Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2012. aasta tööaruanne
Tallinna Linnavolikogu 04.04.2013 otsus number 44
Redaktsiooni kehtivus:04.04.2013 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

4. aprill 2013 nr 44

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2012. aasta tööaruanne

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 7 ja Tallinna põhimääruse § 32 lg 3 alusel ning tutvunud Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2012. aasta tööaruandega

 

 

     

1. Võtta juurdelisatud revisjonikomisjoni 2012. aasta tööaruanne teadmiseks.

2. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


 

Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2013
otsuse nr 44
LISA

 

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2012. aasta tööaruanne

 

 

 

     

1. Komisjoni liikmed ja komisjoni tööst osavõtmine

1.1 Toimunud koosolekud

2012. aastal toimus 12 revisjonikomisjoni koosolekut, sh üks erakorraline ja 11 korralist koosolekut.

1.2 Revisjonikomisjoni koosseis 01.01.-31.12.2012

Revisjonikomisjoni esimees oli Madis Kübar (alates 05.05.2011), aseesimees oli Leonid Mihhailov (alates 10.12.2009) ning komisjoni liikmed olid Enn-Toivo Annuk, Helge Hallika (kuni 27.04.2012), Kalev Kallemets (alates 03.05.2012), Lauri Laats, Kalle Mihkels (kuni 12.06.2012, alates 20.09.2012), Mart Nutt (kuni 15.05.2012), Kaupo Nõlvak, Jüri Pihl, Ants Pilving, Toomas Sepp, Ain Seppik ja Reet Trei (alates 14.06.2012).

1.3 Revisjonikomisjoni koosolekutest osavõtt 01.01.-31.12.2012

Revisjonikomisjoni liikme nimi

Osalemisi

Koosolekuid

Osalusprotsent

Kuuluvuse aeg

Madis Kübar

9

12

75

Alates 05.05.2011

Leonid Mihhailov

11

12

91,67

Alates 10.12.2009

Enn-Toivo Annuk

12

12

100

Alates 28.01.2010

Helge Hallika

2

3

66,67

05.05.2011-27.04.2012

Kalev Kallemets

3

9

33,33

Alates 03.05.2012

Lauri Laats

6

12

50

Alates 05.05.2011

Kalle Mihkels

6

11

54,55

10.12.2009-12.06.2012, alates 20.09.2012

Mart Nutt

2

4

50

05.05.2011-15.05.2012

Kaupo Nõlvak

5

12

41,67

Alates 05.05.2011

Jüri Pihl

7

12

58,33

Alates 20.10.2011

Ants Pilving

10

12

83,33

Alates 10.12.2009

Toomas Sepp

12

12

100

Alates 10.12.2009

Ain Seppik

8

12

66,67

Alates 05.05.2011

Reet Trei

4

5

80

Alates 14.06.2012

2. Revisjonikomisjonis läbivaadatud teemad

Revisjonikomisjoni 12 koosolekul oli arutlusel kokku 35 päevakorrapunkti, mille kohta võeti vastu 10 revisjonikomisjoni otsust ja Tallinna Linnavolikogule esitati 11 otsuse eelnõu ning revisjonikomisjoni arvamus Tallinna linna 2011. aasta majandusaasta konsolideeritud aruande kohta.

Tallinna Linnavolikogu kinnitas 23.02.2012 otsusega nr 30 revisjonikomisjoni 2012. aasta kontrollimiste plaani, mis sisaldas 12 kontrolliülesannet. Lisaks otsustati 21. mai 2013 revisjonikomisjoni koosolekul 2012. aasta kontrollimiste plaani lisada teema „Tallinna Korteriühistute Liidule linnaeelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kontroll perioodil 2008-2011”. Revisjonikomisjoni 2011. aasta tööaruandes on välja toodud, et seoses Riigikogu valimistega tekkis 1,5 kuu pikkune paus revisjonikomisjoni töös, mis piiras revisjonikomisjoni 2011. aasta kontrolliülesannete täitmist ning ladusat tööd. 2012. aasta esimesel poolaastal tegeleti eelmise aasta kontrollülesannete lõpetamisega ja täideti viis 2011. aasta kontrollülesannet, mille puhul revisjonikomisjon esitas eelnõud Tallinna Linnavolikogu otsuse tegemiseks. 2012. aasta kontrollülesannetest täideti täielikult neli, ülejäänud olid töös ja üks ülesanne tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsusega nr 21.

2.1 Revisjonikomisjon esitas 2011. aasta kontrollülesannetest järgmised eelnõud Tallinna Linnavolikogu otsuse tegemiseks:

2.1.1 Linnavalitsuse ning linnaosavalitsuste reservfondide kasutamine aastatel 2009-2010

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, kuidas on reservfondist raha eraldamisel kinni peetud kehtivast „Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korrast” (Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 määruse nr 6 lisa; edaspidi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord) ja kas eraldatud raha on kasutatud sihipäraselt. Selgitada, kas reservfondist raha taotlemise ja eraldamise menetlemine ning vormistamine on vastavuses sätestatud korrale. Kontrollida reservfondist rahade väljamaksmisel, kuid tegevuse mittetoimumisel, rahade tagastust reservfondi.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnakantseleis, Tallinna Kesklinna Valitsuses, Kristiine Linnaosa Valitsuses, Nõmme Linnaosa Valitsuses, Pirita Linnaosa Valitsuses ja Põhja-Tallinna Valitsuses ajavahemikul 3. juunist kuni 8. septembrini 2011.

Tallinna linna 2009. aasta eelarves kavandati reservfondi suuruseks 37 870 000 krooni, millest 25 000 000 krooni oli linnavalitsuse ja 12 870 000 krooni linnaosavalitsuste reservfond, mida muudeti lisaeelarvetega. 2009. aasta lõplik reservfond oli 39 619 000 krooni, mis moodustas reservfondi suuruseks vastavalt linnavalitsuses 31 495 000 krooni ja linnaosavalitsustes 7 919 000 krooni. Linna 2010. aasta eelarves kavandati linna reservfondi vahendeid 30 340 000 krooni, millest 25 000 000 krooni oli linnavalitsuse ja 5 340 000 krooni linnaosa valitsuste reservfondid, mida muudeti lisaeelarvetega. 2010. aasta lõplik reservfondi suurus oli 93 050 000 krooni, millest linnavalitsuse reservfond oli 61 820 000 krooni ja linnaosavalitsuste reservfond kokku 4 526 000 krooni.

Tallinna Linnakantseleis läbiviidud kontrollitulemuste põhjal on kontrollijad seisukohal, et Eesti Juristide Liidu Tallinna Üliõpilaste Õigusbüroo tegevuse toetamise kulud 2009. aastal summas 60 000 krooni oleksid pidanud kajastuma linnaeelarves. Linnakantselei selgituste järgi lisati 2010. aastal analoogsed planeeritavad kulutused linnaeelarvesse. Tallinna Linnavalitsuse 02.12.2009 korraldusega nr 1997-k eraldati Tallinna veebilehe arendamise kulude katteks reservfondist 600 000 krooni. Kontrollijad on seisukohal, et antud eraldist ei ole kasutatud sihipäraselt, reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra p 9.5 kohaselt.

Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2010 korraldusega nr 301-k on reservfondist eraldatud summad seoses trahvi tasumisega haldusasja nr 3-09-494 täitmata jätmise tõttu (100 000 krooni) ja 12.05.2010 korraldusega nr 783-k on reservfondist tehtud eraldis korduva trahvi tasumiseks eelneva haldusasja täitmata jätmise tõttu (100 000 krooni), kokku 200 000 krooni. Haldusasja nr 3-02-18 täitmata jätmisega on samuti tegemist trahviga, mille tasumiseks on 08.09.2010 korraldusega nr 1347-k eraldatud vahendeid 100 000 krooni. Linnakantselei selgituste alusel puuduvad Eesti Vabariigi arhiivides andmed ümberasujatele kompensatsiooni maksmise kohta. Sellest tulenevalt on Tallinna Linnavaraamet kohustatud pöörduma hüvitise maksmise fakti kontrollimiseks välismaal asuvate arhiivide poole. Kontrollijad jõudsid järeldusele, et kirjeldatud toimingud ja päringud oleks tulnud teha kohtumenetluse käigus, mitte pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel on võimalik kohtult taotleda kohtuotsuse täitmise tähtaja pikendamist. Kontrollijate seisukoht on, et suurte trahvide maksmise oleks saanud ära hoida.

Tallinna Kesklinna Valitsuses puudusid paljude rahastamisdokumentide juurest taotlused, lepingud ja aruanded. Kui osa dokumente (taotlused ja aruanded) kontrolli käigus esitati, siis olid need allkirjastatud digitaalselt tagantjärele (seisuga 14.07.2011). Kontrolli käigus esitatud aruannetel puudusid linnaosavalitsuse ametniku poolt kontrollimise kuupäevad, kontrollija allkirjad ja kontrolli tulemus. Paljudel juhtudel oli näidislepingu vormi olulised punktid muudetud või välja jäetud. Kontrollijad teevad ettepaneku edaspidiselt lähtuda reservfondist eraldiste tegemisel korrast, kus eraõiguslike juriidiliste isikutega sõlmitud lepingus kajastatakse eraldise kasutamise ja aruande esitamise kohustus.

Nõmme Linnaosa Valitsuses esitatud taotlused reservfondist rahastamiseks olid korrektselt vormistatud, põhjendatud selgitustega. Reservfondist tehtud eraldised olid kõik vormistatud linnaosa vanema korraldustega ja kooskõlastatud linnaosa halduskoguga. Toetuste osas kolmandate isikutega oli vormistatud toetuse kasutamise lepingud vastavalt kinnitatud näidislepingu vormile. Kõikidele lepinguga vormistatud rahastamiste kohta oli esitatud nõuetekohane rahade kasutamise aruanne.

Pirita Linnaosa Valitsus eraldas Eesti Võrkpalli Föderatsioonile raamatu „Võrkpalli lugemik” väljaandmisega seotud kulude katmiseks linnaosa reservfondist 3000 krooni (linnaosa vanema 13.02.2009 korraldus nr 1-2/10), Pirita Spordiklubile laste talilaagrite korraldamiseks 15 000 krooni (linnaosa vanema 20.02.2009 korraldus nr 1-2/12) ning suvel toimuvate laste laagrite korraldamisega seotud kulude katmiseks 15 705 krooni (linnaosa vanema 04.06.2009 korraldus nr 1-2/68). Nimetatud eraldiste puhul puudusid taotlused, kalkulatsioonid ja aruanded. Reservfondist eraldiste tegemiseks puudusid taotlused ja aruanded: MTÜ Pirita Jalgpalliklubi Reliikvia jalgpallivarustuse soetamiseks ja Eesti jalgpalli meistrivõistluste liiga võistlustel osalusega seotud kulude katteks 13 050 krooni (linnaosa vanema 09.02.2010 korraldus nr 1-2/17), MTÜ Spordiklubi FC Levadia noorte treeningute ja FC Levadia naiskonna toetamiseks 30 000 krooni (linnaosa vanema 12.04.2010 korraldus nr 1-2/45). Pirita Linnaosa Valitsuses oli korraldatud 2009. ja 2010. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva kontserte Rahvusooperis Estonia. Kuna need üritused on kujunenud iga-aastasteks, siis kontrollijad tegid ettepaneku lisada kulutused linnaosa valitsuse eelarvesse.

Kontrollimise tulemusel selgus, et linnaosade valitsused kasutavad erinevaid dokumentide vorme. Reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra punkti 8.1 alusel tuleb esitada taotlus raha eraldamiseks. Reservfondist raha taotlemiseks näidisvorm puudub, kuid kasutatakse peamiselt Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007 määrusega nr 15 kehtestatud mittetulundustegevuseks ettenähtud vahendite eraldamise toetuse taotluse vormi.

Reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra punkti 11.1 järgi tuleb koostada leping juhul, kui vahendid eraldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, võttes aluseks linnasekretäri poolt kinnitatud näidislepingu (kinnitatud Tallinna linnasekretäri 24.09.2006 käskkirjaga nr PO-3/565). Samas kasutavad osad linnaosade valitsused (näiteks Põhja-Tallinna Valitsus) Tallinna Linnavalitsuse 29.11.2006 määrusega nr 91 kehtestatud mittetulundustegevuseks antud toetuse kasutamise lepingu vormi. Korra punktis 11.1 viidatud näidislepingu punkt 3.2 kohustab esitama aruande eraldise kasutamise kulude kohta. Linnaosade valitsused kasutavad Tallinna Linnavalitsuse 10.04.2002 määrusega nr 37 mittetulundustegevuseks taotletava toetuse kasutamise aruande vormi. Põhja-Tallinna Valitsus kasutab lisaks Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja 30.01.2006 käskkirjaga nr 12 kehtestatud näidisvormi.

Kontrollijad on seisukohal, et raha on kasutatud kontrollitud linnaosade valitsustes üldjuhul sihipäraselt, kuid dokumentide vormistamise osas ei järgita kehtestatud korda. Samuti puudub kord dokumentide arhiveerimise osas (dokumentide komplekteeritus). Algdokumendil tuleks näidata või viidata, missuguses elektroonilises registris on lisadokumendid registreeritud, registreerimise kuupäev ja number.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et Tallinna Linnakantseleis, Tallinna Kesklinna, Pirita Linnaosa ja Põhja-Tallinna Valitsuses esines puudusi linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra täitmisel. Kontrollitud asutustel järgida „Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda” ning nõuda toetuste saajatelt kõiki ettenähtud dokumente. Kontrollitud asutustel tagada, et reservfondi vahendeid ei kasutataks iga-aastaste ürituste rahastamiseks ning võimalusel lisada iga-aastased kulud linnaeelarvesse. Märgiti, et Tallinna Linnakantselei on kasutanud eraldisi mittesihtotstarbeliselt. Tallinna Linnavalitsusel tagada ühtsed alused näidisvormide (taotlus, aruanne) kasutamiseks. Juhtida linnaosade halduskogude tähelepanu vajadusele teostada regulaarset kontrolli linnaosa reservfondi kasutamise üle.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 22.03.2012 otsus nr 39 „Linnavalitsuse ning linnaosavalitsuste reservfondide kasutamine aastatel 2009-2010”.

2.1.2 SA Tallinna Televisioon ja Solarise keskuse vahelise rendilepingu õiguspärasus ja otstarbekus (sh vastavus turuhinnale)

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, kas SA Tallinna Televisioon ja AS-i Solarise Keskus vahel sõlmitud rendilepingud on sõlmitud vastavalt seadustele õiguspäraselt ning linna huvidest lähtuvalt (sh rendihinna vastavus turuhindadele).

Kontroll viidi läbi SA-s Tallinna Televisioon ajavahemikul 31. augustist kuni 31. oktoobrini 2011.

SA Tallinna Televisioon on sõlminud AS-iga Solarise Keskus kaks büroopinna üürilepingut. Lepingute sõlmimiseks uuriti ja küsiti pakkumisi erinevate äriruumi üüripindade kohta. Erinevate kinnisvarabüroode andmetel oli Tallinna kesklinnas büroopindade keskmine ruutmeetrihind 160-190 kr/m2 kohta. SA Tallinna Televisioon sõlmis 23. veebruaril 2010 Pressikeskuse büroopinna üürilepingu AS-iga Solarise Keskus. Üürileping on sõlmitud tähtajaga viis aastat ning üüripinna suuruseks on 183,4 m2. Üüritasu suuruseks on 368 krooni (millele lisandub käibemaks) üüripinna ühe ruutmeetri kohta kalendrikuus.

