Lihtne otsing

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 28. oktoobri 2009 korraldusega nr 1780-k algatatud Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega Vabaduse pst 199e kinnistu kolmeks krundiks, määrata moodustatavatele kinnistutele sihtotstarbeks 100% elamumaa ning anda igale kinnistule ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on Guru Projekt OÜ (aadress Kaarli pst 9-2, 10119 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) või Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kolme üksikelamu ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojekti tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringuala piirkond on hoonestatud elamutega ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Nõmme linnaosas Vabaduse pst läheduses väikeelamute alal asuval planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Planeerigu elluviimine ei mõjuta lähialale jäävat Pääsküla raba ega selle loodusväärtusi;

3.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuga likvideeritakse peamiselt väheväärtuslik kõrghaljastus. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit. Detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta olulist liikluse suurenemist, müra tasemete ega õhu saastatuse suurenemist;

3.7 detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.8 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;

3.9 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks Guru Projekt OÜ-le.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,81 ha suurune maa-ala asub Nõmme linnaosas, Vabaduse puiestee äärses sisekvartalis. Planeeringuala hõlmab sotsiaalmaa sihtotstarbega Vabaduse pst 199e kinnistut. Planeeritav krunt piirneb põhjast ja idast hoonestatud elamumaa kruntidega ning lõunast ja läänest rohealaga.

Planeeringuala kontaktvöönd on monofunktsionaalne, st kruntide maakasutuse juhtotstarbeks on elamumaa. Krundid on hoonestatud 1-3 korruseliste elamutega, lisaks põhihoonele on ka üks või mitu abihoonet. Piirkonnas on palju 1950. aastatel ehitatud viilkatusega hooneid. Kontaktvööndit läbib põhjaküljest intensiivse liiklusega Vabaduse puiestee, mida mööda liigub ka ühistransport, tagades hea ühenduse teiste linnaosadega. Piirkonna suurimateks rekreatsioonialadeks on Pääsküla raba ja mets ning Harku mets. Seoses Pääsküla prügila sulgemisega 2007. aasta suvel on keskkonnatingimused piirkonnas oluliselt paranenud.

Vabaduse pst 199e kinnistul paiknevad lagunenud kuurid, kasvuhooned ja piirded, mis likvideeritakse. Planeeritaval alal vahelduvad lagedad murupinnad kõrghaljastusega. Krundi kõrghaljastuse moodustavad Nõmmele omaselt peamiselt männid. Dendroloogilise inventeerimise (S. Sule, 2006) tulemusena selgus, et alal kasvab 11 liiki lehtpuid ja -põõsaid ja 2 liiki okaspuid. Maa-ala katab peamiselt kaherindeline puistu, mille esimese rinde moodustavad harilikud männid, sookased ja raagremmelgad. Teises rindes esineb isekülvist kasvanud harilik vaher, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik vaarikas. Enamik taimeliike on alale levinud looduslikult. Valdav osa haljastusest on hinnatud oluliseks (III väärtusklass), kuid esineb küllalt palju ka väärtuslikku haljastust ja mõned puud on hinnatud isegi eriti väärtuslikuks.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, so põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Planeeringuala lõunaosa jääb metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega alale.

Detailplaneering ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, sest kavandatavad üksikelamud jäävad väikeelamute juhtotstarbega alale ning metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega ala ei hoonestata.

Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud „Nõmme linnaosa ehitusmääruse“ järgi kuulub planeeritav ala II ehituspiirkonda, mis on põhiline eramute ala ja kus kruntidele on määratud võimalike kasutusotstarvetena elamud, kodukontorid, lähipiirkonda teenindavad kaubandus-, teenindusettevõtted ja väiketöökojad, ühiskondlikud hooned, kultuuri-, tervishoiu- ja spordirajatised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib Nõmme linnaosa ehitusmääruse tingimusi.

Detailplaneeringu alal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks oluliselt mõjutada. Suurim looduslik ala on lähialal paiknev Pääsküla raba ja mets, kuid kolme üksikelamu rajamine ei mõjuta Pääsküla raba ega selle loodusväärtusi. Planeeringualal säilitatakse üldplaneeringu järgne roheala hoonestuseta, samuti väärtuslik haljastus ja puistud.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringuala paikneb tiheasustusalas hoonestatud piirkonnas ning planeeringu elluviimisega ei mõjutata looduslikke alasid.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega Vabaduse pst 199e kinnistu kolmeks krundiks, määrata moodustatavatele kinnistutele sihtotstarbeks 100% elamumaa ning anda igale kinnistule ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks.

Planeeringu eskiislahendusega kavandatakse Vabaduse pst 199e kinnistu jagamine kolmeks krundiks. Lõunapoolsele krundile nähakse ette elamu, mille ehitusalune pind ei tohi ületada 260 m². Kahele põhjapoolsele kvartalisisesele krundile võib mõlemale rajada kuni 250 m² ehitusaluse pinnaga üksikelamu. Kinnistute täisehituse protsendid jäävad maksimaalselt 9,8-11,5% vahemikku. Elamud peavad haakuma linnaosa miljööga ja sobima ühtse tervikuna ümbritsevasse keskkonda. Hoonestusala valikul on arvestatud kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega, samuti lähtutakse tehnovõrkude planeerimisel haljastuse ja puude kasvutingimuste säilitamise printsiibist. Lisaks kõrghaljastusele tuleb säilitada planeeritaval alal paiknevad põõsad.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest enamusel planeeringualast on ette nähtud olemasoleva metsa alustaimestiku ja põõsaste säilitamine, samuti on ette nähtud põõsaste lisamine hekkide ja tihedamate gruppidena. Alad, kus praegusel ajal on aiamaad jm inimtegevusest mõjutatud maastik, haljastatakse muru ja eri liiki põõsaste ja kõrghaljastusega, eesmärgiga kujundada metsaalaga sarnane maastik. Üksikelamute hoonestusalade vahetus läheduses (v.a metsa alustaimestiku säilitamise kohustusega alal) on lubatud dekoratiivhaljastuse rajamine, kuid see peab stiililiselt sobituma metsamaastikusse. Uushaljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektis.

Likvideerimisele kuulub peamiselt väheväärtuslik kõrghaljastus - hoonestusalale jääb 5 III, 6 IV puud ning harvendamise eesmärgil likvideeritakse 25 V väärtusklassi puud, et tagada elujõulistele puudele paremad kasvutingimused. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 229 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimist vajavate haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb aktualiseerida haljastuse hinnang.

Detailplaneeringus on esitatud nõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks ning olemasolevate puude kasvutingimuste säilitamiseks ehitustööde ja hoonete kasutamise ajal. Ehitusprojektile lisatakse ehitustööde organiseerimise projekt, milles on kirjeldatud meetmed kaevise seinte kindlustamiseks maa-aluse korruse ehitamisel, puude tüvede ja võrade kaitseks, kraana paigutus, materjalide ladustamise kohad jne.

Juurdepääs planeeritavatele põhjapoolsetele kruntidele nähakse ette Vabaduse puiesteelt ning lõunapoolsele krundile Ilvese tänavalt. Parkimine lahendatakse oma krundil osaliselt hoone mahus, osaliselt väliselt.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoonete kasutamisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Planeeringus nähakse ette veevarustuse ning kanalisatsiooni osa täielikult rekonstrueeritavana alates Vabaduse pst lõigul paiknevatest liitumispunktidest. Igale planeeritavale krundile on ette nähtud veeühendus ja kanalisatsioon koos liitumispunktidega. Veevarustus lahendatakse Vabaduse pst ühisveetorustiku baasil. Planeeritava ala kanalisatsioonisüsteem on planeeringualal lahkvoolne. Reovee eelvooludeks on planeeritavat ala läbivad reoveekanalisatsiooni ühistorustikud. Planeeritavate kruntide sademevesi on ette nähtud hajutada kinnistute piires.

Planeeritav ala ei jää kaugküttepiirkonda ning rajatavatele väikeelamutele nähakse ette vedel- ja tahkekütte võimalus. Kui katlamaja(de) projekteeritud soojusvõimsus ületab 0,3 MW, tuleb taotleda välisõhu saasteluba enne ehitusloa taotlemist.

Elamute rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritavate elamute konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleks lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha eeldatavalt olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Detailplaneeringuala piirkonnas ei esine tihedat liiklust, läbiv liiklus puudub ning valdav on kohalik transport. Planeeringualale on kavandatud kokku 9 parkimiskohta, mis ei põhjusta piirkonnas olulist liiklustiheduse suurenemist. Suure liikluskoormusega Vabaduse puiestee jääb planeeritavatest kruntidest eemale ning on eraldatud olemasolevate elamukruntidega. Seetõttu ei esine planeeringualal kõrgeid müratasemeid ega õhu saastatust ning piirkond on sobilik elamutele.

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Detailplaneeringu elluviimise ja eluhoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt olemasolevate hoonete lammutamisega ja uute hoonete ehitustöödega, elamutes tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. Olemasolevate õigusliku aluseta püstitatud hoonete lammutamisel tuleb näha ette ohtlike jäätmete (nt asbesti) eraldi ladustamine ning käitlemine vastavat litsentsi omava firma poolt. Planeeringualal tekkivate olmejäätmete kogumiseks on kruntidele kavandatud jäätmekonteinerite koht.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus elamute ehitamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala külgneb Pääsküla raba ja metsaalaga, mis on perspektiivne kohalikul tasandil kaitstav ala. Kolme üksikelamu ehitamine planeeringualale ei mõjuta Pääsküla raba ega selle kaitseväärtusi, sest planeeringualal säilitatakse üldplaneeringu järgne roheala hoonestuseta ning samuti säilitatakse väärtuslik haljastus.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.