Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tallinna Linnavalitsus 26.09.2012 korraldus number 1327
Redaktsiooni kehtivus:26.09.2012 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

26. september

2012 nr

1327-k

 

 

Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 korraldusega nr 1832-k „Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning arvestades Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu kuni 8-korruselise äriruumidega korterelamu ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju

 

 

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 korraldusega nr 1832-k algatatud Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta planeeringualale jäävate kruntide piire ja määrata ehitusõigus ühele moodustatavale krundile kuni 8 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks ning kahele krundile teerajatiste teenindamiseks.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kuni 8-korruselise äripindadega korterelamu ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Kentmanni tänava ääres segahoonestusalal asuval planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad kaitsealused hariliku tamme kultivarid, kuid nende piiranguvöönd planeeringualale ei ulatu ning kavandatav tegevus neile mõju ei avalda;

3.5 planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse alal kehtivate piirangutega. Planeeritav ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud endisele asulakohale, mistõttu tuleb enne kaevetöid kinnistutel läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevaid kultuurimälestistest elamuid planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta;

3.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest detailplaneeringuga ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust. Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust ning ehituse ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.7 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Kuna planeeringuala paikneb tiheda liiklusega tänava ääres, on planeeringu koostamisel selgitatud autoliiklusest tulenevad müratasemed ning hoone projekteerimisel arvestatakse müraleevendusmeetmetega. Ehitusprojekti koostamisel tuleb hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga selgitada maa-aluste parkimiskorruste vundamendikaevise rajamisel tekkiva põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus ning alanduse mõjud kõrghaljastusele ja naaberhoonete püsivusele;

3.8 detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varem toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.9 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;

3.10 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012

korralduse nr 1327-k

LISA

 

Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

 

 

 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,22 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas Kentmanni ja Liivalaia tänava ning Kentmanni põigu vahelises piirkonnas. Planeeringualasse kuulub kolm kinnistut ning nendega külgnev reformimata riigimaa. Kentmanni tn 28 kinnistul paikneb korterelamu, Kentmanni tn 30 ja Liivalaia tn 23a kinnistud on hoonestamata ning planeeringualale jääval reformimata riigimaal ei paikne samuti ühtegi hoonet.

Detailplaneeringu ala piirkond on ajalooliselt olnud peamiselt monofunktsionaalne, iseloomulikud on valdavalt elamud. Lähiümbruse hoonestus koosneb nii vanadest kahekorruselistest puithoonetest kui ka kuni kaheksakorruselistest äriruumidega korterelamutest. Esialgne puithoonestus on ajapikku välja vahetatud ning sama protsess jätkub ka tänapäeval. Uued hooned on polüfunktsionaalsed - korterelamud esimestel korrustel paiknevate äriruumidega. Lähimaks avalikuks haljasalaks on Lembitu park. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport - lähimad peatused asuvad Liivalaia tänaval.

Detailplaneeringu ala dendroloogilise hinnangu (O. Abner, 2006) järgi kasvab Kentmanni tn 28 kinnistul üks IV (harilik vaher) ja üks III (harilik jalakas) väärtusklassi puu ning üks V väärtusklassi kännuvõsu. Planeeringualale jääval reformimata riigimaal kasvab neli II väärtusklassi puud (2 harilikku pärna ja 2 harilikku hobukastanit). Kentmanni tn 30 ja Liivalaia tn 23a kinnistul puid ei kasva. Väärtuslikud puud on kõrvalkrundil Liivalaia tn 23 kasvavad koolimaja haljastuseks istutatud harilikud hobukastanid ja harilikud pärnad.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Planeeritud maa-ala kontaktvööndis, Kentmanni tn 20a ja Kentmanni põik 5 kruntidel, kasvab kolm kaitsealust hariliku tamme kultivari Fastigiata. Tammed on võetud looduse üksikobjektidena kaitse alla keskkonnaministri 15. juuni 2006 määrusega nr 41 „Harjumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine“. Puude piiranguvöönd on 25 meetrit ja ei ulatu planeeringualani. Kaitsealused tammed jäävad planeeritavast hoonest u 80 m kaugusele ning planeeringuga kavandatavast tegevusest neile mõju ei kaasne.

Planeeritav maa-ala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks (nr 2596) tunnistatud ja II at eKr - 16. sajandist pärinevale asulakohale, mis piirneb Kentmanni tänava, Liivalaia tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga. Seetõttu tuleb kinnistul enne ala hoonestamist ja kaevetöid (mistahes mullatöid) läbi viia arheoloogilised uuringud.

Kontaktvööndisse jääb ka 7 kultuurimälestisest elamut Tatari tänava, Allika tänava ja Kaupmehe tänava äärde. Planeeringualale ulatub vaid Kaupmehe tn 8 mälestise 50-meetrine kaitsevöönd.

Planeeringu elluviimisel ei esine negatiivset mõju kultuuriväärtustele.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestuala, alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, sest alale on planeeritud äriruumidega elamu.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev hoonestatud linnakeskkond.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on kavandatud kuni 8 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamine. Planeeritava hoone alumised korrused on kavandatud äripindadele. Monotoonsuse vältimiseks ning ümbruskonna hoonestuskõrgusega paremini haakumiseks on hoone liigendatud erineva kõrgusega osadeks (4-, 5-, 6-, 7- ja 8-korruseliseks). Kavandatud hoone suleb vaate Liivalaia tänavalt kvartali siseruumi, pehmendades ühtlasi ka Liivalaia tänavalt tulevat müra.

Juurdepääs krundile on Liivalaia ja Kentmanni tänavalt. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile 2-korruselisesse maa-alusesse parklasse. Autode pääs maa-alusesse parklasse on kavandatud Kentmanni tänavalt.

Rekreatsiooniala lastemänguväljakuga on kavandatud seitsme maapealse korrusega hoonemahu lõunaküljele maa-aluse hoonestusala pealsele haljasalale.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal ei likvideerita väärtuslikku haljastust, likvideeritakse üks III ja üks IV väärtusklassi puu ning üks III väärtusklassi põõsas ja V väärtusklassi kännuvõsu. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega tuleb asemele istutada 58 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Kentmanni tänavaruumi ilmestamiseks on tänava äärde kavandatud konteinerites kõrghaljastust (4 puud). Täiendavalt on planeeringualale puittaimestiku mitmekesistamiseks kavandatud madalhaljastusena põõsaste rühmad.

Krunditud ala haljastuse osakaal on 23%. Planeeritav hoonestus ei vähenda kvartalis nõutud haljastuse osakaalu.

Säilitatavaid puid tuleb kaitsta kaevetöödel ja ehitamisel. Puudele ei tohi kaevetöid mehhanismidega teha lähemal kui 1,5 m, ehitusseadmetega ei tohi sõita puude juurtel ega ladustada sinna ehitusmaterjale. Ehitusprojektis määratakse meetmed ehitustööde aegseks puude kaitsmiseks tallamise ja vigastuste eest. Ehitusprojektis nähakse ette ka tööde organiseerimiskava oma krundil - sulundseina rajamiseks säilitatava puu võrast ca 1,5 m kaugusel, puualuse ja tüve kaitsmine kaevetööde ajal, võra kaitsmiseks kraana paigutamisel jms.

Planeeringuala insolatsiooni analüüsiga (OÜ FASSAADIPROJEKT, P. Soopere, 2009) on selgitatud, milliseks kujunevad planeeringuala lähedal asuvate Kentmanni tn 15, 17, 24 ja 32 elamute korterite insolatsioonitingimused pärast detailplaneeringu realiseerimist. Kõigi vaadeldud korterite ja ka Kentmanni tn 23 asuva Liivalaia Gümnaasiumi insolatsioon kujuneb rahuldavaks ning on vähemalt 3 tundi. Kentmanni tn 17 1. korruse korteris on insolatsiooni vähenemine napilt üle 50%, kusjuures insolatsiooni kestus on 10% üle piirnormi. Alates 2. korrusest on mõlemad tingimused täidetud. Tulevikus tuleb nimetatud hoonele planeerida esimesed korrused äripindadena, millele ei rakendu insolatsioonist tulenevaid piiranguid. Detailplaneering ei põhjusta ka koolihoone laiendamiskavale nii pealeehituse kui ka spordisaali laiendamise ja spordiväljaku rajamise osas mingeid piiranguid ega takista seda mingil viisil.

Planeeringuala naaberkinnistul asuvale, Kentmanni tn 32a hoone kõrvale uue hoone ehitamise võimaluste kohta on antud esialgne eksperthinnang (EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHING, A. Teppe, 2008). Täiendav eksperthinnang Kentmanni tn 32a hoone seisundi kohta (konstruktsioonide püsivuse kohta) tuleb tellida ehitusprojekti staadiumis. Eksperthinnangu ettepanekutega tuleb arvestada projekteerimisel ja ehitamisel.

Kuna planeeritavale hoonele on kavandatud kaks maa-alust parkimiskorrust, tuleb ehitusprojekti koostamisel teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus ning alanduse mõjud kõrghaljastusele ja naaberhoonete püsivusele.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne, planeeringuala kanalisatsiooni eelvooluks on Kentmanni tänava olemasolev ühisvoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast Kentmanni tänava veetorustikust.

Kui planeeritava hoone maa-aluse autoparkla sademevesi puhastatakse enne kanalisatsiooni juhtimist lokaalses puhastusseadmes, ei esine negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeringuala puhas sademevesi tuleb immutada pinnases ja/või kasutada suurte sademeveekoormuste vähendamiseks ühtlustusmahuteid või katusehaljastust.

Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.

Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei ohustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringualale on kavandatud 46 parkimiskohta, mis ei põhjusta piirkonnas olulist liikluse suurenemist, võrreldes piirkonna olemasoleva olukorraga. Samas asub planeeringuala tiheda liiklusega Liivalaia tänava läheduses. Arvestades Liivalaia tänava ääres olemasoleva hoonestuse ekraniseeriva mõjuga, ei ületata mürahinnangu (Osaühing JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB, 2009) järgi planeeringualal kehtestatud müratasemete norme. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

Planeeritaval maa-alal ei ole tuvastatud saasteallikaid ega reostuskoldeid, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, äripindadega eluhoones tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on planeeritavas hoones ette nähtud jäätmekonteinerite koht.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus äripindadega eluhoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Planeeritud maa-ala kontaktvööndis, Kentmanni tn 20a ja Kentmanni põik 5 kruntidel, kasvab kolm kaitsealust hariliku tamme kultivari Fastigiata. Puude piiranguvöönd on 25 meetrit ja ei ulatu planeeringualani. Kaitsealused tammed jäävad planeeritavast hoonest u 80 m kaugusele ning planeeringuga kavandatavast tegevusest neile mõju ei kaasne.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär