|
Tallinna
Linnavalitsuse 6. märtsi 2013
korralduse nr 279-k
LISA
|
|
Seletuskiri
|
|
Tallinna Linnavalitsuse
korralduse eelnõu “Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala
detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“
juurde
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kehtestatakse Tulika
tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneering, Aktsiaselts TONDI
ÜKS töö nr P-496-07. Detailplaneeringu eesmärk on Kristiine
linnaosas 1,15 ha suurusel maa-alal asuvate kinnistute piiride muutmine ning
moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe
kuni 6-korruselise äriruumidega korterelamu või ärihoone,
ühe kuni 4-korruselise parkimismaja, ühe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega korterelamu rajamiseks ning ühe kuni 5-korruselise ärihoone
laiendamiseks. Lisaks on detailplaneeringu eesmärk üldiste
maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendamine.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub
Tallinnas Kristiine linnaosas, Tulika tänava, Tulika põigu, Madara
ja Sinika tänava vahelises kvartalis, Tulika ja Sinika tänava
ääres. Planeeritava ala kontaktvöönd on
polüfunktsionaalne - siin paiknevad nii elamud, äripinnad,
teenindusobjektid aga ka sotsiaalobjektid. Tegemist on kesklinna piiril oleva
alaga, millel on tänu lähedal olevate Sõpruse puiestee, Tulika
ja Endla tänavate liiklusmagistraalidele hea transpordiühendus teiste
linnaosade ning linnakeskuse äri-, teenidus- ning spordi- ja
kultuuriasutustega. Läheduses paikneb ka mitmeid haridusasutusi ja
kaubandusettevõtteid.
Planeeritud alal asuvad
järgmised kinnistud:
- Tulika tn 19, mille suurus on 6061 m² ja
maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Kinnistu omanik on Aktsiaselts Flora.
Kinnistul paiknevad kuni 5-korruselised
rekonstrueeritud hooned ning alajaam;
- Tulika tn 19b, mille suurus on 338 m2 ja
maakasutuse sihtotstarve 90% ärimaa, 5% elamumaa ja 5% tootmismaa.
Kinnistu on hoonestamata ja omanik on Aktsiaselts Flora;
- Sinika tn 4a kinnistu suuruseks on 187 m²,
maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Kinnistu omanik on Aktsiaselts Flora.
Krundil paikneb 1-korruseline laohoone;
- Sinika tn 6 kinnistu, mille suurus on 1001 m² ja
maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Kinnistu omanik on Sinika Maja OÜ.
Krunt on hoonestatud 2-korruselise kõrge soklikorrusega korterelamuga;
- Sinika tn 8 kinnistu, mille suurus on 1114 m² ja
maakasutuse sihtotstarve on 90% elamu- ja 10% ärimaa, on korteriomanike
kaasomanduses. Krundil paikneb 4-korruseline kõrge soklikorrusega
korterelamu.
Planeeringualal kasvav
kõrghaljastus on mitmekülgne ning heas seisukorras. Tulika tn 19
kinnistu põhjapoolses osas kasvab kolm looduskaitse all olevat hariliku
jugapuu taime.
2. Tallinna üldplaneering
ja koostatav Kristiine linnaosa üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11.
jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringus“ on Tulika tn
19 kinnistu osas planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud
ettevõtluse segahoonestusala. Alal võib paikneda igasugune
ettevõtlus, v.a sanitaartsooni vajav tootmine, alal võib paikneda
ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kuni 6-korruselise äriruumidega
korterelamu või ärihoone ning 4-korruselise parkimismaja rajamine
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
Sinika tn 6 ja 8 kinnistute osas
on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud
väikeelamute ala, põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti
üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud
ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja
väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid; olemasolevate
väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega pole soovitatav.
Sinika tn 8 krundil paikneb 4-korruseline hoone. Sinika tn 6 krundile kuni
4-korruselise korterelamu planeerimine on kooskõlas Tallinna
üldplaneeringuga.
Tallinna
Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine
linnaosa üldplaneeringu“ koostamine.
Nimetatud otsuse punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks
Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine,
territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja
bürooalade võimalike asukohtade määramisega
ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Kristiine linnaosa
üldplaneeringu kehtestamisel täpsustatakse Tallinna
üldplaneeringut Kristiine linnaosa osas.
Koostatava Kristiine linnaosa
üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala nii
segahoonestusala juhtotstarbega arengualale, Tulika tänava ääres
ka magistraaltänavate ärivööndisse ning Sinika tänava
ääres väikeste korterelamute juhtotstarbega alale. Seega
võib planeeritavale alale kavandada elamuid, nende naabrusse sobivaid
äri-, ühiskondlikke hooneid, kommunaalehitisi, parke, parklaid jm
traditsioonilisse mitmefunktsioonilisse linnakeskkonda sobivaid hooneid
tingimusel, et nendest tulenev mõju ei kahjusta naabruses paiknevaid
elamuid. Samuti võib kavandada ka kaubandus-, teenindus- ja
büroohooneid, tagades nii magistraaltänavate äärsete alade
atraktiivsuse suurendamise ja uute töökohtade tekke soodustamise.
Alale võib rajada ka alakorrustel paiknevate äriruumidega elamuid,
tagades eluruumide kaitstuse piirkonnast tulenevate müra- jm
häiringute eest.
Planeeringus kavandatu vastab
algatatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidele: intensiivistab
maakasutust, kaasajastab hoonestust, leevendab parkimisprobleeme ning toob
piirkonda uusi elu- ja töökohti.
3. Detailplaneeringus
kavandatu
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jääb
krundipiiride korrigeerimise tulemusel planeeritavale alale kolm krunti ning
määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise hoonestuse
rajamiseks.
Krundile positsioon 1 (edaspidi pos)
määratakse 90% äri-, 5% elamu ja 5% tootmismaa maakasutuse
sihotstarve. Krunt moodustatakse olemasolevate kinnistute ümberkruntimise
tulemusel. Krundile määratakse ehitusõigus olemasoleva 3
maapealse korrusega ärihoone laiendamiseks (ehitatakse juurde 2 korrust);
ühe 4 maapealse korrusega parkimismaja rajamiseks ning ühe kuni 6
korruselise äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoonesse kavandatakse
äripinnad ja 7 korterit. Juhul kui kortereid rajada ei soovita,
võib kavandada ka ainult ärihoone. Parkimismaja esimesele korrusele
paigutatakse ümber alajaam (nr 729). Juurdepääs krundile on
tagatud Tulika tänavalt.
Krundi pos 2 maakasutuse sihotstarvet
ega piire ei muudeta. Krundil on olemasolev 4 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega äriruumidega korterelamu. Hoone säilitatakse. Krundile
juurdepääs on Tulika tänavalt.
Krundi pos 3 maakasutuse
sihotstarvet ei muudeta, kuid muudetakse krundi piire. Krundile
määratakse ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega korterelamu ehitamiseks. Olemasolev hoone lammutatakse.
Juurdepääs krundile on Sinika tänavalt.
Parkimine
on lahendatud kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 „Tallinna
parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“ ning kavandatud on 154 parkimiskohta.
Planeeringualal viis läbi
Osaühing JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB mürataseme
hindamine. Hinnangu tulemusena selgus, et vastavalt Sotsiaalministri 4.
märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ on tegemist III kategooria segaalaga ning
planeeritavale alale ulatuv liiklusmüra tase jääb alla nimetatud
määruses sätestatud kriitilist taset. Detailplaneeringus on hoonete
projekteerimiseks määratud tingimus rakendada Eesti standardit EVS
842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja
sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“. Kui ei ole võimalik
tagada määrusele vastavat heliisolatsiooni, siis elufunktsiooni
hoonesse mitte kavandada.
Planeeringualal on teostatud
kõrghaljastuse inventariseerimine ja antud väärtushinnang
olemasoleva haljastuse kohta. Esmase dendroloogilise hinnangu andis OÜ
Patiks. Korrigeeritud hinnang on teostatud maastikuarhitektide R. Virkuse ja P.
Kirsi poolt novembris 2006. Inventeeritud ala haljastus on liigirikas. Alal
kasvab eriti väärtuslike jugapuude rühm (3 taime), mis Tallinna Linnavalitsuse 3. mai
2006 määruse nr 34 „Puittaimestiku
ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaselt on hinnatud I
väärtusklassi. Alal kasvab ka mitmeid II väärtusklassi
puid, mis säilitatakse. Planeeringulahenduse kohaselt tuleb likvideerida
kokku 4 puud (III ja V väärtusklass), mis kompenseeritakse
asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määrusele nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Kompenseerimiseks vajalike haljastuse ühikute lõplik arv leitakse
raieloa menetlemise käigus.
2007. aastal hindas Aktsiaselts
Flora sisehoovis kasvavate mägimändide kasvutingimusi ja planeeringu
elluviimisega kaasnevat võimalikku mõju OÜ Lennuk Haljastus.
Meetmed mägimändide kaitsmiseks on lisatud planeeringusse.
Lisaks on A. Aaspõllu
Eesti Dendroloogia Seltsist, koostanud 2012. aastal ekspertarvamuse Tulika tn
19 ja Sinika tn 6 kinnistutel kasvavate hekkide kohta, milles leiti, et Tulika
tn 19 kinnistu lõunapiiril kasvav ungari sireli hekk on üldiselt
heas seisukorras. Sinika tn 6 kinnistu edelapiiril paiknev hooldamata hekk on
võsastunud ja tuleb likvideerida.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
OÜ analüüsis planeeritaval alal pinnase ja põhjavee
näitajaid. Analüüsi tulemustel selgus, et pinnase reostust ei
esine, kuid põhjavesi kinnistul on saastunud.
4. Avaliku väljapaneku
tulemused
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 27. aprillist kuni 11. maini 2009. Avaliku väljapaneku
kestel detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei
esitatud.
Kuna 2012. aastal oli möödunud
enam kui 3 aastat planeeringu menetlemisel korraldatud avalikust
väljapanekust, korraldati täiendav detailplaneeringu avalik
väljapanek 23. juulist kuni 6. augustini 2012. Vastav teade ilmus ajalehes
Postimees 3. juulil 2012.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestel esitasid vastuväiteid Sinika tn 8 elanik A. Annus
ja Korteriühistu Sinika 8 (edaspidi korteriühistu). Tallinna
Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) vastas vastuväidetele.
A.
Annus teatas, et ei ole nõus, et Sinika tn 6 krundile kavandatakse 16
meetri kõrgust hoonet ja ajalooline hoone lammutatakse. Ühtlasi
märkis A. Annus, et olles soetanud korteri 2005. aastal, oli korteri
oluliseks lisaväärtuseks korteri akendest avanev vaade Toompeale,
mille kavandatav hoone varjama hakkab. Tulenevalt sellest leidis A. Annus, et
detailplaneeringus kavandatava hoone ehitamine vähendab oluliselt tema
kinnisvara turuväärtust.
Amet
on seisukohal, et Sinika tn 6 krundile kavandatav korterelamu on piirkonda
linnaehituslikult sobiv. Kinnistu omanikul on õigus taotleda kinnistu
ehitusõiguse muutmist, järgides kehtivaid norme ja head ehitustava.
Tiheasustusalal elades ei saa eeldada, et naaberkinnistute ehitusõigus
püsib muutumatuna ning ehitist, mis on rajatud õiguspäraselt,
on linnaruumiliselt sobiv, peab naaber taluma. Ühtlasi märkis amet,
et A. Annuse väide kinnisvara turuväärtuse vähenemisest on
hüpoteetiline. Amet märkis, et vastavalt kinnistusraamatu andmetele
pole A. Annusele vaateservituuti määratud.
Lisaks
avaldas A. Annus, et ei ole te nõus Tulika tänava poolse mururiba
kaotamisega, mis vähendab oluliselt turvalisust ja planeeringualal niigi
vähest haljastust.
Amet
selgitas, et Tulika tänaval liigub mõlemal pool tänavat
ühistransport (troll). Tänava laiendus on vajalik kavandada
ühistranspordi sujuvamaks liikumiseks ehk tänava laiendamine on linna
arenguks vajalik. Nimetatud mururiba asub Tallinna linna tänava maal.
Laiendamist on soovinud Tallinna Transpordiamet.
Korteriühistu
leidis, et Sinika tn 8 krundile on kavandatud palju planeeritavat hekki ja
haljastust, kuid samas Tulika tn 19 ja Sinika tn 6 krundil on see viidud
üsna minimaalseks ja tundub säilivat vaid mõne olemasoleva puu
arvelt. Korteriühistu leidis, et jääb mulje nagu soovitakse
praeguse roheluse kaotamisega see kompenseerida kõrvalkrundile, mis
tööde tellijat enam ei puuduta. Hiljem aga saab nõuda
naaberkrundi omanikult/haldajalt plaanipärase haljastuse loomist.
Amet
teatas, et on seisukohal, et hekid haljaspiiretena on vajalikud, kuid kui
korteriühistu sooviks on mitte planeerida Sinika tänava teemaa
äärde ning kinnistu Sinika tn 6 ja 8 piirile hekki, siis teeb amet
ettepaneku lahenduse korrigeerimiseks ning palub kavandada hekk Tulika tn 19
ja Sinika tn 8 piirile krundile pos 1 (Tulika tn 19 kinnistule) ning eemaldada
jooniselt Sinika tänava äärde kavandatud hekk. Ühtlasi
juhtis amet tähelepanu, et krundi heakorra ja haljastuse lahendus
kavandatakse iga konkreetse krundi ehitusprojekti koosseisus olevas
haljastusprojektis/lahenduses eraldi.
Korteriühistu
leidis, et neile ei sobi põhijoonisel olev märkus nr 10 -
olemasolev silikaattellispiire kruntide Tulika tn 19 ja Sinika tn 8 vahel
kuulub likvideerimisele. Uus piire välja ehitada kõnealuste kruntide
vahelisele piirile piirirajatisena metallvarbpiirdena h = 1,5 m.
Korteriühistu leidis, et sellega seonduvalt kaob planeeringust praegu
Sinika tn 8 maa-alal asuv ohtlik müür ja sirelihekk. See asendatakse
aga liiga avaliku vaatega (metallvarbpiire). Sellest lähtudes tegi
korteriühistu ettepaneku rajada Tulika tn 19 krundi piiriäärsele
rohealale uus kõrgem hekk roheluse säilitamiseks.
Amet
nõustus esitatud ettepanekuga ning kogu ulatuses Tulika tn 19 kinnistu
omanik rajab kruntide vahelisele piirile uue, 1,8 m kõrguse
metallvõrkpiirde, võimalusel säilitatakse olemasolev Ungari
sirelihekk või asendatakse uue hekiga.
Korteriühistu
soovis, et praegune kõrghaljastus Sinika tn 8 maa-alal säilitataks
praegusel kujul. Ühtlasi mainis korteriühistu, et arhitekt on
lähtunud asjaolust, kus Sinika tn 6 maa-alal ja Sinika tn 8 piirdeaia vastas olev kõrgem hekk läheb
likvideerimisele loodava sissesõidutee arvelt. Sellega kaotatakse ka
nähtavalt kahe maja vahele jäävat privaatsuspiiri ja lahendusena
on nähtud võimalust planeerida kõrvalkrundile (Sinika tn 8)
kaks suurt puud, millega Sinika tn 8 korteriühistu ei nõustu.
Amet
leidis, et osaliselt vastas esitatud väitele eelmises punktis, et
olemasolev sirelihekk säilitatakse ja piire rajatakse kõrgem. Uute
puude krundile ette nägemine on võimalus kunagi
kõrghaljastuse rajamiseks, kuid amet teatas, et arvestab
korteriühistu sooviga ja uut kahte puud krundile ei kavandata.
Korteriühistu
väitis, et plaanil märgitud II väärtusklassi puud (sinise
ringiga) Sinika tn 8 maa-alal pole olnudki ja Sinika tn 8 korteriühistu ei
soovi seda.
Amet
selgitas, et kuna haljastuse hinnang on koostatud aastal 2006 ning siis oli
tegemist hariliku sirelipõõsaga ei pruugi lumerohkete talvede
järel põõsas enam alles olla ning projekteerija
täpsustab olemasolevat olukorda ja eemaldab tingmärgi jooniselt.
Korteriühistu
juhtis tähelepanu, et mänguplatse on kavandatud kolm. Praegune
maa-ala (Tulika tn 19b) võetakse
kasutusele ka kui laste mänguväljak. Korteriühistu tundis huvi,
miks planeeritakse lähestikku 3 mänguväljakut.
Korteriühistu avaldas soovi, et Tulika tn 19b maa-alale võiks seada
mänguplatsi kasutusõiguse ja Sinika tn 8 krundil säilitada
olemasolev murupind. Ühtlasi tegi korteriühistu ettepaneku, et
Tulika tn 19b ja Sinika tn 8 piirile võiks rajada lukustatava
värava.
Amet
vastas, et kuna võõral kinnistul paiknevate platside kasutamise
osas peavad omanikud omavahel kokku leppima, on Aktsiaselts Flora seisukohal,
et erinevate kinnistute omanike huvisid silmas pidades ei soovi nad
ühiskasutust ette näha.
Korteriühistu
teatas, et neid ei rahulda planeeringus Sinika tn 8 krundile kavandatud parkla
lahendus. Korteriühistu oli nõus, et Sinika tn 8 parkla on
väike ja vajaks mõningat suurendamist, kuid planeerija pole
lähtunud sellest, et majaäärne parkimine võib talvisel
ajal olla ohtlik nii parkijale kui ka pargitavale sõidukile.
Ühtlasi märkis korteriühistu, et planeeritud ainult 2 kohta
Tulika tn 19 ja Sinika tn 8 uue piirderajatise äärde ning samuti pole
parklale planeeritud haljastus vastuvõetav. Korteriühistu teatas,
et on mõelnud planeerida rohkem parkimiskohti Tulika tn 19 piirirajatise
äärde ning leidis, et esitatud kujul olev planeeringulahendus ei
sobi.
Amet
selgitas, et planeeringus olev parkimise lahenduse aluseks on Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti (endise Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti)
poolt väljastatud ehitusluba nr 28157, 05.12.2002. Lisatud on
parkimiskohad maja ääres ja Tulika tn 19 kinnistu piiril. Nii on
tagatud normikohane parkimine krundil. Parkimisala kõrvale kavandatud hekk
eemaldatakse jooniselt.
Korteriühistu
teatas, et ei nõustu planeeringu tabelis „Andmed planeeritavate
kruntide kohta“ märkega Sinika tn 8 osas, et säilitada olemasolev
tänavapoolne metallvarbpiire kivipostidel. Piirde kõrgus 1,5 m.
Tegelikkuses on piirdeks maapinnast väljaulatuval betoonvundamendil ja
metallpostidel puitplank kõrgusega 1,5 m.
Amet
informeeris, et projekteerija korrigeerib tabelis vastava märke
tegelikkusele vastavaks ehk metallpostidel puitlippaed kõrgusega 1,5 m.
Ühtlasi
juhtis korteriühistu tähelepanu, et samas tabelis on Sinika tn 6
lahtris märge, et Sinika tn 6 ja Sinika tn 8 vaheline piire lahendada
tugimüürina. Maksimaalne tugimüüri kõrgus on 1,2 m.
Praegu on seal puitpostidel puitplankaed. Korteriühistu teatas, et sooviks
oleks madalamat tugimüüri koos puitlaudis aiaga. Piirdeaia
kõrgus 1,2 m on liiga madal.
Amet
teatas, et projekteerija muudab tugimüüri kõrguse 1,0 meetri
kõrguseks, mille peale on planeeritud 0,5 meetri kõrgune
puitlippaed ehk summaarselt kujuneks see piire 1,5 meetri kõrguseks.
Ühtlasi
informeeris amet, et projekteerija korrigeerib vastavalt vastustele
detailplaneeringu jooniseid ja seletuskirja enne avalikku arutelu.
Lisaks
teatas amet, et Tulika tn 19 ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu
avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 12. septembril 2012
kell 15.00 Kristiine Linnaosa Valitsuses.
Kuna detailplaneeringu avalikul
arutelul jäid üles lahendamata vastuväiteid, esitas Tallinna
Linnavalitsus 5. novembril 2012 detailplaneeringu tulenevalt PlanS § 23 Harju
maavanemale järelevalve teostamiseks.
DETAILPLANEERIGU
MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamist taotles 18. veebruari 2004 avaldusega
AS FLORA LIIT (praeguse nimega Aktsiaselts Flora). Sama isiku ja Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti vahel on 1. aprillil 2004 sõlmitud
detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse
üle andmise leping nr DP-72-04.
Detailplaneering on algatatud
Tallinna Linnavalitsuse 17. märtsi 2004 korraldusega nr 511-k „Tulika tn 19
kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneering“. Vastav teade ilmus
ajalehes Postimees 22. märtsil 2004.
Detailplaneeringu eskiislahenduse
avalik väljapanek toimus 6. juulist kuni 19. juulini 2007.
Detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav arutelu
toimus 19. juulil 2007. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 6. juulil 2007.
Detailplaneeringu on koostanud
Aktsiaselts TONDI ÜKS. Detailplaneering on koostatud lähtudes
Tallinna Linnavalitsuse 17. märtsi 2004 korraldusest nr 511-k „Tulika tn 19
kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“
ning on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004
määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu
eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“ (menetlemise ajal kehtinud).
Detailplaneeringule on lisatud OÜ Patiks koostatud dendroloogilise
hinnang, mida on korrigeerinud ja täiendanud R. Virkus ja P. Kirs; OÜ
Lennuk Haljastus eksperthinnang mägimändide kasvutingimustest; Eesti
Dendroloogia Seltsi dendroloog A. Aaspõllu koostatud ekspertarvamust
Tulika tn 19 ja Sinika tn 6 kasvavate hekkide kohta; Osaühing
JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB koostatud müratasemete hinnang,
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ pinnase ja põhjavee
reostusuuring.
Tallinna linna
ehitusmääruse (menetlemise ajal
kehtinud) § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on
detailplaneeringu kooskõlastanud.
Kristiine Linnaosa Valitsus, Kristiine
linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet,
Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Päästeameti
Põhja päästekeskus), Sinika Maja OÜ ja AS Flora
kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusteta.
Korteriühistu Sinika 8
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et detailplaneeringus
täiendatakse Tulika tn 19 arhitektuursete erinõuete osa punktis 4
ning lisatakse, et rajada piirdeaiaks tugev aed- puit või metall.
Tingimus on täidetud ning
põhijoonisele on arhitektuursete eritingimuste alla lisatud.
Tallinna Trammi- ja
Trollibussikoondise Aktsiaselts (praeguse nimega Tallinna Linnatranspordi
Aktsiaselts) kooskõlastas detailplaneeringu tingimustel:
- säilitada olemasolevad
trolli kontaktvõrgu kinnitused majaseintel ja mastid nende praegustel
kohtadel;
- projekteerimisel trolli
kontaktvõrgu kaitsetsoonis taotleda Tallinna Linnatranspordi
Aktsiaseltsilt tehnilised tingimused.
Esimese tingimusega on arvestatud
ning olemasolevad kinnitused ja mastid säilitatakse. Teine tingimus on
detailplaneeringus määratud.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI,
aktsiaselts Eesti Gaas, Elion Ettevõtted Aktsiaselts, AS KH
Energia-Konsult kooskõlastasid
detailplaneeringu lisatingimustel. Tingimused on lisatud detailplaneeringu
seletuskirja arvestamiseks ehitus- ja tööprojektide koostamisel.
OÜ Jaotusvõrk (praeguse
nimega Elektrilevi OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel,
et tööjoonised kooskõlastatakse täiendavalt arvestades,
et liitumiskaevud kanalisatsiooni trassil ja veetrassil nihutada nii, et mahuks
kaabli kanalisatsiooni kaev, mis on plaanil näidatud skemaatiliselt ja
käsitsi. Taotleda uued tehnilised tingimused objekti elektrivarustuseks ja
AJ 729 ümbertõstmiseks.
Tingimused on detailplaneeringus
määratud ehitusprojekti koostamisel arvestamiseks.
Aktsiaselts Tallinna Küte
märkis, et Tulika tn 19, Sinika tn 6 ja 8 kinnistute vahetus
läheduses puudub Aktsiaseltsile Tallinna Küte kuuluv
kaugküttevõrk. Detailplaneeringu perspektiivse hoonestuse
soojusvarustus on Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning
eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina,
mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või
rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud
kütteviisi kui kaugküte. Aktsiaseltsile Tallinna Küte esitatud
andmete kohaselt on hoonete soojuskoormuseks projekteeritud 1,521 MW, mis
nimetatud määruse punkt 2.3.2 kohaselt on käsitletav erandina.
Lähim liitumiskoht kaugküttevõrguga paikneb 800 m kaugusel
Sõle ja Mulla tänava ristmiku juures ja soojuskoormus paigaldatava
trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW.
Planeeritavate hoonete
küttevarustus on lahendatud gaasikütte baasil.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitus (praeguse nimega Terviseameti Põhja talitus)
märkis 21. veebruari 2008 kirjas järgmist:
1. Ehitistes
peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse - alus
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ - päevasel ajal eluruumides ja
töökabinettides 35 dB, avatud plaanilahendusega tööruumides
40 dB, öisel ajal magamisruumides 30 dB.
2. Esitatud
hindamise järgselt planeeritava äri- ja eluhoone fassaadidel
prognoositakse päevast mürataset kuni 70-73 dB ja öist kuni 60-63
dB. Nimetatud määruse nõuete täitmiseks on esitatud
välispiirete transpordimüra isolatsiooniindeksi väärtused
40 dB bürooruumidele ja 50 dB eluruumidele. Sellest tulenevalt
läheneb akende tuulutusasendis olemise korral müra eluruumis
kriitilisele tasemele.
3. Osaühingu
JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB vastusest selgub, et prognoosimisel
võeti arvesse liiklusmüra ainult ühelt Endla tänava
lõigult, seega ei ole prognoosimise aluseks võetud liiklusandmed
usaldusväärsed.
Lähtudes ülaltoodust ei
soovita Tallinna tervisekaitsetalitus (praeguse nimega Terviseameti
Põhja talitus) planeerida Tulika tn 19 kinnistule
sõidutänava äärde eluruume ning soovitab piirduda
ärihoone ehitamisega.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
nõustub detailplaneeringuga tingimusel, et elufunktsiooni kavandamisel
hoonesse tuleb hoone ehitusprojekti koostamisel lähtuda Sotsiaalministri
4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“. Kui ei ole võimalik tagada
määrusele vastavat heliisolatsiooni, siis elufunktsiooni hoonesse
mitte kavandada.
Vastav märkus on detailplaneeringu
seletuskirja ja põhijoonisele kantud arvestamiseks ehitusprojekti
koostamisel.
Tallinna Maa-Amet (praegune
Tallinna Linnavaraamet) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste
märkustega:
- Kuna
planeeringuala hõlmab reformimata riigimaad, siis detailplaneeringu
seletuskirja palume lisada informatsioon endiste kinnistute tagastamiseks
või kompenseerimiseks esitatud avalduste kohta. Samuti info
avalduste lahendamise kohta.
Tingimus on täidetud.
- Kuna
planeeringuala hõlmab ka reformimata riigimaad, siis palume
detailplaneering kooskõlastada riigi Maa-ametiga.
Tingimus on täidetud.
- Detailplaneeringuga
nähakse ette liita Tulika tn 19 kinnistuga reformimata riigimaa,
mille osas on Tulika tn 19 kinnistu omanik esitanud Tallinna Maa-ametile
maa ostueesõigusega erastamise avalduse tulenevalt maareformi
seaduse § 22 lõikest 1². Maa ostueesõigusega erastamise
toimingud teostab Tallinna Maa-amet pärast Tulika tn 19 kinnistu ja
Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu kehtestamist.
Arvestades, et enam ei ole
planeeritaval alal reformimata riigimaad, siis puudub vajadus Tallinna
Linnavaraameti teostada erastamist puudutavaid toiminguid pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
Tallinna Keskkonnaamet
kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
1. lammutus-, ehitus- ja
haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa saamist Tallinna
Keskkonnaametiga.
2. hoonete projekteerimisel
arvestada EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ nõuetega.
3. Kui põletusseadmete
koguvõimsus ületab 0,3 MW, tuleb enne ehitusloa saamist taotleda
välisõhu saasteluba.
Tingimused on detailplaneeringus
määratud.
Maa-amet kooskõlastas
detailplaneeringu märkides, et tutvudes riigi reservmaa piiriettepanekuga
tuvastati, et reservmaad kasutavad käesoleval ajal Sinika tn 8 kinnistu
kaasomanikud puhkenurgana. Kuna detailplaneering on nõutav
kooskõlastada kõikide planeeritaval alal asuvate kinnisasjade
omanikega, tuleb planeeringule lisada ka Sinika tn 8 kinnistu kaasomanike
kooskõlastus.
Korteriühistu Sinika 8 on
detailplaneeringu kooskõlastanud. Maa-amet kooskõlastas
detailplaneeringu aastal 2008, mil planeeritavale alale jäi reformimata
riigimaa maaüksus. Tänaseks on reformimata riigimaa avalikul
enampakkumisel omandanud Aktsiaselts Flora.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 8. aprilli 2009 korraldusega nr 570-k.
„Tulika
tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine“, eesmärgiga muuta Kristiine linnaosas 1,15
ha suurusel maa-alal asuvate kinnistute piire, moodustada reformimata
riigimaast krunt ning tekkivatele kruntidele määrata
ehitusõigus kuni 6-korruselise äripindadega korterelamu, 4-korruselise
parkimismaja ja kuni 4-korruselise 1 maa-aluse korrusega eluhoone rajamiseks
ning kuni 5-korruselise ärihoone laiendamiseks. Lisaks oli
detailplaneeringu eesmärk üldiste maakasutuse tingimuste
määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline
lahendamine.
Teade
detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 13. aprillil
2009.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 27. aprillist kuni 11. maini 2009. Vastav teade ilmus
ajalehes Postimees 17. aprillil 2009.
Avaliku väljapaneku kestel
detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei
esitatud.
1. juunil 2009 sõlmitud
lepinguga nr 2-6/133 võttis Aktsiaselts Flora kohustuse tagada oma
vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja
üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni
väljaehitamine.
Teede ja tehnovõrkude
väljaehitamine on tagatud 1. juunil 2009 sõlmitud lepinguga nr
2-6/133.
Detailplaneeringu kehtestamise
korraldus oli lisatud 1. juuli 2009 Tallinna Linnavalitsuse istungi
päevakorda. 30. juunil 2009 saatis Korteriühistu Sinika 8 juhatuse
esimees K. Lemba Tallinna Linnavalitsusele e-kirja, milles juhtis
tähelepanu, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud planeerimisseadusest
tulenevat nõuet kooskõlastada detailplaneering planeeritava ala
kinnisasjade omanikega ning ühtlasi viitas puudulikule koostööle
planeerimismenetluse käigus. Vajadusest esitatud väiteid kontrollida
arvati Tulika tn 19 ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu kehtestamise
eelnõu Tallinna Linnavalitsuse 1. juuli 2009 istungi päevakorrast
välja.
Tagamaks planeerimisseadusest
tulenevaid nõudeid koostöö tagamiseks saatis Tallinna Linnaplaneerimise
Amet 3. juulil 2009 kirja Sinika tn 8 korteriomanikele koos detailplaneeringu
põhijoonisega, palvega detailplaneering kooskõlastada ning
detailplaneeringu kooskõlastamata jätmist paluti põhjendada
hiljemalt 1. augustiks 2009.
25. juulil 2009 teatas
Korteriühistu Sinika 8 juhatuse liige K. Lemba Tallinna Linnaplaneerimise
Ametile, et seoses puhkustega ei ole võimalik kutsuda kokku
korteriühistu üldkoosolekut enne 20. augusti 2009 ning informeeris,
et sellest tulenevalt esitavad omapoolsed vastuväited 1. septembril 2009.
31. juulil 2009 saatis avalduse
Sinika tn 8 elanik B. Piik, kes teatas, et ei soovi kooskõlastada Tulika
tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringut, kuna planeeringu
koostamisel on puudunud koostöö Sinika tn 8 elanikega.
5. augustil 2009 vastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet Korteriühistu Sinika 8 ja B. Piik kirjadele, et
ootab ära korteriühistu üldkoosoleku tulemustel põhineva
vastuse.
28. augustil 2009 esitas
Korteriühistu Sinika 8 juhatuse liige K. Lemba korteriomanike nimel
seisukoha, et arvestades ühelt poolt asjaolu, et kohalik omavalitsus pole
teinud detailplaneeringu menetlemise käigus koostööd
kõigi planeeringualal asuvate kinnistute omanikega ja teiselt poolt
jätnud vastuseta Sinika tn 8 omanike erastamistaotlused, palume avaliku
väljapaneku kordamist ning detailplaneeringu menetluse petamist kuni
maaküsimuste lahendamiseni.
31. augustil 2009 esitas Aktsiaselts
Flora esindaja A. Suik Advokaadibüroost Tark & CO avalduse, milles
leidis, et Korteriühistu Sinika 8 esitatud avaldus ei ole piisav
põhjendus viivitamaks detailplaneeringu kehtestamisega.
4. septembril 2009 vastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet nii Korteriühistule Sinika 8 kui ka Aktsiaselts
Flora esindajale, et arvestades kõiki asjaolusid ning tagades
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava
planeeringulahenduse välja töötamise, tuleks enne
detailplaneeringu kehtestamist läbi viia erastamise menetlus Vabariigi
Valitsuse 22. veebruari 2007 määruse nr 50 „Maareformi seaduse § 22
lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord“ ette nähtud alustel.
17. septembril 2009 esitas Tallinna
Linnavolikogu liige T. Kruusimäe linnapea E. Savisaarele arupärimise
Sinika tn 8 elanike probleemide kohta.
24. septembril 2009 saatis
Aktsiaselts Flora esindaja A. Suik Advokaadibüroost Tark & CO Tallinna
Linnavalitsusele kirja, milles palus tagada detailplaneeringu kehtestamine.
30. septembril 2009 vastas Tallinna
Linnavalitsus Tallinna Linnavolikogu liikme T. Kruusimäe
arupärimisele.
26. oktoobril 2009 vastas Tallinna
Linnavalitsus Aktsiaselts Flora esindajale Advokaadibüroost Tark & CO.
29. oktoobril 2009 esitas
Aktsiaselts Flora esindaja A. Suik Advokaadibüroost Tark & CO korduva
taotluse jätkata viivitamatult vajalike protseduuridega ning tagada Tulika
tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu kiire kehtestamine.
6. novembril 2009 edastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet Aktsiaselts Flora esindaja poolt esitatud kirja
vastamiseks Tallinna Linnavaraametile, kuna kirjas viidatud erastamismenetluse
läbiviimine on Tallinna Linnavaraameti pädevuses.
3. detsembril 2009 vastas Tallinna
Linnavaraamet, et kuna Harju Maavalitsus tagastas 20. novembri 2009 kirjaga
Tallinna Linnavaraametile Tulika tn 19 ja Sinika tn kinnisasjadega liitmiseks
sobiva maa erastamise loataotluse ja teavitas, et kuna erastada taotletav
maaüksus ei vasta maareformi seaduse § 22 lõike 12
sätestatud tingimustele jätkab Maa-amet Keskkonnaministeeriumi
volitatud asutusena riigi reservmaa piiriettepaneku nr AT0803250233 riigi
omandisse jätmise menetlust. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et
maareformi seaduse § 22 lõike 12 alusel ei kuulu erastamisele
riigi omandisse jäetav maa, ei ole võimalik taotletavat maa-ala
erastada ning Aktsiaselts Flora ja Korteriühistu Sinika 8 avaldusi
rahuldada.
7. detsembril 2009 vastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet ka Aktsiaselts Flora esindajale Advokaadibüroost
Tark & CO ning märkis, et on selgunud, et vaidlusalust maatükki
ei ole võimalik liita. Vaidlusaluse maatüki uus omanik tuleb
kaasata Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringusse,
selgitada välja tema huvid ning vastavalt huvidele võimalusel
planeeringulahendust muuta. Ühtlasi märkis Tallinna Linnaplaneerimise
Amet, et detailplaneeringu materjalid tagastatakse muudatuste tegemiseks Aktsiaseltsile
Tondi Üks.
14. detsembril 2009 saatis
Aktsiaselts Flora Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kirja, et on nõus
Sinika tn 8 kinnistu planeeringualast välja jätmisega.
16. detsembril 2009 saatis
Aktsiaselts Flora Maa-ametile kirja, küsimaks seisukohta
planeeringulahendusele.
6. jaanuaril 2010 saatis Maa-amet
vastuse, et Maa-ameti varasem seisukoht detailplaneeringu osas ei ole muutunud.
14. jaanuaril 2010 vastas
Aktsiaseltsile Flora Tallinna Linnaplaneerimise Amet, kes teatas, et esitatud
ettepanekud detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, vajavad kaalumist
planeeringute läbivaatamise komisjonis.
2. veebruaril 2010 saatis Tallinna
Linnaplaneerimise Amet Maa-ametile kirja, milles soovis täpsustada
jätkuvalt riigi omandis oleva maa maakasutuse sihtotstarvete,
ehitusõiguse määramist ning kuidas lahendada
juurdepääs nimetatud maaüksusele.
17. veebruaril 2010 vastas Maa-amet,
et palub kaaluda muuta Tallinna Linnavalitsuse 27. jaanuari 2010 korraldust nr
96-k „Arvamuse andmine Tulika tn 19b maa riigi omandisse jätmise kohta“
Tulika tn 19b maaüksuse sihtotstarbe osas ja viia see kooskõlla
Maa-ameti seisukohtadega ja vastu võetud Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika
tn nurga maa-ala detailplaneeringuga.
9. aprillil 2012 saatis Aktsiaselts
Flora Tallinna Linnavalitsusele kirja, milles tegi ettepaneku detailplaneering
osaliselt kehtestada, jättes planeeritavast maa-alast välja Sinika tn
8 kinnistu, kuna kinnistuomanikud pole avaldanud soovi koostööks
planeeringulahenduse väljatöötamisel.
10. mail 2012 vastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet Aktsiaseltsile Flora, et kuna detailplaneering on vastu
võetud ja avalikustatud terviklahendusena, puudub põhjendatud
vajadus detailplaneeringuala enne kehtestamist vähendada. Kuna planeeringulahendus
Sinika tn 8 kinnistu osas ehitusõigust ega maakasutust ei muuda, puudub
vajadus Sinika tn 8 kinnistu osas detailplaneering kehtestamata jätta.
Lisaks märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma kirjas, et kuna
Aktsiaselts Flora on omandamas riigi omandis olevat kinnistut tuleb
projekteerijal planeeringu materjale täiendada, seejärel on
võimalik koostada Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneeringu
(edaspidi ka detailplaneering) kehtestamise korralduse eelnõu.
Kuna möödunud oli enam kui
3 aastat eelmisest avalikustamisest korraldati täiendav detailplaneeringu avalik väljapanek 23. juulist kuni 6. augustini
2012. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 3. juulil 2012.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestel esitasid vastuväiteid Sinika tn 8 elanik A. Annus
ja Korteriühistu Sinika 8. Kristiine Linnaosa Valitsus korraldas 12.
septembril 2012 detailplaneeringu avaliku arutelu. Teade arutelu toimumise aja
ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 23. augustil 2012 ja ajalehes Pealinn
27. augustil 2012. Avalikul arutelul jõuti tingimuslikult kokkuleppele
Korteriühistuga Sinika 8. Projekteerija täiendas planeeringut
vastavalt kokkuleppele ning pärast seda kooskõlastas
Korteriühistu Sinika 8 ka planeeringulahenduse. Kuid avalikul arutelul ei
viibinud samuti vastuväiteid esitanud A. Annus, seega jäid üles
lahendamata vastuväiteid. Teade detailplaneeringu avaliku arutelu
tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 20. septembril 2012 ja ajalehes
Pealinn 24. septembril 2012.
Kuna detailplaneeringu avaliku
arutelu käigus jäi üles lahendamata vastuväiteid, esitas
Tallinna Linnavalitsus 5. novembri 2012 kirjaga detailplaneeringu tulenevalt
PlanS § 23 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. Vastavalt
planeerimisseaduse § 23 lg 3 punktile 5 korraldati Harju Maavalitsuses 27.
novembril 2012 detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid
esitanud isiku ja Tallinna linna esindaja seisukohtade ärakuulamiseks
nõupidamine.
Harju maavanem andis 3. detsembri
2012 kirjaga kinnistu detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike
6 kohase heakskiidu.
Vastavalt Tallinna
linna ehitusmääruse § 20 lõikele 8 teavitab Tallinna
Linnaplaneerimise Amet tähtkirjaga ühe nädala jooksul Tulika tn
34, Tulika tn 36, Tulika tn 38, Tulika tn 40, Tulika tn 42, Tulika tn 19b,
Tulika tn 19, Tulika tn 15//17, Endla tn 52, Sinika tn 7 // Tulika tn 25,
Sinika tn 3, Sinika tn 5, Sinika tn 4, Sinika tn 4a, Sinika tn 6, Sinika tn 8
ja Madara tn 24 kinnistute omanikke.
Tallinna linna
ehitusmääruse § 20 lõike 4 alusel kehtestab detailplaneeringu
linnavalitsus oma korraldusega v.a juhul kui planeeritava maa-ala kohta
esinevad planeerimisseaduse § 10 lõike 61 toodud asjaolud -
puudub üldplaneering või soovitakse üldplaneeringut muuta, planeering
koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle
kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud
mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti
kaitsevööndis oleval maa-alal, planeering koostatakse ranna
või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse
tähenduses, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi
või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas,
planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale
või selle moodustamiseks, planeering koostatakse olulise ruumilise
mõjuga objekti kavandamiseks, planeering koostatakse keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud tegevuse kavandamiseks. Nimetatud asjaolusid ei esine ning seega ei
kuulu käesoleva planeeringu kehtestamine volikogu pädevusse
tulenevalt kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktist 33.
Arvestades eeltoodut, on esitatud
Tallinna Linnavalitsusele kehtestamiseks Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika tn
nurga maa-ala detailplaneering Kristiine linnaosas.
|
|
|
|
|
Anu Hallik-Jürgenstein
|
|
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
