Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Andres Pajulale (Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamine Tallinnas)
Tallinna Linnavalitsus 12.06.2013 korraldus number 854
Redaktsiooni kehtivus:12.06.2013 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

KORRALDUS

 

 

Tallinn

12. juuni

2013 nr

854-k

 

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Andres Pajulale (Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamine Tallinnas)

 

 

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 ja Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010 määruse nr 60 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Haridusameti juhatajale“ § 1 alusel ning tulenevalt vajadusest täiendavalt rahastada  Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamist Tallinnas

 

 

         

1. Kiita heaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekt (lisa).

2.  Volitada Tallinna Haridusameti juhatajat Andres Pajulat Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud halduslepingule.

3. Volitada Tallinna Haridusameti juhatajat Andres Pajulat ja Tallinna Inglise Kolledži direktorit Toomas Kruusimäge Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 heaks kiidetud halduslepingu punktides 2.5 ja 2.6 nimetatud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingule halduslepingus kokku lepitud tingimustel.

4. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2011 korraldus nr 777-k „Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Andres Pajulale (Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamiseks Tallinnas ja selle täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest)“.

5. Tallinna Haridusametil teha korraldus teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Andres Pajulale ja Toomas Kruusimäele.

6. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 


 

 

Tallinna Linnavalitsuse 12. juuni 2013

korralduse nr 854 -k

LISA

 

 

 

 

 

Haldusleping Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahel nr ...............

 

Käesolev haldusleping (edaspidi leping) on sõlmitud “      ”                      2013. aastal Tallinnas.

 

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab kantsler Janar Holm, ühelt poolt

ja

Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) (edaspidi linn), keda esindab Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula Tallinna Linnavalitsuse ............................................ 2013 korralduse nr .......... alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool)

leppisid kokku alljärgnevas:

 

1) Ministeerium ja linn peavad oluliseks ning vajalikuks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization - IBO) õppekavade (edaspidi IB õppekavade) rakendamist Tallinnas, mis võimaldab toetada riigi ja linna erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.

2) IB õppekavade rakendamine algastmes (Primary Years Programme - PYP) ja keskastmes (Middle Years Programme - MYP) aitab oluliselt kaasa ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskava rakendamisele ning teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevuskavade elluviimisele. IB õppesuuna alg- ja keskastme õppekohtadele võetakse vastu eelkõige Eesti välisteenistujate, välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajate, kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate spetsialistide lapsed. Samuti võetakse IB alg- ja keskastme õppekohtadele õppima Eesti kodanike (sh diplomaatide) lapsed, kellele IB õppekavade alusel õppimine on vajalik tulenevalt asjaolust, et nad vanemate töökohavahetuse tõttu peavad omandama hariduse osaliselt välisriigis. Teised õpilased võivad kooli kandideerida vabade õppekohtade olemasolu korral.

3) Linn ja ministeerium peavad IB õppekavade rakendamisel oluliseks kogemuste otstarbekat kasutamist ja järjepidevust ning seega sobivaimaks õppeasutuseks Tallinna Inglise Kolledžit (edaspidi TIK), kus linna ja Välisministeeriumi koostöös rakendatakse 2009. aasta sügisest IB gümnaasiumiastme õppekava.

4) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lõike 3 kohaselt sõlmivad kooli pidaja ning haridus- ja teadusminister rahvusvahelise õppekava alusel õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest perioodil 2013-2015 halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.

5) IB õpet rahastatakse selle juurutamise perioodil riigi eelarvest. Riigieelarvest kavandatakse aastatel 2013-2015 IB õppekohtade (PYP, MYP) täiendavat rahastamist vastavalt tegelikele kuludele, mis on arvestatud lähtuvalt preambula punktist 6. Halduslepinguga ei rahastata hoonetega seotud investeeringute kulusid ning hoonete, kinnistute ja ruumidega seotud majandamiskulusid. Ministeerium selgitab, et vastavalt valitsuskabineti otsusele võib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise korral pikas perspektiivis IB õppekava alusel õppimine olla tasuline selles ulatuses, mille võrra IB õppekava alusel moodustatud õppekoha maksumus ületab riikliku õppekava alusel moodustatud õppekoha maksumust.

6) Pooled mõistavad, et täiendava rahastamise eesmärgiks on ennekõike katta see vahe, mille võrra IB õppekava alusel moodustatud õppekoha maksumus ületab riikliku õppekava alusel moodustatud õppekoha maksumust, millest lähtuvalt IB õppe vastavateks spetsiifilisteks lisakuludeks loetakse:

a)         PYP (Primary Years Programme), MYP (Middle Years Programme) ja DP (Diploma Programme) õppeprogrammide aastamaksud vastavalt IBO kehtivale hinnakirjale;

b)         IB klasside õpetajate 20% (kahekümneprotsendiline) lisatasu, mille suuruse arvestamisel lähtutakse õpetajale kohaliku omavalitsuse toetusfondist makstavast töötasu suurusest ning õpetajate ametikohtade arvust (täis- ja osakoormusega ametikohad kokku) IB õppe läbiviimisel. Linn kooskõlastab igal aastal IB klassi õpetajate koosseisu ning ametikohtade arvu IB õppe läbiviimisel ministeeriumi üldharidusosakonnaga enne toetuse taotluse esitamist;

c)         õpetajate koolituskulud. Iga-aastase riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks esitab linn koolituskava ning õpetajate koolituskulude eelarve vastava eelarveaasta kohta;

d)         õppekirjanduse kulud. Iga-aastase riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks esitab linn soetatava õppekirjanduse nimekirja koos eelarvega vastava eelarveaasta kohta;

e)         IB õppe kulutused õppevahenditele katsete läbiviimiseks. Iga-aastase riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks esitab linn kulukalkulatsiooni vastava eelarveaasta kohta;

f)          eksamitasud ja eksamitööde postikulud ühe õpilase kohta vastavalt IBO kehtivale hinnakirjale.

7) Preambula punktis 6 nimetatud lisakulude suurus aastateks 2013-2015 on toodud lepingu lisa 1 punktis 1.

1. Üldsätted

1.1. Käesolev leping sätestab lepingu eseme, poolte õigused, kohustused ja vastutuse ning lepingu täitmise tingimused ja korra.

1.2. Lepingu lisad ja poolte kirjalikul kokkuleppel tehtud muudatused on lepingu lahutamatud osad. Lepingu sõlmimisel kuuluvad lepingu juurde alljärgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1: Tegevuskava ja rahastamise alused;

1.2.2. Lisa 2: Õpilaste vastuvõtu alused.

2. Lepingu ese

2.1. Pooled on kokku leppinud, et linn korraldab TIK-s õppe läbiviimist IB õppekavade alusel algastmes ja keskastmes (edaspidi õppeteenus) lepingus sätestatud tingimustel ja korras. IB õppekavade rakendamise tegevuskava on sätestatud lepingu lisas 1 ja õpilaste vastuvõtu alused lepingu lisas 2.

2.2. Linn korraldab TIK-is IB alg- ja keskastme õppekavade järgset õpet lepingu alusel inglise keeles tagades õppekohtade olemasolu vastavalt lepingu lisas 1 toodud tähtaegadele uute klasside avamisega arvestusega 24 õpilast igas klassis.

2.3. Kandidaatkooli staatus algastme (PYP) õppekava rakendamiseks omistati TIK-ile alates 1. septembrist 2012. Linn tagab, et TIK alustab IBO-lt kandidaatkooli staatuse taotlemist keskastme õppekava (MYP) rakendamiseks hiljemalt 1. septembriks 2014. a.

2.4. Linn tagab tunnustamiseks vajalike toimingute teostamise arvestusega, et IB tunnustus algastme õppekava rakendamiseks IB koolina (IB World School) oleks võimalik saada hiljemalt 1. detsembriks 2015. a. Linn tagab tunnustamiseks vajalike toimingute teostamise keskastme õppekava rakendamiseks IB koolina (IB World School) vastavalt IBO reeglitele.

2.5. Lepingu täitmiseks vastaval eelarveaastal sõlmivad linn ning ministeerium koos TIK-i direktori kaasallkirjaga vastava aasta 1. veebruariks riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu. Ministeerium kannab riigieelarvelise toetuse linna arveldusarvele hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu allkirjastamisest. Linn volitab TIK-i direktorit tegema kõik vajalikud tehingud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus ettenähtud summa piires, mis on seotud IB õppekavade rakendamisega TIK-is.

2.6 Halduslepingu lisa 1 kohaselt 2013. aastaks kavandatud summa eraldamiseks sõlmivad ministeerium ja linn riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul halduslepingu sõlmimisest.

 

3. Poolte kohustused

3.1. Linn kohustub:

3.1.1. täitma oma lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult ja heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat;

3.1.2. tagama lepingu täitmisel kõigi IBO regulatsioonide ja standardite täitmise;

3.1.3. teavitama ministeeriumi viivitamatult IBO tunnustuse taotlemisest, tunnustuse saamisest, tunnustuse lõppemisest ja muudest tunnustusega seotud probleemidest;

3.1.4. tagama, et käesoleva lepingu alusel ministeeriumi poolt eraldatavad vahendid suunatakse täies mahus TIK-ile lepingus ja selle lisades toodud kohustuste täitmiseks;

3.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida linna esitatud aruannete õigsust, riigieelarvelise toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja riigieelarvelise toetuse kasutamise sihipärasust ning säilitama riigieelarvelise toetuse kasutamise raamatupidamise dokumente viie aasta jooksul alates vastava riigieelarvelise toetuse linnale ülekandmisest;

3.1.6. ministeeriumi kirjalikul taotlusel esitama aruandeid kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest;

3.1.7. ministeeriumi kirjalikul nõudel esitama riigieelarvelise toetuse arvel kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide koopiad kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest;

3.1.8. ministeeriumi kirjalikul nõudel kandma kümne (10) tööpäeva jooksul mittesihtotstarbeliselt kasutatud riigieelarvelise toetuse osa ministeeriumi arveldusarvele;

3.1.9. ministeeriumi kirjalikul nõudel kandma kasutamata jäänud riigieelarvelise toetuse osa kümne (10) tööpäeva jooksul ministeeriumi arveldusarvele;

3.1.10. arvestama ministeeriumi poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas lepingu ja õigusaktidega;

3.1.11. viivitamatult teatama ministeeriumile:

3.1.11.1. asjaoludest, mis takistavad linna poolt lepingu täitmist;

3.1.11.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest;

3.1.11.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest;

3.1.12. täitma lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras linnale pandud muid ülesandeid.

3.2. Ministeerium kohustub:

3.2.1. täitma oma lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult ja heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat;

3.2.2. tagama IB õppekavade rakendamiseks vajalikud vahendid vastavalt lisale 1, preambula punktidele 4-6 ning kooskõlas käesoleva punktiga. Selleks taotleb ministeerium iga-aastase eelarve projektiga õppeteenuste korraldamiseks vastavad vahendid. Riigieelarves ettenähtud vahendite (eelnevalt ja edaspidi riigieelarveline toetus) kasutamiseks sõlmitakse iga-aastaselt riigieelarvelise toetuse kasutamise leping;

3.2.3. täitma lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid.

 

4. Vastutus

4.1. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava rikkumise eest, kui kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

4.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

4.3. Pool ei vastuta kohustuste rikkumise eest, kui lepingu rikkumise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites.

4.4. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

4.5. Pool ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu).

 

5. Teated

5.1. Ministeeriumi ja linna lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikus või elektroonilises vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

5.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.2.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.2.2. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva;

5.2.3. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatult teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest.

5.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektroonilise posti teel.

5.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks.

 

6. Vaidluste lahendamine

6.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

6.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha kohtus.

 

7. Lepingu ja selle lisade muutmine

7.1. Lepingu ja selle lisade muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused on kehtivad vaid juhul, kui need on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud mõlema poole poolt.

7.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) päeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

7.3. Lepingu poolel on õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui muudetakse oluliselt kohalduvaid õigusakte (v.a riigieelarve seadus ja vastava aasta riigieelarve), muutmist nõuab Riigikontroll või muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

 

8. Lepingu kehtivus ja lõpetamine

8.1. Leping jõustub hetkel, kui lepingu pooled on sellele alla kirjutanud, ja kehtib 31. detsembrini 2015. aastal.

8.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

8.3. Ministeeriumil on õigus, teatades lepingu lõpetamisest linnale kirjalikult vähemalt viis (5) kuud ette, lõpetada leping ennetähtaegselt vastava õppeaasta lõppemisest juhul, kui linn rikub oluliselt lepingut ja linn ei ole ministeeriumi poolt lepingu rikkumise teates rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ka juhul, kui TIK-il tühistatakse kandidaatkooli staatus, TIK ei läbi edukalt IB vahehindamisi või TIK-i tunnustus alg- või keskastme IB koolina (IB World School) lõpeb või tühistatakse, mida kõiki käsitletakse olulise lepingurikkumisena.

8.4. Linnal on õigus, teatades lepingu lõpetamisest ministeeriumile kirjalikult vähemalt viis (5) kuud ette, lõpetada leping ennetähtaegselt vastava õppeaasta lõppemisest juhul, kui ministeerium ei taga IB õppekavade rakendamise rahastamist vastavalt lepingule või rikub muul viisil oluliselt lepingut ja ministeerium ei ole linna poolt lepingu rikkumise teates rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud.

8.5. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel allkirjastavad pooled lepingu lõpetamise protokolli, milles sätestatakse pooltel teineteise suhtes olevad varalised nõuded ja linna poolt ministeeriumile üleantavate dokumentide loetelu. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on IB õppekavade alusel õppivatel õpilastel õigus oma õpingud TIK-is lõpetada jooksva õppeaasta lõpuni samadel tingimustel ja korras, mis kehtisid lepingu kehtivuse ajal.

8.6 Lepingu lõpetamisel ministeeriumist tulenevatel asjaoludel kui ministeerium ei taga IB õppe rahastamist IB õppe rakendamiseks kokkulepitud mahus (lisa 1 ja preambula punktid 4-6 ), hüvitab ministeerium linnale halduslepingu ja riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu lõpetamisest tulenevad ning IB õppekava rakendamise lõpetamisega kaasnevad põhjendatud kulud.

8.7. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on pooled nõus pidama vastastikusel mõistmisel põhinevaid ja avalikke huve arvestavaid läbirääkimisi lepingu lõpetamise tingimuste üle, mille eesmärgiks on lepingu rikkumise korral hüvitada teisele poolele lepingu ja riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu lõpetamisest tulenevad mõistlikud ja põhjendatud kulud.

 

9. Lõppsätted

9.1. Lepingu punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos teiste vastavate punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

9.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

9.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

9.4. Pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.

9.5. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

9.6. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris seitsmel (7) lehel, mille iga tekstiga kaetud lehekülg (v.a tiitelleht) on allkirjastatud poolte esindajate poolt ja millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar.

10. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

10.1. Ministeerium:        Haridus- ja Teadusministeerium

registrikood     70000740

aadress:         Munga tn 18, Tartu 50088

kontaktisik:     Erkki Leetsar

e-post:            erkki.leetsar@hm.ee

telefon:           735 0280

 

10.2. Linn:                     Tallinna Haridusamet

registrikood     75014289

aadress:         Estonia pst 5a, Tallinn 10143     

kontaktisik:     Meelis Kond

e-post:            meelis.kond@tallinnlv.ee

telefon:           640 4592

 

.................................................                                             .................................................

Janar Holm                                                                   Andres Pajula


 

HALDUSLEPINGU LISA 1:

TEGEVUSKAVA JA RAHASTAMISE ALUSED

 

 

Tallinn, … …………….. 2013. a.

 

1. Tegevuskava:

Aasta

Linna (TIK) tegevus (tulemus)

Riigieelarvest taotletav summa tegevuste katteks

2013

1. IB kooli (algastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud (vajadusel).

2. Kolmanda klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine esimeses, teises ja kolmandas klassis.

3. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

 113 920 eurot

2014

1. Neljanda klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine esimeses, teises, kolmandas ja neljandas klassis.

2. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

3. Avaldus IBOle IB kandidaatkoolina keskastme õppekava rakendamiseks.

 

124 850 eurot

 

 

 

 

 

2015

1. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

2. Viienda klassi avamine (keskastme õppekava) ning õppe korraldamine viiendas klassis.

3. Nõuetele vastava õppe korraldamine 1.- 5. klassis.

4. Ettevalmistavad tegevused kuuenda klassi avamiseks (keskastme õppekava) ja nõuetele vastava õppe korraldamiseks kuuendas klassis alates 01.09.2016.

 127 480 eurot

2. Tegevuskava kolmandas tulbas toodud summa ei sisalda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 3 nimetatud riigieelarvelist toetust, mis eraldatakse linnale IB õppekavade alusel õppivate õpilaste kulude katteks täiendavalt seaduses ettenähtud korras.

3. Pooled võivad kokku leppida IB õppekavade rakendamise tegevuskavas ettenähtust kiiremas tempos. Pooled võivad iga-aastases riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus tegevuskava täpsustada (v.a tähtaegade osas).

4. Juhul, kui lepingu preambula punktis 6 nimetatud IB õppe spetsiifilised lisakulud suurenevad pooltest sõltumatutel objektiivsetel asjaoludel, peavad pooled läbirääkimisi IB õppe rahastamise tagamiseks vastavalt tegelikele kuludele. Läbirääkimiste pidamisel lähtutakse lepingu preambula punktis 6 sätestatud põhimõtetest ja korrast.

 

Ministeerium                                                                                          Linn

Janar Holm                                                                                           Andres Pajula

HALDUSLEPINGU LISA 2:

ÕPILASTE VASTUVÕTU ALUSED

 

 

Tallinn, … ……………. 2013. a.

  1. TIKi IB alg- ja keskastme õppekohtadele võetakse õppima eelkõige Eesti välisteenistujate, välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajate, kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate spetsialistide lapsed. Nimetatud laste puhul ei seata alg- ja keskastme õppekavade puhul täiendavaid sisseastumispiiranguid ning eesti keele oskust eeltingimuseks gümnaasiumiastme õppekavale kandideerimisel.
  2. Samuti võetakse IB alg- ja keskastme õppekohtadele õppima Eesti kodanike (sh diplomaatide) lapsed, kellele IB õppekavade alusel õppimine on vajalik tulenevalt asjaolust, et nad vanemate töökohavahetuse tõttu peavad omandama hariduse osaliselt välisriigis. Teised õpilased võivad kooli kandideerida vabade õppekohtade olemasolu korral. TIK-i IB õppekohtadele vastuvõtu tingimused ja korra (edaspidi kord) arutavad läbi ja lepivad kokku linn, ministeerium ja kool ühiselt ning selle kinnitab linn TIK-i direktori ettepanekul, arvestades ministeeriumi määratud tingimustega. Korra kinnitamise eelduseks linna poolt on korra eelnõu eelnev kooskõlastamine ja heakskiitmine ministeeriumi poolt.

 

 

 

Ministeerium                                                                              Linn

 

 

Janar Holm                                                                               Andres Pajula

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär