Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tallinna Linnavalitsus 14.03.2012 korraldus number 383
Redaktsiooni kehtivus:14.03.2012 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

14. märts

2012 nr

383-k

 

 

Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 p-ga 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 2002 korraldusega nr 2543-k „Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning 17. jaanuari 2007 korraldusega nr 58-k „Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine“ ning arvestades Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (korralduse lisa) ning tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga kaasnev tegevus nagu ärihoone või äriruumidega elamu ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju

 

 

1. Mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 2002 korraldusega nr 2543-k algatatud Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused Tatari 6a krundile kuni 7-korruselise ärihoone või äriruumidega elamu ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn);

2.2 koostaja on Linnaruumi OÜ (aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn);

2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

3.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh näiteks tootmistegevust, ulatusliku elamupiirkonna rajamist ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist;

3.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kuni 7-korruselise ärihoone või äriruumidega elamu ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojekti tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

3.3 planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

3.4 Kesklinnas Tatari tänava ääres asuval planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

3.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kultuuripärandile, kui arvestatakse piirkonnas kehtivate kitsendustega. Planeeritav ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud endisele asulakohale, mistõttu tuleb enne kaevetöid kinnistutel läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Planeeringuala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuid kavandatav hoonestus ei varja vaateid vanalinnale. Planeeringuala kontaktvööndisse jääb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid, kuid planeeringuga kavandatav tegevus neid ei mõjuta;

3.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui olemasolev likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud teisi olulisi või väärtuslikke taime- või loomaliike, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib ohustada;

3.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Kuna planeeringuala paikneb tiheda liiklusega tänavate läheduses, tuleb planeeringu elluviimisel rakendada müra leevendusmeetmeid ja meetmeid hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel arvestada radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega. Kui planeeringu elluviimisel arvestatakse hüdrogeoloogilise eksperthinnangu ettepanekutega (sh vundamendikaevis rajatakse kasutades sulundseina), ei esine negatiivset mõju põhjaveerežiimile ega naaberhoonete püsivusele;

3.8 detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele;

3.9 tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest. Vibratsioon võib esineda hoonete ehitamisel, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;

3.10 detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Tallinna Keskkonnaametil teha korraldus teatavaks Linnaruumi OÜ-le.

 

 

 

 

Kalle Klandorf

Abilinnapea linnapea ülesannetes

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


Tallinna Linnavalitsuse 14. märtsi 2012

korralduse nr 383-k

LISA

 

Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

 

 

 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju seaduse § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tuleb anda, lähtudes kõikidest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

1)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Planeeritav 0,2 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas Pärnu mnt, Sakala ja Tatari tn vahelisel alal. Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistute sihtotstarve on elamu- ja ärimaa. Tatari tn 6a krundil asunud 2-korruseline puitelamu on praeguseks lammutatud, kinnistu on kaetud killustik-katendiga ja ala kasutatakse parklana. Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistu on hoonestatud 9-korruselise äripindadega mitme korteriga elamuga.

Planeeritava ala kontaktvööndi hoonestus on kesklinnale omaselt polüfunktsionaalne, on nii elamuid, äri- kui ka sotsiaalhooneid. Planeeritava maa-ala kvartalis on iseloomulikud büroohooned ja mitme korteriga elamud, mille esimestel korrustel on äripinnad (4-korruselised hooned Tatari tn 4 ja 6 kruntidel, Pärnu mnt poolses küljes 4-5-korruselised ja nurgakruntidel 6-9-korruselised hooned). Paiknemine Tallinna põhitänavate vahetus läheduses tagab kiire ühenduse teiste linnaosadega. Negatiivse poole pealt on olulisim probleem parkimiskohtade vähesus piirkonnas, Pärnu mnt ja Estonia pst poolt leviv müra ja õhusaaste, vähene haljastus ja rekreatsioonialade puudumine. Tihe hoonestus halvendab elamute insolatsioonitingimusi.

Kontaktvööndi hoonestus on pärit erinevatest ajajärkudest - seal on hooneid eelmise sajandi esimesest poolest kuni lõpuaastateni välja. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad ka mitmed arhitektuurimälestised. Planeeringuala naaberkinnistul Pärnu mnt 23 asub muinsuskaitsealune 1934. a elamu. Vahetult planeeritava ala läheduses, teisel pool Sakala tänavat asuvad arhitektuurimälestisteks tunnistatud Sakala tn 19 ja 23 hooned.

Planeeritav maa-ala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks (nr 2596) tunnistatud ja II at eKr - 16. sajandist pärinevale asulakohale, mis piirneb Kentmanni tänava, Liivalaia tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga. Seetõttu tuleb kinnistul enne kaevetöid läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Tulemustest sõltuvalt tuleb enne ehitusprojekti koostamist teha arheoloogilised uuringud või on vajalik arheoloogiline järelevalve ehitustöödega seotud kaevetöödel.

Planeeringuala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 kehtestatud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Detailplaneeringus kavandatav hoonestus ei varja vaateid vanalinnale.

Planeeritud ala kontaktvöönd on vähese haljastusega - üksikuid puid võib leida vaid kvartali sisehoovidest. Lähimad rikkaliku kõrghaljastusega alad on Estonia puiestee, Harjumägi ja Kaarli puiestee, enam on kõrghaljastust ka miljööväärtuslikus Süda tänava piirkonnas. Tegemist on ajaloolise Tatari asumiga. Piirkonna ajalooline hoonestus on osaliselt asendatud kaasaegse hoonestusega. Kunagist asustust näitavad kinnistupiirid ja puude paiknemine - enamik põlispuid puid kasvab kinnistute piiride ümber.

Planeeritud ala maapind on tasase reljeefiga. Tatari tn 6a kinnistule ei jää ühtegi puud, kõrghaljastus asub kas tänavamaal Tatari tänava ja Sakala tänava ääres või naaberkruntidel (Pärnu mnt 23). Dendroloogilises hinnangus (O. Abner, 2011) on planeeringualal ja selle vahetus läheduses kirjeldatud 10 haljastuslikku objekti, millest 2 kuuluvad II ja 8 III väärtusklassi. Tatari tn 6a läheduses kasvavad puud vahetult kinnistuga piirneval alal. Kinnistust idas kasvab kõnniteel kolm lääne pärna. Pärnade puhul on tegemist tänavapuudega, mis on vähemalt aeg-ajalt allunud hooldusele. Seetõttu on puude võrades praegu vähe kuivanud oksi ja oksatüükaid. Nii pärnad kui ka neist lõuna pool kasvav harilik vaher kannatavad toitumispinna väiksuse ja mulla tihenemise tõttu suuremal või vähemal määral toitumishäirete all.

Planeeringualal, kontaktvööndis ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, veekogusid, pinnavorme ega teisi maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt on Sakala tänava ääres kasvav hõlmikpuu, mis jääb hoonestatavast kinnistust piisavalt kaugele (u 125 m) ning planeeringu elluviimine seda ei mõjuta.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, sest alale on planeeritud ärihoone või äriruumidega elamu.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ja piirkonnas on kujunenud juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja tiheasustusalas paiknev linnalik hoonestatud keskkond.

2)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest.

Detailplaneeringuga on Tatari tn 6a kinnistule kavandatud kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega elamu. Tänavaseina kõrguse sujuva muutumise huvides on tänavaäärne hooneosa kavandatud 6 maapealse korrusega ja 7. korrus on kavandatud tagasiastega. Tatari tn 8 // Sakala tn 22 kinnistul asuv 9 maapealse korrusega hoonele ei ole juurdeehitusi ette nähtud.

Tatari tn 6a kinnistu parkimine on lahendatud kahel maa-alusel korrusel, juurdepääs hoovile ja maa-aluse parkla sissesõiduteele on tagatud planeeritud hoone põhjaküljele kavandatud läbikäigu kaudu. Kahele maa-alusele korrusele on kavandatud kokku 44 parkimiskohta.

Tatari tänava äärne kõrghaljastus on detailplaneeringuga ette nähtud likvideerida, kuna puid ei ole võimalik säilitada, arvestades puude kaugust Tatari tn 6a kinnistust ja kohustuslikust ehitusjoonest (hoone paigutatakse väljakujunenud ehitusjoonele). Lisaks on hoonele planeeritud kaks maa-alust korrust ning olukorras, kus maa-aluse hoonestusala piir jääb puudele nii lähedale, ei ole puude kasvutingimuste tagamine võimalik.

Planeeringu järgi on kavandatud likvideerida 1 II ja 3 III väärtusklassi puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutusega on alale planeeritud istutada kokku 294 haljastuse ühikut. Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastusühikute arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Detailplaneeringus on esitatud dendroloogi ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks. Planeeringuga on kavandatud katusehaljak hoone 6. korruse katusele, samuti vertikaalhaljastust ja õuealal konteinerhaljastust. Kui planeeritavasse hoonesse rajatakse korterid, tuleb alale kavandada vähemalt 20% ulatuses haljastust. Uushaljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektis haljastusprojekti alusel.

Planeeringualale on koostatud insolatsioonianalüüs (OÜ Fassaadiprojekt, 2011), et selgitada, milliseks kujunevad Tatari tänava vastasküljele jäävate Tatari tn 9 ja 11 elamute korterite insolatsioonitingimused pärast planeeritava hoone ehitamist. Korterite insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on loetud rahuldavaks vastavalt standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides“. Analüüsi tulemusena selgus, et Tatari tn 9 osade korterite insolatsioon jääb väiksemaks rahuldavast. Erandkorras sõlmitud kokkuleppega on lubatud mõjutsooni jäävate korterite rahuldava summaarse insolatsiooni kestuseks Tatari tn 7 puhul lugeda 3 tundi ja Tatari tn 9 puhul 2,5 tundi ning vastavalt on seatud insolatsiooniservituut.

Planeeritaval alal on ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, mistõttu hoone kasutamisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Planeeritava kinnistu veeühendus on lahendatud olemasoleva Tatari tänava ühisveetorustiku baasil. Kinnistu kanaliseeritakse piirkonna ühisvoolsesse kanalisatsioonitorustikku Tatari tänaval. Kuna krundil ei ole sademevee pinnasesse immutamine võimalik, tuleb sademevee käitlemine lahendada ühtlustusmahutitega, et vältida ülekoormust sademeveekanalisatsioonis. Planeeritav ala jääb kaugküttepiirkonda ning hoone soojusvarustus on ette nähtud kaugküttel.

Kuna planeeritavasse hoonesse on kavandatud kaks maa-alust korrust, on detailplaneeringu ala kohta koostatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang, mille eesmärk oli prognoosida detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel tekkivaid põhjaveerežiimi muutusi (AS Maves, 2012). Samuti anti hinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguse ja ärajuhtimisvõimaluste ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta ning kirjeldati põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse tagamiseks. Planeeringuala asub keeruliste ehitusgeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkonnas, kvaternaari setetega mattunud ürgoru veerul. Planeeritud 7 m sügavust vundamendikaevist on võimalik rajada sulundseinaga ümbritsetud süvendi abil. Sulundseina kasutamisel väheneb kaevisesse juurdevoolav veekogus tunduvalt. Kui säilitatakse olemasolev veetase ja tagatakse sulundseina püsivus, on võimalik ehitada olemasolevate hoonete madalvundamentidele mõju avaldamata. Planeeritava hoone vundeerimisel ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada AS Maves koostatud uuringus toodud nõuetega.

Detailplaneeringus on seatud ka tingimus ehitusprojekti koostamiseks, et kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Tööprojektis tuleb määrata ka meetmed naabermajade kahjustamise vältimiseks.

Hoone rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa-, vee- ja energiaressurss, ehitusmaterjalid), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeritava hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleks lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Kui tagatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis määratavatest tingimustest kinnipidamine, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei ohusta inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha eeldatavalt olulisi kumulatiivseid mõjusid.

3)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemete suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringualale on kavandatud 44 parkimiskohta, mis ei põhjusta piirkonnas olulist liikluse suurenemist, võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas asub planeeringuala tiheda liiklusega magistraalide vahetus läheduses, lisaks paiknevad kõrvalolevate hoonete seintel mitmed tehnoseadmed. Hoone projekteerimisel tuleb rakendada standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud meetmeid.

Planeeringuala õhukvaliteeti mõjutavad samuti tihe liiklus ning läheduses paiknevad maagaasi lokaalkatlamajad. Seetõttu tuleb hoone projekteerimisel rakendada meetmeid, mis tagavad hea siseõhu kvaliteedi. Hoone sisest õhukvaliteeti on võimalik tagada kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide kasutamisega ning õhupuhastite integreerimisega ventilatsioonisüsteemidesse.

Planeeringualal võib esineda normaalsest kõrgem radoonitase, mistõttu tuleb hoone projekteerimisel rakendada standardis EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ esitatud meetmeid.

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

Detailplaneeringu elluviimise ja hoonete sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest ja sõidukite tuledest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, elu- ja ärihoones tekib tavapärases koguses olmejäätmeid. Jäätmed on ette nähtud koguda liigiti vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. Planeeringualal tekkivate olmejäätmete kogumiseks on hoonesse kavandatud jäätmekonteinerite koht.

4)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus elu- ja ärihoone rajamisel ja kasutamisel on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse planeeringu tingimusi ja õigusaktide ning ettevaatus- ja ohutusnõudeid.

5)      Eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim kaitstav loodusobjekt on Sakala tänava ääres kasvav hõlmikpuu, mis jääb hoonestatavast kinnistust piisavalt kaugele (u 125 m) ning planeeringu elluviimine seda ei mõjuta.

Võttes arvesse eeltoodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole Tatari tn 6a ja Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kruntide detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär