TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
26. september
|
2012 nr
|
1327-k
|
|
|
Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30
lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2
ja Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 korraldusega nr 1832-k „Kentmanni tn
28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu koostamise
algatamine“ ning arvestades Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut
(korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev
tegevus nagu kuni 8-korruselise äriruumidega korterelamu ehitamine ei
oma olulist keskkonnamõju
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Mitte algatada
Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 korraldusega nr 1832-k algatatud
Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta planeeringualale
jäävate kruntide piire ja määrata ehitusõigus ühele
moodustatavale krundile kuni 8 maapealse ja kuni 2 maa-aluse
korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks ning kahele krundile teerajatiste
teenindamiseks.
2. Detailplaneeringu:
2.1 koostamise
korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7,
15198 Tallinn);
2.2 koostaja on K-Projekt
Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn);
2.3 kehtestab Tallinna
Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).
3. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik järgmistel põhjustel:
3.1 detailplaneeringuga
ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh
näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud
olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist;
3.2 lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta kuni 8-korruselise äripindadega korterelamu ehitamine
ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise
tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning
õigusaktide nõudeid;
3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest
planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud
ja tiheasustusalas paiknev hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;
3.4 Kesklinnas Kentmanni
tänava ääres segahoonestusalal asuval planeeringualal ega
lähiümbruses ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku
alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala
kontaktvööndisse jäävad kaitsealused hariliku tamme
kultivarid, kuid nende piiranguvöönd planeeringualale ei ulatu ning kavandatav
tegevus neile mõju ei avalda;
3.5 planeeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse alal
kehtivate piirangutega. Planeeritav ala jääb arheoloogiamälestiseks
tunnistatud endisele asulakohale, mistõttu tuleb enne kaevetöid
kinnistutel läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Planeeringuala
kontaktvööndis paiknevaid kultuurimälestistest elamuid
planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta;
3.6 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest
detailplaneeringuga ei likvideerita väärtuslikku
kõrghaljastust. Olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse
asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määruse nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“
tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust ning ehituse
ajal rakendatakse meetmeid säilitatavate puude kaitseks. Detailplaneeringualal
ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime-
või loomaliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
ohustada;
3.7 detailplaneeringuga
kavandatava tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Kuna
planeeringuala paikneb tiheda liiklusega tänava ääres, on
planeeringu koostamisel selgitatud autoliiklusest tulenevad müratasemed
ning hoone projekteerimisel arvestatakse müraleevendusmeetmetega. Ehitusprojekti
koostamisel tuleb hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga selgitada maa-aluste
parkimiskorruste vundamendikaevise rajamisel tekkiva põhjaveekihi
alanduslehtri sügavus ja ulatus ning alanduse mõjud
kõrghaljastusele ja naaberhoonete püsivusele;
3.8 detailplaneeringualal
ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning
alal ei ole varem toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis
seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;
3.9 tegevusega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest
valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete
ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud
peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus
jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;
3.10 detailplaneering on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.
4. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna
Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti
kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
5. Tallinna
Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Tallinna Keskkonnaametil
teha korraldus teatavaks K-Projekt Aktsiaseltsile.
|
|
|
|
Edgar Savisaar
|
Linnapea
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
Tallinna
Linnavalitsuse 26. septembri 2012
korralduse nr 1327-k
LISA
|
|
Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
|
|
|
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb
keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia
detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt
oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade
tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike
1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga
kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja
piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise
tõenäosusest.
1) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest,
nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel
lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000
võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest.
Planeeritav 0,22 ha suurune maa-ala
asub Kesklinnas Kentmanni ja Liivalaia tänava ning Kentmanni põigu
vahelises piirkonnas. Planeeringualasse kuulub kolm kinnistut ning nendega
külgnev reformimata riigimaa. Kentmanni tn 28 kinnistul paikneb korterelamu,
Kentmanni tn 30 ja Liivalaia tn 23a kinnistud on hoonestamata ning planeeringualale
jääval reformimata riigimaal ei paikne samuti ühtegi hoonet.
Detailplaneeringu ala piirkond on
ajalooliselt olnud peamiselt monofunktsionaalne, iseloomulikud on valdavalt
elamud. Lähiümbruse hoonestus koosneb nii vanadest kahekorruselistest
puithoonetest kui ka kuni kaheksakorruselistest äriruumidega
korterelamutest. Esialgne puithoonestus on ajapikku välja vahetatud ning
sama protsess jätkub ka tänapäeval. Uued hooned on
polüfunktsionaalsed - korterelamud esimestel korrustel paiknevate
äriruumidega. Lähimaks avalikuks haljasalaks on Lembitu park. Piirkonnas
on hästi korraldatud ühistransport - lähimad peatused asuvad
Liivalaia tänaval.
Detailplaneeringu ala
dendroloogilise hinnangu (O. Abner, 2006) järgi kasvab Kentmanni tn 28
kinnistul üks IV (harilik vaher) ja üks III (harilik jalakas)
väärtusklassi puu ning üks V väärtusklassi
kännuvõsu. Planeeringualale jääval reformimata riigimaal
kasvab neli II väärtusklassi puud (2 harilikku pärna ja 2 harilikku
hobukastanit). Kentmanni tn 30 ja Liivalaia tn 23a kinnistul puid ei kasva.
Väärtuslikud puud on kõrvalkrundil Liivalaia tn 23 kasvavad
koolimaja haljastuseks istutatud harilikud hobukastanid ja harilikud pärnad.
Planeeringualal,
kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid,
Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega teisi
maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või
tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks
mõjutada.
Planeeritud maa-ala
kontaktvööndis, Kentmanni tn 20a ja Kentmanni põik 5
kruntidel, kasvab kolm kaitsealust hariliku tamme kultivari Fastigiata.
Tammed on võetud looduse üksikobjektidena kaitse alla
keskkonnaministri 15. juuni 2006 määrusega nr 41 „Harjumaa looduse
üksikobjektide kaitse alla võtmine“. Puude
piiranguvöönd on 25 meetrit ja ei ulatu planeeringualani. Kaitsealused
tammed jäävad planeeritavast hoonest u 80 m kaugusele ning
planeeringuga kavandatavast tegevusest neile mõju ei kaasne.
Planeeritav maa-ala jääb kultuuriministri
30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks (nr 2596) tunnistatud ja II at eKr - 16. sajandist
pärinevale asulakohale, mis piirneb Kentmanni tänava, Liivalaia
tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga. Seetõttu
tuleb kinnistul enne ala hoonestamist ja kaevetöid (mistahes
mullatöid) läbi viia arheoloogilised uuringud.
Kontaktvööndisse
jääb ka 7 kultuurimälestisest elamut Tatari tänava, Allika tänava
ja Kaupmehe tänava äärde. Planeeringualale ulatub vaid Kaupmehe
tn 8 mälestise 50-meetrine kaitsevöönd.
Planeeringu elluviimisel ei esine negatiivset mõju
kultuuriväärtustele.
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestuala, alale võib
ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud
juhtotstarbega, sest alale on planeeritud äriruumidega elamu.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist,
sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja
piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas
paiknev hoonestatud linnakeskkond.
2) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle
tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.
Detailplaneeringuga on kavandatud kuni 8 maapealse ja kuni
2 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamine. Planeeritava
hoone alumised korrused on kavandatud äripindadele. Monotoonsuse vältimiseks
ning ümbruskonna hoonestuskõrgusega paremini haakumiseks on hoone
liigendatud erineva kõrgusega osadeks (4-, 5-, 6-, 7- ja
8-korruseliseks). Kavandatud hoone suleb vaate Liivalaia tänavalt kvartali
siseruumi, pehmendades ühtlasi ka Liivalaia tänavalt tulevat
müra.
Juurdepääs krundile on Liivalaia ja Kentmanni
tänavalt. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile 2-korruselisesse
maa-alusesse parklasse. Autode pääs maa-alusesse parklasse on
kavandatud Kentmanni tänavalt.
Rekreatsiooniala lastemänguväljakuga on kavandatud
seitsme maapealse korrusega hoonemahu lõunaküljele maa-aluse
hoonestusala pealsele haljasalale.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist
mõju kõrghaljastusele, sest alal ei likvideerita
väärtuslikku haljastust, likvideeritakse üks III ja üks IV
väärtusklassi puu ning üks III väärtusklassi
põõsas ja V väärtusklassi kännuvõsu. Likvideeritavad
puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu
19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Asendusistutusega tuleb asemele istutada 58 haljastuse ühikut. Arvutusega
saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti
koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv
selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.
Kentmanni tänavaruumi ilmestamiseks on tänava
äärde kavandatud konteinerites kõrghaljastust (4 puud).
Täiendavalt on planeeringualale puittaimestiku mitmekesistamiseks kavandatud
madalhaljastusena põõsaste rühmad.
Krunditud ala haljastuse osakaal on 23%. Planeeritav
hoonestus ei vähenda kvartalis nõutud haljastuse osakaalu.
Säilitatavaid puid tuleb kaitsta kaevetöödel
ja ehitamisel. Puudele ei tohi kaevetöid mehhanismidega teha lähemal
kui 1,5 m, ehitusseadmetega ei tohi sõita puude juurtel ega ladustada
sinna ehitusmaterjale. Ehitusprojektis määratakse meetmed
ehitustööde aegseks puude kaitsmiseks tallamise ja vigastuste eest. Ehitusprojektis
nähakse ette ka tööde organiseerimiskava oma krundil -
sulundseina rajamiseks säilitatava puu võrast ca 1,5 m
kaugusel, puualuse ja tüve kaitsmine kaevetööde ajal,
võra kaitsmiseks kraana paigutamisel jms.
Planeeringuala insolatsiooni analüüsiga (OÜ FASSAADIPROJEKT,
P. Soopere, 2009) on selgitatud, milliseks kujunevad planeeringuala
lähedal asuvate Kentmanni tn 15, 17, 24 ja 32 elamute korterite
insolatsioonitingimused pärast detailplaneeringu realiseerimist. Kõigi
vaadeldud korterite ja ka Kentmanni tn 23 asuva Liivalaia Gümnaasiumi insolatsioon
kujuneb rahuldavaks ning on vähemalt 3 tundi. Kentmanni tn 17
1. korruse korteris on insolatsiooni vähenemine napilt üle 50%,
kusjuures insolatsiooni kestus on 10% üle piirnormi. Alates
2. korrusest on mõlemad tingimused täidetud. Tulevikus tuleb
nimetatud hoonele planeerida esimesed korrused äripindadena, millele ei
rakendu insolatsioonist tulenevaid piiranguid. Detailplaneering ei
põhjusta ka koolihoone laiendamiskavale nii pealeehituse kui ka
spordisaali laiendamise ja spordiväljaku rajamise osas mingeid piiranguid
ega takista seda mingil viisil.
Planeeringuala naaberkinnistul asuvale, Kentmanni tn 32a
hoone kõrvale uue hoone ehitamise võimaluste kohta on antud
esialgne eksperthinnang (EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHING,
A. Teppe, 2008). Täiendav eksperthinnang Kentmanni tn 32a hoone
seisundi kohta (konstruktsioonide püsivuse kohta) tuleb tellida
ehitusprojekti staadiumis. Eksperthinnangu ettepanekutega tuleb arvestada
projekteerimisel ja ehitamisel.
Kuna planeeritavale hoonele on kavandatud kaks maa-alust
parkimiskorrust, tuleb ehitusprojekti koostamisel teha hüdrogeoloogiline
eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevisest väljapumbatava vee
koguste ja põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus ning
alanduse mõjud kõrghaljastusele ja naaberhoonete püsivusele.
Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega
varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi
keskkonnamõjusid. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on
ühisvoolne, planeeringuala kanalisatsiooni eelvooluks on Kentmanni
tänava olemasolev ühisvoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeritava kinnistu
veevarustus lahendatakse olemasolevast Kentmanni tänava veetorustikust.
Kui planeeritava hoone maa-aluse autoparkla sademevesi
puhastatakse enne kanalisatsiooni juhtimist lokaalses puhastusseadmes, ei esine
negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele. Planeeringuala puhas
sademevesi tuleb immutada pinnases ja/või kasutada suurte
sademeveekoormuste vähendamiseks ühtlustusmahuteid või
katusehaljastust.
Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning
hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.
Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid
kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei
põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste
kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis
määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatava
tegevusega ei ohustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu
elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi
kumulatiivseid mõjusid.
3) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee,
pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga.
Planeeringualale on kavandatud 46 parkimiskohta, mis ei
põhjusta piirkonnas olulist liikluse suurenemist, võrreldes
piirkonna olemasoleva olukorraga. Samas asub planeeringuala tiheda liiklusega Liivalaia
tänava läheduses. Arvestades Liivalaia tänava ääres
olemasoleva hoonestuse ekraniseeriva mõjuga, ei ületata mürahinnangu
(Osaühing JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB, 2009) järgi planeeringualal
kehtestatud müratasemete norme. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada EVS
842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
meetmeid.
Planeeritaval maa-alal ei ole tuvastatud saasteallikaid ega
reostuskoldeid, mistõttu
ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud edasisele ehitustegevusele.
Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase
kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja
sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel.
Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega,
äripindadega eluhoones tekib tavapärases koguses
olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr
28 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“. Olmejäätmete liigiti kogumiseks
on planeeritavas hoones ette nähtud jäätmekonteinerite koht.
4) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkusest.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus äripindadega
eluhoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja
ohutusnõudeid.
5) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
Planeeringualal ega lähipiirkonnas
ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Planeeritud
maa-ala kontaktvööndis, Kentmanni tn 20a ja Kentmanni põik 5
kruntidel, kasvab kolm kaitsealust hariliku tamme kultivari Fastigiata.
Puude piiranguvöönd on 25 meetrit ja ei ulatu planeeringualani. Kaitsealused
tammed jäävad planeeritavast hoonest u 80 m kaugusele ning
planeeringuga kavandatavast tegevusest neile mõju ei kaasne.
Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul
detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju
ning seetõttu ei ole Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute
detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia
keskkonnamõju strateegilist hindamist.
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|