Lihtne otsing

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2008 korraldusega nr 471-k algatatud Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Pärnu mnt 59 kinnistu piire ja määrata ehitusõigus kuni 6-korruselise õppehoone kavandamiseks, suurendada Pärnu mnt 57 // Liivalaia tn 2 kinnistu ehitusõiguse ulatust kutseõppeasutuse õppehoonele pealeehituse rajamiseks ning määrata kruntide kasutamise tingimused.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uue õppehoone ehitamine ja olemasoleva õppehoone juurdeehitus ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt mõjutatud tihedalt hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Pärnu mnt ja Liivalaia tn äärsel segahoonestusalal asuval planeeringualal ega piirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

3.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust. Peamiselt väheväärtuslik likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust, sh täiendatakse Pärnu mnt ääres alleena kasvavat tänavahaljastust;

3.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse kehtivate piirangutega. Planeeringuala jääb vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse, kuid sinna ei ole uut hoonestust kavandatud ning planeeritav hoone ei hakka varjama vaadet vanalinnale. Detailplaneeringu ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud asulakohal, mistõttu tehakse enne kaevetöid krundil arheoloogilised eeluuringud ja tagatakse arheoloogiline järelevalve;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna detailplaneeringu ala paikneb tiheda liiklusega magistraali ääres, tuleb planeeringu elluviimisel arvestada meetmetega müra normtasemete tagamiseks hoonete siseruumides. Detailplaneeringus on tehtud radooniuuring ning hoonete projekteerimisel arvestatakse radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega;

3.8 detailplaneeringualal ei ole tuvastatud jääkreostust ega keskkonda saastavaid objekte ning alal ei ole varem toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele. Detailplaneeringus on esitatud nõue sademevee kohapealseks käitlemiseks (nt pinnasesse immutamine, ühtlustusmahutid, katusehaljastus jms);

3.9 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsioon võib esineda hoonete lammutamisel ja ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;

3.10 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 2,70 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas, Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav maa-ala koosneb kolmest sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistust - Pärnu mnt 57 // Liivalaia tn 2, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61. Pärnu mnt 57 // Liivalaia tn 2 kinnistul asub 1939. aastal ehitatud 5-korruseline Tallinna Polütehnikumi hoone. Samal kinnistul asub ka õppehooneks ümber ehitatud kooli endine ühiselamu ning staadion, mille ümbrust kasutavad õpilased aktiivselt parklana. Kinnistul asuvad veel paar väikest kõrvalhoonet ning alajaam. Pärnu mnt 59 kinnistul asub Tallinna Ülikooli 4-korruseline amortiseerunud ühiselamu, mis planeeringu elluviimisel likvideeritakse. Pärnu mnt 61 kinnistul asuvad garaažid, mis samuti planeeringu elluviimisel lammutatakse.

Planeeringualasse jääval transpordimaa sihtotstarbega Liivalaia tn 2a kinnistul asub 2-korruseline lahtine parkimishoone ning Pärnu mnt 57a kinnistul asub alajaam.

Planeeritaval maa-alal kasvavad väärtuslikuks hinnatud puud Pärnu maantee ääres, kus on alleena istutatud lääne pärnad. Hinnalised on ka staadioni äärsed pooppuud ja suureleheline pärn. Kokku on planeeritaval maa-alal ja lähialal loendatud 50 puud (A. Aaspõllu, 2007), millest 44 kasvavad planeeringualal. Planeeringualal hinnatud puudest 12 on väärtuslikud ja olulised ning väärivad säilitamist. Väheväärtuslikke (IV ja V väärtusklass) puid on 33.

Ala kontaktvööndis paiknevad väga erineva sihtotstarbega hooned. Veerenni ja Vana-Veerenni tänava äärde jäävad valdavalt 2-4-korruselised elamud, Tatari tänava ääres on 5-korruseline trükikoda ning 8-korruseline büroohoone. Liivalaia tänava ääres on enamasti äri- ja büroohooned, sh 12-korruseline pangahoone. Pärnu maantee äär on lähialal hoonestatud põhiliselt ühiskondlike hoonetega: koolid, Rahandusministeeriumi hoone, kino „Kosmos“. Naaberkinnistul, Pärnu mnt 67, asub Tallinna Perekonnaseisuameti ehk Õnnepalee hoone, mis on arhitektuurimälestiseks tunnistatud.

Kuna planeeritav ala asub linna ühe põhimagistraali, Pärnu maantee, ääres, siis on ühistranspordi ühendus teiste linnaosadega väga hea. Mööda Pärnu maanteed kulgevad nii trammi- kui bussiliinid.

Planeeritav ala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud asulakohale, mis hõlmab Kentmanni tänava, Liivalaia tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga piirnevat ala. Ala jääb osaliselt ka nimetatud määrusega arheoloogiamälestiseks tunnistatud Võllamäele, mis hõlmab Liivalaia tn 2 kuni 12 vahelist ala. Samuti ulatub alale sama määrusega arhitektuurimälestiseks tunnistatud Pärnu mnt 67 kinnistul asuva hoone kaitsevöönd (50 meetrit).

Detailplaneeringus on ehitustööde tegemiseks määratud nõue korraldada enne mistahes kaevetöid krundil arheoloogilised eeluuringud ja edasiste kaevetööde juures tagada arheoloogiline järelevalve. Kultuurikihi või arheoloogiliselt huvi pakkuvate ehitusjäänuste avastamisel otsustatakse leiumaterjali konserveerimise ja eksponeerimise vajadus, koht ja viis eraldi, sõltuvalt leitu säilivusest ja iseloomust. Pärnu mnt 59 krundil asuva Tallinna Ülikooli ühiselamu kohta tuleb enne lammutamist koostada ajalooline õiend koos materjalide ja detailide taaskasutusse suunamise ettepanekuga.

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt jääb detailplaneeringu ala mööda Pärnu maanteed kulgevasse vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse. Vaatesektorisse ei ole hoonestust planeeritud.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme, metsaalasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, keda planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud ja tihedalt hoonestatud linnakeskkond.

2. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on kavandatud muuta planeeringualal paiknevate kruntide piire, moodustades krundid Tallinna Polütehnikumile ja kavandatavale muusikaõppeasutuste koolihoonete kompleksile. Haridus- ja Teadusministeerium soovib rajada Tallinna Muusikakeskkoolile, G. Otsa nimelisele Tallinna Muusikakoolile ja Tallinna Balletikoolile ühise õppehoone Tallinna kesklinna. Koolide praegused hooned on halvas seisukorras ning ei vasta muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele. Planeeritava ühiskondliku hoone saale saab kasutada avalike ürituste korraldamiseks.

Kehtivas detailplaneeringus kavandatud ehitusõigus ei võimalda soovitud ruumiprogrammile vastavat hoonet ehitada. Ka olid kehtivas planeeringus kavandatud ainult maapealsed parkimiskohad, kuid krundi otstarbekamaks kasutamiseks ja koolile vajaliku haljastatud rekreatsiooniala planeerimiseks on otstarbekas parkimine kavandada maa alla.

Planeeritavate hoonete parima arhitektuurse lahenduse saamiseks ja projekteerimiseks arhitektuurinõuete määramiseks korraldati 2011. a arhitektuurikonkurss.

Pärnu mnt 57 // Liivalaia tn 2 (positsioon 2) krundil paikneva Tallinna Polütehnikumi õppehoone Pärnu maantee ja Liivalaia tänava poolsed hooneosad on ette nähtud säilitada olemasoleval kujul. Pealeehitus kavandatakse polütehnikumi Vana-Veerenni tänava ääres paiknevale hooneosale, õppehoone ehitatakse 7-korruseliseks. Pärnu mnt 59 krundile (positsioon 1) määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise õppehoone ehitamiseks. Kruntide maakasutuse sihtotstarbena säilitatakse sotsiaalmaa sihtotstarve.

Juurdepääs planeeritavale maa-alale toimub Pärnu maanteelt ning Liivalaia ja Veerenni tänavalt Vana-Veerenni tänava kaudu. Liivalaia tänav ja Pärnu maantee on juba praegu tiheda liiklusega, mistõttu lisanduvad parkimiskohad ei muuda oluliselt olemasolevat liikluskoormust. Liikluse hajutamiseks on kavandatud Vana-Veerenni tänav ehitada kahesuunaliseks, nii lisandub täiendav ühendus Veerenni tänavaga.

Kavandatud muusikakeskkooli õppehoone juurde vajalikud parkimiskohad on ette nähtud hoone krundile maa-alusesse parklasse. Tallinna Polütehnikumi juurde on parkimiskohad ette nähtud hoone juurde maapealsesse parklasse, kuid enamjaolt maa-alusesse parklasse (positsioonil 1). Kokku planeeritakse rajada 213 parkimiskohta.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga ei likvideerita väärtuslikku haljastust. Likvideeritakse 1 III, 10 IV ja 6 V väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega tuleb asemele istutada 315 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeritava õppehoone Pärnu maantee poolse külje ette on tänava maa-alale kavandatud istutada u 10 suurelehelist pärna Tallinna Polütehnikumi ees olevate pärnade allee jätkuks. Planeeringualale kavandatav haljasala koos säilitatavate puudega jääb rajatava koolihoone põhjapoolsele küljele, kuhu on võimalik kujundada madalhaljastusega terrassid, pinkide, skulptuuride jms väikevormidega. Planeeringuala haljastus lahendatakse ehitusprojekti koosseisus haljastusprojektiga. Haljastuse osakaal planeeritaval alal tuleb ette näha 20% krundi pinnast.

Detailplaneeringus on nõue määrata hoonete ja tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel abinõud alal kasvavate puude kaitseks ja kasvutingimuste tagamiseks. Kui projekteeritakse kõrghaljastusega parklapealne haljasala, tuleb ehitusprojektis lahendada ka puude kasvutingimuste tagamine (sh kastmissüsteem).

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu õppehoonete kasutamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast Pärnu maantee veetorustikust. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne ning rajatava hoone kanalisatsiooni eesvooluks on Pärnu maantee ühisvoolne kanalisatsioonitoru. Ehitusprojektis tuleb ette näha meetmed suurte sademeveekoormuste vähendamiseks ning rakendada kohtkäitlemist, et vähendada koormust eelvooluks olevale torustikule - juhul, kui tingimused võimaldavad, immutada vesi pinnasesse, kasutada sademevee ühtlustusmahuteid, katusehaljastust vms.

Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning kavandatava hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tööprojektidega ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.

Hoonete rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

3. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringu elluviimisel ning uue koolihoone ehitamise tulemusel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liiklusega kesklinna piirkonnaga, mistõttu lisanduvad parkimiskohad ei muuda oluliselt olemasolevat liikluskoormust. Planeeringualale on kavandatud 213 parkimiskohta. Liikluse hajutamiseks on kavandatud Vana-Veerenni tänav ehitada kahesuunaliseks.

Kuna planeeritav ala paikneb suure liiklustihedusega Pärnu maantee ääres, tuleb projekteerimisel arvestada meetmetega vaikustnõudvates ruumides normeeritud mürataseme tagamiseks ning rakendada EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

Detailplaneeringu alale koostatud radooniuuringu (Finestum Ehitusekspertiisid OÜ, 2012) järgi on planeeringuala pinnase radoonisisaldus normaalsel tasemel. Kuna tegemist on õppeasutusega, kus paiknevad ka õpilaskodu ruumid, tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed - korralik ehituskvaliteet, tõhus ventilatsioonisüsteem ja radoonikile.

Detailplaneeringus on hinnatud lähialal asuva Vana-Veerenni tn 4 elamu insolatsiooniolukorra muutumist (OÜ FASSAADIPROJEKT, P. Soopere, 2012) ning selgitatud, milliseks kujunevad insolatsioonitingimused pärast Pärnu mnt 59 kavandatava 6-korruselise hoonestuse ehitamist. Sellest tulenevalt on planeeringus hoonete kõrgus määratud insolatsiooni kestuse prognoosi alusel nii, et Vana-Veerenni tn 4 elamu kõigis korterites jääb insolatsiooni kestus endiseks.

Detailplaneeringu elluviimise ja õppehoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, ajutist müra ja vibratsiooni võib esineda hoone lammutamisel ja ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, õppehoonetes tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.

Planeeritaval maa-alal ei ole tuvastatud jääkreostusallikaid ega muid reostuskoldeid, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Eelneva põhjal võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisel kaasnevad võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

4. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus õppehoonete rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5. Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Lähimad kaitstavad loodusobjektid, kaitsealused puud, jäävad teisele poole Liivalaia tänavat, vähemalt 200 meetri kaugusele planeeringualast ning planeeringu elluviimine neid ei mõjuta.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.