Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2012
korralduse nr 467-k
LISA
|
|
Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
|
|
Sisukord
1 Sissejuhatus...................................................................................................................................................................... 2
2 Ülevaade Tallinna elamukvartalites parkimise planeerimisest ja praegusest olukorrast 3
3 Lisaparkimiskohtade rajamine........................................................................................................................ 4
3.1 Parkimiskohtade kavandamise üldpõhimõtted......................................................................................... 4
3.2 Linnamaa korteriühistutele parkimiseks kasutada andmise põhimõtted.................................... 5
3.3 Olemasolevate rajatiste korteriühistutele parkimiseks kasutada andmise põhimõtted... 5
4 Ettepanekud linnaosade kaupa....................................................................................................................... 5
4.1 Haabersti linnaosa................................................................................................................................................. 5
4.2 Kesklinna linnaosa................................................................................................................................................. 6
4.3 Kristiine linnaosa.................................................................................................................................................... 6
4.4 Lasnamäe linnaosa.................................................................................................................................................. 6
4.5 Mustamäe linnaosa................................................................................................................................................. 7
4.6 Nõmme linnaosa........................................................................................................................................................ 8
4.7 Põhja-Tallinna linnaosa...................................................................................................................................... 8
4.8 Lisanimekiri maaüksustest, mille munitsipaliseerimise võimalikkus on vaja selgitada...... 9
5 Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise võimaluse loomise meetmed 9
LISAD................................................................................................................................................................................................. 10
LISA 1........................................................................................................................................................................................... 10
LISA 2........................................................................................................................................................................................... 11
LISA 3........................................................................................................................................................................................... 12
LISA 4........................................................................................................................................................................................... 13
LISA 5........................................................................................................................................................................................... 14
LISA 6........................................................................................................................................................................................... 15
LISA 7........................................................................................................................................................................................... 16
Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava (edaspidi kava) eesmärk on korterelamute aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.
Kavas on selgitatud elamukvartalites parkimiskohtade probleemi tekkimise põhjuseid ja kirjeldatud lisaparkimiskohtade rajamise võimaldamiseks tehtut. Senise kogemuse põhjal on kavas välja pakutud lahendused lisaparkimiskohtade rajamiseks ja nende edasiarendamiseks. Samuti on kavas antud lisaparkimiskohtade rajamiseks vajalikud ülesanded Tallinna ametitele ja linnaosade valitsustele. Kava on koostanud Tallinna Linnavaraamet ning see on kooskõlastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Keskkonnaameti ning kõigi linnaosade valitsustega.
Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” (edaspidi parkimise arengukava) on korterelamute aladel parkimisprobleemide leevendamiseks tehtud mitu ettepanekut:
- suurendada parkimisalasid suurelamute kinnistutel olevate haljasalade ja nende kinnistute vahele jäävate nn vabade riigimaade arvel (majadevahelise riigimaa munitsipaliseerimine ja selle rentimine või müümine korteriühistutele parkimisalade rajamise sihtotstarbega);
- parkimisalade suurendamisel kasutada materjali, millega säilib roheala ja samal ajal võimaldada sellel alal autode parkimine;
- olemasolevate korterelamute piirkondade parkimiskohtade hulga suurendamine lahendada esmalt linnaosa üldplaneeringuga, konkreetse parkla ja tasulise parkla laiendamise projekt tuleb koostada iga objekti kohta eraldi.
Maareformi tulemusel asub vaba planeeringuga elamualadel suurem osa korterelamutest kinnistutel, mille pindala moodustab kuni kahekordse hoonealuse maa pindala. Seetõttu ei mahu enamikule korterelamute kinnistutele elamute teenindamiseks vajalikud olulised rajatised, sh parkimiskohad. Elamute teenindamiseks rajatud parklaid eluruumidega samal ajal ei erastatud. Olemasolevad parklad paiknevad üldjuhul elamutevahelisel avalikult kasutataval maal.
Mustamäe üldplaneering toob esile, et Mustamäe linnaosas on elamukvartalid hoonestatud ilma maareservita, ja lisaparkimiskohtade rajamine saab toimuda üksnes muu avalikuks kasutamiseks vajaliku maa (haljasalad, spordiväljakud, kergliiklusteed jms) arvel.
Praeguseks on elamutevaheline hooviala maa munitsipaliseeritud Mustamäe linnaosas, menetlus jätkub Haabersti, Lasnamäe ja teiste linnaosade vaba planeeringuga korterelamute aladel. Seisuga 31. jaanuar 2012 kuulub Tallinna linna munitsipaalomandisse 264 korruselamute vahelist või nendega külgnevat hooviala kogupindalaga 220 ha.
Projekti „Hoovid korda” raames on Tallinna linnalt parklate rajamise toetuse taotlejate hulk viimase viie aasta jooksul iga aastaga suurenenud. Tallinna linna 2012. aasta eelarves on projektile „Hoovid korda” eraldatud 639 000 eurot, mille ulatuses on võimalik toetada korteriühistute esitatavaid taotlusi. Kava koostamisel on osalejad teinud ettepaneku toetada just neid korteriühistuid, kes soovivad eraldatavat raha kasutada korterelamute vahelisse keskkonda ka sobivate parkimislahenduste elluviimiseks.
Linnaosade valitsustel tuleb koostöös elamuomanikega jätkata praktikat, kus parkimisala laiendamiseks lepitakse kokku tööde tegemise ja nende finantseerimise jaotus.
Mustamäe linnaosas hakati 2009. a parkimisprobleemi lahendamiseks andma korteriühistute kasutusse elamute kõrval olevate parklate laiendamiseks Tallinna linna omandis olevat maad (edaspidi linnamaa) ja sõlmima selleks vajalikke lepinguid. Parkimiskohad on ehitatud täielikult kas ühistu omafinantseeringuga või „Hoovid korda” projekti raames.
Nüüdseks on Tallinna linna omandis olevat maad antud kasutada (isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud) 23-le korteriühistule Mustamäe, Lasnamäe, Kesklinna ja Haabersti linnaosas.
Parkimise arengukava ja linnaosade üldplaneeringud näevad parkimiskohtade puuduse leevendamiseks ette mitmesuguseid meetmeid, nagu tasuliste eraparklate kasutamine, parkimismajade rajamine, garaa˛ikatuste kasutusele võtmine, äriparklate kasutamine öisel ajal jm.
Kavas on käsitletud võimalusi rajada lisaparkimiskohti kvartalisiseste teede rekonstrueerimisega ja projekti „Hoovid korda” raames ning olemasolevate elamutega külgnevate parklate laiendamisega. Kavas ei käsitleta parkimishoonete ehitamist ja elamukvartalites või nendega külgnevatel aladel olevate eraparklate täiendava kasutamise võimalusi. Kava on elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise üldiseks suuniseks. Konkreetsed parkimiskohad ehitatakse ehitusprojekti tingimuste kohaselt.
Kava koostamisel on tehtud ettepanek kaaluda teemaplaneeringu „Tallinna elamukvartalite parkimiskorraldus” koostamist.
Nõukogude Liidus kehtinud linnaehitusnormid (edaspidi SNIP) parkimiskohtade hulga kohta elurajoonides konkreetset arvu ette ei näinud. Viidati arvestuslikule alusele, mis võis piirkonniti sõltuvalt elustandardist ja kohalikust omapärast erineda. Arvestuslik alus võidi tõenäoliselt töötada välja tuginedes autode arvu kohalikule statistikale. SNIP nägi ette ka osa sõiduautode parkimise garaa˛ides, seda tõenäoliselt pigem turvalisuse ja vara säilimise kaalutlusel, n-ö privileegina. Samas nägi SNIP ette väga ranged elamispinna tihedusnormid, mida tuli vastuvaidlematult järgida ja mis maa kasutamist peale otse elurajooni funktsioneerimist puudutava (nt rekreatsioonialade, lasteasutuste, juurdesõiduteede jms) ei võimaldanudki.
Näiteks Mustamäe linnaosa Sääse mikrorajooni detailplaneeringus 1960. aastatel oli parklakohtade kavandamisel viidatud arvestusele 20-30 garaa˛ikohta 1000 elaniku kohta. Iga elamu juurdesõidu äärde oli planeeritud autoparkla, mille pikkus võrdus ligilähedaselt elamu fassaadi pikkusega. Muid parkimisarvestuse aluseid esile toodud ei olnud.
Väike-Õismäe detailplaneeringus 1974. aastal (RPI „Eesti Projekt” töö nr A-838-1-74) oli parkla- ja garaa˛ikohtade arvutuse aluseks võetud 200 autot 1000 elaniku kohta. Kokku oli Väike-Õismäe elanikele kavandatud ca 6000 parklakohta, millest 40% oli kavandatud mitmekorruselistesse (algselt kuni 9 korrust) garaa˛idesse.
Lasnamäe 8. ja 9. mikrorajooni detailplaneerimisel 1984. aastal (RPI „Eesti Projekt” töö nr A-1098-84/85) võeti arvestuslikuks aluseks 180 ja Lilleküla elurajooni detailplaneeringus 1980. aastal (RPI „Eesti Projekt” töö A-761) 200 autot 1000 elaniku kohta. Nii Lasnamäe kui ka Lilleküla planeeringus oli elu- või mikrorajooni parklakohtade arvust 60% planeeritud garaa˛idesse, sealhulgas mitmekorruselistesse, mille asukohad määrati kindlaks sel ajal tavapäraselt kogu mikrorajoonile koostatud detailplaneeringus. Lasnamäel on need osades piirkondades ka valmis ehitatud, mujal piirduti enamasti 1-2-korruseliste, sh maa-aluste garaa˛idega. Mitmekorruseliste garaa˛ide olemasolu oli vältimatu eeskätt territooriumi kokkuhoiuks, sest muidu poleks SNIPi järgi elurajoonidele määratud elamispinna tihedus planeeringus olnud rahuldatud. Garaa˛id ehitasid ja nende ehitamist rahastasid kooperatiivid.
Maanteeameti andmetel on Tallinnas ca 0,36 autot ühe elaniku kohta, millest ligikaudu kolmandiku moodustavad juriidiliste isikute nimele registreeritud autod. Arvestades, et osa ametiautode kasutajaid pargib sõiduki oma asutuse territooriumil ja osa kasutajate elukohas, on tegelik parkimisvajadus ca 0,3 autot elaniku kohta (0,62 autot/korterile), mis on elamukvartalite hoovidesse kavandatust 3 korda suurem.
Hoovidesse ja elamute lähiümbrusse lisaparklakohtade rajamine on võimalik, kuid piiratud ulatuses. Täielikuks vajaduste rahuldamiseks (arvestusega 0,3 kohta elanikule või 0,62 autot korterile) sobivat ja ühtlasi munitsipaalomandis olevat territooriumi napib. Kaugemas tulevikus tuleb arvestada ka täiendavate mitmekorruseliste parklahoonete ehitamisega.
Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringus“, Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud „Lasnamäe elamualade üldplaneeringus“ ja Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 28 vastu võetud“ Haabersti linnaosa üldplaneeringus“ on esitatud orienteeruv lisaparklakohtade hulk ning määratud suuremate parkimisplatside ja ka mitmekorruseliste garaa˛ide rajamise skemaatilised asukohad.
3.1.1 Lisaparkimiskohtade rajamine elamute lähiümbrusse toimub haljasalade vähenemise ja elamukvartali liikluse mõningase suurenemise arvelt. Parkimiskohtade rajamisel haljasalade arvelt tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust, sh muru, ning võimaluse korral parendada haljastust.
3.1.2 Parkimiskohtade puuduse põhjuseks on elanike soov parkida auto otse elamu ette, samas on eemalasuvad garaa˛id ja tasulised parklad osaliselt kasutuseta, mistõttu on oluline arvestada parkimiskohtade kavandamisel elanike turvalisuse ja mugavuse suurendamise aspekti. Lisaparkimiskohtade kavandamine elamute hoovides või vahetus naabruses paiknevale linnamaale peab toimuma koostöös ümbritsevate elamute korteriühistutega.
3.1.3 Elamukvartalites parkimisvajaduste ja -võimaluste täpsemaks väljaselgitamiseks on otstarbekas asumite või elamukvartalikogumite kaupa kindlaks määrata piirkonnas olemasolevate parkimiskohtade arv ja selgitada välja lisaparkimiskohtade rajamisvõimalused, võttes seejuures arvesse ehitust piiravaid tegureid, sh olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonide, väärtusliku kõrghaljastuse, sademevee ärajuhtimisvõimaluse jms olemasolu.
3.1.4 Tänavamaale parkimiskohtade rajamise võimalikkust tuleb kaaluda iga tänava puhul eraldi. Tänavaäärse parkimise võimalikkuse korral tuleb lahendus anda kogu tänava ulatuses, mitte ühe kinnisasja esise lõigu kaupa.
3.1.5 Veekeskkonna kaitse seisukohalt on oluline konkreetsete parkimiskohtade planeerimisel arvestada veekaitse tingimustega. Sademevee ärajuhtimiseks on vaja leida uusi ja läbimõeldud tehnilisi ja maastikuarhitektuurilisi lahendusi. Parkimiskohtadele langev sademevesi tuleks immutada kohapeal pinnasesse, kasutades selleks näiteks vertikaalplaneerimist, mille puhul parkimiskohtadele langev vesi voolaks üle parkimiskohtade ääre murule. Parkimiskohtades võib kasutada ka vedelikke läbilaskvaid katendeid. Parkimiskohad peaksid olema muru tasapinnast kõrgemad ja ümbritsetud avadega äärekividega, mille vahelt saaks sademevesi liikuda immutusalale. Sel viisil ehitatud parkimiskohad ei takista sademevee voolamist parkimiskohtadest murupinnale ja samal ajal takistaks parkimist parkimiskohast väljapoole. Suuremate parkimiskohtade puhul on vajalik sademevesi eelnevalt juhtida läbi liiva-õlipüüduri. Arvesse peab võtma ka eritingimusi reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel.
3.1.6 Parkimiskohad peavad paiknema mänguväljakute suhtes selliselt, et lastel oleks mänguväljakul ohutu mängida, kuna lapsed võivad parkimiskohtades liikuvatele autodele mänguhoos ette joosta. Parkimiskohtade planeerimisel tuleb arvestada Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2011 otsusega nr 14 vastu võetud „Avalike mänguväljakute arendamise tegevuskavas Tallinnas 2011-2016” määratud mänguväljakute teenindusraadiusi, mille ulatuses peab mänguväljak laste teatud vanusegrupile kättesaadav olema: kuni 4-aastaste laste mänguväljaku teenindusraadius on 300 m, 4-12-aastastel laste puhul 600 m ja peremänguväljaku puhul 1000 m. Parkimiskohtade kavandamisel on oluline arvestada olemasoleva mänguväljaku kaugust elamust. Kui olemasolev mänguväljak jääb elamust liiga kaugele, tuleb parkimiskohtade ehitamise asemel jätta sinna uue mänguväljaku rajamise võimalus, et tagada nimetatud tegevuskavas märgitud teenindusraadiused. Piirdeaiaga mänguväljakute ja parkimiskohtade vahe peaks olema hinnanguliselt 24 m, kuna võimalus, et lapsed autodele ette võiksid joosta, on sel juhul väiksem. Piirdeaiata mänguväljakute puhul peaks vahemaa parkimiskohtadega kindlasti olema suurem, ca 6-8 m.
3.1.7 Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruses nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri” sätestatud nõuetega, et tagada jäätmeveokile vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. Kuna süvakogumismahuti asub tavaliselt parkimiskohtade kõrval, peab süvakogumismahuti tühjendamiseks olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.
3.1.8 Parkimiskohtade kavandamisel tuleb arvesse võtta standardis EVS 843:2003 „Linnatänavad”, tabelis 10.13 „Parkla ja parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest, lasteaedadest ja haiglatest” määratud parkimiskohtade kaugusi elamu seinast. Standardi kohaselt võib näiteks 11-25-kohalise parkla kaugus elamu akendega seinast olla 10 m, 26-50-kohalise parkla kaugus elamu akendega seinast 10 m, kuid elamu akendeta seinast 5 m.
3.2.1 Linnamaale parkimiskohtade rajamine korteriühistute poolt on põhjendatud juhul, kui elamualuse kinnisasja suurus ei võimalda parkimisala rajada oma kinnisasjale. Parkimiskohti võib üldjuhul rajada vaid üldkasutatavale maale.
3.2.2 Parkimisala laiendamine või parkimiskohtade ehitamine on ehitusseaduse mõistes ehitamine, mis toimub ehitusprojekti alusel, mistõttu on linnamaale parkimiskohtade ehitamiseks vajalik seada korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus.
3.2.3 Isiklik kasutusõigus tuleks üldjuhul seada korteriühistute kasuks parkimiskohtade ehitamiseks tasuta ning tähtajaga 15 aastat.
3.2.4 Isikliku kasutusõiguse põhisisuks on parkimiskohtade ehitamise, kasutamise, hooldamise ja parendamise õigus.
3.3.1 Olemasolevate Tallinna linna omandis olevate rajatiste, edaspidi linnarajatis, korteriühistute kasutusse andmisel tuleb hinnata linnarajatiste kasutusse andmise võimalikkust ja otstarbekust. Linnarajatise kasutusse andmine on võimalik ainult juhul, kui linnarajatist pole vaja avalikuks kasutamiseks.
3.3.2 Üldjuhul ei tuleks anda linnarajatist kasutusse juhul, kui elamu teenindamiseks vajalik parkimine on võimalik korraldada kas projekti „Hoovid korda” raames või õuealale korteriühistu poolt parkimiskohtade rajamisega.
3.3.3 Linnarajatise kasutusse andmisel on vajalik arvestada elamu, mille korteriühistu taotluse esitas, naaberelamute korteriühistute huve.
3.3.4 Linnarajatise kasutusse andmisel tuleks eelistada võlaõiguslikku kasutusse andmist asjaõigusliku kasutamisõiguse (servituudi) seadmise ees.
Arvestades linnaosadele laekunud korteriühistute pöördumisi ja olemasoleva olukorra analüüsi, on linnaosade valitsused teinud ettepanekud korterelamute juurde lisaparkimiskohtade rajamiseks järgmistele maaüksustele:
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 1 olevale parkimiskohtade kaardile Haabersti linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotstarve
|
Omand
|
1
|
Järveotsa tee õueala 1
|
78406:603:0098
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Järveotsa tee õueala 2
|
78406:603:0121
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
3
|
Järveotsa tee 47a
|
78406:603:0136
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
4
|
Õismäe tee 21a
|
78406:603:0145
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
5
|
Õismäe tee õueala 3
|
78406:603:0099
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
6
|
Õismäe tee sisering 4
|
78406:603:0118
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
7
|
Järveotsa tee 2a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 2 olevale parkimiskohtade kaardile Kesklinna linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotstarve
|
Omand
|
1
|
Lastekodu tn 5a // Tartu mnt 30a
|
78401:109:0078
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Kesk-Luha tänav // Kristiina tänav // Toom-Kuninga tänav T2 // Uue Maailma tänav // Virmalise tänav T1 // Väike-Ameerika tänav T1
|
78401:109:0078
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
3
|
Gonsiori tänav T6
|
78401:112:0018
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
4
|
Kollane tänav // Laulupeo tänav T3 // Rudolf Tobiase tänav
|
78401:113:0045
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
5
|
Manee˛i tn 5a // V. Reimani tn 2a
|
78401:103:0024
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 3 olevale parkimiskohtade kaardile Kristiine linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotstarve
|
Omand
|
1
|
Seebi tn 32b
|
78407:702:2480
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Tedre tn 81a
|
78407:701:0437
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
3
|
Tedre tn 77a
|
78407:701:0438
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
4
|
Kuldnoka tn 12a
|
78407:701:0452
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
5
|
Tondi tn 46
|
78407:702:0091
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
6
|
Sõstra tn 1a
|
78407:701:0664
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
7
|
Nõmme tee T6 // Vindi tn T2
|
78407:701:0584
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
8
|
Tedre tn 36a
|
78407:701:0589
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
9
|
Kuldnoka tänav // Mooni tänav T4 // Tedre tänav T8
|
78407:701:0534
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
10
|
Keemia tänav T2 // Välja tänav // Sõstra tänav // Kirsi tänav
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
11
|
Sõstra tn lõik
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
12
|
Tedre tänav T9
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 4 olevale parkimiskohtade kaardile Lasnamäe linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotstarve
|
Omand
|
1
|
Punane tn 19a
|
78403:312:0049
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
K. Kärberi tn 60a
|
78403:309:0075
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
3
|
Loitsu tn 2a//Liikuri tn 68a
|
78403:311:0097
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
4
|
Ümera tn 22a
|
78403:309:0054
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
5
|
Läänemere tee 20b
|
78403:307:0085
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
6
|
Kivila tn 5a
|
78403:310:0079
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
7
|
Ümera tn 56a
|
78403:309:0053
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
8
|
Linnamäe tee 22a
|
78403:308:0058
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
9
|
Läänemere tee 41a
|
78403:308:0044
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
10
|
Anni tn 8b // Vilisuu tn 15
|
78403:311:0061
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
11
|
Läänemere tee lõik T1
|
78403:307:0017
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
12
|
Sinimäe tn 7a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
13
|
Sinimäe tn 5a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
14
|
Läänemere tee 12
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
15
|
Punane tn 35a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
16
|
Vikerlase tn 10a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
17
|
Peterburi tee 14c
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
18
|
Vormsi tn 16b
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
19
|
Arbu tn 1b
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
20
|
Ümera tn 9a
|
|
üldkasutatav maa
|
munitsipaliseeritav
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 5 olevale parkimiskohtade kaardile Mustamäe linnaosas)
Jrk
|
Omand
|
Katastritunnus
|
Sihtotstarve
|
Omand
|
1
|
J. Sütiste tee 7b
|
78405:501:0186
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Kuklase tänav T1
|
78405:503:0083
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
3
|
Kuklase tänav T2
|
78405:503:0064
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
4
|
Mustamäe tee 137b
|
78405:503:0085
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
5
|
Mustamäe tee 84a
|
78405:502:0213
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
6
|
Mustamäe tee 151a
|
78405:503:0054
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
7
|
Sõpruse pst 181a
|
78405:501:0212
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
8
|
J. Sütiste tee 8b
|
78405:501:0173
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
9
|
Sõpruse pst 233a
|
78405:501:0182
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
10
|
Sõpruse pst 233b
|
78405:501:0203
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
11
|
J. Sütiste tee 4a
|
78405:501:0183
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
12
|
J.Sütiste tee 33a
|
78405:501:0249
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
13
|
Ehitajate tee 23b
|
78405:501:0224
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
14
|
Akadeemia tee 24b
|
78405:501:0198
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
15
|
Ehitajate tee 31a
|
78405:501:0285
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
16
|
E.Vilde tee 137a
|
78405:501:0258
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
17
|
Akadeemia tee 60b
|
78405:501:0241
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
18
|
Kadaka tee 155a
|
78405:501:0211
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
19
|
Ehitajate tee 74a
|
78405:501:0283
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
20
|
Mustamäe tee 169a
|
78405:501:0139
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
21
|
Sõpruse pst 208a
|
78405:501:0219
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
22
|
E.Vilde tee 59b
|
78405:501:0185
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 6 olevale parkimiskohtade kaardile Nõmme linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotsarve
|
Omand
|
1
|
Männiku tee 92b
|
78404:405:0118
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Valdeku tänava, Pihlaka tänava ja Männiku tee vaheline ala
|
|
|
munitsipaliseeritav
|
(vastavalt elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava lisaks 7 olevale parkimiskohtade kaardile Põhja-Tallinna linnaosas)
Jrk
|
Aadress
|
Katastritunnus
|
Sihtotsarve
|
Omand
|
1
|
Puhangu tn 63a
|
78408:805:0041
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
2
|
Ehte tn 3a
|
78408:803:0216
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
3
|
Nisu tn 30a
|
78408:803:0213
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
4
|
Karjamaa tn 10
|
78408:807:0035
|
üldkasutatav maa
|
Tallinna linn
|
5
|
Sõle tn 5a
|
78408:803:0165
|
üldkasutav maa
|
Tallinna linn
|
6
|
Salme tn 12
|
78408:801:3470
|
ühiskondlike ehitiste maa
|
Tallinna linn
|
7
|
Kalevi tänav T2 // Salme tänav T1 // Tõllu tänav // Vabriku tänav T2
|
78408:801:0235
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
8
|
Kotzebue tänav ja Vana-Kalamaja tn lõik T1
|
78408:801:0163
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
9
|
Alasi tänav
|
78408:808:0007
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
10
|
Kungla tänav T2 // Salme tänav T3 // Uus-Kalamaja tänav T1
|
78408:801:0201
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
11
|
Mere pst 20b
|
78401:114:1380
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
12
|
Soo tn lõik Põhja pst ja Väike-Laagri tn vahel
|
78408:801:0086
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
13
|
Telliskivi tn lõik raudteeülesõitude vahel
|
78408:801:008
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
14
|
Telliskivi tn lõik Ristiku tn ja 1. raudteeülesõidu vahel
|
78408:803:0138
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
15
|
Telliskivi tn lõik Paldiski mnt ja Ristiku tn vahel, Mulla tn, Mulla põik
|
78408:803:0168
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
16
|
Puhangu tänav, Vihuri tänav ja Randla tn lõik T4
|
78408:805:0051
|
transpordimaa
|
Tallinna linn
|
17
|
Põhja puiestee T3
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
18
|
Kopli tänav T10
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
19
|
Rukki tänav
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
20
|
Kolde puiestee T3
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
21
|
Kolde puiestee T4
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
22
|
Telliskivi tn lõik Kopli tn ja raudtee ületuskoha vahel
|
|
transpordimaa
|
munitsipaliseeritav
|
Linnaosade valitsuste ettepanekute alusel on vaja selgitada maa munitsipaliseerimise ja parkimiskohtade rajamise võimalikkus alljärgnevate maa-alade puhul: Õismäe tee 32a, Järveotsa tee 1f, Pronksi tn - Narva mnt - Raua tn vaheline hoov, Vana-Kuuli tn 13, E. Vilde tee 118a, Pärnu mnt 453, 453a, 453b, 453d, 453v ja Vabaduse pst 211, 213, 215 majade ümbrus, Sõle tn 42a juures, Tööstuse tn 56, Kalaranna tn 4 juures, Põhja pst // Niine tn vastas trammitee ja raudtee vahel.
Kokkuvõtvalt, selleks et elamukvartalitesse luua lisaks parkimiskohti, tuleb siinses kavas esitatu kohaselt rakendada järgmisi meetmeid:
5.1 parkimiskohtade rajamise otstarbekuse ja võimalikkuse selgitamiseks tuleb koostada kava punktides 4.1 kuni 4.7 nimetatud maaüksuste parkimis- ja liiklusskeemid;
5.2 Tallinna linna eelarve kavandamiseks tuleb kindlaks teha elamukvartalisiseste teede ja parkimiskohtade rajamise maksumus;
5.3 elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamiseks vajalik maa tuleb munitsipaliseerida;
5.4 vajalik on jätkata isikliku kasutusõiguse seadmist linnamaale nende korteriühistute kasuks, kes soovivad osaliselt linna toel või täielikult omavahendite arvelt ehitada üldkasutatavale linna maale parkimiskohad;
5.5 jätkuvalt tuleb toetada projekti „Hoovid korda” raames korteriühistuid, kes soovivad Tallinna linna eraldatavat raha kasutada korterelamute vahelistele aladele parkimisalade rajamiseks, eelistades katendita hoovialade (mudaalade) ümberehitamist korralikeks katendiga parkimisaladeks, et vähendada pinnase kandumist hoovidest sõiduteedele;
5.6 elamukvartalisiseste teede rekonstrueerimisprojektide koostamisel kavandatakse võimaluse korral teerajatiste laiendamist, mis võimaldaks korrastada olemasolevad lõhutud teeääred ja suurendada parkimiskohtade arvu, kavandades need risti liikumissuunaga;
5.7 korterelamute kvartalites parkimisel on vajalik kehtestada sõidukite massi- ja gabariidipiirangud, et parkimiskohti ja juurdesõiduteid otstarbekamalt kasutada;
5.8 vajalik on täiendada linnavara kasutamist reguleerivaid õigusakte, et lihtsustada menetlust, mille kohaselt on Tallinna linna omandis olevaid parklarajatisi võimalik otsustuskorras anda korteriühistute kasutusse võlaõiguslike lepingute alusel.
Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Haabersti linnaosas
|
|
|
|


Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Kristiine linnaosas
|
|
|
|

Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Lasnamäe linnaosas
|
|
|
|

Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Mustamäe linnaosas
|
|
|
|

Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Nõmme linnaosas
|
|
|
|

Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava
|
|
Parkimiskohtade kaart Põhja-Tallinna linnaosas
|
|
|
|

|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|
Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2012
korralduse nr 467-k
„Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava”
seletuskirja
LISA
|
|
Parkimiskorraldus arengukavades ja üldplaneeringutes
|
|
|
|
1) „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kavandatu ja selle elluviimine
Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 punkti 5.5 kohaselt on parkimisprobleemide leevendamiseks elamukvartalites vaja määrata kindlaks piirkonna vajadust rahuldav parkimiskohtade arv, analüüsida tasulise parkimise võimalusi ja nõudlust selle järele ning leida võimalusi parkimiskohtade laiendamiseks suurelamute juures.
Arengukavas on tehtud järgmised ettepanekud:
- suurendada parkimisalasid suurelamutega piirnevatel kinnistutel olevate haljasalade ja nende kinnistute vahele jäävate nn vabade riigimaade arvel;
-parkimisalade suurendamisel kasutada materjali, millega säilib roheala, ja samal ajal võimaldatakse sellel alal autode parkimine;
- olemasolevate korterelamute piirkondade parkimiskohtade suurendamine tuleb lahendada esmalt linnaosa üldplaneeringuga. Parkla projekt ja tasuliste parklate laiendamine tuleb koostada igale objektile eraldi;
Linnaosavalitsustel tuleb koostöös elamute omanikega jätkata praktikat, kus parkimisalade laiendamiseks lepitakse omavahel kokku tööde tegemise ja finantseerimise jaotus. Igal eri juhul tuleb kaaluda võimalusi parkimisala uuendamiseks või ehitamiseks tänavate ja teede poolsele elamu küljele või maja otstesse. Sel viisil on võimalik parkimistingimuste parandamisel rohealasid vähendada minimaalselt.
2) Parkimiskohtade planeerimise üldised alused Mustamäe linnaosa üldplaneeringus
Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on parkimiskohtade planeerimise aluseks võetud linnatänavate projekteerimisnormi EPN 17 tabel 7.2 (elamute parkimisnormatiiv). Võimalikest linnaosa paiknemise asukohtadest (linnakeskus, vahevöönd, äärelinn) on aluseks võetud vahevööndi normatiiv. Võttes aluseks 1-2-toaliste (0,6 autot korteri kohta) ja kolme- ning enamatoaliste korterite vajaduse (0,8 autot korteri kohta) on planeeringus arvestatud keskmisena 0,7 autot korteri kohta. Skeemil IV-4 „Autoliiklus ja parkimine” on antud parkimiskohtade vajadus mikrorajoonide kaupa. Kuivõrd Mustamäe elurajoonid hoonestati maareservi jätmata kaks korda väiksema parkimisnormatiivi alusel, on selge, et lisaparkimismaa tekitamine elamukvartalites toimub üksnes muu avalikuks kasutamiseks vajaliku maa (laste mänguplatsid, haljasalad, spordiväljakud, kergliikluse teed jms) arvel. Eeldades, et Mustamäel on sõiduautode keskmine arv elaniku kohta võrdne Tallinna keskmisega (0,33 autot korteri kohta) on võimalik esile tuua sõiduautode jaotus mikrorajoonide kaupa ning võrrelda seda normatiivselt vajalikuga.
Arvutuste järgi on praegune normatiivne vajadus kaetud, kuid elamute hoovide mahutavus on ületatud. Olemasolevat maakasutust analüüsides võib väita, et elamute lähedusse saab parkida maksimaalselt 2/3 normatiivsest autode hulgast. Selle leevendamiseks oleks vajalik ca 1500 parkimiskohta eri asukohtades. Pärast A. H. Tammsaare tee laienduse valmisehitamist vajab kohta veel kuni 1000 seni garaa˛ides pargitud autot. Tagamaks parkimiskohtade arvu tulevikus selliselt, et elamute hoovides uste ees ei pargitaks autosid rohkem kui ala mahutab, on vaja eri asukohtades (tasulised parklad, parkimismajad, garaa˛ikatused, äriparklate kasutamine öösel) rajada lisaparkimisvõimalus ca 3000 sõiduautole. Kuna olemasolev A.H.Tammsaare tee osa jääb kasutatavaks vaid elamukvartali siseliikluse tarbeks, võimaldavad tee mõõtmed liikluskorraldust muutes osa tänavast kasutusele võtta parkimisalana. Võimalikud piirkonnad tasuliste parklate arendamiseks arengualadel väljaspool elamualasid on kantud üldplaneeringu skeemile.
Parkimiskohtade nappuse tõttu on Mustamäe elamukvartalites perspektiivitu raskeveokite (sadulautod, turismibussid jm) parkimine ning ka selle vajaduse rahuldamine saab toimuda vaid tasulistes parklates linnaosa äärealadel.
Elamute vahelise avaliku ruumi detailsemal läbilahendamisel on ümbruskonna elanike valik, kas suurendada autovabu alasid või asendada üldkasutatav maa parklatega. Praeguse olukorraga võrreldes leevendaks parkimiskitsikust ka see, kui parkimine korrastataks, st parklas seisvad autovrakid veetaks ära, parkimiskohad ja külalisparklad oleksid tähistatud jms. Kui sisehoovides ei ole kõrghaljastust, on lisaparklaid (mitte garaa˛e) võimalik rajada ka hoovi.
3) Parkimiskorralduse üldised põhimõtted Lasnamäe elamualadel
Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on parkimiskorralduse eesmärk tänaval parkivate sõidukite arvu vähendamine ning elamukvartalitesse parkimismajade ehitamine. See tagab elanikele parkimisvõimalused kodu lähedal, vähendab parkimist sisehoovides ja majade ümbruse haljasmaal ning säilitab seeläbi või lisab korrastatud looduskeskkonda.
Lasnamäe endiste mikrorajoonide elamualade parkimisprobleemidele, eelkõige just öiseks ajaks vaba parkimiskoha leidmisele, on siiani vähe tähelepanu pööratud. Need on arvutatud standardi EVS 843:2003 „Elamute parkimisnormatiivid” alusel. 2006. aastal K-Projekt Aktsiaseltsi koostatud „Lasnamäe elamualade parkimiskorralduse uuring” näitab, et arvutuslikult on elamukvartalites vaja 31 163 parkimiskohta, olemasolevaid kohti on 29 368. Juurde oleks vaja ca 1800 parkimiskohta.
Piirkondades, kus on rohkem elamuid, on ka parkimiskohtade defitsiit suurem. Probleemi süvendab asjaolu, et Lasnamäe elamukvartalite piirkonnas on väga vähe vaba maad, kuhu oleks võimalik rajada suuri parklaid või parkimismaju.
Elamutevahelise parkimisprobleemi leevendamiseks tuleks Lasnamäe elamualade üldplaneeringus tehtud ettepanekute kohaselt:
- hoonete otsaseinte vahele jääv nurk tihendada parkimismaja või karussellparklaga, samal ajal säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Parkimismajaga tihendatav hoonetevaheline nurk peab olema tummseintega, st otsafassaadidel ei tohi olla aknaid, rõdusid.
- rajada Punase tn ja perspektiivse Osmussaare tn äärsetele äri-, büroo- ja tootmisaladele parkimismaja, kus oleks parkimiskohti ka selle alaga piirnevatele elamutele. Idee eesmärk on luua parkimiskohtade ristkasutuse süsteem, st päevasel ajal kasutavad parkimiskohti valdavalt ettevõtete töötajad või kliendid, õhtusel ajal aga lähedal paiknevate elamute elanikud.
Lasnamäe elamualade üldplaneeringus on tehtud ettepanek võtta olemasolevad parkimismajad aktiivsemalt kasutusse ning võimaluse korral neid laiendada (juurde- ja pealeehitamise teel). Olemasolevaid parkimishooneid ei tohi asendada korterelamutega, vaid neile peab säilima ümberkaudseid elamuid teenindav parkimisfunktsioon. Olemasolevad parkimisalad tuleks võimaluse korral korrastada ja säilitada või rajada alale parkimismaja, kui see pole vastuolus Lasnamäe elamualade kvartaalse struktuuriga.
Parkimisalad ja -hooned, mis peavad ümbritsevate elamualade parkimise teenindusfunktsiooni tagama on esitatud Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsuse nr 238 lisas 6 kaardil 4. Oluline on arvestada, et kuna Lasnamägi asub kaitsmata põhjaveega territooriumil (vt lähemalt Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsuse nr 238 lisa 1 ptk 1.9.6), siis ei või reostunud sademevesi põhjavette imbuda. Selle ärahoidmiseks ei ole lubatud Lasnamäele rajada kõvakatteta ajutisi parklaid ega olemasolevate kõvakatteta parklate laiendusi.
Lasnamäe elamualade üldplaneeringu seletuskirja punkti 7.2 kohaselt on üks jätkutegevusi anda korteriühistutele ette üldised tingimused sisehoovialadele parkimis- ja haljastusprojektide koostamiseks avaliku ja erasektori koostööprojektina. Võimalikud osalised on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, korteriühistud.
4) Parkimiskorralduse üldised põhimõtted Haabersti linnaosas
Haabersti linnaosa üldplaneering on koostamisel. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise käigus telliti 2007. aastal Inseneribüroolt Stratum „Väike-Õismäe piirkonna parkimiskorralduse uuring”.
Parkimisprobleemile lahenduse leidmiseks on Haabersti linnaosa üldplaneeringus tehtud ettepanek hoonete otsaseinte vahele jäävate nurkade võimalikuks tihendamiseks parkimismaja või karussellparklaga ning samal ajal säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Parkimismajaga tihendatav hoonete vaheline nurk peab olema tummseintega, st otsafassaadidel ei tohi olla aknaid ega rõdusid. Otsaseinte vahele jäävate nurkade tihendamine annaks lahendusi parkimisprobleemidele, seda põhimõtet on võimalik rakendada 28 aadressil.
Haabersti linnaosa üldplaneeringus on eri normatiivide ja prognooside abil analüüsitud võimalike parkimiskohtade vajadust ja järeldatud, et:
- piirkonnas 1 (Haabersti linnaosa üldplaneeringu joonis 2; edaspidi joonis 1) saab ja tuleb parkimiskohtade puudujääk lahendada arendustegevuse mahus;
- piirkondades 4 ja 6 (joonis 1) on üks võimalus rekonstrueerida mitmekorruselisteks parkimismajadeks olemasolevad kahekorruselised parklad, millel on maa-alune korrus ja maapealne lahtine parkla;
- parkimiskohtade arvu saab piirkondades 3, 7 ja 8 (joonis 1) suurendada, kui korrastada majadevaheline ala ja sealne parkimine, ning lisada parkimiskohti. Kvartalites, kus seda on tehtud, ei ole ka parkimisprobleemi;
- piirkonnas 6 (joonis 1) on parkimiskohtade puudujäägi lahendamise üks võimalus rajada olemasoleva, nn Kullerkupu turu asemele korrusparkla, mis võiks täita ka muid funktsioone peale parkimise;
- piirkonnas 7 (joonis 1) saab parkimiskohtade arvu suurendada, kui rajada aadressidel Õismäe tee 107 ja 107a ning Õismäe tee 109 asuvatel kinnistutel paikneva kaubanduskeskuse ette või taha parkimismaja;
- piirkonnas 8 (joonis 1) saaks Järveotsa tee äärse tasulise parkla asemele rajada korrusparkla;
- piirkonnas 9 (joonis 1) on otstarbekas parkimiskohtade puudujääk lahendada Järveotsa teel olemasolevate garaa˛ide asemele suuremate parklate rajamisega, kuid kuna seal on moodustatud garaa˛iühistud, siis on see lahendus vähetõenäoline. Sellisel juhul tuleb lisaparklad rajada teisele poole Järveotsa teed olemasolevate kõrgepingeliinide alla. Ehitajate tee poolses osas, Nurmenuku kaupluse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse hoone juures, saab parkimisprobleeme lahendada arendustegevuse mahus;
- tänavatel ja elamukvartalite siseteedel, kus parkivad autod ei takista autoliiklust kuigivõrd oluliselt, tuleks lubada parkida, kuid parkimiskohad on soovitatav varem märgistada.

Joonis 1. Väike-Õismäe piirkonna jaotus alampiirkondadeks
Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007
|
|
|
Einike Uri
|
Tallinna Linnavaraameti juhataja
|