Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Tallinna Linnavolikogu 02.05.2013 otsus number 69
Redaktsiooni kehtivus:02.05.2013 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

2. mai 2013 nr 69

Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Veerenni asumis Vana-Lõuna, Herne ja Veerenni tänava vahelisel alal. Veerenni tn 24, Veerenni tn 28 ja Veerenni tn 34 kinnistute osas on Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ maakasutuse juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnistud jäävad alale, mille juhtotstarve Tallinna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid;

- detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11 jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks ehk alaks, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Eesmärk on muuta planeeringuala aktiivse kasutusega linnakeskuse osaks, kus lisaks elamutele on ka kaubandus- ja teenindusettevõtted ning bürood. Uus kvaliteetne linnaruum Veerenni tn 24 kinnistule rajatakse mitte olemasoleva rohkem või vähem väärtusliku miljööala arvelt, vaid tootmispiirkonna asemele. Kvaliteetsete eluruumide lisandumine kesklinna on põhjendatud, kuna kesklinnas on olemas vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Olemasolevale Veerenni tn 24 kinnistule sobib eluruume ehitada, kuna alast nii lõuna kui loode pool asuvad elamualad ning sellega muutub linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks ja terviklikumaks. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnistute osas annab juhtotstarbe muutmine mitmekesisemad võimalused kinnistute edaspidiseks kasutamiseks ning samas ei välista olemasolevate hoonete rekonstrueerimist kasutusotstarvet muutmata. Kesklinna tihendamine koormab linna teedevõrku oluliselt vähem kui linna lähialadele rajatavatest uusasumitest pendelmigratsiooni tõttu tulenev liikluskoormus. Kogu planeeritud ala polüfunktsionaalsusega tagatakse lähiala elanikele võimalus töötada oma kodu läheduses, planeeritud äriruumid annavad võimaluse mitmekesistada piirkonnas pakutavaid teenuseid;

- osa kohta planeeritud maa-alast, s.o Vana-Lõuna tänav T1 kinnistu osa ja Herne tänav T1 kinnistu osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“. Herne tänav T1 kinnistu teise osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Tatari tn 51 kinnistu detailplaneeringus ei ole käesolevas detailplaneeringus planeeritud alale tehnovõrke kavandatud ega praegust liikluskorraldust muudetud. Herne tänav T1 kinnistu teise osa kohta kehtivas Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude lahendust on täiendatud;

- parkimise lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“;

- planeeritud maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohases kaugküttepiirkonnas. Kavandatud hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.

Kehtestada Kesklinnas asuva 2,10 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06065, milles on kavandatud jagada tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks ning on määratud ehitusõigus moodustataval ärimaa krundil olevale ärihoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitise või ühe uue hoone juurde ehitamiseks ning moodustatavale äri- ja elamumaa krundile ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ning ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks; ette on nähtud muuta Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kruntide sihtotstarve ärimaaks ning määratud ehitusõigus igale neist kruntidest kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks. Ehitusõigus on määratud elamumaa sihtotstarbega Veerenni  tn 34 krundil oleva 3-korruselise elamu katusekorrusele täiendavate korterite ehitamiseks. Veerenni tn 28 kinnistul asuv alajaam on ette nähtud säilitada.

1. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.

2. Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“ ja Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.

3. Detailplaneeringu kohase üldkasutatava vihmaveekanalisatsiooni ehitamine tagatakse vastavalt 10. detsembril 2012 sõlmitud lepingule nr 3-7/213.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2013
otsuse nr 69
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 2,10 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06065, milles on kavandatud jagada tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks ning on määratud ehitusõigus moodustataval ärimaa krundil olevale ärihoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitise või ühe uue hoone juurde ehitamiseks ning moodustatavale äri- ja elamumaa krundile ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ning ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks; ette on nähtud muuta Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kruntide sihtotstarve ärimaaks ning määratud ehitusõigus igale neist kruntidest kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks. Ehitusõigus on määratud elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krundil oleva 3-korruselise elamu katusekorrusele täiendavate korterite ehitamiseks. Veerenni tn 28 kinnistul asuv alajaam on ette nähtud säilitada.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritud maa-ala ulatuses kesklinna segahoonestusalaks.

Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“ ja Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Veerenni asumis Vana-Lõuna, Herne ja Veerenni tänava vahelisel alal.

Planeeritud maa-alale jääb OÜle Kawe Invest kuuluv Veerenni tn 24 tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel asuvad ärihoone ja abihoone; Elektrilevi OÜle kuuluv Veerenni tn 28 tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub alajaam; füüsilistele isikutele kuuluv Veerenni tn 34 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 3-korruseline korterelamu ja abihoone; füüsilistele isikutele kuuluv Vana-Lõuna tn 13 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 2-korruseline korterelamu ja abihoone; füüsilistele isikutele ja Martech Industries OÜle kuuluv Vana-Lõuna tn 15 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 3-korruseline korterelamu ja abihoone ning füüsilistele isikutele ja TIMELESS OÜle kuuluv 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 17 kinnistu, millel on 3-korruseline elamu.

Veerenni tn 34, Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnisasi on jagatud korteriomanditeks.

Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa Tallinna linnale kuuluvatest transpordimaa sihtotstarbega Veerenni tänav T2, Herne tänav T1, Vana-Lõuna tänav T1 kinnistutest ja osa Vana-Lõuna tänava maa-alast.

Planeeritud maa-alal kasvab kokku 45 puud, millest kaks kuuluvad I väärtusklassi, 27 II väärtusklassi, 12 III väärtusklassi ja neli IV väärtusklassi. Lisaks kasvab planeeritud maa-alal ka kolm II väärtusklassi põõsast.

Juurdepääs planeeringualale on Veerenni, Herne ja Vana-Lõuna tänavalt.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Ühendus teiste linnaosadega on väga hea. Lähimad ühistranspordi peatused on Veerenni tänaval, Liivalaia tänaval ja Pärnu maanteel. Planeeritud maa-ala lähipiirkonnas asuvad Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, Kalevi spordihall ja palju teisi sotsiaalse infrastruktuuri objekte.

Lähialal on olulised kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 45 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Vana-Lõuna tn 19, Vana-Lõuna tn 21, Vana-Lõuna tn 23, Vana-Lõuna tn 25, Vana-Lõuna tn 27, Vana-Lõuna tn 29, Vana-Lõuna tn 31, Vana-Lõuna tn 33, Vana-Lõuna tn 35, Vana-Lõuna tn 39 ja Vana-Lõuna tn 39a hooned ning kultuuriministri 30. augusti 1996 määruse nr 10 lisaga 2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Vana-Lõuna tn 37 hoone fassaad. Tegemist on endiste A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku hoonete kompleksi kuulunud elu-, tootmis- ja vabaajahoonetega, mis moodustavad tervikliku ansambli ning on hästi vaadeldavad. Vana-Lõuna tänava ääres asuvad mälestised loovad Vana-Lõuna tänavale omapärase miljöö. Mälestiste kaitsevöönd ei ulatu planeeritud maa-alale.

Veerenni tänava ja tolleaegse Kalmistu tee vahelisele alale koostati 1920. aastatel Tallinna linnas ühena esimestest terviklik planeering, mille alusel on välja ehitatud planeeritud ala kontaktvööndis Veerenni tänava idaküljel asuv piirkond. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kohaselt on see piirkond miljööväärtuslik hoonestusala.

Veerenni tänava, Herne tänava ja Magasini tänava vahelisel alal on korterelamute kruntide suurus keskmiselt 900 m2. Hoonestustihedus kvartalites on keskmiselt 0,6. Piirkonnas on reeglina lahtine hoonestusviis, hooned paiknevad kvartalites perimetraalselt umbes 5 meetri kaugusel krundi tänavapoolsest piirist. Hooned asuvad krundi esikülje keskel ühtsel ehitusjoonel, moodustades tänavate kaupa ühtlasi hoonete gruppe. Erineva struktuuri ja arhitektuuriga ansambleid moodustavad Vana-Lõuna, Veerenni, Õpetajate ja Herne tänava ääres paiknevad hooned, mis asuvad krundi tänavapoolsel piiril. Korterelamud kontaktvööndis on enamasti 2-korruselised kõrge sokli ja katusekorrusega.

Planeeritud alast lõunas paikneva endise Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi ala kohta on Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, milles on ette nähtud moodustada kokku 37 krunti ning on määratud ehitusõigus lasteaia ning 3-12-korruseliste elamute, äriruumidega elamute ja ärihoonete rajamiseks. Planeeringut ei ole veel ellu viidud. Esimesi hooneid projekteeritakse.

Planeeringualast loodesse jääva ala kohta on Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“, milles on kavandatud muuta Tatari tn 51 kinnistu tootmismaa sihtotstarve ärimaaks ning on määratud ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Kavandatu on ellu viimisel.

Kontaktvööndis asuvate ja planeeritud hoonete korruselisus jääb vahemikku 1-12 ning kvartalite hoonestustihedus vahemikku 0,1-2,2.

