|
Tallinna
Linnavolikogu 2. mai 2013
otsuse nr 69
LISA
|
|
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse „Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kehtestamine“ juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse
Kesklinnas asuva 2,10 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Veerenni tn 24
kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 06065, milles on kavandatud jagada tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24
kinnistu kaheks krundiks ning on määratud ehitusõigus
moodustataval ärimaa krundil olevale ärihoonele kuni 7 maapealse ja 2
maa-aluse korrusega juurdeehitise või ühe uue hoone juurde
ehitamiseks ning moodustatavale äri- ja elamumaa krundile ühe kuni 5 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ning ühe kuni 3 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks; ette on
nähtud muuta Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja
Vana-Lõuna tn 17 kruntide sihtotstarve ärimaaks ning
määratud ehitusõigus igale neist kruntidest kuni 6 maapealse
ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks. Ehitusõigus on
määratud elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krundil oleva 3-korruselise
elamu katusekorrusele täiendavate korterite ehitamiseks. Veerenni tn 28
kinnistul asuv alajaam on ette nähtud säilitada.
Detailplaneeringuga muudetakse
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“
kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritud
maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.
Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna
Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“
ja Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja
lähiala detailplaneering“ käesolevas
detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas
Veerenni asumis Vana-Lõuna, Herne ja Veerenni tänava vahelisel
alal.
Planeeritud maa-alale
jääb OÜle Kawe Invest kuuluv Veerenni tn 24 tootmismaa
sihtotstarbega kinnistu, millel asuvad ärihoone ja abihoone; Elektrilevi
OÜle kuuluv Veerenni tn 28 tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub
alajaam; füüsilistele isikutele kuuluv Veerenni tn 34 elamumaa
sihtotstarbega kinnistu, millel on 3-korruseline korterelamu ja abihoone;
füüsilistele isikutele kuuluv Vana-Lõuna tn 13 elamumaa
sihtotstarbega kinnistu, millel on 2-korruseline korterelamu ja abihoone;
füüsilistele isikutele ja Martech Industries OÜle kuuluv
Vana-Lõuna tn 15 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 3-korruseline
korterelamu ja abihoone ning füüsilistele isikutele ja TIMELESS
OÜle kuuluv 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega
Vana-Lõuna tn 17 kinnistu, millel on 3-korruseline elamu.
Veerenni tn 34, Vana-Lõuna
tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnisasi on jagatud
korteriomanditeks.
Lisaks jääb planeeritud
maa-alale osa Tallinna linnale kuuluvatest transpordimaa sihtotstarbega
Veerenni tänav T2, Herne tänav T1, Vana-Lõuna tänav T1 kinnistutest
ja osa Vana-Lõuna tänava maa-alast.
Planeeritud maa-alal kasvab kokku
45 puud, millest kaks kuuluvad I väärtusklassi, 27 II väärtusklassi,
12 III väärtusklassi ja neli IV väärtusklassi. Lisaks
kasvab planeeritud maa-alal ka kolm II väärtusklassi
põõsast.
Juurdepääs
planeeringualale on Veerenni, Herne ja Vana-Lõuna tänavalt.
2. Kontaktvööndi
analüüs
Planeeritud maa-ala
kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Ühendus teiste
linnaosadega on väga hea. Lähimad ühistranspordi peatused on
Veerenni tänaval, Liivalaia tänaval ja Pärnu maanteel.
Planeeritud maa-ala lähipiirkonnas asuvad Aktsiaselts Ida-Tallinna
Keskhaigla, Kalevi spordihall ja palju teisi sotsiaalse infrastruktuuri
objekte.
Lähialal on olulised
kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 45 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arhitektuurimälestiseks tunnistatud Vana-Lõuna tn 19,
Vana-Lõuna tn 21, Vana-Lõuna tn 23, Vana-Lõuna tn 25,
Vana-Lõuna tn 27, Vana-Lõuna tn 29, Vana-Lõuna tn 31, Vana-Lõuna
tn 33, Vana-Lõuna tn 35, Vana-Lõuna tn 39 ja Vana-Lõuna tn
39a hooned ning kultuuriministri 30. augusti 1996 määruse nr 10
lisaga 2 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud
Vana-Lõuna tn 37 hoone fassaad. Tegemist on endiste A. M. Lutheri
Vineeri- ja Mööblivabriku hoonete kompleksi kuulunud elu-, tootmis-
ja vabaajahoonetega, mis moodustavad tervikliku ansambli ning on hästi
vaadeldavad. Vana-Lõuna tänava ääres asuvad
mälestised loovad Vana-Lõuna tänavale omapärase
miljöö. Mälestiste kaitsevöönd ei ulatu planeeritud
maa-alale.
Veerenni tänava ja
tolleaegse Kalmistu tee vahelisele alale koostati 1920. aastatel Tallinna
linnas ühena esimestest terviklik planeering, mille alusel on välja
ehitatud planeeritud ala kontaktvööndis Veerenni tänava
idaküljel asuv piirkond. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega
nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna
miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja
kasutamistingimuste määramine“ kohaselt on see piirkond
miljööväärtuslik hoonestusala.
Veerenni tänava, Herne
tänava ja Magasini tänava vahelisel alal on korterelamute kruntide
suurus keskmiselt 900 m2. Hoonestustihedus kvartalites on keskmiselt
0,6. Piirkonnas on reeglina lahtine hoonestusviis, hooned paiknevad kvartalites
perimetraalselt umbes 5 meetri kaugusel krundi tänavapoolsest piirist.
Hooned asuvad krundi esikülje keskel ühtsel ehitusjoonel, moodustades
tänavate kaupa ühtlasi hoonete gruppe. Erineva struktuuri ja
arhitektuuriga ansambleid moodustavad Vana-Lõuna, Veerenni,
Õpetajate ja Herne tänava ääres paiknevad hooned, mis asuvad
krundi tänavapoolsel piiril. Korterelamud kontaktvööndis on
enamasti 2-korruselised kõrge sokli ja katusekorrusega.
Planeeritud alast lõunas
paikneva endise Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi ala kohta on
Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja
lähiala detailplaneering“, milles on ette nähtud
moodustada kokku 37 krunti ning on määratud ehitusõigus
lasteaia ning 3-12-korruseliste elamute, äriruumidega elamute ja
ärihoonete rajamiseks. Planeeringut ei ole veel ellu viidud. Esimesi
hooneid projekteeritakse.
Planeeringualast loodesse
jääva ala kohta on Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011
otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu
detailplaneering“, milles on kavandatud muuta Tatari tn 51 kinnistu
tootmismaa sihtotstarve ärimaaks ning on määratud
ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni kuue maapealse ja
ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Kavandatu on ellu
viimisel.
Kontaktvööndis asuvate
ja planeeritud hoonete korruselisus jääb vahemikku 1-12 ning
kvartalite hoonestustihedus vahemikku 0,1-2,2.
Planeeringuala lähiala
suurim puhkeala on Vaikne park Tare, Kodu, Vaikse ja Magasini tänava
vahelisel alal, kuhu on kujundatud laste mänguväljak ja istekohad.
Kontaktvööndi lääneküljel, Tallinna
Ühisgümnaasiumi kõrval, asub teine piirkonna avalik haljasala,
Vana-Lõuna haljak. Haljak on vähese haljastusega ja
väikevormideta. Puhkealana haljakut ei kasutata. Kontaktvööndis
tervikuna on silmatorkavalt rikkalik haljastus.
Planeeritud maa-ala kontaktvööndisse ulatub raudtee
kaitsevöönd, mis vastavalt raudteeseaduse § 3
punktile 6 on 30 meetrit äärmise rööpme teljest.
3. Tallinna üldplaneering
ja Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused
Tallinna üldplaneeringu
kohaselt jäävad Veerenni tn 24, Veerenni tn 28 ja Veerenni tn 34
krundid alale, mille juhtotstarbeks on määratud ettevõtluse
segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a
ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka
üksikuid elamuid ja asutusi. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn
15 ja Vana-Lõuna tn 17 krundid jäävad alale, mille
juhtotstarve on Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute ala ehk
põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele
väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus
võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid
kaubandus-teenindusettevõtteid.
Detailplaneeringuga muudetakse planeeritud
maa-ala juhtotstarve kesklinna segahoonestusalaks ehk alaks, kuhu võib
ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid.
Eesmärk on muuta
planeeringuala aktiivse kasutusega linnakeskuse osaks, kus lisaks elamutele on
ka kaubandus- ja teenindusettevõtted ning bürood. Veerenni tn 24
kinnistule kujundatakse uus keskkond mitte olemasoleva rohkem või
vähem väärtusliku miljööala arvelt, vaid
tootmispiirkonna asemele. Kvaliteetsete eluruumide lisandumine kesklinna on
põhjendatud, kuna kesklinnas on olemas vajalik sotsiaalne ja tehniline
infrastruktuur. Olemasolevale Veerenni tn 24 kinnistule sobib eluruume ehitada,
kuna alast nii lõuna kui loode pool asuvad elamualad ning sellega muutub
linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks
ja terviklikumaks.
Vana-Lõuna tn 13,
Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnistute osas annab
juhtotstarbe muutmine mitmekesisemad võimalused kinnistute edaspidiseks
kasutamiseks ning samas ei välista olemasolevate hoonete rekonstrueerimist
kasutusotstarvet muutmata. Kesklinna tihendamine koormab linna
teedevõrku oluliselt vähem kui linna lähialadele rajatavatest
uusasumitest pendelmigratsiooni tõttu tulenev liikluskoormus.
Kogu planeeritud ala
polüfunktsionaalsusega tagatakse lähiala elanikele võimalus
töötada oma kodu läheduses, planeeritud äriruumid annavad
võimaluse mitmekesistada piirkonnas pakutavaid teenuseid.
4. Kehtiv detailplaneering
Osa kohta planeeritud maa-alast,
s.o Vana-Lõuna tänav T1 kinnistu osa ja Herne tänav T1
kinnistu osa, kehtib Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32
kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“. Herne tänav T1 kinnistu
teise osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196
kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Tatari tn
51 kinnistu detailplaneeringus ei ole käesolevas detailplaneeringus
planeeritud alale tehnovõrke kavandatud ega praegust liikluskorraldust
muudetud. Herne tänav T1 kinnistu teise osa kohta kehtivas Veerenni tn 36
kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude
lahendust on täiendatud.
Planeerimisseaduse § 24
lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks
samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa
suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.
Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna
Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51
kinnistu detailplaneering“ ja Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega
nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ käesolevas
detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.
5. Detailplaneeringus kavandatu
Detailplaneeringu alusel
jagatakse Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks. Ühele moodustatavaist
kruntidest jääb ärihooneks rekonstrueeritud endine tootmishoone,
millele on ette nähtud ehitada kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
juurdeehitis või üks uus hoone. Teisele moodustatavale krundile on
kavandatud ehitada üks kuni 3-korruseline ja üks kuni 5-korruseline
äriruumidega korterelamu, millel võib mõlemal olla ka
üks maa-alune korrus. Ehitusõigus on määratud
Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17
kruntidele kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete
ehitamiseks. Hooned on kavandatud kruntidevahelisel piiril plokistada.
Võimalus on antud Veerenni tn 34 asuva korterelamu katusekorrusele
rajada korterid. Veerenni tn 28 asuval krundil olev alajaam on ette nähtud
säilitada.
Krunt positsioon (edaspidi pos)
1 moodustatakse Veerenni tn 24 kinnistust. Krundi planeeritud sihtotstarve on
ärimaa ning krundil võib olla kuni 2 hoonet. Hoonete suurim lubatud
kõrgus on kuni 28 meetrit maapinnast, st kuni 7 maapealset korrust.
Hoonetele on kavandatud ka 2 maa-alust korrust. Hoone on ette nähtud
liigendada. Hooneosad on 4-7-korruselised, 7-korruseline hooneosa on kavandatud
krundi keskossa. Juurdepääs krundile on Herne tänavalt.
Krunt pos 2 on elamumaa
sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 13 krunt, mille planeeritud sihtotstarve on
ärimaa. Krundile on kavandatud ehitada üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 24 meetrit maapinnast.
Hoone hoovipoolne osa on kavandatud kuni 4-korruseline. Juurdepääs
krundile on Vana-Lõuna tänavalt.
Krunt pos 3 on elamumaa
sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 15 krunt, mille planeeritud sihtotstarve on
ärimaa. Krundile on planeeritud üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 24 meetrit maapinnast.
Hoone hoovipoolne osa on kavandatud kuni 4-korruseline. Juurdepääs
krundile on Vana-Lõuna tänavalt.
Krunt pos 4 on 60% ulatuses
elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 17
krunt, mille planeeritud sihtotstarve on ärimaa. Krundile on planeeritud
üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone. Hoone suurim lubatud
kõrgus on 24 meetrit maapinnast. Krundile on kavandatud ka trafoalajaam.
Juurdepääs krundile on Vana-Lõuna tänavalt.
Vana-Lõuna tänava
äärde, kruntidele pos 2, 3 ja 4 kavandatud ärihoone sobib
kõrguse poolest Veerenni tn 24 krundile kavandatava äri- ja
büroohoonega, moodustades tervikliku kvartali.
Variantlahendusena on lubatud
kruntidel pos 2-4 olevad hooned uute hoonete ehitamise asemel rekonstrueerida. Hoonete
rekonstrueerimisel tuleb võimalikult suures osas lähtuda
restaureerimise põhimõtetest. Kruntidele pos 2-4 uute hoonete ehitamise
eelis on, et kujuneb 21. sajandi algusele iseloomulik terviklik hoonete
ansambel ja miljöö Vana-Lõuna tänava, Herne tänava,
Veerenni tänava ja Tatari tänava vahelise, linnaruumis väljakuna
mõjuva ala ümber. Ansamblist on juba valmis ehitatud Veerenni tn 15
äriruumidega elamu, ehitamisel on Tatari tn 51 ärihoone ning
projekteerimisel on Uus-Tatari tn 25 // Veerenni tn 13 hoone ümberehitus.
Detailplaneeringu koostamise algatamist on taotletud ehitusõiguse
määramiseks Tatari tn 64 kinnistule. Ansambli kujundamiseks
kesklinnas on tekkinud unikaalne võimalus. Olemasoleva hoonestuse ja
kinnistute kuulumise tõttu eraomanikele ehitatakse uusi hooneid tavaliselt
üksikkruntide kaupa. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja
Vana-Lõuna tn 17 hooned sarnanevad Veerenni miljööalal olevate
hoonetega, kuid on neist eraldatud Veerenni tn 24 suurel alal olevate ja
planeeritud hoonetega. Visuaalset sidet miljööalaga ei ole. Samuti ei
kuulu kõnealused hooned ühte arhitektuursesse ansamblisse piki
Vana-Lõuna tänavat paiknevate ehitismälestistega, sarnanedes
viimastega küll suuruse poolest, kuid erinedes oluliselt arhitektuurilt.
Krunt pos 5 planeeritud
sihtotstarve on äri- ja elamumaa, kusjuures elamumaa osakaal võib
olla kuni 30%. Krundile on planeeritud üks kuni 5 maapealse ja üks
kuni 3 maapealse korrusega hoone. Hoonetele on kavandatud ka üks maa-alune
korrus. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 21 meetrit maapinnast.
Juurdepääs krundile on perspektiivselt Pille tänavalt ja
Veerenni tänavalt. Jalakäijatele on juurdepääs tagatud ka
Herne tänavalt.
Krunt pos 6 on elamumaa
sihtotstarbega Veerenni tn 34 krunt, millel asub 2 täis- ja ühe
katusekorrusega elamu. Ehitusõigus on määratud katusekorrusele
täiendavate korterite rajamiseks. Juurdepääs krundile on
Veerenni tänavalt ja perspektiivselt Tiiu tänavalt.
Krunt pos 7 on tootmismaa
sihtotstarbega Veerenni tn 28 krunt, millel asub alajaama hoone.
Ehitusõigus on määratud olemasoleva hoone järgi.
Juurdepääs krundile on Veerenni tänavalt.
Planeeritud hoonete
teenindamiseks on Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329
kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukavas aastateks 2006-2014“ sätestatud
vahevööndi normi alusel arvutatud parkimiskohtade vajadus. Normatiivne
parkimiskohtade vajadus on vähemalt 354 parkimiskohta. Kavandatud on 408 parkimiskohta.
Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas.
Parkimiskohad krundile pos 1 on
kavandatud maa-alusesse parklasse. Krundile pos 5 on lisaks maa-alusele
parklale kavandatud ka maapealsed parkimiskohad. Kruntidele pos 2, 3 ja 4 on
kavandatud ühine maa-alune parkla, mis tagab vajalikud parkimiskohad
kõigile kolmele krundile. Juurdepääs maa-alusesse parklasse on
kavandatud autoliftidega. Krundile pos 6 on kavandatud maapealsed
parkimiskohad.
Planeeringulahenduse kohaselt on
vajalik likvideerida 3 üksikpuud: kaks II väärtusklassi puud ja
üks III väärtusklassi puu. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määrusele nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, mille
kohaselt on asendusistutuse arvuks 234 haljastuse ühikut. Haljastuse
ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või
põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma
hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa
menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.
Planeeringuala asub Põhja-Eesti
radooniohtliku vööndi piirides. Radooniriski hindasid Osaühingu
Eesti Geoloogiakeskus spetsialistid samasse piirkonda jääva ala kohta
kehtestatud Tatari tn 51 kinnistu detailplaneeringu koostamisel. Hinnangust
selgus, et maa-ala kuulub normaalse ja kõrge radooniriskiga alade
kategooriasse. Radooni vastased meetmed on vajalikud, kui maa-alale rajatakse
elamud, mille esimesel korrusel on korterid. Looduskiirguse tase jääb
Eesti pinnase looduskiirguse foonilise taseme piiridesse ning ei ületa
ehitusmaterjalides ja hoonealuses pinnases lubatud piiri. Ka pinnase
gammakiirguse tase on fooniline ning madalam suurimast lubatud piirist.
Insinööritoimisto
Akukon OY Eesti Filiaal hindas liiklusmürast põhjustatud
müratasemeid planeeringualal. Töös hinnati raudteelt ja
trammidepoost tulenev liiklusmüra ebaoluliseks. Autoliiklusest tingitud
müra piirtasemed jäävad ekvivalenttaseme piiresse.
OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti
P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüsist selgus, et Vana-Lõuna
tn 15 elamu korterite arvestuslik insolatsioon ei ole planeeringus kavandatust
mõjutatud. Vana-Lõuna tn 13 hoone kõigis korterites on
Eesti standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“
soovitatud isolatsiooni kestus kindlustatud. Vana-Lõuna tn 17
lähima eluruumi insolatsioon säilib rahuldavana, seega on ka kogu
maja insolatsioon rahuldav. Veerenni tn 25 ja 27 elamute insolatsioon ei ole
kavandatust mõjutatud ning säilib endisena.
Planeeritud maa-ala asub
kaugküttepiirkonnas. Kavandatud hoonete soojusvarustus on lahendatud
kaugkütte baasil. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna
Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna
kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“.
6. Avaliku väljapaneku
tulemused
Detailplaneeringu avalikul
väljapanekul detailplaneeringu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei
esitatud. Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering esitati Harju
maavanemale järelevalveks, kuna detailplaneeringus on tehtud ettepanek
Tallinna üldplaneeringu muutmiseks. Harju maavanem andis 17. oktoobril 2012
detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamist taotles 24. aprillil 2006 registreeritud avaldusega Aktsiaseltsi
BALTIKA esindaja M. Milder, kes soovis Veerenni tn 24 kinnistu jagamist ning
ehitusõiguse määramist, et ümber ehitada tootmishooned ja
lisaks ehitada elamuid.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti,
K-Projekt Aktsiaseltsi ja OÜ Baltika TP vahel on 21. mail 2009
sõlmitud detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise
õiguse üleandmise leping nr 2-5/120.
Detailplaneeringu koostamine
algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1134-k „Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“, mille
eesmärk oli jagada Kesklinnas asuv tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24
kinnistu kaheks krundiks ning määrata moodustatavale ärimaa
krundile ehitusõigus olemasolevale tootmishoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega osa juurde ehitamiseks ning äri- ja elamumaa krundile
ehitusõigus ühe kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega elamu ning ühe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega elamu rajamiseks; muuta Vana-Lõuna tn 13 krundi,
Vana-Lõuna tn 15 krundi ja Vana-Lõuna tn 17 krundi sihtotstarve ärimaaks
ja määrata igale krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega hoone rajamiseks; määrata elamumaa sihtotstarbega Veerenni
tn 34 krundile ehitusõigus olemasolevale elamule ühe korruse peale
ehitamiseks ning abihoone rekonstrueerimiseks. Veerenni tn 28 kinnistul asuv
alajaam kavatseti säilitada. Detailplaneeringus kavatseti teha ettepanek
muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3
kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse
segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritava maa-ala piires kesklinna
segahoonestusalaks.
Teade detailplaneeringu
algatamise kohta ilmus ajalehes Postimees 1. juulil 2009.
Detailplaneeringu eskiislahendusega
sai tutvuda 25.-26. augustini 2009 Tallinna Kesklinna Valitsuses.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks
toimus avalik arutelu 27. augustil 2009. Eskiislahendusega tutvumise ning
arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 19. augustil
2009. Tallinna Kesklinna Valitsus teavitas 19. augusti 2009 kirjaga
eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu toimumisest planeeringuala
naaberkinnistute omanikke ja puudutatud isikuid.
Linnaosas läbiviidud
detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul osalesid
Aktsiaseltsi BALTIKA esindaja, arhitekt Osaühingust Kolm Pluss Üks,
K-Projekt Aktsiaseltsi esindajad, Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn
15, Vana-Lõuna tn 17, Vana-Lõuna tn 39, Veerenni tn 23, Veerenni
tn 25, Veerenni tn 27 ja Veerenni tn 29 kinnistute esindajad, J. Uus ja
Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajad. Vana-Lõuna tn 13 ja 15
kinnistute esindajad andsid teada, et ei soovi oma kinnistutele täiendavat
ehitusõigust ning olid arvamusel, et Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17
kinnistud tuleks üldse planeeritava ala kooseisust välja arvata.
Samuti olid naaberhoonete elanikud arvamusel, et planeeritavad hooned
vähendavad insolatsiooni kestust olemasolevate hoonete eluruumides.
K-Projekt Aktsiaseltsi esindaja lubas, et planeeringule lisatakse insolatsiooni
analüüs. Vana-Lõuna tn 15 esindaja teatas, et Veerenni tn 24
olemasoleva hoone renoveerimise käigus on tekitatud kahju
Vana-Lõuna tn 15 hoonele ning soovis, et enne ehitustööde
algust fikseeritakse Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17 hoonete tehniline
olukord ning tagatakse tehnilise seisundi säilimine ka
ehitustööde käigus. Vastav tingimus on detailplaneeringus
määratud.
Detailplaneeringu koostas
K-Projekt Aktsiaselts.
Detailplaneering on koostatud
kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1134-k ja
detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni
2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud
maastikuarhitekt I. Saaroja koostatud Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala
puittaimestiku haljastuslik hinnang, dendroloog O. Abneri arvamus Veerenni tn 24
sisehoovis kasvava hariliku kuuse ja hariliku vahtra seisundist ning
haljastuslikust väärtusest, Insinööritoimisto Akukon OY
Eesti Filiaali tehtud mürataseme hinnang ja OÜ FASSAADIPROJEKT
arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüs Veerenni tn 24
kinnistu ja lähiala kohta.
Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri
2010 korraldusega nr 1350-k „Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“ otsustati mitte algatada detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti
Päevaleht 18. septembril 2010.
Detailplaneeringu menetlemise
ajal kehtinud Tallinna linna
ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud
isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Tallinna Kesklinna halduskogu,
Tallinna Kesklinna Valitsus, Aktsiaselts Tallinna Küte, Tallinna
Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, OÜ
Veerenni Jaotusvõrk, Vana-Lõuna 13 korteriühistu
(Vana-Lõuna tn 13 kinnistu omanike esindaja), Vana-Lõuna tn 17
korteriomanikud (korteri 1 ja mitteeluruumi M5 endised omanikud; v.a korteri 2
omanik V. Malinov, kes märkis, et ei ole planeeringu elluviimisega
nõus), Veerenni tn 24 kinnistu omaniku OÜ Kawe Invest esindaja,
Korteriühistu Veerenni 34 juhatuse liige, Pille tn 2 kinnistu omaniku
Satnam Estonia OÜ (praegu OÜ Lõuna Park) esindaja ja Aktsiaseltsi
BALTIKA esindaja kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi
esitamata.
Korteriühistu Lutter
(Vana-Lõuna tn 15 kinnistu omanike esindaja) kooskõlastas
planeeringulahenduse tingimustel, et täiendav ehitusõigus
planeeringualal ei kohusta ühistut ega majaomanikke suuremahulisi
planeeringumuutusi ellu viima; maa sihtotstarvet ei muudeta elamumaast
ärimaaks, kuni krundile pole rajatud ärihoonet ja maad kasutatakse
jätkuvalt elamumaana.
Tingimust on arvestatud.
Variantlahendusena on lubatud Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15
ja Vana-Lõuna tn 17 kruntidel olevad hooned uute hoonete ehitamise
asemel rekonstrueerida.
Terviseameti Põhja talitus
märkis, et detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele tingimustel,
et planeeringualal asetsevate äri- ja toomisettevõtete tehnoseadmed
ning kaubaveod paigutatakse ja korraldatakse nii, et nad ei häiriks
kõrvalmajade elanikke ega tulevasi elanikke planeeritud elamutes;
Veerenni tänava poole ei ole soovitav paigutada vaikustnõudvaid
ruume. Elamute ehitamisel rakendada vajadusel Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid; eluruumides
peab müra tase olema mitte üle 35 dB ja magamisruumides mitte
üle 30 dB. Vastavad nõuded on detailplaneeringus
määratud.
Päästeameti
Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti
Põhja päästekeskus) kooskõlastas detailplaneeringu ning
märkis, et tulenevalt planeerimisseaduse § 16 lõike 1 punktist 8 ja
kemikaaliseaduse §-st 14
asub planeeringuala AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Järvevana tee 3
veepuhastusjaama ja raudtee ohualas. Vastavalt Tallinna
riskianalüüsile on ohuala raadius kuni 1,8 km ja raudtee ohuala
inimestele kuni 350 m ja hoonetele 35 m. Märkus on arvesse võetud
ning lisatud detailplaneeringu seletuskirja teksti. Planeeritud maa-ala kaugus
veepuhastusjaamast on üle 1,3 km.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas
detailplaneeringu tingimustel, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid
kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist;
ärihoonete ja korruselamute ehitusprojektides esitatakse
vundamendisüvenditesse valguva vee ärajuhtimise AKTSIASELTSiga
TALLINNA VESI kooskõlastatud lahendused; Veerenni tänava
äärse korruselamu ehitusprojektis nähakse ette lisada
siseruumide müratasemete mõõtmistulemused elamu kasutusloa
taotlusdokumentidele. Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastas detailplaneeringu
järgmise märkusega: planeeringualale liidetud kruntidel
Vana-Lõuna tn 13 ja 15 paiknevad puitelamud on Lutheri
mööblivabriku kunagised töölistemajad, mis on
väärtuslikud kui vabriku hoonete tervikansambli juurde kuuluvad
ehitised. Hoonetel on säilinud silmapaistvalt palju originaaldetaile
(algsed puitaknad ja uksed, varikatused, algne laudis jne. Vana-Lõuna tn
13 hoovis on säilinud meeleolukas abihoone ja ajalooline paekivisillutis).
Oskuslik restaureeriva iseloomuga korrastamine teeks neist praegu suhteliselt
halvas seisundis puumajadest väärikad ning linnaruumi
vääristavad ajaloolised ehitised. Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet on otsustanud neid maju
esialgu kultuurimälestisena riikliku kaitse alla mitte võtta, kuid
soovitavad tungivalt hooned säilitada ja perspektiivis korrastada ning
mitte taotleda planeeringus neile kinnistutele välja pakutud
täiendava ehitusõiguse teostamist, mis tooks kaasa
väärtuslike hoonete lammutamise.
Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17
omanikke on teavitatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti soovitustest,
mida arvestada valikute tegemisel. Detailplaneeringus on antud variantlahendus,
mis võimaldab kruntidel pos 2, 3 ja 4 olevad hooned uute hoonete ehitamise
asemel rekonstrueerida.
Lisaks esitas Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet järgmised märkused:
1. Veerenni tn 34 katusekorrust on võimalik
välja ehitada olemasolevas mahus, katuse kuju osalise muutmise üle
saaks otsustada eskiisprojekti põhjal.
2. Krundi olemasolev paekivipiire näha ette
säilitatavana.
Esimest märkust on
arvestatud. Teist märkust ei ole arvestatud, sest tegelikult
paekivimüüri krundil ei ole. Müür on ehitatud
silikaatkividest ning krohvitud. Krohv on kohati maha pudenenud. Piirdel ei ole
ajaloolist, arhitektuurset ega esteetilist väärtust.
Eesti Energia Jaotusvõrk
OÜ (praegu Elektrilevi OÜ), Elion Ettevõtted Aktsiaselts,
Aktsiaselts KH Energia - Konsult, aktsiaselts Eesti Gaas ja AKTSIASELTS
TALLINNA VESI kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel.
Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja arvestamiseks ehitus- ja
tööprojektide koostamisel.
Kuna detailplaneering sisaldab
kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati
detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel
täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju
maavanemale.
Harju maavanem pidas vajalikuks
määrata vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punktile 2
detailplaneeringule kooskõlastuse Keskkonnaametiga planeeringuga kaasnevatest
keskkonnamõjudest teavitamiseks ja täiendavate keskkonnaalaste
abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks.
Lisaks märkis Harju
maavanem, et Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
materjalidesse on lisatud väljavõte 1. juuli 2009 ajalehest
Postimees, milles on teatatud detailplaneeringu algatamisest. Samas ei selgu
planeeringu materjalidest väljavõtet planeeringu algatamise kohta
linna- ja linnaosalehest. Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lõikest 1
peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama
planeeringu algatamisest, andma informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja
suuruse kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas
ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
Eeltoodust tulenevalt palus maavanem planeeringu dokumentatsioonile lisada
väljavõtted planeerimisseaduse § 11 lõike 2 punktis 3
nõutavatest ajalehtedest, mis tõendaks, et planeeringu
algatamisest on avalikkust teavitatud.
Harju maavanema esitatud märkust
ei ole arvestatud, kuna linna- ja linnaosalehes vastavad teated ei ilmunud.
Samuti märkis Harju
maavanem, et planeeringu materjalidest selgub, et krundile pos 5 on
määratud äri- ja elamumaa sihtotstarve ning juurde on lisatud
märge, et elamumaa osakaal võib olla kuni 30%. Maavanem juhtis
tähelepanu, et moodustatava katastriüksuse koosnemisel mitmest
sihtotstarbest tuleb viimaste osatähtsus määrata täpselt ja
selgelt ning palus määrata elamumaa osatähtsuse täpse
protsendiga.
Harju maavanema märkust ei ole
arvestatud. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse
sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 3
lõige 2 sätestab, et kui planeeringus on määratud maaüksuse
kasutusotstarvete proportsioon, siis lähtutakse katastriüksuse
sihtotstarbe määramisel planeeringus näidatud kasutusotstarvete
proportsioonist. Sama määruse § 5 punktis 3 on määratud, et
katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsus peab sisaldama viidet
sihtotstarbe määramise aluseks olevale dokumendile, sh viide
ehitusloa või kasutusloa andmise otsusele või kirjalikule
nõusolekule. Krundi pos 5 puhul võib elamumaa osakaal olla kuni 30%.
Linnaehituslikult sobib samavõrra hästi krundile ehitada hooneid,
milles eluruumide osakaal on 5% või 10%. Eluruumide täpne paigutus
ja võimalik suurus selgitatakse ehitusprojekti koostamisel, kui on teada
millised konkreetsed äriruumid hoonesse tulevad. Katastriüksuse
sihtotstarve määratakse ehitusloa alusel. Käesolevas
detailplaneeringus on maakasutuse sihtotstarve paindlikult määratud
selleks, et oleks võimalik turusituatsiooni muutustele reageerida.
Maavanem on planeeringule heakskiitu andes kohaliku omavalitsuse seisukohaga
nõustunud.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla
regioon kooskõlastas detailplaneeringu ning märkis, et
detailplaneeringu seletuskirja punktis „nõuded ehitusprojekti
koostamiseks“ on välja toodud, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid
tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist. Ilmselt
on detailplaneeringu seletuskirja koostaja silmas pidanud Tallinna
Keskkonnaametit. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon palus
seletuskirja täpsustada, sest Keskkonnaametile ei tulene
planeerimisseadusest ja ehitusseadusest nõuet kooskõlastada
nimetatud projekte.
Detailplaneeringu seletuskirja on
korrigeeritud.
Tallinna Linnavalitsuse 18. aprilli
2012 korraldusega nr 548-k võeti vastu „Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneering“, milles on kavandatud jagada
tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks ning on
määratud ehitusõigus moodustataval ärimaa krundil olevale
ärihoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitise
või ühe uue hoone juurde ehitamiseks ning äri- ja elamumaa
krundile ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega
elamu ning ühe kuni 3 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega
äriruumidega elamu ehitamiseks; ette on nähtud muuta
Vana-Lõuna tn 13 krundi, Vana-Lõuna tn 15 krundi ja
Vana-Lõuna tn 17 krundi sihtotstarve ärimaaks ja määratud
ehitusõigus igale neist kruntidest kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega hoone rajamiseks; lisaks on määratud ehitusõigus
elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krundil oleva 3-korruselise elamu
katusekorrusele täiendavate korterite ehitamiseks. Veerenni tn 28
kinnistul asuv alajaam säilitatakse. Detailplaneering sisaldab ettepanekut
muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3
kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse
segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritava maa-ala piires kesklinna
segahoonestusalaks.
Teade detailplaneeringu
vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 21. aprillil 2012, ajalehes
Kesklinna Sõnumid 27. aprillil 2012 ja ajalehes Pealinn 30. aprillil
2012.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 15. juunist kuni 13. juulini 2012. Teade avaliku
väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 11. mail 2012,
ajalehes Pealinn 21. mail 2012 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 25. mail 2012.
Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta
vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Teade detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 21. juulil 2012.
Pärast detailplaneeringu
avalikku väljapanekut, s.o 16. juulil 2012, esitas pöördumise
Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7 ja Veerenni tn 36 kinnistute omaniku OÜ
Lõuna Park esindaja R. Gornischeff, kes juhtis tähelepanu sellele,
et Tiiu tänava ja Veerenni tn 34 krundi maapinna kõrguse vahe on ca
50 cm ning seetõttu pole mõistlik kavandada Tiiu tänavalt
transpordivahendite juurdepääsu Veerenni tn 34 krundile.
Esitatud avaldust ei
käsitleta planeerimisseaduse § 20 lõike 1 kohase vastuväitena
planeeringulahenduse kohta, kuna avaldus on esitatud pärast avaliku
väljapaneku lõppu.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
vastas esitatud pöördumisele e-kirjaga 1. augustil 2012 ning
märkis, et amet kaalus esitatud arvamust, mille isik esitas Veerenni tn 24
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
selgitas, et liiklusohutuse seisukohast on õige kavandada
pääsud kruntidele madalama liigi tänavalt. Veerenni tänav
on magistraal-jaotustänav, millel liigub ühistransport. Tiiu tänav
on kavandatud juurdepääsuteeks. Kavandatud juurdepääs on
vajalik mitte üksnes pääsuks Veerenni tn 34 krundile planeeritud
parkimiskohtadele, vaid ka piirkonda teenindavale alajaamale nr 335. Hea
juurdepääs alajaamale on põhjendatud, et avalikes huvides
tagada piirkonna häireteta elektrienergiaga varustamine ja avariide korral
tagajärgede kiire kõrvaldamine. Lisaks märkis Tallinna
Linnaplaneerimise Amet, et Tiiu tänava ehitusprojektis tuleb anda Tiiu
tänavalt Veerenni tn 34 krundile juurdepääsu tehniline lahendus,
mis võimaldab detailplaneeringu kohase lahenduse ellu viia.
Detailplaneeringu
põhijoonist ja liiklusskeemi on täiendatud tehnilise lahendusega,
kuidas juurdepääsu oleks võimalik rajada.
Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7 ja
Veerenni tn 36 kinnistute omaniku OÜ Lõuna Park esindaja R. Gornischeff
on kooskõlastanud täiendatud põhijoonise ja liiklusskeemi.
Täiendatud põhijoonis
ja liiklusskeem on saadetud ka Korteriühistule Veerenni 34 (Veerenni tn 34
kinnistu omanike esindaja).
Kuna Veerenni tn 24 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“
muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2012
kirjaga nr LV-1/10964 planeerimisseadus § 23 lõike 1 punkti 2 ja
detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna
ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju
maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Harju maavanem andis 17. oktoobri
2012 kirjaga nr 6-7/4346 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel
heakskiidu Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning
tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle
otsustamiseks.
10. detsembril 2012
sõlmitud lepinguga nr 3-7/213 võttis OÜ Kawe Invest kohustuse
tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohase üldkasutatava
vihmaveekanalisatsiooni ehitamine.
Planeerimisseaduse § 25
lõike 7 punkti 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Veerenni
tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest ühe
nädala jooksul Vana-Lõuna 13 korteriühistut (Vana-Lõuna
tn 13 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Veerenni 34 (Veerenni tn 34
kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Lutter (Vana-Lõuna tn 15
kinnistu omanike esindaja), Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7, Pille tänav T1, Tiiu
tänav T1, Veerenni tn 36, Vana-Lõuna tn 17, Vana-Lõuna tn 4,
Tatari tn 51, Veerenni tn 19, Veerenni tn 21, Veerenni tn 23, Veerenni tn 25,
Veerenni tn 27, Veerenni tn 28, Veerenni tn 29, Veerenni tn 29/1 ja Veerenni tn
29/2 kinnistute omanikke ja Maa-ametit.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub
volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Tallinna linna
ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt otsustab
linnavalitsus planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud
detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule
ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel
kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega. Kuna detailplaneering sisaldab
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu
kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
