Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018
Tallinna Linnavolikogu 16.10.2014 otsus number 158
Redaktsiooni kehtivus:16.10.2014 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

16. oktoober 2014 nr 158

Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel

1. Kinnitada Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018 (lisas).

2. Arvestada Tallinna linna infotehnolooga strateegiaga Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel linna eelarve võimaluste kohaselt.

3. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus Tallinna linna veebilehel.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2014
otsuse nr 158
LISA

Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018

Sisukord

1. Sissejuhatus. 2

2. Strateegilised arengusuunad. 2

3. Olulisemad strateegilised põhimõtted. 2

4. Edutegurid. 3

5. Organisatsioon. 3

6. Teadlikkus ja kaasatus. 3

7. Infosüsteemide arendus ja pidamise korraldus. 4

8. Kasutajatoe korraldus. 4

9. IT-süsteemide taristu korraldus. 5

10. Andmete turvalisuse korraldus. 6

11. Indikaatorid-mõõdikud. 7

12. Mõisted. 7

1. Sissejuhatus

1.1. Tallinna linna infotehnoloogia strateegia (edaspidi ka strateegia) kirjeldab olulisemad põhimõtted ja lähtekohad Tallinna linna IT-valdkonna korraldamisel ja arendamisel aastatel 2015-2018.

1.2. Strateegia koostamisel lähtuti strateegiast „Tallinn 2030“, Tallinna arengukavast 2014-2020, Tallinna eelarvestrateegiast aastateks 2015-2018, Eesti riigi IT-valdkonna korraldust ja arengut kujundatavatest dokumentidest, IT-valdkonna headest tavadest ja arengutrendidest ning läbiviidud intervjuudest.

1.3. Tallinna arengukava 2014-2020:

1.3.1. Arenguvisioon: Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas - armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner;

1.3.2. Arengukava 6. põhieesmärk on: demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased - teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.

1.4. Tallinna tulevikupildi saavutamisel peetakse linna juhtimisorganisatsioonis arendustegevuse puhul prioriteetseks järgmisi põhimõtteid:

1.4.1. tallinlaste heaolu primaarsus;

1.4.2. linna konkurentsivõime tagamine teiste linnade ja piirkondade suhtes;

1.4.3. arengu keskkonnahoidlikkus ja jätkusuutlikkus;

1.4.4. sotsiaalsete väärtuste põhilisus;

1.4.5. arengu tasakaalustatus;

1.4.6. kohaliku omavalitsemise demokraatlikkus ja teadmistepõhisus;

1.4.7. kohaliku omavalitsuse rolli suurendamine avalike teenuste osutamisel.

1.5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna efektiivsuse tõstmisel.

2. Strateegilised arengusuunad

2.1. Avalike teenuste arendamine.

2.2. Linnaelanike kaasamine kohaliku elu korraldamisse.

2.3. Juhtimiseks vajaliku info tagamine.

2.4. Usalduse suurendamine digitaalse keskkonna vastu.

2.5. Avalike ja avaandmete kättesaadavuse tagamine.

2.6. IT-valdkonna koordineerimise tsentraliseerimine.

2.7. Efektiivse, ühilduva ja usaldusväärse IT-taristu tagamine.

2.8. Töökoha mobiilsuse tagamine.

2.9. Andmete turvalisuse ja töö pidevuse tagamine.

3. Olulisemad strateegilised põhimõtted

3.1. Tallinna linna avalike teenuste ja linna infotehnoloogiliste arenduste teostamisel järgitakse aruka linna põhimõtteid, kus tehnoloogia on strateegiliseks liikumapanevaks jõuks, tagamaks linna jätkusuutlikku arengut, linnaelanike elukvaliteedi jätkuvat tõusu ja majanduse edasist arengut.

3.2. Linna IT-valdkonna arengute koordineerimine on tsentraliseeritud.

3.3. Tagatakse taristu vastavus linna pikaajalistele vajadustele ja tehnoloogia arengutele.

3.4. IT-lahenduste soetamisel lähtutakse põhitegevuse vajadustest.

3.5. Põhitegevuse valdkonnad ja ametiasutused kirjeldavad ootused tehnoloogia kasutamisele ja koostöös infotehnoloogia teenistusega planeerivad lahenduse finantseerimise.

3.6. Avalikke e-teenuseid arendatakse protsessipõhiselt koostöös linnakodanike, ülikoolide, ettevõtete ja riigiga.

3.7. Avalikud e-teenused on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja riigi poolt kirjeldatud juhistega.

3.8. Sama informatsiooni küsitakse kodanikelt, ettevõtjatelt ja asutustelt üldjuhul ainult üks kord ja minimaalselt vajalikus ulatuses.

3.9. Avalikud ja avaandmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ning arvestama sihtgruppide vajadusi.

3.10. Juurdepääs teenustele ja andmetele peab olema tagatud enamlevinud veebilehitsejatest ja nutiseadmetest.

3.11. Linna andmekogud on dokumenteeritud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavalt.

3.12. Tehnoloogilised töövahendid soetatakse vastavalt kehtestatud standardnõuetele.

3.13. Teenistujate töövahendite valikul lähtutakse nende tööülesannetest ja töötamise eripäradest.

3.14. IT-valdkonna toimimist ja arengut mõõdetakse ning teadvustatakse.

3.15. IT strateegiast tulenev tegevusplaan tuleb üle vaadata kord aastas kooskõlas eelarve planeerimisega.

4. Edutegurid

4.1. Juhtkonna teadlikkus ja toetus.

4.2. Piisavad finantsvahendid IT-valdkonna toimimise ja arengu tagamiseks.

4.3. Strateegiline visioon IT-valdkonna arengutest.

4.4. Koostöö riigiga.

4.5. Arendusprotsessi ja teenuste sisseostu tõhus tellijapoolne juhtimine.

4.6. Professionaalsed koostööpartnerid.

4.7. Valdkondlike peakasutajate aktiivne kaasatus.

4.8. Tõhus koostöö IT-teenistuse ja teiste struktuuriüksuste vahel.

5. Organisatsioon

Osapool

Ülesanne/roll

Linna juhtkond

5.1. Arendusprojektide prioriseerimine.

5.2. Finantseerimise tagamine.

Linna asutuse ja põhitegevuse valdkonna juht

5.3. Oma valdkonna arengu planeerimisel IT-vahendite kasutamise planeerimine.

5.4. Avalike e-teenuste protsessipõhisuse tagamine.

5.5. Andmete ja teenuste õiguspärasuse tagamine.

Infoturbe nõukogu

5.6. Linna asutuste nõustamine infoturbe põhimõtete rakendamisel.

5.7. Infoturbe seisundi seire.

Linna infotehnoloogia teenistus

5.8. Linna IT-valdkonna toimimise ja arengu koordineerimine.

Koostööpartner

5.9. Väline tehniline kompetents, mida ei ole otstarbekas hoida asutusesisese kompetentsina.

6. Teadlikkus ja kaasatus

Osapool

Kirjeldus

Linnakodanik

6.1. Linnakodanikku informeeritakse linna poolt pakutavatest teenustest.

6.2. Informatsioon on kergelt kättesaadav enamlevinud tehnoloogilistes keskkondades.

6.3. Linnakodanikul on võimalik osaleda linna elu korraldamisel.

6.4. Avalikud e-teenused on korraldatud protsessipõhiselt.

Linnateenistuja

6.5. Tööks ja teenuse osutamiseks vajalik informatsioon on õigel ajal õiges kohas kättesaadav.

6.6. Tagatud on mitmekülge info juhtimiseks ja valdkondade arengu planeerimiseks.

6.7. Tagatakse koolitus ja juhendamine tööalase IT-keskkonna kasutamiseks.

Külaline

6.8. Linna külalistel on lihtne leida informatsiooni linna teenuste kohta.

Riik

6.9. Avalike e-teenuste korraldamisel ja teadvustamisel tehakse tihedat koostööd.

7. Infosüsteemide arendus ja pidamise korraldus

Teema

Kirjeldus

Üldiselt

7.1. Tagatud peab olema infosüsteemirakenduste omavaheline koosvõime.

7.2. Arenduspartnerite valikul eeldatakse pikaajalist koostöösuhet.

7.3. Infosüsteemirakenduste hankimisel eelistatakse kasutuslitsentsi ostmist.

7.4. Andmekogud ja nendega seotud infosüsteemirakendused on ühtsetel alustel dokumenteeritud.

Meeskonna ülesanded

7.5. Vastava arendusprojekti läbiviimine.

7.6. Suhtlus põhitegevusega, vajaduste kirjeldamine ja esmane analüüs.

7.7. Tõhus projektijuhtimine ja äritehnoloogia tagamine.

7.8. Linna huvide kaitse koostöös välise partneriga.

7.9. Kriitilise tuumkompetentsi hoidmine organisatsioonis.

7.10. Koosvõime tagamine riigi ja linna IT-lahendustega.

Vastutus

7.11. Infotehnoloogia teenistus koordineerib linna tarkvaraarendust, et tagada infosüsteemide koosvõime.

7.12. Igal infosüsteemirakendusel on olemas lõppkasutajast peakasutaja.

7.13. Peakasutaja juhib ja toetab infosüsteemirakendusealast koolitamist ja edasiarendamist struktuuriüksustes.

7.14. Põhitegevuse valdkonna ja ametiasutuse juht vastutab andmekogude ja teenuste õigusaktidele vastavuse eest.

7.15. Infotehnoloogia teenistus koordineerib tehnilise administreerimise teenust: kasutajatunnused, varundamine, taastamine, veaotsing jne.

7.16. Loendite ja klassifikaatorite administreerimine on delegeeritud peakasutajatele, kes omavad vastava valdkonna pädevust.

Elluviimine

7.17. Avalike e-teenuste väljatöötamisse kaasatakse võimalusel linnakodanike esindajad.

7.18. Arendusprotsessis valitakse arendusmeeskonna pädevusi ja töövahendeid arvestav arendusmetoodika.

7.19. Arendusprotsessis tagatakse professionaalne tellijapoolne juhtimine ja järelevalve.

7.20. Arendusprojektid teostatakse tähtaegselt ja eelarvele vastavalt.

8. Kasutajatoe korraldus

Teema

Kirjeldus

Üldiselt

8.1. Arvutiabi ülesanne on aidata igati kaasa linna eesmärkide täitmisele arvutitöökoha funktsionaalsuse tagamise ja sellega seotud kvaliteetsete  teenuste pakkumisega.

8.2. Arvutiabile on oluline teenuste kasutajate rahulolu ja soovide võimalikult kiire täitmine.

8.3. Kvaliteetse teenuse pakkumisel on suur roll nii teenindajal kui ka meeskonnatööl ning selle arendamisel.

Meeskonna ülesanded

8.4. Linna infosüsteemiga seotud juhtumite registreerimine, lahendamine ja lahendamise käigu seire.

8.5. Kasutajate juhendamine IT-vahendite, kontoritarkvara ja infosüsteemi rakenduste kasutamisel.

8.6. Remondi- või muu teenuse osutamise koordineerimine.

8.7. Riist- ja tarkvara soetamine ja arvestus vastavalt kehtestatud standarditele.

8.8. Probleemide ja nende lahendamise käigu analüüs.

8.9. Kehtestatud reeglite juurutamine ning vajadusel erandite üle otsustamine.

Eeldused

8.10. Hoolduskulude vähendamiseks on kehtestatud riist- ja tarkvara standard ja selle kasutamise kord, millest lähtutakse süsteemi ehitamisel, kasutamisel ja arendamisel.

8.11. Maksimaalselt on rakendatud süsteemseid vahendeid tarkvara installimise ja häälestamise automatiseerimisel.

8.12. On olemas plaan ja ressursid personali arendamiseks ja koolitamiseks.

8.13. IT-spetsialistid on oma valdkonna asjatundjad ja püüavad igati kaasa aidata kvaliteetsema teenuse pakkumisele ja IT maine tõstmisele.

8.14. On välja töötatud ja rakendatud ametikohale vastavad arvutitöökoha profiilid.

Kaughaldus

8.15. Tarkvara paigaldamisel kasutatakse tarkvarapakettide automaatset paigaldamist. Esmajärjekorras püütakse probleem lahendada kaughalduse teel.

8.16. Kaughalduse teel lahendatakse vähemalt 50% probleemidest.

Standardid

8.17. Kõik arvutitöökohad vastavad kehtestatud riist- ja tarkvarastandardile.

8.18. Kasutajate arvutiprofiil vastab nende ametikohale ja laetakse arvutisse pärast sisselogimist.

Hooldus

8.19. Arvutitöökohad on dokumenteeritud ja andmete muutumisel uuendatakse neid kohe.

8.20. Toimub perioodiline arvutitöökohtade hooldamine vastavalt hooldustööde kavale.

8.21. Kasutusel on tööde register ja hooldustegevused dokumenteeritakse.

Personal

8.22. Omab vajalikku teenindus- ja erialast ettevalmistust.

8.23. Omab tahet ennast täiendada ja arendada ning pakkuda kvaliteetset teenust.

8.24. Seisab hea IT maine eest.

9. IT-süsteemide taristu korraldus

Teema

Kirjeldus

Üldiselt

9.1. Taristu ülesanne on luua alus vajalike elektrooniliste teenuste osutamiseks ja tarbimiseks.

9.2. Eelistatud on taristuressursi sisseost.

9.3. Teenuseid osutavad infosüsteemirakendused on üles ehitatud pidades silmas kaasaegseid standardeid ja tõekspidamisi.

9.4. Vajalik on piisav finantsressurss vajamineva tehnoloogia hankimiseks ja ülalpidamiseks ning ekspertteenuste tagamiseks.

Meeskonna ülesanded

9.5. IT-taristu muudatuste haldus, järgides linna põhitegevuse vajadusi ja tehnoloogilise arengu nõudeid.

9.6. IT-taristu konfiguratsioonide haldus nõutava talitluspidevuse tagamiseks.

Serverid

9.7. Olemasolevate serverteenuste tsentraalsete süsteemide funktsionaalsust rakendatakse maksimaalselt.

9.8. Kaugtöökohtade turvaliseks ühendamiseks arvutivõrku kasutatakse virtuaalsete privaatvõrkude tehnoloogiat, mis võimaldab turvalist andmevahetust üle tavalise interneti, sõltumata kaugtöökoha asukohast või interneti teenusepakkujast.

9.9. Kogu andmevahetus arvutivõrgu ja kaugtöökoha vahel on turvatud.

9.10. Turvaliste kaugühenduste kasutamisel peab olema tagatud optimaalne kasutusmugavus ja andmekaitse.

9.11. Arvutivõrguühendused on dubleeritud sidekanalite ja teenusepakkujate osas.

Talituse pidevus

9.12. Avariide ennetamiseks töötab jälgimissüsteem, mis võimaldab saada statistilist infot ressursside kasutamisest ning informeerib administraatoreid taristus tekkinud häiretest.

9.13. Arvutiviiruste tõrje on realiseeritud nii serveri kui ka tööjaama tasemel. Põhirõhk on serveri tasemel, et ennetada laiaulatuslikke nakkusjuhtumeid, mis võivad häirida olulise osa serverite või arvutivõrgu tööd.

9.14. Viirustõrjetarkvara on keskselt hallatav, mis tagab viirustõrjeta tööjaamade automaatse avastamise võrgust ja ajakohase viirustõrjeinfo.

9.15. Kõik taristu seadmed on varustatud tagavaravooluseadmetega, et vältida juhuslike elektrisüsteemi häiretest tekkida võivaid katkestusi.

9.16. Elektrooniliste andmete säilimise tagamiseks on rakendatud vastavalt andmemahtudele piisav varukoopiasüsteem.

9.17. Serveriruumides ja arvutivõrgu sõlmpunktides on tagatud füüsiline turvalisus ja tuleohutus.

10. Andmete turvalisuse korraldus

Teema

Kirjeldus

Üldiselt

10.1. Andmete turvalisuse tagamisel lähtutakse infosüsteemide kolmeastmelisest etalonturbe süsteemist ISKE.

Meeskonna ülesanded

10.2. Rakendatavate turbetarkvarade valimine ja juurutamine.

10.3. Protseduurireeglite rakendamise ja järgimise järelevalve.

10.4. Turvameetmete valimine ja juurutamine.

10.5. Turvalisuse administreerimine, sh erandite üle otsustamine.

Muudatuste haldus

10.6. Süsteemi muudatused arvestavad adekvaatselt turvaprobleeme.

10.7. Infotehnoloogiliste muudatuste tegemine ei ole takistatud turbega.

10.8. Kui on vajalik viia sisse muudatus, mis kahandab turvalisust, on selge, milliseid tegureid tuleb arvestada asjakohase otsuse tegemiseks.

10.9. Süsteemide muudatuste (nt uus töökorraldus, tarkvara uuendused, uued kasutajad, võrkude laiendamine ja ühendamine jms) puhul sooritatakse riski hindamine, mis arvestab hüvesid ja kulusid.

10.10. Infovaradega toimuvate muudatuste jälgimiseks on tarkvara, riistvara ja töökoha standard, millest kõrvalekadumine või rikkumine fikseeritakse.

10.11. Turvameetmeid värskendatakse uute nõuete ilmnemisel.

Riskihaldus

10.12. Volitused ja kohustused on diferentseeritud, st on selge iga kasutaja roll infosüsteemis: kasutajad, süsteemihaldurid, juhid, turvajuhid, külastajad, kliendid, valvetöötajad, hooldetöötajad jms.

10.13. Arvutikasutaja õigused arvutis muudatuse tegemisel on piiratud tema tööülesannetega.

10.14. Andmed, ruumid ja dokumendid on klassifitseeritud tundlikkuse seisukohalt ning infovaradel on kindel haldaja.

10.15. Toimivad infovarade registrid, mis on üheks komponendiks füüsilise ja loogilise pääsuõiguse andmisel.

Turvateadlikkus

10.16. Perioodiliselt toimub teenistujate, tarnijate ja partnerite teavitamine linna turvaeesmärkidest ja -strateegiatest ning inimesed on teadlikud nende sellekohastest rollidest ja kohustustest.

10.17. Toimib tõhus motivatsioon, mis tagab turvakohustuste omaksvõtu.

10.18. Oluliste töökohtade teenistujaid koolitatakse professionaalsel tasemel väga spetsiifilistel turvateemadel.

Seire

10.19. Turvameetmete korralikku talitust, toimivuse säilimist ja jälitatavuse kehtimist seiratakse vastavate teenistujate poolt.

10.20. Toimivad kindlad turvameetmete väljundid (logid, alarmteavitused, avariide register jms), mida regulaarselt kontrollitakse oluliste turvasündmuste avastamiseks.

10.21. Seire eest vastutajatel on kohustus teha aruandeid juhtkonnale.

10.22. Regulaarselt toimib riist- ja tarkvara standardile vastavuse seire, mis välistab infovarade kuritarvitamist (omavoliline illegaalse tarkvara kasutuselevõtt, riistvara konfiguratsiooni muudatused jms)

10.23. Infovarade mittesihipärasest kasutamisest teavitatakse haldajat, kes rakendab vajalikke organisatsioonilisi meetmeid edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks.

Talituse pidevus

10.24. Peetakse registrit erinevat tüüpi avariide ja katkestuste kohta.

10.25. Avarii kõrvaldaja toimib vastavalt juhistele.

10.26. Suuremate avariide lahendamiseks on rutiinsed taasteplaanid, mis on korduvalt läbi testitud ja tagavad avarii kiirema likvideerimise.

10.27. Regulaarselt kontrollitakse tagavarakoopiatest taaste võimalikkust ning saadud tulemuste analüüsi põhjal täiendatakse pidevalt taasteplaane.

10.28. Infosüsteemirakenduste jaoks toimib õiguste haldamise lahendus, mis on keskne andmik kasutajatele antud õigustest.

11. Indikaatorid-mõõdikud

11.1. Informatsiooni arusaadavus ja kättesaadavus linnakodanikule.

11.2. Avalike e-teenuste kasutamise ulatus.

11.3. Linnaelanike rahulolu avalike teenuste, sh e-teenustega.

11.4. Teenistujate ja koostööpartnerite rahulolu IT-valdkonna toimimisega.

11.5. Avalike teenuste ja IT areng võrdluses teiste Eesti ja Euroopa Liidu linnadega.

11.6. Probleemide lahendamise kiirus.

11.7. IT-taristu toimivus.

12. Mõisted

Mõiste

Kirjeldus

Avalik e-teenus

Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. E-teenus on avaliku teenuse elektrooniline jaotuskanal. M-teenus on elektroonilise jaotuskanali kasutamine mobiilsete nutivahenditega.

Avaandmed

Avaandmeteks ehk avatud andmeteks nimetatakse taaskasutuseks publitseeritud andmeid, mis on kõigile avalikult vabalt kasutamiseks antud, veebisaitidelt kättesaadavad ning masinloetavas vormingus ilma kasutamis-, patendi- ja levitamispiiranguteta.

Avalikud andmed

Avalikud andmed on avaliku sektori käes olevad andmed, mis ei ole delikaatsed isiku- ja piiratud ligipääsuga andmed.

Infosüsteemirakendus

Infosüsteemirakendus on tarkvaravahendite kogum teatud liiki töö või tegevuste täitmiseks.

Infotehnoloogia (IT)

Tehnoloogia kasutamine informatsiooni salvestamiseks, edastamiseks ja töötlemiseks.

IT-taristu

IT-taristu hõlmab kogu riistvara, tarkvara, võrke, hooneid jms, mis on vajalikud, et arendada, testida, osutada, monitoorida ja kontrollida IT-teenuseid.

Kaugtöökoht

Kaugtöökoht on ligipääs läbi interneti asutuse arvutivõrku, sõltumata asukohast või interneti teenusepakkujast.

Tsentraliseerimine

Tsentraliseerimise all mõeldakse valdkonna toimimise ja arengu koordineerimise koondamist vastutava struktuuriüksuse juurde.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees