Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu töökord
Tallinna Linnavolikogu 13.12.2012 määrus number 28 [RT IV, 09.03.2013, 52]
Jõustumine:20.12.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.07.2018 - ... [RT IV, 22.06.2018, 25]

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tvk m 14.06.2018 nr 15 [RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]
Tvk m 20.04.2017 nr 7 [RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
Tvk m 19.02.2015 nr 3 [RT IV, 27.02.2015, 4 - jõust. 02.03.2015]
Tvk m 20.02.2014 nr 5 [RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

13. detsember 2012 nr 28

 

 

Tallinna Linnavolikogu töökord

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 ja Tallinna põhimääruse § 37 lõike 13 alusel.

 

 

     

§ 1.  Üldsätted

(1) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks.

(2) Linnavolikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, käesolevast töökorrast (edaspidi töökord) ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. Linnavolikogu liikmete arv peab vastama kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(5) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei.

(6) Linnavolikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Linnavolikogu istung toimub eesti keeles. Eelnõud, arupärimised ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.

§ 2.  Linnavolikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed)

(1) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe või ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

(2) Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.

(3) Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni aseesimees või üks aseesimeestest, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige.

(4) Linnavolikogu esimehe ning linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(5) Linnavolikogu esimees:

1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;

2) esindab või volitab teisi esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, Tallinna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;

3) omab õigust nõuda kõigilt Tallinna linna asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused;

5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;

6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks;

8) määrab eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;

9) jälgib algatatud eelnõude vastavust töökorra § 8 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele;

10) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus;

11) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

12) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendavaid vaheaegu;

13) lahendab töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;

14) täidab muid seaduse alusel või Tallinna põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 3.  Linnavolikogu eestseisus

(1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosakogude esimehed.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) liige ja linnasekretär või tema asendaja, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu kantselei nõunikud. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud on linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsuse liikmetele avalikud.

(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul paaritu nädala neljapäeval algusega kell 16.00. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

(5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab linnavolikogu kantselei juhataja üldjuhul hiljemalt eestseisuse koosoleku päeva kella 11.00-ks ning esitab selle linnavolikogu esimehele.

(6) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega ning linnavolikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks.

(7) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad menetluses olevate eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Linnavolikogu esimees koostab linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja määrab iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja.

(8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ning protokollija.

(9) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis. Eestseisuse koosoleku protokoll avalikustatakse elektrooniliselt infosüsteemis AKTAL.

(10) Linnavolikogu kantselei juhataja edastab eestseisuse koosolekul linnavolikogu esimehe või tema asendaja poolt antud ülesanded kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele.

§ 4.  Linnavolikogu liige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Linnavolikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja Tallinna põhimäärus.

(2) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

(3) Linnavolikogu liikmel on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) esitada linnavolikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;

4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;

5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

6)  saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;

7) esineda avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;

8) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

9) kuuluda linnaosakogu koosseisu linnavolikogu poolt määratud tingimustel;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

10) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;

11) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;

12) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Linnavolikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

(5) Linnavolikogu liige on kohustatud:

1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati linnaametnikuks Tallinnas.

(6) Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

§ 5.  Linnavolikogu fraktsioon

(1) Fraktsiooni võivad moodustada viis või enam linnavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.

(3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse koheselt linnavolikogu kantseleile muudatuse registreerimiseks. Fraktsiooni muudatus jõustub selle registreerimisest. Otsus fraktsiooni muutmise kohta edastatakse ka linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(7) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

(8) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4) oma liikme kaudu esineda linnavolikogu istungil kõnega kõnepuldist ja sõnavõtuga kohalt;

5) võtta linnavolikogu istungil enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaheaeg;

6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(9) Fraktsiooni tegevus lõpeb:

1) linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui samast nimekirjast linnavolikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

(10) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusakti muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse linnavolikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

§ 51.  Linnavolikogu ühendus

(1) Linnavolikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi.

(2) Ühenduse esimees esitab linnavolikogu esimehele ühenduse moodustamise teatise. Teatises peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate linnavolikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Ühenduse moodustamisest teavitatakse ka teisi linnavolikogu liikmeid.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

§ 6.  Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(2) Linnavolikogu kinnitab komisjoni liikmed ja teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe linnavolikogu komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.

(3) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Tallinna põhimääruses.

§ 7.  Juhtivkomisjon

(1) Eelnõu menetlemist linnavolikogus korraldab juhtivkomisjon.

(2) Linnavolikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni.

(3) Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul kas:

1) esitama eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või

2) esitama linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) esitama linnavolikogu eestseisusele põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(4) Linnavolikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile.

§ 8.  Linnavolikogu õigusaktide algatamine

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) linnavolikogu liikmel;

2) linnavolikogu komisjonil;

3) linnavolikogu fraktsioonil;

4) linnavalitsusel;

5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras;

6) linnasekretäril seaduses ja Tallinna põhimääruses sätestatud alustel ja korras;

7) linnaosakogul Tallinna põhimääruses ja linnaosa põhimääruses sätestatud alustel ja korras;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

8) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada linnavolikogu õigusakti eelnõu.

(3) Linnavolikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Linnavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.

(4) Linnavolikogu õigusakti eelnõul (edaspidi eelnõu) on esitaja ja koostaja nimi ning esitaja allkiri, mitme esitaja korral nende kõigi nimed ja allkirjad. Üldjuhul edastatakse eelnõu digiallkirjastatuna. Linnavalitsus esitab linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogule pärast linnavalitsuse istungit linnasekretäri kaaskirjaga, milles on ära märgitud eelnõu ettekandja linnavolikogu komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil. Digitaaldokument tuleb edastada nii muudetavas (MS Office failivormingus) kui ka arhiiviväärtuslikus vormingus (PDF/A).
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(5) Eelnõu ja selle lisad peavad olema vormistatud elektroonilisele dokumendipõhjale ehk mallile. Linnavolikogu liikme poolt esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab fraktsiooni nõunik-abi, fraktsiooni mittekuuluva liikme puhul linnavolikogu kantselei.

(6) [Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(7) Eelnõu, selle juurde kuuluvad dokumendid ja kaaskiri registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Eelnõu esitatakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni andmiseks linnavolikogu esimehele hiljemalt järgmisel tööpäeval.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(8) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Eelnõu, mis käsitleb organisatsioonilisi küsimusi, suunab esimees eestseisuse koosoleku päevakorra projekti ilma juhtivkomisjoni määramata. Menetlusse võetud eelnõu registreeritakse ja sisestatakse linnavolikogu istungite infosüsteemi AKTAL. Eelnõu koos lisatud dokumentidega edastatakse õigusnõunikule.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(9) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 3, 4 või 5 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

(10) Kõik eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mis ei ole esitatud linnavalitsuse poolt, tuleb saata linnavalitsusele seisukoha saamiseks.

(11) Eelnõu läbivaatamiseks ja kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on üldjuhul aega kuni 10 tööpäeva. Tähtaja pikendamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele. Linnavolikogu komisjonid ja fraktsioonid esitavad kirjalikult ettepanekud eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjon koostab vajadusel esitatud ettepanekute alusel muudatusettepanekute loetelu. Linnavalitsus esitab eelnõu kohta sisulise seisukoha 10 tööpäeva jooksul, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele.

(12) Linnavolikogu kantselei teeb istungi kutsega koos kättesaadavaks istungi materjalid. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega (seletuskiri, lisad jne) saab tutvuda alates eelnõu registreerimisest veebilehe aadressil https://aktal.tallinnlv.ee/.

§ 9.  Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine

(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta linnavolikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud linnavolikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu linnavolikogu menetlusest välja.

(2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(3) Linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb linnavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud.

(4) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul kui linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab linnavolikogu kantselei linnavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele linnavalitsusele seisukoha saamiseks.

(5) Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab eelnõu menetlev juhtivkomisjon eestseisuse koosolekule vastava päevakorrapunkti arvamiseks linnavolikogu istungi päevakorra projekti.

(6) Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.

§ 10.  Linnavolikogu istungi kokkukutsumine

(1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.

(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

(4) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval algusega kell 16.00. Üldjuhul on vaheaeg kestusega 15 minutit iga 1,5-tunnise töötamise järel, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu otsustab teisiti. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(5) Kui linnavolikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi algusaega, määrab linnavolikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul.

(6) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.

§ 11.  Istungi läbiviimise üldpõhimõtted

(1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu esimehe poolt käskkirjaga määratud aseesimees või üks aseesimeestest. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta asendaja suuliselt. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige.

(2) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Linnavolikogu uue kooseisu esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral  kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.

(3) Linnavolikogu istungid on avalikud. Istungit saab jälgida linnavolikogu hoones selleks paigaldatud ekraanilt ning interneti teel. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Linnavolikogu liikmetel on linnavolikogu istungi saalis alalised kohad. Linnavolikogu istungi saali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida linnavolikogu liikmed, linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu istungi läbiviimisega seotud teenistujad, samuti linnavolikogu esimehe või tema äraolekul linnavolikogu aseesimehe poolt kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed ja istungi teenindamisega seotud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(5) Linnavolikogu kantseleiga kooskõlastatult võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida tingimusel, et see ei sega linnavolikogu istungi läbiviimist ega linnavolikogu liikmete tööd.

§ 12.  Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

(1) Linnavolikogu istungi avab istungi juhataja.

(2) Istungi alguses on linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja linnavolikogu istungi juhataja kutsutud isikutel võimalus registreeruda avaldusteks. Istungi juhataja loeb ette avaldusteks registreerunute nimekirja. Avaldused antakse üle vastavalt §-s 151 sätestatule.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

(3) Pärast sõnavõtuks registreerumist vaadatakse üle päevakorra projekt. Päevakorra projekti arutamise käigus vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra, sealhulgas päevakorrapunkti päevakorrast väljaarvamise kohta. Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui linnavolikogu nõustub päevakorra projekti kohta esitatud ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi linnavolikogu liikmetest hääletamist ei nõua.

(4) Pärast ettepanekute läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab linnavolikogu liikmeid rohkem kui vastu. Umbusalduse avaldamise küsimuse päevakorda lülitamisel juhindutakse töökorra § 18 lõikes 3 sätestatust.

(5) [Kehtetu - RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(6) [Kehtetu - RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(7) [Kehtetu - RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 13.  Päevakorraküsimuse arutamine istungil

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. Linnavalitsuse vastava volituse alusel võib eelnõu ettekandjaks olla linnasekretär. Linnaosa puudutavates küsimustes võib linnavalitsus volitada eelnõu ette kandma linnaosa vanemat või tema asetäitjat. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Juhul kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.

(2) Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

(3) Igal linnavolikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust, v.a töökorra § 17 lõikes 2 sätestatud juhul. Küsimuse esitamiseks antakse aega 30 sekundit. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linnateenistujale.

(4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga kohalt kestusega kuni 2 minutit või kõnega kõnepuldist kestusega kuni 5 minutit. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda.

(5) Soovist esineda kõnega või avaldusega kõnepuldist, sõnavõtuga kohalt, protestiga või esitada küsimusi annab linnavolikogu liige märku vastavale nupule vajutamisega hääletuspuldil ning linnavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud isikud käega. Elektroonilise hääletussüsteemi rikke korral annab linnavolikogu liige oma soovist esineda või esitada küsimus märku käega.

(6) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 5 minutit.

(7) Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta linnavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda toetab eelnõu esitaja. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni linnavolikogu liige või fraktsioon seda nõuab.

(8) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

§ 14.  Eelnõu lõpphääletus

(1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib linnavolikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja võtta vaheaja nõupidamiseks. Vaheaja pikkuse otsustab istungi juhataja.

(2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta linnavolikogu poolthäälte enamusega eelnõu saata teisele lugemisele ja ei katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. Eelnõu menetlusest väljalangemine protokollitakse.

(3) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui:

1) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linnaeelarvet;

2) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linna arengukava;

3) eelnõuga kehtestatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohalik maks;

4) eelnõuga võetakse vastu, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks Tallinna põhimäärus, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

(4) Eelnõusse esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid saab muuta ainult hääletamise teel.

(5) Linnavolikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav linnavolikogu koosseisu häälteenamus, kontrollitakse linnavolikogu liikmete kohalolekut.

(6) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel.

(7) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ning linnapea valimistel ning revisjonikomisjoni moodustamisel ja Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel hääletatakse hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(8) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni uue liikme valimisel ning muudel valimistel, kui linnavolikogu nii otsustab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel, kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Ühe kandidaadi puhul on hääletusaeg 20 sekundit, iga järgmise kandidaadi puhul lisatakse hääletusajale 5 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, toimuvad isikuvalimised hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(9) Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletusaeg on 20 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse avalikul hääletusel käetõstmisega. Käetõstmiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.

(10) Hääletustulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga.

(11) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel koheselt peale antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui linnavolikogu liikme hääletuspult ei olnud töökorras elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise korral või on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(12) Igaühel on õigus tutvuda hääletamise tulemustega. Hääletustulemused on avaldatud veebilehe aadressil https://aktal.tallinnlv.ee/.

(13) Istungite vahelisel ajal hoitakse linnavolikogu liikmete hääletuskaarte linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas. Kaart antakse linnavolikogu liikmele istungist osavõtuks registreerumisel ja tagastatakse dokumendiosakonnale istungilt lahkumisel.

§ 15.  Linnaeelarve eelnõu menetlemine
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

(1) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel rahanduskomisjonis tutvustatakse eelarve eelnõu üldpõhimõtteid. Rahanduskomisjoni koosolekule kutsutakse kõik linnavolikogu liikmed, kellel on õigus esitada eelarve eelnõu ettekandjale küsimusi. Rahanduskomisjon määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

(2) Eelarvet arutab linnavolikogu üldjuhul kahel lugemisel, järgides töökorra § 13 lõigetes 1-6 päevakorraküsimuse arutamise kohta sätestatut. Eelarve eelnõu esimesel lugemisel linnavolikogu istungil toimub eelarve üldpõhimõtete arutelu. Linnavolikogu istungil ei saa eelarvele muudatusettepanekuid esitada. Pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele ning teeb teatavaks eelarve teiseks lugemiseks muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Teiseks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu fraktsioonid, alatised komisjonid, linnavolikogu liikmed ja linnavalitsus.

(3) Muudatusettepanek esitatakse rahanduskomisjonile ettenähtud vormil üldjuhul digiallkirjastatuna. Muudatusettepanek peab lähtuma eelarve eelnõu ja selle lisade ülesehitusest ja liigendusest ning seal peab olema märgitud:

1) esitaja nimi;

2) viide eelnõu või selle lisa muudetavale osale;

3) eelarve eelnõu sõnalise osa muutmisel - muudatuse täpne sõnastus;

4) tulu, toote, eelarvepositsiooni, investeerimisobjekti või finantseerimistehingu muutmisel - selle nimetus ja summa eelarves;

5) muudatusettepaneku summa;

6) katteallika nimetus;

7) põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

(4) Muudatusettepanekuga ei ole lubatud vähendada eelnõus seaduse või linna õigusaktidega ettenähtud või lepingutega võetud kohustustest tulenevaid kulutusi, vähendada eelarves kavandatud likviidsusreservi, muuta sihtotstarbeliste toetuste arvel kaetavaid kulutusi ega asutuse majandustegevuse tulemusena tekkiva ning eelarves sihtotstarbeliselt konkreetse tegevuskulu katteks määratud tulu arvel kaetavaid kulutusi, kui ei tehta muudatusi ka vastavates tuludes. Juhul kui muudatusettepanek tingib linna õigusakti muutmise, peab vastav õigusakti eelnõu olema antud linnavolikogu menetlusse ja õigusakt peab olema linnavolikogu poolt vastu võetud enne eelarve vastuvõtmist. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud muuta riiklikest maksudest kavandatud tulusid, v.a juhul, kui muudatusettepanekus on esitatud arvestused maksuprognooside muutmise aluse kohta.

(5) Eelarve eelnõu teiseks lugemiseks rahanduskomisjonis ja linnavolikogu istungil koostab rahanduskomisjon esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid.

(6) Eelarve muudatusettepanekule annab enne selle läbivaatamist rahanduskomisjonis seisukoha linnavalitsus. Rahanduskomisjoni koosoleku kutsega koos saadetakse komisjoni liikmetele ja neile muudatusettepanekute esitajatele, kes ei ole komisjoni liikmed, muudatusettepanekute loetelu, kus on märgitud linnavalitsuse seisukoht (toetab / ei toeta / toetab osaliselt) iga muudatusettepaneku kohta ning muudatusettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse loetellu ühe muudatusettepanekuna. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis välistavad üksteist sisuliselt, ning muudatusettepanekud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetele, esitatakse loetelu lõpus koos põhjendusega, miks neid ei menetleta.

(7) Rahanduskomisjoni koosolekule, kus vaadatakse läbi eelarve kohta esitatud muudatusettepanekud, kutsub komisjoni esimees kõik muudatusettepanekute esitajad või nende esindaja, kui on tegemist fraktsiooni või alatise komisjoni ettepanekuga. Koosolekule kutsutud muudatusettepaneku esitajal või tema esindajal on õigus selgitada oma muudatusettepanekut. Rahanduskomisjoni otsustus muudatusettepaneku kohta (toetab / ei toeta / toetab osaliselt) lisatakse muudatusettepanekute loetellu, mis edastatakse linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungile eelneval tööpäeval.

(8) Eelarve teisel lugemisel linnavolikogu istungil vaadatakse läbi muudatusettepanekud vastavalt rahanduskomisjoni poolt esitatud loetelule. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda on toetanud rahanduskomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele, kui seda soovib mõni linnavolikogu liige või fraktsioon. Kui rahanduskomisjon on toetanud muudatusettepanekut ainult osaliselt ja keegi linnavolikogu liikmetest või fraktsioon soovib muudatusettepaneku hääletamist, paneb istungi juhataja hääletusele vaid selle osa muudatusettepanekust, mida toetas rahanduskomisjon.

(9) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelarve eelnõu lõpphääletusele töökorra §-s 14 sätestatud korras.

(10) Kui linnavolikogu otsustab saata eelarve eelnõu kolmandale lugemisele, määrab istungi juhataja muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kolmandaks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu fraktsioonid.

(11) Eelarve kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatud menetluskorda erisusega, et eelnõu kolmandaks lugemiseks linnavolikogu istungil koostatakse loetelu ainult nendest muudatusettepanekutest, mida toetas rahanduskomisjon.

(12) Eelarve kolmandal lugemisel linnavolikogus vaadatakse läbi kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute loetelu, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust.

(13) Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse küsimus, mille vastuvõtmiseks on seadusest tulenevalt vaja linnavolikogu koosseisu häälteenamust.

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse ka lisaeelarve eelnõu menetlemisel.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

§ 151. Avalduste ärakuulamine

(1) Töökorra § 18 lõikes 2 sätestatud umbusalduse algatamise avalduse annab umbusalduse algatajate esindaja üle pärast istungi päevakorra kinnitamist.

(2) Lisaks lõikes 1 toodule võib pärast istungi päevakorra kinnitamist iga linnavolikogu fraktsioon esineda ühe kuni 2-minutilise avaldusega, sh esitada linnavalitsuse liikmetele arupärimisi, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõu või jagada muud teavet. Fraktsiooni nimel võib avaldusega esineda fraktsiooni esimees, aseesimees või esimehe volitatud muu fraktsiooni liige. Avaldusega võivad enne päevakorra arutamist esineda ka linnavalitsuse esindaja ja istungi juhataja ning tema kutsutud isikud. Soovist esineda avaldusega annab soovija märku käetõstmisega. Pärast päevakorra ammendumist võivad avaldustega esineda istungi alguses registreerunud linnavolikogu liikmed, linnavalitsuse liikmed ja istungi juhataja kutsutud isikud.

(3) Istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Avaldusega esinemiseks on aega kuni viis minutit. Esineja taotlusel võib istungi juhataja aega pikendada. Juhul kui sõnasoovija ei viibi avalduse üleandmiseks ettenähtud ajal istungite saalis, kustutatakse ta sõnasoovijate nimekirjast.

(4) Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Kirjalikult esitatud avaldus lisatakse istungi protokollile.

(5) Arupärimise esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud töökorra §-s 19.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

§ 16.  Linnavolikogu istungi lõpetamine

(1) Linnavolikogu istung lõpeb avalduste ärakuulamisega. Juhul kui sõnasoovijaid ei ole registreerunud, lõpeb istung päevakorra ammendumisega.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(2) Linnavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 17.  Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt linnavolikogu menetluses oleva eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina

(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse linnavolikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõu arutamisel rakendatakse töökorra §-des 13 ja 14 sätestatud põhimõtteid, kui antud paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Linnavolikogu liikmele antakse sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta.

(3) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised.

(4) Pärast läbirääkimiste lõppemist pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem poolthääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) linnavolikogu menetlusest välja. Juhul kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletusel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

(5) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil.

§ 18.  Umbusaldusmenetlus linnavolikogus

(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.

(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta ega päevakorrast välja arvata. Juhul kui umbusalduse avaldamine on istungi päevakorra projektis ainuke küsimus, loetakse päevakord kinnitatuks ilma hääletamata.

(4) Kuni 15 minuti pikkuse ettekande küsimuse arutamisel teeb istungil üks umbusalduse algatajatest, kellele iga linnavolikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata.

(5) Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses kuni 15 minuti ulatuses esineda kõnega kõnepuldist.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(6) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusavaldust.

(7) Umbusalduse avaldamine vormistatakse linnavolikogu otsusega.

§ 19.  Arupärimine

(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse paberkandjal linnavolikogu istungil istungi juhatajale või istungivahelisel ajal linnavolikogu kantseleile. Arupärimine edastatakse linnavolikogu kantselei poolt hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja teavitab sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.
[RT IV, 05.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb edastada arupärijale 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.

(4) Kui arupärimises oli ette nähtud ka suuline vastamine, lülitab linnavolikogu esimees suulise vastamise linnavolikogu istungi päevakorda hiljemalt kahe kuu möödudes arupärimisele kirjaliku vastuse saamisest. Arupärimisele vastamist ei saa istungi päevakorrast välja arvata. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti.
[RT IV, 22.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

(5) Arupärimisele vastamine algab arupärimisele vastaja ettekandega. Pärast ettekande lõppu võib iga linnavolikogu liige esitada arupärimisele vastajale kuni kaks suulist küsimust. Vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. Läbirääkimisi antud päevakorrapunktis ei avata. Juhul kui arupärimise esitaja ei viibi linnavolikogu istungil antud päevakorrapunkti arutamise alguses, loetakse arupärimine vastatuks ilma arutamata.

§ 20.  Linnavolikogu istungi protokollimine, helisalvestamine ja stenografeerimine

(1) Linnavolikogu istung protokollitakse, helisalvestatakse ja stenografeeritakse. Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Linnavolikogu istungi helisalvestisele on juurdepääs Tallinna veebilehe www.tallinn.ee kaudu.

(11) Linna veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites avaldatud linnavolikogu istungi materjalide (tekstid, fotod, video- ja audiomaterjalid) autoriõigused kuuluvad Tallinna Linnavolikogu Kantseleile. Materjalide kasutamine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Materjalide reprodutseerimine (välja arvatud isiklikel mitteärilistel eesmärkidel), töötlemine, avalik esitamine, eksponeerimine, üldsusele suunamine tehnilise vahendi kaudu ja levitamine, on lubatud ainult omaniku loal. Loa taotlemise avaldus tuleb esitada e-posti aadressil veeb@tallinnlv.ee.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

(3) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

(4) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning hääletuskomisjoni protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse kantselei arhiiviruumis avalikku arhiivi üleandmiseni.

(5) Linnavolikogu istungi protokoll on avalik.

(6) Istungi stenogramm avalikustatakse elektrooniliselt Tallinna veebilehel www.tallinn.ee ja infosüsteemis AKTAL. Kui linnavolikogu on kuulutanud istungi mõne küsimuse arutelu kinniseks, siis selle päevakorrapunkti osas stenogrammi veebilehel, infosüsteemis AKTAL ega aastaraamatus ei avalikustata. Huvitatud isikud saavad nimetatud päevakorrapunkti stenogrammiga tutvuda linnavolikogu kantselei juhataja loal linnavolikogu kantseleis.

(7) Linnavolikogu kantselei annab alates 2012. aastast iga eelmise kalendriaasta kohta välja linnavolikogu istungite stenogrammid paberkandjal aastaraamatuna järgneva aasta 31. märtsiks. Linnavolikogu istungite stenogrammide aastaraamatutega on võimalik tutvuda ja neid säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.

§ 21.  Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 22.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 20. detsembril 2012.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees