Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 otsus number 172
Redaktsiooni kehtivus:13.11.2014 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

13. november 2014 nr 172

Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi kaalutlusi:

- Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritava ala juhtotstarve määramata. Detailplaneeringu lahenduses tehakse ettepanek määrata ala juhtotstarbeks ettevõtluse segahoonestusala, st et alal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, ja ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kuna planeeritav ala asub Madara tänava ja Paldiski maantee ristumiskoha vahetus läheduses, siis antakse detailplaneeringus kuni 6-korruselise ärihoone või äripindadega korterelamu rajamisega kiilukujulisele krundile tänapäevane ja väärikas nurgalahendus ning korrastatakse ristmikuala praegusel kujul juhuslikuna näiv linnamaastik. Samas ei takista kavandatav lahendus vajadusel hilisemat ristmiku ümberehitamist ja laiendamist. Kuna praeguseks on piirkonna linnaehituslik situatsioon muutunud võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga ning on edasises muutumises, siis ei vasta ka olemasolev olukord enam Tallinna üldplaneeringus esitatule;

- Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneeringu“ koostamine, mille üks eesmärk on Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Koostatavas Kristiine linnaosa üldplaneeringus on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala. Alal võivad paikneda elamud, nende naabrusse sobivad äri- ja ühiskondlikud hooned, kommunaalehitised, pargid, parklad jm traditsioonilisse mitmefunktsioonilisse linnakeskkonda sobivad hooned tingimusel, et nendest tulenev mõju ei kahjusta naabruses paiknevaid elamuid. Samuti on ala juhtotstarbeks määratud magistraaltänavate äärne ärivöönd. Alad on mõeldud hoonestamiseks põhiliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonetega, tagades nii magistraaltänavate äärsete alade atraktiivsuse suurendamise ja uute töökohtade tekke soodustamise. Kavandatud ärihoone või äriruumidega korterelamu kavandamine on piirkonda sobiv ning kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega;

- rajatav ärihoone või äripindadega korterelamu on avatud, läbipaistva tänapäevase arhitektuuriga hoone, mis peaks kujunema kvartali väikeseks keskuseks. Lähtudes ümbritsevast linnaruumist, on linnaehituslikult põhjendatud antud asukohas, tänavate nurgal, kõrgema, 6-korruselise hoonestuse kavandamine. Arhitektuurses lahenduses on tinglikult kokku pandud Madara tänava madalhoonestus ja Paldiski maantee ja Sõle tänava äärne linnalik, kõrgem hoonestus. Seega on järgitud väljakujunenud linnaehituslike põhimõtete kohast head tava ja nurgakrunti on linnaruumi parema organiseerimise nimel rõhutatud;

- planeeringulahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ nõuetele.

1. Kehtestada Kristiine linnaosas 0,31 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneering, OÜ Arhitektid Muru & Pere (praegu Peeter Pere Arhitektid OÜ) töö nr 103/04, mille eesmärk on Paldiski mnt 41 ja Paldiski mnt 43 kinnistute liitmine üheks ärimaa või 50% äri- ja 50% elamumaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

2. Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ määramata juhtotstarbega ala ettevõtluse segahoonestusalaks.

3. Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritud ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002 otsusega nr 270 kehtestatud „Paldiski mnt 43 kinnistu ja sellega külgneva ala detailplaneering“.

4. Tallinna Linnavaraametil sõlmida enne ehitusloa väljastamist kõnnitee avaliku kasutuse tagamiseks kinnistu omanikuga leping teemaa krundi Tallinna linnale võõrandamiseks.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2014
otsuse nr 172
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kristiine linnaosas 0,31 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneering, OÜ Arhitektid Muru & Pere töö nr 103/04, mille eesmärk on Paldiski mnt 41 ja Paldiski mnt 43 kinnistute liitmine üheks ärimaa või 50% äri- ja 50% elamumaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ määramata juhtotstarbega ala ettevõtluse segahoonestusalaks.

Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritud ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002 otsusega nr 270 kehtestatud „Paldiski mnt 43 kinnistu ja sellega külgneva ala detailplaneering“.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Madara tänava, Paldiski maantee, Tulika tänava ja Sõle tänava ristumiskoha vahetus läheduses. Tegemist on aktiivse transpordisõlmega. Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas paikneb nii äri-, tootmis- kui ka elamumaa sihtotstarbega krunte. Valdav osa liiklussõlme ümber olevaid hooneid on 2-3-korruselised ning ehitatud 1920.-1940. aastatel. Planeeritava ala lähinaabruses, Sõle tänaval, on 5-korruselised soklikorrusega paneelelamud. Planeeringuala vastas, üle Paldiski maantee, on 3-korruselised soklikorrusega puitelamud, millele on juurde ehitatud katusekorrus. Madara tänava ja Tulika tänava äärne hoonestus on 2-korruseline.

Planeeritaval alal asuvad transpordimaa sihtotstarbega Paldiski mnt 41 kinnistu ja 50% äri- ja 50% elamumaa sihtotstarbega Madara tn 1 // Paldiski mnt 43 kinnistu. Mõlema kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmetel Osaühing Savello. Osaliselt jääb planeeritavale alale Tallinna linna omandis olev Paldiski maantee T33 tänavamaa kinnistu. Samuti asub alal tootmismaa sihtotstarbega Madara tn 3a krunt.

Planeeritav maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Kristiine linnaosa üldplaneering

Planeeritava ala maakasutuse juhtotstarvet Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus määratud ei ole.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek määrata alale juhtotstarbeks ettevõtluse segahoonestusala, st et alal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, ja ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kuna planeeritav ala asub Madara tänava ja Paldiski maantee ristumiskoha vahetus läheduses, antakse detailplaneeringus kuni 6-korruselise ärihoone või äripindadega korterelamu rajamisega kiilukujulisele krundile tänapäevane ja väärikas nurgalahendus ning korrastatakse ristmikuala praegusel kujul juhuslikuna näiv linnamaastik. Samas ei takista kavandatav lahendus vajadusel hilisemat ristmiku ümberehitamist ja laiendamist.  Kuna praeguseks on piirkonna linnaehituslik situatsioon muutunud võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga ning on edasises muutumises, siis ei vasta ka olemasolev olukord enam Tallinna üldplaneeringus esitatule.

Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneeringu“ koostamine. Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kehtestamisel täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut Kristiine linnaosa osas.

Koostatavas Kristiine linnaosa üldplaneeringus on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala. Alal võivad paikneda elamud, nende naabrusse sobivad äri- ja ühiskondlikud hooned, kommunaalehitised, pargid, parklad jm traditsioonilisse mitmefunktsioonilisse linnakeskkonda sobivad hooned tingimusel, et nendest tulenev mõju ei kahjusta naabruses paiknevaid elamuid. Samuti on ala juhtotstarbeks määratud magistraaltänavate äärne ärivöönd. Alad on mõeldud hoonestamiseks põhiliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonetega, tagades nii magistraaltänavate äärsete alade atraktiivsuse suurendamise ja uute töökohtade tekke soodustamise. Alale võib põhjendatud juhtudel kavandada ka alakorrustel paiknevate äriruumidega elamuid, tagades eluruumide kaitstuse piirkonnast tulenevate müra- jm häiringute eest.

Arvestades ülalkirjeldatut ning asjaolu, et detailplaneeringus kavandatu pole koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega vastuolus ning lähtudes ümbritsevast linnaruumist, on linnaehituslikult põhjendatud antud asukohas, tänavate nurgal, kõrgema, 6-korruselise hoonestuse kavandamine ja Tallinna üldplaneeringu muutmine.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002 otsusega nr 270 kehtestatud „Paldiski mnt 43 kinnistu ja sellega külgneva ala detailplaneering“, mis nägi ette Paldiski mnt 43 kinnistule ehitusõiguse andmise kuni 3-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Kuna omanik ei ole kehtivat planeeringut realiseerinud ja on omandanud kinnistuga külgneva Paldiski mnt 41 kinnistu, oli mõistlik alale koostada uus planeering, mis hõlmab mõlemat kinnistut ja alajaama krunti. Käesoleva planeeringuga kavandatakse liidetud kinnistutele kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu või ärihoone, millega antakse linnaehituslik lõpetatus praegu korrastamata tänavaruumile.

Planeerimisseaduse § 24 lg 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritud ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002 otsusega nr 270 kehtestatud „Paldiski mnt 43 kinnistu ja sellega külgneva ala detailplaneering“.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringus nähakse ette Paldiski mnt 41 ja Paldiski mnt 43 kinnistute liitmine üheks ärimaa või 50% äri- ja 50% elamumaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Uue krundi moodustamisel korrigeeritakse ka Paldiski maantee T33 tänavamaa piire.

Rajatav äripindadega korterelamu on avatud, läbipaistva tänapäevase arhitektuuriga hoone, mis peaks kujunema kvartali väikeseks keskuseks. Külastajatele mõeldud ruumid kavandatakse hoone 1. ja 2. korrusele, kust avanevad vaated Paldiski maantee ja Sõle tänavale. Nii eksponeeritakse külastajatele urbanistlikku keskkonda. Parkimine on lisaks esimesele korrusele ka hoone keldrikorrusel. Kolmandast kuuenda korruseni paiknevad korterid ning vastavad korrused on kavandatud astmeliselt Madara tänava suunas. Hoonele on planeeritud katuseterrassid. Hoone planeeritakse tänapäevase arhitektuuriga ja selle kavandamisel on lähtutud nurgakrundile esitatavatest linnakujunduslikest nõuetest. Materjalidena kasutatakse raudbetooni, terast, klaasi. Juhul kui elufunktsiooni rajada ei soovita (või see osutub võimatuks, kuna tervisekaitse nõudeid ei suudeta täita), rajatakse ärihoone.

Madara tn 3a kinnistu piire ega ehitusõigust käesoleva planeeringuga ei muudeta - krundil paikneb trafoalajaam.

Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“, kavandatud on 26 parkimiskohta. Juurdepääs krundile on Madara tänavalt.

Planeeringualal inventariseeris kõrghaljastuse 2012. aastal P. Kirs. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord kohaseid I ja II väärtusklassi puid planeeringualas ei kasva. Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse alal kokku kaks IV väärtusklassi puud, mille haljastusväärtus kompenseeritakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord.

Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal on 2008. aastal koostanud planeeritavale alale liiklusmürast põhjustatud mürataseme hindamise, milles leiti, et sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ja ümbruskonna hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kohased normatiivsed müra piirtasemed on planeeritaval alal ületatud. Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni. Müra normtasemeni alandamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud tingimus rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Lisaks tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717-1:1999 „Akustika. Heliisolatsiooni hindamine hoonetes ja hooneosadel. Osa 1: Õhuheli isolatsioon“. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Elamu projekteerimisel peab järgima põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (nt magamistube) ei paigutata hoone tiheda liiklusega tänava poolsele küljele. Juhul kui ei ole võimalik tagada määrusele vastavat heliisolatsiooni hoones, siis elufunktsiooni ei kavandata ning rajatakse ärihoone. Detailplaneeringus on lähtutud nimetatud tingimustest. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts Tallinna Küte märkis, et Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringus kavandatud hoone soojusvarustus on Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ punkti 2.3.2 kohaselt käsitletav erandina. Lähim kaugkütteliitumispunkt on 200 meetri kaugusel, mistõttu on hoonete soojavarustus otstarbekam lahendada muude kütteviisidega. Hoone soojavarustus on lahendatud gaasikütte baasil.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 9. septembril 2004 registreeritud avaldusega A. Davidjuk. Taotluse kohaselt sooviti Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute liitmist ja ehitusõiguse määramist elu- ja ärihoone rajamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Osaühing Savello ja OÜ Arhitektid Muru & Pere sõlmisid 14. jaanuaril 2013 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/228.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 29. märtsi 2006 korraldusega nr 605-k „Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli kinnistute liitmine ja ühe 6-korruselise äripindadega korterelamu rajamine.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 1. aprillil 2006. Teade detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu kohta ilmus ajalehes Postimees 15. aprillil 2006. Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek oli 15.-20. aprillini 2006. Kristiine Linnaosa Valitsuses toimus 20. aprillil 2006 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere. Detailplaneering on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 29. märtsi 2006 korraldusest nr 605-k „Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneering on kooskõlas menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud P. Kirsi koostatud dendroloogiline hinnang ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud mürahinnang.

Tulenevalt planeerimisseaduse §-st 17 esitati detailplaneering Harju maavanemale täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Lisaks planeeringu sisulistele märkustele soovitas maavanem kooskõlastada detailplaneeringu Tallinna Tervisekaitsetalitusega (praegu Terviseameti Põhja talitus) inimeste tervisele ohutu elukeskkonna tagamiseks võimalike abinõude seadmise väljaselgitamiseks.

Tallinna Tervisekaitsetalitus märkis oma 7. aprilli 2008 kirjas nr 1-8.5/1029 järgmist: kuna detailplaneeringuala liiklusmüratasemete hindamisest selgub, et prognoositav müratase ületab kriitilise taseme, ei ole soovitatav elamispindadega hoone ehitamine. Samas toetatakse linnaruumi positiivset arengut ning soovitatakse muuta viimaste korruste sihtotstarve ja planeerida hoone täies ulatuses äripindadega, kus on võimalik rakendada müraleevendavaid meetmeid, nagu sundventilatsioon ja mitteavanevad aknad.

Detailplaneeringu lahenduses on kaalutud esitatud nõudeid ning põhijoonisele on lisatud märkus: „Elufunktsiooni kavandamisel hoonesse tuleb hoone ehitusprojekti koostamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42. Kui ei ole võimalik tagada määrusele vastavat heliisolatsiooni, siis elufunktsiooni mitte kavandada.“.

Menetluse ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kristiine Linnaosa Valitsus, Kristiine linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus), Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet ja planeeritavate kinnistute omaniku esindaja A. Davidjuk kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaselts (praegu Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts) kooskõlastasid detailplaneeringu märkustega, mis on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja mida tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et maakorralduslike toimingute kulud seoses piiride muutmisega tuleb tasuda Paldiski mnt 41 ja Paldiski mnt 43 // Madara tn 1 kinnistute omanikul. Ühtlasi palus Tallinna Linnavaraamet enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu materjalidesse lisada ja Tallinna Linnavaraametile esitada kinnisasja omaniku seisukoha piiride muutmise ja maakorralduslike kulude finantseerimise kohta.

Tingimus on täidetud ning Osaühing Savello vastavasisuline nõusolek on detailplaneeringule lisatud ja Tallinna Linnavaraametile esitatud. Enne ehitusloa taotlemist tuleb teha maakorralduslikud toimingud. Otsuses on Tallinna Linnavaraametile määratud ülesanne enne ehitusloa taotlemist kinnistu omanikuga vastavasisulised kokkulepped sõlmida.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ), Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom), aktsiaselts Eesti Gaas ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel. Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja nendega tuleb arvestada ehitus- ja tööprojektide koostamisel.

Planeeritud maa-alale ei ole detailplaneeringus ette nähtud täiendavaid avalikuks kasutamiseks kavandatud teid või kõnniteid, samuti ei ole kavandatud rajada üldkasutatavat haljastust ega ehitada üldkasutatavat välisvalgustust ja/või vihmaveekanalisatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik sõlmida detailplaneeringust huvitatud isiku või tema poolt näidatud isikuga ehitusseaduse § 13 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohast teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingut.

Tallinna Linnavalitsus võttis 3. aprilli 2013 korraldusega nr 445-k „Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine Kristiine linnaosas detailplaneeringu vastu. Teade planeeringu vastuvõtmise kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. aprillil 2013 ja ajalehes Pealinn 15. aprillil 2013.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 6. maist kuni 3. juunini 2013. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 24. aprillil 2013 ja ajalehes Pealinn 29. aprillil 2013. Avaliku väljapaneku ajal esitasid vastuväiteid Madara tn 2, Madara tn 6 ja Paldiski mnt 42d elanikud (edaspidi vastuväidete esitajad).

Vastuväidete esitajad leidsid, et hoonete maht ja tüüp ei sobi piirkonda ning kavandatud on liiga vähe parkimiskohti. Vastuväidete esitajad tegid ettepaneku vähendada kinnistule planeeritud ehitusmahtu, sh vähendada hoone korruste arvu kolme korruseni. Materjali valikus soovitasid vastuväidete esitajad kasutada ümbritseva miljööga sobilikke materjale (nt puit). Samuti palusid vastuväidete esitajad arvestada parkimiskohtade reaalse vajadusega 1,5 parkimiskohta korteri kohta ning üks parkimiskoht 40 m2 büroopinna kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) asus oma vastuskirjas seisukohale, et maja arhitektuurne lahendus tuleneb maja asukohast suurte tänavate ristmikul. Sellest lähtuvalt on maja korruselisus astmeliselt tõusev või langev sõltuvalt vaatamise suunast. Arhitektuurses lahenduses on tinglikult kokku pandud Madara tänava madalhoonestus ja Paldiski maantee ja Sõle tänava äärne linnalik, kõrgem hoonestus. Nurgakrunti on väljakujunenud linnaehituslike põhimõtete kohaselt hea tava linnaruumi parema organiseerimise nimel rõhutada. Tulenevalt sellest on detailplaneeringus tänavate ristumiskohale asetatud 6-korruseline maht, mis ei ületa oma mõjult Paldiski maantee vastasküljel paiknevate lisakorrustega puitelamute ehitusmahte. Madara tänava suunas korruste arv väheneb 2 korruseni. Astmeline langus võimaldab luua haljastatud katuseterrassid, mis sellistena oma roheluses sulanduvad kokku väikeelamute hooviala rohelusega. Selline nõue on ka detailplaneeringus kirjas. Maja materjalid lähtuvad tänapäevastest ehitusviisidest ja materjali kasutusest ning lisavad ajastukohase väärtuskihi väljakujunenud linnamiljöösse. Detailplaneering sätestab maja ehitusliku mahu.

Parkimiskohtade planeerimist Tallinna linnas reguleerib Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Detailplaneeritud ala asub vahevööndis. Vahevööndis on norm 3- ja enamatoaliste korterite puhul 1,2 kohta korterile. Kavandatud hoonesse on planeeritud kokku 26 parkimiskohta 10 korteri elanike ning äride töötajate ja klientide vajaduseks. See arv ületab normi ühe parkimiskoha võrra. Eesti standardiga võrreldes rakendatakse Tallinnas suuremat parkimisnormi just eeldusel, et peres võib olla enam kui üks auto. Eesti standardis EVS 843:2003 „Linnatänavad“ on 3- ja enamatoaliste korterite puhul norm 0,9 parkimiskohta korteri kohta. Äri tarbeks kavandatud parkimiskohti saab ristkasutada. Äride kliendid ja töötajad vajavad parkimiskohti töö ajal ning elanikud töövälisel ajal. Parkimiskohtade ristkasutamise võimalus leevendab ka olukorda, kui peredes on rohkem kui üks auto.

Vastuväidete esitajad tegid liikluskorralduse osas ettepaneku lahendada krundile juurdepääs Paldiski maantee kaudu ning laiendada Paldiski maantee ülekäiguraja eraldussaart.

Amet ei nõustunud vastuväidete esitajatega ning märkis, et juhul, kui kinnistu piirneb eriliigiliste tänavatega, siis nähakse juurdepääs kinnistule alati ette madalama liigi tänavalt. Paldiski maanteelt ei ole juurdepääsu kinnistule kavandatud, kuna tegemist on suure liikluskoormusega magistraaltänavaga, millel liiguvad ühissõidukid. Madara tänav on tänavate liigituse alusel juurdepääsutee. Väljasõidud magistraaltänavale loovad liiklusohtlikke olukordi ja vähendavad liikluse sujuvust ning seda tuleb vältida. Paldiski maantee sõidusuundade vahelise eraldussaare praegune laius on otseses seoses kogu Paldiski mnt - Sõle tn - Tulika tn ristmiku asendiplaanilise ja liikluskorraldusliku lahendusega, mis ei võimalda laiemat eraldussaart.

Vastuväidete esitajad tegid ettepaneku suurendada vahemaad Madara tn 2 majast 20 meetrini ning arvasid, et korruste arv hakkab piirama päikesevalguse paistmist Paldiski mnt 42d majale. Lisaks leidsid vastuväidete esitajad, et kavandatav hoone halvendab vaadet Madara tn 2 elamu akendest ja vähendab privaatsust.

Amet selgitas, et linnas on hoonestuse planeerimise aluseks välja kujunenud ehitusjooned, antud juhul nii Paldiski maantee kui ka Madara tänava pool. Hoone on ette nähtud paigutada ehitusjoontele ja mitte neist eemale. Kavandatav hoone ei mõjuta insolatsiooni arvutuslikku kestust naaberhoonete eluruumides, kuna jääb lähimatest naaberhoonetest piisavalt kaugele: Madara tn 2 elamust 17 m kaugusele põhja poole ja Paldiski mnt 42d elamust vähemalt 30 m kaugusele lõuna poole.

Lisaks märkis amet, et privaatsus tingimustes, kui hooned paiknevad lähestikku, on subjektiivne nõudmine. Kui elatakse tiheda hoonestusega piirkonnas, on paratamatu, et muutuvad harjumuspärased vaated ning väheneb privaatsus seoses uute hoonete ehitamisega.

Lisaks esitasid vastuväidete esitajad arvamuse miljööväärtuse tegelikust väärtustamisest, kus leidsid, et vahetult miljööalaga piirnevale alale on kavandatud hoonemaht sobimatu.

Amet selgitas, et Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistud paiknevad kahe perspektiivse, Kristiine linnaosa üldplaneeringuga määratud Lille ja Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga määratud Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala vahel. Linnaehituslik eesmärk on seal säilitada suuremalt jaolt 1920.-30. aastatel ehitatud eeslinna miljööd.

Kuigi antud asukohas, Paldiski maantee ääres, on samuti säilinud ajaloolist hoonestust, on üldplaneeringus määratud see ala osaliselt ka arengualaks, kuhu tulevikus on ette nähtud kõrgem hoonestus (5-6 korrust). Paldiski maantee ääres ei ole ajaloolise hoonestuse säilitamine linnaehituslikult põhjendatud, tegemist on Tallinna ühe peatänavaga, mille äärde on otstarbekas rajada uuem ja kõrgem hoonestus. Uushoonestuse planeerimisel on samas oluliseks eesmärgiks mahuline ja arhitektuurne sobivus kõrvalasuvate miljööaladega.

Krundi asukoht suure ristmiku ääres õigustab uue hoone mahulisel lahendamisel linnaruumilise aktsendi loomist, kuid asjaolu tõttu, et ristmiku arhitektuurses ruumis domineerivad miljööväärtuslikud 3-korruselised puithooned, on olemasolevasse keskkonda sobitumine samuti oluline.

Miljööalade kontaktvööndis paiknevate uute hoonete arhitektuurne ilme ei pea järgima ajaloolise hoonestuse poolt etteantud esteetikat, kuid peaks kujundusvõtete abil ja välisviimistlusega looma sujuva ülemineku.

Miljööväärtuslike hoonete tingimustekohane renoveerimine on keeruline ja sageli ka kulukas ettevõtmine, kuid eesmärk on nende hoonete algse arhitektuurse väärtuse säilitamine ja sellega arhitektuuripärandi edasiandmine. Kuna on loomulik, et nüüdisaegne arhitektuur on materjali kasutuse ja välise esteetika poolest ajaloolisest erinev ja ajastukohane, luues linnaruumi sobiva uue tänapäevase kihistuse, siis näeb amet võimalust hiljem arhitektuurse projekti väljatöötamisel saavutada linnaruumi sobiv ja kõrvalseisvate miljööaladega haakuv lahendus.

Kristiine Linnaosa Valitsuses toimus 6. augustil 2013 detailplaneeringu avalik arutelu. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 11. juunil 2013, ajalehes Pealinn 17. juunil 2013 ja ajalehes Kristiine Leht 26. juulil 2013.

Kuna detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväited jäid lahendamata, esitati planeering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja lg 3 p-de 3 ja 5 kohaselt maavanemale kohustuslikuks järelevalveks.

Harju Maavalitsuses toimus 3. oktoobril 2013 avalikul väljapanekul arvestamata jäänud vastuväidete arutelu. Harju maavanem palus oma 3. detsembri 2013 kirjas täiendada detailplaneeringu seletuskirja.

10. märtsil 2014 esitati detailplaneering uuesti Harju maavanemale järelevalveks. Muuhulgas oli detailplaneeringu seletuskirjas selgitatud, millistel kaalutlustel on võimalik loobuda eluruumide kavandamisest ning täpsustatud kruntide moodustamiseks esitatud andmeid. Samuti oli detailplaneeringu seletuskirja täiendatud Kristiine linnaosa menetletavale üldplaneeringule vastavuse osa.

Harju Maavanem andis 15. aprillil 2014 detailplaneeringule heakskiidu, lähtudes planeerimisseaduse § 23 lõikest 6.

Planeerimisseaduse § 25 lg 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Madara tn 2, Madara tn 3a, Madara tn 5 // Paldiski mnt 39, Madara tn 6, Paldiski mnt 41, Paldiski mnt 43 ja Paldiski mnt 42d kinnistute omanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja „Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõikele 4. Kuna planeeritav ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuulub Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees