TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
28. märts
|
2012 nr
|
449-k
|
|
|
Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30
lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2
ja Tallinna Linnavalitsuse 28. oktoobri 2009 korraldusega nr 1780-k
„Vabaduse
pst 199e kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning
arvestades Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt
asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu üksikelamute ehitamine
ei oma olulist keskkonnamõju
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Mitte algatada
Tallinna Linnavalitsuse 28. oktoobri 2009 korraldusega nr 1780-k algatatud
Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist
hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada sotsiaalmaa
(üldkasutatav maa) sihtotstarbega Vabaduse pst 199e kinnistu kolmeks
krundiks, määrata moodustatavatele kinnistutele sihtotstarbeks 100%
elamumaa ning anda igale kinnistule ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise
üksikelamu ehitamiseks.
2. Detailplaneeringu:
2.1 koostamise
korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7,
15198 Tallinn);
2.2 koostaja on Guru Projekt
OÜ (aadress Kaarli pst 9-2, 10119 Tallinn);
2.3 kehtestab Tallinna
Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) või Tallinna
Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).
3. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik järgmistel põhjustel:
3.1 detailplaneeringuga
ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh
näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud
olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist;
3.2 lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta kolme üksikelamu ehitamine ning sihtotstarbeline
kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on
väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu
ja ehitusprojekti tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist,
sest planeeringuala piirkond on hoonestatud elamutega ning planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;
3.4 Nõmme
linnaosas Vabaduse pst läheduses väikeelamute alal asuval
planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt või
ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada.
Planeerigu elluviimine ei mõjuta lähialale jäävat Pääsküla
raba ega selle loodusväärtusi;
3.5 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest
planeeringuga likvideeritakse peamiselt väheväärtuslik
kõrghaljastus. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse
asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määruse nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“
tingimustele. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud teisi olulisi või
väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga
kavandatav tegevus võib ohustada;
3.6 detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.
Detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta olulist liikluse suurenemist,
müra tasemete ega õhu saastatuse suurenemist;
3.7 detailplaneeringu alal
ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning
alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis
seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;
3.8 tegevusega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete
ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke
seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus
jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;
3.9 detailplaneering on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.
4. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna
Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti
kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
5. Tallinna
Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Tallinna
Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks Guru Projekt OÜ-le.
|
|
|
|
Taavi Aas
|
Abilinnapea linnapea
ülesannetes
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
Tallinna
Linnavalitsuse 28. märtsi 2012
korralduse nr 449-k
LISA
|
|
Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
|
|
|
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb
keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia
detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt
oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade
tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike
1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga
kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja
piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise
tõenäosusest.
1) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest,
nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel
lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000
võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest.
Planeeritav 0,81 ha suurune maa-ala
asub Nõmme linnaosas, Vabaduse puiestee äärses sisekvartalis.
Planeeringuala hõlmab sotsiaalmaa sihtotstarbega Vabaduse pst 199e
kinnistut. Planeeritav krunt piirneb põhjast ja idast hoonestatud
elamumaa kruntidega ning lõunast ja läänest rohealaga.
Planeeringuala
kontaktvöönd on monofunktsionaalne, st kruntide maakasutuse juhtotstarbeks
on elamumaa. Krundid on hoonestatud 1-3 korruseliste elamutega, lisaks
põhihoonele on ka üks või mitu abihoonet. Piirkonnas on
palju 1950. aastatel ehitatud viilkatusega hooneid. Kontaktvööndit
läbib põhjaküljest intensiivse liiklusega Vabaduse puiestee,
mida mööda liigub ka ühistransport, tagades hea ühenduse
teiste linnaosadega. Piirkonna suurimateks rekreatsioonialadeks on
Pääsküla raba ja mets ning Harku mets. Seoses
Pääsküla prügila sulgemisega 2007. aasta suvel on
keskkonnatingimused piirkonnas oluliselt paranenud.
Vabaduse pst 199e kinnistul
paiknevad lagunenud kuurid, kasvuhooned ja piirded, mis likvideeritakse. Planeeritaval
alal vahelduvad lagedad murupinnad kõrghaljastusega. Krundi
kõrghaljastuse moodustavad Nõmmele omaselt peamiselt männid.
Dendroloogilise inventeerimise (S. Sule, 2006) tulemusena selgus, et alal
kasvab 11 liiki lehtpuid ja -põõsaid ja 2 liiki okaspuid. Maa-ala
katab peamiselt kaherindeline puistu, mille esimese rinde moodustavad harilikud
männid, sookased ja raagremmelgad. Teises rindes esineb isekülvist
kasvanud harilik vaher, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik vaarikas. Enamik
taimeliike on alale levinud looduslikult. Valdav osa haljastusest on hinnatud
oluliseks (III väärtusklass), kuid esineb küllalt palju ka
väärtuslikku haljastust ja mõned puud on hinnatud isegi eriti
väärtuslikuks.
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, so põhiliselt
ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele
elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda
teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid,
olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole
soovitatav. Planeeringuala lõunaosa jääb metsade, parkide ja
looduslike haljasalade juhtotstarbega alale.
Detailplaneering ei sisalda
Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, sest kavandatavad
üksikelamud jäävad väikeelamute juhtotstarbega alale ning
metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega ala ei hoonestata.
Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri
2004 määrusega nr 36 kinnitatud „Nõmme
linnaosa ehitusmääruse“ järgi kuulub planeeritav ala II
ehituspiirkonda, mis on põhiline eramute ala ja kus kruntidele on
määratud võimalike kasutusotstarvetena elamud, kodukontorid,
lähipiirkonda teenindavad kaubandus-, teenindusettevõtted ja
väiketöökojad, ühiskondlikud hooned, kultuuri-, tervishoiu-
ja spordirajatised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib Nõmme linnaosa
ehitusmääruse tingimusi.
Detailplaneeringu alal,
kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid
loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega
teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks
oluliselt mõjutada. Suurim looduslik ala on lähialal paiknev
Pääsküla raba ja mets, kuid kolme üksikelamu rajamine ei
mõjuta Pääsküla raba ega selle loodusväärtusi.
Planeeringualal säilitatakse üldplaneeringu järgne roheala
hoonestuseta, samuti väärtuslik haljastus ja puistud.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist,
sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringuala
paikneb tiheasustusalas hoonestatud piirkonnas ning planeeringu elluviimisega
ei mõjutata looduslikke alasid.
2) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle
tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada
sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega Vabaduse pst 199e kinnistu
kolmeks krundiks, määrata moodustatavatele kinnistutele
sihtotstarbeks 100% elamumaa ning anda igale kinnistule ehitusõigus
ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks.
Planeeringu eskiislahendusega kavandatakse Vabaduse pst 199e
kinnistu jagamine kolmeks krundiks. Lõunapoolsele krundile nähakse
ette elamu, mille ehitusalune pind ei tohi ületada 260 m2.
Kahele põhjapoolsele kvartalisisesele krundile võib mõlemale
rajada kuni 250 m2 ehitusaluse pinnaga üksikelamu. Kinnistute
täisehituse protsendid jäävad maksimaalselt 9,8-11,5% vahemikku.
Elamud peavad haakuma linnaosa miljööga ja sobima ühtse
tervikuna ümbritsevasse keskkonda. Hoonestusala valikul on arvestatud
kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega, samuti lähtutakse tehnovõrkude
planeerimisel haljastuse ja puude kasvutingimuste säilitamise
printsiibist. Lisaks kõrghaljastusele tuleb säilitada planeeritaval
alal paiknevad põõsad.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist
mõju kõrghaljastusele, sest enamusel planeeringualast on ette
nähtud olemasoleva metsa alustaimestiku ja põõsaste
säilitamine, samuti on ette nähtud põõsaste lisamine
hekkide ja tihedamate gruppidena. Alad, kus praegusel ajal on aiamaad jm
inimtegevusest mõjutatud maastik, haljastatakse muru ja eri liiki
põõsaste ja kõrghaljastusega, eesmärgiga kujundada metsaalaga
sarnane maastik. Üksikelamute hoonestusalade vahetus läheduses (v.a
metsa alustaimestiku säilitamise kohustusega alal) on lubatud
dekoratiivhaljastuse rajamine, kuid see peab stiililiselt sobituma
metsamaastikusse. Uushaljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektis.
Likvideerimisele kuulub peamiselt väheväärtuslik
kõrghaljastus - hoonestusalale jääb 5 III, 6 IV puud ning harvendamise
eesmärgil likvideeritakse 25 V väärtusklassi puud, et tagada
elujõulistele puudele paremad kasvutingimused. Likvideeritavad puud
kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu
19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 229 haljastuse
ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja
täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimist vajavate
haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast
ehitusloa väljastamist. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb aktualiseerida
haljastuse hinnang.
Detailplaneeringus on esitatud nõuded
projekteerimiseks ja ehitamiseks ning olemasolevate puude kasvutingimuste
säilitamiseks ehitustööde ja hoonete kasutamise ajal. Ehitusprojektile
lisatakse ehitustööde organiseerimise projekt, milles on kirjeldatud
meetmed kaevise seinte kindlustamiseks maa-aluse korruse ehitamisel, puude
tüvede ja võrade kaitseks, kraana paigutus, materjalide ladustamise
kohad jne.
Juurdepääs planeeritavatele põhjapoolsetele
kruntidele nähakse ette Vabaduse puiesteelt ning lõunapoolsele
krundile Ilvese tänavalt. Parkimine lahendatakse oma krundil osaliselt
hoone mahus, osaliselt väliselt.
Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega
varustatus, mistõttu hoonete kasutamisega ei kaasne olulisi
keskkonnamõjusid. Planeeringus nähakse ette veevarustuse ning
kanalisatsiooni osa täielikult rekonstrueeritavana alates Vabaduse pst
lõigul paiknevatest liitumispunktidest. Igale planeeritavale krundile on
ette nähtud veeühendus ja kanalisatsioon koos liitumispunktidega. Veevarustus
lahendatakse Vabaduse pst ühisveetorustiku baasil. Planeeritava ala
kanalisatsioonisüsteem on planeeringualal lahkvoolne. Reovee eelvooludeks
on planeeritavat ala läbivad reoveekanalisatsiooni ühistorustikud. Planeeritavate
kruntide sademevesi on ette nähtud hajutada kinnistute piires.
Planeeritav ala ei jää kaugküttepiirkonda
ning rajatavatele väikeelamutele nähakse ette vedel- ja
tahkekütte võimalus. Kui katlamaja(de) projekteeritud soojusvõimsus
ületab 0,3 MW, tuleb taotleda välisõhu saasteluba enne
ehitusloa taotlemist.
Elamute rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid
kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei
põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Planeeritavate elamute konstruktiivsete ja tehniliste
lahenduste kavandamisel tuleks lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis
määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav
tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu
elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha eeldatavalt
olulisi kumulatiivseid mõjusid.
3) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee,
pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga.
Detailplaneeringuala piirkonnas ei
esine tihedat liiklust, läbiv liiklus puudub ning valdav on kohalik
transport. Planeeringualale on kavandatud kokku 9 parkimiskohta, mis ei
põhjusta piirkonnas olulist liiklustiheduse suurenemist. Suure
liikluskoormusega Vabaduse puiestee jääb planeeritavatest kruntidest
eemale ning on eraldatud olemasolevate elamukruntidega. Seetõttu ei esine
planeeringualal kõrgeid müratasemeid ega õhu saastatust ning
piirkond on sobilik elamutele.
Planeeringualal
ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal
ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
Seetõttu ei ole eeldada ka pinnase või vee reostust, mis seaks
piirangud edasisele ehitustegevusele.
Detailplaneeringu elluviimise ja eluhoonete sihipärase
kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja
sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel.
Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt olemasolevate hoonete
lammutamisega ja uute hoonete ehitustöödega, elamutes tekib
tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette
nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri
2011 määrusele nr 28 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“. Olemasolevate õigusliku aluseta
püstitatud hoonete lammutamisel tuleb näha ette ohtlike
jäätmete (nt asbesti) eraldi ladustamine ning käitlemine
vastavat litsentsi omava firma poolt. Planeeringualal tekkivate olmejäätmete
kogumiseks on kruntidele kavandatud jäätmekonteinerite koht.
4) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkusest.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus elamute
ehitamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja
ohutusnõudeid.
5) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
Planeeringualal ega lähipiirkonnas
ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala
külgneb Pääsküla raba ja metsaalaga, mis on perspektiivne
kohalikul tasandil kaitstav ala. Kolme üksikelamu ehitamine
planeeringualale ei mõjuta Pääsküla raba ega selle
kaitseväärtusi, sest planeeringualal säilitatakse
üldplaneeringu järgne roheala hoonestuseta ning samuti
säilitatakse väärtuslik haljastus.
Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul
detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju
ning seetõttu ei ole Vabaduse pst 199e kinnistu detailplaneeringu
koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|