TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
14. märts
|
2012 nr
|
383-k
|
|
|
Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30
lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2
ja Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 2002 korraldusega nr 2543-k
„Tatari
tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu koostamise
algatamine“ ning 17. jaanuari 2007 korraldusega nr 58-k „Tatari tn 6a
ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine“
ning arvestades Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa)
ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu ärihoone
või äriruumidega elamu ehitamine ei oma olulist
keskkonnamõju
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Mitte algatada
Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 2002 korraldusega nr 2543-k algatatud
Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on
määrata ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused Tatari 6a
krundile kuni 7-korruselise ärihoone või äriruumidega elamu
ehitamiseks.
2. Detailplaneeringu:
2.1 koostamise
korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7,
15198 Tallinn);
2.2 koostaja on Linnaruumi
OÜ (aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn);
2.3 kehtestab Tallinna
Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).
3. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik järgmistel põhjustel:
3.1 detailplaneeringuga
ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh
näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud
olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist;
3.2 lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta kuni 7-korruselise ärihoone või
äriruumidega elamu ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud
asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga
ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui
detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojekti
tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist,
sest planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt
mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond ning
planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;
3.4 Kesklinnas Tatari
tänava ääres asuval planeeringualal ega lähiümbruses
ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada;
3.5 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kultuuripärandile, kui arvestatakse
piirkonnas kehtivate kitsendustega. Planeeritav ala jääb
arheoloogiamälestiseks tunnistatud endisele asulakohale, mistõttu
tuleb enne kaevetöid kinnistutel läbi viia arheoloogilised
eeluuringud. Planeeringuala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
kaitsevööndis, kuid kavandatav hoonestus ei varja vaateid
vanalinnale. Planeeringuala kontaktvööndisse jääb mitmeid kultuurimälestiseks
tunnistatud hooneid, kuid planeeringuga kavandatav tegevus neid ei
mõjuta;
3.6 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui olemasolev
likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“
tingimustele. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud teisi olulisi või
väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga
kavandatav tegevus võib ohustada;
3.7 detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Kuna
planeeringuala paikneb tiheda liiklusega tänavate läheduses, tuleb
planeeringu elluviimisel rakendada müra leevendusmeetmeid ja meetmeid hea
siseõhu kvaliteedi tagamiseks. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel
arvestada radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega. Kui planeeringu
elluviimisel arvestatakse hüdrogeoloogilise eksperthinnangu ettepanekutega
(sh vundamendikaevis rajatakse kasutades sulundseina), ei esine negatiivset
mõju põhjaveerežiimile ega naaberhoonete püsivusele;
3.8 detailplaneeringualal
ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning
alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis
seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;
3.9 tegevusega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete
ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke
seotud peamiselt ehitustöödega;
3.10 detailplaneering on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.
4. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna
Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti
kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
5. Tallinna
Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Tallinna
Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks Linnaruumi OÜ-le.
|
|
|
|
Kalle Klandorf
|
Abilinnapea linnapea
ülesannetes
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
Tallinna
Linnavalitsuse 14. märtsi 2012
korralduse nr 383-k
LISA
|
|
Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
|
|
|
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb
keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia
detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt
oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade
tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike
1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga
kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja
piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise
tõenäosusest.
1) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest,
nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel
lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000
võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest.
Planeeritav 0,2 ha suurune maa-ala
asub Kesklinnas Pärnu mnt, Sakala ja Tatari tn vahelisel alal. Tatari tn
6a ja Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistute sihtotstarve on elamu- ja
ärimaa. Tatari tn 6a krundil asunud 2-korruseline puitelamu on praeguseks
lammutatud, kinnistu on kaetud killustik-katendiga ja ala kasutatakse parklana.
Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistu on hoonestatud 9-korruselise
äripindadega mitme korteriga elamuga.
Planeeritava ala
kontaktvööndi hoonestus on kesklinnale omaselt
polüfunktsionaalne, on nii elamuid, äri- kui ka sotsiaalhooneid. Planeeritava
maa-ala kvartalis on iseloomulikud büroohooned ja mitme korteriga elamud,
mille esimestel korrustel on äripinnad (4-korruselised hooned
Tatari tn 4 ja 6 kruntidel, Pärnu mnt poolses küljes
4-5-korruselised ja nurgakruntidel 6-9-korruselised hooned). Paiknemine
Tallinna põhitänavate vahetus läheduses tagab kiire
ühenduse teiste linnaosadega. Negatiivse poole pealt on olulisim probleem
parkimiskohtade vähesus piirkonnas, Pärnu mnt ja Estonia pst poolt
leviv müra ja õhusaaste, vähene haljastus ja
rekreatsioonialade puudumine. Tihe hoonestus halvendab elamute
insolatsioonitingimusi.
Kontaktvööndi hoonestus
on pärit erinevatest ajajärkudest - seal on hooneid eelmise sajandi
esimesest poolest kuni lõpuaastateni välja. Planeeringuala kontaktvööndisse
jäävad ka mitmed arhitektuurimälestised. Planeeringuala
naaberkinnistul Pärnu mnt 23 asub muinsuskaitsealune 1934. a elamu. Vahetult
planeeritava ala läheduses, teisel pool Sakala tänavat asuvad
arhitektuurimälestisteks tunnistatud Sakala tn 19 ja 23 hooned.
Planeeritav maa-ala jääb kultuuriministri
30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks (nr 2596) tunnistatud ja II at eKr - 16. sajandist
pärinevale asulakohale, mis piirneb Kentmanni tänava, Liivalaia
tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga. Seetõttu
tuleb kinnistul enne kaevetöid läbi viia arheoloogilised eeluuringud.
Tulemustest sõltuvalt tuleb enne ehitusprojekti koostamist teha arheoloogilised
uuringud või on vajalik arheoloogiline järelevalve ehitustöödega
seotud kaevetöödel.
Planeeringuala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003
määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus tuleb tagada vanalinna silueti
vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt
tänavatelt. Detailplaneeringus kavandatav hoonestus ei varja vaateid
vanalinnale.
Planeeritud ala kontaktvöönd on vähese
haljastusega - üksikuid puid võib leida vaid kvartali
sisehoovidest. Lähimad rikkaliku kõrghaljastusega alad on Estonia
puiestee, Harjumägi ja Kaarli puiestee, enam on kõrghaljastust ka
miljööväärtuslikus Süda tänava piirkonnas. Tegemist
on ajaloolise Tatari asumiga. Piirkonna ajalooline hoonestus on osaliselt
asendatud kaasaegse hoonestusega. Kunagist asustust näitavad
kinnistupiirid ja puude paiknemine - enamik põlispuid puid kasvab
kinnistute piiride ümber.
Planeeritud ala maapind on tasase reljeefiga. Tatari tn 6a
kinnistule ei jää ühtegi puud, kõrghaljastus asub kas
tänavamaal Tatari tänava ja Sakala tänava ääres või
naaberkruntidel (Pärnu mnt 23). Dendroloogilises hinnangus (O. Abner,
2011) on planeeringualal ja selle vahetus läheduses kirjeldatud 10
haljastuslikku objekti, millest 2 kuuluvad II ja 8 III väärtusklassi.
Tatari tn 6a läheduses kasvavad puud vahetult kinnistuga piirneval
alal. Kinnistust idas kasvab kõnniteel kolm lääne pärna. Pärnade
puhul on tegemist tänavapuudega, mis on vähemalt aeg-ajalt allunud
hooldusele. Seetõttu on puude võrades praegu vähe kuivanud
oksi ja oksatüükaid. Nii pärnad kui ka neist lõuna pool
kasvav harilik vaher kannatavad toitumispinna väiksuse ja mulla tihenemise
tõttu suuremal või vähemal määral
toitumishäirete all.
Planeeringualal,
kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid
loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega
teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke
või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks
mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt on Sakala tänava
ääres kasvav hõlmikpuu, mis jääb hoonestatavast
kinnistust piisavalt kaugele (u 125 m) ning planeeringu elluviimine seda ei
mõjuta.
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib
ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud
juhtotstarbega, sest alale on planeeritud ärihoone või äriruumidega
elamu.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist,
sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja
piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas
paiknev linnalik hoonestatud keskkond.
2) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle
tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.
Detailplaneeringuga on Tatari tn 6a kinnistule kavandatud
kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone või
äriruumidega elamu. Tänavaseina kõrguse sujuva muutumise
huvides on tänavaäärne hooneosa kavandatud 6 maapealse korrusega
ja 7. korrus on kavandatud tagasiastega. Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistul
asuv 9 maapealse korrusega hoonele ei ole juurdeehitusi ette nähtud.
Tatari tn 6a kinnistu parkimine on lahendatud kahel
maa-alusel korrusel, juurdepääs hoovile ja maa-aluse parkla
sissesõiduteele on tagatud planeeritud hoone põhjaküljele
kavandatud läbikäigu kaudu. Kahele maa-alusele korrusele on
kavandatud kokku 44 parkimiskohta.
Tatari tänava äärne kõrghaljastus on
detailplaneeringuga ette nähtud likvideerida, kuna puid ei ole
võimalik säilitada, arvestades puude kaugust Tatari tn 6a
kinnistust ja kohustuslikust ehitusjoonest (hoone paigutatakse
väljakujunenud ehitusjoonele). Lisaks on hoonele planeeritud kaks
maa-alust korrust ning olukorras, kus maa-aluse hoonestusala piir
jääb puudele nii lähedale, ei ole puude kasvutingimuste tagamine
võimalik.
Planeeringu järgi on kavandatud likvideerida 1 II ja 3
III väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011
määrusele nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 294 haljastuse
ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja
täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks
vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus
pärast ehitusloa väljaandmist.
Detailplaneeringus on esitatud dendroloogi ettepanekud olemasoleva
haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks. Planeeringuga
on kavandatud katusehaljak hoone 6. korruse katusele, samuti
vertikaalhaljastust ja õuealal konteinerhaljastust. Kui planeeritavasse
hoonesse rajatakse korterid, tuleb alale kavandada vähemalt 20% ulatuses
haljastust. Uushaljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektis haljastusprojekti
alusel.
Planeeringualale on koostatud insolatsioonianalüüs
(OÜ Fassaadiprojekt, 2011), et selgitada, milliseks kujunevad Tatari
tänava vastasküljele jäävate Tatari tn 9 ja 11 elamute
korterite insolatsioonitingimused pärast planeeritava hoone ehitamist.
Korterite insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on loetud rahuldavaks
vastavalt standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja
eluruumides“. Analüüsi tulemusena selgus, et Tatari tn 9 osade
korterite insolatsioon jääb väiksemaks rahuldavast. Erandkorras
sõlmitud kokkuleppega on lubatud mõjutsooni jäävate
korterite rahuldava summaarse insolatsiooni kestuseks Tatari tn 7 puhul lugeda
3 tundi ja Tatari tn 9 puhul 2,5 tundi ning vastavalt on seatud
insolatsiooniservituut.
Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega
varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi
keskkonnamõjusid. Planeeritava kinnistu veeühendus on lahendatud
olemasoleva Tatari tänava ühisveetorustiku baasil. Kinnistu
kanaliseeritakse piirkonna ühisvoolsesse kanalisatsioonitorustikku Tatari
tänaval. Kuna krundil ei ole sademevee pinnasesse immutamine
võimalik, tuleb sademevee käitlemine lahendada
ühtlustusmahutitega, et vältida ülekoormust sademeveekanalisatsioonis.
Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone
soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.
Kuna planeeritavasse hoonesse on kavandatud kaks maa-alust
korrust, on detailplaneeringu ala kohta koostatud hüdrogeoloogiline
eksperthinnang, mille eesmärk oli prognoosida detailplaneeringuga
kavandatu elluviimisel tekkivaid põhjaveerežiimi muutusi (AS Maves,
2012). Samuti anti hinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguse
ja ärajuhtimisvõimaluste ning pumpamisest tingitud
põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta ning kirjeldati
põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid
naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse tagamiseks. Planeeringuala
asub keeruliste ehitusgeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega
piirkonnas, kvaternaari setetega mattunud ürgoru veerul. Planeeritud
7 m sügavust vundamendikaevist on võimalik rajada
sulundseinaga ümbritsetud süvendi abil. Sulundseina kasutamisel
väheneb kaevisesse juurdevoolav veekogus tunduvalt. Kui säilitatakse
olemasolev veetase ja tagatakse sulundseina püsivus, on võimalik
ehitada olemasolevate hoonete madalvundamentidele mõju avaldamata.
Planeeritava hoone vundeerimisel ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada
AS Maves koostatud uuringus toodud nõuetega.
Detailplaneeringus on seatud ka tingimus ehitusprojekti
koostamiseks, et kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta
geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad
praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse
paigaldada reeperid. Tööprojektis tuleb määrata ka meetmed
naabermajade kahjustamise vältimiseks.
Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid
kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei
põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste
kavandamisel tuleks lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis
määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav
tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu
elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha eeldatavalt
olulisi kumulatiivseid mõjusid.
3) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee,
pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga.
Planeeringualale on kavandatud 44 parkimiskohta, mis ei
põhjusta piirkonnas olulist liikluse suurenemist, võrreldes
olemasoleva olukorraga. Samas asub planeeringuala tiheda liiklusega magistraalide
vahetus läheduses, lisaks paiknevad kõrvalolevate hoonete seintel
mitmed tehnoseadmed. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada standardis EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud
meetmeid.
Planeeringuala õhukvaliteeti mõjutavad samuti tihe
liiklus ning läheduses paiknevad maagaasi lokaalkatlamajad. Seetõttu
tuleb hoone projekteerimisel rakendada meetmeid, mis tagavad hea siseõhu
kvaliteedi. Hoone sisest õhukvaliteeti on võimalik tagada
kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide kasutamisega ning
õhupuhastite integreerimisega ventilatsioonisüsteemidesse.
Planeeringualal võib esineda normaalsest
kõrgem radoonitase, mistõttu tuleb hoone projekteerimisel
rakendada standardis EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ esitatud
meetmeid.
Planeeringualal ei ole
tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu
ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud edasisele ehitustegevusele.
Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase
kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja
sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel.
Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt
ehitustöödega, elu- ja ärihoones tekib tavapärases koguses
olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr
28 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“. Planeeringualal tekkivate olmejäätmete
kogumiseks on hoonesse kavandatud jäätmekonteinerite koht.
4) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkusest.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus elu- ja ärihoone
rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja
ohutusnõudeid.
5) Eelhinnangu
andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
Planeeringualal ega lähipiirkonnas
ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim
kaitstav loodusobjekt on Sakala tänava ääres kasvav
hõlmikpuu, mis jääb hoonestatavast kinnistust piisavalt kaugele
(u 125 m) ning planeeringu elluviimine seda ei mõjuta.
Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul
detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju
ning seetõttu ei ole Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide
detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju
strateegilist hindamist.
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|