Lihtne otsing

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 korraldusega nr 1291-k algatatud Uus-Sadama tn 11 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Uus-Sadama tn 11 kinnistule ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks, krundi kasutamise tingimused ning lahendada heakorrastus, haljastus, juurdepääsud ja parkimine.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on aktsiaselts NORD PROJEKT (aadress Kalasadama 4, 10415 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) või Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta 6-korruselise korterelamu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojekti tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik keskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Uus-Sadama tänava ääres segahoonestusalal asuval planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

3.5 planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, sest planeeringulahenduses on arvestatud planeeringuala kontaktvööndisse jäävast arhitektuurimälestisest (Tallinna Meremeeste Kodu) tuleneva kõrgusepiiranguga, et tagada selle vaadeldavus. Ala jääb ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, kus tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus;

3.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest detailplaneeringu alal ei kasva väärtuslikku kõrghaljastust. Olemasolevad likvideeritavad väheväärtuslikud puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Uushaljastus esitatakse haljastusprojektis. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna planeeringuala paikneb kõrge müratasemega piirkonnas, selgitatakse planeeringu koostamisel müra modelleerimisel liiklusest, sadamast, ettevõtetest jm tulenevad müratasemed ning esitatakse vajadusel müraleevendusmeetmed. Detailplaneeringus selgitatakse ka võimaliku jääkreostuse olemasolu planeeringualal. Kui võimalik reostus likvideeritakse nõuetekohaselt, ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.8 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoone ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;

3.9 detailplaneering on kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks aktsiaseltsile NORD PROJEKT.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,2 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas Tuukri tänava ja Uus-Sadama tänava vahelises kvartalis. Planeeritaval maa-alal asub elamumaa sihtotstarbega Uus-Sadama tn 11 kinnistu. Planeeritaval alal hoonestus puudub ning ala on kasutatav parklana.

Piirkond on väljakujunenud tänavavõrguga ning ebaühtlase hoonestusega. Hoonestuse moodustavad erineval ajal rajatud ja erineva kõrgusega hooned, peamiselt nõukogudeaegsed korterelamud. Linna teiste piirkondadega on hea ühendus, mis peale planeeringualast põhja poole jääva kavandatava Põhjaväila valmisehitamist paraneb veelgi. Ühistranspordiliinid (buss ja tramm) kulgevad kontaktvööndialast umbes 100 m kaugusele jääval tiheda liiklusega Narva maanteel. Olulisim ühiskondlik objekt kontaktvööndis on Tallinna Ülikooli hoonete kompleks. Kontaktvööndile lähimad suured rekreatsiooni alad on Kadrioru park ja Russalka ranna-ala.

Puittaimestiku haljastusliku hinnanguga on alal identifitseeritud kokku 8 isendit puittaimi (O. Abner, 2010). Uus-Sadama tn 11 kinnistul paikneb kõrghaljastus ebaühtlaselt - suured puud paiknevad ala kirdeservas. Haljastuslikult väärtuslikud ja olulised puittaimed uuritud alal puuduvad. Uus-Sadama tn 11 kirdeservas kasvab kaks keskealist suurt berliini paplit. Üks pappel on kahjustunud paplivähist ja prognoositav on puu seisundi halvenemine. Soovitav on puud asendada tänava serva paremini sobivate puudega. Alal kasvavate paplite juurevõsude haljastuslik väärtus on väga madal, need tuleks likvideerida ja samuti kõrvalalal hoone seina ääres kasvav haraline ploomipuu. Põõsastest kasvab alal üks sirelipõõsas.

Planeeringualast teisele poole Uus-Sadama tänavat, Ahtri tn ja Uus-Sadama tn nurgale, Uus-Sadama tn 14 kinnistule, jääb kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud 1926. aastal ehitatud Tallinna Meremeeste Kodu. Mälestise kaitsevööndiks on Uus-Sadama tn 14 krunt. Kaitsevöönd ei ulatu Uus-Sadama tn 11 krundi detailplaneeringu alale. Planeeringu elluviimine ei mõjuta arhitektuurimälestist, sest planeeritava hoone kõrguse määramisel on arvestatud, et ei ületata mälestise kõrgust.

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohaselt jääb planeeritav kinnistu alale nr 6 - Põhjaväila, Petrooleumi tänava ja Tuukri tänava vahelisele alale. Ala peamiseks juhtotstarbeks on määratud kesklinna mitmefunktsiooniline maa, kuhu ei ole ette nähtud tootmis- ega tööstushoonete rajamist. Ehitiste kõrgus maapinnast ei või ületada olemasoleva kõrgeima ehitismälestise harja kõrgust, krundi täisehitus võib olla kuni 70% ning vähemalt 10% krundist peab olema haljastatud. Tagada tuleb arhitektuurimälestiseks tunnistatud 1926. a ehitatud Tallinna Meremeeste Kodu vaadeldavus. Soovitatud on kavandada parklad hoonete keldri või soklikorrusele.

Detailplaneering on kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga.

Planeeringuala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond.

Planeeringuala ja kontaktvööndi ala jääb tervikuna üleujutusohuga alale Kesklinnas, mis hõlmab Vanasadamat, Reisisadamat ning piirkonda kuni Narva maanteeni. Kuna planeeritud krunt jääb üleujutusohuga alale, siis tuleb planeeringu elluviimisel ja hoone projekteerimisel arvestada meetmetega maa-aluse korruse üleujutusohu vältimiseks.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Uus-Sadama tn 11 kinnistule ehitusõigus kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud taotlusest korrastada linnaruum, rajades krundile tänavapoolsele piirile 6-korruselise tänavasuunalise fassaadiga hoone. Hoone on planeeritud selgevormilise risttahukana, mis on iseloomulik lähiala korterelamutele ning sulandub linnaruumi. Parkimine on detailplaneeringu eskiisis lahendatud hoonesiseselt - 1. korrusel ja keldrikorrusel. Krundi territooriumile on ette nähtud laste mänguväljak.

Krundile nähakse ette rajada madalhaljastus, mis ühendatakse kõrvalkrundile planeeritud kõrghaljastusega hoovialaga ühtseks haljasalaks. Uus-Sadama tn 11 krundile on planeeritud 27% maapinnaga ühendatud haljastust. Lisaks on haljastatud ka garaažikatus. Haljastuse täpne lahendus esitatakse ehitusprojektis haljastusprojekti alusel.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal ei kasva väärtuslikku või olulist kõrghaljastust ning likvideerimisele kuulub väheväärtuslik kõrghaljastus, mis kuulub IV või V väärtusklassi. Kokku on planeeringu järgi kavandatud likvideerida 2 IV väärtusklassi puud ja üks põõsas, ülejäänud likvideeritav haljastus kuulub V väärtusklassi. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 123 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist.

Planeeringualale on koostatud insolatsioonianalüüs (OÜ Fassaadiprojekt, 2011), et selgitada, milliseks kujunevad lähima elamu, Uus-Sadama tn 16 korterite insolatsioonitingimused pärast planeeritava 6-korruselise hoone ehitamist. Korterite insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on loetud rahuldavaks vastavalt standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides“. Analüüsi tulemusena selgus, et insolatsioon säilib rahuldavana või jääb endiseks kõigi Uus-Sadama tn 16 hoone korterite, mille insolatsiooni detailplaneering võiks mõjutada, osas.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Planeeritavad kinnistud ühendatakse piirkonna ühisveetorustikuga ja kanaliseeritakse piirkonna ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku. Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.

Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritavate hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleks lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha eeldatavalt olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringualale on kavandatud 43 parkimiskohta, mis ei põhjusta olulist liikluse suurenemist. Koos naaberalale rajatava äri- ja eluhoone ehitamisega suureneb piirkonnas autoliiklus, millega kaasneb mõnevõrra ka mürataseme ja õhusaaste suurenemine.

Kuna planeeringuala paikneb kõrge müratasemega piirkonnas ja alale planeeritakse korterelamut, tuleb planeeringu koostamisel selgitada müra modelleerimisel liiklusest, sadamast, ettevõtetest jm tulenevad müratasemed ning esitada vajadusel korterelamu projekteerimiseks müraleevendusmeetmed. Müraprognoosis tuleb arvestada ka perspektiivse olukorraga, sh kavandatava Põhjaväilaga.

Detailplaneeringus esitatakse ka andmed võimaliku jääkreostuse olemasolu kohta planeeringualal. Võimaliku reostuse ilmnemise korral tuleb see likvideerida nõuetekohaselt enne ehitustegevuse alustamist. Sellisel juhul ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Planeeringualast põhja ja kirde suunas olevale alale (Uus-Sadama tn 20 kinnistu detailplaneeringu ala) tehtud radooniuuring näitas, et maa-ala kuulub normaalse radooniriskiga alade kategooriasse.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoone sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, korterelamus tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus korterelamu rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualale lähim kaitstav loodusobjekt on harilik hobukastan J. Vilmsi tänava ääres ning kanada ja must pappel Narva mnt ja trammitee vahelisel alal. Puud jäävad planeeringualast vähemalt 250 m kaugusele, teisele poole Narva maanteed ning detailplaneeringuga kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Uus-Sadama tn 11 krundi detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.