TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
3. aprill
|
2013 nr
|
448-k
|
|
|
Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti
2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 13 p-ga 2, Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2003 korraldusega
nr 653-k „Tuukri,
Jõe ja Karu tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu
koostamise algatamine“ ning arvestades Tuukri, Jõe ja Karu
tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et
detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu ärihoonete ja äripindadega
korterelamute ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Mitte algatada
Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2003 korraldusega nr 653-k algatatud Tuukri,
Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on
planeeringualale autokütusetankla, ärihoonete, sh toitlustus- ja kaubanduspindadega
ärihoonete, ning äripindadega korterelamute ehitamine, seoses sellega
uute kruntide moodustamine ja olemasolevate kruntide piiride muutmine vastavalt
vajadusele ning kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse
määramine.
2. Detailplaneeringu:
2.1 koostamise
korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7,
15198 Tallinn);
2.2 koostaja on K-Projekt
Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);
2.3 kehtestab Tallinna
Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).
3. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik järgmistel põhjustel:
3.1 detailplaneeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku
elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust,
millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh
vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja
mürataseme suurenemist;
3.2 lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta ärihoonete ja äripindadega korterelamute
ning maa-aluste kütusemahutitega bensiinijaama rajamine ja sihtotstarbeline
kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse detailplaneeringu
ja ehitusprojektide tingimusi ning kõiki vajalikke nõudeid
kütusemahutite ohutuks käitlemiseks;
3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist,
sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt
oluliselt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada planeeringuala paiknemisega
rannikumere üleujutusohuga alal;
3.4 Kesklinnas Tuukri ja
Jõe tänavate äärsel segahoonestusalal ega piirkonnas ei
paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või
tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada;
3.5 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest
planeeringuga likvideeritakse peamiselt väheväärtuslik
kõrghaljastus. Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse
asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määruse nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“
tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust ning
ehitamise ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks. Detailplaneeringu
alal ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime-
või loomaliike, keda planeeringuga kavandatav tegevus võib
ohustada;
3.6 planeeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse alal
kehtivate piirangutega. Planeeringuala asub vanalinna muinsuskaitseala
kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti
vaadeldavus. Lisaks jääb kontaktvööndisse mitmeid
ehitismälestisi, kuid nende kaitsevööndid planeeritavale alale
ei ulatu ning oluline mõju neile puudub;
3.7 detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna
detailplaneeringu ala paikneb tiheda liiklusega tänavate ääres
ja perspektiivse magistraali Põhjaväila läheduses, on planeeringus
tehtud müra modelleerimine ning planeeringu elluviimisel tuleb arvestada
meetmetega müra normtasemete ja hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks.
Samuti on detailplaneeringus tehtud radooniuuring ning hoonete projekteerimisel
arvestatakse radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega;
3.8 detailplaneeringus
on koostatud bensiinijaama riskihinnang, millega tuvastati ohud ja anti hinnang
kavandatava bensiinijaama töö ja hoolduse käigus tekkivatele
riskidele inimesele, keskkonnale ja materiaalsetele väärtustele.
Riskihinnangu tulemused näitasid, et kõikidel tuvastatud ohtudel on
vastuvõetav riskiaste. Riskihinnangus on antud riskide vähendamise
abinõud;
3.9 detailplaneeringu
koostamise käigus on selgitatud keskkonnaseisundi hinnanguga pinnase ja
pinnasevee reostuse esinemine alal. Kui ülenormatiivse reostusega pinnas
likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt,
ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju. Planeeritavate
parklate reostusohtlik sademevesi puhastatakse enne ühisvõrku
suunamist eelpuhastis. Hüdrogeoloogilise eksperthinnangu kohasel ei esine
maa-aluste parkimiskorruste rajamisel olulist mõju põhjaveele.
Planeeritavast bensiinitanklast tuleneva võimaliku keskkonnareostuse
vältimiseks tuleb järgida nõudeid kütusemahuti
käitlemisele;
3.10 tegevusega ei
kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni
võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas
koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille
käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele.
Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada alale planeeritavate ja
naabruses paiknevate eluhoonetega ning mitte kasutada liigselt häirivat
valgustust ega reklaami;
3.11 detailplaneering on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.
4. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna
Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti
kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
5. Tallinna
Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Tallinna Keskkonnaametil
teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.
|
|
|
|
Edgar Savisaar
|
Linnapea
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
Tallinna
Linnavalitsuse 3. aprilli 2013
korralduse nr 448-k
LISA
|
|
Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise kvartaliosa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
|
|
|
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb
keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia
detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt
oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade
tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike
1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga
kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja
piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise
tõenäosusest.
1) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest,
nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel
lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000
võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest.
Planeeritav 0,92 ha suurune maa-ala
asub Kesklinnas olulise liiklussõlme - Ahtri tänava, tulevase
Põhjaväila, Tuukri tänava, Jõe tänava ja sadamasse
suunduva Lootsi tänava ristmiku kagunurgal. Piirkond on
polüfunktsionaalne. Sadamaala lähiümbruses paikneb palju
kaubandus- ja äriruumidega hooneid, samuti eluruume, kuid nende osakaal ei
ole suur. Kruntidel asuvate hoonete korruselisus jääb vahemikku 1-10.
Planeeringualaga vahetult külgnev Karu tänava kvartal on
väljakujunenud elukvartal. Keskosas on vabaplaneeringuga ühiselamud,
servadel perimetraalne hoonestus, esimestel korrustel äripinnad.
Detailplaneeringu ala on suuremas
osas hoonestamata ja kasutusel parklana. Tuukri tn 26 krunt on hoonestatud
3-korruselise ärihoonega, Karu tn 7 krundil asub 4-korruseline 15
korteriga elamu. Haljastust on planeeringualal vähe, kokku on hinnatud
planeeringualal 28 puud (K. Kõll, 2008). Kruntidel kasvab 2 II, 3 III ja
15 IV väärtusklassi hinnatud puud, sh viis aedõunapuud.
Planeeringuala ulatuses on Jõe tänava ääres 8 puust
koosnev II väärtusklassi hinnatud pärnade rida. Planeeringuala
kontaktvööndis avalikult kasutatavad haljasalad puuduvad. Haljastust
on kasutatud tänavaruumi või hoonetevaheliste alade
kujunduselemendina.
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003
määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt jääb
detailplaneeringu ala vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga
liituvasse vaatesektorisse Lauluväljaku ülemise värava juurest
kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule. Seetõttu paikneb planeeritav
maa-ala Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud
teemaplaneeringu „Kõrghoonete
paiknemine Tallinnas“ kohaselt kõrghoonete paiknemise keelualal. Detailplaneeringuga
ei ole kõrghooneid kavandatatud. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
põhimääruse kohaselt jääb planeeringuala vanalinna
muinsuskaitseala vaatesektorisse ka Maarjamäe memoriaali suunalt. Lisaks
jääb kontaktvööndisse ehitismälestisi (elamu
Aedvilja/Karu tänaval, Tallinna Juudi Kooli hoone), kuid nende
kaitsevööndid planeeritavale alale ei ulatu ning oluline mõju
neile puudub. Planeeringu elluviimisel ei esine negatiivset mõju
kultuuriväärtustele.
Planeeringuala kohta on koostatud
ökogeoloogia uuringu aruanne (OÜ Rei Geotehnika, 2001) ja
hüdrogeoloogiline ekspertarvamus (Maves, 2009). Aruande järgi on planeeringuala
reljeef tasane, suhteliselt ühtlase nõrga langusega
põhjapoole. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 1,1-2,3 m
vahemikku. Pinnakatte ülemise, kuni 3 m paksuse osa moodustab
täitepinnas, mis koosneb valdavalt ehitusprahi ja killustikuga segunenud
mullasest saviliivast. Praeguse Jõe tänava asukohas voolas kunagi
Härjapea jõgi, mis suleti 1930-ndatel aastatel kollektorisse.
Planeeringualal võib jälgida üksteisest paksude savikate
kihtidega eraldatud kahte pinnasevee- ja ühte põhjaveekihti.
Ülemine pinnaseveekiht levib mereliivades ja täitematerjalis. Vesi on
vabapinnaline ning veekiht toitub sademete arvelt. Alumine pinnasevesi, mis
levib jääjõe kruusades, on maapinnalt lähtuda
võiva reostuse eest paksude savikate kihtidega kaitstud.
Põhjavesi levib vendi liivakivis, mille pealispind on planeeringualal u
100 m sügavusel maapinnast. Veekiht on kaitstud kõrgemalt
lähtuva reostuse eest u 20 m paksuse sinisavi kihiga.
Planeeringualal,
kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid,
Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme, metsaalasid ega
teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks
mõjutada.
Kuna planeeringuala paikneb rannikumere üleujutusohuga
alal, tuleb sellega planeerimisel arvestada ning hoonete projekteerimisel
kasutusele võtta ehituslikud meetmed, vältimaks võimaliku
üleujutuse olukorras vee tungimist maa-alusesse hoone osasse.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist,
sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal
ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja
tiheasustusalas paiknev hoonestatud linnakeskkond.
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, alale võib
ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud
juhtotstarbega, sest alale on planeeritud ärihooned ja äripindadega
korterelamud.
2) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle
tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.
Detailplaneeringuga on kavandatud autokütusetankla,
ärihoonete, sh toitlustus- ja kaubanduspindadega ärihoonete ning
äripindadega korterelamute ehitamine, seoses sellega uute kruntide
moodustamine ja olemasolevate kruntide piiride muutmine vastavalt vajadusele
ning kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse
määramine. Lisaks on eesmärk heakorrastuse ja haljastuse
lahendamine, juurdepääsuteede ning tehnovõrkude lahenduse
koostamine.
Jõe tänava äärne kõrge
hoonestus (9 korrust) on kavandatud analoogselt tänava vastasküljele
kavandatud hoonestusega (10 korrust). Tuukri tänava äärde
kavandatud hoonestuskõrguse (7 korrust) määramisel on
arvestatud, et naaberplaneeringuga on Tuukri tänava vastasküljele
ette nähtud 6-korruseline ärihoone. Juurdepääsud kruntidele
on kavandatud ümbritsevatelt Jõe, Karu ja Tuukri tänavatelt.
Parkimine on kavandatud valdavalt maa-alustele parkimiskorrustele.
Jõe tänava äärde on kavandatud krunt
tanklale. Tanklakrundile on kavandatud varikatus ja tanklaseadmed. Tankla
kaupluseruumid on kavandatud kõrvalkrundile planeeritava ärihoone
mahtu.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist
mõju kõrghaljastusele, sest peamiselt likvideeritakse
väheväärtuslik haljastus. Likvideeritakse üks II, neli III
ja 10 IV väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele
nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Asendusistutusega tuleb asemele istutada 176 haljastuse ühikut. Arvutusega
saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti
koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv
selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.
Planeeringualale on haljastusprojekti alusel ette
nähtud rajada konteiner-, kõrg- ja madalhaljastus, sh põõsaste
lausistutusega alad. Sisehoov korrastatakse haljasalaks mänguväljaku
ja puhkekohtadega. Jõe tänava äärne
kõrghaljastusega eraldusriba säilitatakse olemasolevana, et tagada
II väärtusklassi puude kasvutingimuste säilimine. Planeeringus
on antud ka nõuded säilitatavate puude kahjustamise
vältimiseks ehitustööde korraldamisel.
Haljastuse osakaal planeeritud alal on 19%, mis ei vasta
teemaplaneeringule ,,Tallinna rohealad“, kus on haljastust ette nähtud
20%. Kuna kruntide hoovipoolsetele külgedele on kavandatud ka
katusepealset haljastust, mis moodustab maapinnaga seotud haljastusega
visuaalselt ühtsed haljasalad, on planeeringus tehtud ettepanek kaaluda
planeeringualal haljastuse osakaalu vähendamist 19%-ni.
Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega
varustatus, mistõttu hoonete kasutamisega ei kaasne olulist
keskkonnamõju, sh mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeritava
kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast Karu tänava ja Tuukri
tänava ühisveetorustikust. Olemasolevad veeühendused Karu ja
Tuukri tänavatelt likvideeritakse ning planeeritakse uued
veeühendused. Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev,
perspektiivis Põhjaväila projektiga rekonstrueeritav
ühisvoolse kanalisatsiooni torustik.
Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on
Põhjaväila mahus varemprojekteeritud sademeveetorustikud.
Planeeritavalt alalt saab sademevett kanaliseerida peale Põjaväila
mahus tänavatorustike ehitamist. Sademeveepumplale Lootsi tänaval on
vajalik reguleeritava mahuti rajamine. Planeeritavate hoonete maa-aluse
autoparkla sademevesi tuleb puhastada enne kanalisatsiooni juhtimist lokaalses
puhastusseadmes.
Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning
hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel. Detailplaneeringus on
ette nähtud olemasoleva magistraalsoojustorustiku
ümbertõstmine.
Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tööprojektidega
ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste
tingimuste alusel.
Hoonete rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid
kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei
põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Planeeritavate hoonete tehniliste lahenduste kavandamisel
tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.
Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis
määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatava
tegevusega ei ohustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu
elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi
kumulatiivseid mõjusid.
3) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee,
pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Detailplaneeringu elluviimisel ning äri- ja eluhoonete
ehitamise tulemusel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev
müra ja õhusaaste, kuid tegemist on juba tiheda liiklusega
piirkonnaga. Planeeringualale on kavandatud 258 parkimiskohta.
Müratasemeid on planeeringu lähialal hinnatud
Jõe tänava ääres Ahtri tänava pool
(Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal, 2008) ja Tuukri
tänava ääres (Tervisekaitseinspektsioon, 2006).
Müraprognoosist selgub, et kõrgeimad müratasemed
mõjuvad planeeritavate hoonete Jõe tänava poolsetele
fassaadidele. Peamiseks müraallikaks on autoliiklus. Ala keskele
avanevatel fassaadidel on müratasemed oluliselt madalamad.
Välismüra kriitilised tasemed ei ole Jõe tänava
ääres ületatud. Liiklusmüra taseme hindamisel on arvestatud
ka perspektiivset Põhjaväila, millega planeeringuala piirneb.
Planeeringus on eeldatud, et pärast Põhjaväila
väljaehitamist väheneb liikluskoormus Tuukri tänaval oluliselt.
Tulenevalt kõrgest liiklusmüra tasemest, tuleb hoone
projekteerimisel rakendada standardi EVS 842:2003 ,,Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ meetmeid. Lisaks on
planeeringus ette nähtud, et magamistubasid võimalusel mitte
kavandada Jõe tänava poole.
Eespool nimetatud geoloogia aruannete
järgi on planeeringualal tehtud pinnase ja pinnasevee reostusuuringud ning
tuvastatud, et pliisisaldus ületab pinnases elamualale lubatud piirnormi.
Planeeringuala arengut arvestades ei ole reostus kohapeal tekkinud, vaid on toodud
koos täitepinnasega. Täitepinnase all olev looduslik pinnas on puhas.
Naftaproduktide ega fenoolide reostust uuring ei tuvastanud. Reostunud
täitepinnas eemaldatakse ehituste alt. Eemaldatava pinnase edasiseks
käitlemiseks tuleb võtta proovid pliisisalduse
määramiseks. Juhul, kui pliisisaldus on elamumaale lubatust suurem,
võib pinnast kasutada vaid tööstusmaal.
Planeeritavast bensiinitanklast tuleneva
võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks tuleb järgida
nõudeid kütusemahuti käitlemisele - juhtida sademevesi
läbi õlipüüduriga varustatud puhasti, mahutid ja seadmed
peavad olema lekkekindlad, lekke korral peab olema võimalik reostuse
leviku tõkestamine ja vastavate seadmete olemasolu jne.
Kuna planeeritavale hoonele on kavandatud kaks maa-alust
parkimiskorrust, on planeeringus koostatud hüdrogeoloogiline
eksperthinnang (AS Maves, 2009). Selles on järeldatud, et kavandatava
tegevusega survelist põhjaveekihti ei avata ja rajatavasse
süvendisse survelise põhjavee juurdevool on
ebatõenäoline. Eksperthinnangu järgi on pinnase- ja
põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest paksude savikate
kihtidega kaitstud.
Planeeringualal tehtud radooniuuringu
(Radoonitõrjekeskus, 2011) kohaselt paikneb ala kõrge
radooniriski alal, mille piires jääb radoonisisaldus
pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridest välja
(>50 kBq/m3). Seetõttu arvestatakse hoonete
projekteerimisel radoonikaitsega, kasutatakse vundamendi tuulutust ja head
ventilatsiooni.
Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase
kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib
esineda hoonete ehitamisel. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb arvestada
alale planeeritavate ja naabruses paiknevate elamutega ning mitte kasutada
liigselt häirivat valgustust ega reklaami. Suuremas koguses
jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, äri- ja eluhoonetes
tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on
ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri
2011 määrusele nr 28 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“.
4) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkusest.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus äri-
ja eluhoonete rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja
ohutusnõudeid.
Kuna detailplaneeringuga on alale kavandatud bensiinijaam,
on tehtud riski hindamine (OÜ NorConsult, 2009). Riski hindamise
eesmärgiks oli tuvastada ohte ning anda hinnang kavandatava bensiinijaama
töö ja hoolduse käigus kütuse mahavoolamise tõttu
inimestele, keskkonnale ja materiaalsetele väärtustele tekkivatele
riskidele.
Bensiinijaam peab vastama kõikidele tuleohutuse
nõuetele ning ette on nähtud kõik abinõud, mis
välistavad kütuse sattumist keskkonda. Bensiinijaamas on maa-alused
mahutid ning mahutite ümber betoonist kest, et vältida bensiini
valgumist pinnasesse. Kõikidel mahutitel on topeltpõhi ja luuk
visuaalseks kontrollimiseks. Kütusemahutitel on nii manuaalsed kui
automaatsed seiresüsteemid. Kütusemahutid ühendatakse gaasi
tagasivoolusüsteemiga, mis võimaldab gaasil mahutitest
tsisternautosse kütuse laadimise ajal tagasi voolata. Bensiini lekkimise
korral püsib mahavalgunud aine bensiinijaama territooriumil ning juhitakse
äravoolusüsteemi kaudu nafta settepaaki.
Riski hindamise tulemused näitavad, et kõikidel
tuvastatud ohtudel on vastuvõetav riskiaste nii inimestele, keskkonnale
kui materiaalsetele väärtustele. Riskihinnangus on toodud ka
abinõud tuvastatud riskide vähendamiseks.
5) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000
võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.
Detailplaneeringualal ega
kontaktvööndis ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustiku alasid, mistõttu ei avalda planeeringuga kavandatav
tegevus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega kaitstavatele
loodusobjektidele.
Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul
detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline
keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Tuukri, Jõe ja Karu
tänavate vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamisel vajalik
läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|