Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tallinna Linnavalitsus 21.08.2013 korraldus number 1138
Redaktsiooni kehtivus:21.08.2013 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Tallinn

21. august

2013 nr

1138-k

Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ lg 13 p-ga 2, Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1243-k „Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1136-k „Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“ ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu äri- ja eluhoone ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1243-k algatatud Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kruntide liitmise ja krundi piiride muutmise teel üks äri- ja elamumaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt, määrata äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta äri- ja eluhoone rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt mõjutatud tihedalt hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Gonsiori tänava ääres korruselamute alal asuval planeeringualal ega piirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

3.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust. Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust, sh kõrghaljastust J. Vilmsi ja Gonsiori tänavate äärde, ning ehitustööde ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks;

3.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit. Kontaktvööndisse jääb mitmeid ehitismälestisi, kuid nende kaitsevööndid planeeritavale alale ei ulatu ning oluline mõju puudub. Planeeringuala asub kõrghoonete paiknemise piirangutega alal ning vanalinna vaatesektoris. Detailplaneeringuga ei ole kõrghooneid kavandatatud ning planeeritav hoone ei hakka varjama vaadet vanalinnale;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna detailplaneeringu ala paikneb tiheda liiklusega magistraali ääres, on planeeringus tehtud müra modelleerimine ning planeeringu elluviimisel tuleb arvestada meetmetega müra normtasemete tagamiseks hoone siseruumides. Samuti on detailplaneeringus tehtud radooniuuring ning hoonete projekteerimisel arvestatakse radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega;

3.8 detailplaneeringualal ei ole tuvastatud jääkreostust ega keskkonda saastavaid objekte ning alal ei ole varem toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.9 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsioon võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate eluruumide ja naabruses paiknevate eluhoonetega ning mitte kasutada liigselt häirivat valgustust ega reklaami;

3.10 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

Linnasekretär


Tallinna Linnavalitsuse 21. augusti 2013

korralduse nr 1138-k

LISA

Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,6 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas J. Vilmsi, Gonsiori ja Vesivärava tänava vahelisel maa-alal. Planeeringualal asuvad ärimaa sihtotstarbega Gonsiori tn 40 // J Vilmsi tn 49 kinnistu ja J. Vilmsi tn 51 kinnistu on hoonestamata, elamumaa sihtotstarbega J. Vilmsi tn 51a kinnistul asub 2-korruseline kahe korteriga elamu. Varem on J. Vilmsi tn 51 krundil asunud kaks garaaži, mis on nüüdseks lammutatud. Ajalooliselt on paiknenud krundil veel kaks ühekorruselist hoonet ja ladu, mis on samuti lammutatud.

Planeeritava maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne - seal asuvad nii elu-, äri- kui ka sotsiaalfunktsiooniga hooned. Planeeringuala lähiümbrus on hoonestatud erinevatest ajastustest pärinevate ehitistega. Tänavate ääres asuvad kõrgemad (kuni 7 korrust) hooned ning kruntide sügavuses madalamad elumajad ja abihooned. Kontaktvööndis olevad ja planeeritud hooned on 1-9-korruselised (sh 2-korruselised elamud, 1-2-korruselised kivist tööstus- ja laohooned, 2-3-korruselised puithooned, 4-5-korruselised kivist elamud, 7-korruseline büroo- ja eluhoone, 5-korruselised elamud). Kesklinnale omaselt on piirkond hästi varustatud ühistranspordiga - lähimad peatused on Gonsiori ja J. Kunderi tänaval ning Tartu maanteel; sotsiaalse infrastruktuuri objektidega - lähedal asuvad kool, politseijaoskond, kauplus, vaba-aja veetmise võimalused jne; rekreatsioonialadega - mõnesaja meetri kaugusel asub Kadrioru park ja spordiväljakud ning Kadrioru staadion.

Planeeritaval maa-alal on hinnatud (H. Sander, 2006) kokku 38 puud ja põõsast, millest 27 puittaime kuuluvad III väärtusklassi, 8 IV väärtusklassi ja kolm V väärtusklassi. Puud on arvatavalt enamuses istutatud, millest vanimad ja suurimad on u 60-aastased. Hobukastanite tervisliku seisundi ja turvariskide eksperthinnangu (M. Hanso, 2006) järgi ei kujuta hobukastanid lähiajal tüve seisundi poolest murdumisohtu. Kolmes neist on aga arenev tüvemädanik, mille tekitajaks vahtratarjak ning mis põhjustab olulist turvariski laiuvate ladvaharude äkilise murdumise võimaluse tõttu.

Geotehnika aruandes (AS Geotehnika Inseneribüroo, 2007) on koostatud ülevaade ala geoloogilisest ehitusest ja geotehnilistest tingimustest. Aruande järgi asub planeeringuala klindieelsel madalikul, maapind alaneb loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 10,3-12,3 m vahemikku. Pinnakate koosneb põhiliselt mereliivast, mida katab ehitusprahti sisaldav täide. Täites ja mereliivas asub vabapinnaline kvaternaari veelade, mis toitub sademetest. Vee äravool toimub loode suunas Tallinna lahte. Eri aegadel on veetase uuringupuuraukudes asunud 1,2-1,9 m sügavusel maapinnast. Liivakivis asuvast põhjaveest on ülemine pinnasevesi eraldatud õhukese möllsavist veepidemega.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud korruselamute ala, mis on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, sest alale on planeeritud äri- ja eluhoone.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringule „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ jääb detailplaneeringu alast põhja poole Kadrioru miljööväärtuslik hoonestusala ning lääne ja lõuna poole Torupilli miljööala. Detailplaneeringu ala ei jää miljööalale. Kavandatav hoone peaks pigem sobima Lasnamäed linna keskusega ühendava Gonsiori tänava kui magistraaltänava miljöösse. Kõrgema hoonega rõhutatakse magistraaltänavate olulisust ja tänavate ristumiskohti. Gonsiori tänava lõpp kujuneb linna keskuse üheks väravaks, seetõttu sobib linnaruumiliselt antud asukohta kõrgem ja silmapaistvam hoone.

Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb planeeritav ala Majaka sihi vaatesektorisse. Seetõttu paikneb planeeritav maa-ala teemaplaneeringu https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkpkohaselt kõrghoonete paiknemise piirangutega alal. Detailplaneeringuga ei ole kõrghooneid (45 meetrist kõrgem hoone) kavandatatud. Planeeritava hoone kuni 10-korruseline osa jääb vaatesektori äärealale. Planeeringuga kavandatav hoone ei hakka varjama vaadet vanalinnale, kuna maapind langeb oluliselt Majaka tänavalt kesklinna suunal.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme, metsaalasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, keda planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tihedalt hoonestatud linnakeskkond.

2. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on kavandatud kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone. Hoone eskiisprojekt kujutab endast Gonsiori, J. Vilmsi ja Vesivärava tänavate lõikumisest tekkinud kolmnurksel krundil paiknevat multifunktsionaalset kuni 10 maapealse korrusega ehitist. Hoone esimesed kaks korrust on kavandatud kaubandusele, kohvikutele, ühiskasutatavale jõusaalile ja muudele ühiskondlikele funktsioonidele. Avar klaaskupliga kaetud aatrium pakub avalikku ruumi. Kolmandal ja neljandal korrusel paiknevad büroopinnad ning viiendast kuni kümnenda korruseni asuvad erineva suurusega korterid. Hoone erinevad katusepinnad on kasutatavad katuseaedadena, ka viienda korruse tasapinnas asuv siseõu on kujundatud aiaks ning seal asub ka laste mänguväljak. Hoone kahel keldrikorrusel asuvad parklad. Sõiduautode juurdepääs maa-alusesse parklasse on planeeritud kõige väiksema liiklusega Vesivärava tänavalt. Jalakäijate sissepääsud hoonesse on nii Gonsiori kui ka J. Vilmsi tänavalt.

Planeeritavasse hoonesse on kavandatud 76 korterit ning parkimiskohti elanikele ja äripindade kasutajatele 124 (maa-aluses parklas), lisaks on 26 avalikult kasutatavat parkimiskohta J. Vilmsi ja Vesivärava tänavatel. Kokku planeeritakse planeeringualale 150 parkimiskohta. Arvestatud on ka seda, et ala paikneb hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas - planeeringuala läheduses Gonsiori tänaval paiknevad bussipeatused. Seetõttu on normatiivset parkimiskohtade arvu korrigeeritud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga ei likvideerita väärtuslikku haljastust. Likvideeritakse 12 III, kolm IV ja kolm V väärtusklassi puud, lisaks üks puude rühm (kolm isendit kuulub III ja kas IV väärtusklassi), üks III väärtusklassi puittaimete rühm ja üks põõsas. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega tuleb asemele istutada 518 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Haljastuse osakaal planeeritud alal on 20%, mis vastab teemaplaneeringule ,,Tallinna rohealad“. J. Vilmsi ja Gonsiori tänavad on määratud tänavahaljastuse vajadusega alaks. Planeeritava hoonestuse ja tänavaruumi eraldamiseks on J. Vilmsi ja Gonsiori tänavate äärde kavandatud puuderida, kus sobilikuks liigiks on suurelehine pärn. Lisaks on kergliiklustee osaliselt viidud postidele toetuvate konsoolsete hooneosade alla, et oleks võimalik laiendada haljasribasid Gonsiori ja J. Vilmsi tänavate ääres. Tähelepanu tuleb pöörata kergliiklusteede materjalile, kasutada vettläbilaskvaid tänavakive, et soodustada sademevee jõudmist puude juurteni. Lisaks on planeeringus antud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja säilitatavate puude kaitsmiseks.

Geotehnilise uuringu järeldusena võimaldavad Tallinna senise ehituskogemuse põhjal Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala geotehnilised tingimused projekteerida ja rajada siia kuni 30-korruselisi hooneid. Samuti on võimalik rajada kolm maa-alust korrust. Hoonete projekteerimiseks ja vundamendisüvendi, sh maa-aluste korruste rajamiseks, on vaja teha detailsed geotehnilised ja hüdrogeoloogilised uuringud.

Kuna planeeringuga kavandatakse kahe maa-aluse parkimiskorruse rajamist, tuleb ehitusprojekti staadiumis teha hüdrogeoloogiline ekspertiis ja hinnata vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguseid ja ärajuhtimisvõimalusi ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavust ja ulatust. Lisaks tuleb hinnata ehitustööde võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning vajadusel esitada meetmed hoonete püsivuse tagamiseks.

Detailplaneeringus on lisaks tingimus, et kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehituse algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb dokumenteerida (pildistada) ja konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid. Kui ümbritsevatesse hoonetesse tekib pragusid, tuleb viivitamatult hinnata vajumite suurus.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast J. Vilmsi tänava ühisveetorustikust. Planeeritava ala reovee- ja sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on J. Vilmsi tänava ühisvoolne kanalisatsioonikollektor. Vältimaks uputusi ja ülekoormust sademeveekanalisatsioonis valingvihmade ja intensiivse lumesulamise perioodil, on kinnistule ette nähud sademevee varumahuti, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning kavandatava hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tööprojektidega ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.

Hoonete rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

3. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringu elluviimisel ning äri- ja eluhoone ehitamise tulemusel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liiklusega kesklinna piirkonnaga. Planeeringualale on kavandatud 150 parkimiskohta.

Planeeringualal on hinnatud liiklusmürast põhjustatud müratasemeid (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal, 2007) ja antud soovitused müratasemete leevendamiseks. Peamine müraallikas planeeringualal on autoliiklus. Arvutuste tulemustest selgus, et välismüra kriitilise taseme arvsuurused, 75 dB päevasel ja 65 dB öisel ajavahemikul, ei ole käsitletaval alal ületatud. Kuna tegemist on kõrgete liiklusmüra tasemetega, siis tuleb uue äri- ja eluhoone ehitamisel näha ette meetmed müratasemete vähendamiseks tänava äärsetes siseruumides. Hoonete rajamisel kasutada müra isoleerivaid materjale ja/või ehituslikke võtteid, mis tagavad müra ekraniseerimise ja head akustilised tingimused siseruumides. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

Samuti tuleb arvestada Tallinna trammisüsteemi perspektiivse arenguga, mille tulemusel võib tulevikus Lasnamäe suunaline trammiliin kulgeda mööda Gonsiori tänavat. See võib kaasa tuua ka muudatusi olemasolevas liikluskorralduses (nt Gonsiori tänav ühesuunaliseks muutmine, sõiduradade vähendamine jms). Perspektiivsest trammiliiklusest tulenev müra ei oma eeldatavasti kumuleeruvas müras olulist mõju. Rööbastranspordiga kaasnevat müra on hinnatud projekti „Tallinna tramm“ keskkonnamõju hindamise aruandes (OÜ Hendrikson & Ko, 2007). Selles on leitud, et kaasaegsed trammid töötavad vaiksete elektrimootoritega ning trammide opereerimisel tekkiv müratase jääb reeglina madalamaks kui päeva keskmine mürafoon Tallinna peamagistraalidel. Trammi möödasõidul esinev maksimaalne hetkeline müratase vahetult tee kõrval jääb üldjuhul madalamaks bussi või raskeveoki liikumisega kaasnevast müratasemest, olenevalt rööbastee isolatsioonist võib trammimüra jääda ka oluliselt madalamaks.

Detailplaneeringu alale koostatud radooniuuringu (Finestum Ehitusekspertiisid OÜ, 2012) Radoonitõrjekeskus, 2011) järgi kuulub planeeringuala keskmise radooniriskiga alade kategooriasse ning kasutusele võib võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile või vajadusel ka mingi muu spetsiifiline kaitsemehhanism.

Lähialal asuvate elamute korterite insolatsiooniolukorra muutumist hindas OÜ FASSAADIPROJEKT (P. Soopere, 2011) ning selgitas, milliseks kujunevad insolatsioonitingimused pärast detailplaneeringu realiseerimist. Uusehitise projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Vilmsi tn 48 elamus kujuneb kolme korteri insolatsioon lühikeseks, Vilmsi tn 50 elamus jääb ühe korteri insolatsioon veidi lühikeseks. Kõigi ülejäänud korterite insolatsioon on rahuldav ja säilib enamasti endisena. Normist lühema insolatsiooni kestuse talumiseks on seatud vastavasisuline reaalservituut, mis on kantud kinnistusraamatusse ning korteriomanikega on planeering kooskõlastatud. Lisaks on detailplaneeringus ehitusprojekti koostamiseks nõue teha planeeritava hoone projekteerimisel korterite insolatsioonianalüüs ning tagada kõigi korterite insolatsiooni ja loomuliku valgustuse tingimused vastavalt standardile.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoone sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, ajutist müra ja vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate eluruumide ja naabruses paiknevate elamutega ning mitte kasutada liigselt häirivat valgustust ega reklaami. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, äri- ja eluhoones tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 Tallinna jäätmehoolduseeskiri.

Detailplaneeringu alale on koostatud keskkonnaseisundi hinnang (Hendrikson&Ko, 2007), millest järeldus, et detailplaneeringus kavandatud maakasutus on keskkonnakaitse seisukohalt võimalik. Parema lõpptulemuse saavutamiseks soovitatakse arendamisel arvestada esitatud ettepanekutega.

Planeeritaval maa-alal ei ole tuvastatud jääkreostusallikaid ega muid reostuskoldeid, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele. Ehitustegevuse käigus tuleb jälgida pinnase omadusi ning reostustunnuste ilmnemise korral reostus lokaliseerida ja likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

Eelneva põhjal võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisel kaasnevad võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

4. Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus äri- ja eluhoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5. Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt, Mäekalda-Liivaoja paljand ja selle kaitsetsoon, jääb planeeringualast u 165 m kaugusele Gonsiori tänava lõppu-Laagna tee algusesse ning planeeringu elluviimine objekti ei mõjuta.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Toomas Sepp

Linnasekretär