21.07.2010 sõlmiti AS-i Solarise Keskus ja SA Tallinna Televisioon vahel Televisiooni büroopinna üürileping tähtajaga viis aastat. Üüripinna suuruseks on 364,86 m2. Üüritasu suuruseks on 416 krooni (millele lisandub käibemaks) üüripinna ühe ruutmeetri kohta kalendrikuus.

Kontrollijad tuvastasid, et mõlema üürilepingu puhul on üürihind keskmisest turuhinnast kõrgem, kuid kontrollitava selgituste kohaselt oli nimetatud üüripindade üürilevõtmise üheks oluliseks tingimuseks ruumide eelnev täielik valmisehitatus ja vastavus teleülekannetele kehtestatud eritingimustele ning üürileandja kohustus hoida üüripindu nõuetele vastavas seisukorras kogu üürilepingu kehtivuse aja. Lepingud on sõlmitud vastavalt seadustele õiguspäraselt. Kontrollijad juhivad tähelepanu televisiooni büroopinna üürilepingu sättele, mille järgi maksab sihtasutus üürileandjale leppetrahvi lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral olenemata ülesütlemise põhjusest ning selle sätte rakendamine võib linnale edaspidi kaasa tuua täiendavaid rahalisi kulutusi.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et televisiooni büroopinna üürilepingus on sätestatud leppetrahv lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral, mis võib tekitada linnale täiendavaid rahalisi kohustusi.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 05.04.2012 otsus nr 49 „SA Tallinna Televisioon ja Solarise keskuse vahelise rendilepingu õiguspärasus ja otstarbekus (sh vastavus turuhinnale)”.

2.1.3 Tallinna linna 2008., 2009. ja 2010. aasta meediakulude ja avalikeks suheteks ettenähtud vahendite kasutamise otstarbekuse ning linnaosade ajalehtede rahastamise majandusliku põhjendatuse kontroll

Kontrolli eesmärk oli saada ülevaade ajavahemiku 2008-2010 eelarve kasutamisest meediakuludele ning sellest, kas vahendeid oli kasutatud otstarbekalt. Samuti huvitas kontrollijaid, kas asutustes on viidud läbi riigihankeid ning kas sõlmitud lepingud vastavad kehtestatud õigusaktidele. Analüüsiti linnaosade lehti.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnakantseleis, Tallinna Ettevõtlusametis, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis, Tallinna Kesklinna Valitsuses, Põhja-Tallinna Valitsuses ja Pirita Linnaosa Valitsuses ajavahemikul 15. septembrist kuni 19. detsembrini 2011.

Kontrollimisel selgus, et kontrollitavatel asutustel ei ole eraldi eelarve artiklit nimetusega „meediakulud ja avalikud suhted”. Asutuste kontrollimisel lähtuti kuludest, mida koostöös kontrollijad ja asutused hindasid meediakuludeks. Eelarvete mahud kontrollitavates asutustes olid väga erinevad, samuti sellest lähtuvalt ka jaotused.

Tallinna Linnakantselei 2008. aasta eelarve oli 26 812 000 krooni, täitmine 22 384 000 krooni, 2009. aasta eelarve 27 982 000 krooni, täitmine 27 981 000 krooni ja 2010. aasta eelarve 24 105 000 krooni, täitmine 22 386 000 krooni. Kontrollijad on seisukohal, et asutuse poolt meediakulutusteks ja avalikeks suheteks kontrolliperioodil sõlmitud lepingud ja riigihangetega seotud dokumentatsioon olid koostatud õigusaktidest tuleneva korra alusel ning linna huvid olid kaitstud, puudusi ei tuvastatud. Dokumentatsioon oli korrektselt arhiveeritud. Eelarvelisi vahendeid oli kasutatud eesmärgipäraselt ja otstarbekalt.

Tallinna Ettevõtlusameti kulud, mida võib koondada üldnimetuse „meediakulud” alla, on ettevõtluse arendamise osakonnal, turismiosakonnal ning hinna ja tarbijakaitse teenistusel. Kontrollijad on seisukohal, et ametis ajavahemikul 2008-2009 meediakulude raames läbi viidud riigihangete dokumentatsioon ja lepingud olid koostatud õigusaktidest tulenevate nõuete alusel, puudusi ei tuvastatud. Materjalid olid korralikult arhiveeritud. Eelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja eesmärgipäraselt.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 2008. aasta info- ja PR-kulude eelarve oli kokku 632 001 krooni, täitmine 499 345 krooni, sh meediakulud 346 255 krooni. 2009. aasta eelarve oli 509 999 krooni, täitmine 482 411 krooni, sh meediakulud 427 916 krooni ning 2010. aasta eelarve oli 304 472 krooni, täitmine 303 259 krooni, sh meediakulud 282 580 krooni. Omatulu raamatute müügist on saadud 2008. aastal 16 105 krooni, 2009. aastal 43 448 krooni ja 2010. aastal 43 364 krooni. Kontrollijad tuvastasid, et riigihankeid ei olnud kontrollteema raames läbi viidud. Sõlmitud lepingud olid koostatud ettenähtud korras. Ajavahemikul 2008-2010 väljaantud trükised on kvaliteetsed. Eelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja säästlikult. Dokumentatsioon oli arhiveeritud korrektselt. Edaspidi soovitavad kontrollijad ametil teenuste tellimisel (näiteks artiklite kirjutamine, pildistamine, hinnangute andmine jm) sõlmida nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikutega lepingud, et tagada sellega linna ning ameti huvide kaitsmine.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 2008. aasta eelarve oli 415 000,32 krooni, täitmine 415 143,46 krooni, 2009. aasta eelarve 510 000,96 krooni, täitmine 409 359,95 krooni ja 2010. aasta eelarve 463 400,36 krooni, täitmine 437 551,16 krooni. Omatulu ei olnud. Kontrollijad tuvastasid, et aastatel 2008 ja 2009 viidi läbi riigihangete lihtmenetlused „Ajalehe Kesklinna Sõnumid kirjastamine ja levitamine”, mida oleks olnud otstarbekas jätkata ka 2010. aastal. 2010. aastal piirdus ajalehe väljaandmine riigihanke lihtmenetlusega, mille eesmärk oli lehe väljaandmine, mitte levitamine. Otstarbekas oleks olnud asutuse haldussuutlikkuse jt ressursside kokkuhoiu eesmärgil läbi viia riigihanke lihtmenetlus ajalehe kirjastamine ja levitamine samaaegselt. Kontrollijad on seisukohal, et eelarvelisi vahendeid kasutati linnaosas eesmärgipäraselt. Kõik esitatud riigihanked ja lepingud olid koostatud õigusaktidest tulenevate nõuete alusel, puudusi ei tuvastatud. Teenuste tellimisel oli eelnevalt võetud kolm või enam hinnapakkumist. Dokumendid olid eeskujulikult arhiveeritud.

Põhja-Tallinna Valitsuse 2008. aasta info- ja PR-teenuste kulude eelarve oli 472 000 krooni, täitmine 469 401 krooni, 2009. aasta eelarve 511 272 krooni, täitmine 534 679 krooni ja 2010. aasta eelarve 467 280 krooni, täitmine 413 956 krooni. Omatulu 2008. aasta eelarve oli 60 000 krooni, täitmine 63 027 krooni, 2009. aasta eelarve 40 000 krooni, täitmine 44 020 krooni ja 2010. aasta eelarve 50 000 krooni, täitmine 43 590 krooni. Kontrollijad tuvastasid, et kontrolliperioodil läbi viidud riigihangete dokumentatsioon oli puudulik ning esines hanke- ja lepingutingimuste rikkumisi. Olemasolevad hankedokumendid olid halvasti arhiveeritud. Raamatupidamise dokumentatsioon oli eeskujulikult arhiveeritud. Eelarve kulutusi on tehtud arvete tasumiseks, kuid kasutamine on olnud teatud juhtumitel mitteotstarbeline ning ei ole põhjendatud.

Pirita Linnaosa Valitsuse info- ja PR-teenuste 2008. aasta eelarve oli 236 000 krooni, täitmine 219 665,25 krooni, 2009. aasta eelarve 178 000 krooni, täitmine 167 963 krooni ja 2010. aasta eelarve 154 405 krooni, täitmine 157 137,28 krooni. Omatulu 2008. aasta eelarve oli 190 000 krooni, täitmine 197 141 krooni, 2009. aasta eelarve 164 000 krooni, täitmine 159 483 krooni ja 2010. aasta eelarve 188 000 krooni, täitmine 189 728 krooni. Omatulu täitmine tekib Pirita lehes reklaami müügist. Riigihankeid Pirita Linnaosa Valitsuses kontrollitaval perioodil meediakulutuste raames ei olnud läbi viinud. Kontrollijad on seisukohal, et linnaosa kulutas kontrolliperioodil eelarvelisi vahendeid eesmärgipäraselt ja otstarbekalt. Lepingud olid sõlmitud seadusega ettenähtud korras.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et Tallinna Linnakantselei, Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Pirita Linnaosa Valitsus on meediakuludeks ja avalikeks suheteks eelarvelisi vahendeid kasutanud otstarbekalt. Märgiti, et Põhja-Tallinna Valitsuses oli kontrolliperioodil meediakulutusteks ja avalikeks suheteks läbiviidud riigihangete dokumentatsioon puudulik, esines hanke- ja lepingutingimuste rikkumisi ning dokumentide arhiveerimine oli ebakorrektne. Põhja-Tallinna Valitsusel tuleb edaspidi täita riigihangete läbiviimisel ettenähtud korda, dokumentatsioon ettenähtud korras registreerida ja arhiveerida, koolitada vastava valdkonna spetsialiste ja jälgida teenuste tellimisel põhjendatust. Märgiti, et Põhja-Tallinna Valitsus on asunud puudusi likvideerima.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 19.04.2012 otsus nr 58 „Tallinna linna 2008., 2009. ja 2010. aasta meediakulude ja avalikeks suheteks ettenähtud vahendite kasutamise otstarbekuse ning linnaosade ajalehtede rahastamise majandusliku põhjendatuse kontroll”.

2.1.4 Tallinna linnaeelarvest SA-le Tallinn 2011 2009. ja 2010. aastaks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kontroll

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, kuidas on kasutatud eelarvelisi vahendeid sihtasutuses, kas sõlmitud lepingud vastavad riigi ning linna õigusaktidele ja kas eelmise revisjonikomisjoni kontrolli käigus tehtud ettepanekud on täidetud.

Kontroll viidi läbi SA-s Tallinn 2011 ajavahemikul 14. oktoobrist kuni 14. detsembrini 2011.

Ajavahemikul 2009-2010 viidi läbi 19 hankemenetlust, millest üheksat kontrollis Riigihangete Amet.

2009. ja 2010. aastal sõlmitud töövõtulepingutes tuvastati kokku seitsmel juhul töölepingu tunnused (lepingud olid kontrolli toimumise ajaks lõppenud). Kaheksal juhul olid 2010. aastal töövõtulepingud sõlmitud tagantjärele. 2009. ja 2010. aastal sõlmitud töölepingutes, käsunduslepingutes ja ostu-müügilepingutes esines mõningaid vormistamise vigu, kuid lepingud olid sõlmitud vastavalt linna ja riigi õigusaktidele. Kontrollijad tegid ettepaneku olla dokumentide vormistamisel edaspidi hoolsamad.

Alates 2009. aastast on sihtasutuse eelarve projektipõhise eelarvestamise ja kuluarvestuse ülesehitusega. Sihtasutuse 2009. aasta eelarve oli kinnitatud sihtasutuse nõukogu 25.03.2009 protokollilise otsusega nr 11 mahus 47 559 000 krooni ning 2010. aasta eelarve võeti vastu sihtasutuse nõukogu 27.01.2010 protokollilise otsusega nr 19 mahus 72 317 000 krooni. Eelarve vahendeid oli kasutatud vastavalt kinnitatud eelarvele.

Sihtasutus ei olnud kehtestanud eraldi majanduskulude kasutamise korda. Juhatuse 15.04.2009 käskkirjaga nr 163 olid määratud töötajad, kellel oli õigus taotleda majanduskulude avanssi. Kontrollimisel selgus, et mõningatele koostatud avansi- ja majandusaruannetele lisatud algdokumendid ei vastanud raamatupidamise seadusega kehtestatud nõuetele. Näiteks puudusid majanduskulu aruande koostaja allkirjad, mis kinnitaksid majandustehingute toimumist. Mõningatel aruannetel puudusid vastutava raamatupidaja kinnitused (allkiri) või raamatupidamise kanne. Majanduskulu aruannete alusel oli tasutud selliseid kulusid, mida oleks võinud tasuda arve alusel läbi sihtasutuse pangakonto, mis välistaks suure sularaha käibe. Kontrollijad teevad ettepaneku edaspidi järgida dokumentide vormistamisel õigusaktidega kehtestatud nõudeid ning viia sularaha arveldused miinimumini.

Kontrollijad tutvusid valdava enamiku 2009. ja 2010. aasta lähetusaruannetega. Kontrollimise tulemusel tuvastati aruannete vormistamisel tehtud vigu. Kontrollijad tegid kindlaks, et lähetuses viibijatele oli hüvitatud lähetuskulud, kuid puudusid kulusid tõendavad dokumendid, lisatud kuludokumendid ei kajastanud kõiki tehtud kulutusi või puudus üldse lähetusaruanne. Kontrollijad ei nõustu kontrollitava asutuse antud vastustes esitatud väidetega, mille kohaselt põhjendatakse kuludokumentide puudumist asjaoluga, et lähetused vormistatakse tööandja kirjaliku otsusega, milles näidatakse vajalikud rekvisiidid ning lähetused on vormistatud vastavalt SA-s Tallinn 2011 kehtestatud õigusaktides sätestatud korrale ning lähetatu poolt esitatud kuluaruannetel kajastub lähetatu poolt tehtud kulutuste maht. Kontrollijad leiavad, et lähetusaruannetele tuleb lisada siiski lähetuses viibimise ajal tehtud kulutusi tõendavad dokumendid. Taoline nõue tuleneb Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjast, mis on kohustuslikud järgimiseks ka SA Tallinn 2011 ametnikele lähetuste vormistamisel. Kontrollijad teevad ettepaneku SA-s Tallinn 2011 edaspidi tõhustada kontrolli välislähetuste vormistamisel ja eeskirjades nõutud dokumentide lisamisel lähetusaruannetele.

Kontrollimisel tuvastati perioodil 01.01.2009-31.12.2010 mitmeid puudujääke raamatupidamise sise-eeskirja täitmisel. Sihtasutusel puudus sel perioodil sularahatehingute tegemise ja kajastamise kord. Ei olnud kehtestatud kassas oleva sularaha limiiti ning sularahakassa inventeerimise korda. Teostamata olid ootamatud sularahainventuurid vähemalt kaks kord aastas (raamatupidamise sise-eeskirja punkt 11.2.1). Kontrollimisel selgus, et sularaha vastuvõtmise kviitungite kasutamist ei kontrollitud. Neid ei ole inventeeritud, samuti ei kontrollitud tagastatud ning tagastamata kviitungite arvu õigsust. Sihtasutuse selgituse alusel on sihtasutuses alates 2011. aastast kehtestatud sularahatehingute tegemise ja kajastamise kord.

Kontrollimisel selgus, et revisjonikomisjoni 20. aprilli 2009 revisjoniaktis nr 1/2009 ettepanek välja töötada suveniiride ja meenete soetamise terviklik kontseptsioon, mis lähtuks püstitatud eesmärkidest ja ideedest, omaks terviklikku nägemust ning mille realiseerimisel peetakse silmas otstarbekust ja seadusest tulenevaid muid nõudeid, ei olnud täidetud.

Sihtasutuse meeneid soetati müügiks ja reklaamtegevuseks, mis ei olnud sihtasutuse põhitegevus. Soetatud meeneid ei võetud arvele, vaid kanti otse kuludesse. Meenete kohta peeti bilansivälist arvestust. Bilansiväliste vahendite osas oleks tulnud teha inventuur seisuga 31.12 (vastavalt raamatupidamise seadusele), kuid 2009. aasta kohta puudub inventuur. 2010. aasta 31. detsembri seisuga esitati meenete jääkide kohta aruanne, kus oli ära toodud aasta jooksul ostetud ja müüdud ning turundusse antud meenete kogused. Aruandes puudus eelmise perioodi jääk. Kontrollijad on seisukohal, et meenete kui varude arvestuses esineb ebatäpsusi.

Mõningatel juhtudel ei vastanud majandustehingute kirjendamise ja väljamaksete tegemise aluseks olevad algdokumendid raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. Mitmetel arvetel puudusid juhatuse liikme kinnitused arve väljamaksmiseks. Perioodil 25.03.-30.06.2009 kehtestati sihtasutuse nõukogu otsusega kord, mille kohaselt pidi arvete kinnitajaks olema lisaks juhatuse liikme Mikko Fritze allkirjale veel nõukogu liikme Kaire Teniste allkiri, mis väga paljudel antud perioodi ostuarvetel puudus. 2009. aasta juulikuu ostuarveid oli tasutud suure hilinemisega.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et Tallinna linnaeelarvest SA-le Tallinn 2011 2009. ja 2010. aastaks eraldatud rahalisi vahendeid kasutati sihtotstarbeliselt. Märgiti, et lepingute vormistamisel tuvastati mõningaid vigu ning kontrolli käigus tehtud ettepanekuid on täitma hakatud. SA-l Tallinna Kultuurikatel järgida raamatupidamise sise-eeskirjade nõudeid ning tõhustada sisekontrolli ja olla hoolsamad dokumentide vormistamisel.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 14.06.2012 otsus nr 98 „Tallinna linnaeelarvest SA-le Tallinn 2011 2009. ja 2010. aastaks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kontroll”.

2.1.5 Tallinna linna ja linnaosade 2009. ja 2010. aastal sõlmitud linnaosa turgude ehitamiseks ja opereerimiseks sõlmitud lepingute kontroll

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade, kas Tallinna linna ja 1innaosade turgude ehitamiseks ja opereerimiseks sõlmitud lepingud vastavad linna ja riigi õigusaktidele ning kas on esinenud probleeme lepingute täitmisel.

Kontroll viidi läbi Kristiine Linnaosa Valitsuses, Pirita Linnaosa Valitsuses ja asutuses Nõmme Turg ajavahemikul 12. detsembrist kuni 13. jaanuarini 2012.

Kontrollimisel selgus, et Kristiine Linnaosa Valitsuses sõlmiti 2010. aastal üks rendileping OÜ-ga Ühinenud turud turutegevuse korraldamiseks Kotkapoja 2b haljasalal.

Kotkapoja 2b haljasalale ehitatud turu osas algatas Harju maavanem oma 02.11.2010 korraldusega järelevalve Tallinna Linnavalitsuse tegevuse seaduslikkuse kontrolliks. Harju Maavalitsuse 29.11.2010 kirjaga nr 1.3-3k/5038 esitati Tallinna Halduskohtusse protest Tallinna Kristiine linnaosa vanema 17.02.2010 korralduse nr 39 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse (asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2011) alusel rahuldati protest osaliselt. 04.05.2011 esitas Harju Maavalitsus oma kirjaga nr 1.3-3k/1969 apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule tühistada Halduskohtu 05.04.2011 kohtuotsus Harju maavanema protesti Tallinna Kristiine Linnaosa vanema 17.02.2010 korralduse nr 39 tühistamise nõudes rahuldamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samas esitas Tallinna Linnavalitsus 05.05.2011 kirjaga nr Õ-1/8381 apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse: tühistada Tallinna Halduskohtu 5.04.2011 otsus haldusasja osas, millega tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.09.2010 ehitusload nr 45675, 45676, 45677 ja 45680 ning teha uus otsus, millega jätta Harju maavanema protest rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2011 otsus haldusasja kohta: jätta Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonikaebus rahuldamata ja rahuldada Harju maavanema apellatsioonikaebus. Tallinna Linnavalitsus esitas 05.12.2011 kirjaga nr Õ-1/8381 kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Riigikohtu 13.03.2012 määrusega nr 3-7-1-3-602-11 jäeti Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Tulenevalt eelnevast jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus selles osas, millega tühistati Kristiine turule antud ehitusload trasside rajamiseks (vesi, kanalisatsioon, sademevesi, elekter).

Pirita linnaosas on 2010. aastal sõlmitud 3 lepingut, millega anti linnarajatis (nn turuplats) kaubandustegevuseks rendile. Lepingud on sõlmitud vastavalt linna ja riigi õigusaktidele. Lepingute täitmisel on esinenud viivitusi, mis on lahendatud jooksvalt.

Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatava asutuse Nõmme Turg kontrolli käigus selgus, et asutuses Nõmme Turg lepingute registreerimise ja arhiveerimise alus või kord puudus. Nõmme Turu direktor selgitas antud olukorda vastava spetsialisti puudumisega. Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatava asutuse Nõmme Turg alla kuulusid kontrollimise perioodil järgmised turud: Nõmme turg, Lasnamäe turg ja Mustamäe turg. Alates 1. jaanuarist 2012 on hallatav asutus Nõmme Turg vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20.10.2011 otsusele nr 174 ümber korraldatud Tallinna Ettevõtlusameti hallatavaks asutuseks Tallinna Turud.

Nõmme turg sõlmis 2010. aastal projekteerimise ja ehitamise lepinguid 22, millest 4 lepingut, mis esitati kontrollijatele, ei olnud lisatud nimekirja. AS-iga HK HALL sõlmiti 10.12.2010 läbiviidud hanke tulemusel leping ajutise uisuplatsi käitamisteenuseks maksumusega 7 650 000 krooni, millele lisandus käibemaks (hankedokumentides 8 240 000 krooni, millele lisandub käibemaks). Antud summa jääb väljapoole lihtmenetlusega hanke piirmäärasid.

Ajavahemikul 2009-2010 sõlmis Nõmme turg 47 äriruumi üürilepingut, millest kontrolliti kõiki lepinguid, ja 37 hooldus- ja halduslepingut, millest kontrolliti 25 lepingut. Lepingute koostamisel ja arhiveerimisel tuvastati mitmeid hooletusvigu: lepingud ja lepinguga seotud dokumendid olid allkirjastamata või ilma kuupäevata, samuti olid allkirjastamata lepingute leheküljed.

Lasnamäe turu rajamiseks sõlmiti 2010. aastal kuus lepingut. Lepingutes tuvastati hooletusvigu, samuti olid mõnedel lepingutel puudu lepingus viidatud lisad. Kontrolli käigus dokumendid lisati.

Mustamäe turu rajamiseks sõlmiti 2010. aastal viis lepingut. Kontrollijad tuvastasid lepingutes hooletusvigu ning Ehituskorralduse OÜ-ga sõlmitud lepingu puhul ei viidud läbi ostumenetlust vastavalt Nõmme linnaosa vanem käskkirjale.

Tallinna Linnavalitsus andis teada, et alates 1. jaanuarist 2012 toimub Tallinna Turgude lepingute ja dokumentide koostamine ja vormistamine koostöös Tallinna Ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonnaga. Lisaks on koostamisel Tallinna Turgude dokumendihaldust reguleeriv sisekord ning peatselt plaanitakse luua Tallinna Turgude koosseisu töökoht, mille eesmärk on direktori juriidiline nõustamine ja asutuse asjaajamise korraldamine.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et Riigikohtu 13. märtsi 2012 määrusega jäeti Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonikaebus menetlusse võtmata ning jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2011 otsus osas, millega tühistati Kristiine turule antud ehitusload trasside rajamiseks. Märgiti, et hallatavas asutuses Nõmme turg ja Kristiine Linnaosa Valitsuses tuvastati lepingute sõlmimisel üksikuid hooletusvigu. Märgiti, et Pirita Linnaosa Valitsus on sõlminud lepingud vastavalt riigi ja Tallinna õigusaktidele. Hallataval asutusel Tallinna Turud (kuni 31.12.2011 Nõmme Turg) järgida hangete korraldamisel, dokumentide koostamisel ja arhiveerimisel kehtivaid riigi ja Tallinna õigusakte.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsus nr 107 „Tallinna linna ja linnaosade turgude ehitamiseks ja opereerimiseks 2009. ja 2010. aastal sõlmitud lepingute kontroll”.

2.2 Revisjonikomisjon esitas 2012. aasta kontrollülesannetest järgmised eelnõud Tallinna Linnavolikogu otsuse tegemiseks:

2.2.1 Tallinna Keskkonnaameti eelarve kasutamise ja lepingute täitmise kontroll alates 2010. aastast

Kontrolli eesmärk oli saada ülevaade Tallinna Keskkonnaameti 2010. ja 2011. aasta eelarvest ja selle sihtotstarbelisest täitmisest, jäätmehoolduse korraldamisest ning sellega seonduvate riigihangete läbiviimisest Tallinna Keskkonnaametis ning Tallinna linna omandis olevate kalmistute haldamisest ja kasutamisest.

Kontroll viidi läbi Tallinna Keskkonnaametis ja asutuses Tallinna Kalmistud ajavahemikul 7. märtsist kuni 30. aprillini 2012.

Tallinna Keskkonnaameti eelarve täitmise kontrollimisel võeti vaatluse alla 2010. ja 2011. aastal raamatupidamises teostatud toimingud. Kontrollimise tulemusel tuvastati mõlemal aastal Tallinna Keskkonnaameti haldusala täpsustatud omatulude prognoositud eelarve alatäitmine.

Riigieelarvest eraldatakse Tallinna Keskkonnaameti eelarvesse vahendid Sotsiaalkindlustusametilt (omasteta surnute matuse korraldamiseks Tallinna Keskkonnaameti esitatud kuluarvete alusel) ning Töötukassast (sotsiaalsete töökohtade palgatoetuseks). Tallinna Keskkonnaameti osalemisel teostatavatele ühekordsetele välisprojektidele on taotletud kaasrahastust välismaistest fondidest.

2010. aasta Tallinna Keskkonnaameti eelarves oli investeeringuteks planeeritud 1 134 046 eurot. 2011. aastal oli Tallinna Keskkonnaameti investeeringute eelarve 94 111 eurot, sellest kulutati 40 711 eurot.

Kontrollimisel tuvastati Tallinna Keskkonnaameti rahaliste vahendite kasutamine aastatel 2010 ja 2011 vastavalt kinnitatud eelarvele.

Tehti kindlaks, et Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Kalmistud ei ole kehtestanud asutusesisest lähetuste vormistamise korda, mistõttu lähetuste vormistamine toimub Tallinna linnapea 24. aprilli 2008. käskkirja nr PO-1/101 „Teenistus- ja töölähetuste ning lähetustulemuste vormistamine” alusel. Kõigi töötajate lähetused olid vormistatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga eelnevalt koostatud vormikohaste taotluste alusel. Kontrollimisel tõdeti, et esines olukordi, kus oli eiratud Tallinna linnapea ülalnimetatud käskkirjas sätestatud lähetuste vormistamise korda. Olulisemate kõrvalekalletena lähetuste vormistamisel tõid kontrollijad välja kulude arvestamise tekkepõhise kajastamise eiramise, lähetuskulude õiendite mittetähtaegse esitamise ning kulusid tõendavate dokumentide puudumise.

Sularahaga arveldamine toimub üksnes Tallinna Keskkonnaameti hallatavas asutuses Tallinna Kalmistud. Sularaha käitlemise korda reguleerivat õigusakti nimetatud asutuses kehtestatud ei ole. Perioodil 01.01.2010-31.12.2011 oli sularahakassa vaid sissemaksete kogumiseks matuseteenuste eest. Aastainventuuri seisuga 31.12.2010 ei ole teostatud, seisuga 31.12.2011 oli aastainventuur ametnike sõnade kohaselt läbi viidud, ent kontrollimisel vastavaid dokumente ei esitatud.

Kontrolli tulemusena tuvastati, et Tallinna Keskkonnaameti majandustehingute kirjendamise ja väljamaksete tegemise aluseks olevad algdokumendid vastasid raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele.

Kontrollülesandest lähtuvalt kontrolliti Tallinna Keskkonnaametis jäätmehoolduse korraldamist ja sellega seonduvaid riigihankemenetluse toiminguid.

Kontrollitaval perioodil 2010-2011 oli Tallinna Keskkonnaamet korraldanud jäätmekäitluseks 13 riigihanget. Kontrolli teostamisel analüüsiti põhjalikumalt kolmes Tallinna piirkonnas korraldatud riigihanget jäätmejaama teenuse ostmiseks ning riigihanget jäätmeteavituskampaania Prügihunt 2011 ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

Hankedokumentide kontrollimisel tehti kindlaks, et Tallinna Keskkonnaamet on koostanud riigihangete alusdokumendid õiguspäraselt, mis tähendab, et need vastavad riigihangete seaduses sätestatud nõuetele, ning on järginud seaduses sätestatud tähtaegu. Ühtlasi oli lepingute sõlmimisel järgitud pakkumiskutses esitatud lepingu eset ja kokkulepitud tasu määrasid.

Elanikelt kodumajapidamises tekkivate taaskasutatavate jäätmete vastuvõtu korraldamiseks on sõlmitud käsunduslepingud teenuse osutamiseks kolmes Tallinna piirkonnas, mis kehtivad kuni 30. maini 2014.

Kontrollimise tulemusena selgus, et viies Tallinna jäätmeveo piirkonnas on korraldatud jäätmeveo hankelepingute kehtivus lõppenud, mistõttu nendes piirkondades on tekkinud vabaturu olukord. Tekkinud olukord sunnib jäätmevaldajaid sõlmima ajutist tähtajatut jäätmeveolepingut firmaga, kes seni teostas jäätmevedu, või mõne muu vastava teenuse osutajaga. Ennetamaks edaspidi jäätmevaldajatele taolise määramatu olukorra võimalikku kujunemist, peab amet edaspidi alustama õigeaegselt riigihankemenetluse väljakuulutamise toimingutega.

Alates 1. jaanuarist 2011 jõustus Tallinna Linnavolikogu 6.05.2010 määrus nr 24, millega kehtestati Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri. Eeskirjades sätestatud regulatsioon kohustab kalmistu haldajat matmiskoha eraldamisel sõlmima matjaga matmiskoha kasutamise lepingu - kasutuslepingu. Ajavahemikul 01.01.-31.12.2011 on sõlmitud 26 561 lepingut, mis on ca 1/3 kogu eeldatavalt sõlmitavate lepingute arvust. Selline sõlmitud lepingute hulk annab tunnistust asutuse heast töökorraldusest eeskirja täitmisel ja kodanike teenindamisel.

Asutuse Tallinna Kalmistud tegevuse ja lepingute kontrollimisel ja analüüsimisel tehti kindlaks, et asutuse põhimäärus ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning puuduvad dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid (nt asjaajamiskord).

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Tallinna Keskkonnaametil: tõhustada kontrolli lähetuste vormistamisel ja jälgida õigusaktides nõutud dokumentide lisamist lähetusaruannetele; alustada edaspidi riigihankemenetluste korraldamisega tähtaegselt; ette valmistada ja esitada linnavolikogule õigusakti eelnõu, millega viiakse Tallinna Linnavolikogu 6.05.2010 määrusega kinnitatud Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri kooskõlla jõustunud kalmistuseadusega; kaaluda järgnevateks aastateks Tallinna kalmistute arengusuundi kavandava dokumendi koostamise algatamist; korraldada asutuse Tallinna Kalmistud põhimääruse vastavusse viimine kehtivate Tallinna linna õigusaktidega. Märgiti, et revisjoniaktis kirjeldatud puudusi hallatava asutuse Tallinna Kalmistud dokumendihalduse osas on asutud kõrvaldama.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 otsus nr 136 „Tallinna Keskkonnaameti eelarve kasutamise ja lepingute täitmise kontroll alates 2010. aastast”.

2.2.2 Eelarveliste vahendite kasutamine Iru Hooldekodus ajavahemikul 2009-2011

Kontrollimise eesmärk oli kontrollida ja saada ülevaade ajavahemiku 2009-2011 Iru Hooldekodu eelarve kasutamisest. Samuti huvitas kontrollijaid, millised olid asutuses läbi viidud riigihanked ning nende vastavus kehtestatud õigusaktidele, lisaks hooldekodus sõlmitud lepingute vastavus kehtestatud õigusaktidele.

Kontroll viidi läbi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis ja Iru Hooldekodus ajavahemikul 7. märtsist kuni 7. aprillini 2012.

Kontrollimisel selgus, et 2009. aasta täpsustatud eelarve oli 2 669 436,40 eurot, täitmine 2 601 418,46 eurot ja jääk 68 017,94 eurot. 2010. aasta täpsustatud eelarve oli 2 511 727,92 eurot, täitmine 2 482 259,69 eurot ja jääk 29 468,23 eurot. 2011. aasta täpsustatud eelarve oli 2 571 444 eurot, täitmine 2 544 458,28 eurot ja jääk 26 985,72 eurot. Eelarvelisi vahendeid on kasutatud säästlikult, otstarbekalt ja eesmärgipäraselt.

Kontrolliperioodil viidi läbi 6 riigihanget, mille läbiviijaks oli Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Riigihangete dokumentatsioonis, lepingutes ja üleandmis-vastuvõtmisaktides puudusi ei tuvastatud. Riigihangetega seotud kogu dokumentatsioon oli koostatud õigusaktidest tuleneva korra alusel. Esitatud dokumentatsioon oli arhiveeritud eeskujulikult.

Iru Hooldekodus tutvuti kõikide haldus-, hooldus-, liisingu-, majandus- ja müügilepingutega. Lepingud olid koostatud seaduspäraselt ning puudusi ei tuvastatud.

Välislähetuse dokumentatsioon oli koostatud ettenähtud korras. Kontrollijad soovitavad edaspidi välislähetuste tulemusaruannetes kirjeldada täpsemalt ja põhjalikumalt välislähetuse sisu ning tulemusi. Iru Hooldekodu kogu asjaajamise- ja haldusdokumentatsioon oli koostatud ja arhiveeritud eeskujulikult.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et Iru Hooldekodu on ajavahemikul 2009-2011 eelarvelisi vahendeid kasutanud säästlikult, otstarbekalt ja eesmärgipäraselt.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 otsus nr 135 „Eelarveliste vahendite kasutamine Iru Hooldekodus ajavahemikul 2009-2011”.

2.2.3 Tallinna Spordi- ja Noorsooameti eelarveliste vahendite kasutamise kontroll 2011. aastal

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade 2011. aasta eelarve sihtotstarbelisest kasutamisest, eelarve täitmise mahust ja eraldatud summade kasutamise otstarbekusest. Peamist tähelepanu pöörati Tallinna Spordi- ja Noorsooameti eelarve täitmisele, mittetulundustegevuseks antud toetuste vormistamisele ja sularaha kasutamise korraldamisele allasutustes. Kontrolliti sõlmitud lepingute vastavust kehtestatud õigusaktidele ning lepingute täitmise korrektsust.

Kontroll viidi läbi Tallinna Spordi- ja Noorsooametis ajavahemikul 7. maist kuni 29. juunini 2012.

Raamatupidamise korraldamisel lähtub amet Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja hallatavate asutuste raamatupidamise sise-eeskirjast, linnavalitsuse ja volikogu õigusaktidest, finantsalastest korraldustest ja juhenditest. Ametisiseste käskkirjadega on määratud eelarve vastutavad täitjad, välisprojektide töögruppide liikmed ja komisjonide liikmed inventuuride läbiviimiseks.

Majanduskulude dokumenteerimisel ja vormistamises puudusi ei tuvastatud.

Kontrollijad tutvusid enamiku 2011. aastal koostatud lähetusaruannetega. Kontrollimisel tehti kindlaks, et kõigi töötajate lähetused olid vormistatud ameti juhataja käskkirjaga eelnevalt koostatud vormikohaste taotluste alusel. Lähetusdokumentide kontrollimisel tõdeti, et dokumenteerimisel esines olukordi, kus oli eiratud linnapea käskkirjas sätestatud vormistamise korda: lähetustulemuste aruannete puudumine (Tallinna linnapea 24.04.2008 käskkiri nr PO-1/101 p 6); lähetusse sõitmise kuluarvete (reisifirmast sõidupiletid) kandmine kuludesse tehti varem, kui oli vormistatud lähetusse saatmise käskkiri ja isegi enne vastava lähetustaotluse esitamist; puudusid kuludokumendid või viide dokumentide asukoha kohta; projektide lähetuskulude õiendite juurest puudusid kuludokumendid (või nende koopiad), puudus ka viide nende asukoha kohta; sõidupiletite ostuarvetel puudusid andmed lähetuse kohta, mille juurde arve kuulub. Kuluarvete õigsuse tuvastamisest lähtuvalt on soovitav arvele märkida vähemalt lähetuse aluseks oleva käskkirja number.

Ameti hallatavates asutustes on kehtestatud sularaha käitlemise korrad. Asutustele on kehtestatud sise-eeskirjaga sularaha jääkide piirmäärad. Vastavalt kehtestatud sularaha käitlemise korrale on läbi viidud sularahakassade korralised inventuurid.

Ametis ja ameti hallatavates asutustes krediitkaarte ei ole.

Kontrollimisel tuvastati, et Tallinna Spordi- ja Noorsooameti sularaha käitlemine vastab kehtestatud õigusaktidele.

Majandustehingute kirjendamise ja väljamaksete tegemise aluseks olevate algdokumentide (edaspidi ostuarved) kontrollimisel tuvastati nende vastavus raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele.

Kontrolli käigus tutvuti ametis esitatud mittetulundusliku tegevuse toetamise taotluste, aruannete ja komisjonide protokollidega. Kõikide taotluste läbivaatamine ja taotluste toetamine või mittetoetamine oli vormistatud vastavalt kehtestatud korrale. Toetuste väljamaksmise aluseks olid ameti juhataja käskkirjad.

Noorsooprojektide toetuste vormistamise osas kontrollijatel märkusi ei ole.

Sporditoetuste vormistamise kontrollimise käigus tõdeti, et ei ole järgitud Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks toetuse andmise korra punkti 4 ja Tallinna linna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi põhimääruses (§ 4 „Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmekoguna ja toimikutena paberkandjal”) sätestatud vormistamise korda.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Tallinna Spordi- ja Noorsooametil: tõhustada kontrolli välislähetuste dokumentide koostamisel ja vormistamisel; jälgida mittetulundustegevuse toetuste kuludokumentide õigsust ja pöörata suuremat tähelepanu dokumentatsiooni vormistamisele; võimalusel vähendada sularaha väljamakseid ameti kassast. Märgiti, et Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on kontrolli käigus asunud puudusi likvideerima.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 otsus nr 169 „Tallinna Spordi- ja Noorsooameti eelarveliste vahendite kasutamise kontroll 2011. aastal”.

2.2.4 Lapsehoiuteenuse hüvitisega seotud aruandluse ja teenuse osutamiseks eraldatud eelarveliste vahendite kasutamise kontroll alates 2010. aastast

Kontrollimise eesmärk oli saada ülevaade ajavahemikul 2010-2011 eraldatud vahenditest lapsehoiuteenuse hüvitise maksmisel. Kas hüvitise maksmise aluseks olev õiguslik regulatsioon on piisav või vajab see täiendamist? Kuidas on korraldatud linnaosades taotluste läbivaatamine ja menetlusdokumentatsiooni kontrollimine?

Kontroll viidi läbi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis, Lasnamäe Linnaosa Valitsuses, Mustamäe Linnaosa Valitsuses, Nõmme Linnaosa Valitsuses ja Pirita Linnaosa Valitsuses 25. aprillist kuni 25 juunini 2012.

Kontrollimisel selgus, et 2010. aastal oli lapsehoiuteenuse hüvitamiseks linnaeelarves ette nähtud 8 500 000 krooni, täpsustatud eelarve 10 800 000 krooni, eraldis reservfondist 1 200 000 krooni, täitmine 12 467 353 krooni (sh reservfond) ja põhieelarve täitmine 11 267 477 krooni (ehk 720 123 eurot). 2011. aasta kinnitatud eelarve oli 543 249 eurot, täpsustatud eelarve 785 984 eurot (I lisaeelarvega saadi juurde 191 735 eurot, II lisaeelarvega 10 000 eurot ning reservfondist 41 000 eurot), täitmine 822 953 eurot (sh reservfond) ja põhieelarve täitmine 782 102 eurot. Eelarvelisi vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuses maksti 2010. aastal hüvitist kokku 110 974,81 eurot 221 lapsele. 2011. aastal maksti hüvitist 116 673,70 eurot 264 lapsele. Mustamäe Linnaosa Valitsuses maksti 2010. aastal hüvitist 95 397,15 eurot, (laste arvu ei ole võimalik tuvastada seoses uuele sotsiaalprogrammile üleminekuga). 2011. aastal maksti hüvitist kokku 92 049,1 eurot 210 lapsele. Nõmme Linnaosa Valitsuses maksti hüvitist 2010. aastal 2 309 360 krooni 262 lapsele ja 2011. aastal 146 605 eurot 320 lapsele. Pirita Linnaosa Valitsuses maksti hüvitist 2010. aastal kokku 879 669,96 krooni 503 lapsele ja 2011. aastal kokku 61 721,50 eurot 522 lapsele.

Alates 01.01.2011 viidi kõigi sotsiaaltoetuste arvestus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusalas üle eelmiselt SIS programmilt STAR programmile. Programmi STAR arendusega tegeleb Sotsiaalministeerium. Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse ja Tallinna Sotsiaal- ning Tervishoiuameti andmetel on probleeme esinenud STAR programmi aruandlustes ning ülelinnaliste ülekannete tegemisel. Programmi STAR arendusega ja vigade parandusega tegeleb Sotsiaalministeerium. Kontrollimisel selgus, et lapsehoiuteenuse hüvitiste väljamakseid on linnaosad kontrolliperioodil teostanud korrapäraselt. Sularaha väljamaksmist ei ole üheski linnaosas teostatud.

Linnaosades lapsehoiuteenuse hüvitise väljamaksmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 22.03.2007 määrus nr 8 „Lapsehoiuteenuse rahastamise kord”, mille alusel toimub linnaosades ettenähtud dokumentide nõudmine. Kontrollijad tuvastasid, et puudusi dokumentide nõudmisel esines Pirita Linnaosa Valitsuses ja üksikutel juhtumitel Nõmme Linnaosa Valitsuses. Kõik puudused on likvideeritud ning on tagatud ladus töökorraldus. Lasnamäe ja Mustamäe Linnaosa Valitsuses puudusi ei tuvastatud, tagatud oli ladus ja kiire töökorraldus.

Kontrollijad on seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu 22.03.2007 määrus nr 8 „Lapsehoiuteenuse rahastamise kord” vajab läbivaatamist. Oma ettepanekuid korra muutmiseks on teinud Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistus auditis nr 02-2009, finantsteenistus ja linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad. Kontrollijad tõid aktis välja mõningad tähelepanekud ja ettepanekud, mida tuleks edaspidi kaaluda ja vajadusel määruses rakendada.

Revisjonikomisjon võttis kontrollimise materjalid teadmiseks. Märgiti, et lapsehoiuteenuse hüvitise maksmise jätkamine Tallinna linna eelarvelistest vahenditest on vajalik ja otstarbekas. Tallinna Linnavalitsusel kaaluda võimalust moodustada komisjon eesmärgiga läbi vaadata ja analüüsida ettepanekuid lapsehoiuteenuse hüvitamise korra muutmiseks.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsus nr 14 „Lapsehoiuteenuse hüvitisega seotud aruandluse ja teenuse osutamiseks eraldatud eelarveliste vahendite kasutamise kontroll alates 2010. aastast”.

2.3 Revisjonikomisjonis 2012. aastal arutusel olnud muud teemad:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja revisjonikomisjoni liige Lauri Laats esitasid ettepaneku kontrollida Tallinna Korteriühistute Liidule tehtud linnapoolsete rahaliste vahendite kasutamist ja lisada antud teema täiendavalt revisjonikomisjoni 2012. aasta tööplaani. Komisjon toetas ettepanekut ja teema „Tallinna Korteriühistute Liidule linnaeelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kontroll perioodil 2008-2011” lisati 2012. aasta kontrollimiste plaani, kontrollimise juhiks määrati Lauri Laats. 11. märtsi 2013 koosolekul formuleeris revisjonikomisjon antud küsimuses linnavolikogu otsuse eelnõu.

Nõmme linnaosa halduskogu esimees Matti Martinson esitas ettepaneku laiendada kontrollteemat „Põhja-Tallinna Valitsuse, Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll ajavahemikul 2010-2011” ja kontrollida Nõmme Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamist 2012. aastal. Revisjonikomisjon oma vastuses soovitas Nõmme linnaosa halduskogu revisjonikomisjonil võtta antud teema oma tööplaani. Antud teema „Nõmme Linnaosa Valitsuse eelarve kasutamise kontroll 2012. aastal” on võetud revisjonikomisjoni 2013. aasta kontrollimiste plaani.

8. oktoobri 2012 ja 5. novembri 2012 koosolekutel arutas revisjonikomisjon Tallinna Linnavolikogu 15.11.2007 määruse nr 35 „Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni kontrollimiste läbiviimise kord” muutmise vajalikkust. Revisjonikomisjon otsustas mitte algatada määruse nr 35 „Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni kontrollimiste läbiviimise kord” muutmist.

4. novembri 2012 koosolekul alustas revisjonikomisjon 2013. aasta kontrollimiste plaani koostamist ja 17. detsembri 2012 koosolekul arutas Tallinna Linnavolikogu fraktsioonide esitatud ettepanekuid. 2013. aasta kontrollimiste plaani esitatud teemade arutelu jätkati 2013. aastal. Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsus nr 21 „Revisjonikomisjoni 2013. aasta tööplaani kinnitamine”.

2.4 Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2011. aasta tööaruanne

Tallinna Linnavolikogu võttis teadmiseks revisjonikomisjoni 2011. aasta tööaruande.

Antud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 31.05.2012 otsus nr 86 „Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2011. aasta tööaruanne”.

3. Revisjonikomisjoni peamised tähelepanekud

Läbiviidud kontrollide põhjal juhtisid revisjonikomisjoni liikmed tähelepanu järgmistele küsimustele:

3.1 Dokumentide vormistamine

Linna ametiasutustel tuleb järgida dokumentide vormistamisel, registreerimisel ja arhiveerimisel, riigihangete läbiviimisel, raamatupidamisdokumentide puhul ning lähetuste vormistamisel linna ja riigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

3.2 Sularahaga arveldamine

Linna ametiasutustel tuleb sularahaga arveldamisel järgida linna ja riigi õigusaktides sätestatud nõudeid ning võimalusel piirata sularahaga arveldamist.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees