Lihtne otsing

VÄLJAVÕTE

1. võtta teadmiseks seletuskirjas toodud informatsioon auditi „Puu raieloa väljaandmise ja järelevalve korraldus Tallinnas“ tulemuste kohta;

2. Tallinna Keskkonnaametil 31. oktoobriks 2014:

2.1 valmistada ette ja esitada linnavalitsusele Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu, eesmärgiga reguleerida selgelt ja läbipaistvalt ameti koordineeriv tegevus asendusistutuse korraldamisel. Samuti näha ette asendustäitmise rakendamise võimalus asendusistutuse täitmata jätmise korral;

2.2 analüüsida asendusistutuse arvestuse aluseks oleva haljastusühikute arvutamise metoodika kohasust ja selle muutmise vajaduse korral esitada eelmises punktis nimetatud eelnõus vastav ettepanek;

2.3 täiendada asendusistutuskohuslasega sõlmitava lepingu tüüpvormi sanktsioonide osa, et sanktsioonid oleksid mõjusad ning reaalselt rakendatavad;

3. Tallinna Keskkonnaametil:

3.1 kavandada raielubade andmekogu arendustegevused, et see võimaldaks operatiivselt saada valdkonna korraldamiseks vajalikku teavet ja statistikat (sh täitmata asendusistutuskohustuse, tehtud tööde, garantiide jmt kohta);

3.2 viia 31. detsembri 2014 seisuga läbi asendusistutuskohustuse nõuete inventuur;

3.3 esitada iga aasta 20. veebruariks Tallinna Linnavalitsusele ülevaade asendusistutuse määramise, täitmise ja täitmata jätmise kohta (tervikuna ja möödunud kalendriaasta osas);

3.4 esitada 20. veebruariks 2015 Tallinna Linnavalitsusele teave punktides 2.3, 3.1 ja 3.2 nimetatud ülesannete täitmise kohta.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Vastavalt 2014. aasta tööplaanile viis linna sisekontrolöri teenistus Tallinna Keskkonnaametis läbi järelauditi „Puu raieloa väljaandmise ja järelevalve korraldus Tallinnas“.

Järelauditi läbiviimise eesmärk oli hinnata 2010. aastal läbi viidud auditis „Puu raieloa väljaandmise ja järelevalve korraldus Tallinnas“ tehtud ettepanekute täitmist, muuhulgas seda, kas ja kuivõrd asjakohaselt, tõhusalt ja õigel ajal on auditis tehtud ettepanekuid rakendatud.

Järelaudit viidi läbi ajavahemikul märtsist kuni aprillini 2014.

Järelauditi põhjal võib tõdeda, et enamik põhiauditis tehtud ettepanekutest on ellu viidud: eelkõige on välja töötatud ja kehtestatud uus regulatsioon, sealhulgas Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ (edaspidi ka kord), Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrus nr 40 „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025“. Nimetatud õigusaktide koostamisel on arvestatud valdavat osa varasemas auditis tehtud ettepanekuid.

Järelauditi tulemusel peame siiski vajalikuks pöörata tähelepanu alljärgnevale.

Esiteks ilmnes, et avalikel aladel tehtavate asendusistutuste osas on Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi ka amet) juurutanud praktika, mille kohaselt määrab amet vajalikud istutustööd ja valib ka tööde teostaja. Seejärel võtab amet ühendust asendusistutuskohustuslastega ja pakub neile võimalust tasuda vastavate tööde eest.

Ehkki sellisel korraldusel on mitmeid plusse nii linna kui asendusistutuskohuslase jaoks, tuleb tõdeda, et ameti sellisel tegevusel puudub kohane õiguslik alus. Ka ameti sisemistes dokumentides ei ole ameti tegevus asendusistutuse koordineerimisel piisavalt reguleeritud. Samuti on ameti, asendusistutuskohuslase ja tööde teostaja vahelised õigussuhted paljuski selgusetud. Kokkuvõttes on ameti vastav tegevus läbipaistmatu, mistõttu kaasneb sellega arvestatav korruptsioonirisk.

Auditeerijad teevad ametile ettepaneku töötada välja korra muutmise eelnõu, millega reguleeritakse selgelt ja läbipaistvalt Tallinna Keskkonnaameti tegevus asendusistutuste koordineerimisel.

Teiseks tuleb rõhutada, et olemasolev linna regulatsioon ei taga piisavalt asendusistutuskohustuse täitmist. Peamiseks probleemiks on siin asjaolu, et kord ei näe ette asendustäitmise kohaldamist (asendustäitmise ja sunniraha seaduse - edaspidi ATSS - mõistes) asendusistutuskohustuse täitmatajätmise korral. Siinkohal tuleb täpsustada, et veel järelauditi läbiviimise käigus nõustusid auditeerijad ameti hinnanguga, et vastava normi puudumise tõttu kehtivas looduskaitseseaduses ei ole asendusistutuskohustuse täitmata jätmise korral võimalik rakendada asendustäitmist ega sunniraha. Pärast mõningast kaalumist asuvad auditi läbiviijad siiski seisukohale, et vastava normi puudumine looduskaitseseaduses välistab küll sunniraha, kuid mitte asendustäitmise kohaldamise. Nimelt on ATSS § 8 lg 1 kohaselt lubatud rakendada sunnivahendit, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama seaduse § 4 lg 1 kohaselt on ettekirjutuseks ATSS tähenduses haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Kokkuvõttes on kõrvaltingimusena asendusistutuse kohustust sisaldav raieluba just selline kohustav haldusakt. Sunniraha ei saa aga asendusistutuse puhul kohaldada, kuna see eeldab ATSS § 10 lg 2 kohaselt sunniraha ülemmäära sätestamist vastavas eriseaduses.

Samuti on raskendatud asendusistutuskohustuslastega sõlmitud lepingutes ettenähtud leppetrahvi rakendamine, kuna avalikule maale tehtava asendusistutuse maksumust ei ole lepingus ega mujal fikseeritud. Seega ei ole selge, milliselt summalt tuleks leppetrahvi arvestada.

Auditeerijate hinnangul tuleks ametil korra muutmise eelnõu ettevalmistamisel kaaluda tõsiselt ka asendustäitmise kohaldamise võimaluse sätestamist. Samuti soovitavad auditeerijad täiendada asendusistutuskohustuslastega sõlmitava lepingu tüüpvormi sanktsioonide osa, et need oleksid tõhusad ja rakendatavad.

Kolmandaks tuleb tõdeda, et valdav osa määratud asendusistutustest jääb tegemata: perioodil 27. mai 2011 kuni 31. oktoober 2012 määratud asendusistutus on täidetud vaid 20% ulatuses. Ka varasem, enne korra jõustumist määratud asendusistutus on täidetud vaid 38% ulatuses.

Osa istutusi jääbki tõenäoliselt tegemata, kuna vastava kohustusega koormatud ettevõtte on pankrotistunud või muul põhjusel tegevuse lõpetanud. Täitmata asendusistutuskohustuse osas puudub ka ametil endal ülevaade, kui paljudel juhtudel on veel võimalik täitmist nõuda, ja kui paljud nõuded tuleks nö „maha kanda“.

Auditeerijad teevad ametile ettepaneku viia läbi asendusistutuse nõuete inventuur ning esitada teave selle tulemuste kohta linnavalitsusele.

Neljandaks väärib mainimist, et kuigi üldiselt on asendusistutuse mahte mõnevõrra vähendatud, määrab amet asendusistutuse kohustust endiselt märkimisväärselt suures mahus (seda eriti eramute ehituse ja laiendamise puhul). 22. aprilli 2014 seisuga oli ameti andmetel tegemata asendusistutusi kokku 26 352 puu ja 54 028 haljastusühiku ulatuses.

Arvestades, et linna eesmärgiks asendusistutuse määramisel ei saa olla kõrghaljastuse kvantiteedi suurendamine (linna metsastamine) vaid inimväärse keskkonna loomine ja säilitamine, on küsitav, kas linna territooriumil (avalikul ja eraomandis oleval maal) on üldse piisavalt vaba ruumi, et elukeskkonna kvaliteeti (sh näiteks liiklusohutust) kahjustamata nõutaval hulgal puid ja põõsaid istutada.

Auditeerijad teevad ametile ettepaneku analüüsida asendusistutuste mahtusid, et selgitada välja, kas praeguses mahus asendusistutuskohustust määrata on mõistlik ning kaaluda asendusistutuse arvestuse aluseks oleva haljastusühikute arvutamise metoodika korrigeerimist.