Planeeringuala lähiala suurim puhkeala on Vaikne park Tare, Kodu, Vaikse ja Magasini tänava vahelisel alal, kuhu on kujundatud laste mänguväljak ja istekohad. Kontaktvööndi lääneküljel, Tallinna Ühisgümnaasiumi kõrval, asub teine piirkonna avalik haljasala, Vana-Lõuna haljak. Haljak on vähese haljastusega ja väikevormideta. Puhkealana haljakut ei kasutata. Kontaktvööndis tervikuna on silmatorkavalt rikkalik haljastus.

Planeeritud maa-ala kontaktvööndisse ulatub raudtee kaitsevöönd, mis vastavalt raudteeseaduse § 3 punktile 6 on 30 meetrit äärmise rööpme teljest.

3. Tallinna üldplaneering ja Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused

Tallinna üldplaneeringu kohaselt jäävad Veerenni tn 24, Veerenni tn 28 ja Veerenni tn 34 krundid alale, mille juhtotstarbeks on määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 krundid jäävad alale, mille juhtotstarve on Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.

Detailplaneeringuga muudetakse planeeritud maa-ala juhtotstarve kesklinna segahoonestusalaks ehk alaks, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid.

Eesmärk on muuta planeeringuala aktiivse kasutusega linnakeskuse osaks, kus lisaks elamutele on ka kaubandus- ja teenindusettevõtted ning bürood. Veerenni tn 24 kinnistule kujundatakse uus keskkond mitte olemasoleva rohkem või vähem väärtusliku miljööala arvelt, vaid tootmispiirkonna asemele. Kvaliteetsete eluruumide lisandumine kesklinna on põhjendatud, kuna kesklinnas on olemas vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Olemasolevale Veerenni tn 24 kinnistule sobib eluruume ehitada, kuna alast nii lõuna kui loode pool asuvad elamualad ning sellega muutub linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks ja terviklikumaks.

Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kinnistute osas annab juhtotstarbe muutmine mitmekesisemad võimalused kinnistute edaspidiseks kasutamiseks ning samas ei välista olemasolevate hoonete rekonstrueerimist kasutusotstarvet muutmata. Kesklinna tihendamine koormab linna teedevõrku oluliselt vähem kui linna lähialadele rajatavatest uusasumitest pendelmigratsiooni tõttu tulenev liikluskoormus.

Kogu planeeritud ala polüfunktsionaalsusega tagatakse lähiala elanikele võimalus töötada oma kodu läheduses, planeeritud äriruumid annavad võimaluse mitmekesistada piirkonnas pakutavaid teenuseid.

4. Kehtiv detailplaneering

Osa kohta planeeritud maa-alast, s.o Vana-Lõuna tänav T1 kinnistu osa ja Herne tänav T1 kinnistu osa, kehtib Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“. Herne tänav T1 kinnistu teise osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Tatari tn 51 kinnistu detailplaneeringus ei ole käesolevas detailplaneeringus planeeritud alale tehnovõrke kavandatud ega praegust liikluskorraldust muudetud. Herne tänav T1 kinnistu teise osa kohta kehtivas Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude lahendust on täiendatud.

Planeerimisseaduse § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 32 kehtestatud „Tatari tn 51 kinnistu detailplaneering“ ja Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2009 otsusega nr 196 kehtestatud „Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu alusel jagatakse Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks. Ühele moodustatavaist kruntidest jääb ärihooneks rekonstrueeritud endine tootmishoone, millele on ette nähtud ehitada kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitis või üks uus hoone. Teisele moodustatavale krundile on kavandatud ehitada üks kuni 3-korruseline ja üks kuni 5-korruseline äriruumidega korterelamu, millel võib mõlemal olla ka üks maa-alune korrus. Ehitusõigus on määratud Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kruntidele kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete ehitamiseks. Hooned on kavandatud kruntidevahelisel piiril plokistada. Võimalus on antud Veerenni tn 34 asuva korterelamu katusekorrusele rajada korterid. Veerenni tn 28 asuval krundil olev alajaam on ette nähtud säilitada.

Krunt positsioon (edaspidi pos) 1 moodustatakse Veerenni tn 24 kinnistust. Krundi planeeritud sihtotstarve on ärimaa ning krundil võib olla kuni 2 hoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 28 meetrit maapinnast, st kuni 7 maapealset korrust. Hoonetele on kavandatud ka 2 maa-alust korrust. Hoone on ette nähtud liigendada. Hooneosad on 4-7-korruselised, 7-korruseline hooneosa on kavandatud krundi keskossa. Juurdepääs krundile on Herne tänavalt.

Krunt pos 2 on elamumaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 13 krunt, mille planeeritud sihtotstarve on ärimaa. Krundile on kavandatud ehitada üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 24 meetrit maapinnast. Hoone hoovipoolne osa on kavandatud kuni 4-korruseline. Juurdepääs krundile on Vana-Lõuna tänavalt.

Krunt pos 3 on elamumaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 15 krunt, mille planeeritud sihtotstarve on ärimaa. Krundile on planeeritud üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 24 meetrit maapinnast. Hoone hoovipoolne osa on kavandatud kuni 4-korruseline. Juurdepääs krundile on Vana-Lõuna tänavalt.

Krunt pos 4 on 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega Vana-Lõuna tn 17 krunt, mille planeeritud sihtotstarve on ärimaa. Krundile on planeeritud üks kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 24 meetrit maapinnast. Krundile on kavandatud ka trafoalajaam. Juurdepääs krundile on Vana-Lõuna tänavalt.

Vana-Lõuna tänava äärde, kruntidele pos 2, 3 ja 4 kavandatud ärihoone sobib kõrguse poolest Veerenni tn 24 krundile kavandatava äri- ja büroohoonega, moodustades tervikliku kvartali.

Variantlahendusena on lubatud kruntidel pos 2-4 olevad hooned uute hoonete ehitamise asemel rekonstrueerida. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb võimalikult suures osas lähtuda restaureerimise põhimõtetest. Kruntidele pos 2-4 uute hoonete ehitamise eelis on, et kujuneb 21. sajandi algusele iseloomulik terviklik hoonete ansambel ja miljöö Vana-Lõuna tänava, Herne tänava, Veerenni tänava ja Tatari tänava vahelise, linnaruumis väljakuna mõjuva ala ümber. Ansamblist on juba valmis ehitatud Veerenni tn 15 äriruumidega elamu, ehitamisel on Tatari tn 51 ärihoone ning projekteerimisel on Uus-Tatari tn 25 // Veerenni tn 13 hoone ümberehitus. Detailplaneeringu koostamise algatamist on taotletud ehitusõiguse määramiseks Tatari tn 64 kinnistule. Ansambli kujundamiseks kesklinnas on tekkinud unikaalne võimalus. Olemasoleva hoonestuse ja kinnistute kuulumise tõttu eraomanikele ehitatakse uusi hooneid tavaliselt üksikkruntide kaupa. Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 hooned sarnanevad Veerenni miljööalal olevate hoonetega, kuid on neist eraldatud Veerenni tn 24 suurel alal olevate ja planeeritud hoonetega. Visuaalset sidet miljööalaga ei ole. Samuti ei kuulu kõnealused hooned ühte arhitektuursesse ansamblisse piki Vana-Lõuna tänavat paiknevate ehitismälestistega, sarnanedes viimastega küll suuruse poolest, kuid erinedes oluliselt arhitektuurilt.

Krunt pos 5 planeeritud sihtotstarve on äri- ja elamumaa, kusjuures elamumaa osakaal võib olla kuni 30%. Krundile on planeeritud üks kuni 5 maapealse ja üks kuni 3 maapealse korrusega hoone. Hoonetele on kavandatud ka üks maa-alune korrus. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 21 meetrit maapinnast. Juurdepääs krundile on perspektiivselt Pille tänavalt ja Veerenni tänavalt. Jalakäijatele on juurdepääs tagatud ka Herne tänavalt.

Krunt pos 6 on elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krunt, millel asub 2 täis- ja ühe katusekorrusega elamu. Ehitusõigus on määratud katusekorrusele täiendavate korterite rajamiseks. Juurdepääs krundile on Veerenni tänavalt ja perspektiivselt Tiiu tänavalt.

Krunt pos 7 on tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 28 krunt, millel asub alajaama hoone. Ehitusõigus on määratud olemasoleva hoone järgi. Juurdepääs krundile on Veerenni tänavalt.

Planeeritud hoonete teenindamiseks on Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ sätestatud vahevööndi normi alusel arvutatud parkimiskohtade vajadus. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on vähemalt 354 parkimiskohta. Kavandatud on 408 parkimiskohta. Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas.

Parkimiskohad krundile pos 1 on kavandatud maa-alusesse parklasse. Krundile pos 5 on lisaks maa-alusele parklale kavandatud ka maapealsed parkimiskohad. Kruntidele pos 2, 3 ja 4 on kavandatud ühine maa-alune parkla, mis tagab vajalikud parkimiskohad kõigile kolmele krundile. Juurdepääs maa-alusesse parklasse on kavandatud autoliftidega. Krundile pos 6 on kavandatud maapealsed parkimiskohad.

Planeeringulahenduse kohaselt on vajalik likvideerida 3 üksikpuud: kaks II väärtusklassi puud ja üks III väärtusklassi puu. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt on asendusistutuse arvuks 234 haljastuse ühikut. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeringuala asub Põhja-Eesti radooniohtliku vööndi piirides. Radooniriski hindasid Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus spetsialistid samasse piirkonda jääva ala kohta kehtestatud Tatari tn 51 kinnistu detailplaneeringu koostamisel. Hinnangust selgus, et maa-ala kuulub normaalse ja kõrge radooniriskiga alade kategooriasse. Radooni vastased meetmed on vajalikud, kui maa-alale rajatakse elamud, mille esimesel korrusel on korterid. Looduskiirguse tase jääb Eesti pinnase looduskiirguse foonilise taseme piiridesse ning ei ületa ehitusmaterjalides ja hoonealuses pinnases lubatud piiri. Ka pinnase gammakiirguse tase on fooniline ning madalam suurimast lubatud piirist.

Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal hindas liiklusmürast põhjustatud müratasemeid planeeringualal. Töös hinnati raudteelt ja trammidepoost tulenev liiklusmüra ebaoluliseks. Autoliiklusest tingitud müra piirtasemed jäävad ekvivalenttaseme piiresse.

OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüsist selgus, et Vana-Lõuna tn 15 elamu korterite arvestuslik insolatsioon ei ole planeeringus kavandatust mõjutatud. Vana-Lõuna tn 13 hoone kõigis korterites on Eesti standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatud isolatsiooni kestus kindlustatud. Vana-Lõuna tn 17 lähima eluruumi insolatsioon säilib rahuldavana, seega on ka kogu maja insolatsioon rahuldav. Veerenni tn 25 ja 27 elamute insolatsioon ei ole kavandatust mõjutatud ning säilib endisena.

Planeeritud maa-ala asub kaugküttepiirkonnas. Kavandatud hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul detailplaneeringu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering esitati Harju maavanemale järelevalveks, kuna detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna üldplaneeringu muutmiseks. Harju maavanem andis 17. oktoobril 2012 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 24. aprillil 2006 registreeritud avaldusega Aktsiaseltsi BALTIKA esindaja M. Milder, kes soovis Veerenni tn 24 kinnistu jagamist ning ehitusõiguse määramist, et ümber ehitada tootmishooned ja lisaks ehitada elamuid.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, K-Projekt Aktsiaseltsi ja OÜ Baltika TP vahel on 21. mail 2009 sõlmitud detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 2-5/120.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1134-k „Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“, mille eesmärk oli jagada Kesklinnas asuv tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks ning määrata moodustatavale ärimaa krundile ehitusõigus olemasolevale tootmishoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega osa juurde ehitamiseks ning äri- ja elamumaa krundile ehitusõigus ühe kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ning ühe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu rajamiseks; muuta Vana-Lõuna tn 13 krundi, Vana-Lõuna tn 15 krundi ja Vana-Lõuna tn 17 krundi sihtotstarve ärimaaks ja määrata igale krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks; määrata elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krundile ehitusõigus olemasolevale elamule ühe korruse peale ehitamiseks ning abihoone rekonstrueerimiseks. Veerenni tn 28 kinnistul asuv alajaam kavatseti säilitada. Detailplaneeringus kavatseti teha ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritava maa-ala piires kesklinna segahoonestusalaks.

Teade detailplaneeringu algatamise kohta ilmus ajalehes Postimees 1. juulil 2009.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 25.-26. augustini 2009 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 27. augustil 2009. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 19. augustil 2009. Tallinna Kesklinna Valitsus teavitas 19. augusti 2009 kirjaga eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu toimumisest planeeringuala naaberkinnistute omanikke ja puudutatud isikuid.

Linnaosas läbiviidud detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul osalesid Aktsiaseltsi BALTIKA esindaja, arhitekt Osaühingust Kolm Pluss Üks, K-Projekt Aktsiaseltsi esindajad, Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15, Vana-Lõuna tn 17, Vana-Lõuna tn 39, Veerenni tn 23, Veerenni tn 25, Veerenni tn 27 ja Veerenni tn 29 kinnistute esindajad, J. Uus ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajad. Vana-Lõuna tn 13 ja 15 kinnistute esindajad andsid teada, et ei soovi oma kinnistutele täiendavat ehitusõigust ning olid arvamusel, et Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17 kinnistud tuleks üldse planeeritava ala kooseisust välja arvata. Samuti olid naaberhoonete elanikud arvamusel, et planeeritavad hooned vähendavad insolatsiooni kestust olemasolevate hoonete eluruumides. K-Projekt Aktsiaseltsi esindaja lubas, et planeeringule lisatakse insolatsiooni analüüs. Vana-Lõuna tn 15 esindaja teatas, et Veerenni tn 24 olemasoleva hoone renoveerimise käigus on tekitatud kahju Vana-Lõuna tn 15 hoonele ning soovis, et enne ehitustööde algust fikseeritakse Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17 hoonete tehniline olukord ning tagatakse tehnilise seisundi säilimine ka ehitustööde käigus. Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1134-k ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.

Detailplaneeringule on lisatud maastikuarhitekt I. Saaroja koostatud Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, dendroloog O. Abneri arvamus Veerenni tn 24 sisehoovis kasvava hariliku kuuse ja hariliku vahtra seisundist ning haljastuslikust väärtusest, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali tehtud mürataseme hinnang ja OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüs Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala kohta.

Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 2010 korraldusega nr 1350-k „Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ otsustati mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 18. septembril 2010.

Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Aktsiaselts Tallinna Küte, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, OÜ Veerenni Jaotusvõrk, Vana-Lõuna 13 korteriühistu (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu omanike esindaja), Vana-Lõuna tn 17 korteriomanikud (korteri 1 ja mitteeluruumi M5 endised omanikud; v.a korteri 2 omanik V. Malinov, kes märkis, et ei ole planeeringu elluviimisega nõus), Veerenni tn 24 kinnistu omaniku OÜ Kawe Invest esindaja, Korteriühistu Veerenni 34 juhatuse liige, Pille tn 2 kinnistu omaniku Satnam Estonia OÜ (praegu OÜ Lõuna Park) esindaja ja Aktsiaseltsi BALTIKA esindaja kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Korteriühistu Lutter (Vana-Lõuna tn 15 kinnistu omanike esindaja) kooskõlastas planeeringulahenduse tingimustel, et täiendav ehitusõigus planeeringualal ei kohusta ühistut ega majaomanikke suuremahulisi planeeringumuutusi ellu viima; maa sihtotstarvet ei muudeta elamumaast ärimaaks, kuni krundile pole rajatud ärihoonet ja maad kasutatakse jätkuvalt elamumaana.

Tingimust on arvestatud. Variantlahendusena on lubatud Vana-Lõuna tn 13, Vana-Lõuna tn 15 ja Vana-Lõuna tn 17 kruntidel olevad hooned uute hoonete ehitamise asemel rekonstrueerida.

Terviseameti Põhja talitus märkis, et detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele tingimustel, et planeeringualal asetsevate äri- ja toomisettevõtete tehnoseadmed ning kaubaveod paigutatakse ja korraldatakse nii, et nad ei häiriks kõrvalmajade elanikke ega tulevasi elanikke planeeritud elamutes; Veerenni tänava poole ei ole soovitav paigutada vaikustnõudvaid ruume. Elamute ehitamisel rakendada vajadusel Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid; eluruumides peab müra tase olema mitte üle 35 dB ja magamisruumides mitte üle 30 dB. Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti Põhja päästekeskus) kooskõlastas detailplaneeringu ning märkis, et tulenevalt planeerimisseaduse § 16 lõike 1 punktist 8 ja kemikaaliseaduse §-st 14 asub planeeringuala AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Järvevana tee 3 veepuhastusjaama ja raudtee ohualas. Vastavalt Tallinna riskianalüüsile on ohuala raadius kuni 1,8 km ja raudtee ohuala inimestele kuni 350 m ja hoonetele 35 m. Märkus on arvesse võetud ning lisatud detailplaneeringu seletuskirja teksti. Planeeritud maa-ala kaugus veepuhastusjaamast on üle 1,3 km.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimustel, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist; ärihoonete ja korruselamute ehitusprojektides esitatakse vundamendisüvenditesse valguva vee ärajuhtimise AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI kooskõlastatud lahendused; Veerenni tänava äärse korruselamu ehitusprojektis nähakse ette lisada siseruumide müratasemete mõõtmistulemused elamu kasutusloa taotlusdokumentidele. Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmise märkusega: planeeringualale liidetud kruntidel Vana-Lõuna tn 13 ja 15 paiknevad puitelamud on Lutheri mööblivabriku kunagised töölistemajad, mis on väärtuslikud kui vabriku hoonete tervikansambli juurde kuuluvad ehitised. Hoonetel on säilinud silmapaistvalt palju originaaldetaile (algsed puitaknad ja uksed, varikatused, algne laudis jne. Vana-Lõuna tn 13 hoovis on säilinud meeleolukas abihoone ja ajalooline paekivisillutis). Oskuslik restaureeriva iseloomuga korrastamine teeks neist praegu suhteliselt halvas seisundis puumajadest väärikad ning linnaruumi vääristavad ajaloolised ehitised. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet on otsustanud neid maju esialgu kultuurimälestisena riikliku kaitse alla mitte võtta, kuid soovitavad tungivalt hooned säilitada ja perspektiivis korrastada ning mitte taotleda planeeringus neile kinnistutele välja pakutud täiendava ehitusõiguse teostamist, mis tooks kaasa väärtuslike hoonete lammutamise.

Vana-Lõuna tn 13, 15 ja 17 omanikke on teavitatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti soovitustest, mida arvestada valikute tegemisel. Detailplaneeringus on antud variantlahendus, mis võimaldab kruntidel pos 2, 3 ja 4 olevad hooned uute hoonete ehitamise asemel rekonstrueerida.

Lisaks esitas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet järgmised märkused:

1. Veerenni tn 34 katusekorrust on võimalik välja ehitada olemasolevas mahus, katuse kuju osalise muutmise üle saaks otsustada eskiisprojekti põhjal.

2. Krundi olemasolev paekivipiire näha ette säilitatavana.

Esimest märkust on arvestatud. Teist märkust ei ole arvestatud, sest tegelikult paekivimüüri krundil ei ole. Müür on ehitatud silikaatkividest ning krohvitud. Krohv on kohati maha pudenenud. Piirdel ei ole ajaloolist, arhitektuurset ega esteetilist väärtust.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ), Elion Ettevõtted Aktsiaselts, Aktsiaselts KH Energia - Konsult, aktsiaselts Eesti Gaas ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel. Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja arvestamiseks ehitus- ja tööprojektide koostamisel.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem pidas vajalikuks määrata vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punktile 2 detailplaneeringule kooskõlastuse Keskkonnaametiga planeeringuga kaasnevatest keskkonnamõjudest teavitamiseks ja täiendavate keskkonnaalaste abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks.

Lisaks märkis Harju maavanem, et Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalidesse on lisatud väljavõte 1. juuli 2009 ajalehest Postimees, milles on teatatud detailplaneeringu algatamisest. Samas ei selgu planeeringu materjalidest väljavõtet planeeringu algatamise kohta linna- ja linnaosalehest. Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lõikest 1 peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama planeeringu algatamisest, andma informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt palus maavanem planeeringu dokumentatsioonile lisada väljavõtted planeerimisseaduse § 11 lõike 2 punktis 3 nõutavatest ajalehtedest, mis tõendaks, et planeeringu algatamisest on avalikkust teavitatud.

Harju maavanema esitatud märkust ei ole arvestatud, kuna linna- ja linnaosalehes vastavad teated ei ilmunud.

Samuti märkis Harju maavanem, et planeeringu materjalidest selgub, et krundile pos 5 on määratud äri- ja elamumaa sihtotstarve ning juurde on lisatud märge, et elamumaa osakaal võib olla kuni 30%. Maavanem juhtis tähelepanu, et moodustatava katastriüksuse koosnemisel mitmest sihtotstarbest tuleb viimaste osatähtsus määrata täpselt ja selgelt ning palus määrata elamumaa osatähtsuse täpse protsendiga.

Harju maavanema märkust ei ole arvestatud. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 3 lõige 2 sätestab, et kui planeeringus on määratud maaüksuse kasutusotstarvete proportsioon, siis lähtutakse katastriüksuse sihtotstarbe määramisel planeeringus näidatud kasutusotstarvete proportsioonist. Sama määruse § 5 punktis 3 on määratud, et katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsus peab sisaldama viidet sihtotstarbe määramise aluseks olevale dokumendile, sh viide ehitusloa või kasutusloa andmise otsusele või kirjalikule nõusolekule. Krundi pos 5 puhul võib elamumaa osakaal olla kuni 30%. Linnaehituslikult sobib samavõrra hästi krundile ehitada hooneid, milles eluruumide osakaal on 5% või 10%. Eluruumide täpne paigutus ja võimalik suurus selgitatakse ehitusprojekti koostamisel, kui on teada millised konkreetsed äriruumid hoonesse tulevad. Katastriüksuse sihtotstarve määratakse ehitusloa alusel. Käesolevas detailplaneeringus on maakasutuse sihtotstarve paindlikult määratud selleks, et oleks võimalik turusituatsiooni muutustele reageerida. Maavanem on planeeringule heakskiitu andes kohaliku omavalitsuse seisukohaga nõustunud.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kooskõlastas detailplaneeringu ning märkis, et detailplaneeringu seletuskirja punktis „nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ on välja toodud, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist. Ilmselt on detailplaneeringu seletuskirja koostaja silmas pidanud Tallinna Keskkonnaametit. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon palus seletuskirja täpsustada, sest Keskkonnaametile ei tulene planeerimisseadusest ja ehitusseadusest nõuet kooskõlastada nimetatud projekte.

Detailplaneeringu seletuskirja on korrigeeritud.

Tallinna Linnavalitsuse 18. aprilli 2012 korraldusega nr 548-k võeti vastu „Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, milles on kavandatud jagada tootmismaa sihtotstarbega Veerenni tn 24 kinnistu kaheks krundiks ning on määratud ehitusõigus moodustataval ärimaa krundil olevale ärihoonele kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitise või ühe uue hoone juurde ehitamiseks ning äri- ja elamumaa krundile ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ning ühe kuni 3 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks; ette on nähtud muuta Vana-Lõuna tn 13 krundi, Vana-Lõuna tn 15 krundi ja Vana-Lõuna tn 17 krundi sihtotstarve ärimaaks ja määratud ehitusõigus igale neist kruntidest kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks; lisaks on määratud ehitusõigus elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 34 krundil oleva 3-korruselise elamu katusekorrusele täiendavate korterite ehitamiseks. Veerenni tn 28 kinnistul asuv alajaam säilitatakse. Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala ja väikeelamute ala planeeritava maa-ala piires kesklinna segahoonestusalaks.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 21. aprillil 2012, ajalehes Kesklinna Sõnumid 27. aprillil 2012 ja ajalehes Pealinn 30. aprillil 2012.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 15. juunist kuni 13. juulini 2012. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 11. mail 2012, ajalehes Pealinn 21. mail 2012 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 25. mail 2012. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Teade detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 21. juulil 2012.

Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut, s.o 16. juulil 2012, esitas pöördumise Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7 ja Veerenni tn 36 kinnistute omaniku OÜ Lõuna Park esindaja R. Gornischeff, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tiiu tänava ja Veerenni tn 34 krundi maapinna kõrguse vahe on ca 50 cm ning seetõttu pole mõistlik kavandada Tiiu tänavalt transpordivahendite juurdepääsu Veerenni tn 34 krundile.

Esitatud avaldust ei käsitleta planeerimisseaduse § 20 lõike 1 kohase vastuväitena planeeringulahenduse kohta, kuna avaldus on esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppu.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas esitatud pöördumisele e-kirjaga 1. augustil 2012 ning märkis, et amet kaalus esitatud arvamust, mille isik esitas Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et liiklusohutuse seisukohast on õige kavandada pääsud kruntidele madalama liigi tänavalt. Veerenni tänav on magistraal-jaotustänav, millel liigub ühistransport. Tiiu tänav on kavandatud juurdepääsuteeks. Kavandatud juurdepääs on vajalik mitte üksnes pääsuks Veerenni tn 34 krundile planeeritud parkimiskohtadele, vaid ka piirkonda teenindavale alajaamale nr 335. Hea juurdepääs alajaamale on põhjendatud, et avalikes huvides tagada piirkonna häireteta elektrienergiaga varustamine ja avariide korral tagajärgede kiire kõrvaldamine. Lisaks märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et Tiiu tänava ehitusprojektis tuleb anda Tiiu tänavalt Veerenni tn 34 krundile juurdepääsu tehniline lahendus, mis võimaldab detailplaneeringu kohase lahenduse ellu viia.

Detailplaneeringu põhijoonist ja liiklusskeemi on täiendatud tehnilise lahendusega, kuidas juurdepääsu oleks võimalik rajada.

Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7 ja Veerenni tn 36 kinnistute omaniku OÜ Lõuna Park esindaja R. Gornischeff on kooskõlastanud täiendatud põhijoonise ja liiklusskeemi.

Täiendatud põhijoonis ja liiklusskeem on saadetud ka Korteriühistule Veerenni 34 (Veerenni tn 34 kinnistu omanike esindaja).

Kuna Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2012 kirjaga nr LV-1/10964 planeerimisseadus § 23 lõike 1 punkti 2 ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Harju maavanem andis 17. oktoobri 2012 kirjaga nr 6-7/4346 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel heakskiidu Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks.

10. detsembril 2012 sõlmitud lepinguga nr 3-7/213 võttis OÜ Kawe Invest kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohase üldkasutatava vihmaveekanalisatsiooni ehitamine.

Planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punkti 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul Vana-Lõuna 13 korteriühistut (Vana-Lõuna tn 13 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Veerenni 34 (Veerenni tn 34 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Lutter (Vana-Lõuna tn 15 kinnistu omanike esindaja), Pille tn 2, 3, 3a, 4, 7, Pille tänav T1, Tiiu tänav T1, Veerenni tn 36, Vana-Lõuna tn 17, Vana-Lõuna tn 4, Tatari tn 51, Veerenni tn 19, Veerenni tn 21, Veerenni tn 23, Veerenni tn 25, Veerenni tn 27, Veerenni tn 28, Veerenni tn 29, Veerenni tn 29/1 ja Veerenni tn 29/2 kinnistute omanikke ja Maa-ametit.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt otsustab linnavalitsus planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega. Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees