Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 23.08.2012 otsus number 120
Redaktsiooni kehtivus:23.08.2012 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

23. august 2012 nr 120

 

 

 

 

Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga“ ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Uus-Sadama tänava, Tuukri tänava ja Petrooleumi tänava vahelisel alal ja jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohasele alale nr 6, mis on määratud kesklinna mitmeotstarbeliseks maaks. Alale nr 6 ei või ehitada hooneid, mille katuse hari on kõrgem kui arhitektuurimälestisel, 1926. aastal ehitatud Tallinna Meremeeste Kodul. Krundi täisehituseks võib olla kuni 70% ja sealjuures peab olema maapinnale rajatavat haljastust vähemalt 10% krundi pinnast. Detailplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas;

- tulevikus hakkab Uus-Sadama tn 20 kinnistule kavandatav hoone paiknema ehitatava Reidi tee ääres ning sellest lähtuvalt on kinnistule planeeritud kas atraktiivne ärihoone või kesklinnalik korterelamu. Linnaehituslikult on mõlemat tüüpi hoone antud asukohta sobiv;

- detailplaneering on koostatud kahevariandiline, mis on praeguseid turu situatsiooni kiireid muutusi arvestades paindlikum ja otstarbekam, arvesse võttes, et detailplaneeringute koostamiseks kulub kesklinna keerulises situatsioonis üldjuhul mitu aastat. Elamu sobib planeeritud krundile selle tõttu, et planeeritud krundi ja Uus-Sadama tänava vahel asuvad samuti elamud. Elanike arvu võib piirkonnas suurendada, sest linna keskuse infrastruktuur on hästi kättesaadav ja elanike lisandumise tõttu ei ole vaja infrastruktuuri rajamiseks kulutusi teha. Ärihoone sobib planeeritud alale seetõttu, et krunt jääb tulevikus ehitatava Reidi tee äärde. Teiseks loob ärihoone alale elavust. Ala elavus on turvalisuse aspektist vajalik, kuna vähendab kuriteohirmu. Ühtlasi on tagatud inimeste kohalolu piirkonnas ka päevasel ajal, kui enamik lähiala elanikke on tööl;

- planeeringus kavandatud hoone paigutuse määramisel krundile on arvestatud naabermajade insolatsioonitingimusi. Insolatsiooni kestus lähialal olevates eluruumides jääb vastavaks Eesti standardile EVS 894:2008 A1:2010 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;

- hoone on kavandatud Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 elamutest kõrgem, kuna asub tänavast tunduvalt kaugemal ja moodustab oma sümmeetrilise paigutusega hoonetevahelisele alale sobiva seina. Linnaehituslikult on niisugune lahendus igati põhjendatud, sest hoonetevaheline ruum saab head proportsioonid;

- planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Kavandatud hoone ei varja vaateid vanalinnale;

- kavandatud hoone ehitamiseks ei ole vaja planeeritud alalt puid likvideerida;

- planeeritud ala asub kaugkütte piirkonnas. Soojavarustus on ette nähtud kaugkütte baasil;

- parkimise lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,21 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneering, Linnaruumi OÜ töö nr 28/07, milles on ette nähtud moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti ning muuta Uus-Sadama tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaaks või säilitada kinnistul 100% elamumaa maakasutuse sihtotstarve ja on määratud kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus Uus-Sadama tn 20 krundile 5 maapealse korrusega ärihoone või korterelamu rajamiseks.

2. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ja haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 1. juunil 2012 sõlmitud lepingule nr 3-7/87.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2012
otsuse nr 120
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,21 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneering, Linnaruumi OÜ töö nr 28/07, milles on ette nähtud moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti ning muuta Uus-Sadama tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaaks või säilitada kinnistul 100% elamumaa maakasutuse sihtotstarve ja on määratud kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus Uus-Sadama tn 20 krundile 5 maapealse korrusega ärihoone või korterelamu rajamiseks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Uus-Sadama tänava, Tuukri tänava ja Petrooleumi tänava vahelisel alal.

Planeeringuala hõlmab elamumaa sihtotstarbega Uus-Sadama tn 20 kinnistut, jätkuvalt riigi omandis olevat maad ja osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust Tuukri tänava lõik Tuukri põigu ja Petrooleumi tänava vahel ning Uus-Sadama tänav. Krundil olnud hooned on lammutatud. Uus Sadama tn 20 kinnistu kuulub Redstone OÜ-le.

Juurdepääs Uus-Sadama tn 20 krundile toimub planeeritud maa-alal asuvalt Uus-Sadama tn 22 ja Uus-Sadama tn 18 hoonete vahelisel jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvalt teelõigult.

Planeeritud maa-alal kasvab kolm puud (kaks III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi puu). Lisaks ulatuvad planeeritud maa-alale naaberkruntidel kasvavate puude võrad.

Planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala asub kesklinna ja sadama-ala vahelisel alal. Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, seal asub nii elamu-, äri- kui tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid.

Hooned kontaktvööndis on ehitatud erineval ajal. Piirkonnas on silikaattellistest ja betoonpaneelidest korterelamuid, äri- ja laohooneid jm. Hoonete korruselisus jääb vahemikku 1-5 korrust ning kruntide hoonestustihedus vahemikku 0,47-2,10. Tuukri tänava ja Uus-Sadama tänava nurgal, Uus-Sadama tn 14 kinnistul, asub piirkonna linnehituslik dominant - endine Tallinna Meremeeste Kodu. Hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“, mälestise kaitsevööndiks on Uus-Sadama tn 14 krunt.

Kontaktvöönd paikneb logistiliselt soodsas asukohas, olles ümbritsetud Tuukri, Uus-Sadama ja Petrooleumi tänavaga. Tulevikus rajatakse hoonestatavast krundist põhjapoole Reidi tee. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Narva maanteel.

3. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering

Detailplaneeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohasele alale nr 6. Ala nr 6 on määratud kesklinna mitmeotstarbeliseks maaks. Alale nr 6 ei või ehitada hooneid, mille katuse hari on kõrgem kui arhitektuurimälestisel, 1926. aastal ehitatud Tallinna Meremeeste Kodul. Krundi täisehituseks võib olla kuni 70% ja sealjuures peab olema maapinnale rajatavat haljastust vähemalt 10% krundi pinnast.

Detailplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringus on ette nähtud muuta Uus-Sadama tn 20 krundi (positsioon 1) elamumaa maakasutuse sihtotstarve ärimaaks või säilitada senine sihtotstarve. Krundi piire ei muudeta. Uus-Sadama tn 20 krundil asunud hooned on lammutatud ning ehitusõigus on määratud krundile 5 maapealse korrusega ärihoone või elamu ehitamiseks. Elamusse on lubatud ehitada kuni 15 korterit.

Tulevikus hakkab Uus-Sadama tn 20 kinnistule kavandatav hoone paiknema ehitatava Reidi tee ääres ning sellest lähtuvalt on kinnistule planeeritud kas atraktiivne ärihoone või kesklinnalik korterelamu. Hoone on kavandatud läänepoole jäävate elamute suhtes risti. Selline paigutus on tingitud krundi kujust. Hoone asukohta krundil mõjutab vajadus tagada Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatud ulatuses insolatsiooni kestus Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 hoonetes asuvates eluruumides. Kavandatud hoone suurim lubatud kõrgus merepinnast on 20,9 meetrit. Krundi täisehituseks kujuneb 28% ja hoonestustiheduseks 1,38. Hoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Kavandatud hoone ei varja vaateid Tallinna vanalinnale.

Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus on kavandatud muuta Uus Sadama tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaaks või säilitada kinnistul elamumaa maakasutuse sihtotstarve. Detailplaneering on koostatud kahevariandiline, kuna nii elamu kui ka ärihoone sobivad antud asukohta. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus on detailplaneeritud ala juhtotstarbeks määratud kesklinna mitmeotstarbeline maa, mis tähendab, et alale võib ehitada nii ärihooneid kui ka elamuid.

Elamu sobib planeeritud krundile selle tõttu, et planeeritud krundi ja Uus-Sadama tänava vahel asuvad samuti elamud. Elanike arvu võib piirkonnas suurendada, sest linna keskuse infrastruktuur on hästi kättesaadav ja elanike lisandumise tõttu ei ole vaja infrastruktuuri rajamiseks kulutusi teha. Ärihoone sobib planeeritud alale seetõttu, et krunt jääb tulevikus ehitatava Reidi tee äärde. Teiseks loob ärihoone alale elavust. Ala elavus on turvalisuse aspektist vajalik, kuna vähendab kuriteohirmu. Ühtlasi on tagatud inimeste kohalolu piirkonnas ka päevasel ajal, kui enamik lähiala elanikke on tööl. Hoone suurus ja paigutus on mõlema variandi puhul sama. Parkimiskohtade vajadus on kummagi otstarbe korral sama. Ärihoone puhul on liiklus tööpäeva lõikes ühtlasemalt jaotunud ja puhkepäevadel praktiliselt olematu. Elamute puhul on täheldatav hommikune ja õhtune tippaeg ning elanikud kasutavad liiklusvahendeid aktiivselt ka puhkepäevadel. Maakasutuse ühel sihtotstarbel ei ole antud kohas märkimisväärseid eeliseid teise ees. Kahevariandiline detailplaneering on praeguseid turu situatsiooni kiireid muutusi arvestades paindlikum ja otstarbekam, arvesse võttes, et detailplaneeringute koostamiseks kulub kesklinna keerulises situatsioonis üldjuhul mitu aastat. Planeeritava krundi positsioon 1 täpne sihtotstarve (100% ärimaa või 100% elamumaa) määratakse enne ehitusprojekti koostamist vastavalt kinnistu omaniku soovile.

Uus-Sadama tn 16 ja Uus-Sadama tn 14 hoonete vahel asuvast jätkuvalt riigi omandis olevast maast on ette nähtud moodustada transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega krunt positsioon 2 avalikult kasutatavalt tänavalt juurdepääsu tagamiseks Uus-Sadama tn 20, Uus-Sadama tn 16 ja Uus-sadama tn 16a kinnistule.

Uus-Sadama tn 22 ja Uus-Sadama tn 18 hoonete vahel asuvast jätkuvalt riigi omandis olevast maast moodustatakse transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega krunt positsioon 3. Planeeritud kõnnitee on ette nähtud avaliku kasutusega ja õueala liikluskorraldusega. Liikluse rahustamiseks ning Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 elamutele privaatsema ja turvalisema hoonetevahelise ruumi tagamiseks ei ole Uus-Sadama tn 20 kinnistule ette nähtud autodega juurdepääsu läbi krundi positsioon 3.

Planeeringualalt ei ole puid ette nähtud likvideerida ning seetõttu ei ole asendusistutuse vajadust Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ alusel määratud. Uus-Sadama tn 20 krundi pinnast 23% on planeeritud haljastada. Planeeritud haljaspinnale tuleb koostada haljastuslik kujundusprojekt, vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Uus-Sadama tn 20 kinnistule planeeritud hoone tarbeks on parkimiskohad kavandatud hoone esimesele korrusele ja hoovi. Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, ning kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, kuid kuna antud asukohas ei kahjusta parkimisnormi rakendamine kaitstavat objekti, on planeeringus kavandatud Tallinna parkimise korralduse arengukava vahevööndi normile vastav arv parkimiskohti. Alal, kus normi rakendatakse, peab kavandatud otstarbe (nii ärihoone kui korterelamu) ja suurusega hoone krundil olema vähemalt 17 parkimiskohta, kavandatud ongi 17 parkimiskohta. Detailplaneering on parkimise korralduse arengukavaga kooskõlas.

Detailplaneeringule lisatud OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere tehtud insolatsiooni analüüsist selgus, et insolatsiooni tingimused Uus-Sadama tn 18 ja Uus Sadama tn 16 hoonetes ei muutu. Uus-Sadama tn 22 I korruse idapoolses ühetoalises korteris insolatsiooni kestus isegi pikeneb võrreldes olukorraga, kui Uus-Sadama tn 20 krundil asusid praeguseks lammutatud hooned.

Lähtuvalt detailplaneeringule lisatud radooniriski aruandest, mille on koostanud Osaühing Eesti Geoloogiakeskus, jääb planeeritud maa-ala normaalse radooniriskiga pinnaste kategooriasse, mille puhul jääb radooni sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridesse.

Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks planeeringualal on Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal arvutanud autoliiklusest põhjustatud müratasemed. Uus-Sadama tänava pool ulatub planeeritud alale 2008. aasta liiklussageduse puhul päeval 40-44 dB ja 45-49 dB ning öösel valdavalt 35-39 dB müra. 2035. aastaks prognoositud liiklussageduse puhul ulatub planeeritud alale Reidi tee pool päeval 65-69 dB ja öösel valdavalt 55-59 dB müra. Uus-Sadama tänava pool ulatub alale päeval 55-59 dB ja 60-64 dB ning öösel 45-49 dB ja 50-54 dB müra. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud III kategooria taotlustasemed on planeeritaval alal täidetud 2008. aasta liiklussageduse juures. 2035. aasta liiklussageduse juures on täidetud piirtaseme arvsuurused.

Planeeringule on lisatud ekspertarvamus planeeritud uusehitise mõju kohta naaberhoonete konstruktsioonile. Jõuti järeldusele, et peamisteks ehitamisega kaasneda võivate kahjulike mõjude vähendamiseks ehitustehnilisi piiranguid seadvaks asjaoluks Uus-Sadama tn 20 kinnistu hoonestamisel on vahetult naaberkruntidel olevate hoonete lintvundamentide aluse pinnase võimalik väljauhtumine pinnasevee taseme alandamise tõttu. Arvestades mere lähedust ja praktiliselt iga-aastaseid sademetest tingitud üleujutusi piirkonnas, on Uus-Sadama tn 20 kinnistule keldriga hoone planeerimine ehitustehniliselt keeruline ja majanduslikult kulukas. Detailplaneeringus on määratud ehitusprojekti koostamiseks ekspertarvamuses soovitatud nõuded, mida tuleb täita olemasolevast maapinnast madalamale rajatavate konstruktsioonide sügavusest sõltumatult. Uus-Sadama tn 20 hoonele ei ole keldrikorrust kavandatud.

Planeeritud maa-ala asub kaugküttepiirkonnas. Kavandatava hoone soojusvarustus on lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 22. augustist kuni 5. septembrini 2011. Sellekohane teade ilmus 9. augustil 2011 ajalehes Eesti Päevaleht ja 15. augustil 2011 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited Uus-Sadama tn 22 elanikud Aleksandra, M. Miido ja J. Trei, Uus-Sadama tn 16 elanike esindajana V. Muratov ning E. Saar.

Avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 29. septembril 2011 kirjadega nr 3-2/137, kus teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

Uus-Sadama tn 22 elanik Aleksandra märkis oma e-kirjas, et on Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu vastu, kuid ei täpsustanud oma avalduses, mille vastu konkreetselt, ning samuti ei teinud ühtegi ettepanekut planeeringulahenduse kohta.

Planeerimisseaduse § 20 lõikes 1 on sätestatud, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga“ ja teiste õigusaktidega, mis reguleerivad detailplaneeringute koostamist, detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused ning detailplaneering on avalikustatud vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Uus-Sadama tn 22 kinnistul asuva korterelamu elanikud M. Miido ja J. Trei tegid ettepaneku säilitada Uus-Sadama tn 20 kinnistu elamumaa sihtotstarve ning mitte muuta kinnistu sihtotstarvet ärimaaks. M. Miido tundis muret, et ärihoone kavandamine suurendab liigselt autoliiklust Uus-Sadama tn 22 ja Uus-Sadama tn 18 kinnistute vaheliselt teelt ning muudab Uus-Sadama tn 22 paikneva majaesise läbikäiguhooviks.

Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus on kavandatud muuta Uus-Sadama tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaaks või säilitada kinnistul elamumaa maakasutuse sihtotstarve. Detailplaneering on koostatud kahevariandiline, kuna antud asukohta sobivad nii elamu kui ka ärihoone. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus“ on detailplaneeritud ala juhtotstarbeks määratud kesklinna mitmeotstarbeline maa, mis tähendab, et alale võib ehitada nii ärihooneid kui elamuid.

Amet selgitas, et elamu sobib planeeritud krundile selle tõttu, et planeeritud krundi ja Uus-Sadama tänava vahel asuvad samuti elamud. Elanike arvu võib piirkonnas suurendada, sest linna keskuse infrastruktuur on hästi kättesaadav ja elanike lisandumise tõttu ei ole vaja infrastruktuuri rajamiseks kulutusi teha. Ärihoone sobib planeeritud alale seetõttu, et krunt jääb tulevikus ehitatava Põhjaväila (praegu nimetusega Reidi tee) äärde. Teiseks loob ärihoone alale elavust. Ala elavus on turvalisuse aspektist vajalik, kuna vähendab kuriteohirmu. Ühtlasi on tagatud inimeste kohalolu piirkonnas ka päevasel ajal, kui enamik lähiala elanikke on tööl. Hoone suurus ja paigutus on mõlema variandi puhul sama. Parkimiskohtade vajadus on kummagi otstarbe korral sama. Ärihoone puhul on liiklus tööpäeva lõikes ühtlasemalt jaotunud ja puhkepäevadel praktiliselt olematu. Elamute puhul on täheldatav hommikune ja õhtune tippaeg ning elanikud kasutavad liiklusvahendeid aktiivselt ka puhkepäevadel. Maakasutuse ühel sihtotstarbel ei ole antud kohas märkimisväärseid eeliseid teise ees. Kahevariandiline detailplaneering on praeguseid turu situatsiooni kiireid muutusi arvestades paindlikum ja otstarbekam, võttes arvesse, et detailplaneeringute koostamiseks kulub kesklinna keerulises situatsioonis üldjuhul mitu aastat.

Uus-Sadama tn 22 ja Uus-Sadama tn 18 vahelt ei ole autode juurdepääsu Uus-Sadama tn 20 krundile ette nähtud. Jalakäijate liikumise puhul ei ole naaberelamute suhtes vahet, kas tegemist on elanikega, ärihoones tööl käijatega või klientidega. Juhuslike sõidukite sattumise vältimiseks Uus-Sadama tn 22 ja 18 vahelisele teele on detailplaneeringus määratud tingimus paigaldada ärihoonesse juhatavad suunaviidad Uus-Sadama tänava ning Uus-Sadama tn 14 ja 18 vahelise tee ristmikule.

E. Saar tegi ettepaneku, et Uus-Sadama tn 20 kinnistule kavandatud hoonet ei planeeritaks kohakuti Uus-Sadama tn 22 elamu otsaseinaga, kuna planeeritud hoone tuleks tuleohutuse seisukohast liiga lähedale ja varjaks ka päevavalguse. Teiseks tegi vastuväite esitaja ettepaneku planeerida uus hoone sama kõrge olemasolevate hoonetega ning soovis, et Uus-Sadama tn 20 planeeritakse samasuguste mõõtudega hoone kui kinnistul varem oli.

Amet selgitas vastuväite esitajale, et hoonetevahelist kaugust tule leviku takistamiseks naaberehitistele määratakse Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ alusel. Määruse § 19 lõikes 2 on sätestatud, et hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui kuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Uus-Sadama tn 20 hoone on planeeritud Uus-Sadama tn 22 elamust ja Uus-Sadama tn 18 elamust 8 meetri kaugusele. See on tule leviku takistamiseks piisav. Planeeringut on täiendatud ja põhijoonisele on märgitud hoonetevaheline kaugus.

Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ alusel. Standardi punktis 4.3.3 on määratud, et planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini oleks tagatud. Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest.

Insolatsiooni kestuse muutumise analüüs on detailplaneeringule lisatud. Detailplaneering on Eesti standardiga EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kooskõlas. Kusjuures võrreldes olukorraga, kui Uus-Sadama tn 20 kinnistul asus 2-korruseline hoone, insolatsiooni kestus I korruse 1-toalise korteri lõunapoolse akna kaudu isegi pikeneb. Planeeritud hoone otsasein jääb Uus-Sadama tn 22 hoone otsaseinaga kohakuti vaid kolmandiku ulatuses viimase pikkusest. Pealegi ei asu otsaseina aknad hoone nurkades vaid seina keskel.

Uus-Sadama tn 20 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohasesse ehituspiirkonda nr 6. Nimetatud piirkonnas on ehitise kõrguseks lubatud mitte enam kui olemasoleva kõrgeima ehitismälestise harja kõrgus. Piirkonnas on kõrgeimaks ehitismälestiseks Uus-Sadama tn 14 kinnistule 1926. aastal ehitatud Tallinna Meremeeste Kodu. Mälestise katuseharja kõrgus on 20,92 meetrit merepinnast. Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus kavandatud hoone kõrgus ei ületa ehitismälestise katuseharja kõrgust ja on 20,9 meetrit merepinnast. Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

Kavandatud hoone võib olla olemasolevatest elamutest kõrgem, kuna asub tänavast tunduvalt kaugemal ja moodustab oma sümmeetrilise paigutusega hoonetevahelisele alale sobiva seina. Linnaehituslikult on niisugune lahendus igati põhjendatud, sest hoonetevaheline ruum saab head proportsioonid.

Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 kummagi hoone ehitusalune pind on ca 385 m2. Uus-Sadama tn 16 elamu ehitusalune pind on ca 800 m2 ja Uus-Sadama tn 15 hoonel ca 455 m2. Planeeritud hoone ehitusalune pind on 392 m2. Planeeritud hoone ei ole ehitusaluselt pinnalt ümbruskonna hoonetega võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja seega sobib piirkonda.

Uus-Sadama tn 16 elanike esindajale V. Muratovile tegi muret, et Uus-Sadama tn 16 kinnistul asuva elamu prügikonteinerid jäävad Uus-Sadama tn 20 krundile planeeritud maa-aluse parkla sissesõidu kõrvale ja sobivamat kohta Uus-Sadama tn 16 krundil nende ümberpaigutamiseks ei ole. Teiseks soovis vastuväite esindaja, et kohalik omavalitsus lahendaks Uus-Sadama tn 16 elanikest autoomanike probleemi parkimiskohtade saamiseks. Kolmandaks soovis vastuväite esindaja, et Uus-Sadama tn 16 kinnistu otsaseintes asuvate sissepääsudeni nähakse ette kõnniteed ning soovis selgitust, kes kavandatud kõnniteed välja ehitama kohustub. Lisaks soovis vastuväite esindaja kinnitust, et planeeringus kavandatud hoone ehitamine ei põhjusta kahjustusi Uus-Sadama tn 16 kinnistul paiknevale elamule.

Amet selgitas vastuväite esitajale, et Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus ei ole planeeritud hoonele maa-alust parklat kavandatud, vaid parkla on ette nähtud planeeritud hoone esimesele korrusele. Prügikonteinerid tuleb igal korteriühistul paigutada oma kinnistule ning Uus-Sadama tn 16 kinnistu ei jää Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus käsitletud alale. Amet soovitas Uus-Sadama tn 16 kinnistu omanikel tellida oma krundi heakorrastamise projekt, milles määratakse prügikonteineritele või prügimajale sobiv asukoht omal krundil. Võõrale krundile võib prügikonteinerid paigutada ja neile juurdepääsu kavandada vastava servituudi olemasolu korral. Servituudid seatakse kinnistute omanike omavahelise eraõigusliku lepinguga, mille sõlmimisse kohalik omavalitsus sekkuda ei saa.

Uus-Sadama tn 20 kinnistule hoone ehitamine ei mõjuta lähialal paiknevate hoonete elanike võimalust autosid parkida. Detailplaneeringus on parkimine kavandatud kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, ning kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis. Planeeritud maa-ala paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Vaatamata nimetatud arengukavas lubatud leevendusele, on Uus-Sadama tn 20 kinnistule planeeritud hoonesse ette nähtud normile vastav arv parkimiskohti. Piirkonna elanike jaoks paranevad parkimise võimalused, kui ehitatakse valmis Põhjaväila (Reidi tee) äärde Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 146 kehtestatud “Tuukri tn 1, 1a ja 1b kruntide ning lähiala detailplaneeringus“ kavandatud 200-kohaline parkimismaja.

Uus-Sadama tänavalt Uus-Sadama tn 16 läänepoolse juurdepääsuni tuleb kõnnitee rajada Uus-Sadama tn 16 kinnistu omanikel endil, kuna tee jääb Uus-Sadama tn 16 kinnistule. Uus-Sadama tn 16 kinnistu idapoolse juurdepääsuni on kõnnitee kavandatud. Idapoolse juurdepääsuni viiv kõnnitee on kavandatud jätkuvalt riigi omandis olevale maale, mis on kavandatud taotleda munitsipaalomandisse.

1. juunil 2012 sõlmitud lepinguga nr 3-7/87 võttis Redstone OÜ kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Vastavalt ehitusseaduse § 3 lg 1 peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti hinnangul ei ole põhjust eeldada, et detailplaneeringus kavandatud hoone projekteerimisel ja ehitamisel ei järgita ehitusseadusest tulenevaid nõudeid. Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringus on määratud tingimus, et kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne hoone ehitamise algust ning nende hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 13. oktoobril 2011. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 23. septembril 2011 ajalehes Eesti Päevaleht, 26. septembril 2011 ajalehes Pealinn ja 30. septembril 2011 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Vastuväiteid esitanud isikud avalikul arutelul ei osalenud ning detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud avaldusi tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsuse 14. veebruari 2012 kirjaga nr LV-1/1464 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 punkti 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 26. märtsil 2012 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 Harju Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni arutelule planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. Vastuväited esitanud isikud nõupidamisele ei ilmunud ning seega vastuväidete osas kokkuleppele ei jõutud.

Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute neid seadusest tulenevaid õigusi, mida järelevalvaja peab tagama. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõudeid ning on lähtutud planeerimisseaduse § 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

Harju maavanem andis 19. aprillil 2012 kirjaga nr 6-7/2075 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 26. juunil 2007 registreeritud avaldusega Redstone OÜ esindaja I. Vürst, kes soovis ehitusõiguse ja krundi kasutamise tingimuste määramist, et ehitada Uus-Sadama tn 20 krundile kuni 6-korruseline äriruumidega elamu.

Planeeringu koostamise õiguse üleandmiseks on 12. oktoobril 2009 sõlmitud leping nr 2-5/236 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Linnaruumi OÜ ja Redstone OÜ vahel.

Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 20. jaanuari 2010 korraldusega nr 66-k “Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eesmärgiga muuta Uus-Sadama tn 20 kinnistu elamumaa maakasutuse sihtotstarve ärimaaks ning määrata ehitusõigus krundile kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks ning moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast transpordimaa sihtotstarbega krunt, et tagada Uus-Sadama tn 20 krundile juurdepääs.

Teade detailplaneeringu algatamise kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 23. jaanuaril 2010, ajalehes Pealinn 23. augustil 2010 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 24. septembril 2010.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 16.-17. veebruarini 2010. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 18. veebruaril 2010. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht 5. veebruaril 2010.

Tallinna Kesklinna Valitsuses läbiviidud detailplaneeringu eskiisi arutelust võtsid osa linnaosa esindajad, planeeringu koostaja ja naaberkinnistute omanike esindajad. Uus-Sadama tn 16, 18 ja 22 hoonete elanikud leidsid, et planeeringulahendus toob naaberkinnistutele kaasa parkimise ning jäätmekonteinerite paigaldamise probleemid ning soovisid, et detailplaneeringule lisatakse ehitusgeoloogilised uuringud ja ekspertiis olemasolevate hoonete tehnilise seisundi kohta. Uus-Sadama tn 26 kinnistu omaniku aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja ei nõustunud hoone kavandamisega Uus-Sadama tn 26 krundi piirini ning leidis koos Tuukri tn 19a kinnistu omaniku esindajaga, et planeering tuleks koostada kogu kvartalile. Tuukri tn 19a esindaja palus detailplaneeringu seletuskirjas üheselt välja tuua, kas antud planeering mõjutab kogu kvartali edasist hoonestamist või mitte. Uus-Sadama tn 16, 18 ja 22 majade elanikud esitasid detailplaneeringu eskiisi arutelul planeeringulahenduse kohta ka kirjaliku vastuväite.

Esitatud ettepanekuid on suuremas osas arvestatud. Esitatud vastuväidetele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastanud 1. märtsil 2010.

Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 20. jaanuari 2010 korraldusega nr 66-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud: planeeritaval alal kasvava kõrghaljastuse dendroloogiline hinnang, mille koostas dendroloog S. Järve; OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüs; Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud radooniriski hinnangu aruanne; Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali läbiviidud keskkonnamüra uuring; EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU koostatud ekspertarvamus planeeritava uusehitise mõju kohta naaberhoonete konstruktsioonidele.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Põhja päästekeskus) ja Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Uus-Sadama tn 20 kinnistu omanik Redstone OÜ.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojekt koos haljastuskavaga kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist.

Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu, võttes aluseks täiendavalt saadud informatsiooni, et: detailplaneering on kooskõlastatud Tallinna Kommunaalametiga ja Tallinna Transpordiametiga; krunt positsioon 2 on avalikult kasutatav juurdepääsuna kinnistutele Uus-Sadama tn 16, 16a ja 20; krunt positsioon 3 on avalikult kasutatav juurdepääsuna (kõnniteena) kinnistutele Uus-Sadama tn 18, 20 ja 22. Tallinna Linnavaraamet palus detailplaneeringu põhijoonisel tähistada juurdepääsud kinnistutele Uus-Sadama tn 16, 16a, 18 ja 22.

Tingimus on täidetud, juurdepääsud kinnistutele Uus-Sadama tn 16, 16a, 18 ja 22 on detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud.

Terviseameti Põhja talitus leidis projekti hindamisel järgmist:

-  planeeritud parkimislahenduse puhul, kus suletud parkla on kavandatud hoone esimesel korrusel, tuleb arvestada Eesti standardi EVS 843:2003 “Linnatänavad“ punktis 7.3.2 (3) toodut nii sisse- ja väljasõitude kui ka kunstliku ventilatsiooniga kinnise parkimisala ventilatsiooniseadmete osas;

- kavandatud ärihoone tehnoseadmete müra ei või ületada olemasoleva elamuala välisterritooriumil 50 dB päeval ja 40 dB öösel (alus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7 “Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes ja hoonete välisterritooriumil“);

- kuna ärihoone on planeeritud suure liikluskoormusega perspektiivse Põhjaväila äärde, tuleb vaikustnõudvates bürooruumides müra normtasemete tagamiseks arvestada Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali töös nr 10837-1 “Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine“ toodut välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõuete (ühisisolatsiooniks 35 dB) osas. Samuti tuleb elamu projekteerimisel rakendada elamutes normitud müratasemete tagamiseks Eesti standardit EVS 842:2003 “Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Elamu magamis- ja muid vaikustnõudvaid ruume mitte planeerida perspektiivse Põhjaväila poolsele küljele.

Kokkuvõtteks märkis Terviseameti Põhja talitus, et detailplaneeringu mõlemad variandid vastavad tervisekaitsenõuetele juhul, kui järgitakse eeltoodud nõudeid.

Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööprojekti kooskõlastada Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult.

Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised täiendavalt kooskõlastada.

Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiga ning esitada selleks vertikaalplaneerimise joonis siderajatiste kaitsetsoonis, spetsifikatsioon, lõiked, mahud ja seletuskiri ning määras tingimused, et tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast ja töid võib teha ainult Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi volitatud esindaja Eltel Networks AS kirjaliku tööloa alusel.

Vastavad tingimused on detailplaneeringus määratud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et sademevett saab ühiskanalisatsiooni süsteemi juhtida peale Põhjaväila mahus eelvoolusüsteemi ehitamist; veevarustuse kahepoolne toide tekib peale Uus-Sadama tänava veetorustiku ringistamist Põhjaväilale planeeritud torustike kaudu; järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoone vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Vastavad tingimused on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tehnorajatiste tööjoonised kooskõlastada AS-iga EG Võrguteenus.

Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneering esitati planeerimisseaduse § 16 lg 9 kohaselt seisukoha võtmiseks Maa-ametile. Maa-amet märkis, et planeeringulahenduses on Uus-Sadama tn 14 kinnistu ja Uus-Sadama tn 16 asuva korterelamu vahelisest reformimata riigimaast moodustatud ärimaa krundile positsioon 1 juurdepääsu tagamiseks transpordimaa sihtotstarbega krunt positsioon 2. Jätkuvalt riigi omandis olevale maale planeeritavale tänavamaa krundile jääv olemasolev teelõik määratakse planeeringu kohaselt avalikult kasutatavaks teeks. Lisaks on planeeritava alaga läänest külgnevale reformimata maa-alale kavandatud paigaldada uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Maa-amet teatas, et nõustub reformimata riigimaale transpordimaa krundi positsioon 2 planeerimisega eeldusel, et selle maa puhul on tegemist maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maaga. Transpordimaa sihtotstarbega krundi positsioon 2 osas tegi Maa-amet kohalikule omavalitsusele ettepaneku algatada peale detailplaneeringu kehtestamist maa munitsipaalomandisse andmise menetlus. Samas on Maa-amet seisukohal, et käesoleva detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oleks otstarbekas laiendada planeeritava ala piire selliselt, et see hõlmaks ka Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 kinnistute vahelist maa-ala ning planeerida teemaale transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Planeeritava maa-ala piire on laiendatud transpordimaa sihtotstarbega krundiga positsioon 3, mis hõlmab ka Uus-Sadama tn 18 ja Uus-Sadama tn 22 kinnistute vahelist reformimata tee maa-ala.

Uus-Sadama tn 26 kinnistu omanikuga aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM on planeeringu koostamisel koostööd tehtud. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja esitas planeeringu kohta järgmised märkused:

1) planeeritav ala piirneb vahetult sadama olemasoleva tootmismaaga, kus toimub ööpäevaringne laevaliiklus ja sadama tootmistegevus. Detailplaneeringus esitatud mürauuringus ei ole sadamategevusest tingitud müra mõju hinnatud. Seoses sellega on piirneval alal võimalik mürataseme mittevastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

2) Uus-Sadama tn 20 kinnistule on 20,9 meetri absoluutkõrgusega hoone planeeritud 4 meetri kaugusele Uus-Sadama tn 26 kinnistust. Selleks, et nimetatud lahendus ei seaks piiranguid Uus-Sadama tn 26 kinnistule, koormata Uus-Sadama tn 20 kinnistut reaalkoormatisega.

Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali tehtud keskkonnamüra uuringut on täiendatud sadama tegevusest tuleneva müra hinnanguga, mille kohaselt on tulevikus peamine planeeritavat ala mõjutav müraallikas kavandatav Põhjaväil ja selle autoliiklusest põhjustatud müra. Täiendatud mürauuring on aktsiaseltsile TALLINNA SADAM tutvumiseks edastatud. Teist aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esitatud tingimust on võimalik lahendada poolte kokkuleppel.

Korteriühistule Uus-Sadama 18, Korteriühistule Uus-Sadama 16 ja Korteriühistule Uus-Sadama 22 on detailplaneeringu koostaja saatnud planeeringu lahendust tutvustavad materjalid 15. juunil 2010.

Korteriühistu Uus-Sadama 22 esindaja on teatanud, et korteriühistu on nõus detailplaneeringu muudetud tehnovõrkude koondplaaniga soojatorustiku osas ja soojatorustiku servituudi seadmisega tingimusel, et sisend jääb endisele kohale ja kõik soojatorustiku ümberehitamisega seonduvad kulud (sh asfaltkatte renoveerimine kuni elamu seinani) jäävad servituudi taotleja kanda.

Vastavad tingimused on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 22. juuni 2011 korraldusega nr 1121-k “Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus 30. juunil 2011 ajalehes Eesti Päevaleht ja 15. augustil 2011 ajalehes Pealinn. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus 9. augustil 2011 ajalehes Eesti Päevaleht ja 15. augustil 2011 ajalehes Pealinn. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 22. augustist kuni 5. septembrini 2011. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited Uus-Sadama tn 22 elanikud Aleksandra, M. Miido ja J. Trei ning Uus-Sadama tn 16 elanike esindajana V. Muratov ja E. Saar.

Avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 29. septembril 2011 kirjadega nr 3-2/137, kus teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 13. oktoobril 2011. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 23. septembril 2011 ajalehes Eesti Päevaleht, 26. septembril 2011 ajalehes Pealinn ja 30. septembril 2011 ajalehes Kesklinna Sõnumid. Vastuväiteid esitanud isikud avalikul arutelul ei osalenud ning detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud avaldusi tagasi ei võetud.

Tallinna Linnavalitsuse 14. veebruari 2012 kirjaga nr LV-1/1464 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 punkti 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 26. märtsil 2012 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse esindajad Harju Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni arutelule. Vastuväited esitanud isikud nõupidamisele ei ilmunud ning seega vastuväidete osas kokkuleppele ei jõutud.

Harju maavanem andis 19. aprillil 2012 kirjaga nr 6-7/2075 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

1. juunil 2012 sõlmitud lepinguga nr 3-7/87 võttis Redstone OÜ kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast detailplaneeringule vastuväiteid esitanud isikuid: Uus-Sadama tn 22 elanikke Aleksandrat, M. Miidot ja J. Treid ning Uus-Sadama tn 16 elanike esindajaid V. Muratovit ja E. Saart.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Uus-Sadama tn 26, Uus-Sadama tn 16a ja Uus-Sadama tn 14 kinnistute omanikke, Maa-ametit, Korteriühistut Uus-Sadama tn 22 (Uus-Sadama tn 22 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Uus-Sadama 16 (Uus-Sadama tn 16 kinnistu omanike esindaja) ja Korteriühistut Uus-Sadama 18 (Uus-Sadama tn 18 kinnistu omanike esindaja).

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33. Kuna planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees