Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015
Tallinna Linnavolikogu 26.01.2012 määrus number 2 [RT IV, 09.03.2013, 57]
Jõustumine:06.02.2012
Redaktsiooni kehtivus:06.02.2012 - ... [RT IV, 09.03.2013, 57]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

26. jaanuar 2012 nr 2

 

 

 

 

Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010 määruse nr 13 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” §-ga 36 ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 “Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine”.

 

 

 

§ 1.  Kinnitada Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015 vastavalt lisale.

§ 2.  Arvestada Kristiine linnaosa arengukavaga Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.

§ 3.  Määrus jõustub 6. veebruaril 2012.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 2
“Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015”
LISA

 

 

 

 

 

Description: kristiineVAPP

KRISTIINE LINNAOSA ARENGUKAVA

2012−2015

 

 

Sisukord

Sissejuhatus. 4

1. Peamised kasutatud mõisted.. 4

2. Kristiine linnaosa hetkeolukord ja tulevikuväljavaated.. 5

2.1 Kristiine asend, territoorium ja kujunemislugu. 5

2.2 Rahvastik ja asustus. 7

2.3 Ettevõtlus ja tööturg. 8

2.4 Kohaliku omavalitsuse haldusala. 9

2.4.1 Linnaosa valitsemine. 9

2.5 Eelarve. 10

2.6 Maakasutus, planeerimine ja ehitus. 11

2.6.1 Planeerimislahenduse lühikirjeldus. 12

2.7 Kommunaalmajandus. 14

2.7.1 Elamumajandus. 14

2.7.2 Munitsipaaleluruumid. 14

2.8 Teed ja tänavad. 14

2.9 Liikluskorraldus. 15

2.10 Energiamajandus. 15

2.10.1 Soojusenergia ja gaasivarustus. 15

2.10.2 Elektrivarustus. 16

2.11 Veevarustus ja kanalisatsioon. 16

2.11.1 Veevarustus. 16

2.11.2 Reoveekanalisatsioon. 17

2.11.3 Sademeveekanalisatsioon. 17

2.12 Jäätmekäitlus. 18

2.13 Haljastus. 18

2.14 Looduskeskkond. 18

2.15 Muinsuskaitse. 19

2.16 Haridus ja noorsootöö. 20

2.16.1 Koolieelsed lasteasutused. 20

2.16.2 Üldhariduskoolid. 20

2.16.3 Kutse- ja kõrgharidus. 20

2.16.4 Huviharidus. 20

2.16.5 Noorsootöö. 20

2.16.6 Erinoorsootöö. 21

2.17 Kultuur, sport ja tervisedendus. 21

2.17.1 Kultuur. 21

2.17.2 Sport 22

2.17.3 Tervisedendus. 22

2.18 Sotsiaalhoolekanne. 23

2.18.1 Sotsiaaltoetused. 23

2.18.2 Täisealiste isikute hoolekanne. 24

2.18.3 Laste hoolekanne. 24

2.18.4 Kristiine linnaosas asuvad koostööpartnerid. 25

2.19 Tervishoid. 26

2.20 Avalik kord. 26

2.21 Suhtekorraldus ja elanike teavitamine. 27

3. Kristiine arenguvõimaluste ja -piirangute koondhinnang.. 27

4. Kristiine linnaosa visioon aastaks 2015. 28

5. Kristiine linnaosa arengustrateegia.. 29

5.1 Tallinna arengu peaeesmärgid ja nendega seotud Kristiine linnaosa arengueeldused ja -vajadused  29

6. Kristiine linnaosa strateegiline arengumudel.. 29

7. Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused.. 30

7.1 PE 1 Ettevõtlik kristiinelane − moderniseerimist toetava majanduskeskkonnaga Kristiine  30

7.2 PE 2 Vaimselt ja kehaliselt aktiivne kristiinelane − mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Kristiine. 31

7.3 PE 3 Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv kristiinelane - haritud, võimekas ja avatud Kristiine. 33

7.4 PE 4 Hoolitud, kaitstud ja abistatud kristiinelane - maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Kristiine  34

7.5 PE 5 Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav kristiinelane − hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Kristiine. 39

7.6 PE 6 Linnaosa identiteeti kujundavad kristiinelased - teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Kristiine. 43

8. Kristiine linnaosa arengukava 2012-2015 finantsplaan (eurodes) 45

8.1 Lühendite tähendused. 48

9. Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused.. 48

10. Arengukava ajakohastamine.. 49

Kasutatud materjalid.. 50

 

 

Sissejuhatus

Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärk on luua alus linnaosa plaanipärasele tasakaalustatud arengule ja selle rahastamisele. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning linna rahalised võimalused ja Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.

Arengukavas määratakse kindlaks Kristiine linnaosa positsioon ja tulevikusuunad Tallinna üldises arengus, mis lähtuvad elanike rahulolu ja linnaosa jätkusuutliku arengu tagamisest pikas perspektiivis. Ühtlasi on Kristiine arengukava, mis on kooskõlas teiste Tallinna arengudokumentidega ja linnaeelarve võimalustega, aluseks Tallinna linna eelarve koostamisel ja linnaosa investeeringute kavandamisel.

Kristiine linnaosa arengukava koostamise käigus analüüsiti linnaosa arengut, seda mõjutavaid Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse poolt vastu võetud arengudokumente, mis puudutavad linnaosa arengut. Analüüsitud dokumentidest on kesksel kohal strateegia “Tallinn 2030” ja Tallinna arengukava aastateks 2009-2027. Samuti kasutati töös varasemaid Tallinna käsitlevaid uuringuid ja analüüse, et paremini mõista linnaosa senist ja tulevikus tõenäolist arengut.

Arengukava koostamiseks loodi viis töörühma. Töö käigus peeti kaks üldistavat seminari, millest võtsid osa linnaametnikud ja teised huvigrupid. Samuti on arengukavas kasutatud Rivo Noorkõivu (konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultant) 2008. aasta koostatud arengukava projekti materjale ja Jari Kukkoneni (Vitalonga juhtimiskonsultant) 22. septembril 2010. a korraldatud linnaametnikest koosnenud töörühmas saadud arvamusi ning linnaelu asjatundjatega tehtud intervjuude tulemusi.

Kristiine linnaosa arengukava koosneb sissejuhatusest, põhimõistete seletusest, linnaosa eri valdkondade analüüsist, koondhinnangust olukorrale (SWOT-analüüs), linnaosa tulevikuplaanist 2015, linnaosa arengumudelist, tegevuskavast, arengukava elluviimise ja seire korraldamisest ning sellega seotud riskide maandamisest. Arengukava lõpul on esitatud töö koostamisel kasutatud materjalid.

1. Peamised kasutatud mõisted

Arengukava − dokument, mis lähtub arengustrateegiast ning määrab kindlaks omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja kavandab nende elluviimise võimalused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, loodus ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Volikogu vaatab arengukava läbi hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks ning võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel ka muutmise kohta.

Arengumudel − üldine terviklahend, mis põhineb olemasoleva olukorra analüüsil ning lähtub arenguvisioonist ja eesmärkide saavutamisest.

Arengustrateegia − omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia teostamine lähtub üldjuhul tulevikuplaanist.

Asum − linnaplaneerimise territoriaalüksus.

Haljastus − asulas paiknev avamaataimkattega ala, millel on keskkonnakaitseline tähtsus. Haljastusse kuuluvad aiad.

Linnaosa haldusterritoriaalne üksus, mis on moodustatud Tallinna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 määruse nr 52 “Kristiine linnaosa põhimäärus” alusel. Termin linnaosa on määratletud Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 1993 otsusega “Tallinna linnaosadest”. Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn.

Linnastu − teineteisega iga päev seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemisest tulenev eelis võimaldab tõhusat taristu ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn linnastumisprobleemid, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel elamine, tööstus, töökohad paigutuvad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise.

Missioon − missioon kirjeldab organisatsiooni tegevuse sisu ja põhjendab organisatsiooni olemasolu vajalikkust pikemas perspektiivis. Selle abil tuuakse esile organisatsiooni juhtrollid ja vastavad tegevusvaldkonnad.

Risk − väliskeskkonnast ja kohaliku omavalitsuse üksusest endast tulenev tõenäoline muutus, mille tagajärjed võivad takistada või muul viisil mõjutada volikogu ja täitevvõimu ning munitsipaalasutuste ja koostööpartnerite edukust saavutada arengukavas püstitatud visioon ja eesmärgid.

SWOT-analüüs − meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’).

Tegevuskava − loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevusest, mida on vaja püstitatud eesmärkide saavutamiseks täita.

Tulemusnäitajad − näitajad, mille alusel saab iseloomustada linnaosa sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit, selle muutumist.

Visioon − omavalitsuse soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ja mille nimel tehakse jõupingutusi.

2. Kristiine linnaosa hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

2.1 Kristiine asend, territoorium ja kujunemislugu

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks. Kristiine piirneb Haabersti, Kesklinna, Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinnaga, kusjuures puudub ühendus merega. Kristiine linnaosa pindala on 7,87 km2 ehk 4,9% Tallinna linna pindalast.

Kristiine linnaosa jaguneb kolmeks asumiks (Joonis 1):

·         Järve;

·         Tondi;

·         Lilleküla.

Lilleküla asum omakorda jaguneb tinglikult elamupiirkonnaks ning Marja-Liimi-Laki ettevõtluspiirkonnaks.

Ajalooliselt on tegemist Kristiine heinamaade ja suvemõisate paiknemisalaga, mida nimetati Christinenthaliks. Nimi on antud Vaasade dünastiasse kuulunud Rootsi kuninganna Kristina järgi, kelle valitsemisajal, 1653. aastal mõõdeti see maa-ala linnakodanike omandatavateks osadeks.

19. sajandil hakati Christinenthali asemel kõnelema Mayeri heinamaast, mille nimi tulenes 1883. aastal rajatud Mayeri keemiatehase nimest. Tööstuse tulekuga Tulika tänava piirkonda algas üürimajade ehitus. Kauneim, nn Tallinna majadest koosnev ansambel paikneb Kibuvitsa tänaval. Seevastu Tondile oli rajatud juba tsaariajal sõjaväelinnak, kuhu 1920. aastatel kolisid Eesti kaitseväe õppeasutused.

1920. aastatel sai Mayeri heinamaa uue nime − Lilleküla. Algas endiste suvemõisate maa-alade jagamine elamukruntideks, mis hoonestati ühepereelamutega. Siin asuvad Eesti tuntud arhitektide H. Johansoni, K. Tarvase ja F. Adoffi projekteeritud majad. Aastatel 1932−1933 ehitati Maasika ja Vaarika tänaval üks esimesi funktsionalistlikust vormikeelest inspireeritud tervikkvartaleid (E. Kuusik, A. Volberg, E. Lohu, E. Jacoby), mille ehitised on nüüdseks mälestisena kaitse alla võetud. Järve asumi tekkele aitas kaasa 1923. aastal rajatud raudteepeatus. Linnaosa omanäolisust kujundavad 1940.−1960. aastatel ehitatud terviklikud, ajastule iseloomulikud elamupiirkonnad.

Nõukogude perioodil jõudis Kristiine linnaosasse ka tüüpelamuehitus. Kui sõjajärgsel perioodil lubati ehitada vaid väikeelamuid, siis alates 1960. aastatest survestas Lilleküla pealetungiv Mustamäe paneelmajade ehitus. Oht, et eramud lammutatakse, püsis 1980ndate alguseni. Aastal 1981 võttis Tallinna linnavõim vastu otsuse siinsed eramud säilitada, kuigi samas nähti ette asumi osalist tihendamist madal-tihedate kortermajadega. Asumi tihendamine mõjutab Kristiine välisilmet ka praegu ning linnaosa omanäolisuse säilitamine eeldab avaliku võimu aktiivset osavõttu linnaosa planeeringuprotsessist.

Joonis 1. Kristiine linnaosa ja asumite hoonestuse struktuur

2.2 Rahvastik ja asustus

Linnaosa elanike arv on aastate arvestuses olnud küllalt stabiilne (Joonis 2) ning 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli linnaosas 29 810 elanikku.

Joonis 2. Kristiine linnaosa elanike arvu dünaamika aastatel 2004-2011

Allikas: Eesti rahvastikuregister

Kristiine linnaosa on üks tihedamini asustatud piirkondi Tallinnas (Tabel 1). Linnaosa asustustihedus on 3788 inimest 1 km2 kohta[1] ning see ületab linna keskmist asustustihedust märkimisväärselt.

Tabel 1. Tallinna territoorium (km2), linnaosad ja rahvastik (01.01.2011)

 

 

 

 

Rahvastik

Pindala (km2)

Asustus-

 

 

 

 

 

 

 

 

 

tihedus

 

 

 

 

Arv

Osatähtsus

Arv

Osatähtsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn

Kokku

 

 

411 980

100,0%

159,22

100,0%

2 587

 

 

Linnaosa

 

 

 

 

 

 

 

 

Haabersti

41 549

10,1%

22,17

13,9%

1 874

 

 

Kesklinn

50182

12,2%

30,60

19,2%

1 640

 

 

Kristiine

29 810

7,2%

7,87

4,9%

3 788

 

 

Lasnamäe

115 564

28,1%

27,42

17,2%

4 218

 

 

Mustamäe

64 597

15,7%

8,15

5,1%

7 926

 

 

Nõmme

38 275

9,3%

29,16

18,3%

1 313

 

 

Pirita

15 567

3,8%

18,69

11,7%

833

 

 

Põhja-Tallinn

56 346

13,7%

15,16

9,5%

3 717

Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Naiste arv (16 615) ületab linnaosa meeste arvu (13 195) rohkem kui 3420 inimese võrra. Naiste tavapärasele enamusele vanemates earühmas on märkimist väärt ka naiste väga selge ülekaal noorema keskea (25−34 aastaste) hulgas (Joonis 3)[2].

Joonis 3. Kristiine linnaosa rahvastiku soolis-vanuseline struktuur, 01.01.2011

Kristiine linnaosa elanike rahvuskoosseis on mitmekesine. Eesti rahvastikuregistri andmetel elas linnaosas 2011. aasta 1. jaanuari seisuga eestlasi 68,6%, venelasi 24,9%, ukrainlasi 2,3%, valgevenelasi 1,3%, soomlasi 0,6%, juute 0,3%, tatarlasi 0,2% ja teisi rahvusi 1,8%.

Kodakondsuse poolest on linnaosa elanikest 85,1% Eesti, 5,2% Venemaa, 0,4% Ukraina kodakondsusega ning määratlemata kodakondsusega on 7,7% elanikest[3].

2.3 Ettevõtlus ja tööturg

Tallinna ja teised Harjumaa omavalitsusüksused moodustavad Eesti võimsama majandusregiooni, millel tuleb konkureerida kogu Läänemere majandusruumis. Tallinnas on ettevõtlusregistri andmetel enam kui 25 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet.

Kristiine linnaosa territooriumil oli 2011. aasta 1. juuni seisuga registreeritud 5056 äriühingut[4]. Neist moodustasid osaühingud 93,8%, aktsiaseltsid 5,2%, tulundus- ja usaldusühistud ning täisühingud 1%. Ettevõtluse struktuuris domineerivad kaubandus- ning äriettevõtted.

Olulise osa majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustuvad hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse, laonduse ja side, ehituse ja töötleva tööstuse ettevõtted.[5]

Enamik Kristiine linnaosa töötleva tööstuse ja veondus-laondusettevõtteid on koondunud Lilleküla asumisse Marja-Laki-Liimi tänavate piirkonda. Selles piirkonnas on oluline säilitada tootmismaad. Paldiski mnt poolt tungib võimsalt peale elamumaade nõudlus. Hulgi- ja jaekaubandusettevõtete koondumise piirkondadeks on Tehnika-Tulika-Paldiski mnt piirkond Lilleküla asumis ja Pärnu mnt piirkond Järve asumis ning uue piirkonnana A. H. Tammsaare tee − Tondi tänava − Pärnu mnt vaheline ala. Kristiine, Marienthali jt keskuste juures tuleb vahetus läheduses soodustada väikeettevõtlust. Nii saavad ka väikesed firmad enam kasu tõmbekeskusest.

Valdav osa linnosas registreeritud ettevõtete töökohtadest asub Lillekülas, Tondil ja Järvel.

Ettevõtluse arendamiseks linnaosas teeb Kristiine Linnaosa Valitsus tihedat koostööd Tallinna Ettevõtlusametiga ja äriettevõtetega, andes linnarajatisi üürile müügi- või teenusekoha paigaldamiseks, samuti reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinnal.

Kristiine linnaosa tööealistest elanikest peaaegu pooltel (40%) on töökoht Kristiine linnaosas[6]. Linnaosa 16−63-aastaste elanike registreeritud töötuse andmed on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 4), millelt on näha, et 5. juunil 2011. aasta seisuga on Kristiine linnaosas 940 registreeritud töötut, jooniselt on näha, et töötus on vähenemas. Ajavahemikul 30. maist 5. juunini on arvele võetud 28 uut töötut.

Joonis 4. Kristiine linnaosa 16−63-aastaste elanike hulgas registreeritud töötud

Allikas: Eesti Töötukassa

2.4 Kohaliku omavalitsuse haldusala

2.4.1 Linnaosa valitsemine

Linnaosa arendamise, infrastruktuuri funktsioneerimise, linnaelanike ja ettevõtjate teenindamise ning avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks on linnaosa tegevuse juhtimiseks moodustatud linna ametiasutusena Kristiine Linnaosa Valitsus, mida juhib linnaosa vanem ning täidab talle õigusaktidega ja Kristiine Linnaosa Valitsuse põhimäärusega pandud ülesandeid järgmistes valdkondades:

1.      sotsiaalhoolekanne, erivajadustega isikute ning laste kaitse;

2.      noorsoo- ja erinoorsootöö;

3.      elamu- ja kommunaalmajandus, sh eluruume vajavate isikute üle arvestusepidamine;

4.      heakord ja haljastus;

5.      jäätmekäitlus;

6.      ruumiline planeerimine;

7.      kultuuritöö ja haridus;

8.      sport ja vaba aja veetmine;

9.      linnaosas ettevõtluseks tingimuste loomine, turu- ja tänavakaubanduse korraldamine, majandustegevuse registri andmete töötlemine;

10.  reklaam ja valitsuse valitsemisel olevate ehitiste pinna reklaami- ja kaubandustegevuseks kasutusse andmine;

11.  rahvastikuregistri andmete töötlemine;

12.  osalemine Tallinna kriisireguleerimisplaani koostamisel ja kriisireguleerimisplaanis ametiasutuse vastutusalas olevate ülesannete täitmine;

13.  valitsuse hallatavate asutuste töö koordineerimine;

14.  tervisedendus;

15.  halduslepingu alusel avaliku töö korraldamine;

16.  halduskogu organisatsiooniline ja tehniline teenindamine.

Linnaosa valitsus täidab linnaosa haldusterritooriumil lisaks Kristiine linnaosa põhimäärusele

ka teisi riigi ja Tallinna õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning arendab koostööd teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit.

Oma tegevuses lähtub linnaosa valitsus linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestab linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid.

Linnaosa valitsuse juures tegutseb üheksa komisjoni:

1.      alaealiste komisjon,

2.      eluasemekomisjon,

3.      komisjon Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmiseks läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja vahetuks teostamiseks,

4.      sotsiaalhoolekande komisjon,

5.      enampakkumiskomisjon (kaasomandis oleva eluruumi mõttelise osa erastamiseks),

6.      enampakkumiskomisjon (mitteeluruumide erastamiseks),

7.      narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise alaline komisjon,

8.      mittetulundustegevuse toetuse taotluste läbivaatamise komisjon,

9.      linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja vahetu teostamise komisjon.

Linnaosa valitsuse koosseisus on 47 ametikohta ja 6 struktuuriüksust: kantselei, raamatupidamisosakond, linnamajanduse osakond, sotsiaalhoolekande osakond, rahvastikuregistri sektor ja vaba aja sektor. Linnaosavalitsusel on kaks hallatavat linnaasutust: Kristiine Sotsiaalkeskus ja Kristiine Sotsiaalmaja.

Linnavolikogu tööorganina tegutseb linnaosas Tallinna Kristiine linnaosa halduskogu. See on moodustatud Tallinna põhimääruses sätestatud korras, kus on loetletud ka halduskogu pädevus ning töökorraldus. Linnaosa halduskogusse kuulub 17 liiget. Halduskogu juures tegutseb viis komisjoni: linnaehituse ja -kujunduse komisjon, sotsiaalkomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, turvalisuse ja heakorra komisjon, revisjonikomisjon.

2.5 Eelarve

Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusala eelarve kinnitab Tallinna Linnavolikogu Tallinna linna eelarve määrusega. Linna eelarve koostamise aluseks on Tallinna linna eelarvestrateegia, mis on koostatud peaeesmärgiga kindlustada linna eelarvepoliitika jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Nagu linna kogu eelarve nii ka linnaosa valitsuse haldusala eelarve koostatakse tekke- ja tootepõhiselt, lähtudes eelarveaastaks püstitatud eesmärkidest. Investeerimistegevuseks linnaosadele otseselt vahendeid linnaeelarves ette ei nähta, vaid need planeeritakse vastavate valdkondade ja ametite investeerimistegevuse eelarves, kuna reeglina omavad ametid suuremat kompetentsi riigihangete korraldamisel ja vastavate tööde tellimisel ning järelevalvel.

Tallinna linna eelarves Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusalas ettenähtud tegevuskulud kaetakse linnakassa tulude, linnaosa valitsuse haldusalas teenitavate omatulude ja saadava välisrahastuse arvelt. Linnaosa valitsuse poolt teenitavad omatulud on eluruumide üüri- ja kommunaalteenuste tulu, äriruumide üüri- ja kommunaalteenuste tulu, tulu kaubandustegevusest, linnarajatiste reklaamitulu, muu reklaamitulu, kliendi osalustasu koduteenuse osutamisel, tulu hoolekandeasutuse tasulistest teenustest, hoolekandeasutuse toitlustustasu ja tulu päevakeskuse teenustest. Linnaosa poolt teenitavad omatulud katavad linnaosa valitsuse haldusala tegevuskulusid 15,2% ulatuses.

Tegevuskuludest on suurimad linnaosa valitsuse ülalpidamiskulud ning sotsiaalhoolekande kulud. Olulises mahus tehakse kulutusi ka haljastuse ja heakorra, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning elamumajanduse valdkondades. Eelarve jaotust illustreerib järgmine joonis (Joonis 5).

Joonis 5. Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusala tegevuskulude jaotumine Tallinna linna 2011. a eelarves (eurodes)

Allikas: Kristiine Linnaosa Valitsus

2.6 Maakasutus, planeerimine ja ehitus

Kristiine linnaosa 784 ha suurusest maast (Joonis 6) on reformitud 672,1 hektarit. Reformimata riigimaa moodustab 11% linnaosa territooriumist. Üle poole maast on eramaa. Munitsipaalmaa moodustab 16% linnaosa territooriumist.

Joonis 6. Maade jaotus maaomandi vormi alusel seisuga 01.01.2011

Allikas: Maa-amet

Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 on algatatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu eesmärk on tagada eri piirkondade sidusus ja mitmekesistada nende funktsionaalsust. Planeeringu käigus määratakse kindlaks nii arengualad kui ka need alad, mis oma nüüdses koosluses kaitsmist väärivad. Seejuures kaalutakse täiendavate miljööväärtuslike hoonestusalade kindlaks määramist linnaosa territooriumil.

Eraldi käsitlemist vajavad linnaosa territooriumile jäävad ulatuslikud tootmisalad, mille ümberstruktureerimise vajadust üldplaneeringu koostamise käigus vaagitakse (nt millised alad jätta tootmistegevuseks, kuhu tuua uusi funktsioone segahoonestuse näol). Ühtlasi soovitakse selgitada ühiskondlike objektide paiknemiskohad. Käsitlemist vajab ka liikluskorraldus, sest senise autostumise arengu ja liiklussageduse muutumise tendentsi jätkumisel võib prognoosida järgmise kümnendi iga-aastaseks liikluse kasvuks kesklinnas 1−3% ja äärelinnas 5−8%.

Kristiine linnaosa ruumilise arengu ja territooriumi planeerimise põhimõtted:

·         säilitada linnaosa elanike arv stabiilsena ja suurendada püsielanikkonna osatähtsust täiendava elamuehitusvõimaluse kaudu, arvestades eluruumide pinna järkjärgulist suurenemist keskmiselt elaniku kohta;

·         kindlustada piirkonna elanikele tasakaalustatud elukeskkond eri töökohtade, mitmekesise eluasemevalikuga, kodulähedaste koolide ja lasteaedadega, mitmekesise teenindusvõrgu, kultuuri-, spordi- ja puhkevõimalustega ning hea ühistranspordiühendusega;

·         mitmekesistada eluasemevalikuid eriti väikeelamute osas, aidates sellega kaasa Tallinna valglinnastumise aeglustamisele;

·         soodustada töökohtade säilimist ja ettevõtluse arengut linnaosas. Kindlustada tootmisfunktsiooni jätkumise võimalus Kadaka−Laki ettevõtluspiirkonnas, välistades sinna uute elamute rajamise;

·         suurendada linnaosa elanike ja töötajate ühissõidukite kasutamise osatähtsust;

·         kaitsta linnaosas paiknevat kultuuripärandit ja looduskeskkonda;

·         soodustada ratsionaalset maakasutust magistraaltänavateäärse hoonestuse tihendamise ning endiste tööstus- ja sõjaväealade taashoonestamisega;

·         soodustada segafunktsioonilist maakasutust ja hoonestust kõikjal väljaspool väikeelamupiirkondi ja Kadaka−Laki ettevõtluspiirkonda;

·         soodustada ühissõidukite kasutamise osatähtsuse suurenemist ning intensiivistada praeguste ühistranspordiliinide äärse maa kasutamist ja reserveerida uusi liinikoridore;

·         vähendada magistraaltänavate ääres liiklusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid elupiirkondadele ning soodustada seal müra ja heitgaase varjava ärivööndi väljaarendamist;

·         suurendada linnaosa tõmbekeskuse funktsioone, sh vaba aja veetmise võimalusi ka Mustamäe tee piirkonnas, kus on rohkem elanikke ja töökohtasid;

·         säilitada väljakujunenud madalakorruselistest pere- ja ridaelamutest koosnev aedlinnapiirkond, välistades sinna uute kolme- ja enamakorruseliste elamute rajamise;

·         kindlustada kultuuriliselt ja linnaehitusajalooliselt väärtuslike elamupiirkondade säilimine, muuta miljööväärtuslik piirkond kooskõlas planeerimisseadusega miljööväärtuslikuks hoonestusalaks;

·         säilitada linnaosa pargid ja suurendada üldkasutatavate haljastute osatähtsust;

·         kindlustada linnaosa parem sidusus raudteest tingitud eraldatuse vähendamiseks, reserveerides hoonestusvabana säilitatavad koridorid perspektiivsete magistraaltänavate (Tervise tn ja Viljandi mnt ühendamiseks linnaosa ja ühtlasi Nõmme keskuse liikluskoormuse leevendamiseks) ja kergliiklusteede rajamiseks.

2.6.1 Planeerimislahenduse lühikirjeldus

Kristiine linnaosa territooriumi üldplaneering Tallinna üldplaneeringu põhilahendust ei muuda. Väljakujunenud maakasutuses ja linnastruktuuris olulisi muudatusi ei planeerita, võttes arvesse, et linnaosa on kogu ulatuses hoonestatud. Linnaosa tihendatakse üksikute ehituslünkade täitmisega ning endiste tööstus- ja sõjaväealade taaskasutusega uuteks vajadusteks. Väikeelamupiirkonnas on tihendamine lubatud ainult väikeelamutega üksikute suurte kruntide tükeldamise teel. Planeerimisseaduse alusel tsoneeritakse kogu linnaosa territoorium, millega määratakse hoonestuspiirkondade jt alade maakasutuse juhtotstarbed, vajadusel täiendavad maakasutustingimused, näidatakse olulisemate taristuelementide paigutus ning seadusest tulenevate kaitstavate objektide ja piiranguvööndite asukohad. Samuti määratakse miljööväärtuslikud hoonestusalad ning nende kaitse- ja kasutustingimused.

Lähteülesande kohaselt on planeeringuga ette nähtud:

·         määrata Kadaka ja Tondi tööstusalade edasised arengusuunad;

·         kaaluda elamualade tihendamisvajadust ja võimalusi;

·         selgitada välja vabad ja alakasutatud piirkonnad ning määrata uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad;

·         määrata ja täpsustada ühiskondlike keskuste arengualade ning puhke- ja haljasalade ulatus, kasutustingimused ja arengusuunad;

·         täpsustada piirkonna üldisi maakasutus- ja ehitustingimusi, sealhulgas väärtustades välja kujunenud väikeelamute piirkondi;

·         luua täiendavad miljööväärtusega hoonestusalad ja määrata nende kaitse- ja kasutustingimused;

·         teha kindlaks ühissõidukiliikluse ja kergliikluse parandamise võimalused;

·         määrata parkimiskorralduse üldised põhimõtted ja uued parkimisalad;

·         selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata põhiliste uute trasside, sh sademeveekanalisatsiooni asukohad;

·         teha ettepanekud väärtuslike objektide muinsuskaitse alla võtmiseks. Eesti XX sajandi arhitektuuri inventeerimise raames on tehtud ettepanek võtta riikliku kaitse alla eramu Mooni 35/2, mille Valve Pormeister 1962. aastal endale projekteeris.

Planeeritud tähtsamad ühiskondlikud ehitised ja nende asukohad

·         Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.

·         Linnaosa kultuuri- ja vaba aja keskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele, mis naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedusega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.

·         Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega. Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.

·         Esialgse tulevikuplaanina on kindlaks määratud Tallinna rööbastranspordi arendamise koridorid, mis Kristiine linnaosas Pärnu mnt trammiliini pikendamisel kulgeksid Tondilt piki Pärnu mnt või raudtee äärt Järve keskuseni. Trammitee koridorid on seni siiski täpselt kindlaks määramata, sõltudes rööbastranspordi tasuvusuuringute tulemusest ning investeerimisvõimalustest kogu linna ühistranspordi arendamisse.

·         Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad.

Tulevikus erasektori arendatavate suuremate piirkondade asukohad:

·         Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala. Teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” on need alad määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.

·         Tulika − Madara tn ja raudtee vaheline maa-ala, mille endine valdav tootmisfunktsioon asendub segahoonestusala juhtotstarbega ja mis võimaldab sinna rajada äri- ja eluhooneid.

·         Tondi kasarmute ja Seebi tn vaheline ala, kuhu kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kavandatud rajada valdavalt elamu- ja vähesel määral ärihooneid.

·         Järve haigla vastas Tervise tn ääres paiknev endiste tööstushoonete ala, kuhu põhiliselt kavandatakse rajada uued mitmekorruselised elamud.

·         Mustamäe tee ja Marja tn nurgal paiknev ala, mis on minetamas seniste riigile vajalike funktsioonide täitmist ning mille juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud ettevõtlus-tootmisala ja ärivöönd.

2.7 Kommunaalmajandus

2.7.1 Elamumajandus

Kristiine linnaosa 2065 eluhoones on kokku 14 176 eluruumi üldpindalaga 767 114 m2.[7]

Nendest üksikelamutes on 1243, kahekorruselistes korterelamutes 2269, 3−5-korruselistes korterelamustes 8434, 6−9-korruselistes korterelamutes 2202 korterit ja 10-korruselistes elamutes 28 korterit.[8]

Levinumad on üksikelamud, mis moodustavad 60% kõigist eluhoonetest, ühe- ja kahekorruselisi korterelamuid on 23%. Suuri, kolme- ja enamakorruselisi eluhooneid, on linnaosas vähe - vaid 15%. Elamutüüpidest on kõige levinumad ühe- ja kahekorruselised puitelamud (üksikelamud), siis tellistest korterelamud ja seitsmekümnendatel ehitatud suurpaneelelamud.

Seitsmekümnendatel ehitatud suurpaneelelamute tehniline seisund on rahuldav. Elamute soojapidavus on ebapiisav ja on vähemalt 1,5 korda madalam tänapäeval nõutavast. Pärast olulisemaid rekonstrueerimistöid ning regulaarse hooldusega võib neid elamuid usaldusväärselt kasutada veel aastakümneid. Tellistest korterelamute põhiprobleemid seonduvad konstruktsioonide jäikuse ning tellismüüritise võimaliku lahtimurdumisega. Tellishoonetel esineb rohkesti ka temperatuuri- ning vajumisdeformatsioone, mistõttu iga selline hoone eeldab enne remonditööde tegemist eraldi põhjalikku uuringut. Telliselamute välispiirete soojapidavus on tänapäeval nõutud tasemest üldjuhul madalam. Kui majade eeldatav eluiga on lõppenud, ei tähenda see siiski nende muutumist kasutuskõlbmatuks. Nii tellis- kui ka paneelelamud on väga vastupidavad ega ole otseselt ohustatud, kui tegemist pole just suurte ehitusvigadega, elanike omaalgatuslike ümberehitustöödega vms.

Väikemajade põhiprobleem praegu ja lähitulevikus seondub hoonete konstruktsioonide vanusega. Siia lisandub tehnilise taristu ja kommunikatsioonide amortiseerumise kõrge aste. Väikeelamute keskmine vanus on enam kui 50 aastat ning väikeelamufond vananeb edaspidigi, sest väikeelamute ehitusmaht on üsna väike. Nende elamute rekonstrueerimine on põhjendatud vaid siis, kui samal ajal suudetakse renoveerida tehniline taristu, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Praeguseks ajaks on paljud nendest elamutest olukorras, kus omanik peab majade tehnilise kvaliteedi taastamiseks tegema märkimisväärseid investeeringuid.

2.7.2 Munitsipaaleluruumid

Kristiine linnaosa haldusterritooriumil asuvad kaks munitsipaalelamut, aadressidel Energia tn 13 ja Sõpruse pst 5. Elamud on Tallinna Linnavaraameti valitsemisel ja bilansis, kuid asustamata eluruumide majutamise õigus on Kristiine Linnaosa Valitsusel. Munitsipaalelamutes on kokku 177 eluruumi. Aadressil Energia tn 13 on 36 sotsiaaleluruumi (643,1 m2) ning Sõpruse pst 5 elamus on 52 sotsiaaleluruumi (830,4 m2) ja 89 munitsipaaleluruumi (1335,8 m2).

Linnaosa valitsuse valitsemisel on eraldi asuvates elamutes 69 eluruumi.

2.8 Teed ja tänavad

Sõiduteede pikkus Kristiine linnaosas on kokku 73,9 kilomeetrit, kõnniteede pikkus 57,4 kilomeetrit ja kergliiklusteid on 14,2 kilomeetrit. Tegemist on kohalike teedega ning nende korrashoid on reguleeritud teehoiukavaga. Peale selle on linnaosas kolm raudteeviadukti - üks üle Endla tn, teine üle Paldiski mnt ning kolmas üle A. H. Tammsaare tee; kaks jalakäijate tunnelit - üks Kotka tn 3, teine Tondi tn 84 juures. Projekteerimisel on Kotka−Tedre tn jalakäijate tunnel.

Tänavatel, kõnniteedel, jalgrattateedel, sildadel, viaduktidel, parklates, ühissõidukipeatuste ootealadel ja teemaal asuvatel haljasaladel korraldab heakorratöid Tallinna Kommunaalamet. Linnaosavalitsus korraldab heakorratöid kõikidel linnaosa valitsuse haldusterritooriumil asuvatel ja linna omandis olevatel tänavatel, kvartalisisestel teedel, kõnniteedel, parklates ja haljasaladel. Linnaosa läbivad kesklinna ja Mustamäed ühendavad magistraaltänavad Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee ning linna ida- ja lääneosa ühendav A. H. Tammsaare tee. Põhjast piirneb linnaosa Kesklinna ja Õismäed ühendava Paldiski maanteega, idast raudtee ning Pärnu maanteega, lõunast Kadaka teega.

Ühissõidukiliiklus ülalnimetatud magistraaltänavatel on intensiivne ning tagab hea ühenduse eelkõige kesklinnaga.

Teedeehituse ja -rekonstrueerimise küsimuste lahendamist korraldab linnaosa territooriumil Tallinna Kommunaalamet. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengusuundades kavandatud töödest on osa teoks tehtud. Lõpetatud on Nõmme tee ja Koskla tn (Sõpruse pst ja Endla tn vaheline lõik) rekonstrueerimine, on uuendatud Tedre tänav Sõpruse pst ja Nõmme tee vahelisel lõigul. Projekteerimisel on Tedre tänava rekonstrueerimine (Kotka tn ja Nõmme tee vaheline lõik) ning Endla tänava laiendamine Mustamäe tee ja Mooni tänava vahelisel lõigul, millega luuakse kesklinna suunduv ühissõidukirada. See on üks osa projekti “Civitas Smile” käigus alustatud ühistranspordi eelissüsteemi loomisest Tallinnas. Praeguseks on asfaltkatte saanud Laki tänava pikendus.

Ühissõidukipeatusi on linnaosas 73. Alates 1. septembrist 2007 haldab ootekodasid ning lahendab peatustega seotud probleeme ja arenguvajadusi Tallinna Transpordiamet.

2.9 Liikluskorraldus

Transpordivahendite arv Tallinna linnas on kasvanud kümne aasta jooksul enam kui 2,3 korda[9]. Mitmed magistraalteed ja ristmikud töötavad liikluse tipptundidel piirkoormusel. Autoliikluse alternatiivina on linnaosas hakatud rajama jalgrattateesid. Jalgratturite, jalakäijate ja liiklusvahendijuhtide liiklusturvalisuse tõstmiseks vajab linnaruum liikluskorralduslikku rahustamist. Linnaosa kõnniteedeta väiketänavatel on kõige tõhusamateks liikluse rahustamise meetoditeks abinõud, mis on suunatud kiiruse vähendamisele - teisaldatavad või statsionaarsed künnised ning samaliigilised ristmikud.

Kristiine linnaosa piirneb idast raudteega, mis takistab liiklemist jalgsi ja jalgrattaga. Linnaosa elanikud peavad ühendusteedena kasutama korraldamata raudteeületuskohti. See on ohtlik, kuna raudtee ületatakse selleks mitte ettenähtud kohas. Kõige enam käiakse üle raudtee Marta ja Kotka tänava vahelisel alal.

Tallinna liiklusohutuse arengukava 2008−2014 üks eesmärk on tõsta jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisust. Peale liikluskorralduse rahustamist on üheks jalakäijate ja jalgratturite liiklusturvalisuse tõstmise meetmeks ka jalakäijate raudteeületustunnelite rajamine. Ohtliku olukorra Kotka 13 ja 15 vahelisel alal saab kaotada, kui rajada sinna jalakäijate tunnel. Linnaosa valitsuse initsiatiivil on alustatud tunneli projekteerimistööga.

Aktsiaseltsi EESTI RAUDTEE eestvedamisel projekteeritakse jalakäijate kergliiklustunnel Lilleküla raudteejaama lähistele. Tunnel on planeeritud rajada 2012. aastal[10].

2.10 Energiamajandus

2.10.1 Soojusenergia ja gaasivarustus

Soojuse tootmist, jaotamist ja müügiga seonduvaid tegevusi ning võrguga liitumist reguleerib kaugkütteseadus.

Kaugkütteküsimusi reguleerib lisaks ülalnimetatud seadusele Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”.

Nimetatud määruse kohaselt on Kristiine linnaosa territooriumil võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks. Erandina ei ole kaugküttega liitumise kohustust ehitistel, mille maksimaalne projekteeritud soojuskoormus on alla 40 kW.

Linnaosa varustavad soojusenergiaga viis Aktsiaseltsi Tallinna Küte katlamaja ja viis Fortum Termest AS-i katlamaja.

Valdav osa küttevõimsusest jaguneb Mustamäel asuva Mustamäe katlamaja (407 MW) ja Marja tänaval asuva Kadaka katlamaja (290 MW) vahel. Aktsiaselts Tallinna Küte katlamaju teenindavate soojusvõrkude üldpikkus on 33 km, sellest 8,2 km eelsoojustatud trasse. Kasutatavate soojatorude suurem osa (63%) on valminud enne 1990. aastat, ligi 1/3 enne 1980. aastat. Uued, 2000. aastal ja hiljem paigaldatud torud moodustavad peaaegu viiendiku (18%) soojavõrgu kogupikkusest.

Maagaasi jaotamise, müügi ja gaasivõrguga liitumisega seonduvaid tegevusi reguleerib maagaasiseadus. Maagaasiseaduse alusel jaotuvad gaasitarbijad kodu- ja vabatarbijateks. Kodutarbijale müüdava gaasi hind on kooskõlastatud Energiaturu Inspektsiooniga. Kristiine linnaosa territooriumil paikneb 75,6 km gaasitrasse, sellest:

A-kategooria trasse, madalsurve (20/100 mm baari) 48,6 km;

B-kategooria trasse, kesksurve (max 3 baari, hoiutase 2 baari) 27,0 km.

Olgugi et maagaasil töötav nüüdisaegne tehnika pakub puhtaid, individuaalseid ja säästlikke soojustehnilisi lahendusi, on Kristiine linnaosa territooriumil võimalik maagaasiga varustatust suurendada. Investeeringute kavandamisel lähtub aktsiaselts Eesti Gaas elanikelt laekunud avaldustest. Eelkõige rajatakse trassid tänavatele, mille kohta on elanikelt laekunud kõige rohkem avaldusi. Mitmeks aastaks ette trasside rajamist aktsiaselts Eesti Gaas ei planeeri.

2.10.2 Elektrivarustus

Valdav osa Kristiine linnaosa territooriumil asuvatest elektrivarustuse jaotusliinidest ja alajaamadest kuuluvad Eesti Energia Aktsiaseltsile, kelle kohustus on tarbijaid varustada kvaliteetse elektrienergiaga. Kristiine linnaosa tarbijad saavad elektrienergiat neljast tsentraalsest alajaamast. Järve alajaam rekonstrueeriti 2004. aastal, Endla alajaam 2005. aastal. Veskimetsa alajaama rekonstrueerimine lõpetati 2006. aastal. Ekskavaatori alajaama rekonstrueerimine ei ole lähiaastatel kavas.

01.01.2011 seisuga on linnaosas 14 381 koduklienti ja 2113 juriidilist klienti[11]. Kuu keskmine elektritarbimine on linnaosas 17 500 000 kWh. Enamik tarbijaid varustatakse elektrienergiaga 380/220 V nulljuhtmega süsteemis, liinipingega 380 V ja faasipingega 220 V. Endla − Paldiski mnt − Tulika tänava vahelisel alal on kasutusel vananenud tüüpi kolmejuhtmeline (nulljuhtmeta) toitesüsteem liinipingega 220 V. Aegunud süsteemi kasutamine ei võimalda kodutarbijatel kasutada suuremaid võimsusi. Üleminek uuele süsteemile nõuab elamute toitesüsteemi põhjalikku rekonstrueerimist. Kõik linnaosa õhuliinid on asendatud rippkeerdkaabliga AMKA. Paraku on Kristiine territooriumil kuuekümnendatel aastatel paigaldatud kaableid, mille tõttu esineb aeg-ajalt voolukatkestusi. Avariide korral kaablid tavaliselt asendatakse.

2.11 Veevarustus ja kanalisatsioon

Arengukava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja tõhususe hindamisel ning investeeringuplaanide koostamisel. Arengukava põhimõtete järgimine aitab vältida, et kohalikul tasandil ei tehtaks veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel väärotsuseid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õigusliku korraldamise, planeerimise ning arendamise aluseks on Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid.

2.11.1 Veevarustus

Linnaosas on kõik elamud ühendatud linna veevõrku ning tarbitakse Ülemiste veepuhastusjaama vett. Viimased veevarustuseta elamud ühendati linna veevõrku 2009. aastal.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI tagab tarbijale joogivee nõuetekohase kvaliteedi. Kristiine linnaosa kuulub Tallinna põhitegevuspiirkonda ning saab oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast.

Vee kvaliteet

Toorvee ja tarbijatele juhitava joogivee kvaliteeti jälgitakse vastavalt joogivee kontrolli kavale, joogiveeallika kontrolli kavale ning vee erikasutusloas esitatud nõuetele. Tallinna veevõrgust 2010. aasta jooksul võetud 2913 proovist vastas määratud näitajate osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele 99,59% tehtud analüüsidest. Veekvaliteediga seotud kaebuste korral võetakse proove ka vastavatest veeühendusest. Kristiine linnaosas võetakse vee analüüse vastavalt joogivee kontrolli kavale 15 punktist  2 korda kuus. 2010. aastal oli Kristiine linnaosas 3 nõuetele mittevastavat veeproovi, põhjuseks raua sisalduse ületamine.  

Linnaosa veetrasside ligikaudne kogupikkus on ~100 km[12]. Torustike üldine tehniline seisukord Tallinna linnas ja Kristiine linnaosas on hea. Torustike rekonstrueerimist teostab varade omanik AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastavalt torustike seisukorra hindamisele ning Tallinna linnaga kokkulepitud teenusetasemele. Eesmärgiks on lekete vähendamine, veekvaliteedi  ja rõhu tagamine ning torustike jätkusuutlikkuse säilitamine.

Tallinna ühisveevarustuse arendamise aluseks on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021.

2.11.2 Reoveekanalisatsioon

Linnaosa territooriumil paikneb nii lahkvoolne kui ka ühisvoolne kanalisatsioon Ühisvoolne kanalisatsioon paikneb Mooni-Tihase-Kotka-Räägu tänava vahelisel alal. Ülejäänud linnaosa territooriumil paikneb valdavalt lahkvoolne kanalisatsioon. Fekaalikanalisatsioonitrasside kogupikkus on 32 km, ühisvoolse kanalisatsiooni pikkus on 70 km[13]. Uued kanalisatsioonitrassid on plasttorudest. Linnaosa kanalisatsioonivõrkudes veel kasutusel olevate betoon- ja asbesttsementtorude kasutuseaks on hinnanguliselt keskmiselt kuni 30 aastat. Torud võivad purunemata vastu pidada kauemgi, kuid nende tööshoidmine muutub märkimisväärselt kulukamaks. Kristiine heitvesi voolab tunnelkollektori kaudu Paljassaarel asuvasse peapumplasse, mis on ühiskanalisatsiooni kogumissüsteemi lõpp-punkt. Kristiine linnaosa põhilised  heitveed kogutakse kokku Mooni, Sõpruse pst, Kännu ja Nõmme tee magistraaltorudega Tihase tn 2,3 meetrise diameetriga tunnelkollektorisse. Idaosa Seevaldi valgala ühisvoolne kanalisatsioon juhitakse Paljassaare reoveepuhastusjaama, lääneosa lahkvoolne kanalisatsioon juhitakse Mustojasse ja sealt Kopli lahte.  

Ühiskanalisatsiooni tehniline seisukord on hea, mida näitab ummistuste arvu pidev vähenemine ning pidevalt läbiviidavad CCTV uuringud.

2.11.3 Sademeveekanalisatsioon

Kristiine linnaosa paikneb Lilleküla tasandikul, mis on moodustunud kunagisele merepõhjale tekkinud klindi astangule. Maapinna kalle on kagust loodesse mere suunas.

Linnaosa piires jäävad maapinna absoluutkõrgused 4−27 m piiresse, kõrgused on suurimad Tondil (16−27 m) ja väiksemad Lillekülas (4−7 m).

Kristiine linnaosas on põhjavee ülakihid seotud kvaternaari liivapinnasega. Linnaosa territoorium on põhjaveevooludele transiitalaks. Põhjaveevoolud suunduvad kagust loodesse reljeefi madalamatesse osadesse - meresetetesse, moodustades seal lokaalseid liigniiskeid alasid. Veetase linnaosa territooriumil on tehtud uurimistööde alusel asunud suhteliselt maapinna lähedal: Marja tänaval 0,2−1,3 m, Mooni tänaval 0,2−2,3 m , Lille tänaval 1,0−2,5 m.

Sademeveekanalisatsioonitrasside kogupikkuseks linnaosas on 55 km. Seda on linnaosa jaoks vähe, sest paljud piirkonnad on kevadeti üle ujutatud. Süsteemi väljaehitamisel peab igakülgselt vältima olemasolevate majavalduste olukorra halvendamist, st kruntide ja majade üleujutamist sademeveega.

Käesoleval ajal rajatakse sademeveetrasse koos reoveetorustikega või siis tänavate rekonstrueerimisel. Kristiine linnaosas lõpetati reoveetorustike rajamine ja sellega samal ajal tehtud sademeveekanalisatsiooni tööd juba 2010. aastaks.

2010. aasta lõpuks on linnaosa territooriumil osaühingu GEOMETRIA poolt koostatud skeemide alusel ~23 km sademeveekraave. Vajalik vähendada ühisvoolse kanalisatsiooni valgala, ehk välja ehitada lahkvoolne süsteem Seevaldi valgalas. Sademeveekanalisatsiooni rajamisel peab arvestama kogu süsteemi suutlikkusega liigvett ärajuhtida ning arvestades Kristiine linnaosa eripära, säilitama kraavituse süsteemi ning motiveerima kinnistute omanikke immutusväljakute rajamisel ning kõvakattega pindade vähendamisel.

2.12 Jäätmekäitlus

Korraldatud jäätmevedu rakendus Kristiine linnaosas 1. maist 2007 ning seda korraldab Tallinna Keskkonnaamet. Moodustatud oli kaks jäätmeveopiirkonda. Piirkonda teenindavad kuni 31. detsembrini 2011 kaks jäätmekäitlusettevõtet - Tondi-Järve piirkonda teenindab OÜ VSA Eesti ja Lilleküla-Kristiine piirkonda AS Veolia Keskkonnateenused. Kristiine linnaosas Artelli tänaval asub jäätmejaam, kuhu saab elanik viia ka keskkonnaohtlikke jäätmeid. Kristiine ja Nõmme linnaosa piiril aadressil Rahumäe tee 5a asub kompostimisväljak, kuhu aiapidajad saavad viia aiaprahi, lehed ja oksad. Jäätmete paremaks sortimiseks ja paigutamiseks on korteriühistud asunud rajama jäätmemaju.

2.13 Haljastus

Haljasmaid on linnaosas 69,9 ha, mis moodustab 8,97% linnaosa pindalast[14]. Haljasalasid on 69,4 ha. Parke ja pargilaadseid alasid on 10,0 ha.

Kristiines paiknevad järgmised pargid:

·         Cederhelmi park (1,0 ha; Mooni 30d);

·         Löwenruh’ park (5,9 ha; Mustamäe tee 59a);

·         Dunteni park (4,6 ha; Nõmme tee ja Tondi tänava vahelisel alal);

·         Räägu park (1,0 ha; Nõmme tee 52);

·         Sõjakooli park (Tondi 55);

·         Charlottentali park (Mustamäe tee 20).

Haljastus Lilleküla suurelamute vahel on rahuldavas ja osades piirkondades heas seisundis. Istutamisel on kasutatud kodumaiseid puuliike (pärnad, vahtrad, kased, vähem okaspuid). Põõsad kasvavad enamasti hekkidena. Eraaedades leidub palju eksoote, eriti okaspuid (linnaosas asuvad mitmed Tallinna kaunimatest ja liigirohketest aedadest), kuid kokkuvõttes ei ole tegemist liigirikka linnaosaga. Kristiine linnaosas on 8 looduskaitseobjekti − 4 parki või aeda, 3 puud ja üks hiidrahn. Kaitse all oleva Löwenruh’ pargi rekonstrueerimine on kavas lõpetada aastaks 2012. Praeguseks on rekonstrueeritud Tondi 42 asuv Springthali suvemõis.

Kristiine linnaosas on märkimisväärselt palju kauneid ja liigirohkeid koduaedasid. Rohelisust lisavad ka heas seisukorras endiste suvemõisate pargid (Löwenruh’ park, Cederhelmi park ja Dunteni park) ning lühiajaliseks puhkuseks mõeldud haljasalade ja lastemänguväljakute olemasolu pea kõikides suuremates piirkondades.

2.14 Looduskeskkond

Looduskeskkonna ohtudeks on kruntide tükeldamisega kaasnev biomassi vähenemine, bioloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse kahanemine. Samuti on looduskeskkonna arengut takistavaks teguriks määramata omandisuhted, reformimata riigimaa ebapiisav hooldus. Haljasalad on väga koormatud, kuna avalikke haljastuid on suhteliselt vähe.

Biomassist moodustavad kõige suurema osa puittaimed ja rohttaimed, mis kasvavad hoonetevahelistes hoovides (54,1%). Õuemaad ja aiad, mis moodustavad linnaosa territooriumist 28,6%, annavad 14% selle kategooria biomassist. Puistute ja parkide osatähtsus biomassi moodustajatena on väga väike (kokku 3,8%). Linnametsasid ei ole.

Looduslikku taimkatet ja mullastikku on säilinud Tallinnas ainult hoonestamata aladel, eelkõige linnaäärtes. Rannikumadaliku niiskeil peenliivamuldadel on mitmel pool rajatud aedu (Mähel, Muugal, Lillekülas)[15]. Looduskaitseobjektid on esitatud järgmises tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Kristiine linnaosa loodukaitseobjektide loetelu[16]

NIMETUS

Üksikobjekti ümbritseva kaitsetsooni raadius

Löwenruh’ park

 

Linnu tee 83 aed

 

Linnu tee 87 aed

 

Mõtuse tn 8 aed

 

Lõhislehine kask (4 puud); arukase kultivarid (lõhislehine vorm)

20 m

Leinakask (2 puud); arukase kultivarid (leinavorm)

20 m

Harilik hobukastan; hariliku hobukastani leinavorm

20 m

Rahumäe hiidrahn

10 m

Tallinna haljastuse arengukava näeb ette haljastuse osatähtsuse suurendamist Kristiine linnaosas. Täiendavaid haljasalasid vajab Tedre-Endla piirkond, Linnu tee − Nõmme tee piirkond. Haljasalade pindala on tulevikus võimalik laiendada Tondi kasarmute maa-ala arvelt.

Peamised arenguvajadused:

·         haljastus kui üks linna imago kujundajatest - liikumine Roheline Pealinn;

·         säilitada linnaosas optimaalne haljastus ja tagada mitmekesine linnaökosüsteem;

·         luua ja hoida miljööväärtuslikku elukeskkonda, esteetiliselt nauditavaid maastikke (Löwenruh’ park, Cederhelmi park ja Dunteni park), neid säilitada ja edasi arendada;

·         tagada tasakaalustatud ehituslik ja looduslik keskkond;

·         puittaimestiku inventariseerimine (liigilisus, puude vanus, nende seisukord);

·         tõsta linnaosa elanike keskkonnateadlikkust, harida ning korraldada koolitusi selles vallas;

·         lühiajaliseks puhkuseks mõeldud haljasalade väljaarendamine suurelamute piirkonnas;

·         linnaosa rohealade säilitamine ja korrastamine koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja Tallinna Keskkonnaametiga;

·         parkide korrastamise jätkamine (varustada viitadega ajaloo- ja looduskaitseobjektid ning puhkekohad). Haljastuse tegevusstrateegia[17] alusel arendatakse nii olemasolevatel kui rajatavatel haljasaladel eri pargi- ja kunstistiile (haljastus kui atraktsioon). Esteetiline linnapilt kujundatakse koostöös haljastuse ja linnakujunduse kontseptsiooniga (väikevormid, linnamööbel, teisaldatav haljastus, lilleamplid, -vaasid jne);

·         loodusõpperajade rajamine Mustamäe tee − Räägu tänava äärde − Löwenruh’ parki koostöös Huvikeskus Kullo loodusõppeklassiga;

·         tervisespordiradade valmis ehitamine Dunteni parki ja Tondi parki (kasarmute maa-alal paiknev pargilaadne ala).

2.15 Muinsuskaitse

Muinsuskaitse alla on võetud Maasika-Vaarika elamupiirkond, vanausuliste kirik (Kibuvitsa 6), Tondi sõjaväelinnaku kasarmuhooned, Tondi ja Järve raudteejaama hooned, Springthali suvemõis (Tondi 42), Cederhelmi mõis (Endla 61), Tiesenhausenite suvemõis (Kotka 44) ja Tondi raudteejaam. Renoveeritud on vanausuliste palvemaja, Järve raudteejaam, osa Tondi kasarmuhoonetest ja Springthali suvemõisa peahoone. Eesti XX sajandi arhitektuuri inventeerimise raames on tehtud ettepanek võtta riikliku kaitse alla eramu aadressil Mooni 35/2.

Peamised arenguvajadused:

·         tõsta linnaosa elanike muinsusteadlikkust, harida ning korraldada selle valdkonna koolitusi, tutvustada piirkonna ajalugu endiste suvemõisate piirkonnana ning Eesti arengut mõjutanud olulise raudteekoridorina;

·         leida koostöös aktsiaseltsiga EESTI RAUDTEE ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga kasutusviis Tondi raudteejaama avariiolukorras hoonele;

·         kultuuripärandi korrastamine koostöös omanike ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga;

·         kultuuripärandi märgistamine teabetahvlite ja viitadega.

2.16 Haridus ja noorsootöö

Tallinna munitsipaalharidust koordineerib Tallinna Haridusamet. 2010/2011. õppeaasta prioriteedid on tugiteenuste arendamine, lõimumine, juhtimise kvaliteet, õpikeskkonna ja finantssüsteemi arendamine. Haridussüsteemi puudutavad andmed on esitatud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

2.16.1 Koolieelsed lasteasutused

Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnaks on Tallinna Linnavolikogu 10. augusti 2000 otsusega nr 256 kinnitatud Tallinna linna haldusterritoorium.

Kristiine linnaosas asub 12 koolieelset lasteasutust, neist 11 munitsipaalasutust ja üks eralasteaed, sh kaks nii eesti kui ka vene õppekeelega munitsipaallasteaeda. Linnaosa üheteistkümnes koolieelses lasteasutuses on 76 rühma, neist 59 lasteaia- ja 15 sõimerühma, milles käib kokku 1585 last (Tallinna Haridusamet, 31.05.2011).

2.16.2 Üldhariduskoolid

Tallinnas on 66 munitsipaalkooli, lisaks 12 era- ja kaks riigikooli. Lapsevanemal on õigus valida oma koolikohustuslikule lapsele kool kõikide Tallinna koolide hulgast. Linnaosas elab 01.06.2011 seisuga[18] 3330 noort vanuses 7−19-eluaastat, neist poisse 1691 ja tüdrukuid 1639, mis moodustab 11,2% linnaosa elanikest.

Kristiine linnaosas asub Tallinna Lilleküla Gümnaasium (renoveeritud 2009), Tallinna Kristiine Gümnaasium (renoveeritud 2008) ja Tallinna I Internaatkool (alates 25.08.2011 nimetatud Tallinna Tondi Põhikooliks), kokku 1721 õpilasega ning Audentese Erakool 626 õpilasega[19].

Kristiine gümnaasiumid on renoveeritud ja heakorrastatud territooriumitega. Koolide arengukavade hetkeseisu analüüsist tulenevalt on üldhariduskoolide tugevusteks õpilaste vajadustega arvestamine ning turvaline töö- ja õpikeskkond ning toimivad tugisüsteemid.

2.16.3 Kutse- ja kõrgharidus

Viimasel ajal on elavnenud diskussioon kõrghariduse rakenduslikkuse üle. Bologna protsessi tulemusena on Eesti kõrgharidus kolmeastmeline: bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Kristiine linnaosas on võimalik akadeemilist haridust ühiskonna- ja loodusteadustes omandada Euroakadeemias. Tallinna Pedagoogiline Seminar pakub rakenduskõrgharidust koolieelse lasteasutuse õpetaja, noorsootöö ja sotsiaaltöö erialal ning kutseõpet hooldustöötaja ja lapsehoidja erialal. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool pakub rakenduskõrgharidust ämmaemanda, õe, farmatseudi, hambatehniku, optometristi, tegevusterapeudi ja tervisedendaja erialadel ning kutseõpet erakorralise meditsiini tehniku, hooldustöötaja ja massööri erialal. Tallinna Tööstushariduskeskuses on võimalus omandada rõiva-, kaubandus-, teenindus- ja mehaanika erialasid.

2.16.4 Huviharidus

Kristiine linnaosa üldhariduskoolides on kokku 44 huviringi[20]. Ringides osaleb 904 õpilast ehk ligi 2/3 kõigist linnaosa üldhariduskoolide õpilastest.

Linnaosas tegutseb Eesti vanim ja suurim huvikool - Tallinna Huvikeskus “Kullo”. Kullos on 87 huviringi järgmistes valdkondades: muusika ja kunst, sport, tehnika, üldkultuur ja loodus. Õppetöö toimub kinnitatud õppekavade alusel, 2009/2010. õppeaastal osaleb huvikoolis 1750 õpilast (Tallinna Haridusamet).

2.16.5 Noorsootöö

Noorsootöö ülesandeks Tallinnas on toetada noorte arenemist isiksusena ja kodanikuna ning luua noortele mitmekülgsed ja kvaliteetsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Kristiine noorsootöö peaeesmärk on noorte vaba aja tervisliku sisustamise võimaluste loomine ja arendamine. Peamised tegevused on kogukonna laste ja noorte kaasamine koostöös linnaosa haridusasutuste, MTÜ-de, huvikoolide ja koostööpartneritega. Noorsootöö koostööpartnerid on piirkonna kasvatus- ja õppeasutused, sh huvikeskus “Kullo”, Kristiine noortekeskus, Järve noortekeskus, Kultuuritehas Polymer, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, teised Tallinna linnaosad ning piirkonna mittetulundus- ja eraettevõtted.

2.16.6 Erinoorsootöö

Noorsootöö valdkonda kuulub erinoorsootöö korraldamine, sealhulgas töö alaealiste õigusrikkujatega. Erinoorsootöö valdkonna esmane ülesanne on tagada riskirühma noore iseseisev toimetulek. Alaealiste komisjoni eesmärk on ennetada alaealiste õiguserikkumisi ja aidata probleemidesse sattunud lastel ning nende peredel toime tulla. Alaealiste komisjonide tööd koordineerib ja rahastab Eesti Noorsootöö Keskus. Kristiine alaealiste komisjoni kogemus näitab, et lahenduskeskseid otsuseid tehakse siis, kui tuntakse nii last kui tema kasvukeskkonda, kui suudetakse süveneda iga lapse ja tema pere probleemi sisuliselt-sügavalt ning käivitada võrgustikutöö lapse ümber.

Alaealistega tehtava kuriteoennetusliku töö koordineerimise ja tegemise võrgustikku kuuluvad linnaosavalitsuse lastekaitse spetsialistid, Kristiine Sotsiaalkeskus, Tallinna Laste Turvakeskus, Unicef Eesti, Tallinna Perekeskus, Tallinna õppenõustamisekeskus ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Peamised probleemid:

·         noorsoo-, haridus- ja sotsiaalpoliitika vähene sidusus;

·         eri huvirühmade vähene kaasatus;

·         määratlemata erinoorsootöö valdkond: eesmärgid, ülesanded, kohustused, vastutus, õigused, erialase pädevuse kriteeriumid;

·         ennetustöö on kaootiline ja valdavalt huvitegevuse keskne.

Peamised arenguvajadused:

·         toetada kõikide noorte hariduse omandamist;

·         tagada igale noorele avatud töötoa meetodil huvitegevus;

·         rakendada karjääri planeerimist hiljemalt kolmandast kooliastmest alates (alates 7. klassist);

·         integreerida noori loovalt ja praktiliselt tööturule (meister ja sell, kutseõppe töötoad);

·         arendada noorte sotsiaalse toimetuleku oskusi ühiskonnas iseendaga väärikaks toimetulekuks, sh väärtus- ja kodanikukasvatus;

·         kaasata professionaalsed juhendajad ja nõustajad ning arendada kogukonnas vabatahtlikkuse printsiipi;

·         teadus- ja tõenduspõhiste sekkumismudelite rakendamine, sh mobiilse noorsootöö mudel ja -arendus;

·         alaealise õiguserikkuja tugivõrgustiku arendamine ja toetamine korduvõiguserikkumiste ennetamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

2.17 Kultuur, sport ja tervisedendus

2.17.1 Kultuur

Linnaosa kultuuri- ja spordielu korraldamisel on suur roll haridusasutustel, spordiasutustel, Kristiine Sotsiaalkeskusel, Tallinna Huvikeskusel “Kullo”, Kristiine ja Järve noortekeskusel ja mittetulundusühingutel.

Oluline osa kultuuri- ja hingehoidjana on linnaosas asuvatel kogudustel. Pikaajaline koostöö on Tallinna Allika Baptistikogudusel sotsiaalkeskuse ja -majaga. Kristiines asub ka Tallinna vanausuliste palvela, mis on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse arhitektuurimälestisena.

Kristiine Linnaosa Valitsusel on väljakujunenud ürituste kava. Suuremad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused on: üldhariduskoolide parimate õpilaste tunnustamine; iseseisvuspäeva kontsert; laste lauluvõistlus ja etlemiskonkurss; kontserdid; teatrietendused; linnaosapäevad; kevadlaat ja sügislaat; maisimman koolieelsetele lasteasutustele; sisekergejõustiku võistlused; jõulukadrill Tondi Maneežis; Kuninganna Kristina päev Löwenruh’ pargis; väljasõidud linnaosa elanikele; advendikontsert kirikus; Tallinna seenioride tervisepäev.

2.17.2 Sport

Elementaarseks liikumisharrastuseks on valdaval osal linnaosa elanikkonnast tingimused (liikumiskohad, jalgrattateed mööda Sõpruse puiesteed, Mustamäe teed, Nõmme teed ja Tondi tänavat) olemas. Linnaosa olulised puhkealad on Löwenruh’, Räägu, Tondi, Cederhelmi, Dunteni park. Suuremad spordiasutused on Kristiine spordihall, Kristiine Spordimaja, Tere tennisehall ja Judoklubi Aitado. Linnaosa territooriumil asub Kotka Jalgpallistaadion (Linnu tee 9) ja Eesti Jalgpalli Liidu noorte treenimiskeskus (Kotka 12). Kristiine linnaosas asuv Audentese Spordikeskus on üks tänapäevasemaid spordikomplekse, mis koosneb lisaks fitnessikeskusele kergejõustikuhallist ja staadionist, pallimängusaalidest, džuudo- ja maadlussaalist ning ujulakompleksist, kus on kuuerajaline 25 m bassein, lastebassein, kaks mullivanni, Soome saun ja Türgi saun.

2009. aasta sügisel tähistas oma 70. tegevusaastat Tondi Maneež. Linnaosa kõige vanem spordiasutus on ratsutamishuviliste pealinlaste seas endiselt populaarne.

2.17.3 Tervisedendus

Piirkonna tervisedenduse tegevuskava koostamisel lähtutakse linnaosa elanike vajadustest, võimalustest, Tallinna terviseprofiilist ja Tallinna rahvastiku tervise arengukavast 2008−2015. Tervisedenduse eesmärk on väärtustada tervist ja maandada tervisekäitumise riske.

Peamised tervisemõjurid on[21]: poliitika; ühiskond, kultuur, keskkond; paikkond, sotsiaalne toetus; indiviidi käitumine ja oskused; terviseteenused.

On alustatud tööd, et selgitada tervisemõjurid elanikkonna eri vanuserühmades ning kogutakse näitajaid, et koostada Kristiine linnaosa terviseprofiil.

Terviseprofiili abil saab kindlaks määrata paikkonna peamised probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja vajalikud tegevused. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada nappe vahendeid targalt ja tulemuslikult.

Loodud on Kristiine linnaosa tervisenõukogu (29.07.2010), kuhu kuuluvad eri valdkondade spetsialistid − kokku 13 liiget. Tervisenõukogu töösse kaasatakse vajadusel ka võrgustiku liikmeid. Tervisenõukogu tööd koordineerib tervisedenduse peaspetsialist.

Linnaosas on 3 tervist edendavat lasteaeda (TEL): Kannikese Lasteaed, Lepatriinu Lasteaed ja Haraka Lasteaed, kaks tervist edendavat kooli (TEK): I Internaatkool ja Lilleküla Gümnaasium.

2009. aasta detsembris liitus Kristiine Linnaosa Valitsus tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustikuga.

Peamised probleemid:

·         Kristiine linnaosal ei ole oma kultuurikeskust ja raamatukogu;

·         linnaosa kultuurikeskkonnas ei ole elanikel piisavalt võimalusi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, kultuuriüritustel osalemiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks;

·         amortiseerunud spordihooned ja -rajatised;

·         mitmekesiste sportimisvõimaluste puudumine (vajalikud spetsiaalrajatised, varustus, väljaõpe jmt);

·         sportimisteenuse vähene kättesaadavus pärsib linnaosa elanike liikumisharrastust oluliselt (ujula ja spordisaalide pääsmed on liiga kallid);

·         tervisedenduse minimaalne projektipõhine rahastamine;

·         inimeste vähene kaasatus.

Peamised arenguvajadused:

·         Kristiine kultuurikeskuse rajamine Charlottentali parki, aadressil Mustamäe tee 20. Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2008 korraldusega nr 1123-k algatati Mustamäe tee 20 detailplaneering. Uus multifunktsionaalne kultuurikeskus koosneb suurest, kuni 500 inimest mahutavast kontserdisaalist, raamatukogust ning seal leiavad oma tegevuseks ruumi eri ühingud ja seltsingud. Rajatava kultuurikeskuse lähedusse jääb huvikeskus “Kullo” ja puhkealana korrastatud Löwenruh’ park;

·         tervisespordi hoonete ja -rajatiste ehitamine linnaosasse;

·         spordihoonete ja -rajatiste renoveerimine ning inventari tänapäevastamine;

·         paikkonna terviseprofiili koostamine;

·         tervisliku elulaadi populariseerimine;

·         tervisedenduse vajalikkuse selgitamine linnaosas;

·         kogukonna võimestumine[22].

2.18 Sotsiaalhoolekanne

Tallinnas koordineerib ja korraldab sotsiaalhoolekannet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, linnaosas tegelevad sotsiaalhoolekande küsimustega linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond ja kaks hallatavat asutust: Kristiine Sotsiaalmaja ja Kristiine Sotsiaalkeskus.

Asutuste pädevusse kuulub sotsiaalteenuste osutamine. Sotsiaalkeskuse eesmärk on võimaldada linnaosa elanikele aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust, tõsta nende teadlikkust sotsiaalsete probleemide lahendamisel, vältida tõrjutust ja pakkuda päevast rakendust.

Sotsiaalmaja tegevuse eesmärk on tagada kõrvalabi eakatele ja puuetega inimestele ning toetada sotsiaalmajas elavate erivajadustega noorte ja perede iseseisvat toimetulekut.

Sotsiaalhoolekande osakonna põhiülesanne on:

·         osutada isikule või perekonnale abi, et ennetada, kõrvaldada või kergendada toimetulekuraskusi;

·         aidata kaasa, et tagada sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalne turvalisus, areng ja ühiskonnas kohanemine;

·         korraldada ja arendada linnaosa sotsiaalhoolekannet.

Linnaosa elanikest moodustavad pensionärid 25% (u 7500), neist 19% on puudega (1379). Lapsi on linnaosas 18% (u 5400) neist puudega 99. Aasta jooksul pöördub sotsiaalhoolekande osakonda üle 10% linnaosa elanikest, 2009. aastal 3020 inimest ja registreeriti 10 729 pöördumist ja toimingut. 2010. aastal aga tõusis pöördujate arv ligi 7000 võrra, kuna alustati pensionilisa maksmist avalduse alusel.

2.18.1 Sotsiaaltoetused

Osakonna sotsiaaltoetuste talitus tegeleb toetuste määramise ja maksmisega kõikidele sihtrühmadele. Linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste maht tervikuna on järk-järgult kasvanud, ulatudes 2009. aastal ligi 13 miljoni kroonini, millest üle poole moodustas pensionilisa. 2010. aastal toetuste üldsumma vähenes 1,5 miljoni krooni võrra, kuna lõpetati lapse sünnipäevatoetuse maksmine ning sünni- ja esmakordselt kooli mineva lapse toetust hakati maksma kahes osas. 2011. aastal makstakse välja eelnimetatud toetuste II osa ja kuna pensionilisa suurus on võrreldes 2009. aastaga tõusnud, siis eeldatavalt ületab 2011. aastal makstav toetuste summa 2009. aasta taseme.

Sissetulekust sõltuvate linnaeelarveliste toetuste summa on järjest vähenenud. Seoses töötuse kasvuga suurenes 2009. aastal toetuse saajate hulgas oluliselt lastega perede ja töötute osakaal ning vähenes stabiilse sissetulekuga pensionäridele makstud toetuste summa. Töötute osakaalu kasv jätkus ka 2010. aastal.

Joonis 7. Linnaosa eelarves toetusteks kavandatud summa jaotumine riskirühmade vahel (kroonides)

Allikas: Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

Linnaosa eelarvest maksti 2010. aastal toetusteks lastega peredele ligikaudu 26%, eakatele 10%, puuetega inimestele 9%, töötutele ja teistele abivajajatele 16%. Kõigile riskirühmadele makstavad muud toetused moodustasid eelarvest 39%.

Toimetulekutoetuse taotlejate arv on alates 2008. aasta lõpust pidevalt suurenenud, 2010. aastal rahuldati võrreldes 2008. aastaga 4,7 korda rohkem taotlusi.

Tabel 3. Riigieelarveline toimetulekutoetus (kroonides)

Aasta

2006

2007

2008

2009

2010

Esitatud taotlusi

644

453

495

1213

2194

Rahuldatud taotlusi

615

433

460

1163

2147

Rahuldatud taotluste protsent

95.5

95.6

92.9

95.9

95.9

Kogusumma

722 823

523 404

665 202

1 799 297

4 008 344

Allikas: Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

2.18.2 Täisealiste isikute hoolekanne

Sotsiaalteenuste talitus tegeleb eakate, puuetega ja teiste erivajadustega inimeste nõustamise, juhtumite korraldamise ja teenustele suunamise ning täiskasvanud isikute eestkoste korraldamisega.

Aasta jooksul suunatakse eri teenustele umbes 700−800 täisealist isikut. Peamiseks linnaosas osutatavaks teenuseks on koduteenused, mida osutatakse nii avahoolduses kui ka sotsiaalmajas. Teenuse maht on püsinud stabiilsena (120−130 inimest aastas). Viimase paari aastaga on oluliselt suurenenud eestkoste seadmise vajadus, tõusutendentsi on märgata just nooremaealiste psüühikahäirega inimeste puhul. Sagenenud on tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise vajadus ja tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele suunamine. See olukord viitab selgelt inimeste vaimse tervise probleemide üldisele suurenemisele, mille üheks põhjuseks võib olla praegusest majanduslangusest tingitud stress. 01.01.2011 seisuga on linnaosas 1379 puudega isikut (sh 99 last) ning psüühikahäire või vaimupuue on neist 254 isikul.

2.18.3 Laste hoolekanne

Lastekaitsetalitus tegeleb laste eestkoste ja asendushoolduse korraldamisega ning järelevalvega selle üle, samuti lastega perede probleemide lahendamise ja teenustele suunamisega juhtumipõhise töökorralduse alusel. Keskmiselt tegeletakse aasta jooksul ligi 200 perega. Uusi juhtumeid lisandub ühes kuus keskmiselt kümme. Seoses üldise majanduslangusega on suurenenud abivajavate ja toimetulekupiiril elavate lastega perede arv, kasvanud on väheste sotsiaalsete oskustega, sõltlastest vanemate ja psüühiliselt haigete vanematega perede arv. Töö kriisiperedega on olnud tulemuslik tänu võimalusele suunata neid eri teenustele, kuid probleemiks on lastekaitse ametikohtade vähesus (vajalik on 5 ametikohta, koosseisus on 4).

Sotsiaalvaldkonna peamised probleemid:

·         töötusest tulenev perede majandusliku olukorra halvenemine;

·         sotsiaaleluruumide vähesus toetatud elamise klientidele (nt lastekodust elluastujad, toimetulekuraskustes lastega pered);

·         väheste vanemlike oskustega vanemate arvu suurenemine;

·         käitumuslike erivajadustega laste arvu kasv;

·         omastehooldajate suur hoolduskoormus ja läbipõlemine;

·         olemasolev koduteenus ei taga kliendile vajalikku hooldust piisavas mahus (kõigil nädalapäevadel ja õhtustel aegadel);

·         klientide vähene valmisolek ja võimaluste puudumine teenuste eest tasumiseks (hooldusravi, päevahoiu- ja koduteenused);

·         piirkondlike teenuste puudumine kriisirühmadele.

Valdkonna peamised arenguvajadused linnaosas on järgmised:

·         kogukonnatöö aktiviseerimine ja piirkondliku võrgustikutöö arendamine: linnaosa aktiivsete elanike kaasamine, koostöö suurendamine koolide ja kohalike MTÜ-de, spordiseltside ja huviringidega;

·         sotsiaalmaja teenuste arendamine: praktilise pereabi teenuse väljaarendamine koduhoolduse baasil; sotsiaalvalve teenus omaste hooldajate toetamiseks; toetatud elamise teenuse arendamine ja laiendamine; koduteenuste arendamine: avahoolduses teenuse osutamine seitsmel päeval nädalas;

·         klientide turvalisuse tõstmine häirenupu teenuse abil;

·         sotsiaalkeskuse laiendamine Järve asumisse: Tuisu tn 20 uue üksuse ehitamine;

·         sotsiaalkeskuse teenuste arendamine ja selle kujundamine mitmefunktsionaalseks perekeskuseks: infopunkti loomine; erinevad teenused peredele: meisterdamistoad; jätkusuutlik vanemlike oskuste arendamise teenus; koduta inimeste päevakeskuse teenuse väljaarendamine;

·         ennetava lastekaitsetöö osakaalu suurendamine: tagatakse hoolekandepersonali piisavus (üks lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta), mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele;

·         projektipõhise lisaressursi muretsemine, lähtudes piirkondlike teenuste eripärast.

2.18.4 Kristiine linnaosas asuvad koostööpartnerid

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavad asutused on järgmised.

Päevakeskus Käo, mis pakub teenuseid raske ja sügava vaimupuuetega ja liitpuuetega lastele vanuses 7−18 eluaastat. Keskuse tegevuse eesmärk on päevase hooldamise korraldamine, laste loova ja iseseisva tegevuse arendamine.

Tallinna Laste Turvakeskus koosneb kahest üksusest: Lilleküla keskus pakub abivajavatele lastele varjupaigateenust ning Nõmme tee keskus pakub sõltuvusprobleemidega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Lisaks eeltoodud linnaasutustele on head koostööpartnerid järgmised.

OÜ Koduõde osutab õendusabi patsiendile tema kodus. Teenuse sihtrühm on hooldushaiglast või pikaravi osakondadest ja ka teistest haiglatest lahkunud patsiendid, kes ei vaja aktiivset ravi, vaid õendushooldusabi; liikumispuudega või liikumisvõimetud inimesed; patsiendid, kellel õendushooldus võimaldab ennetada haiglaravile sattumist; kroonilised voodihaiged; terminaalses seisundis patsiendid ja surijad.

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla Järve üksuse hooldusravikliinik pakub lisaks hooldusravile ka dementsete päevahoiuteenust, koduõendus- ja hospiitsi teenust. Kliiniku meeskonda kuulub veel hingehoidja, kes aitab patsiendil ja tema lähedastel vajalikul hetkel hingerahu leida.

TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA on katusorganisatsiooniks 16 liikmesorganisatsioonile Tallinnas. Tallinna kojas on puuetega inimeste tegevuskeskus, milles Tallinna puuetega inimeste organisatsioonid saavad arendada päevast tegevust, korraldada koolitusi, seminare, osutada vajalikke teenuseid jne.

Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER on vaegnägijatele mõeldud töökeskus, mis valmistab laias valikus harju ja pakub mitmesuguseid muid teenuseid, mille tegemine on vaegnägijatele jõukohane töö. Töökeskuse eesmärk on puudega, eelkõige nägemispuudega, inimeste abistamine oma koha leidmisel ühiskonnas, neile võimetekohase töö andmine, puudega inimeste integreerimine töökollektiivi ja selle kaudu ühiskonda.

EESTI KURTIDE LIIT pakub viipekeele ja nõustamise teenust.

2.19 Tervishoid

Kõik linna tervishoiuasutused teenindavad vajadusel ka Kristiine elanikke. Linnaosa elanikke teenindavad perearstid on hajutatud üle linna, nt Ravi tn, Sõle tn, Paldiski mnt, Mustamäe tee, Energia tn, Hariduse tn, Pärnu mnt 104 jne, see raskendab arsti juurde minekut. Eriarstide juurde on pikad järjekorrad.

Linnaosas asub aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliinik, kus asuvad hooldusraviosakonnad, hospiitsosakond ning osutatakse koduõendusteenust. Pakutakse ka tasulist eakate päevahoiuteenust, mis on avatud kliendile iga päev 8−18.

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla Magasini tänava osakonnas pakutakse statsionaarset abi ravikindlustuseta inimestele, sh kodututele, kuid see on ajaliselt piiratud ning ei kata pikaaegset ööpäevaringset hooldusvajadust.

Peamised probleemid:

·         tervishoiuteenuse kättesaadavus;

·         perearstikeskuste hajutatus.

Peamised arenguvajadused:

·         minimaalne ööpäevaringne hooldus kodututele (vaestemaja);

·         eakate päevahoiuteenuse kompenseerimine.

2.20 Avalik kord

Põhilised riskid, mis võivad ebasoodsate tegurite kokkulangemisel kutsuda Tallinnas esile hädaolukorra kas linnaosa või Tallinna tasandil, on Tallinna riskianalüüsi järgi korrakaitse riskid, transpordiriskid, kommunaalvõrkude riskid, ohtlike ettevõtete riskid, metsatulekahjude riskid, loodusõnnetuste riskid, sotsiaalsed riskid ja spetsiifilised riskid.

Kristiine linnaosa kuritegevuse statistikat kajastab järgmine joonis (Joonis 8).

Joonis 8. Registreeritud kuriteod Kristiine linnaosas

Allikas: Põhja Politseiprefektuur

Kristiine linnaosas töötab aktiivselt naabrivalve. 2011. aastal töötab linnaosas 16 naabrivalvesektorit. Iga sektori moodustamise kohta on allkirjastatud koostööleping, mille pooled on konkreetne sektor (elumaja), mittetulundusühing Eesti Naabrivalve, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja Kristiine Linnaosa Valitsus. Eesti Naabrivalve korraldab sektori elanikele koolituse ning jagab laiali majaseintele kinnitatavad plakatid ja korterite ustele ja akendele pandavad naabrivalve kleepsud. Tegutsevate naabrivalvesektorite juhid kinnitavad märgatavat turvalisuse tõusu nii elamus kui ka selle ümbruses.

Peamised probleemid:

·         kuritegevuse kasv, domineerivad n-ö transiit-kurjategijad;

·         kogukonna passiivsus avaliku korra tagamisel.

Peamised arenguvajadused:

·         tõhustada paikkondlikku ennetustööd avaliku korra tagamisel;

·         koostöö kogukonna ja erinevate sektorite vahel.

2.21 Suhtekorraldus ja elanike teavitamine

Tallinna arendamise põhimõteteks on elanike informeeritus ja kaasatus ning avalike teenuste kodanikukesksus. Pädev ja efektiivne ressursside kasutamine ning tõhus järelevalve ja tulemusi käsitlev tagasiside on aluseks tänapäevasele suhtekorraldusele. Linnaosa valitsuse korraldatud küsitlused selgitavad elanike rahulolu linnaosavalitsuse tööga ja pakutavate teenustega ning toovad välja vajakajäämised töös.

Linnaosa elanikele võimalikult hea elukvaliteedi tagamiseks on oluline suhtekorraldus ning elanikkonna eri rühmade kaasamine kohaliku elu korraldamisse. Linnaosavalitsuse ülesanne on tagada selgus teenuste osutamisel vajalike ressursside planeerimisel, et kindlustada kvaliteetne teenus ja linnaosa tasakaalustatud areng.

Osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus sõltub üksikisiku tulumaksu laekumisest Tallinna linna eelarvesse ning seetõttu on tähtis teha selgitustööd, et Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha Eesti rahvastikuregistris.

Elanikele laialdase valiku e-teenuste pakkumiseks on linna ametiasutused rakendanud oma töös tänapäevaseid IT-infrastruktuuril põhinevaid võimalusi. Tasuta traadita internetiühenduse kättesaadavusel ning laiendamisel on oma roll nende võimaluste tutvustamisel elanikkonnale. E-teenuste tutvustamine elanikele internetis ja traditsiooniliste meediakanalite vahendusel on kaasa toonud e-kanalite kasutamise mahu märkimisväärse suurenemise, dokumentide digitöötlemine on muutunud igapäevaseks. Elanikel on võimaldatud osaleda arvuti ja interneti koolitustel tasuta.

Linnaosas ilmub eesti ja vene keeles regulaarselt linnaosa ajaleht Kristiine Leht. Linnaosavalitsuse tegevust kajastatakse Kristiine Lehes, linnaosa veebilehel, meediaga suhtlemisel pressiteadete kaudu ning vajadusel kaasatakse teiste linnaosade lehed, Tallinna linna lehed - Pealinn ja Stolitsa. Oluline on suurendada Kristiinet puudutava info suuremat kajastamist linna tellitud raadio- ja telesaadetes. Lisavõimalusi elanike teavitamiseks pakuvad infopäevad ja -stendid allasutustes ning magistraal- ja põhiteede ääres. Infopäevadel on elanikel võimalus kohtuda linnaosavalitsuse spetsialistidega, et saada teavet linnaosa arendamisega seotud tegevuste kohta. Elanikele saadetakse regulaarselt teavituskirju, kus tutvustatakse linnaosa tegevust, mis on seotud nt teede remondiga või heakorratöödega.

Peamine probleem:

·         kogukonna passiivsus.

Peamised arenguvajadused:

·         tõhustada koostööd kogukonnaga;

·         vastastikune kommunikatsioon.

3. Kristiine arenguvõimaluste ja -piirangute koondhinnang

SWOT-analüüs on tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude süsteemne vastandamine, mis rõhutab põhimõtet: strateegia peab tagama kooskõla sisemiste omaduste ja väliskeskkonna vahel. Kristiine linnaosa arengukava SWOT-analüüsi koostamisele eelnes ajurünnak, mille kõige tähtsamad tulemused on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 9):

Joonis 9. Kristiine linnaosa SWOT-analüüsi kõige tähtsamad tulemused

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Kristiine linnaosa on miljööväärtuslik, mitmekesiseid elamise- ja töövõimalusi pakkuv linnaosa Tallinna kesklinna läheduses. Linnaosa kindlustab oma elanike põhivajaduste valdava rahuldamise ja olulisi jõupingutusi tehakse inimväärse elu tagamiseks, kohaliku identiteedi suurendamiseks ja eduka kodanikuühiskonna kujundamiseks. Suuri investeeringuid nõuab infrastruktuuri viimine tänapäevasele tasemele, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni areng, sademetevee ärajuhtimine, teedevõrgu ajakohastamine ning toimetulek kasvavate liiklusvoogudega. Samuti on oluline maandada keskkonnariske ja saavutada jätkusuutlik planeerimistegevus, mis väärtustab kvaliteetset elukeskkonda ja tervislikke eluviise. Vajalik on suurendada avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostööd ning kaasata suurprojektidesse Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid. Kuna Kristiine linnaosa moodustab osa Tallinnast, on tähtis linnaosa tegevus koordineerida teiste linnaosadega. Linnaosa jätkusuutliku arengu huvides on Tallinna halduskorralduse läbivaatamine, et suurendada linnaosade haldusvõimekust.

Kristiine Linnaosa Valitsuse missioon on luua parem elukeskkond ja tugevdada kogukonnatunnetust

4. Kristiine linnaosa visioon aastaks 2015

Kristiine linnaosa visioon:

Kristiine linnaosa on linna südames asuv roheline, turvaline, kodune ning kõigi vajadusi arvestav elu- ja töökeskkond.

Kristiine arendamisel lähtutakse “Tallinna arengukava 2009−2027” põhimõtetest:

·         eesmärgistatud arengusuunad;

·         elanike informeeritus ja kaasatus;

·         avalike teenuste kodanikukesksus;

·         pädev ja efektiivne ressursside kasutamine;

·         tõhus järelevalve ja tulemusi käsitlev tagasiside.

5. Kristiine linnaosa arengustrateegia

5.1 Tallinna arengu peaeesmärgid ja nendega seotud Kristiine linnaosa arengueeldused ja -vajadused

Kristiine linnaosa üldised strateegilised valikud tulenevad Tallinna arengueesmärkidest, mille kohaselt sõnastati ka linnaosavalitsuse ja halduskogu eesmärk ning linnaosavalitsuse tulevikuplaan.

Linnaosa arendamise strateegiliste eesmärkide püstitamise keskne alus on Kristiine linnaosa olukorra ülevaade ja selle analüüs. Selleks, et tagada arendustegevuse kooskõla Tallinnas, on arvestatud Tallinna linna strateegiat “Tallinn 2030” ja eesmärke, mis on püstitatud “Tallinna arengukavas 2009−2027”.

Kristiine linnaosa tulevikuplaan ja eesmärk koos teadmisega linnaosa arengueeldustest ja -vajadustest kujundavad linnaosa üldeesmärkide saavutamiseks vajaliku strateegilise raamistiku.

Kristiine linnaosa tulevikuplaani ning linnaosavalitsuse ja halduskogu eesmärki seovad linna arengukava peaeesmärkidega strateegilised valikud, mis määravad kindlaks ka Kristiine linnaosa rolli Tallinna linnas ning suhestavad linnaosa arengu Tallinna üldise arenguga.

6. Kristiine linnaosa strateegiline arengumudel

Kristiine linnaosa arengueesmärkide saavutamine nõuab kahte laadi teineteist täiendavate tegevuste kooskõlastatud elluviimist:

·         valdkondlike omavalitsuslike kohustuste täitmine, probleemide lahendamine;

·         arendustegevus linnaosa eriomaste arengueelduste realiseerimiseks.

Kristiine linnaosa strateegiliste arengusuundade kindlaks määramisel lähtutakse järgmisest mudelist (Joonis 10):

Joonis 10. Kristiine linnaosa strateegiline arengumudel

Need üldised linnaosa arengueeldustest lähtuvad strateegilised valikud positsioneerivad Kristiine linnaosa seoses Tallinna arengukavas püstitatud pea- ja alameesmärkidega järgmiselt.

PE 1 Ettevõtlik kristiinelane - moderniseerimist toetava majanduskeskkonnaga Kristiine

AE 1.1 Ettevõtlust soosiv Kristiine

AE 1.2 Kristiine on atraktiivne turismipiirkond

PE 2 Vaimselt ja kehaliselt aktiivne kristiinelane - mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Kristiine

AE 2.1 Ajaloolist pärandit väärtustav kultuurikeskkond, piirkonna identiteeti ja mainet toetavad kultuuriüritused

AE 2.2 Tänapäevased sportimisvõimalused

PE 3 Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv kristiinelane − haritud, võimekas ja avatud Kristiine

AE 3.1 Teadlik ja arenev Kristiine kogukond

AE 3.2 Mitmekesised huvihariduse võimalused

PE 4 Hoolitud, kaitstud ja abistatud kristiinelane − maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Kristiine

AE 4.1 Puuetega inimestele ja eakatele on tagatud avalike teenuste kättesaadavus, abistav tugi ja hooldus ning loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks

AE 4.2 Lapsed ja pered on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi

AE 4.3 Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused

AE 4.4 Turvaline Kristiine

PE 5 Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav kristiinelane - hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Kristiine

AE 5.1 Väärtustatud linnaruum

AE 5.2 Korrastatud teed, tänavad ja infrastruktuur

AE 5.3 Hooldatud avalikud haljasalad ja korraldatud jäätmevedu

AE 5.4 Meeldiv koduümbrus ning terviklik linnaruum

PE 6 Linnaosa identiteeti kujundavad kristiinelased - teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Kristiine

AE 6.1 Kõrge teeninduskultuuriga linnaasutused

AE 6.2 Elanikud on hästi informeeritud linnaosas toimuvast ja kaasatud ühistegevustesse

7. Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused

Kristiine linnaosa arendustegevus aastateks 2012-2015 näeb ette järgmiste meetmete ja tegevuste elluviimise. Konkreetsed rahaeraldised arengukava elluviimiseks määratakse Tallinna linna iga-aastases eelarves.

7.1 PE 1 Ettevõtlik kristiinelane − moderniseerimist toetava majanduskeskkonnaga Kristiine

AE 1.1 Ettevõtlust soosiv Kristiine

Kristiines on selgelt eristunud elu- ja äripiirkonnad, mis annab ettevõtjatele kindluse äri edendamiseks. Ettevõtlust soosiva tegurina mängib rolli ka kesklinna lähedus. Linnaosavalitsus saab ettevõtlust edendada mitmete meetmete kaudu, eelkõige kaasa aidates elanike ja ettevõtjate lähendamisele. Linnaosavalitsus ei saa ise asuda ettevõtjate asemele, kuid ettevõtlusele soodustingimuste loomine on kindlasti võimalus, mida tuleb kasutada, et kohalikku elu edendada.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Laatade korraldamine

2 × a

3 × a

3 × a

3 × a

KLOV

Püsivate müügikohtade paigaldamiseks maa kasutusse andmine

7

8

9

9

KLOV

Koolituste korraldamine

2

3

4

4

KLOV

Õpilasomavalitsuse laat

1

1

1

1

KLOV

Ettevõtete ümarlaud

4

4

4

4

KLOV

Avaliku ja erasektori koostööprojektides osalemine

1

1

1

1

KLOV

Meede 1 Ettevõtlikkuse väärtustamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  propageerida ettevõtlust, korraldada asjaomaseid üritusi ja toetada nende korraldamist;

§  kutsuda kokku kogukonna aktivistidest ja linnaosa ettevõtjatest moodustatud ettevõtluskoda;

§  koguda ja süstematiseerida ettevõtlusteave;

§  tunnustada ja tutvustada Kristiine linnaosa aktiivsemaid ettevõtteid;

§  korraldada äriideede konkursse ja toetada parimaid ideesid;

§  teha ettevõtlusalast teavitustööd.

Meede 2 Ettevõtlusaktiivsusse suurendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  aidata kaasa eraettevõtetes sotsiaalsete töökohtade loomisele;

§  korraldada ettevõtluskonkursse;

§  suurendada üldist ettevõtlusalast teadlikkust veebi ja trükiste abil;

§  korraldada ettevõtluskoolitusi (näiteks ettevõtlike tööotsijate klubi raames);

§  luua venekeelne ettevõtlusinkubaator;

§  pakkuda koostöös erasektoriga avalikke teenuseid (avaliku ja erasektori koostööprojektid);

§  tagada ettevõtjatele nende tegevuseks piisav ressurss hoonete ja vastava sihtotstarbega maa näol (planeeringud ja linnavara kasutusse andmine).

AE 1.2 Kristiine on atraktiivne turismipiirkond

Linnaosa jaoks on oluline, et siin oleks hea elada nii kohalikel, kui ka see, et linnaosa külastajad tunneksid ennast siin hästi ning leiaksid huvitavat tegevust. See aitab muuta linnaosa atraktiivsemaks teistegi võimalike külastajate jaoks ning arendada selle kaudu ka ettevõtlust, mis mõjutab kogu linnaosa arengut.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Linnaosa tutvustavate trükiste väljaandmine

1

1

1

1

KLOV

Linnaosa tutvustavad ekspositsioonid

1

1

1

1

KLOV

Meede 1 Piirkonna ajaloolise pärandi tutvustamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  anda välja ajalugu tutvustavaid trükiseid;

§  rajada Tondi sõjakooli vilistlaste memoriaal;

§  koostada turismimarsruut (raamatusari “Jalutaja teejuht”);

§  varustada linnaosa suunaviitade ja infotahvlitega;

§  teha koostööd turismifirmade ja giididega;

§  korraldada kogukondade vahelisi üritusi ja tutvustada kultuuri;

§  tutvustada ajaloolisi ekspositsioone;

§  propageerida linnaosa parke;

§  arendada rehabilitatsiooniturismi;

§  arendada veebipõhise teavitamise teenust.

7.2 PE 2 Vaimselt ja kehaliselt aktiivne kristiinelane − mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Kristiine

AE 2.1 Ajaloolist pärandit väärtustav kultuurikeskkond, piirkonna identiteeti ja mainet toetavad kultuuriüritused

Kultuuriline planeerimine Kristiines keskendub kogukonnale ja linnaosa asukohale. Kultuuriürituste eesmärk on inimeste kaasamine piirkonna omanäolisuse säilitamisel ning kujundamisel. Rõhk on siinjuures kogukondade ja üksikisikute panusel, olles samaaegselt osaks üldisemast kogukonnaarengust.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Traditsiooniliste piirkondlike kultuurisündmuste arv

18

20

22

22

KLOV

Toetatud kultuurisündmuste arv

12

15

18

18

KLOV

Ajalootoa toetatud tegevuse arv aastas

2

2

2

2

KLOV

Harrastuskollektiivide tegevuse toetamise arv

8

10

12

12

KLOV

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  koguda ja säilitada Kristiine linnaosa kultuuripärandit;

§  edendada kultuurielu, hoida alal traditsioone ja korraldada üritusi;

§  tutvustada linnaosa ajalugu (loengud, trükised, meediakajastused);

§  korraldada linnaosa nimiüritusi;

§  arendada ajalootuba ja toetada mittetulundustegevusi;

§  teavitada elanikke erinevatest sündmustest.

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  rajada multifunktsionaalne Kristiine kultuurikeskus koos raamatukoguga (Mustamäe tee 20);

§  teha koostööd mittetulundusühenduste ja erasektoriga linnaosa kultuurikalendri koostamisel;

§  aktiviseerida kogukonna seltsitegevust ja kooskäimist, korraldada sagedamini vaba aja üritusi.

AE 2.2 Tänapäevased sportimisvõimalused

Alaeesmärgiks on toetada kogukonna tervist edendavaid tegevusi ja toetada uute spordirajatiste, terviseradade ja spordiplatside (ekstreemsport jt) arendamise võimalusi.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Traditsiooniliste piirkondlike spordisündmuste arv

18

20

22

22

KLOV

Spordiklubide toetuste arv

8

10

12

12

KLOV

Avalike pallimänguväljakute arv

1

1

1

1

KLOV

Spordirajatiste korrastamine, sh uute ehitamine

1

1

1

1

KLOV

Tervisepäevade arv

6

7

8

8

KLOV

Tervist edendava võrgustiku laiendamine

5%

5%

5%

5%

KLOV

Meede 1 Sportimise ja aktiivse puhkamise võimaluste kättesaadavuse parandamine ja loomine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada koostööd ja partnerlust, muuta sportimisvõimalused kättesaadavamaks;

§  luua koostöös erasektoriga uusi spordirajatisi;

§  hooldada spordiväljakuid ja -radasid;

§  arendada liikumisradade võrgustikku;

§  rajada igasse Kristiine asumisse kogupere mänguväljakuid;

§  uurida paikkonna tervisekäitumist ja kindlaks teha elanike vaimne tervis;

§  renoveerida amortiseerunud spordihooned ja -rajatised ning tänapäevastada inventar (Kristiine Spordihall, Kristiine Spordimaja);

§  ehitada multifunktsionaalne spordi- ja vaba aja keskus, kus oleksid ujula, pallimängusaalid, noortekeskus, huviringid jms;

§  kavandada aadressile Mustamäe tee 67 spordihoone ja algatada detailplaneering;

§  rajada kinnistule aadressil Lõokese 3a Tallinna I Internaatkooli spordiväljak ja algatada detailplaneering;

§  ehitada Kotka tänavale jalgpallistaadion;

§  koostada paikkonna terviseprofiil.

Meede 2 Sporditegevuse arendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  koostada spordikalender, ette valmistada üritused;

§  viia ellu piirkondlikud koostööprojektid;

§  toetada spordiürituste korraldamist;

§  propageerida tervisesporti, teha teavitustööd terviseliikumise vajalikkuse ja võimaluste kohta.

7.3 PE 3 Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv kristiinelane - haritud, võimekas ja avatud Kristiine

AE 3.1 Teadlik ja arenev Kristiine kogukond

Formaalse haridussüsteemi (lasteaedade, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide) toimimise ühine eesmärk on iseendaga toimetulevad ühiskonnaliikmed. Seega on haridussüsteemi ülesanne anda ühiskonna noorimate liikmete isiksusteks kujunemise perioodil neile põhiteadmisi ja -oskusi igapäevaseks toimetulekuks, tagada nende eakohane areng ja võimalikult turvaline sotsiaalse lõimumise protsess. Kogukonna teadlikkuse, arengu ja võimestumise seisukohalt on oluline elukestev õpe, mis annab kõigile võimaluse ühiskonnas täiel määral osaleda.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Lapsevanemate kool (gruppi nädalas aastaringselt)

2

2

2

2

KLOV; KSK

Ennetusteemaliste kohtumiste ja ürituste arv linnaosa lastele ja noortele

26

27

28

28

KLOV

Spetsialistide koostöö-võrgustiku seminaride ja ümarlaudade arv

12

14

16

16

KLOV

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  teha koostööd haridusasutuste, sotsiaal- ja noortekeskuste ning ettevõtjate ja mittetulundusühingutega;

§  renoveerida haridusasutused ja mänguväljakud;

§  toetada õpilase individuaalseid vajadusi;

§  korraldada üldhariduskoolides kutsenõustamist ja karjääriplaneerimiste loenguid;

§  täpsustada õppevaldkondasid ja -suundi ning avada uusi õppevaldkondasid, arvestades tööturu vajadustega;

§  teha teavitustööd täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalustest;

§  luua koolikohustust mittetäitvatele õpilastele paindlikud õppimisvõimalused;

§  korraldada piirkondlikke noorteüritusi ja viia ellu ennetusprojekte.

Meede 2 Tõenduspõhiste sekkumismeetodite rakendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  ennetada alaealiste õigusrikkumisi − toetada sihtrühma tugisüsteeme ja koostööd, moodustada tugirühmad alaealisele õigusrikkujatele;

§  teha ennetustööd, et vähendada põhikoolist väljalangemist − koolilepitus, seikluskoolitused sihtrühma noortele;

§  rakendada mobiilset noorsootöömudelit (edaspidi MNT);

§  teha teavitustööd - korraldada infopäevi, levitada veebipõhist infot;

§  korraldada eri sektorite koostööd, sh teha võrgustiku koolitusi;

§  korraldada lastevanemate koolitusi.

AE 3.2 Mitmekesised huvihariduse võimalused

Pidevalt areneva ühiskonna liige vajab konkurentsivõime säilitamiseks järjepidevat enesearendamist ehk mitteformaalse hariduse omandamise võimalusi. Mitteformaalse hariduse tugev külg on potentsiaal kaasata kõigis vanuses inimesi, sõltumata nende varasemast haridusteest. Elu jooksul kogutud õpikogemused on panus inimese isiklikku arengusse ja aitavad tal keskkonda paremini mõista.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Huviringides osalevate õpilaste osakaalu suurenemine

3%

4%

5%

5%

KLOV

Noortekeskuste külastajate arvu suurenemine

3%

4%

5%

5%

KLOV

Huvi- ja tervisedendusringides osalevate eakate osakaalu suurenemine

2%

3%

3%

3%

KLOV

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  korraldada noortelaagreid;

§  juhendada õpilasmaleva tegevust;

§  kaasata erivajadustega noori;

§  aktiviseerida eakaid, sh kaasata huvitegevuse pakkumisel vabatahtlikke;

§  arendada eri sektorite koostööd;

§  toetada eri vanuses inimeste huvitegevust;

§  tagada igale lapsele ja eakale osalemine vähemalt ühes huviringis;

§  teha huvitegevuse võimalusi tutvustavat teavitustööd.

7.4 PE 4 Hoolitud, kaitstud ja abistatud kristiinelane - maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Kristiine

AE 4.1 Puuetega inimestele ja eakatele on tagatud avalike teenuste kättesaadavus, abistav tugi ja hooldus ning loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks

Seoses eakate ja puuetega inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas, kasvab ka linnaosas kõrvalabi vajavate inimeste arv.

Sotsiaalteenuste kavandamisel on eesmärgiks arendada piirkondlikku hooldusvõimekust, tagades sellega teenuse kättesaadavuse inimese oma kodus või võimalikult kodu lähedal.

Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks on vajalik suurendada linnaosavalitsuse juhtumikorralduse vahendeid.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Koduteenuse saajate arv õhtustel aegadel ja nädalavahetusel avahoolduses

9

14

14

14

KLOV; KSM

Tegevusjuhendamist saanud isikute arv

22

22

22

22

KLOV; KSM

Häirenuputeenuse saajate arv

12

14

17

17

KLOV; KSM; TSTA

Sotsiaalvalveteenust saavate isikute arv

6

10

10

KLOV; KSM

Päevakeskuse teenust kasutavate kerge psüühikahäire või vaimupuudega isikute arv (isikute arendavad tegevused 2 korda nädalas)

4

5

5

KLOV; KSK

Päevahoiuteenust kasutavate eakate arv

3

5

5

KLOV; KSK

Isikute arv, kellele on ostetud päevahoiu- ja hooldusravi teenust juhtumikorralduse vahenditest

13

13

14

14

KLOV

Meede 1 Eakate ja puuetega inimeste peredele toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

Koduteenuste osutamise korraldamine

§  arendada koduteenuseid: korraldada teenuse osutamise õhtusel ajal ja nädalavahetusel, nii avahoolduses kui ka sotsiaalmajas;

§  korraldada sotsiaalvalveteenuse osutamine (toetav teenus omaste hooldajate läbipõlemise ennetamiseks ja neile ajutise puhkuse võimaldamiseks, mil hooldajat asendab sotsiaaltöötaja), hinnata vajadust teenuse järele ja teha kindlaks olukord; arendada välja toetav teenus omaste hooldajatele;

§  nõustada eakaid ja puuetega inimesi ja julgustada neid senisest enam kasutama häirenuputeenust.

Meede 2 Puudega inimese toimetulekut soodustavate teenuste osutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada toetatud elamise teenust: aadressil Sõpruse pst 5 asuv üksus kavandatakse tervikuna toetatud elamise tarbeks, I ja II korrusel on plaanis koduteenuse osutamiselt minna järk-järgult üle eakate teenindamisele ning toetatud elamise teenuse osutamisele puuetega inimestele, kellele pakutakse tugiteenusena ka tegevusjuhendamist.

Meede 3 Päevahoiuteenuse osutamine vähest kõrvalabi vajavatele eakatele

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada välja päevahoiuteenus: vajaduse hindamine ja olukorrast ülevaate andmine, korraldada struktureeritud päevategevust, sh tagada järelevalve ja toitlustamine (lähedastel on võimalik tööl olemise ajaks oma pereliige tuua päevakeskusesse);

§  korraldada teenuse osutamine.

Meede 4 Päevakeskuse teenuse osutamine kerge psüühikahäire või vaimupuudega isikutele

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada välja päevakeskuse teenus: õpetada toimetulekuoskusi kerge psüühikahäire või vaimupuudega inimestele;

§  korraldada teenuse osutamine.

Meede 5 Päevahoiu ja hooldusravi teenuse ostmine juhtumikorralduse vahenditest

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  suurendada juhtumikorralduse vahendeid;

§  sõlmida koostöökokkulepped päevahoiu- või hooldusraviteenust osutavate asutustega;

§  korraldada päevahoiu- ja hooldusravi teenuse ostmine.

Meede 6 Kristiine Sotsiaalkeskuse laiendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamine toiming tulemuste saavutamiseks:

§  ehitada valmis Kristiine Sotsiaalkeskuse uus üksus Järve asumisse.

AE 4.2 Lapsed ja pered on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi

Ühiskonnas toimunud muutused mõjutavad märgatavalt lapsi ja lastega perede heaolu,

seetõttu on just perede probleemide õigeaegne märkamine, nende abivajaduse hindamine ja vajadusel teenustele suunamine esmatähtis.

Lastega perede parema toimetuleku tagamiseks arendatakse linnaosavalitsuse hallatavates asutustes uusi toetavaid teenuseid, eesmärgiga pakkuda neid võimalikult kodu lähedal.

Sotsiaalkeskuse laste päevakeskus kavandatakse arendada välja perekeskuseks, mis pakub kogupäevategevust nii lastele kui ka nende vanematele, et tõsta perede toimetulekuoskusi ja ennetada laste probleemset käitumist. Sotsiaalmajas kavandatakse uue võimalusena praktilise pereabi teenuse osutamist (väheste toimetulekuoskustega perede õpetamine) ning puudega lapse perede abistamist kodus.

Linnaosavalitsuse jaoks on oluline senisest enam pöörata tähelepanu ennetavale tööle koostöös sidusvaldkondadega (haridus, tervishoid, korrakaitse), et tagada perekonna toetamine õigel ajal. Lastele normaalse kasvukeskkonna ja puuetega lastele täiendavate rehabilitatsiooniteenuste tagamiseks kavandatakse (lisaks linnaeelarvelistele toetustele) suurendada juhtumikorralduse vahendeid.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Praktilise pereabiteenuse saajate arv

5

7

7

7

KLOV; KSM

Sotsiaalvalveteenust saanud puudega lapse vanemate arv

5

5

5

KLOV; KSM

Toimetulekut soodustavate teenuste kasutajate (perede) arv

20

25

25

25

KLOV; KSK; TSTA

Täiendavat rehabiliteerivat teenust saanud perede arv

10

12

12

12

KLOV

Elamistingimuste parandamiseks toetust saanud perede arv

3

3

3

3

KLOV

Meede 1 Ennetava lastekaitsetöö edendamine ja osakaalu suurendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  tagada ennetustöö järjepidevus (perede teavitustöö, sh loengute, teabepäevade ja infotundide korraldamine, teabe edastamine linnaosalehes ja kodulehel, infovoldikute koostamine ja levitamine);

§  kindlaks määrata telefoninõustamise ajad: korraldada töö ümber selliselt, et kord nädalas kindlal ajal on kliendil (eelkõige töötaval vanemal) võimalik saada juhtumikorraldajalt telefoni teel konsultatsiooni;

§  tagada piisav personali hulk, luua täiendav ametikoht lastekaitse valdkonda, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja vältida nende süvenemist.

Meede 2 Toimetulekuraskustes peredele toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada välja praktiline pereabiteenus: õpetada ja abistada väheste toimetulekuoskustega peresid nende kodus (nn eluviisi treening), et kujundada perel vajalikud oskused ja harjumused (sotsiaalmaja koduteenuse alusel);

§  korraldada sotsiaalvalveteenuse osutamist (toetav teenus puudega lapse vanema läbipõlemise ennetamiseks ja ajutise puhkuse võimaldamiseks, mil teda asendab sotsiaaltöötaja): hinnata teenuse vajadust ja teha kindlaks olukord, arendada välja toetav teenus eriolukordadeks (sotsiaalmaja koduteenuse alusel).

Meede 3 Lastega perede toimetulekut soodustavate teenuste osutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

Toimetulekuoskuste õpetamise korraldamine (teenused sotsiaalkeskuses)

§  vanemlike oskuste arendamise tugirühm;

§  kogupäevateenus töötubadega tervele perele;

§  töötutele vanematele hommikused töörühmad-tegevused;

§  lastele tegevuse ja järelevalve korraldamine õhtusel ajal (sh toitlustamine, vanemate hõivatuse või võimaluste puudumise korral, ka suveperioodil).

Meede 4 Täiendavate abinõude väljatöötamine lastega perede toetamiseks

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  osaliselt kompenseerida rehabiliteerivad lisateenused: puuetega lastele ujumine, teraapia, massaaž; erivajadusega[23] lastele ja noortele vajadusest lähtuvad teenused (nt tugiisikuteenus);

§  osaliselt kompenseerida hädavajalikud remonditööd toimetulekuraskustes peredele, et luua nende perede lastele elementaarsed elamistingimused ja heaolu.

AE 4.3 Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused

Kriisirühmadesse (töötud ja koduta inimesed) kuuluvate isikute osakaal on ühiskonnas viimaste aastatega oluliselt suurenenud, mistõttu on linnaosas tekkinud vajadus toetavate lisameetmete järele.

Kogukondliku turvalisuse tõstmiseks luuakse linnaosas täiendavad eeldused riskigruppide resotsialiseerimiseks, s.t lisaks töötute programmipõhisele nõustamisteenusele hakata uuendusena pakkuma koduta inimestele päevakeskuse teenust, et toetada nende tagasipöördumist normaalsesse ellu. Senisest enam pööratakse tähelepanu ennetavale tööle, et tõsta elanike teadlikkust sihtrühmale suunatud teenustest ja toetustest ning kutsuda neid üles märkama abivajajaid ja nendest teavitama.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Programmipõhist nõustamisteenust saavate töötute arv (eeldusel, et töötus langeb)

20

40

40

40

KLOV; KSK

Ettevõtlike tööotsijate klubis osalevate inimeste arv

15

 

 

 

KLOV; KSK

Päevakeskuse teenust kasutavate koduta inimeste arv

0

5

8

8

KLOV; KSK

Sekkumisabi saanud isikute arv

400

400

350

350

KLOV; KSK; KSM

Meede 1 Töötutele ja nende peredele toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  korraldada programmipõhist nõustamisteenuse osutamist (2010−2012 projektipõhiselt, 2013−2015 sotsiaalkeskuse teenusena);

§  korraldada ettevõtlike tööotsijate klubi (2011−2012).

Meede 2 Päevakeskuse teenuse osutamine koduta inimestele

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised tegevused tulemuste saavutamiseks:

§  arendada välja päevakeskuse teenus; korraldada struktureeritud ja aktiivset päevategevust (sh tagada toitlustamine, pesemisvõimalused) resotsialiseerimise eesmärgil, kaasates tegevuse korraldamisel vabatahtlikena linnaosas asuvate kutse- ja kõrgkoolide üliõpilasi;

§  korraldada teenuse osutamine.

Meede 3 Abinõude rakendamine kriisirühmade toetamiseks

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  jagada sekkumisabi (toiduabi) koostöös hallatavate asutustega;

§  järjepidevalt selgitada välja riskirühmad ja rakendada varase märkamise printsiipi;

§  järjepidevalt ning efektiivselt teavitada koostööpartnereid ja elanikkonda olemasolevatest toetusmeetmetest; kasutatavad infokanalid: linnaosaleht, infovoldikud, infotunnid ja -stendid, ettekannetega esinemine eri teemaüritustel.

AE 4.4 Turvaline Kristiine

Prioriteediks on õiguserikkumiste ja õnnetusjuhtumite vähenemine, linnaosaelanike kasvanud teadlikkus avaliku korra ja heakorraeeskirja täitmisel. Oluline on märkamine ja koostöö kuritegevuse ennetamisel ja riskide maandamisel.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Kogukonna infopäevad

4

4

4

4

KLOV

Koostöövõrgustiku ümarlauad ja seminarid

4

4

4

4

KLOV

Ennetusürituste arv

2

3

3

3

KLOV

Meede 1 Kogukonna kaasamine ja eri asutuste koostöö õiguserikkumiste ennetamisel

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  Kristiine halduskogu turvalisuse ja heakorrakomisjoni töö kogukonna kaasamisel;

§  koostöö mittetulundus- ja erasektoriga avaliku korra tagamisel;

§  koostöövõrgustiku laiendamine ja ümarlauad;

§  kuriteoennetuslike projektide ja kampaaniate toetamine;

§  kuriteoennetust ja ohutust tutvustavate ürituste korraldamine.

Meede 2 Linnakeskkonna turvalisuse arendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised tegevused tulemuste saavutamiseks:

§  maandada riske sotsiaalruumi analüüsimisel saadud tulemuste kohaselt;

§  heakorrastada kasutuseta või omanikuta elamud ja/või krundid;

§  tagada tänavate ja platside välisvalgustus, mis annab nähtavuse ja turvatunde;

§  paigaldada halva nähtavusega ristmikele turvapeeglid.

Meede 3 Märkamine ja sekkumine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  suunata alaealisi õigusrikkujaid rehabilitatsiooniteenusele;

§  rakendada varase sekkumise põhimõtet probleemide märkamisel (kogukond, haridusasutused, sotsiaalhoolekanne, tugisüsteemid);

§  katsetada käitumise korrektsiooni- ja profülaktika sotsiaalprogrammi;

§  toetada tugisüsteeme ja korraldada koolitusi.

7.5 PE 5 Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav kristiinelane − hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Kristiine

AE 5.1 Väärtustatud linnaruum

Linnaruumi planeerimine ja kujundamine on oluline ülesanne, sest nende tegevuste mõju ulatub aastakümnetesse. Planeerimine on keeruline protsess, mille käigus tuleb arvestada võimalikult palju eri osapoolte huve. Eriti tähtsaks tuleb pidada avalikku arutelu, et kõigil huvitatutel oleks võimalik oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida. Kindlad suunad ja nägemused linnaruumi kujundamisest annavad oluliselt parema kindlustunde tuleviku osas.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Kehtestada üldplaneeringuga miljööväärtuslikud alad: Endla-Tulika ja Paldiski mnt vaheline ala; Järve ja Laine tn piirkond

menetlus

kehtesta-mine

2

2

Tallinna Linnavolikogu (ettevalmistustöö KLOV-ga)

uued ühistranspordi liinikoridorid: Tervise tn ühendus Pärnu mnt-ga

-

-

1

-

TTA; KLOV

Keemia 41 maa munitsipaliseerimine

puhke-alaks korrasta-mine

puhke-alaks korrasta-mine

puhke-alaks korrasta-mine

puhke-alaks korrasta-mine

Tallinna Linnavaraamet koostöös KLOV-ga

Mustamäe tee 20 detailplaneeringu kehtestamine ning vabaaja keskuse projekteerimine

1

-

-

-

KLOV

Meede 1 Linnaruumi planeerimine arvestades erinevate osapoolte huvisid

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  soodustada ratsionaalset maakasutust magistraaltänavate äärse hoonestuse tihendamise ja endiste tööstus- ja sõjaväealade taashoonestamisega;

§  kindlustada linnaehituskultuuriliselt väärtuslike elamupiirkondade säilimine, määrates need miljööväärtuslikuks alaks;

§  säilitada väljakujunenud ja rikkalikult haljastatud aedlinnaala, välistades sinna kõrgemakorruseliste elamute rajamise;

§  arendada monofunktsionaalseid piirkondasid (nt Kadaka-Laki ettevõtluspiirkond, kuhu kindlustada tootmisfunktsiooni säilimise võimalus). Säilitada tööstuspiirkonna vaheline üleminekuala (50 m tsoon);

§  soodustada segafunktsioonilist hoonestust kõikjal väljaspool väikeelamupiirkondi ja Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonda;

§  soodustada ühissõidukite kasutamise osatähtsuse suurenemist, intensiivistades tänaste ühissõidukiliinide äärse maa kasutamist ja reserveerides uusi liinikoridore;

§  säilitada kõik olemasolevad pargid ja väiksemad haljasalad ning leida uute puhkealade rajamise võimalus;

§  laiendada linnaosa tõmbekeskuse funktsioone ka Mustamäe tee kui suurima elanike ja töökohtade tihedusega piirkonnas.

AE 5.2 Korrastatud teed, tänavad ja infrastruktuur

Korrastatud teed, tänavad ning nüüdisaegne taristu on moodsa linnakeskkonna üks olulisemaid osasid. Linnaosa valitsuse ülesandeks on tagada infrastruktuuri korrashoid ning vajalik areng ning seeläbi väärtustada elu- ja ärikeskkonda nii olemasolevatele kui ka tulevastele elanikele ja ettevõtjatele.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Jalgrattateede kogupikkus (km)

16

30

50

50

KLOV; TKA

Jalgrattaparklate väljaehitamine (jalgrattakohtade arv)

50

60

70

70

KLOV; TKA

Peremehetute veetrasside kaardistamine ja üleandmine aktsiaseltsile AS-ile Tallinna Vesi (%)

25

25

25

25

KLOV; AS Tallinna Vesi; TKA

Liigniisketesse piirkondadesse sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine (m)

200

200

300

300

KLOV; AS Tallinna Vesi; TKA

Sademeveekraavide ja truupide rekonstrueerimine (m)

200

200

200

200

KLOV; AS Tallinna Vesi; TKA

Meede 1 Infrastruktuuri hooldamine ja arendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  hoida aasta ringi korras teed ja teerajatised;

§  korraldada linnaosa kõrvaltänavatel teehooldustöid;

§  renoveerida tänavaid;

§  hooldada tänavavalgustussüsteeme ja teha nende taastusremonti;

§  ehitada valmis kergliiklusteed ja jalgrattaparklad;

§  edendada parkimiskorraldust;

§  rekonstrueerida Mooni tänav.

AE 5.3 Hooldatud avalikud haljasalad ja korraldatud jäätmevedu

Kristiinet loetakse üheks rohelisemaks linnaosaks Tallinnas. Linnakeskkonnas elavatele inimestele on see ülimalt oluline, et tagada inimeste elukvaliteet ja tervis. Linnaosa valitsus teeb suuri jõupingutusi, et linnaosa rohelisus säiliks ning võimaluse korral soovitakse haljastuse osakaalu suurendada. Oluline on tagada haljasalade puhtus, et elukeskkond oleks ka esteetiline.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Passistatud linnapargid ja haljastud, veebipõhine haljastuste infosüsteem

80%

90%

100%

100%

KLOV; TKKA

Sorteeritud Pakendid ja pakendijäätmete kogumiskohti linnaosas

40

50

60

60

KLOV; TKKA

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid

4

4

4

4

KLOV; TKKA

Kasutatud riiete kogumispunktid

8

8

10

10

KLOV

Jäätmejaamad

2

2

2

2

KLOV; TKKA

Heakorraalaste ürituste ja koolituste korraldamine linnaosas

30

30

40

40

KLOV; TKKA

Meede 1 Linnaosa haljastute hooldus ja rekonstrueerimine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  teha heakorratöid linnaosa parkides ja haljasaladel;

§  passistada haljasalad, uuendada ja täita veebipõhist infosüsteemi;

§  hooldada linnapuid, taotleda raielubasid, korraldada dendroloogiline uuring;

§  hooldada haljasaladel paiknevaid taimi ja taimegruppe, istutada taimi juurde, vajadusel neid ka likvideerida;

§  hooldada haljasaladel paiknevaid rajatisi ja teha nende jooksvat remonti;

§  luua haljasalade rajamise kontseptsioon ja kavakindlalt haljasalasid edasi arendada;

§  rajada Marja tänavale puiestee;

§  luua lühiajaliseks puhkuseks mõeldud väikesed puhkekohad;

§  koostada pargimööbli käsiraamat, kus on esitatud pargimööbli kujundus ja näidatud kohad, kuhu pargimööblit on vaja;

§  rajada uus park kinnistule aadressil Rahumäe tee 3;

§  hooldada haljasalasi kehtivate nõuete kohaselt;

§  hooldada linnapuid ja korraldada dendroloogiline uuring (osakaal kogu Tallinna haljastute pindalast).

Meede 2 Looduskeskkonna hea seisundi hoidmine, säästlik loodusressursside kasutamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  korraldada looduskaitsekuu üritusi (heakorra- ja haljastustööd);

§  korraldada kohaliku looduskaitse all olevate objektide kaitse − üks park, kolm koduaeda ja viis üksikobjekti;

§  edendada ökotugitegevust, suurendada keskkonnateadlikkust ja -vastutustundliku käitumist;

§  edendada keskkonnahoidlikke argitegevusi ja teenuseid, parandada elukeskkonda, suurendada konkurentsivõimet;

§  kaitsta ja parandada veeökosüsteeme, neist sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundit (Löwenruh’ park, Charlottentali park);

§  rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi.

Meede 3 Korralduslike eelduste loomine jäätmete liigiti kogumiseks

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  propageerida sorditud jäätmete kogumist ning seda organiseerida, teha järelevalvet, edastada informatsiooni;

§  organiseerida, teha järelevalvet ja edastada informatsiooni ohtlike jäätmete kogumise kohta;

§  organiseerida, teha järelevalvet ja edastada informatsiooni pakendijäätmete kogumise kohta;

§  anda linnaosa elanikele teavet jäätmetejaamade ja kompostimisväljakute kohta;

§  organiseerida jäätmeteemalisi infopäevi.

AE 5.4 Meeldiv koduümbrus ning terviklik linnaruum

Oma elukeskkonna korrashoid ja meeldivamaks muutmine saab efektiivselt toimida vaid koostöös kogukonnaga. Kui elanikud ise oma ümbruskonnast hoolivad, siis on ka linnal palju kergem tagada linnaosa inimestele parem elukvaliteet. Linn on omalt poolt välja töötanud eri projekte, et abistada elanikke nende elukeskkonna väärtustamisel. Lisaks saab linnaosa valitsus kaasa aidata mitmesuguste koolituste ja ümarlaudade korraldamisega, et tekitada avalikku arutelu huvitatud osapoolte vahel.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Lastemänguväljakute rajamine

3

3

3

3

KLOV; TKKA

Korteriühistute ümarlaudade korraldamine

9

9

9

9

KLOV

Kristiine linnaosa kaunimate koduaedade tunnustamine

50

50

50

50

KLOV

Tegusaima korteriühistu väljaselgitamine ja teiste tublimate ühistute tunnustamine

4

4

4

4

KLOV

Meede 1 Ehitatud keskkonna väärtuse suurendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  rajada ja hooldada lastemänguväljakuid;

§  rajada Järve asumisse kogupere-mängulinnak;

§  propageerida Eesti Kodukaunistamise Ühenduse liikumist, korraldada teabepäevi, osaleda konkurssidel; selgitada välja linnaosa kaunimad kodud ning esitada need Eesti Kodukaunistamise Ühendusele autasustamiseks;

§  toetada piirdeaedade heakorrastamist, korraldada konkursse ja sellega seotud infopäevi.

Meede 2 Hoonete ja kinnistute heakorrastamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  korraldada linnaosas heakorraüritusi;

§  korraldada omavoliliste ehitiste ja varemete likvideerimine koostöös Tallinna Linnavaraametiga;

§  korraldada linnale kuuluvate hoonete seintelt grafiti jms eemaldamine;

§  nõustada korteriühistuid projektide “Fassaadid korda” ja “Hoovid korda” kavandamisel, planeerimisel ja elluviimisel;

§  korraldada korteriühistutele ümarlaudu ja koolitusi.

7.6 PE 6 Linnaosa identiteeti kujundavad kristiinelased - teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Kristiine

AE 6.1 Kõrge teeninduskultuuriga linnaasutused

Kristiine Linnaosa Valitsuse ja tema hallatavate asutuste, Kristiine Sotsiaalkeskus ja Kristiine Sotsiaalmaja, töötajad suudavad kvaliteetselt pakkuda avalikke teenuseid ja korraldada ülesannete täitmist.

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Katseaja läbi teinud uute töötajate osakaal

93%

94%

95%

95%

KLOV; KSK; KSM

Täienduskoolitusel osalenud töötajate osakaal

94%

95%

96%

96%

KLOV; KSK; KSM

Koolituskulude maht ühe töötaja kohta

0,3 ametipalka

0,5 ametipalka

0,75 ametipalka

0,75 ametipalka

KLOV; KSK; KSM

Töö- ja klienditeeninduse tingimuste vastavus kehtivatele nõuetele

95%

100%

100%

100%

KLOV; KSK; KSM

Tervishoiu kontrolli läbi teinud töötajate arv

100%

100%

100%

100%

KLOV; KSK; KSM

Meede 1 Professionaalsete ametnike ja töötajate valik ning töölevõtmine linnaosavalitsusse ja tema hallatavatesse asutustesse

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  uuendada personalivaliku põhimõtteid ja rakendada neid inimeste töölevärbamisel;

§  osutada linnaasutuste juhtidele ja linnaosavalitsuse struktuuriüksuste juhtidele abi ja tuge tööjõu valikuprotsessi korraldamisel.

Meede 2 Ametnike ja töötajate professionaalse arengu tagamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  välja selgitada iga-aastane koolitusvajadus ja koostada selle alusel koolitusplaan;

§  korraldada koolitustegevust ja kontrollida koolituseelarve kasutamist.

Meede 3 Töö- ja klienditeeninduse tingimuste töötervishoiu nõuetega vastavusse viimine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  luua tervisele ohutu töökeskkond;

§  suunata töötajaid tervisekontrolli;

§  osaliselt hüvitada töötajatele tööga seotud tervisekahjustusi taastavate abivahendite soetamine ja terviseteenuste maksumus;

§  pakkuda linnaosa asutustele tuge ja abi töötervishoiu valdkonna töö korraldamisel.

Meede 4 Tervist edendava mõtteviisi arendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  arendada tervisesuutlikkust;

§  tugevdada võrgustikutööd ja võimestada kogukonda.

AE 6.2 Elanikud on hästi informeeritud linnaosas toimuvast ja kaasatud ühistegevustesse

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

 

2012

2013

2014

2015

 

Linnaosaelu kajastavate perioodiliste väljaannete arv

1

1

1

1

KLOV

Saatelõigud telekanalitesse

24

24

24

24

KLOV

Linnaosa valitsuse pakutavate e-teenuste maht

100

100

100

100

KLOV

Meede 1 Linnaosaelu kajastamine meedias

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  anda välja linnaosa ajalehte;

§  edastada olulist infot ülelinnalisse nädalalehte;

§  edastada päevalehtedele ja muudesse infokanalitesse pressiteateid;

§  toota saatelõike ja osta telekanalitelt eetriaega;

§  arendada linnaosa veebilehte.

Meede 2 Linnaosa elanike informeerituse ja kaasamise suurendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  korraldada linnaosaelanike ümarlaudu ja koostöökogusid ja kaasata elanikud otsustusprotsessi;

§  toetada linnaosaelanike algatusi;

§  toetada kodanikeühenduste tegevust;

§  korraldada foorumeid, konverentse, teemaüritusi ja infopäevi;

§  koostada ja levitada teenuseid tutvustavaid infomaterjale;

§  avalikustada detailplaneeringud ja muud projektid;

§  korraldada tagasiside saamiseks küsitlusi.

Meede 3 Väliskoostöö ja -suhtluse edendamine

Meetme rakendamist koordineerib: Kristiine Linnaosa Valitsus

Peamised toimingud tulemuste saavutamiseks:

§  osaleda välisprojektides;

§  osaleda koostöövõrgustikes;

§  otsida uusi kontakte, arendusideesid ja kasutada väliskoostööprojekte;

§  suurendada linnaosa märgatavust väljaspool Tallinna;

§  jätkata koostöölepinguid Bakuu Surahhanõ linnaosa ja Moskva Zamoskvoretšje rajooniga.

8. Kristiine linnaosa arengukava 2012-2015 finantsplaan (eurodes)

 

 

 

 

 

 

Tegevuskulud ja investeeringud*

Kokku
2012-2015

Rahastamis-
allikas

Teostaja

Vastutaja

 

 

 

 

 

 

2012

2013-2015

 

 

 

 

PE 1 Ettevõtlik kristiinelane − moderniseerimist toetava majanduskeskkonnaga Kristiine

AE 1.1 Ettevõtlust soosiv Kristiine

Meede 1 Ettevõtlikkuse väärtustamine (üritused, tunnustamine; investeering - Kristiine Turu projekteerimine 2013-2014)

2700

6500

9200

LE

KLOV

KLOV

Meede 2 Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine (trükised, koolitus, töötute klubid)

750

2400

3150

LE

KLOV; TEA; KSK

KLOV; KSK

 

 

 

 

 

Kokku

3450

8900

12350

 

 

 

AE 1.2 Kristiine on atraktiivne turismipiirkond

Meede 1 Piirkonna ajaloolise pärandi tutvustamine (trükised, infotahvlid, suunaviidad)

2000

6000

8000

LE

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

2000

6000

8000

 

 

 

PE 2 Vaimselt ja kehaliselt aktiivne kristiinelane − mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Kristiine

AE 2.1 Ajaloolist pärandit väärtustav kultuurikeskkond, piirkonna identiteeti ja mainet toetavad kultuuriüritused

Meede 1 Kultuuripärandi säilitamine ja edendamine (üritused, trükised)

25760

78530

104290

LE

KLOV; KSK; KSM

KLOV; KSK; KSM

Meede 2 Mitmekesiste kultuurilise isetegevuse ja enesearenduse võimaluste loomine (investeering - Kristiine Kultuurikeskuse projekti koostamine)

0

35540

35540

LE

TKVA

TKVA; KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

25760

114070

139830

 

 

 

AE 2.2 Tänapäevased sportimisvõimalused

Meede 1 Sportimise ja aktiivse puhkamise võimaluste kättesaadavuse parandamine ja loomine (spordirajatiste hooldus; pilootprojekt “Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas”)

12110

900

13010

EL; LE

KLOV; TSNA

KLOV; TSNA

Meede 2 Sporditegevuse arendamine (ürituste korraldamine ja toetamine)

7380

23300

30680

LE

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

19490

24200

43690

 

 

 

PE 3 Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv kristiinelane − haritud, võimekas ja avatud Kristiine

AE 3.1 Teadlik ja arenev Kristiine kogukond

Meede 1 Arendava, paindliku ja motiveeriva õpi- ja töökeskkonna loomine (noorteürituste korraldamine ja toetamine)

4020

13100

17120

LE

KLOV

KLOV

Meede 2 Tõenduspõhiste sekkumismeetodite rakendamine (alaealiste õigusrikkumiste ennetamine)

2180

6560

8740

RR

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

6200

19660

25860

 

 

 

AE 3.2 Mitmekesised huvihariduse võimalused

Meede 1 Huvihariduse ja huvitegevusvõimaluste kättesaadavuse tagamine Kristiine elanikele (laste linnalaagrid, õpilasmalev, eakate huvitegevus)

7350

22900

30250

LE

KLOV; KSK

KLOV; KSK

 

 

 

 

 

Kokku

7350

22900

30250

 

 

 

PE 4 Hoolitud, kaitstud ja abistatud kristiinelane - maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Kristiine

AE 4.1 Puuetega inimestele ja eakatele on tagatud avalike teenuste kättesaadavus, abistav tugi ja hooldus ning loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks

Meede 1 Eakate ja puuetega inimeste peredele toetavate teenuste osutamine (täiendavad hooldustöötajate ametikohad)

9210

69075

78285

LE

KSM

KLOV; KSM

Meede 2 Puudega inimese toimetulekut soodustavate teenuste osutamine (täiendav tegevusjuhi ametikoht)

10622

31866

42488

LE

KSM

KLOV; KSM

Meede 3 Päevahoiuteenuse osutamine vähest kõrvalabi vajavatele eakatele (täiendav 0,5 koormusega spetsialisti ametikoht)

0

19545

19545

LE

KSK

KLOV; KSK

Meede 4 Päevakeskuse teenuse osutamine kerge psüühikahäire või vaimupuudega isikutele (täiendav 0,5 koormusega spetsialisti ametikoht)

0

19545

19545

LE

KSK

KLOV; KSK

Meede 5 Päevahoiu ja hooldusravi teenuse ostmine juhtumikorralduse vahenditest

3000

9000

12000

LE

KLOV

KLOV

Meede 6 Kristiine Sotsiaalkeskuse laiendamine (investeering - ehitusprojekti koostamine)

0

32000

32000

LE

TSTA

TSTA

 

 

 

 

 

Kokku

22832

181031

203863

 

 

 

AE4.2 Lapsed ja pered on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi

Meede 1 Ennetava lastekaitsetöö edendamine ja osakaalu suurendamine (täiendav lastekaitse vanemspetsialisti ametikoht)

16420

47500

63920

LE

KLOV

KLOV

Meede 2 Toimetulekuraskustes peredele toetavate teenuste osutamine

0

0

0

 

KSM

KLOV; KSM

Meede 3 Lastega perede toimetulekut soodustavate teenuste osutamine (vanemate kool)

12600

37800

50400

LE

KSK

KLOV; KSK; TSTA

Meede 4 Täiendavate abinõude väljatöötamine lastega perede toetamiseks (juhtumikorralduse vahendid)

1000

3000

4000

LE

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

30020

88300

118320

 

 

 

AE 4.3 Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused

Meede 1 Töötutele ja nende peredele toetavate teenuste osutamine (projekt “Programmipõhine nõustamisteenus-pilootprojekt Harjumaa tööturu riskirühmade tööga hõivatuse säilitamiseks/taastamiseks”; töötute klubi)

60673

8000

68673

EL; RR, LE

KLOV; KSK

KLOV; KSK

Meede 2 Päevakeskuse teenuse osutamine koduta
inimestele

0

0

0

 

KLOV; KSK

KLOV; KSK

Meede 3 Abinõude rakendamine kriisirühmade toetamiseks

0

0

0

 

KLOV; KSK; KSM

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

60673

8000

68673

 

 

 

AE 4.4 Turvaline Kristiine

Meede 1 Kogukonna kaasamine ja eri asutuste koostöö õiguserikkumiste ennetamisel

0

0

0

 

KLOV

KLOV

Meede 2 Linnakeskkonna turvalisuse arendamine

1300

3800

5100

LE

KLOV

KLOV

Meede 3 Märkamine ja sekkumine

0

0

0

 

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

Kokku

1300

3800

5100

 

 

 

PE 5 Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav kristiinelane − hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Kristiine

AE 5.1 Väärtustatud linnaruum

Meede 1 Linnaruumi planeerimine arvestades erinevate osapoolte huvisid (haljas- ja puhkealade rajamine)

19000

18000

37000

LE

KLOV; TLPA

KLOV; TLPA

 

 

 

 

 

Kokku

19000

18000

37000

 

 

 

AE 5.2 Korrastatud teed, tänavad ja infrastruktuur

Meede 1 Infrastruktuuri hooldamine ja arendamine (tänavapuhastus; investeeringud: Tedre tn rekonstrueerimine 2011-2012, Vindi tn rekonstrueerimine 2012; raudteetunneli ehitus 2013)

945000

1147500

2092500

LE

KLOV; TKA; TKKA; TTA

KLOV; TKA; TKKA; TTA

 

 

 

 

 

Kokku

945000

1147500

2092500

 

 

 

AE 5.3 Hooldatud avalikud haljasalad ja korraldatud jäätmevedu

Meede 1 Linnaosa haljastute hooldus ja rekonstrueerimine

32000

112500

144500

EL; LE

KLOV; TKKA

KLOV; TKKA

Meede 2 Looduskeskkonna hea seisundi hoidmine, säästlik loodusressursside kasutamine

19000

64000

83000

LE

KLOV; TKKA

KLOV; TKKA

Meede 3 Korralduslike eelduste loomine jäätmete liigiti kogumiseks

12500

45000

57500

LE

KLOV; TKKA

KLOV; TKKA

 

 

 

 

 

Kokku

63500

221500

285000

 

 

 

AE 5.4 Meeldiv koduümbrus ning terviklik linnaruum

Meede 1 Ehitatud keskkonna väärtuse suurendamine (konkursid, infopäevad, heakorrastustööd; lastemänguväljakute ja spordiväljakute rajamine)

44000

137000

181000

LE

KLOV; TKKA; TSNA

KLOV; TKKA

Meede 2 Hoonete ja kinnistute heakorrastamine (heakorraüritused, projektid “Hoovid korda” ja “Fassaadid korda”

25000

80000

105000

LE

KLOV; TKA

KLOV; TKA

 

 

 

 

 

Kokku

69000

217000

286000

 

 

 

PE 6 Linnaosa identiteeti kujundavad kristiinelased - teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Kristiine

AE 6.1 Kõrge teeninduskultuuriga linnaasutused

Meede 1 Professionaalsete ametnike ja töötajate valik ning töölevõtmine linnaosavalitsusse ja tema hallatavatesse asutustesse

0

0

0

 

KLOV; KSK; KSM

KLOV; KSK; KSM

Meede 2 Ametnike ja töötajate professionaalse arengu tagamine (personalikoolitus)

20600

128730

149330

LE

KLOV; KSK; KSM

KLOV; KSK; KSM

Meede 3 Töö- ja klienditeeninduse tingimuste töötervishoiu nõuetega vastavusse viimine (investeeringud: linnaosavalitsuse haldushoone ventilatsioonisüsteemi projekteerimine 2012 ja väljaehitamine 2013)

9900

122770

132670

LE

KLOV; KSK; KSM; TLK

KLOV; KSK; KSM

Meede 4 Tervist edendava mõtteviisi arendamine

0

0

0

 

KLOV; KSK; KSM

KLOV; KSK; KSM

 

 

 

 

 

Kokku

30500

251500

282000

 

 

 

AE 6.2 Elanikud on hästi informeeritud linnaosas toimuvast ja kaasatud ühistegevustesse

Meede 1 Linnaosaelu kajastamine meedias (linnaosa ajaleht, telesaated)

24180

89950

114130

LE

KLOV

KLOV

Meede 2 Linnaosa elanike informeerituse ja kaasamise suurendamine (infopäevad, ümarlauad, trükised)

1590

5310

6900

LE

KLOV

KLOV

Meede 3 Väliskoostöö ja -suhtluse edendamine

2000

6000

8000

LE

KLOV

KLOV

 

 

 

 

 

KOKKU

27770

101260

129030

 

 

 

 

 

 

 

KULUD KOKKU

1333845

2433621

3767466

 

 

 

 

 

 

Sealhulgas:

 tegevuskulud linnaeelarvest

395638

1331951

1727589

 

 

 

 

 

 

 

investeeringud linnaeelarvest

871450

1095040

1966490

 

 

 

 

 

 

riigieelarve eraldised

5110

6560

11670

 

 

 

 

 

 

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus

61647

70

61717

 

 

 

 

 

8.1 Lühendite tähendused

Rahastamisallikad:

LE

linna eelarve (sh asutuste omatulu)

RR

riigieelarve eraldised, lepingute alusel linnale eraldatud vahendid

EL

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus

Asutused:

 

KLOV

Kristiine Linnaosa Valitsus

KSK

Kristiine Sotsiaalkeskus

KSM

Kristiine Sotsiaalmaja

TEA

Tallinna Ettevõtlusamet

TKVA

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

TSNA

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

TSTA

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

TLPA

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

TKA

Tallinna Kommunaalamet

TKKA

Tallinna Keskkonnaamet

TTA

Tallinna Transpordiamet

TLK

Tallinna Linnakantselei

9. Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused

Riskid on Kristiine linnaosa arengust või väliskeskkonnast tulenevad mõjud, mis võivad märkimisväärselt mõjutada arengukavas kindlaks määratud tulevikuplaani ja peaeesmärkide saavutamist. Riskide teadvustamine ja maandamine toetab arengukava elluviimist.

Kristiine linnaosa arengukava 2012−2015 elluviimisel tuleb võtta arvesse järgmisi olulisi riske.

Investeerimishuvi ja ressursside vähenemine linnaosas

Riski maandamise toimingud:

·         suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadmistepõhisesse majandusse ning tõsta nende osatähtsust;

·         maandada poliitilisi riske;

·         keskenduda pikaajalistele arenguvajadustele;

·         arvestada Kristiine linnaosa elanike vajadusi;

·         kujundada linnaosa mainet ja avalikkust pidevalt informeerida linnaosas toimuvast;

·         luua võimalusi ja tekitada huvi linnaosasse elama asumiseks ning äritegevuse arendamiseks linnaosas;

·         saavutada suurem kaasatus Tallinna arengu otsustusprotsessidesse;

·         jaotada finantsressursid põhjendatult;

·         keskenduda arengukava eesmärkide täitmisele;

·         tagada kvaliteetne ja operatiivne juhtimine ning finantsressursside jaotus.

Tehnilise taristu mahajäämus tänapäevastest nõuetest

Riski maandamise toimingud:

·         suurendada miljööväärtusliku hoonestusala funktsionaalsust;

·         selgitada välja ühissõiduki- ja kergliikluse parandamise võimalused;

·         suurendada hoonete ja tehnosüsteemide energiasäästlikkust;

·         viia kõrgepingeliinid elamurajoonide juures maa alla;

·         valmis ehitada sademevee kanalisatsioon;

·         valmis ehitada jalakäijate tunnelid Lilleküla raudteejaama ja Kotka tänavale.

Surve rohealade vähenemisele uusehitiste arvelt

Riski maandamise toimingud:

·         väärtustada väljakujunenud väikeelamute piirkondi;

·         luua täiendavad miljööväärtusega hoonestusalad, määrata nende kaitse ja kasutustingimused;

·         tõsta linnaosaelanike muinsusteadlikkust, harida ning korraldada koolitusi.

Turvalisuse langus

Riski maandamise toimingud:

·         tõhustada avaliku korra tagamisel paikkondlikku ennetustööd;

·         edendada koostööd kogukonna ja erinevate sektorite vahel;

·         muuta rangemaks keskkonnaohtlike tegevuste turvanõuded;

·         kujundada ja tugevdada ühise kogukonna tunnet.

Sotsiaalteenuste vajaduse kasv

Riski maandamise toimingud:

·         järjepidevalt arendada piirkondlikku sotsiaalsfääri;

·         laiendada sotsiaalkeskust Järve asumisse (Tuisu 20);

·         aktiviseerida kogukonnatööd ja arendada piirkondlikku võrgustikutööd;

·         arendada sotsiaalmaja ja -keskuse teenuseid;

·         suurendada ennetava lastekaitsetöö osakaalu;

·         tõsta avalike teenuste kvaliteeti;

·         toetada elanike sotsiaalset sidusust.

Keskkonnakoormuse negatiivne mõju

Riski maandamise toimingud:

·         vähendada raudteekeskkonna ohtlikkust;

·         hajutada liikluskoormust;

·         kasutada loodussõbralikumaid tehnoloogiaid;

·         järgida keskkonna turvanõudeid;

·         tutvustada rohelist mõttelaadi ja kasutada seda igapäevaelus.

10. Arengukava ajakohastamine

Kristiine Linnaosa Valituse arengukava täitmisest tehakse kokkuvõte kord aastas Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010 määruse nr 13 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” ja teiste õigusaktide kohaselt. Arengudokumendi ajakohastamisse kaasatakse kõik Kristiine Linnaosa Valitsuse struktuuriüksused, koostööpartnerid ja kogukond. Tallinna arengudokumentide menetlemist ja seiret koordineerib Tallinna Linnakantselei arenguteenistus.

Arengukavas seatud eesmärkide tulemuste elluviimise eest vastutavad Kristiine Linnaosa Valitsus, hallatavad asutused ning koostööpartnerid. Arendustöö tulemuslikkus sõltub eelkõige selle koostajatest ja elluviijatest - Kristiine Linnaosa Valitsuse ametiasutustes töötavate ametnike ja nende koostööpartnerite sihipärasest tegevusest. Arengukava meetmete ja toimingute elluviimiseks eraldatavad Kristiine Linnaosa Valitsuse rahalised vahendid kinnitab Tallinna Linnavolikogu linna finantsvõimaluste järgi. Järgnevate aastate linna eelarveraha, mida saab kasutada arengukava eesmärkide elluviimiseks, selgub igal aastal uuendatavas Tallinna linna eelarvestrateegias.

Kord aastas hinnatakse Kristiine Linnaosa Valitsuse arengukava 2012−2015 peaeesmärkide elluviimise edukust. Vajaduse korral täpsustatakse Kristiine arengu ülevaadet, alleesmärke, nende saavutamise meetmeid ja peamisi toiminguid. Koos arengukava täitmisega hinnatakse ka arengukava elluviimiseks vajalikku raha.

Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel või muul viisil valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat. Valla- või linnavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise valla- või linnavolikogu määrusega enne, kui valla- või linnavalitsus esitab eelarve eelnõu valla- või linnavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest valla- või linnavolikogu poolt. Valla- või linnasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

Kasutatud materjalid

Kristiine Linnaosa põhimäärus

Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna põhimäärus

Lasnamäe linnaosa arengukava aastateks 2009−2013

Strateegia “Tallinn 2030”

Tallinn arvudes 2009−2010

Tallinna arengukava 2009-2027

Tallinna haljastuse arengukava

Tallinna jäätmekava aastateks 2006-2011

Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010

Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014

Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014

Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015

Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008

Tallinna teine elamuehitusprogramm

Tallinna terviseprofiil

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021

Tallinna üldplaneering

Teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”

Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” lähteülesande kinnitamine

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Rahvastikuregister, 01.01.2011

[2] Rahvastikuregister, 01.01.2011

[3] Rahvastikuregister, 02.01.2011

[4] Registrite ja Infosüsteemide Keskus, äriregister, 01.06.2011

[5] Äriregister, 01.06.2011

[6] Passiivne mobiilpositsioneerimine, esitatud osakaal protsentides. Allikas: Tartu Ülikool, geograafia osakond; Tallinn arvudes 2009−2010, lk 34

[7] Ehitisregister, 01.01.2011

[8] Ehitisregister, 01.01.2011

[9] Regionaalse Maanteeameti liiklusregister

[10] Aktsiaselts EESTI RAUDTEE, välja kuulutatud riigihange 17.06.2011

[11] Eesti Energia Aktsiaselts, 01.01.2011

[12] Osaühingu Veka Inseneribüroo veevarustuse skeemlahendus, Kristiine veevarustuse ja kanalisatsiooni digitaalne plaan (edaspidi VK digitaalne plaan)

[13] Osaühingu Veka Inseneribüroo kanalisatsiooni skeemlahendus, Kristiine VK digitaalne plaan

[14] Tallinna haljastuse arengukava

[15] Tallinna haljastuse arengukava

[16] Tallinna haljastuse arengukava

[17] Tallinna Keskkonnaameti poolt koostatav arengustrateegia (28.06.2011)

[18] Rahvastikuregister, 01.06.2011

[21] A. Kasmeli ja A. Lipandi Tervisedenduse teooria ja praktika

[23] käitumishäire, sõltuvusprobleem või puue