Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tallinna Linnavalitsus 15.08.2012 korraldus number 1103
Redaktsiooni kehtivus:15.08.2012 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

15. august

2012 nr

1103-k

 

 

Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 p‑ga 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 19. novembri 2003 korraldusega nr 2660-k „Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning arvestades Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu kuni 5-korruselise äriruumidega korterelamu ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju

 

 

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 19. novembri 2003 korraldusega nr 2660-k algatatud Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Raua tn 28 ja Raua tn 30 kinnistute piire ning kavandada Raua tn 28 krundi elamumaa maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses äri- ja 80% ulatuses elamumaaks ning määrata Raua tn 28 krundile ehitusõigus kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks ning Raua tn 30 kinnistul oleva ehitismälestiseks tunnistatud hoone rekonstrueerimiseks.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ (aadress Laki tn 14a, 10621 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta 5-korruselise äripindadega korterelamu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Raua tänava ääres korruselamutealal asuval planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad kaitsealused hobukastanid, kuid kavandatav tegevus neile mõju ei avalda, sest planeeritav hoonestus jääb puudest ligikaudu 130 m kaugusele. Ala paikneb kaitstavate loomade, nahkhiirlaste levikualas, kelle vajadustega tuleb hoone projekteerimisel arvestada ja võimaliku keskkonnamõju selgitamiseks hooned eksperdil eelnevalt üle vaadata;

3.5 planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse alal kehtivate piirangutega. Planeeringualal paiknev arhitektuurimälestiseks tunnistatud korterelamu säilitatakse ja detailplaneeringu lahenduses arvestatakse muinsuskaitse eritingimustega. Planeeringuala asub Raua miljööväärtuslikus hoonestusalas, kus tuleb arvestada vastavaid kaitse- ja kasutustingimusi;

3.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest detailplaneeringuga ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust. Olemasolev väheväärtuslik likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uut haljastust haljastusprojekti alusel. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud olulisi või väärtuslikke taimeliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna planeeringuala paikneb tiheda liiklusega tänava ääres, on planeeringu koostamisel selgitatud müra modelleerimisel autoliiklusest tulenevad müratasemed ning hoone projekteerimisel arvestatakse müraleevendusmeetmetega;

3.8 detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.9 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega;

3.10 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14–18 ja neljapäeviti kell 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ-le.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


Tallinna Linnavalitsuse 15. augusti 2012

korralduse nr 1103-k

LISA

 

Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

 

 

 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,27 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas Raua asumis, Raua tänava, Vase tänava, Tina tänava ja J. Vilmsi tänava vahelisel maa-alal ning piirneb põhjast Raua tänavaga. Juurdepääs planeeringualale on Raua tänavalt.

Planeeringualale jäävad elamumaa sihtotstarbega Raua tn 28, Raua tn 30 ja Raua tn 30a kinnistud, mis on hoonestatud. Raua tn 28 kinnistul paikneb kahe maapealse ja ühe keldrikorrusega puithoone – korterelamu ja üks ühe maapealse korrusega puithoone – üksikelamu. Raua tn 30 kinnistul asub ehitismälestiseks tunnistatud kahe maapealse ja ühe keldrikorrusega puithoone – korterelamu, mis on loetud üheks nn Lenderi majatüübi näidistest. Raua tn 30 ja Raua tn 30a kinnistutel asuvad kuurid ja garaažiboksid.

Planeeringuala kontaktala puhul on tegemist suhteliselt ühefunktsioonilise elamupiirkonnaga – väljaarenenud korterelamute piirkond. Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustavad eelmise sajandi alguses ehitatud puidust kahe ja kolme maapealse korrusega puitelamud. Samas on kontaktvööndis ka kõrgemaid kivihooneid, nelja-, viie- ja kuue maapealse korrusega elamuid, mis enamus on samuti ehitatud eelmisel sajandil. Peamised ärihooned jäävad Narva mnt äärde, kuid neid on ka Raua tänaval. Enamus äriruume Raua tänaval asub hoonete esimesel korrusel. Suuremat osa äriruumidest kasutavad kas bürood või teenindusasutused. Planeeritava maa-ala kontaktvööndis on ka tervishoiu- ja kultuuriasutusi (koolid, lasteaiad). Lähim park on Kadrioru park.

Detailplaneeringu ala dendroloogilise hinnanguga (H. Möllits, 2007) on alal kokku hinnatud 17 haljastuslikku objekti. Uuritud alal identifitseeriti 6 taksonit puittaimi, mis on kodumaise päritoluga ning neil tuvastati II-V klassi haljastuslik väärtus. Kõige väärtuslikumaks hinnati (II väärtusklass) harilik hobukastan Raua tn 30 kinnistul. Haljastuslikult olulised on arukased. Vähemväärtuslikud on sirelipõõsad, noor kuuskedest hekk ja õunapuu.

Raua tn 30 kinnistul paiknev puithoone on võetud arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla kultuuriministri 8. veebruari 2008 käskkirjaga nr 41 ,,Kultuurimälestiseks tunnistamine“. Lisaks paikneb planeeringuala kontaktvööndis mitmeid ehitismälestisi. Raua tn 28 kinnistul olemasoleva hoone lammutamisel, uue hoone planeerimisel ja Raua tn 30 säilitatava hoone restaureerimisel tuleb arvestada koostatud muinsuskaitse eritingimustes toodud nõuetega.

Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringuga „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ määratud Raua miljööväärtuslikul hoonestusalal. Teemaplaneeringus on Raua tn 30 hoone märgitud väga väärtuslikuks ning Raua tn 28 hooned, nii tänavaäärne kui hoovimaja, märgitud hooneteks, mis võib linnaehituslikel põhjustel tulevikus asendada. Vastavalt Raua miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimustele on ehituspiirkonda lubatud ehitada viie- kuni kuuekorruselisi korterelamuid, kaubandus-teenindushooneid jms.

Kui planeeritava hoone arhitektuurse lahendusega vääristatakse antud paiga linnaruumi ning hoonestus sobitatakse ümbruskonda ja hoonete projekteerimisel kasutatakse keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale, ei esine negatiivset mõju kultuuriväärtustele ega miljööväärtuslikule alale.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud korruselamute ala, mis on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, sest alale on planeeritud äriruumidega korterelamu, mis on Raua tänavale iseloomulik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on Raua tn 28 krundile kavandatud viie maapealse korrusega äripindadega korterelamu ning seoses ärifunktsiooni lisandumisega kavandatakse maa sihtotstarbe muutmist elamumaast elamu- ja ärimaaks. Äri- ja bürooruumid on kavandatud hoone tänavapoolsesse ossa, kus on hea ligipääsetavus ning eluruumidele vajaliku privaatsuse ja insolatsiooni puudumine. Hoone tänavapoolsesse ossa 1.-3. korrusele on kavandatud äri- ja bürooruumid. Hoovipoolsesse ossa 1.-3. korrusele ning 4. ja 5. korrusele maja läbivalt on ette nähtud eluruumid. Kortereid on kavandatud kokku 10.

Hoone liigendamiseks on hoone planeeritud 5. korrusel tänava poolt 4-meetrise tagasiastega ning hoovi poolt ca 2-meetrise tagasiastega. Tänavapoolne tagasiaste võimaldab kavandada 5. korrusele terrassi ning 4. korruse korterite jaoks katuseaknad, et tagada 4. korruse Raua tn pool asuvatele korteritele piisav insolatsioon. 5. korruse korteril peavad olema aknad nii põhja- kui lõunapoole. Hoovipoolne 5. korruse tagasiaste tagab Raua tn 26 korteritele normatiivsed insolatsioonitingimused ja loob terrasside võimaluse 5. korruse korteritele ka hoone lõunapoolses osas. Terrassidel ja rõdudel on soovitav kasutada väiksemat konteinerhaljastust.

Kavandatud äri- ja bürooruumidega korterelamu parkimine on lahendatud peaaegu täies ulatuses hoone maa-alusel korrusel, kuhu on kavandatud 9 parkimiskohta, 3 parkimiskohta on kavandatud ka krundi hoovi.

Raua tn 30 krundil säilitatakse ehitismälestis – 2 maapealse ja ühe keldrikorruse ning seitsme korteriga korterelamu. Korterelamu pööningukorrus on kavandatud välja ehitada eluruumideks. Kokku on kortereid ette nähtud 7, samuti parkimiskohti.

Raua tn 30a kinnistul olev garaažiboks on ette nähtud säilitada ning rekonstrueerida.

Planeeringualal planeeritakse parkimiskohad ka hoovialale ja lammutatavate garaažibokside asemele. Juurdepääs planeeritavale krundile, nii jalakäijate kui sõidukite pääs, on kavandatud otse Raua tänavalt.

Praegu asub krundil kolm elamut, garaažid/kuurid ja mõned rajatised. Uus lahendus parandab planeeritava maa-ala heakorda.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal likvideeritakse väheväärtuslik kõrghaljastus, mis kuulub IV ja V väärtusklassi. Planeeringu järgi on kavandatud likvideerida 7 puud, neist 6 on IV ja üks V väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 91,2 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeringu elluviimisel ei likvideerita ühtegi II ja III väärtusklassi kuuluvat puud. Väärtuslik hobukastan säilitatakse. Hobukastanile on planeeringus ette nähtud kaitsepiirde rajamine. Hobukastani kaitsmisele tuleb tähelepanu pöörata eriti ehituse ajal.

Kruntidele on kavandatud rajada täiendavat haljastust põõsastena. Lisaks aitavad rajatavat hoonestust paremini ümbruskonnaga siduda kinnistu piiridele rajatavad madaltihedad hekid. Planeeritavale maa-alale on kavandatud 55 põõsast ning hekid, kuhu mahub orienteeruvalt 94 elupuu isendit. Kokku on kavandatud istutada 149 puittaime. Uushaljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektis haljastuskava alusel.

Haljastuse osakaal on planeeringualal positsiooniti erinev (pos 1 – 20%, pos 2 – 38%, pos 3 – 32%, pos 4 puudub haljastus, kuna tegemist on oleva garaažiboksiga), mis on suurem kui nõutud 20% või kattub 20%.

Krundisiseseid kõnniteid ei asfalteerita, vaid kaetakse kivikatte või murukiviga. Sõiduteed kaetakse kivikattega. Korterelamu terrassidel kasutatakse konteinerhaljastust.

Planeeringuala insolatsiooni analüüsi (OÜ Fassaadiprojekt, P. Soopere, 2011) käigus selgus, milliseks kujunevad Raua tn 26, 30 ja 32 elamu korterite insolatsioonitingimused pärast naaberkrundi Raua tn 30 planeeringu realiseerimist. Korterite insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on kokkuleppeliselt loetud rahuldavaks. Insolatsiooni ühekordse katkestuse puhul lisandub sellele veel 0,5 tundi. Kõigi Raua tn 26, 30 ja 32 korterite insolatsioonitingimused säilivad peaaegu endisena ja insolatsiooni kestuse vähenemine on maksimaalselt 8%. Nõutav insolatsioon säilib kõigis korterites.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasolevast Raua tänava ühisveetorustikust. Raua tn 28 kinnistul olemasolevad vee- ja kanalisatsioonivõrgud kuuluvad likvideerimisele koos hoonega. Planeeritavale kinnistule on ette nähtud moodustada uus veeliitumiskoht.

Planeeritava hoone reoveed juhitakse uue liitumiskaevu kaudu olemasolevasse Raua tn kanalisatsiooni kollektorisse.

Planeeritava kinnistu sademeveed juhitakse Raua tn ühisvoolsesse kollektorisse ühise liitumiskaevu kaudu. Kui geoloogilised tingimused võimaldavad, siis tuleb järgmistes projekteerimisetappides ette näha asfaltkattega pindadelt ja katuselt kogutava sademevee immutamine pinnasesse ja/või kasutada suurte sademeveekoormuste vähendamiseks ühtlustusmahuteid. Planeeritava kinnistu maa-aluse parkla vesi tuleb enne reovee kanalisatsiooni juhtimist puhastada õli- ja liivapüüdjaga.

Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel. Raua tn 28 krundil planeeritava hoone alla jääva soojusvõrgu asemele on projekteeritud uus soojusvõrk.

Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei ohustata inimeste tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas eeldatavalt ette näha olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringualale on kavandatud 25 parkimiskohta, mis ei põhjusta piirkonnas olulist liikluse suurenemist, võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas asub planeeringuala tiheda liiklusega tänava ääres, 130 m kaugusel asub tiheda liiklusega Narva mnt ja trammitee. Narva mnt autoliiklusest põhjustatud müra on varjestatud Narva mnt ja Raua tn vahele jäävate hoonete poolt. Planeeringualal on hinnatud liiklusmürast põhjustatud müratasemeid (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal, 2011) ja antud soovitused müratasemete leevendamiseks. Raua tn ääres on tegemist kõrgete liiklusmüratasemetega ja seetõttu tuleb hoone Raua tn poolsete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul arvestada transpordimüraga, et tagada müra normtasemed siseruumides. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud meetmeid. Korterelamu ehitusprojektis tuleb näha ette siseruumide müratasemete mõõtmistulemuste lisamine hoone kasutusloa taotlusmaterjalidele.

Alale koostatud radooniuuringu (Radoonitõrjekeskus, 2011) järgi kuulub planeeringuala normaalse radooniriskiga alade kategooriasse, mille piires jääb radooni sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridesse.

Visuaalse vaatluse tulemusena ei ole planeeritaval maa-alal ega ka külgnevatel aladel tuvastatud saasteallikaid ega reostuskoldeid, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, äripindadega eluhoones tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. Olmejäätmete kogumiseks on planeeringualal ette nähtud jäätmekonteinerite koht. Lisaks esitatakse ehitusprojektides Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohane lammutus- ja ehitusjäätmete käitlemise kava.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus äripindadega eluhoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt, sileda hobukastani 6 puud, jääb planeeringualast u 130 m kaugusele Vesivärava tänava äärde ning planeeringu elluviimine puid ei mõjuta.

Planeeringuala asub II kaitsekategooria kaitstavate loomade – nahkhiirlaste levikualas. Kuna tegemist on ohustatud ning kaitset vajavate loomadega, kellel on suur tähtsus linna ökosüsteemis ning kelle elutingimusi on puitasumites soovitatav parandada, tuleks võimalusel arvestada hoone projekteerimisel nahkhiirlaste vajadustega. Keskkonnamõju tuvastamiseks tuleb lasta hooned valdkonna spetsialistil (nahkhiireuurijal) üle vaadata.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär