|
Tallinna
Linnavolikogu 13. novembri 2014
otsuse nr 170
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse „Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Härjapea tn
27a kinnistu detailplaneering, QP Arhitektid OÜ töö nr QP-11-09/2,
millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,13 ha suurusel planeeringualal asuva Härjapea
tn 27a kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast elamumaaks ja kinnistule ehitusõiguse
määramine ühe kuni 3 maapealse (sh katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega kuni 10
korteriga korterelamu ehitamiseks.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritav maa-ala asub
Põhja-Tallinnas Härjapea tänava ääres, Roo, Sõle ja Härjapea tänava vahelises
kvartalis Pelgulinna miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Planeeringualal olemasolev
hoonestus ja muud rajatised puuduvad.
Planeeringualale jääb sotsiaalmaa
sihtotstarbega Härjapea tn 27a kinnistu, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub ALG
Liisingu Aktsiaseltsile.
Planeeringuala jääb
muinsuskaitseala vanalinna vaatesektoritesse Tiskre klindilt ja Rocca al Mare
juurest Kopli lahe lääneranniku sopist. Planeeritav maa-ala paikneb Vabariigi
Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
põhimäärus“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Kavandatav hoone ei varja vaadet vanalinna siluetile.
Härjapea tn 27a kinnistul kasvavad suuremalt
jaolt hobukastanid, lisaks hõberemmelgas, saarvaher ja pappel ning õunapuud.
Planeeritava maa-ala kohta ei ole
varem kehtestatud detailplaneeringut.
2. Kontaktvööndi analüüs
Piirkond on polüfunktsionaalne ja seal
on hästi toimiv ühistransport. Lähimad ühissõidukipeatused asuvad planeeringualast
ligikaudu 200 m raadiuses Sõle tänaval (troll, buss) ja Ristiku tänaval (buss).
Planeeringuala kontaktvööndisse jääv maa-ala on hästi varustatud tehnovõrkudega:
planeeritava alaga külgneval Ristiku tänaval on valmis ehitatud tehnovõrkude
magistraaltorustikud. Kontaktvööndis on ligikaudu 500 m raadiuses kaks haiglat,
kolm polikliinikut, kaks spordiklubi, kaks lasteaeda ja gümnaasium. Piirkonnal
on hea ühendus südalinnaga ja linna teiste piirkondadega.
Kontaktvööndi alal asub Tallinna
Peeteli kirik (Preesi tn 5 // 7 kinnistul), mis on kultuuri- ja haridusministri
19. juuli 1995 määrusega nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud
kinnismälestiseks ja millele on kultuurimälestiste riikliku registri andmetel
määratud kaitsevöönd krundi ulatuses.
Piirkonnas on valdavalt
korterelamud, erandina üksikud ühiskondlikud hooned Preesi tn 5 // 7 ja
Härjapea tn 27 // Sõle 16 kinnistutel ning tootmishoone Härjapea tn 27e kinnistul.
Piirkonnas on lahtine hoonestusviis, hoonestustihedus detailplaneeringuga külgnevatel
kruntidel jääb vahemikku 0,1-0,95. Alal on enamikus kahest ajastust pärinevad
hooned, enne II maailmasõda ehitatud hooned aastatest 1920-1930 ja vahetult
pärast sõda, 1950. aastail ehitatud hooned. Hoonestuse kõrgus on peamiselt 1-3
korrust, erandina üksikud kuni 4-5-korruselised hooned näiteks Härjapea tn 56 //
Sõle tn 18 // Vaniku tn 13 ja Härjapea tn 27 // Sõle tn 16 kinnistutel.
Härjapea tänaval on välja kujunenud ühtne ehitusjoon ja suuremal osal hoonetel
on kelp- või viilkatus, hoonete sokli kõrgus on erinev, piirdeaiad on üldjuhul
puidust ning ühtlase kõrgusega. Hoonestuse välisviimistluses domineerivad
puitpinnad ja krohv. Piirkonna haljastus paikneb enamasti kruntidel.
Planeeringuala kontaktvööndisse
jääb Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2013 korraldusega nr 1241-k vastu võetud
„Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja
Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneering“, millega nähakse ette
Põhja-Tallinnas 4,20 ha suurusel planeeringualal asuvate Sõle tn 16 // Härjapea
tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute ümberkruntimine üheks transpordimaa, üheks
elamumaa, üheks tootmismaa, üheks 60% ärimaa ja 40% elamumaa ning üheks 50%
ärimaa ja 50% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundiks
ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega ärihoone, ühe 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega
korterelamu, ühe 4 maapealse korrusega äripindadega korterelamu ning kuni viie
3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks ning olemasoleva, 2
maapealse korrusega miljööväärtusliku hoone laiendamine 3 maapealse korrusega
hooneks. Olemasolev tootmishoone säilib praeguses mahus.
3. Tallinna üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala
juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste
korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused,
kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jms.
Detailplaneeringu lahendus on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
4. Pelgulinna ehitusmäärus ja koostatav
Põhja-Tallinna üldplaneering
Planeeringu lahenduse koostamisel
on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusest nr 38 „Pelgulinna ehitusmäärus“, mis näeb ette
kruntide võimalike kasutusotstarvetena elamud (üksikelamud, korterelamud),
teenindus- ja kaubandusettevõtted, bürood, ühiskondlikud hooned, kultuuri-,
spordi- ja tervishoiuasutused. Ehitusmääruse kohaselt on lubatud ühele krundile
ehitada maksimaalselt 2 põhihoonet ja 2 abihoonet. Põhihoonel on lubatud kuni 2
täiskorrust. Põhihoone räästa lubatud maksimaalne kõrgus on 9,5 meetrit
maapinnast ning katuseharja maksimaalne kõrgus 12 meetrit maapinnast. Kruntide lubatud
maksimaalne täisehituseprotsent on 35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi
olla suurem kui 250 m2. Kruntide lubatud hoonestustihedus on kuni 0,8.
Säilitada olemasolev ehitusjoon lõigus Ristiku tänavast kuni Sõle tänavani.
Krundi haljastatud osa peab moodustama vähemalt 40% krundi suurusest, millest
20% peab moodustama kõrghaljastus.
Kavandatav hoone on kuni 3 maapealse
korrusega (sh katusekorrus). Planeeritava krundi täisehitusprotsent on kuni 35
ja planeeringualale on kavandatud 54% haljastust, hoone ehitusalune pindala on
408 m2, hoone harja lubatud suurim kõrgus on 12 m maapinnast,
katuseräästa kõrgus on kuni 9,5 m maapinnast. Detailplaneeringu lahendus vastab
Pelgulinna ehitusmääruses toodud tingimustele, v.a ehitusaluse pinna osas.
Pelgulinna ehitusmääruse § 1 lg-s 3
sätestatud planeerimise ja ehitamise piirangud ja nõuded on tingimuslikud.
Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib
põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike
huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.
Planeeringu lahendusega on
kinnistule planeeritud üks 3 maapealse korrusega (sh katusekorrus) ja maa-aluse
korrusega hoone maapealse ehitusaluse pindalaga 408 m2, mille maht
ja asukoht arvestab naaberhoonete ehitusmahtude ja paiknemisega. Planeeringu lahendusega
on uus hoone paigutatud krundi tänavaäärsele osale Pelgulinna ehitusmääruse
kohasele ehitusjoonele Härjapea tänava ääres, võimaldades krundi lõunapoolsel
küljel kujundada terviklik, rohke haljastusega õueala. Planeeringu lahendusega
kavandatud uus hoone korrastab linnaruumi ja suurendab piirkonna väärtust. Planeeritav
korterelamu moodustab lähiümbruse hoonestusega linnaehitusliku terviku. Elamupiirkonna
säilitamiseks muudetakse planeeritud kinnistu sihtotstarve elamumaaks.
Planeeritud ühe hoone ehitusalune pindala 408 m2 on väiksem kui
ehitusmäärusega lubatud kahe hoone ehitusalune kogupindala 500 m2.
Härjapea tn 27a kinnistu jääb
Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu“ tööversiooni kohaselt korterelamute alasse ning
Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala ettepaneku alasse. Detailplaneeringu lahendus
arvestab kavandatavat juhtotstarvet, miljööväärtuslikule piirkonnale
iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning lähiümbruse kvartalitele iseloomulikke hoonete
mahu-, stiili- ja asukohanõudeid. Seega on detailplaneering kooskõlas
koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga.
5. Detailplaneeringus kavandatu
Detailplaneeringu lahenduse
kohaselt on Härjapea tn 27a kinnistule planeeritud üks 3 maapealse (sh katusekorrus)
ja 1 maa-aluse korrusega kuni 10 korteriga korterelamu. Planeeritud hoone katuseharja
lubatud maksimaalne kõrgus on 12 m (absoluutkõrgus 16,85 m) ning räästa
maksimaalne kõrgus 9,5 m maapinnast. Krundi sihtotstarbeks on määratud elamumaa
ja kavandatud suurim lubatud maapealne hoonealune pindala 408 m2 ja
maa-alune ehitusalune pindala 690 m2. Krundi kavandatud
täisehitusprotsent on 35 ja hoonestustihedus 0,8. Haljastuse osa moodustab 54%
krundi pindalast, sealhulgas kõrghaljastus 39%.
Jalakäijatele on planeeritud
juurdepääs krundile Härjapea tänavalt ning juurdepääs maa-alusesse parklasse
õuealale kavandatud välistrepi kaudu. Krundi tänavapoolse piirde planeeritud
kõrgus maapinnast on kuni 1,5 meetrit. Krundi vertikaalplaneerimisega tagatakse
maapinna olemasolevate kõrguste säilitamine. Planeeritava hoone maa-aluse
korruse õueala alla jääva osa katuslael tuleb katusehaljastuse tasapind
planeerida ülejäänud hooviala maapinnaga samale kõrgusele. Planeeritava hoone kirde-,
kagu- ja edelaküljele on kavandatud rõdud. Rõdude ja terrasside jaoks ette
nähtud hoonestusala osas on lubatud kavandada rõdusid ja terrasse kolmel
korrusel avatud brutopinnaga kokku kuni 165 m2.
Välisviimistluse kavandamisel tuleb
vältida imiteerivate materjalide kasutamist, nagu profiilplekk, plast,
tsementkiudplaatidest fassaadikatted ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid,
ning eelistada tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke
materjale, nagu puit, looduslik kivi, klaas jne.
Krundile on kavandatud laste mänguväljak.
Härjapea tn 27a ala puittaimestiku
haljastusliku hinnangu on koostanud L-T. Tulev. Planeeringualal on kavandatud
likvideerida kaks III väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad
uushoonestusele liiga lähedale. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17
„Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise
tingimused ja kord“. Asendusistutuse vajadus on 150 haljastuse
ühikut. Lisaks on kavandatud likvideerida viljapuid, mida ei pea arvestama
asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba. Arvutustega saadud
haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa
menetlemisel pärast ehitusloa andmist.
Juurdepääs planeeritavale alale on
ette nähtud Härjapea tänavalt.
Tallinna Linnavolikogu 16. novembri
2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukava aastateks 2006-2014“ punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata
parkimisnormatiivi, kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud
maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise
kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul
hoonestusalal. Härjapea tn 27a kinnistu asub Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis. Arengukava punkti 4.2.8 järgi tuleb
vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada
vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Hoonesse on kavandatud kokku 10 korterit
ja planeeringualale on kavandatud 10 parkimiskohta. Parkimislahendus on
kooskõlas arengukavaga.
OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere
on analüüsinud kavandatud hoone mõju insolatsiooni kestusele Härjapea tn 25
elamus. Analüüsist nähtub, et insolatsiooni kestus Härjapea tn 25 kinnistul
paikneva elamu korterites küll lüheneb, kuid jääb vastavaks Eesti standardile
EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus
koostatud radooniohtlikkuse hinnangu kohaselt kuulub planeeringuala pinnas
normaalse radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse. Radooniohu vältimiseks on
hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks määratud nõue lähtuda Eesti standardist
EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.
Planeeringuala varustamine
tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.
Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga
liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja
arenduskohustus“ kohaselt jääb planeeritav ala kaugküttepiirkonda.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu algatamist
taotles 27. veebruaril 2007 registreeritud avaldusega Artico Grupp OÜ esindaja I.
Raudsepp. Taotluse kohaselt sooviti Härjapea tn 27a krundi sihtotstarbe
muutmist elamumaaks ja ehitusõiguse määramist ühe kuni 3-korruselise
korterelamu ehitamiseks.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti,
QP Arhitektid OÜ ja ALG Liisingu Aktsiaseltsi vahel on 9. juunil 2014 sõlmitud detailplaneeringu
koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/20.
Detailplaneeringu koostamine on
algatatud Tallinna Linnavalitsuse 1. aprilli 2009 korraldusega nr 508-k „Härjapea tn 27a kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“.
Detailplaneeringu algatamise teade
ilmus ajalehes Postimees 4. aprillil 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 21. mail 2009.
Eskiislahenduse tutvustamise ja arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade
ajalehes Postimees 13. mail 2009.
Detailplaneeringu koostas QP
Arhitektid OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas menetlemise ajal
kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule
on lisatud L-T. Tulevi koostatud haljastuslik hinnang, OÜ FASSAADIPROJEKT
koostatud insolatsioonianalüüs ja Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud
radooniohtlikkuse hinnang.
Detailplaneeringu menetlemise ajal
kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused
on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Põhja-Tallinna Valitsus,
Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet ja Päästeameti Põhja päästekeskus
kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on
detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud planeeritava kinnistu omanik ALG
Liisingu Aktsiaselts.
Tallinna Keskkonnaamet märkis, et
kooskõlastab detailplaneeringu järgmiste lisatingimustega:
1) korterelamu ehitusprojektis esitada Tallinna
Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
§ 38 nõuete kohaselt koostatud ehitusjäätmete, sh hoone alt väljakaevatava ja
äraveetava pinnase käitlemise kava (jäätmekava); olmejäätmete konteinerid
paigutada katusealusesse või aedikusse;
2) krundi haljastusprojektis esitada keldriparkla
katusepealsete alade haljastuslahendused ning hooldusnõuded;
3) elamu ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna
Keskkonnaametiga.
Vastavad nõuded on
detailplaneeringus määratud.
Terviseameti Põhja talitus märkis,
et nimetatud detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele järgmistel
tingimustel:
1) elamu projekteerimisel täpsustada pinnase radoonisisaldus
ning vajadusel rakendada Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone
projekteerimine“ tulenevaid nõudeid;
2) elamu projekteerimisel tagada kõrvalasuva elamu loomuliku
valgustuse ja insolatsiooni tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 894:2008/pr
A1 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetele;
3) tagada maa-aluse parkla sisse- ja väljasõidu kaugus
naabermajade akendest mitte vähem kui 10 meetrit vastavalt Eesti standardile
EVS 843:2003 „Linnatänavad“;
4) arvestada liiklus- ja võimaliku tööstusmüraga (Härjapea
tn 27e) ning tagada siseruumides normeeritud müratasemed vastavalt
sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetele.
Vastavad nõuded on
detailplaneeringus määratud.
Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutus, aktsiaselts Eesti Gaas, Aktsiaselts TELCO, AKTSIASELTS TALLINNA VESI,
Elektrilevi OÜ ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu AS Eesti Telekom) kooskõlastasid
detailplaneeringu lisatingimustel. Esitatud tingimustega on detailplaneeringu
koostamisel arvestatud ja vajalikud nõuded projektide koostamiseks on
detailplaneeringus määratud.
Sõle tn 16 // Härjapea tn 27
kinnistu omanik Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla märkis, et kooskõlastavad
antud küttelahenduse kui ajutise lahenduse, kuna pärast Sõle tn 16 // Härjapea
tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu kehtestamist tuleb
planeeringu elluviimisel küttelahendus ette näha vastavalt Sõle tn 16 // Härjapea
tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringule, kus liitumispunkt
nähakse ette tänava maa-alalt. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtis
lisaks tähelepanu sellele, et projekteeritud küttetorustik võiks kulgeda otse
(mitte jõnksudega), mis tagab ka Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistul
paikneva katlamaja kõrval oleva teise väärtusklassi puu parema säilimise.
Soojatorustik soovitati planeerida eelnimetatud puu tüvest vähemalt 5 m
kaugusele, katlamaja seina äärde, ning puu võra projektsioonis kaevata käsitsi,
säilitades suuremad juured, et tagada puu maksimaalne säilimine.
Planeeringu lahenduses on
tingimustega arvestatud.
Härjapea tn 27a kinnistu
detailplaneeringus täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei ole
nähtud. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidanud
vajalikuks detailplaneeringust huvitatud isikuga ehitusseaduse § 13
ning „Tallinna linna ehitusmääruse“
§ 16 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingut sõlmida.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2014 korraldusega nr 1067-k „Härjapea tn 27a kinnistu
detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“.
Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest
ilmus 30. juunil 2014 ajalehes Postimees. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja
aja kohta ilmus 4. juulil 2014 ajalehes Postimees. Detailplaneering oli
avalikul väljapanekul 28. juulist kuni 11. augustini 2014.
Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud
detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist. Detailplaneeringu
maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.
Planeerimisseaduse § 25
lg 7 p 4 järgi teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul
Härjapea tn 27a kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast
Härjapea tn 27a, Sõle tn 16 // Härjapea tn 27, Härjapea tn 25, Härjapea tn 36 //
Preesi tn 2 ja Härjapea tn 38 // Preesi tn 1 kinnistute omanikke.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu
ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Kuna planeeritud maa-ala asub
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna
Linnavolikogu pädevusse.
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
