Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tallinna Linnavalitsus 03.04.2013 korraldus number 448
Redaktsiooni kehtivus:03.04.2013 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

3. aprill

2013 nr

448-k

 

 

Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2, Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2003 korraldusega nr 653-k „Tuukri, Jõe ja Karu tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning arvestades Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu ärihoonete ja äripindadega korterelamute ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju

 

 

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2003 korraldusega nr 653-k algatatud Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualale autokütusetankla, ärihoonete, sh toitlustus- ja kaubanduspindadega ärihoonete, ning äripindadega korterelamute ehitamine, seoses sellega uute kruntide moodustamine ja olemasolevate kruntide piiride muutmine vastavalt vajadusele ning kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ärihoonete ja äripindadega korterelamute ning maa-aluste kütusemahutitega bensiinijaama rajamine ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning kõiki vajalikke nõudeid kütusemahutite ohutuks käitlemiseks;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada planeeringuala paiknemisega rannikumere üleujutusohuga alal;

3.4 Kesklinnas Tuukri ja Jõe tänavate äärsel segahoonestusalal ega piirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

3.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga likvideeritakse peamiselt väheväärtuslik kõrghaljastus. Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust ning ehitamise ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, keda planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.6 planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse alal kehtivate piirangutega. Planeeringuala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Lisaks jääb kontaktvööndisse mitmeid ehitismälestisi, kuid nende kaitsevööndid planeeritavale alale ei ulatu ning oluline mõju neile puudub;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna detailplaneeringu ala paikneb tiheda liiklusega tänavate ääres ja perspektiivse magistraali Põhjaväila läheduses, on planeeringus tehtud müra modelleerimine ning planeeringu elluviimisel tuleb arvestada meetmetega müra normtasemete ja hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks. Samuti on detailplaneeringus tehtud radooniuuring ning hoonete projekteerimisel arvestatakse radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega;

3.8 detailplaneeringus on koostatud bensiinijaama riskihinnang, millega tuvastati ohud ja anti hinnang kavandatava bensiinijaama töö ja hoolduse käigus tekkivatele riskidele inimesele, keskkonnale ja materiaalsetele väärtustele. Riskihinnangu tulemused näitasid, et kõikidel tuvastatud ohtudel on vastuvõetav riskiaste. Riskihinnangus on antud riskide vähendamise abinõud;

3.9 detailplaneeringu koostamise käigus on selgitatud keskkonnaseisundi hinnanguga pinnase ja pinnasevee reostuse esinemine alal. Kui ülenormatiivse reostusega pinnas likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju. Planeeritavate parklate reostusohtlik sademevesi puhastatakse enne ühisvõrku suunamist eelpuhastis. Hüdrogeoloogilise eksperthinnangu kohasel ei esine maa-aluste parkimiskorruste rajamisel olulist mõju põhjaveele. Planeeritavast bensiinitanklast tuleneva võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks tuleb järgida nõudeid kütusemahuti käitlemisele;

3.10 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate ja naabruses paiknevate eluhoonetega ning mitte kasutada liigselt häirivat valgustust ega reklaami;

3.11 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


Tallinna Linnavalitsuse 3. aprilli 2013

korralduse nr 448-k

LISA

 

Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

 

 

 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,92 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas olulise liiklussõlme - Ahtri tänava, tulevase Põhjaväila, Tuukri tänava, Jõe tänava ja sadamasse suunduva Lootsi tänava ristmiku kagunurgal. Piirkond on polüfunktsionaalne. Sadamaala lähiümbruses paikneb palju kaubandus- ja äriruumidega hooneid, samuti eluruume, kuid nende osakaal ei ole suur. Kruntidel asuvate hoonete korruselisus jääb vahemikku 1-10. Planeeringualaga vahetult külgnev Karu tänava kvartal on väljakujunenud elukvartal. Keskosas on vabaplaneeringuga ühiselamud, servadel perimetraalne hoonestus, esimestel korrustel äripinnad.

Detailplaneeringu ala on suuremas osas hoonestamata ja kasutusel parklana. Tuukri tn 26 krunt on hoonestatud 3-korruselise ärihoonega, Karu tn 7 krundil asub 4-korruseline 15 korteriga elamu. Haljastust on planeeringualal vähe, kokku on hinnatud planeeringualal 28 puud (K. Kõll, 2008). Kruntidel kasvab 2 II, 3 III ja 15 IV väärtusklassi hinnatud puud, sh viis aedõunapuud. Planeeringuala ulatuses on Jõe tänava ääres 8 puust koosnev II väärtusklassi hinnatud pärnade rida. Planeeringuala kontaktvööndis avalikult kasutatavad haljasalad puuduvad. Haljastust on kasutatud tänavaruumi või hoonetevaheliste alade kujunduselemendina.

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt jääb detailplaneeringu ala vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule. Seetõttu paikneb planeeritav maa-ala Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt kõrghoonete paiknemise keelualal. Detailplaneeringuga ei ole kõrghooneid kavandatatud. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb planeeringuala vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse ka Maarjamäe memoriaali suunalt. Lisaks jääb kontaktvööndisse ehitismälestisi (elamu Aedvilja/Karu tänaval, Tallinna Juudi Kooli hoone), kuid nende kaitsevööndid planeeritavale alale ei ulatu ning oluline mõju neile puudub. Planeeringu elluviimisel ei esine negatiivset mõju kultuuriväärtustele.

Planeeringuala kohta on koostatud ökogeoloogia uuringu aruanne (OÜ Rei Geotehnika, 2001) ja hüdrogeoloogiline ekspertarvamus (Maves, 2009). Aruande järgi on planeeringuala reljeef tasane, suhteliselt ühtlase nõrga langusega põhjapoole. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 1,1-2,3 m vahemikku. Pinnakatte ülemise, kuni 3 m paksuse osa moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt ehitusprahi ja killustikuga segunenud mullasest saviliivast. Praeguse Jõe tänava asukohas voolas kunagi Härjapea jõgi, mis suleti 1930-ndatel aastatel kollektorisse. Planeeringualal võib jälgida üksteisest paksude savikate kihtidega eraldatud kahte pinnasevee- ja ühte põhjaveekihti. Ülemine pinnaseveekiht levib mereliivades ja täitematerjalis. Vesi on vabapinnaline ning veekiht toitub sademete arvelt. Alumine pinnasevesi, mis levib jääjõe kruusades, on maapinnalt lähtuda võiva reostuse eest paksude savikate kihtidega kaitstud. Põhjavesi levib vendi liivakivis, mille pealispind on planeeringualal u 100 m sügavusel maapinnast. Veekiht on kaitstud kõrgemalt lähtuva reostuse eest u 20 m paksuse sinisavi kihiga.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme, metsaalasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Kuna planeeringuala paikneb rannikumere üleujutusohuga alal, tuleb sellega planeerimisel arvestada ning hoonete projekteerimisel kasutusele võtta ehituslikud meetmed, vältimaks võimaliku üleujutuse olukorras vee tungimist maa-alusesse hoone osasse.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev hoonestatud linnakeskkond.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, sest alale on planeeritud ärihooned ja äripindadega korterelamud.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on kavandatud autokütusetankla, ärihoonete, sh toitlustus- ja kaubanduspindadega ärihoonete ning äripindadega korterelamute ehitamine, seoses sellega uute kruntide moodustamine ja olemasolevate kruntide piiride muutmine vastavalt vajadusele ning kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Lisaks on eesmärk heakorrastuse ja haljastuse lahendamine, juurdepääsuteede ning tehnovõrkude lahenduse koostamine.

Jõe tänava äärne kõrge hoonestus (9 korrust) on kavandatud analoogselt tänava vastasküljele kavandatud hoonestusega (10 korrust). Tuukri tänava äärde kavandatud hoonestuskõrguse (7 korrust) määramisel on arvestatud, et naaberplaneeringuga on Tuukri tänava vastasküljele ette nähtud 6-korruseline ärihoone. Juurdepääsud kruntidele on kavandatud ümbritsevatelt Jõe, Karu ja Tuukri tänavatelt. Parkimine on kavandatud valdavalt maa-alustele parkimiskorrustele.

Jõe tänava äärde on kavandatud krunt tanklale. Tanklakrundile on kavandatud varikatus ja tanklaseadmed. Tankla kaupluseruumid on kavandatud kõrvalkrundile planeeritava ärihoone mahtu.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest peamiselt likvideeritakse väheväärtuslik haljastus. Likvideeritakse üks II, neli III ja 10 IV väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega tuleb asemele istutada 176 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeringualale on haljastusprojekti alusel ette nähtud rajada konteiner-, kõrg- ja madalhaljastus, sh põõsaste lausistutusega alad. Sisehoov korrastatakse haljasalaks mänguväljaku ja puhkekohtadega. Jõe tänava äärne kõrghaljastusega eraldusriba säilitatakse olemasolevana, et tagada II väärtusklassi puude kasvutingimuste säilimine. Planeeringus on antud ka nõuded säilitatavate puude kahjustamise vältimiseks ehitustööde korraldamisel.

Haljastuse osakaal planeeritud alal on 19%, mis ei vasta teemaplaneeringule ,,Tallinna rohealad“, kus on haljastust ette nähtud 20%. Kuna kruntide hoovipoolsetele külgedele on kavandatud ka katusepealset haljastust, mis moodustab maapinnaga seotud haljastusega visuaalselt ühtsed haljasalad, on planeeringus tehtud ettepanek kaaluda planeeringualal haljastuse osakaalu vähendamist 19%-ni.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoonete kasutamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast Karu tänava ja Tuukri tänava ühisveetorustikust. Olemasolevad veeühendused Karu ja Tuukri tänavatelt likvideeritakse ning planeeritakse uued veeühendused. Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev, perspektiivis Põhjaväila projektiga rekonstrueeritav ühisvoolse kanalisatsiooni torustik.

Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on Põhjaväila mahus varemprojekteeritud sademeveetorustikud. Planeeritavalt alalt saab sademevett kanaliseerida peale Põjaväila mahus tänavatorustike ehitamist. Sademeveepumplale Lootsi tänaval on vajalik reguleeritava mahuti rajamine. Planeeritavate hoonete maa-aluse autoparkla sademevesi tuleb puhastada enne kanalisatsiooni juhtimist lokaalses puhastusseadmes.

Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel. Detailplaneeringus on ette nähtud olemasoleva magistraalsoojustorustiku ümbertõstmine.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tööprojektidega ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Hoonete rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritavate hoonete tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei ohustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringu elluviimisel ning äri- ja eluhoonete ehitamise tulemusel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liiklusega piirkonnaga. Planeeringualale on kavandatud 258 parkimiskohta.

Müratasemeid on planeeringu lähialal hinnatud Jõe tänava ääres Ahtri tänava pool (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal, 2008) ja Tuukri tänava ääres (Tervisekaitseinspektsioon, 2006). Müraprognoosist selgub, et kõrgeimad müratasemed mõjuvad planeeritavate hoonete Jõe tänava poolsetele fassaadidele. Peamiseks müraallikaks on autoliiklus. Ala keskele avanevatel fassaadidel on müratasemed oluliselt madalamad. Välismüra kriitilised tasemed ei ole Jõe tänava ääres ületatud. Liiklusmüra taseme hindamisel on arvestatud ka perspektiivset Põhjaväila, millega planeeringuala piirneb. Planeeringus on eeldatud, et pärast Põhjaväila väljaehitamist väheneb liikluskoormus Tuukri tänaval oluliselt.

Tulenevalt kõrgest liiklusmüra tasemest, tuleb hoone projekteerimisel rakendada standardi EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ meetmeid. Lisaks on planeeringus ette nähtud, et magamistubasid võimalusel mitte kavandada Jõe tänava poole.

Eespool nimetatud geoloogia aruannete järgi on planeeringualal tehtud pinnase ja pinnasevee reostusuuringud ning tuvastatud, et pliisisaldus ületab pinnases elamualale lubatud piirnormi. Planeeringuala arengut arvestades ei ole reostus kohapeal tekkinud, vaid on toodud koos täitepinnasega. Täitepinnase all olev looduslik pinnas on puhas. Naftaproduktide ega fenoolide reostust uuring ei tuvastanud. Reostunud täitepinnas eemaldatakse ehituste alt. Eemaldatava pinnase edasiseks käitlemiseks tuleb võtta proovid pliisisalduse määramiseks. Juhul, kui pliisisaldus on elamumaale lubatust suurem, võib pinnast kasutada vaid tööstusmaal.

Planeeritavast bensiinitanklast tuleneva võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks tuleb järgida nõudeid kütusemahuti käitlemisele - juhtida sademevesi läbi õlipüüduriga varustatud puhasti, mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad, lekke korral peab olema võimalik reostuse leviku tõkestamine ja vastavate seadmete olemasolu jne.

Kuna planeeritavale hoonele on kavandatud kaks maa-alust parkimiskorrust, on planeeringus koostatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang (AS Maves, 2009). Selles on järeldatud, et kavandatava tegevusega survelist põhjaveekihti ei avata ja rajatavasse süvendisse survelise põhjavee juurdevool on ebatõenäoline. Eksperthinnangu järgi on pinnase- ja põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest paksude savikate kihtidega kaitstud.

Planeeringualal tehtud radooniuuringu (Radoonitõrjekeskus, 2011) kohaselt paikneb ala kõrge radooniriski alal, mille piires jääb radoonisisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridest välja (>50 kBq/m3). Seetõttu arvestatakse hoonete projekteerimisel radoonikaitsega, kasutatakse vundamendi tuulutust ja head ventilatsiooni.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate ja naabruses paiknevate elamutega ning mitte kasutada liigselt häirivat valgustust ega reklaami. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, äri- ja eluhoonetes tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus äri- ja eluhoonete rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

Kuna detailplaneeringuga on alale kavandatud bensiinijaam, on tehtud riski hindamine (OÜ NorConsult, 2009). Riski hindamise eesmärgiks oli tuvastada ohte ning anda hinnang kavandatava bensiinijaama töö ja hoolduse käigus kütuse mahavoolamise tõttu inimestele, keskkonnale ja materiaalsetele väärtustele tekkivatele riskidele.

Bensiinijaam peab vastama kõikidele tuleohutuse nõuetele ning ette on nähtud kõik abinõud, mis välistavad kütuse sattumist keskkonda. Bensiinijaamas on maa-alused mahutid ning mahutite ümber betoonist kest, et vältida bensiini valgumist pinnasesse. Kõikidel mahutitel on topeltpõhi ja luuk visuaalseks kontrollimiseks. Kütusemahutitel on nii manuaalsed kui automaatsed seiresüsteemid. Kütusemahutid ühendatakse gaasi tagasivoolusüsteemiga, mis võimaldab gaasil mahutitest tsisternautosse kütuse laadimise ajal tagasi voolata. Bensiini lekkimise korral püsib mahavalgunud aine bensiinijaama territooriumil ning juhitakse äravoolusüsteemi kaudu nafta settepaaki.

Riski hindamise tulemused näitavad, et kõikidel tuvastatud ohtudel on vastuvõetav riskiaste nii inimestele, keskkonnale kui materiaalsetele väärtustele. Riskihinnangus on toodud ka abinõud tuvastatud riskide vähendamiseks.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Detailplaneeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu ei avalda planeeringuga kavandatav tegevus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega kaitstavatele loodusobjektidele.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär