Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 03.05.2012 otsus number 63
Redaktsiooni kehtivus:03.05.2012 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

3. mai 2012 nr 63

 

 

 

 

F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas R. Tobiase ja F. R. Faehlmanni tänava nurgal. Detailplaneeritud maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on Tallinna üldplaneeringus määratud korruselamute ala, s.o põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- F. R. Faehlmanni tn 20 krunt sobib elamu ehitamiseks, sest paikneb küll kesklinnas, kuid jääb eemale tiheda liiklusega ja mürarikastest magistraaltänavatest;

- planeeritud maa-ala kontaktvööndis asuvad valdavalt elamud. Infrastruktuuri objektidega varustatuse, linna keskuse töökohtade läheduse ning teenuste kättesaadavuse tõttu võib piirkonna elanike arvu suurendada ja elamuid kavandada;

- planeeritud maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kohase Raua miljööväärtusliku hoonestusala 10. ehituspiirkonnas, kus suurim lubatud hoonestustihedus on 2, korruselisus 4-5 korrust, täisehitus kuni 60% ja hoonete arv krundil kuni 2, v.a abihooned. Haljastatud osa peab olema 10-20% (kõrghaljastus 10%) krundi pinnast. Detailplaneering vastab teemaplaneeringule “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“;

- ühtlase tänavaseina säilitamiseks on F. R. Faehlmanni tn 20 krundile hoone planeeritud F. R. Faehlmanni tänava poolsele krundipiirile. F. R. Faehlmanni tn 20 krundile kavandatud hoone 4-korruselise osa kõrgus on määratud sama F. R. Faehlmanni tn 18 hoone räästa kõrgusega. Kavandatud hoone harja kõrgus on määratud sama, mis F. R. Faehlmanni tn 18 hoonel on pärast katusekorruse väljaehitamist;

- arvestatud on detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega ning vähendatud on F. R. Faehlmanni tn 20 krundile planeeritud hoone korruselisust 5-lt 4-le ja hoone kõrgust 16 meetrilt 13,5 meetrile. Loobutud on F. R. Faehlmanni tn 20 krundile kavandatud hoone teise maa-aluse korruse kavandamisest. Autolifti asemel on F. R. Faehlmanni tn 20 krundile ette nähtud pandus.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,28 ha suuruse maa-ala kohta koostatud F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 07087, milles on ette nähtud muuta F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks ning F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu elamumaa sihtotstarve 30% ulatuses ärimaaks ning milles on määratud kõikide kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks, F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuva 3 maapealse korrusega hoone ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuva 2 maapealse korrusega elamu laiendamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) ning olemasolevate abihoonete säilitamiseks.

2. Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamine tagatakse vastavalt 20. detsembril 2011 sõlmitud lepingule nr 3-7/209.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2012
otsuse nr 63
LISA

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,28 ha suuruse maa-ala kohta koostatud F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 07087, milles on ette nähtud muuta F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks ning F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu elamumaa sihtotstarve 30% ulatuses ärimaaks ning milles on määratud kõikide kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks, F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuva 3 maapealse korrusega hoone ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuva 2 maapealse korrusega elamu laiendamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) ning olemasolevate abihoonete säilitamiseks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas R. Tobiase ja F. R. Faehlmanni tänava nurgal.

Planeeritud maa-alal asuvad elamumaa sihtotstarbega F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistud ning 50% ulatuses elamu- ja 50% ulatuses ärimaa sihtotstarbega F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu. Kinnistud kuuluvad füüsiliste isikute omandisse. Lisaks jääb planeeritud maa-alale Tallinna linnale kuuluva transpordimaa sihtotstarbega kinnistu Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav T1 // Friedrich Robert Faehlmanni tänav T1 osa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistu Kollane tänav // Laulupeo tänav T3 // Rudolf Tobiase tänav osa.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul paikneb 3-korruseline, 8 korteri ja ühe mitteeluruumiga elamu. Juurdepääs kinnistule on R. Tobiase tänavalt. F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistul asub 2-korruseline elamu. F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asub 2-korruseline kolme korteriga elamu ja abihooned. Elamu ümberehitamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) on antud ehitusluba, kuid hoone on senini ümberehitamata. Juurdepääs kinnistutele on F. R. Faehlmanni tänavalt, F. R. Faehlmanni tn 18 krundi õuealale Kollaselt tänavalt ja F. R. Faehlmanni tn 22 krundi õuealale R. Tobiase tänavalt.

Planeeritud maa-alal kasvab 13 puud või puuderühma - neli III väärtusklassi puud, viis IV väärtusklassi puud ja üks puuderühm ning kolm V väärtusklassi puud. Olulised ja säilitamist väärivad puud on Kollase tänava äärsed vana harilik hobukastan ja mägivaher.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala asub Raua asumis. Kontaktvööndis olevatest kruntidest enamiku moodustavad elamumaa krundid, vähemal määral on ka elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunte. Olemasolevad hooned on 2-7-korruselised. Planeeritud kruntidest idas paiknevad kuni 2-korruselised elamud, põhja poole jäävad 4- ja 5-korruselised elamud, läände 7-korruseline Eesti Rahvusringhäälingu hoone ning lõunasse 6-7-korruselised elamud. F. R. Faehlmanni tänaval asuvad hooned kruntide tänavapoolsel piiril. Piirkonna kruntide hoonestustihedus jääb vahemikku 0,5 kuni 4,2.

Planeeritud maa-alast lõunas oleva ala kohta viimastel aastatel kehtestatud detailplaneeringute alusel on Kollane tn 6 krundile ehitatud 6-korruseline äriruumidega mitme korteriga elamu, Kollane tn 8 krundile 7-korruseline äriruumidega elamu ja Kollane tn 12 krundile 6-korruseline mitme korteriga elamu. Terase ja F. R. Faehlmanni tänava nurgal asuva Terase tn 16 krundi kohta on Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 otsusega nr 267 “Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ kehtestatud detailplaneering, milles on määratud ehitusõigus krundile kuni 6-korruselise äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks.

Kesklinnale omaselt on ühistranspordiühendus teiste linnaosadega hea. Lähimad bussipeatused asuvad Gonsiori tänaval. F. R. Faehlmanni tn 20 krunt sobib elamu ehitamiseks, sest paikneb küll kesklinnas, kuid südalinna melust eemal. Kaubandus- ja teenindusettevõtted on jalgsikäigu kaugusel, lähim lasteaed ja kool asuvad Raua tänaval. Kontaktvööndile lähimad rekreatsioonialad on Politseiaed ja Kadrioru park.

3. Tallinna üldplaneering ja teemaplaneering “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“

Detailplaneeritud maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on Tallinna üldplaneeringus määratud korruselamute ala, s.o põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“.

Planeeritud maa-ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kohasesse Raua asumi 10. ehituspiirkonda, kus suurim lubatud hoonestustihedus on 2, korruselisus 4-5 korrust, täisehitus kuni 60% ja hoonete arv krundil kuni 2, v.a abihooned, ning haljastatud osa peab olema 10-20% (kõrghaljastus 10%) krundi pinnast.

Planeeritut iseloomustavad näitajad vastavad teemaplaneeringus määratule.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu alusel muudetakse F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks ning F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu elamumaa sihtotstarve 30% ulatuses ärimaaks, määratakse kõikide kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks, F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuva 3 maapealse korrusega hoone ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuva 2 maapealse korrusega elamu laiendamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) ning olemasolevate abihoonete säilitamiseks.

F. R. Faehlmanni tn 18 krundil (positsioon 1) asuvale 3 maapealse korrusega elamule võib detailplaneeringu alusel katusekorruse välja ehitada. Krundi täisehitus on 39% ja hoonestustiheduseks kujuneb 1,4. Hoones asub 8 korterit ja üks mitteeluruum. Juurdepääs krundile on F. R. Faehlmanni tänavalt ja Kollaselt tänavalt. Krundi maakasutuse sihtotstarve on vaja muuta 30% ulatuses ärimaaks, sest hoones asuvad lisaks korteritele ka äriruumid. Ehitusõigus on määratud olemasoleva hoone säilitamiseks ja katusekorruse väljaehitamiseks.

F. R. Faehlmanni tn 20 krundile (positsioon 2) on määratud ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ning äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Krundil olev hoone lammutatakse. Krundi maakasutuse sihtotstarve muudetakse 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks. Kortereid on hoonesse kavandatud kuni 11. Hoonestustiheduseks kujuneb 1,8 ning täisehituseks 50%. Juurdepääs krundile on F. R. Faehlmanni tänavalt ja R. Tobiase tänavalt.

F. R. Faehlmanni tn 22 krundil (positsioon 3) asub 2-korruseline kolme korteriga elamu, garaaž ja abihoone. Olemasolevad hooned on ette nähtud säilitada. Elamu ümberehitamiseks on antud ehitusluba, mida praeguseks ei ole ellu viidud. Ehitusõiguse ulatuse määramisel on arvestatud elamu ümberehitamiseks antud ehitusloa aluseks oleva projektiga. Hoonestustihedus on 0,9 ning täisehitus 48%. Juurdepääs krundile on F. R. Faehlmanni tänavalt.

Ühtlase tänavaseina säilitamiseks on F. R. Faehlmanni tn 20 krundile hoone planeeritud F. R. Faehlmanni tänava poolsele krundipiirile. F. R. Faehlmanni tn 20 krundile kavandatud hoone 4-korruselise osa kõrgus on määratud sama F. R. Faehlmanni tn 18 hoone räästa kõrgusega. Samuti on kavandatud hoone harja kõrgus sama, mis F. R. Faehlmanni tn 18 hoonel on pärast katusekorruse väljaehitamist.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata arengukavas määratud parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Planeeritud maa-ala jääb Raua miljööväärtuslikule alale. F. R. Faehlmanni tn 18 krundile, millel asuvat säilitatavat hoonet on plaanitud väikeses ulatuses laiendada, on kavandatud kolm parkimiskohta nii, et haljastusele jääks teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kindlaksmääratud suurusega osa. Samal põhjusel on kolm parkimiskohta kavandatud ka F. R. Faehlmanni tn 22 krundile.

Haljastuse eelistamine parkimiskohtadele on elukeskkonna kvaliteedi säilimise huvides põhjendatud. Arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndi ja äärelinna alal tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Planeeritud maa-ala jääb vahevööndisse. Faehlmanni tn 20 krundile on kavandatud 11 korterit ja 11 parkimiskohta. Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas.

F. R. Faehlmanni tn 20 krundile on haljastus kavandatud hoovialale, hoonest lõunasse. Hoovi on kavandatud rekreatsiooniala laste mänguväljakuga, mida Kollase tänava poolt varjab olemasolev kõrghaljastus ja istutatavad põõsad. Laste mänguväljak on planeeritud ilmakaarte suhtes soodsasse asukohta, hoonetest lõunasse. Soklikorruse katuse osale on kavandatud konteinerhaljastus.

Planeeringulahenduse elluviimiseks on vaja likvideerida üks IV väärtusklassi kuuluv põõsas ja 7 puud või puuderühma, millest kaks puud kuuluvad III väärtusklassi, kaks puud ja üks puuderühm IV väärtusklassi ning kaks puud V väärtusklassi. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutuste kohaselt on 155 haljastuslikku ühikut. Haljastuse ühikud arvutatakse ümberistutatavate puude ja põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüsi kohaselt ei muutu insolatsioonitingimused F. R. Faehlmanni tn 15 // Vase tn 14 elamus ja F. R. Faehlmanni tn 24 elamutes. F. R. Faehlmanni tn 22 elamu eluruumides insolatsiooni kestus küll väheneb, kuid jääb vastavaks Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

Planeeritud maa-ala asub kaugküttepiirkonnas. Kavandatava hoone soojusvarustus on lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.

F. R. Faehlmanni tn 20 krundi kasutamise tingimuste määramiseks mõõtis Osaühing Tulelaev radooni taset planeeringualal. Pinnase radoonisisaldus osutus normaalseks. Raportis on antud soovitus, mille kohaselt tagavad madala radoonisisalduse hoones hea ehituskvaliteet, kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea ventilatsioon. Detailplaneeringus on määratud ehitusprojekti koostamiseks nõue rajada hoone ehitamisel vundamendialune tuulutussüsteem.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 16. märtsist 30. märtsini 2011, esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid F. R. Faehlmanni tn 18 omanik L. Tammiksalu, Kadrioru Selts ja F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistu omanike esindaja J. Korrol. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad edastati vastuväiteid esitanud isikutele 14. aprillil 2011.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik leidis, et F. R. Faehlmanni tn 20 kavandatud hoone kõrgus on määratud valedele lähteandmetele tuginedes. Vastuväite esitaja lisas, et F. R. Faehlmanni tn 18 hoone katust ei ehitata kunagi meetri võrra praegusest kõrgemaks ja seega ei ole F. R. Faehlmanni tn 20 kavandatud hoone kõrgus põhjendatult määratud.

Vastuväidet arvestati ning F. R. Faehlmanni tn 18 hoone tegelikku kõrgust täpsustati. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) vastas, et juhul, kui F. R. Faehlmanni tn 18 hoone säilitatakse praegusel kujul, siis kavandatakse F. R. Faehlmanni tn 20 hoone korruse võrra madalam, vähendades vastavalt suletud brutopinda.

Detailplaneeringulahenduse edasisel kaalumisel osutus siiski otstarbekaks lubada F. R. Faehlmanni tn 18 hoone katuseharja kõrgust meetri võrra suurendada, et katusekorrus eluruumidena kasutusele võtta. F. R. Faehlmanni tn 20 hoone korruselisust vähendati ja hoone kavandati 4 maapealse korrusega. Hoone kõrgust vähendati 16 m-lt 13,5 m-le.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik väitis, et detailplaneering ei ole elluviidav. Vastuväite esitaja põhjendas oma arvamust sellega, et planeeringule on lisatud ekspertiis, milles on tõestatud, et F. R. Faehlmanni tn 20 ja F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistutele on erineval ajal võimalik ehitada uued plokistatud 5-korruselised hooned. Hinnangut ei ole aga antud, kas on võimalik ehitada F. R. Faehlmanni tn 20 krundile 2 maa-aluse korrusega hoone juhul, kui F. R. Faehlmanni tn 18 hoone tuleb säilitada.

Amet vastas, et planeeringut täiendatakse vastava ekspertiisiga. Juhul kui 2 maa-aluse korruse ehitamine osutub võimatuks, muudetakse planeeringulahendust ja F. R. Faehlmanni tn 20 hoonele kavandatakse üks maa-alune korrus või kavandatakse kõik parkimiskohad hoone esimesele või soklikorrusele. Soklikorrus ei ole piirkonna miljööle võõras, kui see ei ulatu maapinnast kõrgemale, kui on F. R. Faehlmanni tn 24 hoone sokkel.

Kuna F. R. Faehlmanni tn 20 hoone korruselisust vähendati, vähenes ka parkimiskohtade vajadus ja teine maa-alune korrus jäeti kavandamata. Hoone sokkel kavandati madalam kui F. R. Faehlmanni tn 24 hoonel.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik väitis, et planeeringust puuduvad illustratsioonid, mis aitaksid otsustada planeeringus kavandatud lahenduse üle. Lisaks pidas vastuväitja oluliseks, et planeeringule lisatakse hoone arhitektuurse lahenduse kavandid või 3D-vaated.

Amet selgitas, et detailplaneeringu staadiumis on ennatlik koostada hoone arhitektuurset lahendust. Planeeringu faasis lepitakse kokku eelkõige ehitusõiguse ulatuse, s.o krundi sihtotstarbe, hoonete arvu, hoone kõrguse ja hoonetealuse pinna osas. Hoone eskiisi koostamiseks tuleb teha kulutusi ja kui hoone suuruse osas ei ole kindlust, on eskiisi koostamiseks tehtavad kulutused ülemäärased.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik juhtis tähelepanu asjaolule, et planeerimisseaduse § 10 lõike 61 alusel ei või detailplaneeringu koostamist ja koostamise tellimist üle anda huvitatud isikule, kui planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Amet selgitas, et F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamist ja koostamise tellimist ei olegi huvitatud isikule üle antud. Detailplaneeringu koostamise tellija on amet ja detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kaalus oma pädevuse ulatuses L. Tammiksalu ja Kadrioru Seltsi vastuväiteid.

L. Tammiksalu väitis, et tema huvidega on otseses vastuolus, et detailplaneeringus on määratud F. R. Faehlmanni tn 18 hoone säilitatavaks, seda ei lubata lammutada ega uue hoonega asendada. Kadrioru Selts juhtis tähelepanu asjaolule, et kõik kolm planeeritud alal olevat krunti jäävad miljööväärtuslikule hoonestusalale. F. R. Faehlmanni tn 20 hoone on lubatud lammutada ja asendada uue hoonega, kuid on määratud, et F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 22 hooned tuleb säilitada ja remontida-restaureerida. Lubatud on ainult katusekorrus välja ehitada. Kadrioru Selts leidis, et hooned, mida tuleb säilitada, on võimalik korrastada, osaliselt ümber ehitada ja kohaldada kaasaja vajadustele, kuid see on keeruline ja seotud suurte kulutustega. Kadrioru Seltsile jäi arusaamatuks, miks ja millistel alustel käsitletakse planeeringus eraomanikele kuuluvate, samas tänavaseinas asuvate hoonete säilitamiskohustusi erinevalt.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet selgitas vastuväitjale, et K-Projekt Aktsiaseltsi koostatud F. R. Faehlmanni tn 20 ja lähiala detailplaneeringuga käsitletud F. R. Faehlmanni tn 18, 20 ja 22 hooned asuvad teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestustalade piiride ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ määratud Raua miljööväärtuslikul hoonestusalal. Raua miljööala inventeerimisel on F. R. Faehlmanni tn 18 hoone hinnatud väärtusklikuks hooneks. Vastavalt teemaplaneeringu punktile 4.1.1 tuleb väga väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal säilitada ja restaureerida või remontida. Raua asum on tunnistatud miljööväärtuslikuks aja jooksul terviklikult välja kujunenud linnalike väärtuste tõttu ja neid väärtusi peetakse oluliseks säilitada, mitte uutega asendada. Sellised väärtused on arhitektuur, hoonestuse mastaap, hoonestuslaad (kinnine/lahtine, hoonete paiknemine krundil, kruntide täisehitatus), krundi suurus, haljastus, elukeskkond jne. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet lähtus F. R. Faehlmanni tn 20 ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisel ülalnimetatud teemaplaneeringust.

F. R. Faehlmanni tn 18 asuv hoone, mille on 1930. aastal projekteerinud Joosep Lukk ja Karl Tarvas (Treumann), on arhitektuurselt ilmekas, ajastule iseloomulik ehitis. Ajaloolisi nurgalahendusi on Tallinnas vähe säilinud, need rikastavad linnaruumi ning väärivad säilitamist. Planeeringule lisatud ekspertiis ei seadnud kahtluse alla hoone säilitamise võimalikkust. Samuti ei esitatud nimetatud kinnistute kohta vastuväiteid teemaplaneeringu kehtestamise menetluse raames.

Tallinna Kulutuuriväärtuste Ameti esindajad tutvusid hoone ja selle tehnilise seisukorraga ka kohapeal koos L. Tammiksalu ja A. Märgiga 28. septembril 2010.

Tallinna Kulutuuriväärtuste Amet oli nõus, et hoone seisukord ei ole väga hea. Hoone alumised palgid on osaliselt kahjustunud, probleemsed on pööningu vahelae ja katuse konstruktsioonid. Samas ei erine hoone tehniline seisukord enamike korrastamata puithoonete olukorrast. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oli konsulteerinud restaureerimisspetsialistidega püstplank-konstruktsioonis hoone alumiste palkide vahetuse küsimuses ning mitme restauraatori hinnangul on see teostatav. Katusekonstruktsiooni asendamine on tavapärane ajalooliste puithoonete rekonstrueerimisel ja ei ole tehniliselt keerukas.

Varem oli Tallinna Kultuuriväärtuste Amet selgitanud L. Tammiksalule oma seisukohta 7. septembri 2009 kirjas. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet jäi F. R. Faehlmanni tn 18 hoone lammutamise osas 7. septembri 2009 kirjas esitatud seisukohale, kuna ka 4. jaanuaril 2010 esitatud täiendav tehnilise seisukorra ekspertiis ei seadnud kahtluse alla hoone säilitamise võimalikkust.

L. Tammiksalu nõustus 28. märtsil 2011 esitatud vastuväited tagasi võtma, kui F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistut ei arvata detailplaneeringu kehtestatavast osast välja ja planeeringut täiendatakse nõudega esitada ehitusprojektis eksperthinnang, mis kinnitab, et F. R. Faehlmanni tn 20 hoonele kahe maa-aluse korruse ehitamine ei kahjusta F. R. Faehlmanni tn 18 hoonet. Ekspertiisis tuleb välja tuua konkreetne tehnoloogia ja meetmed tööde organiseerimisel.

F. R. Faehlmanni tn 20 hoonele jäeti teine maa-alune korrus kavandamata. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud.

Teiseks soovis L. Tammiksalu, et detailplaneeringus antakse võimalus F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu katusekorruse väljaehitamiseks ja määratakse vastav ehitusõiguse ulatus ning et ehitamise ajaks kindlustatakse ehitaja kulul hoone F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul vastavalt taastamisväärtusele.

Ehitusõigus on määratud nii, et F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuva hoone katuseharja saab tõsta ja katusekorruse eluruumidena kasutusele võtta. Ehitamiseks on vastav nõue määratud.

Kadrioru Selts leidis vastuväites, et F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kavandatud hoone on ümbritsevasse miljöösse sobimatult suur.

Vastuväidet arvestati. F. R. Faehlmanni tn 20 hoone kavandati korruse võrra madalam ja vähendati vastavalt suletud brutopinda. Lisaks selgitati vastuväite esitajale, et maapealsete korruste ehitusaluse pinna suuruse (310 m2) ja hoone kõrgema osa tänavapoolse fassaadi pikkuse poolest ei ole kavandatud hoone piirkonnas erandlik. Näiteks F. R. Faehlmanni tänava vastasküljel asuva F. R. Faehlmanni tn 15 // Vase tn 14 hoone ehitusalune pind on samas suurusjärgus (280 m2) ja tänavapoolse fassaadi pikkus on 19 meetrit. F. R. Faehlmanni tn 34 elamu ehitusalune pind on 369 m2 ja tänavapoolse fassaadi pikkus koguni 30 meetrit. F. R. Faehlmanni tn 32 krundil on 5-korruseline ja 3-korruseline hoone, mille ehitusalune pind kokku on 426 m2 ja tänavaäärse 5-korruselise hoone fassaadi pikkus on 18 meetrit. F. R. Faehlmanni tn 24, 26, 28 ja 32 kruntidele on iseloomulik suur täisehitus, sest igal krundil asub mitu hoonet.

Vastuväite esitaja pidas puuduseks, et planeeringust puudub kavandatud hoone visualiseering.

Amet selgitas, et detailplaneeringu staadiumis, on ennatlik määrata hoone detailset arhitektuurset lahendust. Detailplaneeringu faasis lepitakse kokku eelkõige ehitusõiguse ulatuse, s.o krundi sihtotstarbe, hoonete arvu, hoone kõrguse ja hoonetealuse pinna osas. Hoone eskiisi koostamiseks tuleb teha kulutusi ja kui hoone suuruse osas ei ole kindlust, on eskiisi koostamiseks tehtavad kulutused ülemäärased ning seetõttu ei ole eskiisi lisamine nõutav. Pealegi ei oleks planeeringule lisatav eskiis edasiseks projekteerimiseks siduv. Antud juhul on planeeringulahenduse hindamiseks tänavaseina laotis ja tänava ristlõige piisav.

Lisaks märkis amet, et kaalub vastuväite esitaja soovitust üle vaadata teemaplaneeringus Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kinnitatud “Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ Raua miljööala 10. ehituspiirkonna kohta kehtestatud tingimused pärast seda, kui vastuväite esitaja on esitanud konkreetsed ettepanekud, milliseid muudatusi oleks vaja teha.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nõustus, et kavandatav hoone on ümbritsevat arvestades suur ja toetab ettepanekut hoone suurust vähendada.

Kadrioru Selts teatas 30. aprilli 2011 kirjaga, et olles suhelnud F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikega ning tutvunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukohtadega, milles väljendusid piisavalt ka Kadrioru Seltsi poolt 29. märtsil 2011 saadetud kirjas esitatud arvamused, loobub Kadrioru Selts vastuväidetest F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas.

J. Korrol märkis vastuväites, et F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistule kavandatuga nõustutakse tingimusel, kui planeeritu on kooskõlas 25. juunil 2008 F. R. Faehlmanni tn 22 elamu ümberehitamiseks antud ehitusloaga nr 32930.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringus on ehitusloa projektiga võrreldes erinevused. Hoone kõrgus on määratud F. R. Faehlmanni tn 22 ja 24 vahelise tulemüüri kõrguse järgi. Detailplaneeringut muudetakse ja hoone kõrgus määratakse ehitusloa projekti alusel, s.o 9,9 meetrit maapinnast. Detailplaneeringus on kavandatud alles jätta krundil olev väiksem abihoone, mille asemele oli ehitusloa projektis ette nähtud 3 parkimiskohta. Samuti on tehtud ettepanek seadustada suuremale abihoonele tehtud juurdeehitis. Muudatuste tõttu on vastavalt suurendatud ka hoonete lubatud ehitusalust pinda ja suletud brutopinda. Planeeringus oli korterite arv ekslikult määratud. Praegu on F. R. Faehlmanni tn 22 elamus 3 korterit ja ehitusluba on antud korterite laiendamiseks korterite arvu suurendamata. Detailplaneering viidi korterite arvu osas vastavusse ehitusloaga. Võrreldes ehitusloa projektiga on vähendatud parkimiskohtade arvu kahe võrra. Vahevööndis miljööalal on üks parkimiskoht korteri kohta piisav ja see vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“.

Vastuväite esitaja märkis, et F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 20 kruntidele kavandatu on vastuvõetav tingimusel, kui planeeritud hooned ei mõjuta insolatsiooni kestust F. R. Faehlmanni tn 24 eluruumides.

Amet selgitas, et F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 20 kruntidele kavandatud hooned ei mõjuta insolatsiooni kestust F. R. Faehlmanni tn 24 eluruumides. Insolatsiooni kestust mõjutab planeeritud hoonete ja F. R. Faehlmanni tn 24 elamu vahele jääv F. R Faehlmanni tn 22 elamu. Kavandatud hooned täiendavat insolatsiooni kestuse vähenemist ei põhjusta.

Lisaks märkis amet, et R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneeringu kohta esitatud arvamust ei käsitle amet vastuväitena F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta. Nende planeeringute menetlemine ei ole omavahel seotud.

Lisaks eespool nimetatud muudatustele on pärast avalikku väljapanekut F. R. Faehlmanni tn 20 krundile planeeritud autolift asendatud pandusega ja põhijoonisele on märgitud F. R. Faehlmanni tn 22 hoone ehitusloa kohane hoone kõrgus ja tulemüüri kõrgus.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 6. mail 2011. Vastuväidete esitajatest viibisid avalikul arutelul F. R. Faehlmanni tn 18 esindajad. Vastuväite esitanud J. Korrol arutelul ei osalenud. Arutelul käsitleti põhiliselt planeeritavate hoonete vähendatud kõrguse ja sellele vastava korruste arvu teemat, jutuks tuli ka ühe naabri soov mitte kasutada rammvaiu. Arutelu toimumise ajaks olid F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik ja Kadrioru Selts kirjalikult teatanud vastuväidetest loobumisest.

Eeltoodust tulenevalt jäi lahendamata F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistu omanikke esindanud J. Korroli detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväide, mistõttu detailplaneering oli vaja esitada planeerimisseaduse § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt maavanemale kohustuslikuks järelevalveks.

Tallinna Linnavalitsus esitas 12. oktoobril 2011 Harju maavanemale taotluse, milles palus detailplaneeringu materjalid tagastada seoses asjaoluga, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväite esitanud J. Korrol loobus vastuväitest 30. septembri 2011 e-kirjaga. Peale seda puudus vajadus järelevalve läbiviimiseks.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 27. veebruaril 2007 registreeritud avaldusega OÜ Kuldmaja esindaja H. Jakobson, kes soovis F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule ehitusõiguse määramist 5-korruselise mitme korteriga elamu ehitamiseks.

Planeeringu koostamise õiguse üleandmise leping nr 2-5/55 on sõlmitud 18. märtsil 2010 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, K-Projekt Aktsiaseltsi ja F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu omaniku volitatud esindaja vahel.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. mai 2009 korraldusega nr 813-k “F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgil muuta F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks ning F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu elamumaa sihtotstarve 30% ulatuses ärimaaks ja määrata ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks ja F. R. Faehlmanni tn 18 ning F. R. Faehlmanni tn 22 kruntidel olevate hoonete säilitamiseks.

Teade detailplaneeringu algatamise kohta ilmus ajalehes Postimees 25. mail 2009.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 17. juunist kuni 18. juunini 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 19. juunil 2009. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 10. juunil 2009.

Tallinna Keskkonnaamet märkis detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamisel, et kuna detailplaneeringus kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, ei vaja planeeringu koostamine keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Tallinna Kesklinna Valitsuses läbiviidud detailplaneeringu eskiisi arutelust võtsid osa F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu omaniku esindaja, üks F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu kaasomanikest ja J. Vilmsi tn 38 kinnistu omanik. Arutelul käsitleti hoonestuse ja insolatsiooni teemasid ning detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud nõudeid.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 20. mai 2009 korraldusega nr 813-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud A. Aaspõllu koostatud planeeritava maa-ala haljastuslik hinnang, EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU koostatud F. R. Faehlmanni tn 18 elamu-ärihoone tehnilise seisukorra ekspertiis ja ekspertarvamus F. R. Faehlmanni tn 18 ja 20 kruntide detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste erineval ajal rajamise võimaluste kohta, Osaühingu Tulelaev raport radooni sisalduse kohta F. R. Faehlmanni tn 20 pinnases ning OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud naaberelamute korterite insolatsioonianalüüs.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus ja Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu ja palus parema nähtavuse tagamiseks väljasõidu R. Tobiase tänavale projekteerida tööjooniste staadiumis risti tänavaga. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirjas määratud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et lammutus- ja ehitusprojektid koos haljastuskavaga kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga enne ehitusloa taotlemist. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirjas määratud.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et kuna planeeringuala paikneb tiheasutuspiirkonnas on esitatud naaberelamute insolatsioonianalüüs (OÜ FASSAADIPROJEKT töö nr 07087-GE, mai 2009), kust selgub, et olemasolevate, vahetus naabruses asuvate elamute insolatsiooni tingimused praktiliselt ei muutu ja jäävad rahuldavaks. Küll aga ei ole täidetud Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõue, mille järgi peab minimaalne distants tiheasustusega piirkonna (linna keskuste) esimese korruse eluruumi põhiakna ning tööruumide akende eest vastasmajani, nii samal kui ka naaberkrundil, võrduma ruumi põrandast mõõdetuna vastasehitise kõrgusega. Kui insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi, siis loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi, kas otse või siis kaudselt, seega on võimalik loomulikku valgustust mõjutada ka arhitektuuriliste ning ehituslike lahendustega, mida Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus soovitab arvestada edasise projekteerimise käigus. Samuti tuleb tagada rahuldavad insolatsiooni ja loomuliku valgustuse tingimused planeeritavas hoones. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus märkis, et detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega juhul kui võetakse arvesse ülalmainitud märkusi.

Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud ehitusprojekti koostamiseks nõue, mille kohaselt tuleb tagada rahuldavad insolatsiooni ja loomuliku valguse tingimused planeeritud hoones vastavalt Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punkti 5.2.2.2 osa, mis reguleeris hoonete vahelist kaugust, kustutati standardist Eesti Standardikeskuse 22. juuni 2010 käskkirjaga nr 115. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus andis kooskõlastuse ja tingimused enne seda.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjooniste koostamiseks taotleda täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirjas määratud.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised täiendavalt kooskõlastada osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirjas määratud.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised täiendavalt kooskõlastada Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirjas määratud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu ja palus järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoone ja tänava vee- ning kanalisatsioonitorustike ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastav tingimus on detailplaneeringu seletuskirja määratud.

F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu omaniku volitatud esindaja on detailplaneeringu kooskõlastanud.

F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu üks kaasomanik on detailplaneeringu kooskõlastanud, teistele kaasomanikele on edastatud seisukoha saamiseks kirjad koos detailplaneeringu põhijoonisega, kuid tagasisidet ei ole laekunud.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik teatas 3. augusti 2009 kirjas, et ei nõustu detailplaneeringu eskiisi lahendusega. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik väitis, et teda kui piirinaabrit ei ole kaasatud eskiisi avalikule läbivaatamisele ja talle pole tutvustatud avalikul läbivaatamisel olnud eskiisi lahendust, kus temale kuuluvale kinnistule F. R. Faehlmanni tn 18 pole ehitusõigust ette nähtud. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik märkis, et on andnud kirjaliku kooskõlastuse vaid selle kohta, et nõustub F. R. Faehlmanni tn 20 hoone projekteerimisega F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu piirini tingimusel, et ka F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistule nähakse ette võimalus ehitada hoone F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu piirini (plokistatuna). F. R. Faehlmanni tn 18 krundil olev hoone on ehitatud 1920.-1930. aastatel püstpalkehitisena väljast krohvituna. Elamu ei ole muinsuskaitsealune ega ka kultuuriväärtuslik. Korduvad ekspertiisid on näidanud kandekonstruktsioonide amortiseerumist. Osaliselt on kandetalad täielikult läbi mädanenud ja pehkinud. Maja sai ka II Maailmasõja ajal pommitabamuse. Hoone säilitamiseks tuleb täielikult välja vahetada 2.-3. korruse ja katusekorruse talad, uuendada seina- ja katusekonstruktsioonid ja täielikult uuendada kõik tehnovõrgud. Arvestades eeltoodut ja hoone paiknemist linnaehituslikult olulisel asukohal, tuleks sellele asukohale ette näha uus hoone, mis oma nurgalahendusega annaks olulise arhitektuurse aktsendi piirkonnale. Arvestades eeltoodut palus F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik korrigeerida detailplaneeringu eskiislahendust selliselt, et F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistule oleks planeeritud sinna sobiv hoone.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikule 25. augusti 2009 kirjaga nr 2-1/2130, et F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 19. juunil 2009. Planeerimisseaduse sel ajal kehtinud redaktsioonis ei olnud sätestatud, kuidas peab eskiislahenduse avaliku arutelu ajast ja kohast teada andma. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 15 lõikes 4 on kohustatud linnaosavalitsusi informeerima avalikkust avaliku arutelu korraldamisest ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu. Vastav teade avaldati veebilehel ja 10. juunil 2009 ajalehes Postimees.

Ehitusmääruse § 15 lõikes 3 on täpsustatud planeeritavale alale jäävate kinnisasjade omanikega tehtava koostöö vormi ja on määratud, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud ja planeering tehakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Täiendavalt edastatakse detailplaneeringu koostamisel planeeringulahendust tutvustav kirjalik teade planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, välja arvatud juhul, kui nad on väljendanud detailplaneeringu kohta oma arvamust kirjalikult. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omaniku nõusolek 3. detsembrist 2008 on eskiisi versioonil, mille kohaselt F. R. Faehlmanni tn 18 krundile ei olnud ette nähtud uue hoone ehitamist. Selle tõttu ei teavitatud F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikku isiklikult detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast. Eskiislahenduse avalik arutelu on mõeldud huvitatud isikute seisukoha välja selgitamiseks. Kirjaliku nõusoleku näol oli F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omaniku arvamus teada. Kahjuks ei olnud nõusoleku juures kommentaari, mis osas F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik lahendusega nõustus ja millises osas mitte.

Eskiislahenduse koostamisel kaaluti võimalust ehitada F. R. Faehlmanni tn 18 krundil oleva hoone asemele uus ja suurem. Niisugust planeeringulahendust ei kooskõlastanud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukoht on toodud käesolevas seletuskirjas (vt 6. Avaliku väljapaneku tulemused).

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tegi detailplaneeringu menetlemise käigus märkuse, et F. R. Faehlmanni tn 18 hoonele juurde ehitamise võimalus sõltub arhitektuursest lahendusest. Olenevalt katuse kujust lubas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet väärtuslikel hoonetel tõsta katuseharja maksimaalselt 1 meetri. Lisatingimusteks määrati, et katuseräästas tuleb säilitada kogu hoone ulatuses, samuti esifassaadi trepikoja kõrgus peab säilima olemasolevana. Juhul kui F. R. Faehlmanni tn 18 hoonet soovitakse suurendada, tuleb detailplaneeringu eskiisi koosseisus esitada ka selle kohta hoone eskiislahendus. Samuti lisati projekteerijale märkus, et korrigeeritud detailplaneeringu eskiis tuleb kooskõlastada F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistute kõigi kaasomanikega.

F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik teatas 10. novembri 2009 kirjas, et ei kooskõlasta F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi ning annulleerib kõik varem antud kooskõlastused F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalidele. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik teatas, et on tellinud F. R. Faehlmanni tn 18 hoonele uue konstruktsioonide ekspertiisi ja uue arhitektuur-ajaloolise hinnangu ning palus peatada ekspertiiside valmimiseni detailplaneeringu menetlemise.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas 10. detsembril 2009, et on nõus ootama ekspertiiside valmimist, et seejärel jätkata detailplaneeringu menetlemist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus esitada esimesel võimalusel F. R. Faehlmanni tn 18 hoone ekspertiisi ja arhitektuur-ajaloolise hinnangu nii Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kui ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet teatas pärast ekspertiisi läbivaatamist 11. jaanuaril 2010 F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikule, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on 21. juulil 2009 kooskõlastanud K-Projekt Aktsiaseltsi koostatud F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (kooskõlastus nr 4-6/09 123). Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on 7. septembri 2009 kirjas nr 4-2/508 selgitanud, millest lähtuvalt planeering kooskõlastati. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet teatas, et jääb mainitud kirjas esitatud seisukoha juurde ka F. R. Faehlmanni tn 18 hoone lammutamise osas, kuna ka 4. jaanuaril 2010 esitatud täiendav tehnilise seisukorra ekspertiis ei sea kahtluse alla hoone säilitamise võimalust. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet juhtis tähelepanu, et omanikul tuleb täita oma seadusest tulenevat kohustust hoone korrashoiul ja asuda seda esimesel võimalusel renoveerima.

12. augustil 2010 registreeritud kirjas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile teatas F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik, et koostatud detailplaneering ei arvesta F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omaniku huvidega. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik asus seisukohale, et ei saa kuidagi nõustuda lahendusega, mis jätab temale kuuluva kinnistu ehitusõiguse muutmata ja lubab ehitada F. R. Faehlmanni tn 18 maja taha viiekorruselise hoone. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omaniku hinnangul rikub selline planeering nii Kollase kui ka F. R. Faehlmanni tänava arhitektuurse ilme ja riivab otseselt F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omaniku huve. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik jäi endisele seisukohale, et detailplaneeringus tuleb lahendada ka F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu ehitusõigus, kooskõlas F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule planeeritava hoonestusega. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik väitis, et temale kuuluv hoone on tunnistatud taastamiskõlbmatuks (EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU töö nr 09-435) ja selle asemele ei ole otstarbekas ehitada samas mahus hoonet. F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik palus koostada selline detailplaneeringu lahendus, kus F. R. Faehlmanni tn 18 ja F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistutele planeeritav hoonestus moodustaks arhitektuurselt sobiva, kaasaegse ja ühtse lahenduse.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on 18. oktoobri 2010 kirjas F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikule teatanud, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Lisaks täpsustas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, et on tutvunud järgmiste esitatud dokumentidega: F. R. Faehlmanni tn 18 elamu-ärihoone tehnilise seisukorra ekspertiis, koostaja EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING, juulis 2006; F. R. Faehlmanni tn 18 elamu-ärihoone tehnilise seisukorra ekspertiis, koostaja EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING, novembris 2009; Tallinnas, F. R. Faehlmanni tn 18 asuva elamu-ärihoone tehnilise seisukorra ekspertiis, koostaja Aktsiaselts Amhold, 2. veebruaril 2010; elamu F. R. Faehlmanni tn 18 // Kollane tn 1 arhitektuuriajalooline ülevaade koos hinnanguga, koostaja Andres Sildre, 2009. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esindajad on tutvunud hoone ja selle tehnilise seisukorraga ka kohapeal (vt 6. Avaliku väljapaneku tulemused) ning hoone säilimise küsimust arutati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti projektide läbivaatamise komisjonis 29. septembril 2010. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet jäi oma varasemale seisukohale, et hoone tuleb säilitada ja sobival kujul rekonstrueerida.

Koostatud detailplaneering arvestab Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukohtades toodut, st F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuvat hoonet on võimalik rekonstrueerida ja laiendada (katusekorruse väljaehitamise teel). F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik ei kooskõlastanud detailplaneeringu lahendust enne detailplaneeringu vastuvõtmist, kuid kooskõlastas 30. septembril 2011.

Tallinna Linnavalitsuse 16. veebruari 2011 korraldusega nr 213-k võeti vastu “F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, eesmärgiga muuta F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 20% ulatuses ärimaaks ja 80% ulatuses elamumaaks ning F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu elamumaa sihtotstarve 30% ulatuses ärimaaks ja määrata kõikide kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistule kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks, F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistul asuva 3 maapealse korrusega hoone ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuva 2 maapealse korrusega elamu laiendamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) ning olemasolevate abihoonete säilitamiseks.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 21. veebruaril 2011. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16.-30. märtsini 2011. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses 6. mail 2011.

Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 25. veebruaril 2011, ajalehes Pealinn 7. märtsil 2011 ning Kesklinna Sõnumid 25. veebruaril 2011. Teade väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Pealinn 18. aprillil 2011.

Avaliku väljapaneku ajal esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid F. R. Faehlmanni tn 18 omanik L. Tammiksalu, Kadrioru Selts ja F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistu omanikke esindanud J. Korrol.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 6. mail 2011. Vastuväidete esitajatest viibisid avalikul arutelul F. R. Faehlmanni tn 18 esindajad. Vastuväite esitanud F. R. Faehlmanni tn 24 esindaja J. Korrol arutelul ei osalenud. Arutelul käsitleti põhiliselt planeeritud hoonete vähendatud kõrguse ja sellele vastava korruste arvu teemat, jutuks tuli ka ühe naabri soov mitte kasutada rammvaiu. Arutelu toimumise ajaks olid F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanik ja Kadrioru Selts kirjalikult teatanud vastuväidetest loobumisest.

Eeltoodust tulenevalt jäi lahendamata F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistu omanikke esindanud J. Korroli detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväide ning detailplaneering oli vaja esitada planeerimisseaduse § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt maavanemale kohustuslikuks järelevalveks. Tallinna Linnavalitsus esitas 18. augustil 2011 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt järelevalveks ja heakskiidu saamiseks F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Tallinna Linnavalitsus esitas 12. oktoobril 2011 Harju maavanemale taotluse, milles palus detailplaneeringu materjalid tagastada seoses asjaoluga, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväite esitanud F. R. Faehlmanni tn 24 esindaja J. Korrol loobus 30. septembri 2011 e-kirjaga vastuväitest. Peale seda puudus vajadus järelevalve läbiviimiseks.

20. detsembril 2011 sõlmitud lepinguga nr 3-7/209 võttis T. Must kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul F. R. Faehlmanni tn 18 kinnistu omanikku, F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistute kaasomanikke, Keskkonnaministeeriumit, F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistu omanikke, R. Tobiase tn 1 kinnistu omanikku, Korteriühistut SINIMANDRIA (F. R. Faehlmanni tn 15 // Vase tn 14 kinnistu omanike esindaja), F. R. Faehlmanni tn 13 kinnistu omanikku, Korteriühistut Kollane 4 (Kollane tn 4 kinnistu omanike esindaja), Faehlmanni 17 korteriühistut (F. R. Faehlmanni tn 17 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Vase tn. 11 (Vase tn 11 kinnistu omanike esindaja), Kollane tn 2 (Sotsiaalministeerium) ning avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid esitanud Kadrioru Seltsi.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3. Kuna planeeritud maa-ala paikneb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ kohase Raua asumi 10. ehituspiirkonnas, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees