Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna haljastute hoolduse nõuded
Tallinna Linnavalitsus 04.04.2012 määrus number 13 [RT IV, 16.04.2013, 31]
Jõustumine:09.04.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.06.2019 - ... [RT IV, 29.05.2019, 56]

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tlv m 22.05.2019 nr 18 [RT IV, 29.05.2019, 9 - jõust. 01.06.2019]

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

 

MÄÄRUS

 

 

 

 

 

Tallinn

4. aprill

2012 nr 13

 

 

 

 

Tallinna haljastute hoolduse nõuded

 

 

 

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 kinnitatud „Tallinna arengukavaga 2009−2027” ja Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 vastu võetud „Tallinna keskkonnastrateegiaga aastani 2030”.

 

 

 

         

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Määrusega reguleeritakse Tallinna haljastute hooldamise sagedust ja määratakse vajalikud hooldustööd, et tagada haljastute tasakaalustatud areng Tallinna haldusterritooriumil.

(2) Määrus on kohustuslik linna asutustele Tallinna avalike alade haljastute hooldustööde kavandamisel ja tegemisel. Teistele asutustele ja isikutele on määrus soovituslik.

(3) Määruse eesmärk on tagada haljastute pikaajaline esteetiline välimus, hooldustööde kvaliteet ja ühtlustada hooldustööd.

§ 2.  Haljastu

(1) Haljastu on tiheasustusalal paiknev avamaataimkattega ala, millel on keskkonnakaitseline tähtsus. Haljastute hulka kuuluvad aiad, pargid, puiesteed, haljakud, elamurajoonide ja teede haljasalad, kalmistud. Haljastutena ei käsitata katmikalasid, talveaedu ega konteinerhaljastust.

(2) Haljastute hooldamise reguleerimisel lähtutakse haljastute kasutamise eesmärgist ja haljastute kategooriatest.

(3) Haljastute kategooriad on:

1) haljasala;

2) linnamets (parkmets, metsapark, rabamets);

3) kalmistu;

4) rannaala.

(4) Haljasala on regulaarselt hooldatav piiratud suurusega loodusliku või rajatud taimkattega ala, mille kujundus on inimeste loodud või mõjutatud ning mis on laiema üldkasutatava ala kujunduse osa.

(5) Haljastul on kesksel kohal erinevad taimestikuobjektid. Hooldatava taimestiku eesmärk ja iseloom varieeruvad haljastu funktsiooni ja eriomaduste järgi.

§ 3.  Haljastu hooldusintensiivsus

(1) Haljastud on jaotatud erinevateks piirkondadeks kasutustiheduse, looduslike  tingimuste ja hooldamise erisuste järgi.

(2) Haljastu hooldusintensiivsuse määrab linnavara valitseja. Haljastu hooldusintensiivsus kajastatakse Tallinna haljastute infosüsteemis.

(3) Haljastud liigitatakse hooldamise intensiivsuse järgi nelja astmesse:

1) I astme hooldusintensiivsusega haljastu;

2) II astme hooldusintensiivsusega haljastu;

3) III astme hooldusintensiivsusega haljastu;

4) IV astme hooldusintensiivsusega haljastu.

(4)  Haljastul tehtavad tööd eri hooldusintensiivsuse astmete kaupa on esitatud määruse lisas 1 „Aednikutööd“, lisas 2 „Heakorratööd“ ja lisas 4 „Kalmistu hooldusnõuded“.  

§ 4.  I astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse üldnõuded

(1) I astme hooldusintensiivsusega haljastu paikneb enamasti linna keskel, ühiskondlike hoonete vahetus läheduses või mujal linnakeskkonna seisukohalt väljapaistvas asukohas. I astme hooldusintensiivsusega haljastul kasutakse silmatorkavaid, dekoratiivseid põõsaid, puid ja muid taimi.

(2) I astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse eesmärk on säilitada haljastu kujundusvõtted ning hoida haljastu taimestik, ehitised, väikevormid, inventar ja teekatted puhtad ja väga heas korras. Hooldamisel rakendatakse vajalikke abinõusid ennetavalt.

§ 5.  II astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse üldnõuded

(1) II astme hooldusintensiivsusega haljastu on tee koosseisu kuuluv haljastu või haljastu, mis enamasti paikneb elamute vahetus läheduses, samuti vaba aja veetmiseks ettenähtud haljastu. II astme hooldusintensiivsusega haljastu on aktiivse päevase tegevuse tõttu tugeva koormuse all ja sellel paiknevad nt mängu- ja spordiväljakud. II astme hooldusintensiivsusega haljastul on rohkesti põõsaid ja avaraid muruplatse.

(2) II astme hooldusintensiivsusega haljastute hulka kuuluvad ka linnapildi seisukohalt olulised haljasribad ja haljasalad, kuhu on rajatud muru ning istutatud üksikuid puid või muud taimestikku.

(3) II astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse eesmärk on hoida haljastu heas korras, esteetiliselt meeldiva, turvalise ja funktsionaalsena. Haljastul pööratakse aktiivse tegevusega erilist tähelepanu sellel paiknevate ehitiste ohutusele, kahjustused parandatakse võimalikult kiiresti.

§ 6.  III astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse üldnõuded

(1) III astme hooldusintensiivsusega haljastu on ala, mis ei ole tugeva koormuse all ja mille hoolduse sagedus on harvem.

(2) III astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse eesmärk on hoida piirkond rahuldavas korras ja turvalisena. Haljastul paiknevad ehitised hoitakse heas korras ning kahjustused parandatakse võimalikult kiiresti.

§ 7.  IV astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse üldnõuded

(1) IV astme hooldusintensiivsusega haljastu on looduslik roheala.

(2) IV astme hooldusintensiivsusega haljastu hoolduse eesmärk on tagada vaba aja veetmise võimalused ja säilitada looduslik üldilme.

2. peatükk 
HOOLDUSTÖÖD

§ 8.  Aednikutööd ja heakorratööd

(1) Haljastu hooldustööd on aednikutööd ja heakorratööd.

(2) Aednikutöö on haljastu taimestiku hooldus, mida teevad spetsialistid, kes on saanud kutsealase väljaõppe (kutsestandardi järgi aednik I, aednik II, aednik III, haljastaja II) ning rakendavad saadud teadmisi ja oskusi haljasalade hooldustöödel igapäevaselt.

(3) Aednikutööd ja heakorratööd eri hooldusintensiivsuse astmete kaupa on sätestatud määruse lisades 1 ja 2.

(4) Hooldustööde planeerimist Tallinna haldusterritooriumil koordineerib Keskkonna- ja Kommunaalamet.
[RT IV, 29.05.2019, 9 - jõust. 01.06.2019]

(5) Hooldustööde (v.a kalmistud) läbiviimist Tallinna linnaosade haldusterritooriumidel korraldavad linnaosade valitsused.

1. jagu  
Aednikutööd

§ 9.  Muru

(1) Muru hoitakse agrotehniliste võtetega parimas võimalikus seisundis. Hooldusabinõusid rakendatakse regulaarselt ja ennetavalt.

(2) Muru hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) muru piiratakse nii sageli, et muruala selged piirjooned oleksid tagatud kogu aeg;

2) umbrohutõrjet tehakse vajadust mööda;

3) muru kastetakse, väetatakse, tasandatakse (mulla lisamine, muruseemne külv, rullimine) ja rullitakse vajadust mööda.

§ 10.  Põõsad

Põõsaste (üksikpõõsas, põõsarühm, lausistutus, vabakujuline hekk, pügatud hekk) hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) istutusala kobestatakse ja rohitakse nii sageli, et oleks tagatud puhas mullapind või multš;

2) istutusala piiratakse ja/või servatakse nii sageli, et pidevalt oleks tagatud selged piirjooned;

3) kastetakse ja väetatakse vajaduse ja taimeliigi kohaselt;

4) asendatakse hävinenud (sh vandalismi tõttu) põõsad;

5) istutusalale lisatakse vajadust mööda multši;

6)  taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet ning hoolduslõikust tehakse vajaduse kohaselt;

7) kujundus-, noorendus- ja harvenduslõikust tehakse taimeliigi kohaselt;

8) hekki pügatakse igal aastal vähemalt kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, taimeliigi kohaselt, et säilitada heki kuju;

9) lõigatud oksad korjatakse kokku ja veetakse ära;

10) põõsarühmadest eemaldatakse seal kasvavad võõrliigid;

11) kevadel kaetakse taimed varjuriidega vajaduse ja taimeliigi kohaselt;

12) talvekate (varjuriie) eemaldatakse, veetakse ära ja ladustatakse.  

§ 11.  Püsililled

(1) Püsililled on mitmeaastased rohtsete vartega taimed, mida enamasti kasutatakse pinnakattetaimedena või rühmiti istutatult dekoratiivse õisiku, lehtede, värvuse, lõhna vms omaduste tõttu haljasala taimestiku mitmekesistamisel, värvikamaks ja vaheldusrikkamaks muutmisel.

(2) Püsilillede hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) istutusala kobestatakse ja rohitakse nii sageli, et alal on puhas mullapind või multš tagatud kogu aeg;

2) istutusala piiratakse/servatakse nii sageli, et selle selged piirjooned oleks tagatud kogu aeg;

3) taimi kastetakse, väetatakse ja toestatakse vajadust mööda;

4) vajaduse järgi tehakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet;

5) eemaldatakse mittedekoratiivsed taimeosad (lehed, õied, varred);

6) hävinenud (sh vandalismi tõttu) taimed asendatakse;

7) sordi ja liigi järgi lõigatakse taimed kevadel tagasi;

8) talvekate paigaldatakse, eemaldatakse, veetakse ära ja ladustatakse vajaduse järgi.

§ 12.  Roosid

(1) Roose istutatakse haljasalale või parki väärtuslike detailide lisamiseks. Rooside rühm peab alati olema väga heas korras.

(2) Rooside hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) istutusala kobestatakse ja rohitakse nii sageli, et alal on puhas mullapind või multš tagatud kogu aeg;

2) istutusala piiratakse ja/või servatakse nii sageli, et ala selged piirjooned on tagatud kogu aeg;

3) taimi kastetakse, väetatakse ja toestatakse vajadust mööda;

4) kevadel tehakse taimehaiguste ja -kahjurite ennetav tõrje;

5) pärast ennetavat tõrjet kevadel tehakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet vajadust mööda;

6) eemaldatakse mittedekoratiivsed taimeosad (lehed, õied, varred);

7) hävinenud (sh vandalismi tõttu) taimed asendatakse;

8) sordi ja liigi kohaselt lõigatakse roosid tagasi;

9) sügisel painutatakse roniroosid alla;

10) sügisel peale esimesi öökülmasid paigaldatakse talvekate taimeliigi kohaselt, kevadel see eemaldatakse ja ladustatakse.

§ 13.  Suvelilled

(1) Suvelilled on ühe- või kaheaastased taimed ja need istutatakse kasvukohale üheks kasvuperioodiks. Suvelillerühma eesmärk on pakkuda üldisesse keskkonda värvikirevust ja vaheldusrikkust.

(2) Suvelillede istutusala ettevalmistamiseks kasutatakse viljakat, sobiva lõimisega ja huumusrikast mulda.

(3) Suvelillede hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) istutusala kontrollitakse iga päev ja rohitakse nii sageli, et puhas mullapind on tagatud kogu aeg;

2) istutusala piiratakse ja/või servatakse nii sageli, et ala selged piirjooned on tagatud kogu aeg;

3) taimi kastetakse ja hoolduslõikust tehakse vajadust mööda;

4) taimi väetatakse igal teisel kastmiskorral või kasutatakse pikatoimelist väetist;

5) taimehaiguste ja -kahjurite tõrje tehakse taimeliigi kohaselt;

6) eemaldatakse mittedekoratiivsed taimeosad (lehed, õied, varred);

7) hävinenud (sh vandalismi tõttu) taimed asendatakse;

8) peenrataimi toestatakse vajaduse ja taimeliigi kohaselt;

9) peenarde kasvupinnas valmistatakse ette järgmiseks kasvuperioodiks (mullapind kaevatakse läbi ja rehitsetakse).

(4) Konteinerite (püsi- ja hooajalised vaasid, lillepüramiidid, rippuvad lilleamplid) hooldamisel tehakse järgmised tööd:

1) konteinerid puhastatakse tolmust ja grafitist;

2) konteinerid paigaldatakse selleks ettenähtud kohta ja ladustatakse lattu vajaduse kohaselt;

3) konteineritele paigaldatakse ja neilt eemaldatakse talvekaunistused vajaduse kohaselt.

§ 14.  Ronitaimed

Ronitaimede hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) istutusala kobestatakse ja rohitakse nii sageli, et alal on tagatud puhas mullapind või multš kogu aeg;

2) istutusala piiratakse ja/või servatakse nii sageli, et istutusala selged piirjooned on tagatud kogu aeg;

3) taimi kastetakse, väetatakse ja toestatakse vajadust mööda;

4) taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet tehakse vajadust mööda;

5) taimeliigi kohaselt lõigatakse taim tagasi;

6) sügisel peale esimesi öökülmasid paigaldatakse talvekate taimeliigi kohaselt, kevadel see eemaldatakse ja ladustatakse.

§ 15.  Puud

(1) Tänavapuude (teemaa haljasalal ja tänava mõjupiirkonnas kasvavad puud) võra miinimumkõrgused algavad:

1) kõnniteede kohale suunduvatel okstel 300 cm kõrgusel maapinnast;

2) sõidutee kohale suunduvatel okstel 480 cm kõrgusel maapinnast;

3) õhuliinide (trolli-, trammiliin) kohal asuvatel okstel 650 cm kõrgusel maapinnast.

(2) Puude hooldamiseks tehakse järgmised tööd:

1) kujundus-, hooldus-, harvendus- ja vormilõikust ning raiet tehakse vajaduse  ja kasvukoha nõuete järgi, arvestades lõike 1 nõudeid;

2) lõigatud oksad korjatakse kokku ja veetakse ära;

3) kastetakse ja väetatakse vajadust mööda;

4) vajaduse kohaselt tehakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet;

5) kastmis- ja väetamissüsteemid hoitakse nõuetekohaselt korras.

2. jagu  
Heakorratööd

§ 16.  Muru niitmine

(1) Heakorratööde käigus niidetakse muru nii sageli, et muru maksimumkõrgus kogu kasvuperioodi vältel:

1) I astme hooldusintensiivsusega haljastul on 7 cm;

2) II astme hooldusintensiivsusega haljastul on 10 cm;

3) III astme hooldusintensiivsusega haljastul on 15 cm.

(2) IV astme hooldusintensiivsusega looduslikul rohealal niidetakse hein kaks korda aastas.

(3) I, II ja III astme hooldusintensiivsusega haljastul niidetakse muru nii sageli, et märgatavat niitmisjääki ei teki, nähtavad niitmisjäägid riisutakse ja veetakse ära.

(4) I, II ja III astme hooldusintensiivsusega haljastul niidetakse takistuste ümbrust nii sageli, et need ei erine piirkonna esteetilisest üldilmest.

(5) IV astme hooldusintensiivsusega looduslikul rohealal niidetud hein riisutakse ja veetakse ära vajadust mööda.

§ 17.  Prahi ja prügi koristamine ning lehtede riisumine

(1) Heakorratööde käigus koristatakse praht ja prügi:

1) I astme hooldusintensiivsusega haljastul vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord päevas, vajadusel sagedamini;

2)  II astme hooldusintensiivsusega haljastul vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui viiel päeval nädalas;

3)  III astme hooldusintensiivsusega haljastul vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui kahel päeval nädalas;

4) IV astme hooldusintensiivsusega looduslikul rohealal vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.

(2) Lehed koristatakse I, II ja III astme hooldusintensiivsusega haljastult nii sageli, et oleks tagatud võimalikult puhas murupind. Sügisel riisutakse lehti mitte vähem kui kaks korda.

(3) Praht ja prügi ning riisutud lehed veetakse ära vajaduse kohaselt.

(4) Põõsaste (põõsarühm, lausistutus, vabakujuline hekk, pügatud hekk), püsilillede, rooside, suvelillede ja ronitaimede istutusalalt koristatakse praht ja prügi nii, et haljastu hooldusintensiivsuse kohaselt oleks tagatud puhas mullapind või multš.

§ 18.  Puud

(1) Heakorratööde käigus likvideeritakse murdunud puud ja oksad ning raiutakse vajadust mööda võsa.

(2) Raiejäägid purustatakse või kogutakse kokku. Raiepiirkond puhastatakse pärast puude langetamist ja võsa raiet.

(3) Kännud freesitakse (v.a IV astme hooldusintensiivsusega haljastutel), kännuauk täidetakse kasvumullaga, tasandatakse ning külvatakse muruseeme.

§ 19.  Rajatis, väikevorm ja inventar

(1) Haljastu kasutusotstarve mõjutab haljastul paiknevate rajatiste, väikevormide ja inventari hulka ja kvaliteeti. Haljastul paiknevate rajatiste, väikevormide ja inventari ülesanne võib olla:

1) pakkuda kasutusotstarvet (pink, mänguvahend, tervisespordiseade, katusealune jms);

2) rõhutada esteetilisi väärtusi ja haljastu erijooni (skulptuur, veeobjekt jms);

3) suurendada funktsionaalsust, mis on tingitud maastikust ja/või selle vormimisest (tugimüür, trepp, piire, sild jms).

(2) Rajatiste, väikevormide ja inventari kahjustused, mis on inimesele ohtlikud ja/või ei võimalda rajatisi kasutada, remonditakse kohe.

(3) Rajatised, väikevormid ja inventar värvitakse, pestakse, puhastatakse (sh grafitist)  ja remonditakse vajaduse kohaselt.

(4) Haljastul asuvad rajatised ja väikevormid koristatakse prahist haljastu hooldusintensiivsuse astme kohaselt.

(5) Inventari veetakse kohale, paigaldatakse ja veetakse ära vajaduse kohaselt.

§ 20.  Mängu- ja spordiväljak

(1) Liivaaluselt ja selle ümbrusest koristatakse praht ja prügi haljastu hooldusintensiivsuse astme kohaselt. Muu katendiga alalt ja selle ümbrusest koristatakse praht ja prügi, pühitakse tolm ning liiv vajadust mööda.

(2) Mängu- ja spordiväljaku liiva tuleb vajadust mööda rehitseda ning riisuda sellest välja klaasikillud, kivid ja muu prügi.

(3) Mängu- ja spordiväljaku liivaalalt veetakse ära pealmine kiht (vähemalt 20 cm) ja asendatakse see uue liivaga vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

(4) Mänguvahendi alustel tasandatakse liiva vajadust mööda, kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas.

(5) Mängu- ja spordiväljakul asuvaid liivaaluseid rohitakse vajaduse kohaselt.

(6) Mängu- ja spordiväljakul niidetakse muru ja riisutakse lehed haljastu hooldusintensiivsuse astme kohaselt. Praht ja prügi, riisutud hein ning lehed veetakse ära vajadust mööda.

§ 21.  Koerte jalutusplats

(1) Koerte jalutusplats on aiaga piiratud ala koerte treenimiseks ja jalutamiseks.

(2) Jalutusplatsilt koristatakse ja veetakse ära praht ja prügi vähemalt viiel päeval nädalas, vajadusel sagedamini.

(3) Jalutusplatsi prügikastid tühjendatakse vähemalt viiel päeval nädalas, vajadusel sagedamini. Koera väljaheite koristamiseks tagatakse jalutusplatsil kilekottide olemasolu.

(4) Koerte jalutusplatsil asuv inventar ja väikevormid puhastatakse tolmust ja grafitist ning neid värvitakse ja remonditakse vajaduse kohaselt.

§ 22.  Veeobjekt

(1) Haljastul paiknevad veeobjektid on dekoratiivbasseinid, purskkaevud ja tiigid (I või II astme hooldusintensiivsusega haljastul) ning muud veekogud (III astme hooldusintensiivsusega haljastul). Objekti haldaja jälgib veeobjekti seisundit regulaarselt.

(2) Dekoratiivbasseini, tiigi ja oja veepinda ning truupi puhastatakse vajadust mööda ning nende ümbrus koristatakse haljastu hooldusintensiivsuse astme kohaselt.

(3) Dekoratiivbasseini põhi puhastatakse vajaduse kohaselt liivast, mullast ja kividest.

(4) Purskkaev hoitakse korras Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 määruse nr 20 „Tallinna linna omandis olevate purskkaevude hooldusnõuded“ kohaselt.

(5) Dekoratiivbasseini ja tiigi ääred ning skulptuurid puhastatakse grafitist vajaduse kohaselt.

(6) Kraavikaldad puhastatakse võsast, raiejäägid veetakse ära.

(7) Kraavinõlvad niidetakse vajaduse ja haljastu hooldusintensiivsuse järgi.

§ 23.  Tee ja plats

(1) Haljastul kasutatavate pinnakattematerjalide valikul arvestatakse nende kulumise intensiivsust, praktilisust ja esteetilisi tegureid ning haljastu kasutusotstarvet. Kõvasid pinnakatteid, nagu kivisillutis, plaadid ja asfaltkatted, kasutatakse I ja II astme hooldusintensiivsusega haljastul. Pinnakattematerjalidega kaetud väikesed alad võivad esineda ka III astme hooldusintensiivsusega haljastul. Pinnakatte turvalisus tagatakse kõikides hooldusintensiivsuse astmetes.

(2) Tee on käesoleva määruse mõistes jalakäija liiklemiseks ettenähtud jalgtee.

(3) Plats on käesoleva määruse mõistes sportimiseks või mängimiseks mõeldud ala.

(4) Tee ja plats hoitakse puhas, heas kasutuskorras ning umbrohuvaba.

(5) Teede ja platside hooldusnõuded on esitatud määruse lisas 3.

§ 24.  Rannaala

(1) Rannaala on käesoleva määruse mõistes avalikuks kasutuseks mõeldud veekoguäärne haljastu, mille hulka kuuluvad liivaala, muruala, puud, põõsad, teed ja platsid.

(2) Rannaala koristatakse prahist ja prügist haljastu hooldusintensiivsuse astme järgi.

(3) Rannaalale paigaldatud jäätmemahutid tühjendatakse ning prügi ja praht veetakse ära vajaduse järgi.

(4) Rannaala liivaalal sõelutakse liiva vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

(5) Rannaala jalgteed hooldatakse lisas 3 esitatud nõuete kohaselt ja muru niidetakse haljastu hooldusintensiivsuse järgi.

(6) Infoviidad ja rannainventar paigaldatakse ja neid hooldatakse vajaduse järgi.

§ 25.  Linnamets

(1) Linnamets on käesoleva määruse mõistes linna territooriumil asuv mets (parkmets, metsapark, rabamets) olenemata omandisuhtest.

(2) Parkmets, metsapark ja rabamets on vaba aja veetmise kohana kasutusel olev metsapiirkond. Enamasti on parkmetsas, metsapargis ja rabametsas valmis ehitatud jalgteede võrk ja neis asub vaba aja veetmisele kaasaaitavaid rajatisi või paiknevad viimased metsade vahetus läheduses ja on tähistatud suunaviitade või muude tähistega. Parkmetsa, metsapargi ja rabametsa hooldamisel arvestatakse taimestiku elujõulisuse, vaatealade olemasolu, esteetilisuse, funktsionaalsuse ja ohutusega.

(3) Linnametsa hooldamise nõuded:

1) haigestunud, kuivanud ja ohtlikud puud raiutakse vajadust mööda;

2) tuulemurd likvideeritakse vajadust mööda;

3) raiejäägid purustatakse või kogutakse kokku ja piirkond puhastatakse pärast puude langetamist või võsa raiet;

4) kaitse all olevate metsaparkide ning rabametsade hooldamisel juhindutakse ala kaitseeeskirjadest;

5) liikumisteed ja puhkealad hoitakse ohutute ja puhastena;

6) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära vajaduse kohaselt;

7) turvalisust ohustavad kahjustused likvideeritakse (tee vajumine, murdunud puu jms);

8) võssa kasvanud teepeenrad puhastatakse ja hein niidetakse vajaduse järgi.

3. jagu  
Kalmistu hooldusnõuded

§ 26.  Hoolduse üldnõuded

(1) Kalmistu hooldamisele kohaldatakse Tallinna haljastute hoolduse nõudeid, millele lisanduvad kalmistu eripära tõttu lisanõuded.

(2) Kalmistu territoorium liigitatakse selle hooldamise intensiivsuse järgi kolme astmesse:

1) I astme hooldusintensiivsusega kalmistu osa;

2) II astme hooldusintensiivsusega kalmistu osa;

3) III astme hooldusintensiivsusega kalmistu osa.

(3) Kalmistu osade hooldusnõuded erinevad hooldusperioodide kaupa. Eristatakse suvist ja talvist hooldust.

(4) Keskkonna- ja Kommunaalameti haldusalas olevate kalmistute territooriumide hooldustööde tegemist korraldab ja hooldusintensiivsuse astme määrab asutus Tallinna Kalmistud (edaspidi kalmistu haldaja).
[RT IV, 29.05.2019, 9 - jõust. 01.06.2019]

(5) Kalmistu suviste ja talviste hooldustööde loetelu hooldusintensiivsuse astmete kaupa on esitatud määruse lisas 4 „Kalmistu hooldusnõuded“.

§ 27.  Kalmistu suvine hooldusperiood

(1) Kalmistu suvine hooldusperiood kestab 1. aprillist 31. oktoobrini.

(2) Kalmistu I astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid iga päev järgmiselt:

1) parklad, peateed, muruplatsid, lillepeenrad, trepid ja tseremooniaväljakud puhastatakse;

2) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

3) jäätmemahutid tühjendatakse;

4) muru niidetakse nii, et kogu kasvuperioodi jooksul oleks muru maksimaalne kõrgus 7 cm;

5) muru niidetakse nii sageli, et niitmisjääke ei teki, nähtavad niitmisjäägid riisutakse ning veetakse ära;

6) lillepeenrad rohitakse, kastetakse ja väetatakse ning närbunud õied eemaldatakse vajaduse kohaselt.

(3) Kalmistu II astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid vajadust mööda, kuid mitte harvemini kui kahel päeval nädalas järgmiselt:

1) kvartalisisesed teed, üldkasutatavad alad ja kalmistu haldaja hooldatavad hauaplatsid hooldatakse;

2) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

3) jäätmemahutid tühjendatakse;

4) muru niidetakse nii, et kogu kasvuperioodi vältel on muru maksimaalne kõrgus 10 cm;

5) muru niidetakse nii sageli, et niitmisjääke ei teki, nähtavad niitmisjäägid riisutakse ning veetakse ära.

(4) Kalmistu III astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid vajaduse kohaselt, kuid mitte harvemini kui kaks korda suve jooksul järgmiselt:

1) hooldatakse hekid, tugimüürid, väravad, pumbakaevud, piirdeaiad ja kalmistu laiendamiseks vajalik maa;

2) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

3) hekid pügatakse;

4) väravad ja piirdeaiad parandatakse ja värvitakse ning tugimüürid ja pumbakaevud parandatakse.

§ 28.  Kalmistu talvine hooldusperiood

(1) Kalmistu talvine hooldusperiood kestab 1. novembrist 31. märtsini.

(2) Kalmistu I astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid iga päev järgmiselt:

1) kalmistusisesed peateed, parklad ning kontori ja kabeli ümbrus puhastatakse;

2) ala puhastatakse lumest (sõidutee laiuselt);

3) tehakse libedusetõrje;

4) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

5) jäätmemahutid tühjendatakse;

6) lumi veetakse ära juhul, kui see segab alal liikumist.

(3) Kalmistu II astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid vajadust mööda, kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas järgmiselt:

1) kvartalitevahelised teed, mis matuse ajal on vajalikud hauani jõudmiseks, puhastatakse lumest kas matusele eelneval päeval või matusepäeva hommikul;

2) teedel, mis matuse ajal on vajalikud hauani jõudmiseks, tehakse libedusetõrje kas matusele eelneval päeval või matusepäeva hommikul;

3) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

4) jäätmemahutid tühjendatakse;

5) lumi veetakse ära, kui tee laius ei võimalda matust korraldada.

(4) Kalmistu III astme hooldusintensiivsusega osas korraldab kalmistu haldaja hooldustöid vajadusel, kuid mitte harvemini kui üks kord talve jooksul järgmiselt:

1) praht ja prügi koristatakse ja veetakse ära;

2) kuivanud ja ohtlikud puud raiutakse vajadust mööda, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas;

3) tuulemurd likvideeritakse ja võsa raiutakse;

4) raiejäägid purustatakse või kogutakse kokku ja piirkond puhastatakse pärast puude langetamist ja võsa raiet;

5) kalmistu laiendamiseks vajalik maa ja kalmistu haldaja hooldatavad hauaplatsid hoitakse korras.

§ 29.  Hooldusperioodi üleminek

(1) Üleminekul suvisele hooldusperioodile tehakse kogu kalmistu territooriumil kevadine suurpuhastus ning avatakse pumbakaevud ja veekraanid. Veekraanid avatakse kevadel lähtudes ilmastikuoludest hiljemalt 10. maiks.

(2) Enne talvisele hooldusperioodile üleminekut tehakse kogu kalmistu territooriumil sügisene suurpuhastus koos pumbakaevude konserveerimise ja veekraanide demonteerimisega. Veekraanid suletakse sügisel lähtudes ilmastikuoludest, hiljemalt 15. oktoobriks.

3. peatükk 
LÕPPSÄTTED

§ 30.  Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 31.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 9. aprillil 2012.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4