega ohustada kaitsealuseid taime- ja loomaliike.

· Liigutakse mööda rada. Suurte rühmade puhul saab rajalt kõrvale astuda selleks ette nähtud kohtades, kus on infotahvlid ja pingid.

· Raja algusesse paigaldada rada tutvustav üldskeem ja anda ülevaade õpperaja olulistest loodusväärtustest.

· Infotahvlitelt saadav teave ei piirdu ainult vaatamisväärsustega, vaid peab andma ülevaate loodusobjektide iseärasustest ja nende omavahelistest seostest.

· Õpperadade algusesse ja lõppu ning looduskaunitesse ja valgusküllastesse paikadesse paigaldada pingid, lauad ja jäätmemahutid.

· Õpperadade algusesse ja lõppu kavandada mõnekohaline parkimisala ning lähedusse võimaluse korral ühistranspordipeatus.

· Tähistuse ja väikevormide valikul eelistada looduspäraseid vorme ning maastikku sobivaid materjale ja värve.

· Rada tuleb järjekindlalt hooldada (korrastada ja tähistust värskendada).

2.2.4.2.7. Rajad piiratud liikumisvõimega inimestele

Teemaplaneeringus on määratud piiratud liikumisvõimega inimeste, sh laste ja eakate vajadusi arvestavate radade rajamise põhimõtted. Ettevalmistatud radadel peavad olema elemendid, mis võimaldavad erivajadustega kasutajatel mugavalt ja ohutult liikuda.

Tingimused

· Lähtuda ehitusseaduses, määrustes[7], standardites ja juhendmaterjalides sisalduvatest projekteerimistingimustest piiratud liikumisvõimega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks ning kõiki kaasava elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks.

· Planeeringus on ette nähtud, et põhiradade baasil luuakse piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi arvestav radade võrgustik.

· Radade valikul ja ettevalmistamisel lähtuda vajadusest luua võimalikult lühikesed, katkematult kulgevad ning vähima võimaliku kaldega liikumisrajad oluliste sihtpunktide vahel.

· Radade pikikalle ei tohi ületada 6% ja külgkalle 2%. Erakordselt kitsas kohas või reljeefsel maastikul on pikikalle 8-10% erandina lubatud 12-10 m pikkusel teelõigul.

· Rajad peavad arvestama ratastooliga liikuja vajadusi ning olema piisavalt laiad, siledad ja takistusteta.

· Pinnakattena valdavalt ette näha paesõelmed.

· Raja kulgemisel üle pehme ja niiske pinnase ette näha laudteed või -sillad.

· Trepid ja kaldteed kavandada selliselt, et neil oleks turvaline astuda ja ei tekiks komistamis- või libastumisvõimalust.

· Kaldteedele kavandada ohutuse tagamiseks piirded.

· Raja kulgemisel mööda nõlva või veekogu äärt paigaldada raja äärde kaitsepiire.

· Kaldteed peavad vahelduma horisontaalsete lõikudega (mademe miinimumpikkus 2 m), kus on võimalik puhata ja taastuda ning kus teistele liikujatele on tagatud möödumisvõimalus.

· Treppidel peavad olema käsipuud ja puhkamist võimaldavad piisava laiusega mademed.

· Radadele tuleb paigaldada märgised, millel on esitatud kaugus oluliste sihtmärkideni.

· Radadele paigaldada võimalikult lühikese vahemaa tagant (soovitatav 50−100 m) istepingiga puhkekohad, kus on ruumi ka ratastoolile ja lapsevankrile.

2.2.4.3. Ühendused ja läbipääsud

2.2.4.3.1. Tunnelid

Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek rajada kergliiklustunnel või -sild maastikukaitseala neisse kohtadesse, kus põhirada ristub terviseraja või tänavaga. Tunneli rajamine on soovitatav, kui sõiduteega ristub märkimisväärselt suure kasutusega põhirada või on vaja avada uus läbipääs seoses olulise liikumissuunaga.

Et tagada teemaplaneeringu põhilahenduse toimimine, on kavandatud rajada kergliiklustunnel Ehitajate tee alt (vt lisa 5 joonis I-4).

Kergliikluse eritasandilise ristumise (soovitatavalt tunneli) rajamise vajadust Kadaka puiesteele tuleb kaaluda, kui Kuusiku metsa ümbritseva arendustegevuse tõttu kasvab märkimisväärselt Kuusiku metsa ja ülejäänud maastikukaitseala vahel liikujate hulk.

Suusatunnelite rajamine on oluline kohtades, kus ristuvad põhirada ja suusarada. Kui suusarada ristub maastikukaitsealal tugirajaga, siis teemaplaneeringus neisse kohtadesse tunnelit ei ole kavandatud.

Teemaplaneeringuga on kavandatud rajada Hüppetornimetsa ja Sütiste metsa kergliiklusradasid ühendav kergliiklustunnel Ehitajate tee alt. Tunnel aitab siduda maastikukaitseala üheks tervikuks, toetab liikumist Hüppetorni ja Sütiste metsa vahel ning hajutab maastikukaitseala kasutuskoormust.

Üldtingimused

· Tunneli juurde kavandada lauged, piiratud liikumisvõimega inimestele sobivate kalletega pandused ning tagada piisav nähtavus.

· Tunneli normaallaiuseks arvestada 5−8 m.

· Tunneli vähimaks kõrguseks arvestada 2,8 m, mis tuleb tagada vähemalt 2,5 m laiusel alal.

· Tunnel peab olema pimedal ajal valgustatud ning kui tunneli pikkus on üle 25 m, peab see olema valgustatud ka päeval.

Ehitajate tee tunneli rajamise tingimused

· Kavandamisel arvestada, et tunnelit hakkab läbima nii põhirada kui ka talvel suusarajana kasutatav terviserada.

· Tunneli laiuse määramisel peab arvestama, et kõrvuti paiknevatel radadel mahuksid takistamatult liikuma nii põhiraja kasutajad kui ka tervisesportlased.

· Tunneli laiuse määramisel lähtuda normaallaiusest 5−8 m.

· Tunneli kõrgus peab olema vähemalt 2,8 m vähemalt 2,5 m laiusel alal, arvestades, et tunnelisse oleks võimalik minna hooldusmasinaga.

· Tunnel peab olema piisavalt valgustatud.

· Arvestades, et Sütiste metsa lääneosa nõlvaaluses piirkonnas pesitseb linde, võtta tunneli projekteerimisel ja ehitamisel arvesse ornitoloogide eksperdiarvamusi.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

· Tunneli kavandamisel ja korrastamisel arvestada vajadusega säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja selle kasvutingimused.

2.2.4.3.2. Sillad

Kergliiklustee, suusaradade või tänava ristumisel näeb teemaplaneering lahendusvõimalusena ette kergliiklussilla rajamise. Suuremate kõrguserinevuste korral on sild soovitatav rajada maastiku iseärasuste kohaselt. Teemaplaneering näeb kergliiklussilla ette Hüppetornimetsa tervise- ja põhiraja ristumiskohta ning Särje tänava ja Vääna raudteetrassi ristumiskohta (vt lisa 3 joonis I-2).

Kraavide ja liigniiskete luidetevaheliste nõgude ületamiseks rajada vajaduse korral väikesed ja lihtsad käsipuudega sillad, purded või truubid.

Teemaplaneeringuga kavandatakse rajada kergliiklejatele Raja tänavat Alliksoo tänava nurgalt Trepi tänavaga ühendav rada ühelt küljelt nõlvale toetuva sillana (vt lisa 5 joonis I-4). Silla eesmärk on tagada nõlvaalune ühendus Hüppetorni metsa ja Rõõmuallika metsa vahel. Sellega luuakse võimalus pikendada terviseradu, sh hooldatavaid suusaradu Hüppetornimetsa. Teemaplaneering näeb ette, et silda hakkavad samal ajal kasutama nii põhi- kui ka terviserajal liiklejad. Silla krundipoolne piire lahendatakse krundi piirdeaiana.

Tingimused

· Sild lahendada ehitusprojektiga keskkonnatingimusi täpsustava eksperdiarvamuse alusel, sh hinnata ja minimeerida mõju nõlvale ja kõrghaljastusele.

· Piisava läbipääsu tagamiseks tuleb raja laiendamisel toestada nõlva ja laiendada rada krundi poole, vajaduse korral kuni selle piirdeni.

· Ehitamisel arvestada olemasolevaid loodustingimusi ja kahjustada nõlva võimalikult vähe.

· Silla kavandamisel ja korrastamisel arvestada väärtusliku kõrghaljastuse ning selle kasvutingimuste säilitamise vajadusega.

· Raja laiuse määramisel peab arvestama, et kõrvuti, eraldi radadel mahuksid liikuma nii põhiraja kasutajad kui ka tervisesportlased (suusatajad).

· Ette näha turvalised kaitsepiirded ja käsipuud.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

· Arvestada piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega.

· Pimedal ajal sild valgustada.

Alliksoo tänav 8a külgneva põhiliikumisraja lahendus määratakse ehitusprojektis. Projekteerimise käigus tuleb koostada keskkonnatingimusi täpsustav ekspertarvamus, mis käsitleks projektlahenduse mõju nõlvale ja taimkattele. Juhul kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et invanõudeid ei ole võimalik antud raja puhul rakendada, tuleb invarajale leida alternatiivne lahendus Alliksoo tänava ja Lossi tänava kaudu.

2.2.4.3.3. Trepid ja pandused

Trepid ja pandused on vajalikud, et ületada kõrguste vahe nõlvadel, tagamaks vajalikud ühendused põhiradade vahel. Teemaplaneeringus on kavandatud lisatrepp nn Gaasitrassi mäele ning jalgteed ja tunnelit ühendav trepp Ehitajate tee kõrvale (vt lisa 5 joonis I-4).

Tingimused

· Nõlvadel paiknevad trepid täiendavad ja ühendavad põhiradu maastikukaitseala sees.

· Treppide ja panduste rajamisel tuleb lähtuda Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ nõuetest.

· Treppidele paigaldada turvalised käsipuud.

· Üldjuhul tuleb treppide kõrvale rajada kaldteed jalgratastele ja lapsevankritele. Gaasitrassi mäele kavandatavale trepile kaldteed mitte rajada.

· Trepi ja panduse kõrval näha ette piisava laiusega mademed, mis eelkõige on vajalikud piiratud liikumisvõimega inimestele puhkamiseks.

· Trepi ja panduse servades peavad olema käsipuud täiskasvanutele ja lastele.

· Trepp ja pandus tuleb kogu pikkuses valgustada.

· Trepiastmed, pandus ja mademed peavad olema libisemist tõkestava kareda pealispinnaga.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

· Gaasitrassi mäele kavandada vaheplatvormide ja suunamuutustega trepp, mitte sirge trepp.

2.2.4.3.4. Laudteed

Laudteid tuleb vajaduse korral kasutada maastikukahjustuste vältimiseks või liikumise hõlbustamiseks, kui tegemist on raskesti läbitava maastikuga (liigniiskus, liivane pinnas), sh piiratud liikumisvõimega inimestele liikumisvõimaluse loomiseks.

Planeeringus ei märgita kaardil ühtegi konkreetset rajalõiku, kuhu oleks kavandatud rajada laudtee. Laudtee vajadus kindlas rajalõigus tuleneb eelkõige raja kasutamise intensiivsusest ja maastiku koormustaluvusest. Laudtee rajamist tuleb kaaluda matka- ja loodusõpperadade kavandamisel üle liigniiskete lodustunud või soostunud koosluste või läbi kõdusoometsade.

Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

2.2.4.4. Liikumisradade varustus

2.2.4.4.1. Suunaviidad

Viidad suunavad maastikukaitseala kasutajaid sihtpunktideni, näidates sobivamaid radu ja ühendusi. Viitadega on märgistatud ka olulisemad juurdepääsud.

Tingimused

· Viitadega luuakse liikumisradadest süsteem, st näidatakse, millised rajad on soovitud sihtpunkti jõudmiseks ette valmistatud, arvestades eri kasutajarühmade vajadusi.

· Suunaviidad paigaldada maastikukaitsealale viivate radade algusesse ja radade ristumiskohtadesse.

· Tugiradade ristumiskohtadesse tuleb suunaviidad paigaldada juhul, kui need rajad on olulised tõmbekeskuse või loodus- või kultuuriväärtuse juurde jõudmiseks (sh ilusad vaated, puhkekohad).

· Viitade kujundus peab olema ühtne, st tuleb kindlaks määrata nende suurus, kasutatavad värvused ja info, mida edasi antakse, ka viitade asukoha valikul tuleb lähtuda ühtsetest põhimõtetest.

· Terviseradade äärde paigutada raja pikkust tähistav märgistus, samamoodi tähistada ka hooldatud suusarajad.

· Matka- ja loodusradade tähistus kanda puule või postile värviga.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

2.2.4.4.2. Infostendid

Infostendide eesmärk on tutvustada maastikukaitseala ja selle ümbruse kaarti, jagada üldteavet võimalikest liikumismarsruutidest ning eeskirjadest ja tavadest. Infostendide eesmärk on aidata maastikukaitseala külastajatel otsustada, milliseid puhkevõimalusi kasutada, ja kavandada liikumismarsruute, mis viivad neid soovitud sihtkohta kõige sobivamaid radasid pidi.

Tingimused

· Infostendid peavad andma tervikliku ülevaate kõigist maastikukaitsealal kasutatavatest puhkevõimalustest ja neid toetavast taristust.

· Infostendidel peab olema teave maastikukaitsealal paiknevate puhkerajatiste, neile ligipääsetavuse ja vahemaade kohta, samuti tuleb kaardile märkida konkreetse infotahvli asukoht, et liikuja saaks hinnata oma asukohta maastikukaitsealal.

· Infostendid paigaldada kasutajatele olulistesse punktidesse põhi- ja tugiradade ääres ja radade hargnemiskohtades, st kohtadesse, kus liigub palju külastajaid ja mille kaudu on mugav pääseda eri tõmbekeskuste juurde.

· Infostendid paigaldada peamiste maastikukaitsealale viivate radade algusesse, parkimisalade serva või põhiraja algusesse, vajaduse korral tugiradade algusesse, kui läheduses ei ole põhiradu (nt Kuusiku mets).

· Infostendid kavandada põhiradade äärde A1-aladel, puhkekohtadesse A1- ja A2-aladel.

· Võimalik on luua ühine infoallikas (stend), millel oleks maastikukaitseala kohta antud nii üldisem teave kui ka ülevaade läheduses asuvatest olulistest loodus- või kultuuriväärtustest.

· Infostendide kujundus peab olema ühtne (suurus, kasutatavad värvused, kirjastiil, materjal), vältida liigset teavet.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

2.2.4.4.3. Infotahvlid

Infotahvlitega vahendatakse teavet paigale iseloomulike loodus- ja kultuuriväärtuste kohta. Infotahvlil esitatakse kirjeldav tekst ning illustreerivad kaardid ja pildid. Infotahvlid annavad külastajale võimaluse õppida tundma ja märkama enda ümber looduslikke, esteetilisi ning kultuuri- ja ajalooväärtusi.

Tingimused

· Infotahvlitel on loodus- ja kultuuriväärtusi illustreerivad ja kirjeldavad materjalid.

· Infotahvlid kavandada soovitatavalt põhi- ja tugiradade, puhkekohtade ning matka- ja loodusõpperadade juurde, et eksponeerida nende läheduses olevaid vaatamisväärsusi.

· Infotahvlitele parema ligipääsu tagamiseks eelistada asukohti radade ääres ning puhkekohtade ja vaateplatvormide juures.

· Infotahvlite tekst peab olema kergesti loetav, informatiivne, lühike ja mõistetav.

· Teksti koostamisel lähtuda sihtrühmast, kellele teave on suunatud (lapsed, teadlased, loodushuvilised, välisturistid), soovitatav on lisada ka võõrkeelne selgitus.

· Infotahvlid kavandada ühtselt kujundatuna (suurus, kasutatavad värvused, kirjastiil(id), materjal).

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

· Jätkutegevusena tuleb siduda Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kirjeldav oluline teave infotahvlite abil konkreetsete kohtadega maastikukaitsealal. See võimaldab kasutada maastikukaitsealal eri sihtrühmadele mõeldud liikumismarsruute matka- ja loodusõpperadadena.

2.2.4.4.4. Valgustus

Teemaplaneeringus on kindlaks määratud, millised rajad ja puhkealad tuleb valgustada (vt lisa 4 joonis I-3). Piisav valgustus suurendab märkimisväärselt turvatunnet ja aitab suunata kasutajate liikumist maastikukaitsealal.

Teemaplaneeringus on ette nähtud kõik põhirajad valgustada. Esmajärjekorras tuleb valgustada põhisuunad, mida kasutatakse liikumiseks linnaosade vahel, ning seejärel rajad, mis teenindavad puhkekasutust maastikukaitseala sees. Põhiradade valgustus toetab radade äärde ette nähtud istepinkide asukohti. Samuti peavad olema valgustatud kõik virgestus- ja puhkekohad.

Terviseradadest on valgustus kavandatud hooldatavatele suusaradadele ja ettevalmistatud tervisespordiradadele. Hooldatavad suusarajad, mida suvel kasutatakse terviseradadena, ja lumevabal perioodil virgestuseks mõeldud terviserajad peavad pimedal ajal olema valgustatud aasta ringi.

Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radasid toetavad ühendused ja läbipääsud, nagu trepid, tunnelid ja sillad.

Tingimused

· Valgustus peab tagama nii kasutusmugavuse, liiklusohutuse kui ka sotsiaalse turvalisuse.

· Valgustus annab võimaluse pikendada maastikukaitseala eri objektide kasutamisaega ja aitab sellega suurendada turvatunnet, nt mänguväljakute valgustamine hilisõhtul ja öösel aitab eemale hoida soovimatud kasutajad.

· Valgustus peab olema ühtlane ja tugev, kuid ei tohi alal liikujat pimestada. Nõlvadel vältida kasutajate valdavas liikumissuunas vastu paistvat valgust.

· Valgustus peab olema suunatud radadele ning ei tohi olla hajus.

· Radade valgustamiseks, liikumise soodustamiseks ja vaatamisväärsuste esiletõstmiseks kasutada ka objektide valgustamist ning kaudset valgust.

· Elektriliinid paigaldada maastikukaitsealal valdavalt maakaablina.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

· Öist valgustust on võimalik korraldada ka liikumisanduritega või kasutada muid energiat säästvaid ja valgusreostust vähendavad lahendusi.

2.2.4.4.5. Pingid

Maastikukaitseala liikumisradade juurde kuuluvad istepingid on mõeldud kasutajatele lühiaegseks puhkepausiks või pikniku pidamiseks. Planeeringuga kavandatud puhkekohtade (V1-, V2- ja V3-klassi virgestusalad) koosseisu kuuluvate istevõimaluste paigutus ja iseloom sõltub puhkekoha tüübist.

Tingimused

· Pinkidevahelise kauguse määramisel lähtuda valdava(te)st sihtrühma(de)st, kellele rada või rajatis on mõeldud, ning pidada silmas, milline on alale ligipääsetavus.

· Piiratud liikumisvõimega ja eakatele inimestele arvestada põhirajaäärsete istepinkide vaheliseks suurimaks vahemaaks 100 m.

· Väiksema külastatavusega ja raskemini ligipääsetavates kohtades arvestada pinkide vahemaaks 250 m ning paigutada need radade äärde või puhkekohta.

· Pinkide asukoha valikul võtta arvesse mugavustegureid, nagu privaatsus, ilus vaade, avatus päikesele ja kaitstus tuule eest.

· Pinkide asukohad peavad olema valgustatud.

· Pinkide kujundamisel kasutada loodusega võimalikult sobivaid materjale ja värvitoone.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

2.2.4.5. Liikumistõkked ja kaitsepiirded

Teemaplaneeringus on ette nähtud rajada tõkked kohtadesse, kus on vaja läbipääs füüsiliselt takistada ja suunata kasutajad tundlikelt aladelt eemale. Kaitsepiirded aitavad tagada ohutu liiklemise nõlvadel, järsakutel, kaldteedel ja sildadel. Teemaplaneeringus on tõkked määratud Rõõmuallika ümbrusse ja tänavate äärde kavandatud parkimisaladel (Üliõpilaste tee, Vääna, Tähetorni ja Vana-Mustamäe tänav). Tõkete ja kaitsepiirete täpne asukoht ja konstruktsioon lahendada projektiga.

Tingimused

· Liikumist suunavad tõkked tuleb esmajärjekorras paigaldada kohtadesse, kus harjumuspärases suunas liikumine kahjustab pinnast (erosiooniohtlikud nõlvad) või taimkatet.

· Tõkked paigaldada projekti alusel, mille koostamisel tuleb analüüsida olukorda ja selgitada välja erosioonist ohustatud või kasutajatele ohtlikud piirkonnad.

· Liiklejate ohutuse tagamiseks tuleb kaitsepiirded paigaldada nõlvale, kaldteedele, sildadele ja treppidele, pöörates tähelepanu piiratud liikumisvõimega inimeste ja laste liikumise iseärasustele.

· Kaitsepiirded tuleb paigaldada:

o nõlva servale, mis külgneb liikumisrajaga;

o sildadele;

o kaldteede äärde;

o atraktiivse asukohaga nõlva servale või ettevalmistatud vaateplatvormile.

· Tõkked ja piirded peavad sobima looduslikku keskkonda, kuid olema selgesti eristatavad.

· Kasutada ilmastikuoludele ja vandalismile vastupidavaid lahendusi.

2.2.4.5.1. Nõlva piirkond

Nõlva peale on vaja rajada nii tõkked kui ka kaitsepiirded. Tõkked tuleb rajada erosioonitundlike nõlvaosade kaitseks ja liikumise takistamiseks nõlvale stiihiliselt tekkinud radadel. Kaitsepiirded tuleb nõlvale kavandada juhul, kui on vaja tagada ohutu liikumine nõlva serval, nõlvale kavandatud kaldteedel või treppidel.

2.2.4.5.2. Rõõmuallikad

Allikaala ümber on vaja tallamiskoormuse, erosiooni ja varinguohu vähendamiseks rajada tõkked. Allikate äärde tuleb paigaldada tõkked, et märgistada liikumispiirangu ala nende vahetus läheduses ja sulgeda läbipääs allikate kõrvalt nõlvale.

2.2.4.5.3. Parkimistõkked

Parkimisala tuleb piirata tõketega, et takistada mootorsõidukite pääs maastikukaitsealale. Teeäärse parkimise korrastamiseks tuleb tõkked paigaldada Tähetorni ja Vääna tänava ning Üliõpilaste tee põhjaküljele, Vana-Mustamäe tänava ja Trummi tänava äärde.

Parkimistõkkeid võib paigaldada maastikukaitsealale ka kohtadesse, kus on vaja piirata omavolilist parkimist.

2.2.4.6. Juurdepääsud ja parkimine

2.2.4.6.1. Juurdepääsud

Juurdepääsudest sõltub, millisel moel pääseb maastikukaitsealale. Teemaplaneering näeb ette kohad, kust on võimalik jõuda maastikukaitsealale mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga.

Tingimused

· Ülelinnalise tähtsusega ja tänavavõrguga seotud kergliiklusteed maastikukaitseala ümbruses peavad olema ühendatud maastikukaitseala läbivate põhiradadega.

· Puhketegevuse korraldamisel maastikukaitseala aktiivaladel ja keskustes tuleb arvestada nii läheduses olevate parkimiskohtade piisavust kui ka ühissõidukiga juurdepääsu võimalusi, samuti maastikukaitsealale viivate radade alguse ja ühissõidukipeatuste seotust.

· Kergliiklejatele kavandatud juurdepääsud tuleb tähistada keelumärgiga „Mootorsõiduki sõidu keeld“ (märk 312) ja/või takistada läbipääs füüsilise tõkkega.

2.2.4.6.2. Parkimine

Teemaplaneering toob välja maastikukaitseala kasutajate võimalikud parkimisalad. Parkimiskohti on võimalik juurde luua Tähetorni ja Vääna tänava, Üliõpilaste tee, Trummi ja Vana-Mustamäe tänava äärde (vt lisa 5 joonis I-4).

Parkimisalasid on kolme tüüpi:

· olemasolev parkla;

· olemasolev parklaks kohandamata ala;

· tänavaäärne parkimisala.

Üldtingimused

· Parkimisalade korraldamisel maastikukaitseala ümbruses tuleb võimalikult palju arvestada maastikukaitseala külastajate parkimisvajadusi.

· Parkimisvajadusega arvestada kõigi tõmbekeskuste vahetus läheduses ja maastikukaitsealale viivate põhiradade alguses.

· Et maastikukaitsealal toimuvate suurürituste ajal on parkimist ruumi vähesuse tõttu keeruline korraldada, tuleb kooskõlas asjaomaste osalistega leida ürituse iseloomust ja toimumiskohast olenevalt ajutine parkimislahendus väljaspool maastikukaitseala.

· Suurürituste korraldamisel arvestada läheduses olemas olevate parklate ja tänavatega, st lahendada parkimine selleks ette nähtud kohtades transpordimaal või maastikukaitsealaga külgnevas tänavaruumis.

· Maastikukaitseala piiresse parkimisalasid juurde ei kavandata, välja arvatud parklad tõmbekeskuste juures selleks ettevalmistatud kohtades (Nõmme spordikeskus, hüppetornide kompleks). Nende objektidega seotud parkimine peab toimuma samal krundil.

· Tänavaäärne parkimine maastikukaitseala piiril ja tõmbekeskuste juures lahendada selliselt, et see ei kahjustaks maastikukaitseala kaitseväärtusi, looduslikke alasid ja veerežiimi.

· Tänavaäärse parkimise puhul kasutada piirdeid, et tõkestada sõiduki pääs maastikukaitsealale ja parkimine sobimatusse kohta. Tänava ääres säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja liigendada parklat sellest lähtudes.

· Parkimisaladele paigaldada radadele ja tõmbekeskuste poole suunavad viidad ja infotahvlid, mis teavitavad maastikukaitsealal kehtivatest eeskirjadest ja käitumistavadest.

· Parkimiskohad liikumispuudega inimeste sõidukitele rajada maastikukaitsealale viivate radade algusesse või objektile võimalikult lähedale.

· Üksikud liikumispuudega inimeste sõidukitele mõeldud parkimiskohad on soovitatav rajada ka juhul, kui tõmbekeskuse vahetus läheduses üldisi parkimiskohti ei ole.

2.2.4.6.2.1. Olemasolev parkla

Olemasolevad parkimisalad jagunevad avalikeks ja eraparklateks.

Avalikud parklad on maastikukaitseala külastajatele ette nähtud parkimisalad, mis on avalikus kasutuses kogu ööpäeva. Avalikud parklad paiknevad maastikukaitsealale viivate põhiradade alguses ja tõmbekeskuste juures. Parklates on vajalik varustus, nagu valgustus, jäätmemahuti, infostend ja/või -tahvel, viidad ning parkimisala piirded.

Eraparklaid saavad maastikukaitseala külastajad kasutada parkimisala valdaja kehtestatud tingimuste kohaselt (tasuline, piiratud kasutusaeg). Eraparklad on võimalikud parkimisalad lühiaegse, tavapärasest suurema külastuskoormuse tarbeks. Maastikukaitseala lähiümbruse eraparklaid on pärast korralduslike kokkulepete sõlmimist võimalik kasutada nädalavahetustel.

2.2.4.6.2.2. Olemasolev parklaks kohandamata ala

Olemasolev parklaks kohandamata parkimisala on parkimiseks ettevalmistamata maa-ala, mida piirangute puudumisel on võimalik kasutada parkimiseks või lisaparkimiskohana suurürituste ajal.

Kui suurürituste ajal kasutatakse parklaks kohandamata ala, siis tuleb see varustada suunaviitade, infostendide ja jäätmemahutitega ning märgistada parkimiskohad.

Teemaplaneeringu kohaselt on maastikukaitseala lähiümbruses võimalik parklaks kohandada Sütiste metsa ääres paiknev ala, mis kuulub Tallinna Tehnikaülikoolile kui lisaparkimisala suurürituste ajal (tuleb lahendada juurdepääsuküsimus), ning maa-ala Vana-Pärnu mnt ääres (vt lisa 8 joonis I-7). Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek kaaluda nende alade ettevalmistamist kohana, kus on vajaduse korral võimalik parkida.

2.2.4.6.2.3. Tänavaäärne parkimisala

Tänava ääres parkimine ei või takistada liiklust ega väljasõitu kruntidelt ega kahjustada maastikukaitseala kaitseväärtusi, looduslikke alasid ja veerežiimi.

Parkimisala tuleb tähistada liiklusmärkide ja teemärgistega ning paigaldada piirded, et takistada mootorsõidukite pääs maastikukaitsealale või metsa. Tänava ääres säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja liigendada parklat sellest lähtudes.

Teemaplaneeringus on ette nähtud kolm uut tänavaäärset parkimisala: Tähetorni ja Vääna tänava põhjaküljel, Üliõpilaste tee põhjaküljel ning Vana-Mustamäe tänava ääres. Trummi tänava kaitsealapoolses ääres sõltub parkimisvõimalus kraavi ja tänava vahele jäävast vabast ruumist. Veel tuleb kaaluda nii ettepanekut korraldada parkimine tänavaäärsesse kraavi (suletud Iisaku soone peale) kui ka ettepanekut tõsta maastikukaitsealal paiknev kraav ümber. Selleks tuleb võrrelda mitut lahendusvarianti ja tellida hüdrogeoloogiline hinnang koos leevendusmeetmetega. Planeering toob esile kraavi looduspärasuse ja vajaduse parandada veevahetust ega soovita lahendusena kanalilaadset kunstlikku voolusängi. Tänavaäärse parkimise kavandamisel tuleb arvestada maa-aluste tehnovõrkudega (nt gaasitrass Vääna tänava ääres), st tagada pinnase piisav kandevõime nende kaitseks.

2.2.5. Puhkeehitised

Teemaplaneeringuga kavandatavad puhkerajatised on (vt lisa 5 joonis I-4):

· Ehitajate tee kergliiklustunnel (vt ptk 2.2.4.3 „Ühendused ja läbipääsud“);

· Trepi tänava sild (vt ptk 2.2.4.3 „Ühendused ja läbipääsud“);

· vaateplatvorm Nõmme keskuses.

2.2.5.1. Vaateplatvorm Nõmme keskuses Hüppetornimetsas

Olemasolevas vaatekohas Nõmme keskuses Hüppetornimetsas on kaugvaate ulatus nõlvadel kasvava kõrghaljastuse tõttu vähenenud. Vaatesektorit piiravad ka vaatekoha ees kasvavad mägimännid. Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek vaateplatvorm rekonstrueerida. On kaks võimalust, kuidas avada vaadet kõrghaljastust vähendamata - vaateplatvormi kõrgendamine või pikendamine.

Tingimused

· Vaateplatvormi ehituslik osa lahendada projektiga.

· Vältida vaate avamist mägimändide ja kõrghaljastuse vähendamise teel, seda võib teha vaid terviklahenduse osana.

· Vaateplatvormile ehitada kaldtee, et luua juurdepääs piiratud liikumisvõimega inimestele.

· Materjalina kasutada valdavalt puitu, terrassil ette näha libedusvastane kate või pinnatöötlus.

· Platvormile kavandada istumisvõimalused.

2.2.5.2. Virgestus- ja puhkekohtade rajatised

Virgestus- ja puhkekohad on puhkerajatistega varustatud paigad radade ääres või puhkuseks sobivate loodustingimustega piirkonnas (vt lisa 2 joonis I-1). Puhkeelementide koosluse ja hulga järgi jaotatakse virgestus- ja puhkekohad kolme klassi: V1, V2 ja V3.

2.2.5.2.1. V1-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid

· 3−5 istepinki

· Lauad

· Infostendid ja -tahvlid

· Suunaviidad

· Valgustus

· Tualetid või teisaldatavate käimlate paigutamiseks ettevalmistatud koht, millele teenindavad sõidukid juurde pääsevad

· Jäätmemahutid

· Süvamahutid lähimas parklas

· Mänguväljakud

· Läheduses spordiväljak

· Varikatus

· Puitplatvormid ja laudteed pinnase kaitseks

2.2.5.2.2. V2-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid

· 2−3 istepinki

· Laud

· Infotahvlid ja -stendid

· Suunaviidad

· Valgustus

· Jäätmemahutid

· Mänguväljakud

· Võimalikult lähedal terviseseadmed

· Vajaduse korral puitplatvormid ja laudteed pinnase kaitseks

2.2.5.2.3. V3-klassi virgestus- ja puhkekoha võimalikud elemendid

· Pink

· Jäätmemahuti

· Valgustus

· Vajaduse korral infotahvel (peamiselt maastikukaitsealale viivate radade alguses ja loodusõppe- ja matkaradade ääres)

2.2.5.3. Trepid, laudteed, tõkked ja piirded

Planeeringuga määratakse kavandatavate treppide ja laudteede asukoht ning nende rajamise tingimused, samuti käsipuude, tõkete ja piirete kavandamise põhimõtted ja nende ehitamise tingimused (vt ptk 2.2.4.3 „Ühendused ja läbipääsud“ ning ptk 2.2.4.5 „Liikumistõkked ja kaitsepiirded“).

2.2.5.4. Tualetid

Teemaplaneering näeb ette alalisi tualette suuremates tõmbekeskustes ja/või nende vahetus läheduses ning seab tingimused teisaldatavatele välikäimlatele.

Tingimused

· Suuremate komplekside juurde (Nõmme spordikeskus, hüppetornide kompleks kavandatava olmehoonega) ette näha avalikud tualetid; Ehitajate tee ümbruse piirkonda teenindavad Nõmme turu tualetid.

· Ajutisi, teisaldatavaid välikäimlaid kasutada suurürituste ajal, asukoha valikul arvestada ligipääsuvõimalustega, eelistades parkimisalasid ja tallamiskindlat maastikku.

· Kõigi avalike tualettide juurde tagada mugav juurdepääs ka liikumispuudega inimestele.

· Infostendile märkida maastikukaitsealal ja selle lähiümbruses paiknevate avalike tualettide asukohad.

· Tagada avalike tualettide pidev korrashoid ja puhtus.

2.2.5.5. Muud kavandatavad puhkeehitised

2.2.5.5.1. Suusahüppekompleksi olmehoone

Suusahüppekompleksi olmehoone kavandada maastikusse sulanduva hoonena, milles on toitlustusvõimalus ja avalik vaateplatvorm.

Tingimused

· Vaateplatvormile peab olema tagatud avalik juurdepääs.

· Parkimine lahendada olemasoleva parkla piires. Kui hoone kasutuselevõtul suureneb vajadus parkimiskohtade järele, tuleb neid juurde luua väljaspool maastikukaitseala. Selleks sobiv ala on Pärnu mnt ja Vääna tänava ristmiku piirkonnas, mida saab maastikukaitsealaga ühendada kergliiklusteega.

· Kaaluda võimalust kavandada olmehoone juurde tõstuk, mis tagab mugava ühenduse nõlvaaluse alaga.

· Suure hüppemäe rekonstrueerimisel kaaluda sellele lifti lisamist, mis muudaks hüppetornist avaneva vaate suuremale arvule inimestele kättesaadavaks.

2.2.5.6. Piiratud liikumisvõimega inimeste vajaduste arvestamine

Puhkeehitiste kavandamisel tuleb arvestada piiratud liikumisvõimega inimeste erivajadustega (vt ptk 2.2.4.2.7 „Rajad piiratud liikumisvõimega inimestele“).

Puhkeehitiste puhul tuleb lähtuda ehitusseaduses, määrustes[8], standardites[9] ja juhendmaterjalides sisalduvatest projekteerimistingimustest piiratud liikumisvõimega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks ning kõiki kaasava elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks.

Teemaplaneeringu kontekstis on piiratud liikumisvõimega inimesed:

· liikumispuudega inimesed;

· vaegnägijad;

· lapsevankriga inimesed;

· eakad inimesed.

2.2.5.6.1. Nõuded puhkeehitistele

· Väliruumidele ja ehitistele, sh puhkeinventarile ja mänguväljakutele, peavad piiratud liikumisvõimega inimesed juurde pääsema ja saama neid hõlpsalt kasutada.

· Piiratud liikumisvõimega inimestele on soovitatav paigaldada V1- ja V2-klassi virgestus- ja puhkekoha lähedusse spetsiaalseid, hea juurdepääsuga treeningseadmeid.

· Istumiskohtade pingid on soovitatav paigutada U- või L-kujuliselt, jättes koha ratastoolile. Võimaldada ratastoolidega laudade ümber koonduda, arvestades, et laua ääres asuvad ratastoolid ei tõkestaks rajal liikumist.

· Piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud radadel arvestada istepinkide suurimaks lubatud vahemaaks 100 m.

· Vajaduse kohaselt kasutada radadel, treppidel, kald- ja laudteedel ning nõlvaäärsetel radadel liikumist hõlbustavaid käsipuid.

· Terrassidel, platvormidel, laudteedel ja treppidel kasutada libisemisvastaseid materjale ja viimistlust.

· Kergliiklusteede ristumine tänavatega märgistada puitpostide ja pinnakatte erinevusega selliselt, et ristumiskoht oleks vaegnägijale tuntav ja ohutu.

· Tualettide paigaldamisel arvestada piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega.

2.2.6. Maastikuhooldus

2.2.6.1. Metsad ja kõrghaljastus

Teemaplaneering määrab metsade ja kõrghaljastuse hooldustööde põhimõtted metsaalade kaupa, lähtudes Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskavast ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtud ettepanekutest.

Üldtingimused

· Kogu alal vajavad haiged, vigastatud ja surnud puud asjakohast hooldust või raiet.

· Metsamajandustöid tehakse kasvukohatüüpide piire arvestades.

· Männienamusega puistutes soodustada männi järelkasvu, vajaduse korral juurdeistutuse teel. Kunstlikult rikastatud toitainetesisaldusega piirkondadesse tekkiva loodusliku lehtpuu-uuenduse (pihlakad, haavad, toomingad) võib 2/3 alal eemaldada; säilitada tuleb põõsarinne ja üksikud atraktiivsemad isendid.

· Looduslikke üleminekukooslusi säilitada nende väärtuse tõttu nii maastike mitmekesisuse kui ka elurikkuse hoidmisel.

· Harva esinevad ja veerežiimi muutustest ohustatud metsatüübid (nt lodumetsad) säilitada võimalikult puutumatuna. Hooldusraie vajaduse korral tuleb eelkõige säilitada koosluste elutingimused.

· Puistuhoolduse kavandamisel konsulteerida raie mahu ja sobiva aja määramiseks ornitoloogidega.

· Ajaloo- ja kultuuriväärtusega või väärtuslikel maastikel paiknevaid metsi hooldada sellisel viisil, et kaitstavad väärtused säiliksid ja tuleksid esile.

· Segametsas tuleb eelkõige harvendada metsistunud alusmetsa; alles võiksid jääda üksikud sarapuud, pihlakad ja toomingad; halli lepa võsa tuleb eemaldada. Harvendamise järel paranevad kasvukohale omase alustaimestiku valgustingimused.

· Säilitada metsades puhma-, põõsa- ja puuliikide rindelisus.

· Vältida lageraiet. Suuremaid raietöid teha külmunud pinnasega, et vältida pinnase kahjustamist.

· Intensiivselt kasutatavates puhkemetsades teha ohutusest lähtuvat sanitaarraiet, raiudes ohuallikaks olevaid puid teede, radade ning puhke- ja parkimiskohtade läheduses.

· Valikraie on lubatud sellises ulatuses, et ei vähendataks kasvukohatüübile iseloomulikke puistu tunnuseid.

· Harvendusraiet tehakse nii, et selle tulemusel metsade liigiline ja vanuseline mitmekesisus säilib või suureneb.

2.2.6.2. Vaated ja kujundusraied

Nõlval ja nõlvaalusel kasvav mets on kohati liiga tihe, nii et kadunud on reljeefi ja asukoha tunnetamiseks vajalikud vaated. Säilitada ja vajaduse korral avada nõlvalt avanevad kaugvaated. Põhilised vaadete avamise vajadusega kohad on Vanaka mägi, Ehitajate tee nõlvad, hüppetornid ja nende alune maa-ala ning Glehni lossi ümbrus.

· Eelnimetatud kohtades on lubatud sihipärane vaadete avamine igapidi kaalutud kujundusraiega. Võimalik on vaatekohta platvormina tõsta või kohandada, et võimaldada paremat vaatenurka.

· Vaadete avamiseks on vaatesuunas lubatud teha metsa kasvukoha tüübiga arvestavat kujundusraiet.

· Vaated tuleb hooldustööde käigus hoida vabad, vajaduse korral likvideerida vaatesektorites võsa, kärpida puude alumisi oksi ja piirata põõsaste kõrgust.

· Nõlvadel võib vaatesuundade avamiseks harvendada noori lehtpuid.

· Loodusaladel ei ole uusi vaateid üldjuhul lubatud avada. Põhi- ja tugiradade ääres on võimalik teha kujundusraiet, et avada vaateid liikumiskoridorist.

· Metsahoolduse kavandamisel tuleb arvestada raierahu perioodiga, mis kestab aprillist juuni lõpuni, ning vajaduse korral konsulteerida raie mahu ja sobiva raieaja määramiseks ornitoloogidega.

2.2.6.2.1. Sütiste mets

· Alusmetsas harvendada mändide vahel kasvavaid noori lehtpuid.

· J. Sütiste tee äärset niiskemat ala niita umbrohtumise piiramiseks 1−2 korda aastas.

· Eemaldada haiged, kahjustatud ja surnud puud.

2.2.6.2.2. Rahumäe mets

· Alusmetsas harvendada valikuliselt noori lehtpuid, et rikastada kasvukohale omast alustaimestikku.

· Eemaldada haiged, kahjustatud ja surnud puud.

2.2.6.2.3. Hüppetornimets

· Aktiivala kasutuse võimaldamiseks ning veekogumistiigi rajamiseks vajalik raie teha võimalikult väheses mahus; anda puistuanalüüsi alusel hinnang raie keskkonnamõjule. Tööd kavandada projektiga.

· Alusmetsas harvendada valikuliselt noori lehtpuid, et rikastada kasvukohale omast alustaimestikku.

· Eemaldada haiged, kahjustatud ja surnud puud.

2.2.6.2.4. Rõõmuallika mets

· Eemaldada haiged, kahjustatud ja surnud puud; lodumetsa võib jätta surnud puid ja lamapuitu.

2.2.6.2.5. Glehni parkmets

· Glehni pargi hooldamine tuleb lahendada muinsuskaitse eritingimuste järgi koostatava pargiprojektiga.

· Vaadete avamiseks Glehni lossile ning vaatesuundade avamiseks nõlvadele ja ümbritsevale maastikule on vaja harvendada noori lehtpuid.

· Eemaldada haiged, kahjustatud ja surnud puud.

2.2.6.2.6. Kivinuka mets

· Eemaldada haiged ja kahjustatud puud.

· Elupaikade mitmekesisuse hoidmiseks valikuliselt säilitada püstised kuivanud puud ja ka lamapuitu, millel saaksid kasvada ja areneda kasvukohana kõdupuitu eelistavad sambla- ja samblikuliigid, mikroorganismid ja putukaliigid.

· Raiet teha külmunud pinnasega, et vältida selle kahjustamist.

2.2.6.2.7. Kuusiku mets

· Elupaikade mitmekesisuse hoidmiseks valikuliselt säilitada püstised kuivanud puud ja lamapuitu, millel saaksid kasvada ja areneda kasvukohana kõdupuitu eelistavad sambla- ja samblikuliigid, mikroorganismid ja putukaliigid.

· Piirata aruniidu kinnikasvamist ja vähendada kevadist tuleohtu: niita üks kord aastas, mitte enne augustikuud (kaitsealuse liigi pesitsemispiirangu tõttu).

· Raiet teha külmunud pinnasega, et vältida selle kahjustamist.

2.2.6.3. Maastikuehitusvõtted maastikukahjustuste kõrvaldamiseks

Nõlvade puhul võtta maastikuehituslike hooldusvõtete aluseks kaitsekorralduskava. Nõlva lisakindlustusi tuleb looduslikest ja majanduslikest tingimustest lähtudes plaanida nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Nõlvade lauskindlustamine ei ole vajalik. Erosioonikaitseks rajatavate maastikuehitiste kavandamisel sõltub materjali ja konstruktsiooni valik nõlvade iseloomust, nõlva kõrgusest, tegevusest nõlval ja kahjustuse ulatusest.

Nõlvakindlustuste kavandamiseks on nõlvakahjustused vaja veel kord üle vaadata ja nende arengut regulaarselt jälgida.

2.2.6.4. Haljastuse hooldamise nõuded

Valdavalt hooldatakse maastikukaitseala Tallinna haljastute hoolduse nõuetes esitatud parkmetsade hooldamise nõuete kohaselt[10]. Arvestada tuleb planeeringu ja kaitsekorralduskavaga määratud aladega, millel tuleb tagada võimalikult looduslik keskkond.

I astme hooldusintensiivsusega alaks on kavandatud Glehni mälestusmärgi ümbrus projektiga ettenähtavas ulatuses. II astme hooldusintensiivsusega alad on Ehitajate tee nõlvad Nõmme keskuse juures. Kasutusintensiivsuse ja vajaduse kohaselt kuuluvad aktiivalad ja virgestus- ja puhkekohtade ümbrus, samuti põhiradade ristumiskohad, maastikukaitsealale viivate radade algus ning teeäärsed parklad III või IV astme hooldusintensiivsusega alade hulka.

Maastikukaitsealal paiknevate rajatiste hoolduse ja korrashoiu eesmärk on tagada rajatiste turvalisus, funktsionaalsus ning maastikukaitseala välisilmele sobiv esteetilisus. Rajatiste turvalisuse tagamiseks koostab linnaosa valitsus rajatiste kontrolli- ja hooldusjuhised hooldusnõuete lisades esitatud tabelite järgi.

Veekogud vajavad vähest hooldust. Veekogude seisukorda jälgitakse igal aastal ja vajaduse korral tehakse parendusi. Veekogude üldilmet kahjustav praht tuleb koristada.

2.2.7. Jäätmekäitluse põhimõtted ja tingimused

· Jäätmemahutid paigaldada maastikukaitsealale viivate radade algusesse, sh parkimisaladele.

· Maastikukaitsealal olevatesse V1-, V2- ja V3-klassi virgestus- ja puhkekohtadesse paigaldada jäätmemahutid.

· Tagada jäätmemahuti regulaarne tühjendamine, arvestades nende täitumise kiirust kasutajate hulga ja iseloomu järgi konkreetses asukohas.

· Puhkekohtade ja parkimisalade juures soovitatavalt võimaldada jäätmeid liigiti koguda.

2.2.8. Ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamise, turvalisuse ja ohutuse tagamise kohta

Turvalisuse tagamine eeldab eelkõige osaliste head koostööd.

Kuritegevuse ennetamise standard[11] vajab asjalikku ja sisulist rakendust tegevuse eesmärgi, taseme ja rakendusdokumentide kohaselt. Samas ei saa turvanõuete rakendamist tuua ettekäändeks vähendada bioloogilist mitmekesisust elurikkuse ja ruumi liigendatuse vähendamisel.

Lähtudes standardist jaguneb planeeringuala turvalisuse seisukohalt järgmisteks piirkondadeks:

· pargid ja üldkasutatavad aiad;

· vabaajakeskused;

· keskused ja üldkasutatavad alad.

Maastikukaitseala ja sellega külgnevate elamualade üldist atraktiivsust ja puhkevõimaluste kasutajate turvatunnet kaitseala territooriumil suurendab avaliku kasutusega alade säilitamine ja väärtustamine, mis ongi teemaplaneeringu eesmärk. Seda tehakse kasutuse ja vastutuse selge piiritlemise ning üleminekute tähistamise kaudu ruumis. Oluline on arusaadavalt tähistada kogukonna kontrollitavad alad, et tekiks vastutus nende korrasoleku eest.

Planeeringuga kavandatud vahendeid toetab pidev korrashoid ja puhtuse hoidmine. On oluline, et üldkasutatav ala vastaks kasutajate ootustele ega oleks hooletusse jäetud. Korrastatud ala ei peleta eemale ala kasutajaid, samuti ei julgusta hästi hooldatud ala end sisse seadma asotsiaalset seltskonda ja seaduserikkujaid.

Sama kehtib ka loodusalade kohta, mille heakorrastatuse ja hoolduse tase peab need selgelt eristama jäätmaast. Kõigil loodusaladel tuleb suurendada ala kasutajate turvalisust ning vältida puudulikku valgustatust või ala jälgimist raskendavaid varjulisi nurgataguseid. Teemaplaneeringus saab ette näha vaid üldised tingimused, mis viiakse ellu edasise tegevuse käigus.

Maastikukaitsealal tuleb järgida kaitse-eeskirja, metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõudeid, Tallinna linna heakorraeeskirja ning Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja sätteid.

Turvalisuse tagamisel on oluline:

· hea nähtavus alal, mis samas ei tähenda põõsarinde ja alusmetsa lageraiet;

· piisav valgustatus, et ruumis orienteeruda ja ümbrust kontrollida;

· selgelt eristatavad juurdepääsud, liikumisteed ja ristumised;

· kergliikluse eraldamine sõidukiliiklusest;

· selge ruumistruktuur, avaliku ruumi ja privaatse ala üldiselt arusaadav eristamine;

· ühiskasutatavate alade hea vaadeldavus;

· kasutuskonfliktide ennetamine eri kasutusega alade ruumiliselt selge eristamisega.

Turvalisuse tagamiseks tuleb:

· rajada ja hoida korras puhke- ja spordirajatisi (valgustatud jooksu- ja suusarajad, matkarajad jne);

· siduda maastikukaitseala osad omavahel ja ümbritsevate aladega liikumisradade võrgustiku abil, et turvaliselt liikuda jalgsi või jalgrattal nii maastikukaitseala sees kui ka ühest linnaosast teise ja linna ümbrusse;

· tagada atraktiivne maastikukujundus, vastupidavad arhitektuursed väikevormid ja välimööbel;

· paigaldada ja hoida korras istepingid ja jäätmemahutid; rajada turvalisi pere- ja lastemänguväljakuid. Kasutada vandalismile vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

· reguleerida ja kontrollida koerte viibimist maastikukaitsealal, tagada Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjast kinnipidamine, teha sellekohast selgitustööd koeraomanike seas;

· piiritleda kindlad parkimisalad, parklad pimedal ajal valgustada. Kontrollida parkimiskorrast kinnipidamist ja piirata parkimist maastikukaitsealal;

· tagada reaalselt toimiv järelevalve ning ala jälgitavus, sh videovalve ja pargivahid (nt ka munitsipaalpolitsei reidid);

· kaasata ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) kogukond. See aitab kaasa avaliku ruumi väärtustamisele ja selle korrashoiu tagamisele. Ümbruskonna elanike, huvi- ja kasutajarühmade koostöö omakorda soodustab kogukonna asjaomaste väärtushinnangute ja seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist;

· võimaldada lõket teha ja grillida ainult selleks ettevalmistatud kohtades, kusjuures tuleb jälgida tuleohutusnõudeid. Lahtise tule tegemine selleks mitte ette nähtud kohtades on keelatud (vt ptk 2.2.3 „Virgestus- ja puhkekohad“).

3. TEEMAPLANEERINGU RAKENDAMINE

Maastikukaitseala loodus- ja puhkeväärtuste kestmiseks ning maastikukahjustuste parandamiseks vajalike maastikuhooldustööde tegemisel võetakse aluseks kaitsekorralduskava ja siinse teemaplaneeringu põhimõtted. Ehitustegevus teemaplaneeringu elluviimiseks korraldatakse kindla tegevuse järgi kas detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide alusel. Maastikukaitsealal ja selle kontaktvööndis tuleb detailplaneeringute koostamisel lähtuda teemaplaneeringus kavandatust.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu üks eesmärke on moodustada eraldi asuvatest metsaosadest ja loodusaladest rekreatiivalana toimiv terviklik rohealade võrk, mis on ühendatud naabruses paiknevate linnaosade ja loodusaladega.

Planeeringu elluviimisele ja piirkonna ruumilise arengu soodustamisele loob eelduse omavalitsuse rajatav avalik infrastruktuur. Planeeringus on avaliku infrastruktuuri rajamise prioriteet rajada maastikukaitseala terviklikku kasutamist soodustavad ja puhkekoormust hajutavad läbipääsud (tunnelid, trepid, sillad) ning korrastada radade süsteem. Esmase tähtsusega on tunneli rajamine Ehitajate tee alt ning läbipääs Trepi ja Raja tänava vahel. Töid rahastatakse riigi- ja linnaeelarvest. Riigieelarvest rahastatakse Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarvest ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavate meetmetena, linnaeelarvest rahastatavat tegevust rahastatakse linna ametite ja linnaosade valitsuste eelarvest. Kindlasti vajab võimalikult kiiret ja tõhusat lahendust riigi ja omavalitsuse koostöö maastikukaitseala metsade sihipäraseks hooldamiseks.

Maastiku- ja looduskaitselistest põhjendustest tulenevalt võib kaitsealal kaitsekorralduskava ja teiste maastikukaitsealal tegevusi korraldavate dokumentidega täpsustada teemaplaneeringu lahendust.

4. PLANEERINGU LAHENDUSE KOONDTABEL

rajad

Suunad

Põhiliikumine

Tugiliikumine

Huviliikumine

Rajad

Ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteed / põhirajad

Tänavavõrguga seotud kergliiklusteed / põhirajad

Maastikukaitseala (edaspidi MKA) sisesed põhirajad

Tugirajad

Metsarajad

Terviserajad

Matka- ja loodusrajad

Funktsioon

MKAd läbiv kergliikluse kiirtee

Tallinna linna kergliiklusteede võrgustiku oluline tee

Toetavad liikumist MKAl

Ühenduses ühistranspordivõrgu ja parkimisaladega väljaspool MKAd

Põhiliikumissuund, mis seob MKA tõmbekeskused, vaatamisväärsused ja puhkekohad

Ühenduses ühistranspordivõrgu ja parkimisaladega väljaspool MKAd

MKAd läbiv liiklus

Seovad omavahel MKA-sisesed tõmbekeskused, puhkekohad ning vaatamisväärsused

Ühenduses ühistranspordivõrgu ja parkimisaladega

Toetavad põhiradu

Toetavad põhi- ja tugiradu

Tervisesportimine selleks ettevalmistatud ja hooldatud radadel

Eesmärgistatud liikumine loodus- ja kultuuriväärtustega tutvumiseks

Kasutamine

Toetab jalgsi liikumise kõrval ka jalgrattaga liiklemist

Mopeediga liiklemine on lubatud vaid sellekohaselt tähistatud teelõikudel

Toetab jalgsi liikumise kõrval ka jalgrattaga liiklemist

Liikumine tänavaruumis sõiduteel või kõnniteel

Mopeediga liiklemine on lubatud sellekohaselt tähistatud teelõikudel või sõiduteel

Toetab jalgsi liikumise kõrval ka jalgrattaga liiklemist

Mopeediga ei ole lubatud liigelda

Jalutamine, tervisejooks

Jalutamine, tervisejooks

Jalgratta ja mopeediga ei ole lubatud liigelda

Talvel suusatamine (sh kunstlumega rajad)

Suvel tervisejooks, jalutamine

Jalgratta ja mopeediga ei ole lubatud liigelda

Suunatud liikumine looduses mööda matka- või loodusrajana tähistatud rada või ka radade kõrval, kui sellega ei kahjustata tundlikke metsakooslusi

Tüüp

Jalgtee ja jalakäija eesõigusega või liikluskorraldustähistega reguleeritud jalgrattatee

Kõnnitee (jalg- ja jalgrattatee) või kõnnitee (jalgtee) koos sõiduteel tähistatud jalgrattateega

Jalgtee ja jalakäija eesõigusega jalgrattatee

Jalgtee

Jalgtee

Jalgtee

Tee tüüpi ei ole määratud.

Tehnilised parameetrid

Valdavalt paesõelmed Asfaltkate, kui kasutajaid on rohkem kui 1000 inimest ööpäevas

Valdavalt asfaltkate

Valdavalt paesõelmed, maastikuliselt keerulistes kohtades lubatud laudteed, trepid ja pandused

Valdavalt loodusliku pinnakattega sissetallatud rajad, hooldatava liikumiskoridoriga ca 2 m raja äärest

Loodusliku pinnakattega sissetallatud rajad

Koore- ja/või saepuru või muu erikattega 3,5−4,5 m laiad rajad

Raja kulgemisteed ei valita tehniliste parameetrite järgi

Valgustus ja inventar

Valgustatud kogu pikkuses

Teeäärsed välimööblikomplektid (pink-jäätmemahuti), vahekaugus 50−100 m

Seotud auto- ja jalgrattaparklatega

Liikluskorraldusmärgid

Infotahvlid ja -stendid

Suunaviidad

Tõkked, piirded

Valgustatud kogu pikkuses

Teeäärsed pingid ja jäätmemahutid, vahekaugus 50−100 m

Seotud auto- ja jalgrattaparklatega

Suunaviidad ja infotahvlid MKA-le viivate radade alguses

Liikluskorraldusmärgid

Valgustatud kogu pikkuses

Puhkekohad olulistel ristumistel

Teeäärsed pink-jäätmemahutid puhkekohtade vahel, vahekaugus 50-100 m

Seotud auto- ja jalgrattaparklatega

Liikluskorraldus-märgid

Infotahvlid ja -stendid

Suunaviidad

Tõkked, piirded, vajaduse korral käsipuud teede ja nõlva vahel

Infotahvlid ja -stendid (vajaduse korral)

Suunaviidad (vajaduse korral)

Tõkked ja piirded

Tõkked ja piirded (vajaduse korral)

Valgustatud kogu pikkuses

Suunaviidad

Treeninguvahendid

Rajamärgistus Infotahvlid ja -stendid

Heakorranõuded

Teekate aasta ringi väga heas korras

Hooldatud aasta ringi

Teekate aasta ringi väga heas korras

Hooldatud aasta ringi

Teekate aasta ringi väga heas korras

Talvel jälgida läbitavust maastikuliselt keerulistes kohtades (trepid, laudteed, kaldteed)

Metsahooldus radade ümbruses

Metsahooldus radade ümbruses

Teekate ja raja ümbrus aasta ringi väga heas korras

Vajalik metsahooldus väärtuste säilitamiseks ja eksponeerimiseks

Piiratud liikumisvõimega inimesed

Juurdepääsetavad ja läbitavad kogu raja ulatuses

Treppide juures pandus või kaldtee; väiksematel kallakutel käsipuud

Juurdepääsetavad ja läbitavad kogu raja ulatuses

Treppide juures pandus või kaldtee; väiksematel kallakutel käsipuud

Ei pea olema juurdepääsetav

Ei pea olema juurdepääsetav

Ei ole juurdepääsetav

Juurdepääsetavad lõigud peavad olema liikumiseks ette valmistatud ning põhiradade kaudu seotud invaparklate ning V1- ja V2-klassi virgestus- ja puhkekohtadega

ALAD

Aktiivalad

Loodusalad

A1 − puhkeala

A2 − puhkeala

L1 - looduskaitseliste piirangutega ala

L2 − rahustatud loodusala

L3 − puhverala

Funktsioon

Aktiivselt virgestus- ja/või puhkealana kasutatav

Olemas keskusele omased tunnused

Virgestus- ja puhkealana kasutatav piirangute järgimisel

Hõlmab suurimat ala MKA territooriumist, A1- ja L-alade vaheline puhver

Natura 2000 ala - puhkeala (A2)

Allikaala - rahustatud loodusala (L2)

Tagada loodusväärtuste ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine

Passiivne puhkeala

Tagada metsakooslustele vajalikud looduslikud kasvutingimused ja nõlva säilimine − rajad suunavad inimeste liikumist alal

Passiivne puhkeala

Üleminekuala aktiiv- ja loodusalade vahel

Kasutamiskoormus

Suur kasutuskoormus selleks ettevalmistatud radadel ja kohtades

Suurema tallamiskoormusega kohtades vajaduse korral ette näha laudteed ja -platvormid pinnase kaitseks

Keskmine kasutuskoormus, inimmõju hajutatud, kasutamine lähtub loodustingimustest

Natura 2000 ala - kaitsetingimused näevad ette mõõdukat tallamiskoormust

Allikaala - kasutamine minimaalne, Rõõmuallika ümbruse kasutamine on aktiivne - vähendada koormust ääristatud laudtee ja platvormiga

Kasutamine minimaalne

Suunatud liikumine ainult põhiradadel ja tähistatud tugiradadel

Liikumine suunatakse ettevalmistatud põhi- ja tugiradadele

Virgestus- ja puhkekohad alal puuduvad

Kasutamine

Jalutamine, jalgrattaga sõitmine

Istumine, sotsiaalne suhtlemine (kogunemispaik), sportimine

Liikumine on suunatud radadele

Jalutamine, jalgrattaga sõitmine,

istumine, sportimine

Natura 2000 ala - hajutatud liikumine, sh tervisesport, jalutamine, päevitamine ja pikniku pidamine

Allikaala külastamine selleks ette valmistatud kohas

Kasutamine vähene, valdavalt looduse vaatlemine - loodus- ja matkarajad

Nõlvadel liikumine suunatud ettevalmistatud radadele

Jalgrattaga pole lubatud sõita

Liikumine on suunatud radadele

Jalutamine, istumine, looduse vaatlemine

Juurdepääsud

Seotud radade süsteemiga (kergliiklus)

Ühenduses ühistranspordipeatuste ja parklatega

Ühendus tõmbekeskustega

Seotud radade süsteemiga (kergliiklus)

Ühenduses ühistranspordipeatuste ja parklatega

Ühendus A1- ja L-alade vahel

Seotud radade süsteemiga (kergliiklus)

Seotud radade süsteemiga (kergliiklus)

Kivinuka ja Kuusiku mets ühenduses ühistranspordipeatuste ja parklatega

Seotud radade süsteemiga (kergliiklus)

Liikumisrajad

Põhi-, tugi-, tervise-, matka- ja loodusõpperajad

Põhi-, tugi-, tervise-, matka- ja loodusõpperajad

Natura 2000 alal põhiraja liikumissuund, füüsiliselt rada puudub − vajaduse korral laudtee

Allikaala - põhi-, tugi- (sh metsa-) ja terviserajad

Tugi- (sh metsa-), matka- ja loodusõpperada

Liikumisrajad kulgevad looduskeskkonna taluvust ja koosluste tallamiskindlust arvestades

Põhi-, tugirajad (sh metsarajad), tervise-, matka- ja loodusõpperajad

Liikumisrajad kulgevad looduskeskkonna taluvust ja koosluste tallamiskindlust arvestades

Inventar

V1-klassi virgestus- ja puhkekohad

Valgustus

Infotahvlid ja suunaviidad

Mängu- ja spordiväljakud

Vaateplatvormid

V2 ja V3-klassi virgestus- ja puhkekohad

Radade valgustus

Infotahvlid ja -stendid

Suunaviidad

Tõkked ja piirded

Infostendid loodusväärtuste (Natura 2000 ala ja allikate) kohta

Rõõmuallika vaateplatvorm

Suunaviidad

Vajaduse korral laudtee

Suunaviidad

Infotahvlid ja -stendid

Vajaduse korral laudteed

Pingid

Jäätmemahutid

Radade valgustus

Suunaviidad

Pingid

Jäätmemahutid

Tõkked ja piirded

Heakorranõuded

Looduses käitumise eeskiri

Tagatud peab olema teede ja inventari korrashoid, jäätmete kogumine

Lahtise tule kasutamine keelatud, grillimine ainult selleks ette nähtud kohtades

Metsahooldus: hooldusraie, valikraie vaadete avamiseks

Looduses käitumise eeskirjad

Teed on märgistatud teeviitade ja infotahvlitega, jäätmete kogumine, pingid

Lahtise tule kasutamine keelatud

Looduskaitsetingimused

Jäätmete kogumine

Lahtise tule kasutamine keelatud

Valgus- ja veerežiimi muutmine üldjuhul keelatud, vajaduse korral lähtub kaitseväärtustest

Looduskaitsetingimused

Jäätmete kogumine

Lahtise tule kasutamine keelatud

Valgus- ja veerežiimi muutmine üldjuhul keelatud, vajaduse korral lähtub kaitseväärtustest

Looduses käitumise eeskirjad

Jäätmete kogumine

Lahtise tule kasutamine keelatud

Valgus- ja veerežiimi muutmine üldjuhul keelatud, vajaduse korral lähtub kaitseväärtustest

Turvalisus

Järelevalve on vajalik

Kasutajate omavaheline järelevalve

Kasutajate omavaheline järelevalve, mis võib olla vajalik allikaala ümbruses

Järelevalvet ei vaja

Järelevalvet ei vaja

kohad

V1-klassi virgestus- ja puhkekohad

V2-klassi virgestus- ja puhkekohad

V3-klassi virgestus- ja puhkekohad

Funktsioon

Peretegevus, nädalavahetuse puhkekoht

Aktiivse kasutuskoormusega

Väiksemad puhkekompleksid, peretegevus

Ürituste ajal on kasutatavad kui infopunktid

Radade ristumiskoht

Asukohad

Nõmme spordikeskuse (A1-1) ja Glehni lossi ümbrus (A1-2)

Hüppetornide ala (A1-4)

Nõmme keskus (A1-5)

MKA-le viivate radade alguses ja põhiradade ääres (vt lisa 2 joonis I-1)

MKA-le viivate radade alguses

Vaatamisväärsuste läheduses

Põhiradade ristumistel (valikuliselt)

Loodusradade peatuskohtadel

Radade ääres (istekohad)

Konkreetsed asukohad pole kaardil tähistatud

Juurdepääsud

Radade süsteemiga seotud (kergliiklus)

Ühendatud ühistranspordipeatuste ja parkimisvõimalustega

Radade süsteemiga seotud (kergliiklus)

Parkimisvõimalused MKA-le viivate radade alguses

Radade süsteemiga seotud (kergliiklus)

Parkla ja ühistranspordipeatused ei pea läheduses olema

Inventar

3−5 istepinki

Lauad

Infostendid ja -tahvlid

Suunaviidad

Valgustus

Tualetid (võib ka naabrusobjektidega seotult) või teisaldatavate käimlate paigutamiseks ettevalmistatud koht, millele teenindavad sõidukid juurde pääsevad

Jäätmemahutid

Süvamahutid lähimas parklas

Mänguväljakud

Võimaluse korral spordiväljak läheduses

Võimaluse korral varikatus

2−3 istepinki

Laud

Infotahvlid ja -stendid

Suunaviidad

Valgustus

Jäätmemahutid

Mänguväljakud

Terviseseadmed läheduses

Vajaduse korral laudteed ja -platvormid pinnase kaitseks

Pink

Jäätmemahuti

Valgustus

Vajaduse korral infotahvel (peamiselt MKA-le viivate radade alguses ning loodusõppe- ja matkaradade ääres)

Heakord

Pidev ja/või perioodiline järelevalve ja korrashoid, jäätmekäitlus

Perioodiline järelevalve ja korrashoid, jäätmekäitlus

Perioodiline järelevalve ja korrashoid, jäätmekäitlus

Piiratud liikumisvõimega inimesed (sh ratastooli ja lapsevankri kasutajad)

Kergelt juurdepääsetavad, sh invaparklad; keerulistel maastikel käsipuud või -toed ning vajaduse korral laudteed või -terrassid

Kergelt juurdepääsetavad radadelt

Kergelt juurdepääsetavad invaparklate ja vaatamisväärsuste läheduses

Võimalikud kohandatud terviseseadmed, jõuväljakud ei pea olema juurdepääsetavad

5. TEEMAPLANEERINGU JOONISED

Lisa 2

Joonis I-1.

Põhijoonis

Lisa 3

Joonis I-2.

Liikumisradade süsteem

Lisa 4

Joonis I-3.

Valgustus

Lisa 5

Joonis I-4.

Planeeringuga kavandatavad tegevused

Lisa 6

Joonis I-5.

Nõmme Spordikeskuse ja Glehni lossi ümbruse detailjoonis - A1-1, A1-2

Lisa 7

Joonis I-6.

Raja ja Vana-Mustamäe tänava vahelise ala detailjoonis - A1-3, A1-4

Lisa 8

Joonis I-7.

Ehitajate tee ümbruse detailjoonis - A1-5, A1-6

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2015
otsuse nr 32
LISA 9

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Teemaplaneeringu „Nõmme Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ kehtestamine“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse teemaplaneering „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ (edaspidi teemaplaneering), mis on kooskõlas kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga (Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsus nr 230) ning täpsustab ja täiendab Tallinna üldplaneeringut (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3). Teemaplaneeringuga antakse parimad lahendused ala ruumiliseks planeerimiseks, tagades looduskeskkonna eksisteerimise linna tingimustes ning pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Teemaplaneeringu lühikokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 on kehtestatud „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Teemaplaneeringu üldeesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi, ning võttes aluseks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava ning planeeringuala kohta koostatud maastikuanalüüsi. Planeeringu eesmärk on leida ala ruumiliseks planeerimiseks parimad lahendused, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007-2011 koostas Bioexpert AS.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala maastikuväärtuste peamine ohustaja on reguleerimata inimtegevus, mille tulemus võib olla liigsuur kasutuskoormus alal, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel.

Suure kasutuskoormuse tõttu on metsa alla tallatud tihe jalgradade võrgustik. Rohukamarat ja pinnast kahjustab maastikujalgrattaga sõitmine väljaspool radu ja nõlvadel.

Liivanõlvade varisemisohtlikkust suurendab koobaste kaevamine ja maastikukulguriga (ATV) sõitmine. Nõlvaaluste allikate vooluhulk on oluliselt vähenenud - seda on põhjustanud nõlvapealse hoonestusala ja tänavate kuivendamine ning sademevee ärajuhtimine.

Mitmed puhkekohad on maastikukaitsealal halvasti varustatud ja neid ei kontrollita. Palju pikniku- ja lõkkeplatse on rajatud juhuslikesse asukohtadesse ning seal puuduvad jäätmemahutid. Maastikukaitsealal viibida ei ole piisavalt turvaline. Vandaalid lõhuvad inventari ja metsa jäetakse jäätmeid. Napib ala tutvustavaid infotahvleid ja suunaviitu.

Parkimisvõimalused ja -korraldus ei vasta külastajate suurenenud arvule, kuna sageli tullakse maastikukaitsealale autoga. Seetõttu on Nõmme kitsad tänavad ja teeääred autodega ummistatud, eriti siis, kui toimub mõni suurem üritus. Maastikukaitseala osad, eriti nõlvaaluses piirkonnas, on omavahel halvasti ühendatud. Ehitajate tee ja Kadaka tee tükeldavad ala ning takistavad liiklemist. Paljud teemaplaneeringus esitatud lahendused ei olegi planeeringu pädevusalas, pigem on need korralduslikud.

Planeering on koostatud, et korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku. Kaitsekorralduskava järgi tehtud maastikuanalüüsi alusel on määratud kindlaks ja välja selgitatud inimtegevusele rohkem või vähem tundlikud alad. Kasutustaluvuse järgi on määratud konkreetsed puhkevõimalused ja -tegevus ning maastikukahjustuste kõrvaldamise ja vältimise meetmed.

Koostatud teemaplaneering annab vastuse järgmistele lähteküsimustele:

1. kuidas säilitada ühendus maastikukaitseala ja Harku metsa vahel;

2. kuidas ühendada maastikukaitseala tõmbekeskused;

3. kuidas luua soodsad liikumisvõimalused maastikukaitseala eri osade vahel;

4. kuidas hajutada ala kasutuskoormust;

5. missugused on inimeste liikumist reguleerivad tegelikud planeeringuvõimalused ja lahendused;

6. kuidas säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus;

7. kuidas eksponeerida kultuuri- ja loodusväärtusi ning luua võimalikele külastusobjektidele arengueeldused.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Näidatud on planeeritud ala liikluskorraldus ja hinnatud parklate kavandamise vajadust.

Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkefunktsiooniga objekte. Kindlaks on määratud puhkerajatiste arengusuunad, nende vajadus, iseloom ja asukohad, samuti neid ühendavate kergliiklusteede vajadus ning teede korrastamise meetmed. Uusi hoonestatavaid alasid juurde ei planeerita.

Tähistatud matkaradade ja vaatekohtade loomisel on lähtutud praegusest teedevõrgust. Planeeringus on ette nähtud teekatenditeks sobivad materjalid ning valgustuse vajadus ja põhimõtted.

Planeeringus on kavandatud ka alade hooldusmeetmed. Maastikutüüpide järgi on kindlaks määratud niidetavad alad ja need metsaosad, mis vajavad hooldus- või kujundusraiet. Samuti tagatakse linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse. Maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt peab kooskõlastamist vajav tegevus (sh raied) olema kooskõlastatud kaitseala valitseja, Tallinna Keskkonnaameti ning Nõmme ja Mustamäe linnaosa valitsusega.

Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka piiratud liikumisvõimega inimeste, sh laste ja eakate vajadustega. Selleks otstarbeks on maastikukaitsealale kavandatud terviklik radade süsteem, mis koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest ning nende rajamiseks on määratud tingimused, mis loovad erivajadustega kasutajatele mugavad ja ohutud liikumisvõimalused.

Planeeringu lahendusega on ette nähtud mitmeid puhkevõimalusi leevendavaid ja parandavaid tegevusi, nagu läbipääs (rajada sild) piki Trepi tänava pikendust, trepp Raja tänava pikendusele mööda nõlva üles, Hüppemäe jalamile tehisveekogu rajamine kunstlume tootmiseks ja kergliiklustunnel Ehitajate tee alt. Teemaplaneeringuga on ette nähtud nende põhimõtteline asukoht. Tehnilised lahendused vajavad eraldi projekti ning selle tegemise käigus kaasnevate erinevate keskkonnaaspektide hindamist:

1. nõlvale on vaja koostada toestamist vajavate kohtade inventuur, eriti liikumisteede puhul on nõlva piirkonnas vaja ette näha toestused ja piirded nõlva kaitseks ja ohutuse tagamiseks (eriti nõlvapealsed Nõmme keskuse piirkonnas, nõlvaalune kergliiklustee Alliksoo tänavaga paralleelselt).

2. kergliiklustunneli kavandamisel Ehitajate tee alt tuleb planeerimise või projekteerimise käigus kaaluda keskkonnamõju hindamise või strateegilise hindamise läbiviimise vajadust;

3. kunstlume tootmiseks vajaliku vee võtmise kohtadena on välja pakutud Hüppemäe jalami piirkond, Vanaka laskumisnõlva alune ala ning Nõmme spordikeskuses olemasolev tiik. Enne kunstlume tootmiseks vajaliku tiigi rajamist või süvendamist tuleb teha vastav hüdrogeoloogiline uuring;

4. Trummi tänava parkla rajamiseks on vajalik koostada vastav eriprojekt, mille käigus tuleb arvestada Soone oja paiknemist ning hinnata sellega kaasnevaid veerežiimi muutusi;

5. Trepi tänava ja Raja tänava läbipääsu (kergliikluse silla) rajamine tuleb lahendada eraldi projektiga, mille tegemise käigus tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadust;

6. avaliku huvi survel konkreetse (mägi)jalgrataste raja rajamine (keskkonnatingimustele vastavate tehnoloogiate kohaselt) ja väljavalimine nõuab oluliselt ulatuslikumaid keskkonnauuringuid ja -ekspertiise kui teemaplaneeringu täpsusaste. Raja valikuks tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse nii erinevaid asukohavariante kui ka vajaduse korral raja rajamise tehnoloogiaid. Lisaks keskkonnatingimuste seadmisele tuleb määrata ka nende tingimuste eest vastutaja ja täitmise kontrollija.

Teemaplaneering koostati samal ajal Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi OÜ Hendrikson & Ko töögrupp ning aruande tulemuste alusel on teemaplaneeringut täiendatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus käsitleti planeeringu lahenduse ja selle variantide, sh tehniliste lahenduste elluviimisega potentsiaalselt kaasnevaid mõjusid erinevate keskkonnaaspektide lõikes ning toodi välja negatiivse mõjude vältimise soovitusi ja tehti jooksvalt planeerijatele ettepanekuid planeeringu lahenduse korrigeerimiseks. Seetõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes tehtud ettepanekuid teemaplaneeringu lahenduse muutmiseks, v.a ettepanek teemaplaneeringus määratletud aktiivalade vähendamiseks.

Teemaplaneeringu lahendus on välja töötatud suuresti paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamise etapiviisilise protsessiga, seetõttu mitut ruumilise põhilahenduse varianti planeerija välja ei töötanud.

Mõjude hindamise protsessi tulemuste põhjal on aruandes kokkuvõtlikult järeldatud, et looduskeskkonnale teemaplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimine olulist mõju ei avalda. Kuna planeeringuga seatakse tingimused olemasolevate haljasalade säilitamiseks, on kaasnevad mõjud pigem positiivsed. Kultuurilisele keskkonnale (kultuurimälestistele ja linnamaastikule) on teemaplaneeringu mõju selgelt positiivne, sest planeeringuga seatakse tingimused väärtuslike alade ja kaitsealuste objektide säilimiseks. Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh linnaelanikele, on mõju üldiselt positiivne.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus käsitleti järgmisi mõjuvaldkondi ja -aspekte: teemaplaneeringu lahendusega määratletud aktiiv- ja loodusalad ning kaasnevad mõjud, mõju taimestikule ja rohealadele, mõju metsale ja alustaimestikule (üldine hinnang ja piirkonniti), mõju rohevõrgustikule, õhusaaste mõju haljastusele, mõju loomastikule, mõju kaitsealustele objektidele, mõju pinnasele ja veestikule, mõju kultuurilisele keskkonnale ja maastikupildile, mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (elukeskkonnale ja elanike heaolule, liikluskorraldusele), jäätmekäitluse korraldus.

Maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu mõju rohealade võrgustikule on positiivne, kuna teemaplaneeringuga seatakse tingimused olemasolevate rohealade säilitamiseks ning edasiseks arendamiseks. Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub peamiselt mõjuna elupaikade kvaliteedile ja otsese häirimise kaudu. Inimtegevuse reguleerimine ja koondamine suunatud jalgradade võrgustikule aitab tagada loomastiku vähesema häirimise ning teemaplaneeringuga kavandatav avaldab loomastikule pigem positiivset mõju. Teemaplaneeringuga kavandatavad tegevused maastikukaitseala veekeskkonnale eeldavalt otsest olulist mõju ei avalda. Nõlvade kaitseks tuleb keelata jalgratastega liiklemine ning kohe paigaldada liiklemist tõkestavad rajatised. Erosiooni tõkestamiseks rakendatavad ehituslikud ja korralduslikud meetmed tuleb lahendada esmajärjekorras eraldi projektiga. Teemaplaneeringuga kavandatavate puhkevõimaluste planeerimine on positiivse mõjuga nii kultuurilisele keskkonnale kui ka maastikupildile, ulatuslikke muutusi maastikupildis ja vaadetes ei kavandata.

Mõju hindamise protsessi käigus töötati välja leevendavad meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks ja toodi välja seiremeetmed maastikukaitsealal tegevuste rakendamisega kaasnevate mõjude jälgimiseks (seletuskirja lisa 2 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ettepanekute ja negatiivse mõju leevendusmeetmetega arvestamine“).

Teemaplaneeringu menetlus

Teemaplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 otsusega nr 266 „Teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ algatamine“. Tallinna Linnavalitsuse 9. aprilli 2008 korraldusega nr 627-k kinnitati „Teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ lähteülesanne.

Teemapalaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 26. novembri 2008 korraldusega nr 2024-k „Teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

22. aprillil 2009 toimus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu lähteseisukohtade avalik arutelu Nõmme Kultuurikeskuses.

12. mail 2009 toimus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja teemaplaneeringu lähteseisukohtade avalik arutelu Nõmme Linnaosa Valitsuse halduskogu saalis.

22. veebruarist kuni 16. märtsini 2010 toimus teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek.

16. märtsil 2010 toimus teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu. Arutelu korraldas OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Riin Kutsar, kes tutvustas Nõmme Linnaosa Valitsuse halduskogu saalis teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste alusel on teemaplaneeringut täiendatud.

10. novembri 2010 kirjaga nr HJR 6-8/15912-8 kiitis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon teemaplaneeringu „Nõmme Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks.

29. juulil 2011 kooskõlastati teemaplaneering Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga, 29. augustil 2011 Tallinna Keskkonnaametiga, 29. septembril 2011 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga, 30. septembril 2011 Tallinna Haridusametiga, 5. oktoobril 2011 Mustamäe Linnaosa Valitsusega, 12. oktoobril 2011 Tallinna Kommunaalametiga, 14. oktoobril 2011 Tallinna Linnavaraameti ja Terviseameti Põhja talitusega, 17. oktoobril 2011 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga ja 15. detsembril 2011 Nõmme Linnaosa Valitsusega (kooskõlastuste koondtabel on seletuskirja lisas 1).

Planeerimisseaduse § 17 lg 5 kohaselt on teemaplaneering kooskõlastatud Tallinna Transpordiameti, Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Harjumaa Päästeteenistusega.

Harju maavanem, vaadanud läbi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu, ei pidanud vajalikuks määrata lisakooskõlastusi kohalike omavalitsuste või riigiasutustega, kuna kaaskirjas toodud omavalitsuste ja riigiametite loetelu, kellele planeering on esitatud kooskõlastamiseks, on ammendav.

Kooskõlastamisel esitatud märkustega on arvestatud ja planeeringut on nende kohaselt täiendatud.

Planeerimisseaduse § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus teemaplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab teemaplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele ning seadustele ja muudele õigusaktidele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 32 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine.

Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2013 otsusega nr 31 võeti vastu teemaplaneering „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19. aprill - 20. mai 2013. Avaliku väljapaneku käigus laekus kolm vastuväidet/ettepanekut.

Vastuväidete ja ettepanekute arutamiseks korraldati 17. juunil 2013 avalik arutelu, mille käigus esitati täiendavalt kolm ettepanekut.

Teemaplaneeringut täiendati järgmiste otstarbekate ja põhjendatud ettepanekute/vastuväidete alusel:

1. Vastavalt Ahti Kooskora ettepanekule on korrigeeritud põhijoonist ja liikumisradade süsteemi joonist tugiliikumisraja asukoha osas, et see ei läbiks aiaga piiratud ja eravalduses olevat Tähetorni tn 13 kinnistut.

2. Kaja Kallas ja Taavi Veskimägi tegid ettepaneku Raja tn äärde parklat mitte rajada ning piirata autode pääsu metsa alla, korraldada Üliõpilaste tee poolt juurdepääs A1-3 aktiivalale Raja tänava lähedusest läbi Hüppetorni metsa ja rajada kõnnitee Üliõpilaste teega paralleelselt mööda maastikukaitseala piiri Raja tänava ja Ehitajate tee vahele. Eespool esitatud ettepanekutest tulenevalt korrigeeriti Raja ja Vana-Mustamäe tänavate vahelise ala detailjoonist ning seletuskirja punkti 2.2.1.1.3.

Teemaplaneeringus ei arvestatud järgmise vastuväitega:

Vahur Kivistik tegi ettepaneku loobuda postidel asetseva ja kuni 3 meetri laiuse laudtee rajamisest Alliksoo tn 8a krundiga külgnevatele nõlvadele ning pakkus välja alternatiivse lahenduse, kasutada olemasolevat metsarada, mis algab Trepi tänava otsast, kulgeb Alliksoo tn 8a lõunapoolsest küljest mõni meeter kõrgemalt, jõuab välja peaaegu astangu tippu (planeeritava uue trepi ülemises osas) ja laskub sealt Hüppetorni metsa.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaalus ettepanekut ning leidis, et väljapakutud liikumisrajad pakuvad kahtlemata hea võimaluse nõlvaaluse ja nõlvapealse puhkeala sujuvaks sidumiseks alternatiivina treppidele, kuid need ei asenda planeeritud põhiliikumisrada. Kaitseala valitseja ei ole nõus uue tugiraja kavandamisega nõlvale praeguse metsaraja asukohta. Tegu on keerulise alaga, kus on väga pikalt ja põhjalikult kõik võimalikud radade kulgemise võimalused läbi kaalutud planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise etapis.

Teemaplaneering esitati 8. oktoobril 2013 Harju maavanemale planeerimisseadusest tuleneva järelevalve teostamiseks. Teemaplaneeringu järelevalve käigus tegi maavanem 2. detsembri 2013 kirjaga nr 6-7/2013/4510 Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku kooskõlastada teemaplaneering Riigi Maa-ameti ja Riigimetsa Majandamise Keskusega. Riigi Maa-amet kooskõlastas teemaplaneeringu 9. jaanuari 2014 kirjaga nr 6.2-3/13/16595 ja Riigimetsa Majandamise Keskus andis kooskõlastuse 21. aprilli 2014 kirjaga nr 12-1/544.

Harju maavanem korraldas 3. detsembril 2013 teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamise. Nõupidamisel pooled omavahel kokkuleppele ei jõudnud.

Harju maavanem andis 31. mai 2014 kirjaga nr 6-7/2014/1250 teemaplaneeringule oma heakskiidu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt kuulub teemaplaneeringu kehtestamine linnavolikogu ainupädevusse.

Lisa 1 Kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastajate märkuste tabel

Lisa 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ettepanekute ja negatiivse mõju leevendusmeetmetega arvestamine

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2015
otsuse nr 32
LISA 9 LISA 1

Kooskõlastuste koondtabel ja
kooskõlastajate märkuste tabel

Kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr

Kooskõlastaja

Kooskõlastuse kuupäev ja nr

Märkused ja nende täitmine

Tallinna linna ametiasutused

1.

Tallinna Keskkonnaamet

29.08.2011

nr 6.1-4.5/487

Kooskõlastatud märkusteta

2.

Tallinna Transpordiamet

Kooskõlastatud planeerimisseaduse § 17 lg 5 järgi*

3.

Tallinna Linnavaraamet

14.10.2011

nr 4.3-1/7255

Kooskõlastatud märkusteta

4.

Tallinna Kommunaalamet

12.10.2011e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

5.

Tallinna Ettevõtlusamet

24.11.2009 e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

6.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

29.09.2011 e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

7.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Kooskõlastatud planeerimisseaduse § 17 lg 5 järgi*

8.

Nõmme Linnaosa Valitsus

15.12.2011 e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

9

Mustamäe Linnaosa Valitsus

29.05.2013

nr 4-12/451-1

Kooskõlastatud märkusteta

10

Tallinna Haridusamet

30.09.2011 e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

11

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

17.10.2011 e-kiri

Kooskõlastatud märkusteta

Maaomanikud

12

Anti Roosnupp, Mati Roosnupp, Peeter Toomsoo

04.10.2011

Kooskõlastatud märkusteta

Riigiasutused

13

Terviseameti Põhja talitus

14.10.2011

nr 9.3-1/373-1

Kooskõlastatud märkusteta

14

Maa-amet

09.01.2014

nr 6.2-3/13/16595

Kooskõlastatud märkusteta

15

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

29.07.2011

nr HJR14-4/11/21932-2

Kooskõlastatud märkusteta

16

Põhja-Eesti Päästekeskus

Kooskõlastatud planeerimisseaduse § 17 lg 5 järgi*

17

Riigimetsa Majandamise Keskus

31.01.2014

nr 12-1/1859

Kooskõlastatud märkusega. Märkust mitte arvestatud. Vaata märkuste tabelit.

21.04.2014

nr 12-1/544

Kooskõlastatud

*Kuna ühe kuu jooksul ei tulnud kooskõlastuse taotlusele vastust, loetakse planeerimisseaduse § 17 lg 5 järgi teemaplaneering vastava asutuse poolt kooskõlastatuks.

Kooskõlastajate märkuste tabel

Jrk nr

Märkuste esitaja / kirja kuupäev ja nr

Märkused

Vastused märkustele

1.
(17.)

Riigimetsa Majandamise Keskus

31.01.2014
nr 12-1/1859

1. Planeeringu eesmärkide püstituse (1.2.) kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Lisada võimalus ka maastiku- ja looduskaitseliste objektide planeerimiseks.

1. Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ lähteülesande p-st 1 „Teemaplaneeringu eesmärk“. Planeeringu eesmärk on leida parimad lahendused ala ruumiliseks planeerimiseks, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi. Teemaplaneeringu eesmärgiks ei ole maastiku-ja looduskaitseobjektide rajamise planeerimine, kuid nende rajamine on võimalik vastavalt maastikukaitseala kaitsekorralduskavale. Teemaplaneering ei takista looduskaitseobjektide rajamist, kui need on vajalikud ja kooskõlas teemaplaneeringu lahendusega.

2. Planeeringu lahenduse aktiivalade (2.2.1.) ning virgestus- ja puhkekohtade (2.2.3.) kirjeldustes on toodud grillimisvõimaluse korraldamine. Tulenevalt ala külastuse lühiajalisest iseloomust ja asukohast tiheasustusala sees ei ole otstarbekas kavandada grillimisvõimalusi. Eemaldada teemaplaneeringust grillimisvõimaluste korraldamine.

2. Grillimisvõimaluste korraldamine planeeringualal ei ole kohustuslik, kuid planeering näeb ette sellise võimaluse ning määrab sellised alad ja põhimõtted, mille korral mõju looduskeskkonnale on vähim. Planeeringu lahenduse aluseks on olnud Mustamäe Linnaosa Valitsuse ettepanekud, Keskkonnaameti (kaitseala valitseja) ja Tallinna Keskkonnaameti menetlus Mustamäe Linnaosa Valitsuse ettepanekute sisseviimiseks planeeringusse, planeeringu heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne ning Keskkonnaameti kooskõlastus planeeringule. Tingimused ja nõuded grillimiskohtadele on antud teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.2.3. „Virgestus -ja puhkekohad“.

3. Suure kasutusintensiivsusega aktiivaladele A1 (2.2.1.1.) on kavandatud jäätmete ja pakendite sorditud kogumise võimaldamine. Ala külastuse lühiajalisest iseloomust tulenevalt ei ole alust eeldada jäätmete tekkimist sellises koguses, et oleks põhjendatud nende alal sortimise korraldamine. Eemaldada teemaplaneeringust jäätmete ja pakendite sorditud kogumise võimaldamise nõue.

3. Tallinna jäätmehoolduseeskirjas (§ 4 „Jäätmekäitluse üldnõuded“) on kajastatud jäätmehoolduse arengusuunad, kus on toodud Tallinna linna eesmärgid, sh jäätmete maksimaalne liigiti kogumine kohtsortimise kaudu (olenemata jäätmete lõppkäitlusviisist). Suure kasutusintensiivsusega aktiivaladele on vajalik paigaldada sorditud jäätmete kogumise kohad ja kuna maastikukaitseala asub linna territooriumil, siis lähtuvalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjast (§ 5 „Jäätmevaldaja kohustused“) nähakse ette, et jäätmekäitlust korraldab jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja. Teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.2.7.1. „Jäätmete käitluse põhimõtted ja tingimused“ on kirjutatud, et puhkekohtade ja parkimisalade juures on soovitatav ette näha sorditud jäätmete kogumise võimalus. KSH aruanne on Keskkonnaameti (Harju-Järva-Rapla regioon) poolt heaks kiidetud ja teemaplaneering on Keskkonnaameti (Harju-Järva- Rapla regioon) poolt kooskõlastatud märkusteta.

4. Rahustatud loodusala Mustamäe nõlvale (2.2.2.2.2.) mägijalgrataste raja tähistamise ja rajamise võimalikkuse kaalumisse kaasata ka Riigimetsa Majandamise Keskus.

4. Mägijalgrataste raja rajamise võimalikkuse kaalumine on planeeringu kehtestamisele järgnev etapp. Töörühma koosseisus ja tegevustes kokkuleppimine on korralduslik tegevus planeeringu elluviimiseks, mis on kaitseala valitseja ning Tallinna Keskkonnaameti otsustuspädevuses ja mida ei määrata planeeringuga. On loomulik, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) selles töörühmas osaleb.

5. Virgestus- ja puhkekohtade kirjelduse (2.2.3.) järgi loovad virgestus- ja puhkekohad maastikukaitsealal liikujatele võimaluse kas pikemaajaliseks puhkuseks või hetkeliseks puhkepausiks. Ala külastuse lühiajalisest iseloomust tulenevalt ei ole otstarbekas luua võimalusi pikemaajaliseks puhkuseks. Eemaldada planeeringust pikemaajalise puhkuse korraldamine ning arvata puhkeelementide koosseisust välja grillimisalused ja tualetid.

5. Teemaplaneering näeb ette alalisi tualette suuremates tõmbekeskustes ja/või nende vahetus läheduses ning seab tingimused ajutiselt rajatavatele välikäimlatele.

Tingimused: suuremate puhkekomplekside juurde (Nõmme spordikeskus, hüppetornide kompleks kavandatava olmehoonega) ette näha avalikud tualetid; Ehitajate tee ümbruse piirkonda teenindavad Nõmme turu tualetid.

Ajutisi, teisaldatavaid välikäimlaid tuleb kasutada suurürituste ajal, asukoha valikul tuleb arvestada ligipääsuvõimalustega, kusjuures eelistada tuleb parkimisalasid ja tallamiskindlaid maastikke.

Nimetatud suuremates kohtades on tualetid juba olemas ja kasutuses, planeering tagab nende säilimise. Maastikukaitseala on juba praegu ja saab olema ka tulevikus nii lühiajalise kui ka pikemaajalise puhkuse veetmise koht ning vajalik on sobiliku taristu planeerimine.

6. Maastikuehitusvõtted maastikukahjustuste kõrvaldamiseks (2.2.6.3.), mille järgi tuleb nõlvade puhul võtta maastikuehituslike hooldusvõtete aluseks kaitsekorralduskava. Juhime tähelepanu, et kaitsekorralduskava tegevuskava järgi on nn Gaasitrassi mäele ja sealt idasuunas kuni kivitrepini kavandatud nõlvade kindlustamine. Kirjeldatud tegevus sisaldus ka RMK poolt tellitud Nõmme-Mustamäe MKA rekonstrueerimisprojektis. Teemaplaneering näeb Gaasitrassi mäele ette trepi rajamise, mida kaitsekorralduskavas ei sisaldu. Eelnevaga kirjeldatud vastuolu kõrvaldamiseks teemaplaneeringuga Gaasitrassi mäele treppi mitte kavandada.

6. Trepi rajamise osas on RMK ettepanek arusaamatu. Trepi rajamiseks nn Gaasitrassi mäele (Kõrgepea mägi) on olemas planeeringu heakskiidetud KSH aruanne ning Keskkonnaameti kooskõlastus planeeringule. On kahetsusväärne, et trepi rajamine on RMK tellitud projektist välja jäetud, kuid see ei vähenda selle vajadust maastikukaitseala puhkekasutamisel. Puhkevõimaluste teemaplaneeringu eesmärk ei ole MKA kaitsekorralduskavas ettenähtud tegevuste dubleerimine planeeringu kaudu, vaid kaitsekorralduskavaga arvestamine puhkevõimaluste planeerimisel. Planeeringu koostamisel on seda läbivalt tehtud, mida kinnitab teemaplaneeringu heakskiidetud KSH aruanne ning Keskkonnaameti kooskõlastus planeeringule. Gaasitrassi mäe juures ei ole nõlva kaitsmine erosiooni eest võimalik ilma mugavat liikumisteed ja treppi rajamata, sest nimetatud koht on välja kujunenud intensiivselt kasutatava liikumisteena. Trepp on vajalik samuti maastikukaitseala erinevate osade ühendamiseks.

Kokkuvõtteks: Kirja punktides 1, 4 ja 6 tehtud ettepanekud sisalduvad teemaplaneeringu lahenduses (teemaplaneeringu lahendus ei ole takistuseks ettepanekutega arvestamiseks) ning punktides 2, 3 ja 5 tehtud ettepanekud on teemaplaneeringus planeeritud võimalustena, mis külastajate puhkamise ja liikumise organiseerimise kaudu aitavad kaasa maastiku säilimisele ja heakorrale. Punktides 2, 3 ja 5 nimetatud puhkeelemendid ei pruugi olla vajalikud, kui mõju keskkonnale välditakse ja puhkevõimalused tagatakse alternatiivsete, teemaplaneeringu ja kaitsekorralduskavaga kooskõlas olevate lahendustega. Maastikukaitsealal koostatavad projektlahendused ja tegevused kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga.

Eeltoodust tulenevalt ei peetud vajalikuks teemaplaneeringu täpsustamist Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanekute osas.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2015
otsuse nr 32
LISA 9 LISA 2

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ettepanekute ja negatiivse mõju leevendusmeetmetega arvestamine

Jrk nr

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne

Teemaplaneering

1.

Aktiivaladena A1 määratleda üksnes Nõmme spordikeskuse ala, Hüppetornide ala, Glehni lossi kompleks ja Vanakas.

Planeeringus on aktiivaladena määratud Nõmme spordikeskuse ala, Glehni lossi ümbrus, Raja tänava äärne nõlvaalune ala, Hüppetorni ala, Nõmme keskus, Vanaka mägi, Rahumäe mets ja Sütiste metsa liivik. Nimetatud alasid kasutatakse intensiivselt ning need paiknevad tõmbekeskuste lähedal. Nende alade olukord on halb ning see vajab parandamist, kuid nende väljaarvamine aktiivalade hulgast ei muuda oluliselt nende külastatavust ning seetõttu on teemaplaneeringus iga ala kohta seatud tingimused, mis reguleerivad ala kasutuskoormust maastiku- ja looduskaitse tingimuste kohaselt.

2.

Sütiste ja Rahumäe metsaaladel piirata suurte ürituste korraldamisel inimeste piirarvu. Kui kaitse-eeskirja § 4 lg 2 näeb ette rahvaürituste korraldamisel selleks ettevalmistamata kohtades ürituse kooskõlastamist alates 500 osalejast, siis KSH eksperdid teevad ettepaneku vähendada seda arvu 200 osalejale.

Täiendatud § 2.2.1.1.7. A1-7 Rahumäe ja § 2.2.1.1.8. A1-8 Sütiste metsa liivik.

3.

Tallamiskoormuse vähendamiseks võiksid jalutamiseks (jooksmiseks) mõeldud rajad olla konkreetsemalt tähistatud ning selgelt eristatavad vastavaks tegevuseks (pideva hooldusega kattega rada).

Tallamiskoormuse vähendamiseks on radade loomisel lähtutud inimeste liikumisharjumustest ning vastavaks tegevuseks (jalutamiseks, jooksmiseks, jalgrattaga liikumiseks) kavandatud rajad on tähistatud viitadega. Planeeringus on kindlaks määratud sobivad teekattematerjalid ning valgustusvajadus.

4.

Suuremate rahvaürituste, sh spordipäevade korraldamisel koondada suuremad rahvakogunemised (toitlustamine, autasustamised, stardi ja finiši alad jms) kohtadesse, kus pinnas on paremini kaitstud (parklad ja muud kõva kattega platsid, alad, kus taimkate ei ole tallamiskoormuse suhtes nii tundlik jne).

Nimetatud regulatsiooni on käsitletud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjas.

5.

Maastikku ja taimestikku kahjustavate mõjude tõttu on jalgratastel liikumine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu maastikukaitsealal keelatud (kaitse-eeskirja § 5 lg 4), sh ka mägijalgrataste kasutamine nõlvadel. Jalgratastega sõitmine on ette nähtud ainult põhiliikumisradadel.

Teemaplaneeringus on välja toodud rajad, kus on keelatud jalgratastega liikumine, ning rajad, mis on mõeldud jalgratastega liikumiseks.

6.

Teemaplaneeringuga ette nähtud aktiivalad ja looduskaitseliste piirangutega alad nagu Rahumäe loodusala (ehk Sütiste metsa piirkond) tuleb võimalikult suures ulatuses varustada ekskrementide kogumiseks vajalike vahenditega.

Täiendatud § 2.2.1.1.8. A1-8 Sütiste metsa liivik ja § 2.2.2.1.1. Natura 2000 ala - Rahumäe loodusala.

7.

Maastikukaitseala kasutajatele olulised punktid, nagu eelkõige aktiivalad, põhirajad, teede ristumiskohad, maastikukaitseala peasissekäigud, parkimisalad jne, peavad olema varustatud infostendide ja -tahvlitega, kus tutvustatakse paikkonda ning selle kultuuri- ja loodusväärtusi, sh kaitsealuseid jt haruldasi taimeliike. Samuti suunatakse inimesi ettevalmistatud radadele (rajakate tuleb valida lähtuvalt raja peamisest kasutuseesmärgist ja -intensiivsusest), põhjendatakse kõikide suunavate ja keelavate märkide, viitade vajadust ning otstarvet.

Täiendatud § 2.2.4.4.2. Infostendid ja § 2.2.4.4.3. Infotahvlid.

8.

Kunstlumega varustamiseks kasutatav veetorustik tuleb rajada suusaradade alla selliselt, et ei toimuks puude likvideerimist ning ehitustööde käigus ei kahjustataks puid.

Täiendatud § 2.2.1.1.4. A1-4 hüppetornide ala.

9.

Nõlvale on vaja koostada toestamist vajavate kohtade inventuur, eriti liikumisteede puhul on nõlva piirkonnas vaja ette näha toestused ja piirded nõlva kaitseks ja ohutuse tagamiseks.

Täiendatud § 2.2.2.2.2. Mustamäe nõlva kasutamise tingimused ja § 2.2.4.5.1. Nõlva piirkond.

10.

Rõõmuallika ümbrus on tugeva inimmõjuga ning allika ümbrus on kohati poriseks tallatud, seetõttu võiks olla juurdepääsuteena laudtee. Samuti võiks olla kergliiklustee ja allika vahel madal piire, mis eraldaks kõndimiseks mõeldud ala niiskest metsakooslusest.

Täiendatud § 2.2.4.5. Liikumistõkked ja kaitsepiirded ja § 2.2.4.5.2. Rõõmuallikad.

11.

Ehitustööd ja raietegevus tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi.

Täiendatud § 2.2.6.2. Vaated ja kujundusraied.

12.

Kergliiklustunneli kavandamisel Ehitajate tee alt tuleb planeerimise või projekteerimise käigus kaaluda KSH/KMH läbi viimise vajadust.

Teemaplaneeringuga on ette nähtud kergliiklustunneli põhimõtteline asukoht, mille tehnilised lahendused vajavad täpsustavat projekti ning selle tegemise käigus erinevate kaasnevate keskkonnaaspektide hindamist.

Täiendatud § 2.2.4.3.1. Tunnelid.

13.

Kunstlume tootmiseks vajaliku vee võtmise kohtadena on välja pakutud rikutud maastikuga ja liigniiske piirkond Hüppemäe jalami piirkonnas ning Nõmme spordikeskuses olemasolev tiik. Enne kunstlume tootmiseks vajaliku tiigi rajamist või süvendamist tuleb teha vastav hüdrogeoloogiline uuring.

Täiendatud § 2.2.1.1.4. A1-4 hüppetornide ala.

14.

Trummi tänava parkla rajamisel antud asukohta tuleb koostada vastav tehniline projekt, mille käigus tuleb kaaluda antud asukohas otstarbekaid lahendusvariante.

Täiendatud § 2.2.4.6.2. Parkimine.

15.

Trepi tänava ja Raja tänava läbipääsu (kergliikluse silla) rajamine tuleb lahendada eriprojektiga. Sild lahendatakse eriprojektiga, mille tegemise käigus tuleb hinnata ja minimeerida mõjud haljastusele ja nõlvale.

Täiendatud § 2.2.4.3.2. Sillad

16.

Avaliku huvi survel konkreetse (mägi)jalgrataste raja rajamine (keskkonnatingimustele vastavate tehnoloogiatega) ja väljavalimine nõuab oluliselt ulatuslikumaid keskkonnauuringuid ja -ekspertiise kui teemaplaneeringu täpsusaste. Raja valikuks tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse nii erinevaid asukohavariante kui ka vajaduse korral raja rajamise tehnoloogiaid. Lisaks keskkonnatingimuste seadmisele tuleb määrata ka nende tingimuste eest vastutaja ja täitmise kontrollija.

Täiendatud § 2.2.2.2.2. Mustamäe nõlva kasutamise tingimused.

17.

Maastikukaitsealal tegevuste elluviimisel on soovitatav projektide koostamisel ökoloogilise ekspertiisi tegemine ja ehitustöödel haljastusspetsialisti järelevalve.

Teemaplaneeringu § 3 on täiendatud üldise tingimusega „Ehitustegevus teemaplaneeringu elluviimiseks korraldatakse kindla tegevuse järgi kas detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide alusel, mille käigus otsustatakse vastavate spetsialistide kaasamine.“.

18.

Kuna radade pikkus on puhkealal suhteliselt suur, tekib nende kasutamisel oht teeradade ümbruse jätkuvale risustamisele. Põhi- ja tugiradade äärde oleks mõistlik paigutada lisaks teemaplaneeringuga seatud tõmbekeskustele väiksed prügikastid ca 300-400 meetri tagant.

Iga ala (aktiivalad, loodusalad jne) kohta on teemaplaneeringus seatud tingimused jäätmemahutite paigaldamiseks, kirjeldatud jäätmekäitluskorra nõudeid ning nende tagamist.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees



[1] Teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ lähteülesanne. Kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 9. aprilli 2008 korraldusega nr 627‑k

[2] Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 (RT I 2004, 41, 279)

[3] Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007-2011

[4] Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrus nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“

[5] Siseministri 30. augusti 2010 määrus nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“

[6] Eesti standard EVS 843:2003 „Linnatänavad“, Eesti Standardikeskus, Tallinn

[7] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002 määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“

[8] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002 määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“

[9] Eesti standard EVS 843:2003 „Linnatänavad“, Eesti Standardikeskus, Tallinn

[10] Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2012 määrus nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“

[11] Eesti standard EVS 809‑1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“. Osa 1: Linnaplaneerimine, Eesti Standardikeskus, Tallinn

Lisa 2 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-1 Põhijoonis
Lisa 3 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-2 Liikumisradade süsteem
Lisa 4 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-3 Valgustus
Lisa 5 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-4 Planeeringuga kavandatavad tegevused
Lisa 6 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-5 Nõmme Spordikeskuse ja Glehni lossi ümbruse detailjoonis A1-1, A1-2
Lisa 7 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-6 Raja ja Vana-Mustamäe tänavate vahelise ala detailjoonis A1-3, A1-4
Lisa 8 - Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering I-7 Ehitajate tee ümbruse detailjoonis A1-5, A1-6