Tallinna Õigusaktide andmebaas

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Tallinn 7. märts 2013 nr 16

Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 p-de 36⁵ ja 36⁶ alusel.

§ 1. Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruses nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 p-de 36⁵ ja 36⁶ alusel.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kooskõlastab enne pakendipunkti asukoha määramist teemaale asukoha teemaa valitsejaga;“;

3) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Transpordiamet kooskõlastab jäätmemahuti ajutise paigutamise tänavale (nt ehitus- ja remonttööde tegemisel, suurjäätmete kogumisel vms toimingul) ning annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale.“;

4) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kommunaalamet korraldab ühissõidukipeatusesse vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku.“;

5) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustes;“;

6) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale ja randa vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku;“;

7) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) esitab Tallinna Keskkonnaametile ettepanekud linnaosa haldusterritooriumile paigutatava tagatisrahata pakendi jäätmete pakendipunkti asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse kohta;“;

8) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kooskõlastab probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused;“;

9) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale.“;

10) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele oma nimel või Tallinna linna eest Tallinna linnaga sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;“;

11) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Tallinna haldusterritooriumil viibivatele isikutele. Pakendipunktis on vähemalt kolm eri liiki jäätmete kogumiseks mõeldud mahutit;“;

12) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil.“;

13) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja Tallinna linna vahel;“;

14) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ning mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.“;

15) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);“;

16) paragrahvi 4 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmejaamades, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel.“;

17) eeskirja täiendatakse paragrahviga 4¹:

„§ 4¹. Jäätmekava koostamine

(1) Tallinna Keskkonnaameti nõudmisel on Tallinna haldusterritooriumil tegutsevad isikud (sh haiglad), asutused ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

(2) Jäätmekava peab sisaldama:

1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;

2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;

3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;

4) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;

5) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;

6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;

7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;

8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;

9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;

10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.“;

18) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid või segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga;“;

19) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise.“;

20) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnamaale jäätmemahuti paigutamine on lubatud üksnes linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.“;

21) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;“;

22) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Segaolmejäätmete mahutisse tuleb jäätmed, sh kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited), panna pakitult.“;

23) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumine peab olema Tallinna haldusterritooriumil korraldatud hiljemalt 1. jaanuariks 2015, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav.“;

24) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul.“;

26) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg;

2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.“;

27) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ühismahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest.“;

28) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta. Tootja on kohustatud tagama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete tasuta kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise. Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.“;

29) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 1⁵ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.“;

30) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.“;

31) paragrahvi 8 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnaosa valitsusega.“;

32) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.“;

33) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade või muude üldsusele kättesaadavate võimaluste kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest. Tallinna haldusterritooriumil läbi viidav või tallinlastele suunatud teabekampaania korraldamine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.“;

34) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.“;

35) paragrahvi 9 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.“;

37) paragrahvi 9 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jäätmete käitluslitsents.“;

38) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu igas pakendipunktis ning nende minimaalse tühjendamissageduse määrab Tallinna Keskkonnaamet linnaosa valitsuse ettepanekul. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Mahutina tuleb kasutada kuni 5 m³ maapinnal asuvat mahutit või süvakogumismahutit. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Mahutite eristamiseks kasutatakse värvusi: roheline - klaaspakend, sinine - paber- ja kartongpakend ning kollane - segapakend. Kasutajale nähtav mahutipind peab olema nõutavat värvi vähemalt 80% ulatuses.“;

39) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult linnaosa valitsuse kirjalikul nõusolekul.“;

40) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Tallinna Keskkonnaamet on andnud selleks loa.“

41) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb klaas- ja segapakend eraldi koguda. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.“;

42) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa valitsuse nõusolekul ja tingimustel.“;

43) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.“;

44) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima Tallinna Keskkonnaametiga kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus Tallinna haldusterritooriumil, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.“;

45) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse § 17¹ nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Tallinna Keskkonnaamet võib kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooniga suurendada või vähendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist. Pakendipunktide tihedust on lubatud vähendada üksnes tingimusel, et see asendatakse tekkekohal kogumisega. Tekkekohal kogumisena ei käsitleta pakendikotiteenust, mida pakutakse üksik- või paariselamuga kinnistutel.“;

46) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Sel juhul võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust ning mahutite arvu ja mahtu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.“;

47) paragrahvi 11 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.“;

48) eeskirja täiendatakse paragrahviga 11¹:

„§ 11¹. Kogumisvõrgustik ja aruandlus

(1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks Tallinna Keskkonnaametile Tallinna haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 17¹ lõike 1 nõuetele.

(2) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus korraldada avalikkusele suunatud kogumispunktides kogutavate pakendite ja pakendijäätmete käitlemise teenuse ostmiseks avatud konkurss. Konkursi tingimused tuleb esitada enne selle väljakuulutamist Tallinna Keskkonnaametile teadmiseks ning avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja konkursi korraldaja veebilehel.

(3) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 17¹ pandud kohustust, on Tallinna Keskkonnaametil õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

(4) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, Tallinna Keskkonnaametile andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu Tallinna haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:

1) korduskasutuspakendi mass;

2) ringlusse võetud pakendi mass;

3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;

4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

(5) Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel Tallinna Keskkonnaametiga korraldanud pakendite ja pakendijäätmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed.“;

49) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, kui jäätmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrine segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.“;

50) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul 10-19 korteriga elamus ja vähemalt üks kord nädalas 20 ja enama korteriga elamus.“;

51) paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Elurajoonides, sh Tallinna vanalinnas, ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada öörahu ajal. Tallinna vanalinna jäätmeveopiirkonnas on lubatud jäätmevedu ajavahemikus 7.00-12.00. Muul ajal on jäätmevedu lubatud üksnes Tallinna Keskkonnaameti loal.“;

52) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.“;

53) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üksikelamus kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg);“;

54) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) põhiliselt plastist 140-, 240-, 370-, 600-, 660-, 770- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega jäätmemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;“;

55) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) 2,5 või 4,5 m³ suurust kaanega jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;“;

56) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus, sh süvakogumismahutitel.“;

58) paragrahvi 15 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele“;

60) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti teisaldamise teenustasu. Jäätmemahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel jäätmemahuti teisaldamine veokini.“;

61) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m, v.a vanalinna piirkonnas, kus vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 2,9 m. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst ning tee kalle ei tohi ületada 10%.“;

62) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Mahutit on keldri- või soklikorrusele lubatud paigutada ainult Tallinna Keskkonnaameti loal.“;

63) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal linnamaal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel. Kinnistu või krundi piirini juurdesõiduteena kasutatava tee korrashoiul lähtutakse heakorra eeskirjast.“;

64) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Mahuti peab hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast olema vähemalt 2 m kaugusel, v.a vanalinna piirkonnas, juhul kui tuleohutusnõuetele vastavus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil.“;

65) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 19 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

67) paragrahvi 20 tekst muudetakse järgmiselt:

„Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid (edaspidi avalikult kasutatavad mahutid).“;

68) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed;“;

69) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.“;

70) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada Tallinna linna eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada Tallinna linnalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.“;

71) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite arvu ja tühjendamissageduse määramisel eeskirja lisast 3.“;

72) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.“;

73) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. novembrist kuni 30. aprillini);“;

74) paragrahvi 33 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuse. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.“;

75) paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama põhjusel, et linnale kuuluva juurdepääsutee seisukord ei vasta heakorra eeskirjale või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest linnaosa valitsust või Tallinna linna abitelefonil 1345. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal ega Tallinna linnal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.“;

76) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 kuni 7 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.“;

77) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.“;

78) paragrahvi 35 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 35. Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord“;

79) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.“;

80) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.“;

82) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Tallinna Keskkonnaametile. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Tallinna Keskkonnaametil on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga.“;

83) määrust täiendatakse paragrahviga 35¹ järgmises sõnastuses:

„§ 35¹. Jäätmevaldaja poolt Tallinna linnale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesoleva eeskirja § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Muudetud teenustasu rakendub käesoleva eeskirja § 35 lõikes 7 kindlaks määratud korras.“;

84) määrust täiendatakse paragrahviga 35² järgmises sõnastuses:

„§ 35². Tallinna linna poolt teenuse osutajale makstava teenustasu suuruse muutmise kord

Jäätmevedaja ja jäätmekäitleja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja käitluskulusid ning teenustasude muutmise lubatavus on sätestatud hankedokumentides. Sellisel juhul kohalduvad teenustasu muutmise taotlusele eeskirja § 35 punktid 5 ja 6.“;

85) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.“;

86) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.“;

87) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkiri, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;“;

88) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).“;

89) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.“;

90) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad;“;

91) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde.“;

92) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Jäätmeõiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet.“;

93) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.“;

94) eeskirja lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga „Olmejäätmete mahutite miinimumarv ja minimaalse tühjendamissageduse tabel“.

§ 2. Rakendussäte

Määruse § 1 punkt 38 jõustub 1. jaanuaril 2014.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Lihtne otsing