Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 otsus number 170
Redaktsiooni kehtivus:13.11.2014 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

13. november 2014 nr 170

Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi kaalutlusi:

- Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jms. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, kuna kavandatud on kuni 3-korruseline korterelamu;

- detailplaneeringu lahendus arvestab miljööväärtuslikule piirkonnale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning lähiümbruse kvartalitele iseloomulikke hoonete mahu-, stiili- ja asukohanõudeid;

- planeeringu lahendusega on uus hoone paigutatud krundi tänavaäärsele osale Pelgulinna ehitusmääruse kohasele ehitusjoonele Härjapea tänava ääres, võimaldades krundi lõunapoolsel küljel kujundada terviklik, rohke haljastusega õueala;

- planeeringu lahendusega kavandatud uus hoone korrastab linnaruumi ja suurendab piirkonna väärtust. Planeeritud korterelamu moodustab lähiümbruse hoonestusega linnaehitusliku terviku;

- parkimiskohtade arv on määratud kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014.

1. Kehtestada Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneering, QP Arhitektid OÜ töö nr QP-11-09/2, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,13 ha suurusel planeeringualal asuva Härjapea tn 27a kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast elamumaaks ja kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuni 3 maapealse (sh katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega kuni 10 korteriga korterelamu ehitamiseks.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2014
otsuse nr 170
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneering, QP Arhitektid OÜ töö nr QP-11-09/2, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,13 ha suurusel planeeringualal asuva Härjapea tn 27a kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast elamumaaks ja kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuni 3 maapealse (sh katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega kuni 10 korteriga korterelamu ehitamiseks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Härjapea tänava ääres, Roo, Sõle ja Härjapea tänava vahelises kvartalis Pelgulinna miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Planeeringualal olemasolev hoonestus ja muud rajatised puuduvad.

Planeeringualale jääb sotsiaalmaa sihtotstarbega Härjapea tn 27a kinnistu, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub ALG Liisingu Aktsiaseltsile.

Planeeringuala jääb muinsuskaitseala vanalinna vaatesektoritesse Tiskre klindilt ja Rocca al Mare juurest Kopli lahe lääneranniku sopist. Planeeritav maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Kavandatav hoone ei varja vaadet vanalinna siluetile.

Härjapea tn 27a kinnistul kasvavad suuremalt jaolt hobukastanid, lisaks hõberemmelgas, saarvaher ja pappel ning õunapuud.

Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

2. Kontaktvööndi analüüs

Piirkond on polüfunktsionaalne ja seal on hästi toimiv ühistransport. Lähimad ühissõidukipeatused asuvad planeeringualast ligikaudu 200 m raadiuses Sõle tänaval (troll, buss) ja Ristiku tänaval (buss). Planeeringuala kontaktvööndisse jääv maa-ala on hästi varustatud tehnovõrkudega: planeeritava alaga külgneval Ristiku tänaval on valmis ehitatud tehnovõrkude magistraaltorustikud. Kontaktvööndis on ligikaudu 500 m raadiuses kaks haiglat, kolm polikliinikut, kaks spordiklubi, kaks lasteaeda ja gümnaasium. Piirkonnal on hea ühendus südalinnaga ja linna teiste piirkondadega.

Kontaktvööndi alal asub Tallinna Peeteli kirik (Preesi tn 5 // 7 kinnistul), mis on kultuuri- ja haridusministri 19. juuli 1995 määrusega nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud kinnismälestiseks ja millele on kultuurimälestiste riikliku registri andmetel määratud kaitsevöönd krundi ulatuses.

Piirkonnas on valdavalt korterelamud, erandina üksikud ühiskondlikud hooned Preesi tn 5 // 7 ja Härjapea tn 27 // Sõle 16 kinnistutel ning tootmishoone Härjapea tn 27e kinnistul. Piirkonnas on lahtine hoonestusviis, hoonestustihedus detailplaneeringuga külgnevatel kruntidel jääb vahemikku 0,1-0,95. Alal on enamikus kahest ajastust pärinevad hooned, enne II maailmasõda ehitatud hooned aastatest 1920-1930 ja vahetult pärast sõda, 1950. aastail ehitatud hooned. Hoonestuse kõrgus on peamiselt 1-3 korrust, erandina üksikud kuni 4-5-korruselised hooned näiteks Härjapea tn 56 // Sõle tn 18 // Vaniku tn 13 ja Härjapea tn 27 // Sõle tn 16 kinnistutel. Härjapea tänaval on välja kujunenud ühtne ehitusjoon ja suuremal osal hoonetel on kelp- või viilkatus, hoonete sokli kõrgus on erinev, piirdeaiad on üldjuhul puidust ning ühtlase kõrgusega. Hoonestuse välisviimistluses domineerivad puitpinnad ja krohv. Piirkonna haljastus paikneb enamasti kruntidel.

Planeeringuala kontaktvööndisse jääb Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2013 korraldusega nr 1241-k vastu võetud „Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 4,20 ha suurusel planeeringualal asuvate Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute ümberkruntimine üheks transpordimaa, üheks elamumaa, üheks tootmismaa, üheks 60% ärimaa ja 40% elamumaa ning üheks 50% ärimaa ja 50% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, ühe 4 maapealse korrusega äripindadega korterelamu ning kuni viie 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks ning olemasoleva, 2 maapealse korrusega miljööväärtusliku hoone laiendamine 3 maapealse korrusega hooneks. Olemasolev tootmishoone säilib praeguses mahus.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jms.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

4. Pelgulinna ehitusmäärus ja koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

Planeeringu lahenduse koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusest nr 38 „Pelgulinna ehitusmäärus“, mis näeb ette kruntide võimalike kasutusotstarvetena elamud (üksikelamud, korterelamud), teenindus- ja kaubandusettevõtted, bürood, ühiskondlikud hooned, kultuuri-, spordi- ja tervishoiuasutused. Ehitusmääruse kohaselt on lubatud ühele krundile ehitada maksimaalselt 2 põhihoonet ja 2 abihoonet. Põhihoonel on lubatud kuni 2 täiskorrust. Põhihoone räästa lubatud maksimaalne kõrgus on 9,5 meetrit maapinnast ning katuseharja maksimaalne kõrgus 12 meetrit maapinnast. Kruntide lubatud maksimaalne täisehituseprotsent on 35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi olla suurem kui 250 m2. Kruntide lubatud hoonestustihedus on kuni 0,8. Säilitada olemasolev ehitusjoon lõigus Ristiku tänavast kuni Sõle tänavani. Krundi haljastatud osa peab moodustama vähemalt 40% krundi suurusest, millest 20% peab moodustama kõrghaljastus.

Kavandatav hoone on kuni 3 maapealse korrusega (sh katusekorrus). Planeeritava krundi täisehitusprotsent on kuni 35 ja planeeringualale on kavandatud 54% haljastust, hoone ehitusalune pindala on 408 m2, hoone harja lubatud suurim kõrgus on 12 m maapinnast, katuseräästa kõrgus on kuni 9,5 m maapinnast. Detailplaneeringu lahendus vastab Pelgulinna ehitusmääruses toodud tingimustele, v.a ehitusaluse pinna osas.

Pelgulinna ehitusmääruse § 1 lg-s 3 sätestatud planeerimise ja ehitamise piirangud ja nõuded on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.

Planeeringu lahendusega on kinnistule planeeritud üks 3 maapealse korrusega (sh katusekorrus) ja maa-aluse korrusega hoone maapealse ehitusaluse pindalaga 408 m2, mille maht ja asukoht arvestab naaberhoonete ehitusmahtude ja paiknemisega. Planeeringu lahendusega on uus hoone paigutatud krundi tänavaäärsele osale Pelgulinna ehitusmääruse kohasele ehitusjoonele Härjapea tänava ääres, võimaldades krundi lõunapoolsel küljel kujundada terviklik, rohke haljastusega õueala. Planeeringu lahendusega kavandatud uus hoone korrastab linnaruumi ja suurendab piirkonna väärtust. Planeeritav korterelamu moodustab lähiümbruse hoonestusega linnaehitusliku terviku. Elamupiirkonna säilitamiseks muudetakse planeeritud kinnistu sihtotstarve elamumaaks. Planeeritud ühe hoone ehitusalune pindala 408 m2 on väiksem kui ehitusmäärusega lubatud kahe hoone ehitusalune kogupindala 500 m2.

Härjapea tn 27a kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ tööversiooni kohaselt korterelamute alasse ning Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala ettepaneku alasse. Detailplaneeringu lahendus arvestab kavandatavat juhtotstarvet, miljööväärtuslikule piirkonnale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning lähiümbruse kvartalitele iseloomulikke hoonete mahu-, stiili- ja asukohanõudeid. Seega on detailplaneering kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on Härjapea tn 27a kinnistule planeeritud üks 3 maapealse (sh katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega kuni 10 korteriga korterelamu. Planeeritud hoone katuseharja lubatud maksimaalne kõrgus on 12 m (absoluutkõrgus 16,85 m) ning räästa maksimaalne kõrgus 9,5 m maapinnast. Krundi sihtotstarbeks on määratud elamumaa ja kavandatud suurim lubatud maapealne hoonealune pindala 408 m2 ja maa-alune ehitusalune pindala 690 m2. Krundi kavandatud täisehitusprotsent on 35 ja hoonestustihedus 0,8. Haljastuse osa moodustab 54% krundi pindalast, sealhulgas kõrghaljastus 39%.

Jalakäijatele on planeeritud juurdepääs krundile Härjapea tänavalt ning juurdepääs maa-alusesse parklasse õuealale kavandatud välistrepi kaudu. Krundi tänavapoolse piirde planeeritud kõrgus maapinnast on kuni 1,5 meetrit. Krundi vertikaalplaneerimisega tagatakse maapinna olemasolevate kõrguste säilitamine. Planeeritava hoone maa-aluse korruse õueala alla jääva osa katuslael tuleb katusehaljastuse tasapind planeerida ülejäänud hooviala maapinnaga samale kõrgusele. Planeeritava hoone kirde-, kagu- ja edelaküljele on kavandatud rõdud. Rõdude ja terrasside jaoks ette nähtud hoonestusala osas on lubatud kavandada rõdusid ja terrasse kolmel korrusel avatud brutopinnaga kokku kuni 165 m2.

Välisviimistluse kavandamisel tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist, nagu profiilplekk, plast, tsementkiudplaatidest fassaadikatted ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid, ning eelistada tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale, nagu puit, looduslik kivi, klaas jne.

Krundile on kavandatud laste mänguväljak.

Härjapea tn 27a ala puittaimestiku haljastusliku hinnangu on koostanud L-T. Tulev. Planeeringualal on kavandatud likvideerida kaks III väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad uushoonestusele liiga lähedale. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse vajadus on 150 haljastuse ühikut. Lisaks on kavandatud likvideerida viljapuid, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa andmist.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Härjapea tänavalt.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi, kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Härjapea tn 27a kinnistu asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Arengukava punkti 4.2.8 järgi tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Hoonesse on kavandatud kokku 10 korterit ja planeeringualale on kavandatud 10 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas arengukavaga.

OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere on analüüsinud kavandatud hoone mõju insolatsiooni kestusele Härjapea tn 25 elamus. Analüüsist nähtub, et insolatsiooni kestus Härjapea tn 25 kinnistul paikneva elamu korterites küll lüheneb, kuid jääb vastavaks Eesti standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud radooniohtlikkuse hinnangu kohaselt kuulub planeeringuala pinnas normaalse radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse. Radooniohu vältimiseks on hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks määratud nõue lähtuda Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

Planeeringuala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt jääb planeeritav ala kaugküttepiirkonda.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 27. veebruaril 2007 registreeritud avaldusega Artico Grupp OÜ esindaja I. Raudsepp. Taotluse kohaselt sooviti Härjapea tn 27a krundi sihtotstarbe muutmist elamumaaks ja ehitusõiguse määramist ühe kuni 3-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, QP Arhitektid OÜ ja ALG Liisingu Aktsiaseltsi vahel on 9. juunil 2014 sõlmitud detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/20.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 1. aprilli 2009 korraldusega nr 508-k „Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 4. aprillil 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 21. mail 2009. Eskiislahenduse tutvustamise ja arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 13. mail 2009.

Detailplaneeringu koostas QP Arhitektid OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud L-T. Tulevi koostatud haljastuslik hinnang, OÜ FASSAADIPROJEKT koostatud insolatsioonianalüüs ja Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud radooniohtlikkuse hinnang.

Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet ja Päästeameti Põhja päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud planeeritava kinnistu omanik ALG Liisingu Aktsiaselts.

Tallinna Keskkonnaamet märkis, et kooskõlastab detailplaneeringu järgmiste lisatingimustega:

1) korterelamu ehitusprojektis esitada Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 38 nõuete kohaselt koostatud ehitusjäätmete, sh hoone alt väljakaevatava ja äraveetava pinnase käitlemise kava (jäätmekava); olmejäätmete konteinerid paigutada katusealusesse või aedikusse;

2) krundi haljastusprojektis esitada keldriparkla katusepealsete alade haljastuslahendused ning hooldusnõuded;

3) elamu ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.

Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Terviseameti Põhja talitus märkis, et nimetatud detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele järgmistel tingimustel:

1) elamu projekteerimisel täpsustada pinnase radoonisisaldus ning vajadusel rakendada Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ tulenevaid nõudeid;

2) elamu projekteerimisel tagada kõrvalasuva elamu loomuliku valgustuse ja insolatsiooni tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 894:2008/pr A1 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetele;

3) tagada maa-aluse parkla sisse- ja väljasõidu kaugus naabermajade akendest mitte vähem kui 10 meetrit vastavalt Eesti standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad“;

4) arvestada liiklus- ja võimaliku tööstusmüraga (Härjapea tn 27e) ning tagada siseruumides normeeritud müratasemed vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetele.

Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, aktsiaselts Eesti Gaas, Aktsiaselts TELCO, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elektrilevi OÜ ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom) kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel. Esitatud tingimustega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud ja vajalikud nõuded projektide koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu omanik Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla märkis, et kooskõlastavad antud küttelahenduse kui ajutise lahenduse, kuna pärast Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamist tuleb planeeringu elluviimisel küttelahendus ette näha vastavalt Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringule, kus liitumispunkt nähakse ette tänava maa-alalt. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtis lisaks tähelepanu sellele, et projekteeritud küttetorustik võiks kulgeda otse (mitte jõnksudega), mis tagab ka Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistul paikneva katlamaja kõrval oleva teise väärtusklassi puu parema säilimise. Soojatorustik soovitati planeerida eelnimetatud puu tüvest vähemalt 5 m kaugusele, katlamaja seina äärde, ning puu võra projektsioonis kaevata käsitsi, säilitades suuremad juured, et tagada puu maksimaalne säilimine.

Planeeringu lahenduses on tingimustega arvestatud.

Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringus täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei ole nähtud. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidanud vajalikuks detailplaneeringust huvitatud isikuga ehitusseaduse § 13 ning „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingut sõlmida.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2014 korraldusega nr 1067-k „Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 30. juunil 2014 ajalehes Postimees. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus 4. juulil 2014 ajalehes Postimees. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 28. juulist kuni 11. augustini 2014.

Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.

Planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 järgi teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Härjapea tn 27a, Sõle tn 16 // Härjapea tn 27, Härjapea tn 25, Härjapea tn 36 // Preesi tn 2 ja Härjapea tn 38 // Preesi tn 1 kinnistute omanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Kuna planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees