TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
21. august
|
2013 nr
|
1138-k
|
|
|
Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti
2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ lg 13 p-ga 2, Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr
1243-k „Gonsiori
tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine“ ja Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009
korraldusega nr 1136-k „Gonsiori tn
40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
vastuvõtmine“ ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga
kaasnev tegevus nagu äri- ja eluhoone ehitamine ei oma olulist
keskkonnamõju
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Mitte algatada
Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1243-k algatatud
Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise
eesmärk on moodustada kruntide liitmise ja krundi piiride muutmise teel
üks äri- ja elamumaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega
krunt, määrata äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile
ehitusõigus kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone
ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.
2. Detailplaneeringu:
2.1 koostamise
korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7,
15198 Tallinn);
2.2 koostaja on
K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);
2.3 kehtestab Tallinna
Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).
3. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik järgmistel põhjustel:
3.1 detailplaneeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku
elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga tegevust,
millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh
vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja
mürataseme suurenemist;
3.2 lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta äri- ja eluhoone rajamine ning
sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise
tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning
õigusaktide nõudeid;
3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist,
sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt
mõjutatud tihedalt hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;
3.4 Kesklinnas Gonsiori
tänava ääres korruselamute alal asuval planeeringualal ega
piirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku
alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada;
3.5 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest
planeeringuga ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust.
Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele.
Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust, sh kõrghaljastust
J. Vilmsi ja Gonsiori tänavate äärde, ning ehitustööde
ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks;
3.6 detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit.
Kontaktvööndisse jääb mitmeid ehitismälestisi, kuid
nende kaitsevööndid planeeritavale alale ei ulatu ning oluline
mõju puudub. Planeeringuala asub kõrghoonete paiknemise
piirangutega alal ning vanalinna vaatesektoris. Detailplaneeringuga ei ole
kõrghooneid kavandatatud ning planeeritav hoone ei hakka varjama vaadet
vanalinnale;
3.7 detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna
detailplaneeringu ala paikneb tiheda liiklusega magistraali ääres, on
planeeringus tehtud müra modelleerimine ning planeeringu elluviimisel
tuleb arvestada meetmetega müra normtasemete tagamiseks hoone siseruumides.
Samuti on detailplaneeringus tehtud radooniuuring ning hoonete projekteerimisel
arvestatakse radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega;
3.8 detailplaneeringualal
ei ole tuvastatud jääkreostust ega keskkonda saastavaid objekte ning
alal ei ole varem toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis
seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;
3.9 tegevusega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsioon
võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas
koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille
käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele.
Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate eluruumide
ja naabruses paiknevate eluhoonetega ning mitte kasutada liigselt häirivat
valgustust ega reklaami;
3.10 detailplaneering on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.
4. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna
Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti
kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
5. Tallinna
Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Tallinna
Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.
|
|
|
|
Edgar Savisaar
|
Linnapea
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
|
Tallinna
Linnavalitsuse 21. augusti 2013
korralduse nr 1138-k
LISA
|
|
Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
|
|
|
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju
strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel
kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline
keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste
kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu
hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja
piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise
tõenäosusest.
1. Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest,
nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel
lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000
võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest.
Planeeritav 0,6 ha suurune maa-ala
asub Kesklinnas J. Vilmsi, Gonsiori ja Vesivärava tänava vahelisel
maa-alal. Planeeringualal asuvad ärimaa sihtotstarbega Gonsiori tn 40 // J
Vilmsi tn 49 kinnistu ja J. Vilmsi tn 51 kinnistu on hoonestamata, elamumaa
sihtotstarbega J. Vilmsi tn 51a kinnistul asub 2-korruseline kahe korteriga
elamu. Varem on J. Vilmsi tn 51 krundil asunud kaks garaaži, mis on nüüdseks
lammutatud. Ajalooliselt on paiknenud krundil veel kaks ühekorruselist
hoonet ja ladu, mis on samuti lammutatud.
Planeeritava maa-ala kontaktvöönd on
polüfunktsionaalne - seal asuvad nii elu-, äri- kui ka
sotsiaalfunktsiooniga hooned. Planeeringuala lähiümbrus on
hoonestatud erinevatest ajastustest pärinevate ehitistega. Tänavate
ääres asuvad kõrgemad (kuni 7 korrust) hooned ning kruntide
sügavuses madalamad elumajad ja abihooned. Kontaktvööndis olevad
ja planeeritud hooned on 1-9-korruselised (sh 2-korruselised elamud, 1-2-korruselised
kivist tööstus- ja laohooned, 2-3-korruselised puithooned, 4-5-korruselised
kivist elamud, 7-korruseline büroo- ja eluhoone, 5-korruselised elamud). Kesklinnale
omaselt on piirkond hästi varustatud ühistranspordiga - lähimad
peatused on Gonsiori ja J. Kunderi tänaval ning Tartu maanteel; sotsiaalse
infrastruktuuri objektidega - lähedal asuvad kool, politseijaoskond,
kauplus, vaba-aja veetmise võimalused jne; rekreatsioonialadega -
mõnesaja meetri kaugusel asub Kadrioru park ja spordiväljakud ning
Kadrioru staadion.
Planeeritaval maa-alal on hinnatud (H. Sander, 2006) kokku 38
puud ja põõsast, millest 27 puittaime kuuluvad III väärtusklassi,
8 IV väärtusklassi ja kolm V väärtusklassi. Puud on
arvatavalt enamuses istutatud, millest vanimad ja suurimad on u 60-aastased.
Hobukastanite tervisliku seisundi ja turvariskide eksperthinnangu (M. Hanso,
2006) järgi ei kujuta hobukastanid lähiajal tüve seisundi
poolest murdumisohtu. Kolmes neist on aga arenev tüvemädanik, mille
tekitajaks vahtratarjak ning mis põhjustab olulist turvariski laiuvate
ladvaharude äkilise murdumise võimaluse tõttu.
Geotehnika aruandes (AS Geotehnika Inseneribüroo, 2007)
on koostatud ülevaade ala geoloogilisest ehitusest ja geotehnilistest
tingimustest. Aruande järgi asub planeeringuala klindieelsel madalikul,
maapind alaneb loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
10,3-12,3 m vahemikku. Pinnakate koosneb põhiliselt mereliivast, mida
katab ehitusprahti sisaldav täide. Täites ja mereliivas asub vabapinnaline
kvaternaari veelade, mis toitub sademetest. Vee äravool toimub loode
suunas Tallinna lahte. Eri aegadel on veetase uuringupuuraukudes asunud 1,2-1,9
m sügavusel maapinnast. Liivakivis asuvast põhjaveest on
ülemine pinnasevesi eraldatud õhukese möllsavist veepidemega.
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud korruselamute ala, mis on põhiliselt
kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda
kõik elurajooni teenindavad asutused,
kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Detailplaneering
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega,
sest alale on planeeritud äri- ja eluhoone.
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu
16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringule
„Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade
piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“
jääb detailplaneeringu alast põhja poole Kadrioru
miljööväärtuslik hoonestusala ning lääne ja
lõuna poole Torupilli miljööala. Detailplaneeringu ala ei
jää miljööalale. Kavandatav hoone peaks pigem sobima
Lasnamäed linna keskusega ühendava Gonsiori tänava kui
magistraaltänava miljöösse. Kõrgema hoonega
rõhutatakse magistraaltänavate olulisust ja tänavate
ristumiskohti. Gonsiori tänava lõpp kujuneb linna keskuse
üheks väravaks, seetõttu sobib linnaruumiliselt antud asukohta
kõrgem ja silmapaistvam hoone.
Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77
kehtestatud teemaplaneeringu
„Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb
planeeritav ala Majaka sihi vaatesektorisse. Seetõttu paikneb
planeeritav maa-ala teemaplaneeringu https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkpkohaselt
kõrghoonete paiknemise piirangutega alal. Detailplaneeringuga ei ole
kõrghooneid (45 meetrist kõrgem hoone) kavandatatud. Planeeritava
hoone kuni 10-korruseline osa jääb vaatesektori äärealale.
Planeeringuga kavandatav hoone ei hakka varjama vaadet vanalinnale, kuna
maapind langeb oluliselt Majaka tänavalt kesklinna suunal.
Planeeringualal,
kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid,
Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme, metsaalasid ega
teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks
mõjutada. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud olulisi või
väärtuslikke taime- või loomaliike, keda planeeringuga
kavandatav tegevus võib ohustada.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist,
sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal
ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tihedalt
hoonestatud linnakeskkond.
2. Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle
tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.
Detailplaneeringuga on kavandatud kuni 10 maapealse ja 2
maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone. Hoone eskiisprojekt kujutab endast
Gonsiori, J. Vilmsi ja Vesivärava tänavate lõikumisest
tekkinud kolmnurksel krundil paiknevat multifunktsionaalset kuni 10 maapealse
korrusega ehitist. Hoone esimesed kaks korrust on kavandatud kaubandusele,
kohvikutele, ühiskasutatavale jõusaalile ja muudele
ühiskondlikele funktsioonidele. Avar klaaskupliga kaetud aatrium pakub
avalikku ruumi. Kolmandal ja neljandal korrusel paiknevad büroopinnad ning
viiendast kuni kümnenda korruseni asuvad erineva suurusega korterid. Hoone
erinevad katusepinnad on kasutatavad katuseaedadena, ka viienda korruse
tasapinnas asuv siseõu on kujundatud aiaks ning seal asub ka laste
mänguväljak. Hoone kahel keldrikorrusel asuvad parklad. Sõiduautode
juurdepääs maa-alusesse parklasse on planeeritud kõige
väiksema liiklusega Vesivärava tänavalt. Jalakäijate
sissepääsud hoonesse on nii Gonsiori kui ka J. Vilmsi tänavalt.
Planeeritavasse hoonesse on kavandatud 76 korterit ning
parkimiskohti elanikele ja äripindade kasutajatele 124 (maa-aluses
parklas), lisaks on 26 avalikult kasutatavat parkimiskohta J. Vilmsi ja
Vesivärava tänavatel. Kokku planeeritakse planeeringualale 150
parkimiskohta. Arvestatud on ka seda, et ala paikneb hea ühistranspordi
ühendusega piirkonnas - planeeringuala läheduses Gonsiori
tänaval paiknevad bussipeatused. Seetõttu on normatiivset
parkimiskohtade arvu korrigeeritud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri
2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna
parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist
mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga ei likvideerita
väärtuslikku haljastust. Likvideeritakse 12 III, kolm IV ja kolm V
väärtusklassi puud, lisaks üks puude rühm (kolm isendit
kuulub III ja kas IV väärtusklassi), üks III väärtusklassi
puittaimete rühm ja üks põõsas. Likvideeritavad puud
kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määrusele nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Asendusistutusega tuleb asemele istutada 518 haljastuse ühikut. Arvutusega
saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti
koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute
arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa
väljaandmist.
Haljastuse osakaal planeeritud alal on 20%, mis vastab
teemaplaneeringule ,,Tallinna rohealad“. J. Vilmsi ja Gonsiori tänavad on
määratud tänavahaljastuse vajadusega alaks. Planeeritava
hoonestuse ja tänavaruumi eraldamiseks on J. Vilmsi ja Gonsiori
tänavate äärde kavandatud puuderida, kus sobilikuks liigiks on
suurelehine pärn. Lisaks on kergliiklustee osaliselt viidud postidele
toetuvate konsoolsete hooneosade alla, et oleks võimalik laiendada
haljasribasid Gonsiori ja J. Vilmsi tänavate ääres.
Tähelepanu tuleb pöörata kergliiklusteede materjalile, kasutada
vettläbilaskvaid tänavakive, et soodustada sademevee jõudmist
puude juurteni. Lisaks on planeeringus antud nõuded ehitusprojekti
koostamiseks ja säilitatavate puude kaitsmiseks.
Geotehnilise uuringu järeldusena võimaldavad
Tallinna senise ehituskogemuse põhjal Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn 49
kinnistu ja lähiala geotehnilised tingimused projekteerida ja rajada siia
kuni 30-korruselisi hooneid. Samuti on võimalik rajada kolm maa-alust
korrust. Hoonete projekteerimiseks ja vundamendisüvendi, sh maa-aluste
korruste rajamiseks, on vaja teha detailsed geotehnilised ja
hüdrogeoloogilised uuringud.
Kuna planeeringuga kavandatakse kahe maa-aluse
parkimiskorruse rajamist, tuleb ehitusprojekti staadiumis teha hüdrogeoloogiline
ekspertiis ja hinnata vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguseid ja
ärajuhtimisvõimalusi ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi
alanduslehtri sügavust ja ulatust. Lisaks tuleb hinnata
ehitustööde võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning vajadusel
esitada meetmed hoonete püsivuse tagamiseks.
Detailplaneeringus on lisaks tingimus, et kõik
ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba
enne ehituse algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb
dokumenteerida (pildistada) ja konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid.
Kui ümbritsevatesse hoonetesse tekib pragusid, tuleb viivitamatult hinnata
vajumite suurus.
Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega
varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulist
keskkonnamõju, sh mõju pinnasele ega põhjaveele.
Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast J. Vilmsi
tänava ühisveetorustikust. Planeeritava ala reovee- ja
sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on J. Vilmsi tänava ühisvoolne
kanalisatsioonikollektor. Vältimaks uputusi ja ülekoormust
sademeveekanalisatsioonis valingvihmade ja intensiivse lumesulamise perioodil,
on kinnistule ette nähud sademevee varumahuti, mille täpne lahendus
antakse ehitusprojektiga. Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda
ning kavandatava hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.
Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse
tööprojektidega ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude
valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste
kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis
määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne
detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist
keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu
ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas
eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.
Hoonete rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid
kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei
põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
3. Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee,
pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Detailplaneeringu elluviimisel ning äri- ja eluhoone
ehitamise tulemusel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev
müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liiklusega kesklinna
piirkonnaga. Planeeringualale on kavandatud 150 parkimiskohta.
Planeeringualal on hinnatud liiklusmürast
põhjustatud müratasemeid (Insinööritoimisto Akukon OY
Eesti Filiaal, 2007) ja antud soovitused müratasemete leevendamiseks.
Peamine müraallikas planeeringualal on autoliiklus. Arvutuste tulemustest
selgus, et välismüra kriitilise taseme arvsuurused, 75 dB
päevasel ja 65 dB öisel ajavahemikul, ei ole käsitletaval alal
ületatud. Kuna tegemist on kõrgete liiklusmüra tasemetega,
siis tuleb uue äri- ja eluhoone ehitamisel näha ette meetmed
müratasemete vähendamiseks tänava äärsetes
siseruumides. Hoonete rajamisel kasutada müra isoleerivaid materjale
ja/või ehituslikke võtteid, mis tagavad müra ekraniseerimise
ja head akustilised tingimused siseruumides. Hoone projekteerimisel tuleb
rakendada EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest“ meetmeid.
Samuti tuleb arvestada Tallinna trammisüsteemi
perspektiivse arenguga, mille tulemusel võib tulevikus Lasnamäe
suunaline trammiliin kulgeda mööda Gonsiori tänavat. See
võib kaasa tuua ka muudatusi olemasolevas liikluskorralduses (nt
Gonsiori tänav ühesuunaliseks muutmine, sõiduradade
vähendamine jms). Perspektiivsest trammiliiklusest tulenev müra ei
oma eeldatavasti kumuleeruvas müras olulist mõju. Rööbastranspordiga kaasnevat müra on hinnatud projekti
„Tallinna tramm“ keskkonnamõju hindamise aruandes (OÜ Hendrikson
& Ko, 2007). Selles on leitud, et kaasaegsed trammid töötavad
vaiksete elektrimootoritega ning trammide opereerimisel tekkiv müratase
jääb reeglina madalamaks kui päeva keskmine mürafoon
Tallinna peamagistraalidel. Trammi möödasõidul esinev
maksimaalne hetkeline müratase vahetult tee kõrval jääb
üldjuhul madalamaks bussi või raskeveoki liikumisega kaasnevast
müratasemest, olenevalt rööbastee isolatsioonist võib
trammimüra jääda ka oluliselt madalamaks.
Detailplaneeringu alale koostatud
radooniuuringu (Finestum Ehitusekspertiisid OÜ, 2012)
Radoonitõrjekeskus, 2011) järgi kuulub planeeringuala keskmise
radooniriskiga alade kategooriasse ning kasutusele võib võtta
radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile
või vajadusel ka mingi muu spetsiifiline kaitsemehhanism.
Lähialal asuvate elamute korterite insolatsiooniolukorra
muutumist hindas OÜ FASSAADIPROJEKT (P. Soopere, 2011) ning selgitas,
milliseks kujunevad insolatsioonitingimused pärast detailplaneeringu
realiseerimist. Uusehitise projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate elamute
korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses,
kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest
kestusest. Vilmsi tn 48 elamus kujuneb kolme korteri insolatsioon
lühikeseks, Vilmsi tn 50 elamus jääb ühe korteri
insolatsioon veidi lühikeseks. Kõigi ülejäänud
korterite insolatsioon on rahuldav ja säilib enamasti endisena. Normist
lühema insolatsiooni kestuse talumiseks on seatud vastavasisuline
reaalservituut, mis on kantud kinnistusraamatusse ning korteriomanikega on planeering
kooskõlastatud. Lisaks on detailplaneeringus ehitusprojekti koostamiseks
nõue teha planeeritava hoone projekteerimisel korterite
insolatsioonianalüüs ning tagada kõigi korterite insolatsiooni
ja loomuliku valgustuse tingimused vastavalt standardile.
Detailplaneeringu elluviimise ja hoone sihipärase
kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, ajutist müra ja vibratsiooni
võib esineda hoonete ehitamisel. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb
arvestada alale planeeritavate eluruumide ja naabruses paiknevate elamutega
ning mitte kasutada liigselt häirivat valgustust ega reklaami. Suuremas
koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega,
äri- ja eluhoones tekib tavapärases koguses olmejäätmeid.
Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 Tallinna
jäätmehoolduseeskiri.
Detailplaneeringu alale on koostatud keskkonnaseisundi
hinnang (Hendrikson&Ko, 2007), millest järeldus, et detailplaneeringus
kavandatud maakasutus on keskkonnakaitse seisukohalt võimalik. Parema
lõpptulemuse saavutamiseks soovitatakse arendamisel arvestada esitatud
ettepanekutega.
Planeeritaval maa-alal ei ole tuvastatud jääkreostusallikaid
ega muid reostuskoldeid, mistõttu
ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud edasisele ehitustegevusele. Ehitustegevuse käigus tuleb
jälgida pinnase omadusi ning reostustunnuste ilmnemise korral reostus
lokaliseerida ja likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.
Eelneva põhjal võib järeldada, et
detailplaneeringu elluviimisel kaasnevad võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga.
4. Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkusest.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus äri-
ja eluhoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu
elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning
ettevaatus- ja ohutusnõudeid.
5. Eelhinnangu
andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000
võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale
loodusobjektile.
Planeeringualal ega
lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku
alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt
mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt, Mäekalda-Liivaoja
paljand ja selle kaitsetsoon, jääb planeeringualast u 165 m kaugusele
Gonsiori tänava lõppu-Laagna tee algusesse ning planeeringu
elluviimine objekti ei mõjuta.
Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul
detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline
keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Gonsiori tn 40 // J. Vilmsi tn
49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik
läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|