Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016
Tallinna Linnavolikogu 26.01.2012 määrus number 1 [RT IV, 09.03.2013, 47]
Jõustumine:06.02.2012
Redaktsiooni kehtivus:06.02.2012 - ... [RT IV, 09.03.2013, 47]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

26. jaanuar 2012 nr 1

 

 

Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010 määruse nr 13 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ §-ga 36 ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 “Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine“.

 

 

     

§ 1. Kinnitada Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016 vastavalt lisale.

§ 2. Arvestada Pirita linnaosa arengukavaga Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.

§ 3. Määrus jõustub 6. veebruaril 2012.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA

 

 

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PIRITA LINNAOSA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2016

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn 2011

 

 

Sisukord

 

1.     Sissejuhatus. 2

2.     Arengukavas kasutatavad mõisted. 2

3.     Pirita linnaosa arengueeldused. 2

3.1       Pirita linnaosa olukorra ülevaade. 2

3.1.1    Asend territoorium ja looduslikud tingimused. 2

3.1.2    Rahvastik ja asumid. 2

3.1.3    Ettevõtlus ja tööturg. 2

3.1.4    Linnaosa juhtimine ja eelarve. 2

3.1.5    Taristu ja kommunaalmajandus. 2

3.1.6    Haridus, noorsootöö ja huviharidus. 2

3.1.7    Kultuur, sport ja vaba aeg. 2

3.1.8    Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. 2

3.1.9    Avalik kord ja turvalisus. 2

3.1.10      Keskkonnakaitse. 2

3.2       Pirita linnaosa arengueelduste koondanalüüs. 2

3.2.1    Pirita linnaosa hetkeolukorra SWOT-analüüs. 2

3.2.2    Pirita linnaosa arengueelduste kokkuvõte. 2

4.     Pirita linnaosa arengustrateegia. 2

4.1       Tallinna arenguvisiooni kuus peaeesmärki aastaks 2027. 2

4.2       Pirita linnaosa arenguvisioon aastaks 2027. 2

4.3       Pirita linnaosa arengumudel 2

4.3.1    Arengumudeli elluviimise põhimõtted. 2

4.3.2    Strateegilised eesmärgid ja arengusuunad. 2

4.4       Arengumudeli elluviimise korraldus ja organisatsioon. 2

5.     Pirita linnaosa tegevuskava aastateks 2012-2014. 2

5.1       Tegevuskava koostamise põhimõtted. 2

5.2       Pirita linnaosa arengukavas püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise edukuse hindamise mõõdikute süsteem   2

6.     Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused  2

7.     Arengukava ajakohastamine ja seire. 2

8.     Kasutatud materjalid. 2

LISA LISA 1. 2

LISA LISA 2. 2

LISA LISA 3. 2

LISA LISA 4. 2

LISA LISA 5. 2

 

 

1.    Sissejuhatus

Pirita linnaosa arengukava koostamise algatas Pirita Linnaosa Valitsus. Töös võeti aluseks strateegilise arendamise kontseptsioon: arengukava ülesehitus põhineb hetkeolukorra analüüsil, soovitud tulevikupildil linnaosast ja selle saavutamist võimaldava arengumudeli väljatöötamisel.

Arengukava koostamiseks loodi viis töörühma. Peamised töövormid olid dokumentide analüüs, linnaosa ametnike töökoosolekud ja töörühmade nõupidamised. Pirita linnaosa arengukava koostamise käigus analüüsiti linnaosa arengut, seda mõjutavaid Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse arengudokumente ning teisi seisukohti linnaosa arengu küsimustes. Analüüsitud dokumentidest on kesksel kohal Pirita linnaosa üldplaneering, strateegia “Tallinn 2030“, Tallinna arengukava 2009-2027 ja Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2011-2014. Samuti kasutati töös varasemaid Tallinna käsitlevaid uuringuid ja analüüse, et paremini mõista linnaosa senist ja tulevikus tõenäolist arengut. Lisaks kasutati arengukavas konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultantide Rivo Noorkõivu ja Andrus Pirso 2006. aastal koostatud arengukava projekti materjale. Kogu tehtud töö lähtus vajadusest lõimida eri dokumentide lähtekohad linnaosa ühtseks juhtimiseks ja tagada linnaosa arenguvajaduste rahuldamiseks vajalik raha.

Linnaosa arengukava on alus läbirääkimisteks Tallinna keskvõimuga, et saavutada parimad lahendused Pirita linnaosa arendamiseks, arvestades ka Tallinna kui terviku huve.

Pirita linnaosa arengukava koosneb kolmest osast. Esimene osa “Pirita linnaosa arengueeldused“ annab ülevaate linnaosa põhivaldkondade olukorrast. Esitatud on SWOT-analüüsi tulemused ja selle põhjal koostatud arengueelduste kokkuvõte, mille alusel hinnatakse linnaosa olukorra edaspidi ja plaanitakse edasisi arengumeetmeid.

Teine osa, “Pirita linnaosa arengustrateegia“, määrab kindlaks linnaosa pikema aja arengusuunad ja prioriteedid ning esitab linnaosa tulevikukava aastaks 2027. Teine osa tähistab kooskõla Tallinna arengukavaga 2009-2027. Strateegia sisaldab linnaosa üldist arengumudelit ning esitatud strateegiliste arengusuundade lõikes ka eesmärke ja ülesandeid, mis täidetakse soovitud tulevikupildi saavutamiseks.

Kolmas osa, “Pirita linnaosa tegevuskava“, sisaldab lähiaastate olulisemaid toiminguid ja projekte, mis on kavandatud linnaosa arengustrateegia elluviimiseks. Tegevuskava tabelis on strateegiliste eesmärkide kaupa näidatud eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus koos soovitud tähtaja ja tegevuse tähtsusastmega. Peale selle on tabelis informatsioon selle kohta, kuidas on linnaosa tegevuskava planeeritud aastatel 2012-2014 rahastada. Kuna arengukava järgi plaanitakse hakatakse pidama Pirita linnaosa valitsuse ja Tallinna linna ametiasutuste vahel eelarveläbirääkimisi, siis ei ole kõigi toimingute ja projektide maksumust tegevuskava tabelis esitatud. Eelkõige soovitakse linnaosa arengukavaga  süsteemselt esitada linnaosa kui terviku arengust lähtuvad tegevusvajadused ning see on üks alusmaterjal Tallinna linna valdkondlike tegevuskavade koostamisel.

“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012−2016“ on koostanud Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik Tõnis Mölder. Arengukava koostaja tänab kõiki, kes andsid oma panuse selle dokumendi valmimisse.

2.    Arengukavas kasutatavad mõisted

Analüüs - arengukava osade lahutamine tervikust, et välja selgitada eri valdkondade vahelisi seoseid, omadusi ja tunnuseid.

Areng - majanduslike, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste kulg.

Arengukava - dokument, mis a) määrab kindlaks omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja kavandab nende elluviimise võimalused; b) tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning c) on eri eluvaldkondade arengu lõimimise ja koordineerimise aluseks.

Arengunäitaja - näitaja, mille alusel saab iseloomustada piirkonna sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit ja selle muutumist.

Arengunäitajate süsteem - omavahel seostatud arengunäitajate kogum.

Arengustrateegia - omavalitsuses või teises arendusüksuses, sh omavalitsuse osas ehk linnaosas, kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse ja muu arendusüksuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia elluviimine lähtub üldjuhul tulevikukavast.

Asum - asustusüksus linnas. Lisaks tavakäsitlusele mõistetakse Tallinnas asumina ka linnaplaneerimise territoriaalüksust.

Detailplaneering - kõige üksikasjalikum planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse juriidiline alus.

Eesmärk või (arengu)eesmärk - tulevikukavast lähtuv üldkirjeldus, milles näidatakse, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Eesmärkide hulgas võib eristada pea- ja alleesmärki. Eesmärgid võib koondada suurematesse rühmadesse. Suuremat koondatud ja valdkondi kokkuvõtvat eesmärkide kogumit nimetatakse strateegiliseks peaeesmärgiks.

Haljastu - asulas paiknev avamaataimkattega ala, millel on keskkonnakaitseline, esteetiline, linnakujunduslik ja rekreatiivne tähtsus. Haljastusse kuuluvad aiad, pargid, skväärid, puiesteed, alleed, haljakud, elurajoonide ja magistraalide haljasalad, kalmistud; sellesse ei kuulu katmikalad, siseruumis olevad talveaiad ega konteinerhaljastus.

Haljasvöönd - asulaid ja tööstusettevõtteid vööna ümbritsev looduslike ja poollooduslike metsade, parkide jm taimkattega kogum.

Investeeringud ehk investeerimistegevused tegevuskavas - on seotud reeglina Tallinna linnale kuuluvate kinnisvara investeerimisobjektide rajamise, ehitamise, renoveerimise või rekonstrueerimisega. Investeerimistegevuse eelarve sisaldab kõiki konkreetse investeerimisobjekti valmimise kulusid − nii kapitaliseeritavaid kui ka tegevuskulusid. Investeerimistegevuse eelarve kajastatakse investeerimisobjekti valmimise eest vastutava ametiasutuse eelarves.

Jaotustänav - kvartalite- ja linnaosa sisene tänav, mis lõppeb kinnistuga.

Jätkusuutlikkus - dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi sõna jätkusuutlikkus kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse siinses dokumendis kasutada sõna jätkusuutlikkus. Jätkusuutlikkuse määratlemisel on välja pakutud tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutlikkuse kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimloodud kapitali) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku jätkusuutlikkuse kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist, st loodusvarasid võib vähendada, kui inimloodud kapital selle võrra kasvab (Säästva arengu sõnaseletusi). Linna ja linnaosa elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiväärtuste, loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja -traditsioonide säilimist, väärtustamist ja säästlikku arengut.

Kergliiklustee - on kergliiklusvahendite liiklemiseks rajatud omaette tee, millel ei liikle mootorsõidukid ja mis asub eraldi mootorsõidukite liiklemiseks mõeldud tänavatest või maanteedest. Kergliiklusteede hulka kuuluvad nii need jalgrattateed, kus liiklevad ainult jalgratturid, kui ka eraldusjoonega kergteed, millel liiklevad nii jalgratturid kui ka jalakäijad.

Keskkond - asjade, materjalide ja ainete kogum, mis ümbritseb subjekti või sotsiaalset kogukonda.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine - keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja säästva arengu edendamisele.

Kohalik areng - majanduslik, sotsiaalne, keskkonna ja/või looduskasutuse ning looduskaitsega seotud edenemine kogukonnas, mis enamasti leiab aset ühe kohaliku omavalitsuse või muu väiksema haldusala kindlates piirides

Kontseptsioon - filosoofiline üldmõiste, käsitus, vaadete süsteem.

Korterelamu - kuni 3-korruseline kolme või enama korteriga elamu.

Kvartal - asum võib jaguneda suhteliselt iseseisvalt toimivateks veelgi väiksemateks osadeks või üksusteks või olla jagatud iseseisvalt arendatavateks ja arenevateks osadeks või üksusteks. Linnaosas osa-asumina toimivas kvartalis domineerib ettevõtlusfunktsioon või uuendustegevus (näiteks tehnopark). Elamualad kas puuduvad või esinevad saarekeste või väiksemate aladena.

Linnamets - Tallinna haljastuse arengukava tähenduses linna territooriumil asuv mets, mille omandivorm täpsustamata ja kvartalid on kindlaks määratud 1994. aasta inventeerimisandmete põhjal.

Linnaosa - üksus, mis tegutseb linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel

Linnaosa arengukava - dokument, mis käsitleb linna territooriumi osa arengut, lähtudes üldplaneeringust, Tallinna arengustrateegiast, Tallinna eelarvestrateegiast, Tallinna arengukavast ning teistest linna ja riigi arengudokumentidest.

Linnaosa halduskogu - tegutseb Tallinna linnaosas Tallinna Linnavolikogu tööorganina ning moodustatakse Tallinna põhimääruses sätestatud korras. Linnaosa valitsuse ja halduskogu moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks Tallinna põhimääruse, linnaosa põhimääruse ning teiste Tallinna õigusaktidega.

Linnaosa valitsus - linnaosa tegevuse juhtimiseks moodustatud linna ametiasutus, mida juhib linnaosa vanem. Linnaosa valitsuse ja halduskogu moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks Tallinna põhimääruse, linnaosa põhimääruse ning teiste Tallinna õigusaktidega.

Maastikukaitseala - on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.

Magistraaltänav - ühendab linnakeskust linnaosade ja maanteedega.

Metsapark - metsailmeline park või pargiosa.

Miljööväärtuslik hoonestusala - maa-ala, mille piirid on kindlaks määratud üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse otsusega ja mille miljöö kuulub tervikuna säilitamisele kas ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.

Missioon - organisatsiooni eesmärk - kirjeldab organisatsiooni tegevuse sihti ja põhjendab selle olemasolu vajalikkust kaugemas perspektiivis. Eesmärgi sõnastamise abil tuuakse esile organisatsiooni peamised rollid ja tegevusvaldkonnad.

Mõõdik - arengukava seire vahend, näitaja, mis iseloomustab ja mõõdab arengukava ja selle oluliste osade - strateegiliste peaeesmärkide ja eesmärkide − ning tegevuskava täitmist ja ellurakendamist.

Park - mitmekesise taimkattega inimloodud haljasala, maastikuarhitektuuri objekt ja oluline asula (linna) haljastuselement.

Parkmets - metsaosa, millel on eriline keskkonnakaitseline, esteetiline ja rekreatiivne väärtus.

Pereelamu - erakrundil paiknev elamu, kus on üks või kaks korterit.

Perekeskus - Tallinna linna hallatav asutus, mis nõustab lapsi ja lastega peresid ning osutab neile toetavaid sotsiaalteenuseid. Perekeskuses töötavad sotsiaaltöötajad, peretöötajad ja psühholoogid, kes abistavad lapsi ja nende vanemaid.

Planeerimine - tegevus kompromissi leidmiseks ja saavutamiseks arenduse eri aspektide vahel, samuti kompromissi leidmine majanduslike, sotsiaalsete ja loodushoiu aspektide ja valdkondade vahel.

Promenaad - jalutustee, jalakäijate puiestee.

Rekreatsiooniala - looduslik puhkeala, mida kasutatakse aktiivseks puhkuseks, ka selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala. Eristatakse igapäevast puhkust (aias, haljasalal), lühiajalist puhkust (puhkealal viibitakse lühikest aega teatud osal päevast), ühepäevapuhkust selleks ette valmistatud puhkekohtades, mille üks vorme on ka nädalalõpupuhkus (asulalähedasel puhkealal või haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja puhkealal), mis seondub mitmepäevalise kohalviibimise ja/või majutusega.

Ridaelamu - kolm või enam ühe korteriga elamut, mis kruntide piiril on plokistatud.

Roheala - eri suurusega looduslikud või poollooduslikud alad ja kooslused kultuurmaastikus, omamoodi rohepiirkonnad, haljasalad, suuremad pargid, metsapargid, parkmetsad ja linnametsad.

Rohealade võrgustik - rohealad ja rohepiirkonnad, suuremad pargid, metsapargid, parkmetsad ja linna metsad, mis kõik on tervikuks ühendatud rohekoridoride ja kitsamate rohealadega ning metsatukkade, soode, väiksemate parkide, skvääride, haljasalade, istandike, hekkide, roheribade, alleede, puudega jms.

Rohe- ehk haljaskoridor - ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, mis koosneb mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest, nagu metsatukk, soo, väiksem park, skväär, haljasala, istandik, hekk, roheriba, allee, puud jms. Rohe- ehk haljaskoridor toimib biokeemilise barjäärina, liikide migratsioonitee ja rekreatsioonialana. Võimaluse korral vähemalt 50 m laiune roheriba paikneb puhvertsoonina intensiivsete ja intensiivselt kasutatavate alade vahel ning täidab loodushoiu ja looduslikkust kompenseerivaid, aga ka rekreatiivseid funktsioone.

Segafunktsiooniline ala - ala, kuhu võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus- ja teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms.

Sekundaarsektori - moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Peale nende kuuluvad siia sektorisse energeetika, gaasi- ja veevarustus- ning ehitusettevõtted.

Strateegia - arengueesmärkide püstitamine ning nende elluviimise üldisem kirjeldus ja suunis.

Strateegiline peaeesmärk - visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Strateegiline peaeesmärk on suuremateks rühmadeks koondatud ja valdkondi kokkuvõttev eesmärkide kogum, mis jaguneb eesmärkideks, (arengu)eesmärkideks või alleesmärkideks.

SWOT-analüüs - protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsi meetod, mille käigus tuuakse välja tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities) ning ohud (threats).

Säästev areng (jätkusuutlik areng, säästev arendamine) - sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja keskkonna taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, samuti säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, näiteks ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.

Teemaplaneering - tehakse kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, mingi kindla ala või teema kohta.

Tegevused tegevuskavas - viiakse ellu olemasoleva ressursiga, eelkõige ametnike tööjõu arvel. Tegevuskulud kajastatakse konkreetse asutuse eelarves, kelle ülesannete hulka vastava tegevuse elluviimine kuulub.

Tegevuskava - loetleb ja kirjeldab konkreetseid tegevusi ja investeeringuid, mis tuleb püstitatud eesmärkide saavutamiseks täita. Iga arengukava olulisim, rakenduslik osa.

Tegevuskava investeeringukava - loend ja kirjeldus investeeringutest, mis tuleb püstitatud eesmärkide saavutamiseks teha.

Tegevuskava tegevuste kava - püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste loend ja kirjeldus.

Tõmbekeskus - on linn, linnaosa või asumi osa, mille esmane funktsioon on tagada ümbritsevate alade elanikele varustamine teenuste (nii kommerts- kui ka avalike) ja kaupadega.

Virgestusala - aktiivseks puhkamiseks looduslikult soodus maa-ala.

Visioon - soovitud tulevikupilt ja seisundi üldine kirjeldus, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ja mille nimel tehakse jõupingutusi. Ajapiir on kokkuleppeline.

Väikeelamud - pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu (sh ka vaip- ja aatriumelamu), kahekorruseline kuni kuue korteriga korterelamu.

Üldplaneering - on seadusele ja Tallinna linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav strateegiline arengudokument, mis koostatakse linna või linnaosa kogu territooriumi kohta ning mille eesmärk on linna või linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine, st aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks.

3.    Pirita linnaosa arengueeldused

3.1    Pirita linnaosa olukorra ülevaade

3.1.1        Asend, territoorium ja looduslikud tingimused

Asend ja territoorium

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, millest üks on Pirita (vt Joonis 1). Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,7 km2, mis moodustab pealinna pindalast 11,7%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Läbi Pirita linnaosa kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita-Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Joonis 1. Tallinna linna linnaosade kaart

* Tallinna linna kodulehekülg

Looduslikud tingimused

Pirita linnaosa on vahelduva reljeefiga. Linnaosa lõunapiiril kulgeb kohati üle 20 m kõrgune klindiserv, mille vaheastangud või laugemad osad ulatuvad Pirita linnaosa Maarjamäe ning Kose asumitesse. Linnaosa keskel kulgeb läänest itta maaliline kõrgete kallastega, geoloogiliste paljanditega Pirita jõeorg. Pirita jõest põhja pool paiknev metsaala, botaanikaaed, Metsakalmistu ja Pärnamäe kalmistu lõunaosa on vahelduva, künkliku reljeefiga. Merivälja elurajoon ning Ranniku tee äärne metsaala langevad tugevalt edela suunas paikneva mereranna poole. Linnaosa tasasemad piirkonnad on Mähe, Lepiku ja Laiaküla piirkond, Kloostrimetsa põhjapoolne osa ja Pirita keskus. Linnaosa territooriumile jääb 105 km pikkusest Pirita jõest umbes 8 km. Pirita jõgi on Põhja-Eesti pikemaid jõgesid. Jõgikond hõlmab 793 km2, selle langus on 75 m. Pirita jõeorg on maastikukaitseala kogu linnaosa ulatuses. Lisaks Pirita jõele on linnaosas ka ojasid (Mähe oja, Varsaallika oja, Randvere oja ja Teesuu oja) ning soostunud alasid.

3.1.2        Rahvastik ja asumid

Rahvastik

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2011. a seisuga 15 567 elanikku, neist 7213 meest ja 8354 naist. Pirita linnaosa rahvastik moodustab 3,8% Tallinna linna elanike arvust. Linnaosa elanike struktuur soo ja vanuse järgi on esitatud nn rahvastikupüramiidina (vt Joonis 2).

Joonis 2. Pirita linnaosa rahvastikupüramiid

* Eesti rahvastikuregister

Pirita elanike arv ja asustustihedus 832 inimest km2 kohta on Tallinna linnaosade väikseim, samas kui pindala osatähtsuselt on tegemist suuruselt viienda linnaosaga (vt Joonis 3).

Joonis 3. Tallinna territoorium, linnaosad ja rahvastik

* Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Linnaosa elanikest enamik elab eramajades. Viimastel aastatel on lisandunud ka korrusmajad. Pirita linnaosa on hinnatud elupiirkond. Viimase kümnendi jooksul on Pirita linnaosa elanike arv kiirelt kasvanud. Eesti rahvastikuregistri andmetel püsis linnaosa elanike arv aastatel 1994−2001 suhteliselt stabiilne, kasvades nimetatud ajavahemikul u 5% võrra. Rahvaarvu järsk kasv sai alguse 2001. aastal. Võrreldes Pirita linnaosa rahvaarvu eri aastatel võib öelda, et Pirita asustustihedus ja linnaosa rahvastiku osatähtsus Tallinna linna rahvastikust on aastatel 2001−2011 järjepidevalt kasvanud (vt Joonis 4).

Joonis 4. Pirita linnaosa rahvaarvu muutus aastatel 2004-2011

* Eesti Rahvastikuregister

Asustustihedus 2004. a oli 556 inimest km2 kohta, 2011. aastal 832 inimest, seega on tihedus 6 aasta jooksul kasvanud 254 elaniku võrra. Pirita linnaosa elanike osatähtsus Tallinna rahvastikust on kasvanud alates 2004. aastast 1,1% võrra ja rahvaarv ligi 5000 inimese võrra. Võrreldes teiste Tallinna linnaosadega on see suurim kasv. Olulise osa rahvastiku kasvust annab ka linnaosas asuvate suvilate ümberehitamine elamuteks. Samas ei pruugi ametlik statistika kajastada linnaosa tegelikku rahvaarvu, kuna viimase rahvaloenduse ajal elas linnaosas peaaegu 30% rohkem elanikke, kui kajastas tollane ametlik registripõhine statistika.

Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Pirita linnaosa elanikest 79,8% eestlased, 15% venelased, 1,5% ukrainlased, 0,7% soomlased ja 3% teiste rahvuste esindajad. Kodakondsuskoosesisust on 93,1% Eesti, 2,2 % Venemaa, 2,1% määratlemata ja 2,6% muu riigi kodakondsusega.

Pirita linnaosa jaguneb 9 asumiks. Kõige suurema elanike arvuga asum on Mähe. Võrreldes 2002. aasta andmetega on kõige enam elanike juurde tulnud Mähe, Lepiku ja Laiaküla asumisse, kus on elanike arv võrreldes sajandi algusega ligi kolmekordistunud (vt Joonis 5).

Joonis 5. Pirita linnaosa elanike arv asumite kaupa võrrelduna 2002. aasta andmetega

* Pirita linnaosa üldplaneering ja Eesti rahvastikuregister

Asumid

Pirita linnaosa on käesoleval ajal jaotatud 9 asumiks (vt Joonis 6). Oluline on kõrghaljastuse säilitamine nii välja kujunenud kui ka rajatavates elamupiirkondades.

PIRITA

Asumisse kuulub Pirita eramuala, Pirita kloostri ümbrus koos pereelamute ja Pirita jõesaartega, suurem osa supelrannast koos rannahoonega, purjespordikeskus, velotrekk ning Selver.

Pirita asumikeskus on ajalooliselt kujunenud Pirita kloostri varemete ja kalmistu naabrusesse. Tõmbekeskus on laienenud üle Pirita jõe suudme. Ärikeskuseks on kujunenud Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (edaspidi TOP) ümbrus, Selveri kauplus ja Pirita Spordikeskus jõe vasakkaldal.

Pirita asumis on:

·         Pirita Linnaosa Valitsuse haldushoone

·         Pirita Lasteaed (munitsipaallasteaed)

·         Eralasteaed Naba

·         Pirita Majandusgümnaasium

·         Pirita raamatukogu

·         Pirita Perearstikeskus

·         Pirita turg

·         hambaravi

·         apteegid

·         Loomakliinik

·         Pirita Sotsiaalkeskus

·         Pirita Vaba Aja Keskus

·         Pirita Spordikeskus

·         Pirita klooster

·         Pirita kloostri varemed

·         Pirita kalmistu

·         Kochi kabel

·         Pirita-Viimsi konstaablijaoskond

·         Pirita päästekomando

·         TOP, mille juurde kuuluvad jahisadam, ujula, spordisaalid, meditsiiniline teenindus ja hotell

Pirita asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  Pirita jõe paremkalda ümbruse väljaarendamine

ü  Pirita supelranna ja rannametsa väljaarendamine

ü  Pirita Spordikeskuse arendamine

ü  Pirita jõeoru maastikukaitseala arendamine

ü  TOPi maa-ala arendamine

MERIVÄLJA

Asumisse kuulub ajalooliselt välja kujunenud Merivälja aedlinn, Merivälja pansionaat koos juurdekuuluva pargiga, väike osa Kaasiku elurajoonist ja põhjapoolne osa supelrannast.

Merivälja elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud pereelamualana, mida säilitatakse ning arendatakse edasi pereelamute alana. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks Merivälja aedlinn, mis on umbes pool Merivälja asumist.

Merivälja asumikeskus on välja kujunenud Merivälja kooli, lasteaia ja kaupluse piirkond.

Meriväljal on:

·         Merivälja Lasteaed (munitsipaallasteaed)

·         Merivälja Kool

·         Merivälja Pansionaat (Kursana Domizil)

·         Merivälja Lugemistuba

·         Merivälja park

Merivälja asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  Miiduranna kaupluse piirkonna arendamine

ü  Merivälja Kooli juurdeehitus (ujula, raamatukogu, võimla)

ü  Merivälja Vaba Aja Keskuse rajamine

ü  perearsti vastuvõtupunkti rajamine

MAARJAMÄE

Asumisse kuulub Maarjamäe elamupiirkond, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus, Maarjamäe staadion, Lillepi park ja Lasnamäe klindi äärne haljasala. Maarjamäe elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoon, mida säilitatakse ning arendatakse edasi pere- ja väikeelamute alana. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks Kose tee äärne ala.

Maarjamäe asumikeskus puudub.

Maarjamäel on:

·         Rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia

·         Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus

·         Maarjamäe staadion

·         Lillepi park

Maarjamäe asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  Lillepi pargi arendamine

ü  Lasnamäe klindi äärse riigihaljasala arendamine

KOSE

Asumisse kuulub Kose pereelamupiirkond, osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast koos seal asuvate haljasalade, endise Kose suvemõisa varemete ning pargiga, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja reorganiseerimisel olev Agro aiand. Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.

Kose asumikeskus puudub.

Kosel on:

·         Pirita Kose Lasteaed (munitsipaallasteaed)

·         Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool

·         Pirita-Kose perearstikeskus

·         hambaravi

·         Kose Vaba Aja Keskus

·         Kose parkmets

·         Särgava külalistemaja

Kose asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  kaubandus- ja teenindusettevõtete rajamine peateede äärde lähipiirkonna teenindamiseks

ü  Pirita Kose Lasteaia laiendamine

ü  Tallinna Lastekodu kahe peremaja ehitamine

ü  Karukella elamurajooni lasteaia ehitamine

ü  Pirita jõeoru maastikukaitseala arendamine

MÄHE

Asumisse kuulub Mähe elamupiirkond ja Mähe aedlinn. Mähe asum on osaliselt väljakujunenud ja osaliselt arenevate elamupiirkondadega ala.

Üldplaneeringuga on Mähe asum kavandatud valdavalt pereelamute alaks. Korterelamute ja ridamajade ehitamiseks on planeeritud põhiliselt endise Mähe aiandi ala. Väikeelamute vahele ei ole lubatud korterelamuid ehitada.

Mähel ei ole asumikeskust. Tõmbekeskuseks võib pidada Pärnamäe tee ja Randvere tee ristmiku ümbrust.

Mähe asumis on:

·         Tallinna Padriku Lasteaed (munitsipaallasteaed)

·         Eralasteaed Punamütsikese Mudilasmaja

·         Mähe Vaba Aja Keskus

·         perearst

·         Mähe park

·         apteek

Mähe asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  kaubandus- ja teenindusettevõtete rajamine peateede äärde lähipiirkonna teenindamiseks

ü  Perekeskuse rajamine

KLOOSTRIMETSA

Asumisse kuulub Kloostrimets, Metsakalmistu, Tallinna Botaanikaaia territoorium ning osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast. Asumis elamu- ja ehituspiirkonnad puuduvad ja elamualasid kavandatud ei ole.

Kloostrimetsal ei ole asumikeskust.

Kloostrimetsa asumis on:

·         Metsakalmistu

·         Tallinna Botaanikaaed

·         Tallinna Teletorn

·         Tallinna Pirita Saksa sõjavangide kalmistu

Kloostrimetsa asumi arenduslikud eeldused ja suunad:

ü  Metsakalmistu arendamine urnimatuse alana

ü  Pirita jõeoru maastikukaitseala arendamine

ü  aadressil Kloostrimetsa tee 56a asuva kinnistu arendamine

ü  Tallinna Botaanikaaia arendamine

ü  Tallinna Teletorni arendamine

LEPIKU

Asumisse kuulub Lepiku elamupiirkond ning osa Pärnamäe kalmistust. Lepiku küla on valdavalt pere- ja ridaelamutega hoonestatud elamupiirkond, mida iseloomustab rikkaliku kõrghaljastusega metsalik üldilme. Asumis on oluline säilitada kõrghaljastusalad.

Lepiku asumikeskus on Kloostrimetsa tee ääres paiknev teletorni ja Kloostrimetsa tee 56a kinnistu piirkond.

Lepiku asumis on:

·         osa Pärnamäe kalmistust

·         Eralasteaed Memme Musi

·         Eralasteaed Adelion

·         Puukool

Lepiku asumi arenduslikud eeldused ja suunad:

ü  lasteasutuste rajamine

ü  vaba aja keskuse rajamine

ü  riigimaade arendamine

LAIAKÜLA

Asumisse kuulub hõredalt hoonestatud metsatukkadega vahelduv elamuala, osa Pärnamäe kalmistust ning osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast. Valdav osa territooriumist on kaetud elujõus puurühmade või metsaaladega.

Laiaküla asumikeskus on Kloostrimetsa tee ääres paiknev teletorni ja Kloostrimetsa tee 56a kinnistu piirkond.

Laiaküla asumis on:

·         osa Pärnamäe kalmistust

·         osa Tallinn Botaanikaia territooriumist

·         aiand

Laiaküla asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  lasteasutuste rajamine

ü  kaubandus- ja teenindusettevõtete rajamine peateede äärde lähipiirkonna teenindamiseks

ü  riigimaade arendamine

ü  Pirita jõeoru maastikukaitseala arendamine

IRU

Asum asub tervikuna Pirita jõeoru maastikukaitsealal. Siia kuulub grupp pereelamuid, väike osa Tallinna Botaanikaaia territooriumist ja endine Agro karantiinaiand. Asumisse uusi elamupiirkondi kavandatud ei ole.

Iru asumikeskus puudub.

Iru asumis on:

·         osa Tallinna Botaanikaaia territooriumist

·         Pirita jõeoru maastikukaitseala

Iru asumi arengueeldused ja -suunad:

ü  Pirita jõeoru maastikukaitseala arendamine

Joonis 6. Pirita linnaosa asumid

* Pirita Linnaosa Valitsus

3.1.3        Ettevõtlus ja tööturg

Ettevõtlus

Pirita linnaosa on tulenevalt looduslikest eeldustest kujunenud põhiliselt elu- ja puhkepiirkonnaks. Paljud linnaosa elanikud töötavad teistes Tallinna linnaosades või linnast väljas,  Pirital veedetakse tööst vaba aeg.

Võrreldes Tallinna teiste linnaosadega on ettevõtluse osakaal siin väiksem ja enamik sellest on hooajaline. Selline olukord tuleneb suuresti asjaolust, et linnaosa territooriumil, kus on soodsad suvitamis- ja rekreatsioonitingimused, ongi ülekaalus suveperioodil pakutavad teenused.

Soodustamaks mikro- ja väikeettevõtlust, on kavas lubada olemasolevad ja planeeritavad eramud jaotada korteriomanditeks, mille abil oleks võimalik moodustada uusi rendipindasid. Idee teostamine looks laiemad võimalused ettevõtjatele ja FIE-dele kodus töötamiseks.

Primaarsektori ehk hankiva majanduse (põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus) ettevõtteid linnaosa territooriumil on vähe. Peamine tegevus toimub endise Agro aiandi territooriumil.

Pirital tegutsevatest sekundaarsektori ehk töötleva majanduse ettevõtetest (tööstus ja ehitus) on olulisemad Osaühing Kuno Plaan & Kondiitrid ja Osaühing Blave Kaubandus.

Tertsiaarsektori ehk teenindamissfääri ettevõtted on põhiliselt koondunud linnaosa keskusesse. Suurematest teenindusettevõtetest asuvad siin Pirita Selver, Kauper, kauplused Merivälja teel ja Pirita pesumaja. Lisaks asub TOPi territooriumil mitmeid kauplusi ja teenindusasutusi, nagu hotell, restoranid, baarid, kasiino, ilu- ja tervisekeskus, spordikeskus, ärikeskus, jahisadam, pesumaja, keemiline puhastus, valuutavahetus, lastehoid, autorent. Pirita asumeid teenindab mõni väiksem kauplus ning üksikud toitlustusettevõtted Meriväljal, Mähel, Kloostrimetsas ja Kosel.

Linnaosas asub 216 kaubandusettevõtet, millest jaekaubandusega tegeleb 98, toitlustusasutusi on 30 ja teenindusettevõtteid 56, majutusega tegelevaid asutusi on linnaosas 8. Linnaosas paiknevad ka eri pankade harukontorid ja on olemas postkontor.

Linnaosas tegutsevad mitmed avaliku sektori asutused:

·         Pirita Linnaosa Valitsus (32,5 ametikohta) ja tema haldusalas olev Pirita Vaba Aja Keskus (20 ametikohta)

·         Tallinna haridusameti haldusalas olevad Pirita Majandusgümnaasium ja Merivälja Kool

·         Tallinna haridusameti haldusalas olevad Pirita Lasteaed, Merivälja Lasteaed, Tallinna Pirita Kose Lasteaed ja Tallinna Padriku Lasteaed

·         Tallinna Keskraamatukogu alluvuses olev Pirita raamatukogu

·         Tallinna Spordi- ja Noorsooameti haldusalas olev Pirita Spordikeskus

·         Keskkonnaameti haldusalas olevad Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna Kalmistud

·         Päästeameti Põhja Päästekeskuse Pirita päästekomando

·         Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna Pirita-Viimsi konstaablijaoskond

·         Riiklik kõrgkool − Sisekaitseakadeemia

·         Riiklik põhikool − Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool

Tööturg

Pirita elanike arvust moodustab tööealine elanikkond 68%. Märkimisväärselt väike on Pirita linnaosa registreeritud töötute arv − 421, mis moodustab kogu Tallinna registreeritud 19 139 töötust vaid 2,2%. Pirita linnaosas on kõige vähem registreeritud töötuid võrreldes teiste linnaosadega (vt Joonis 7).

Joonis 7. Registreeritud töötute arv Tallinna linnaosades seisuga 01.01.2011

* Tööturuamet

Pirita linnaosa elanike arvu järsk kasv alates 2004. aastast ei ole endaga kaasa toonud suuri töötusega seotud probleeme (vt Joonis 8). Pirita linnaosa elanikud on enamasti toimetulevamad kui teiste linnaosade elanikud.

Joonis 8. Pirita linnaosa registreeritud töötute arv võrreldes linnaosa elanike arvuga aastatel 2004-2011

* Tööturuamet ja Eesti rahvastikuregister

3.1.4        Linnaosa juhtimine ja eelarve

Linnaosa juhtimine

Linnaosa valitsetakse lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 otsusega nr 56 kinnitatud “Pirita linnaosa põhimäärusest“.

Linnavolikogu tööorganina tegutseb linnaosas 13 liikmest koosnev halduskogu, mille juures töötab 5 komisjoni (maakomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, linnaelukomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, revisjonikomisjon).

Täitevvõimu teostab Pirita Linnaosa Valitsus (32,5 ametikohta, vt Joonis 9). Linnaosa valitsus kui ametiasutus otsustab või korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus annab välja kohalikku kuulehte Pirita Leht.

Linnaosa hallatav asutus on Pirita Vaba Aja Keskus (VAK) (ametikohti kokku 20), mille piirkondlikud struktuuriüksused on Pirita VAK (töötajaid 8), Mähe VAK (2), Kose VAK (4) ja Pirita Sotsiaalkeskus (6).

Joonis 9. Pirita linnaosavalitsuse organisatsiooni struktuur

* Pirita Linnaosa Valitsus

Linnaosa valitsuse haldusstruktuuri hinnatakse optimaalseks ja see vastab praegustele vajadustele. Kuna linnaosa elanike arv kasvab, siis haldusteenuste osutamisel prognoositakse sotsiaalsfääri osakaalu kasvu. Linnaosa valitsuse ametnike kutseoskus vastab nõuetele, linnas tervikuna toimib heal tasemel ja järjepidev ametnike täienduskoolitussüsteem.

Kavas on linnaosa haldushoonele parima perspektiivse paiknemise lahenduse leidmine ning praegune haldushoone müüa. Praegune haldushoone on funktsionaalselt sobimatu, kuna Pirita Linnaosa Valitsus kasutab sellest vaid 18%.

Pirita Linnaosa Valitsuse töövaldkonnad:

1) sotsiaalhoolekanne;

2) noorsootöö;

3) erinoorsootöö;

4) elamu- ja kommunaalmajandus;

5) heakord;

6) haljastus;

7) jäätmekäitlus;

8) ruumiline planeerimine;

9) kultuur ja haridus;

10) sport;

11) vaba aja veetmine;

12) ettevõtlus, majandustegevuse registri haldamine;

13) reklaam;

14) rahvastikuregistri haldamine.

Eelarve

Pirita Linnaosa Valitsuse haldusala eelarve kinnitatakse Tallinna Linnavolikogu määrusega Tallinna linna eelarves. Linna eelarve koostamise aluseks on Tallinna linna eelarvestrateegia, mis on koostatud peaeesmärgiga kindlustada linna eelarvepoliitika jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Keskpika planeerimise üldine eesmärk on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust, tagada linna raha sihipärasem arenguprojektidesse suunamine ja efektiivsem kasutamine. Seega on Tallinna linna eelarvestrateegia aluseks eelarve koostamisel ja kulutuste kavandamisel. Aastaeelarvete koostamisel lähtutakse eesmärgist, et jätkuks kõigi tegevusvaldkondade tasakaalustatud areng, paraneks elukeskkonna kvaliteet ja oleks tagatud linna jätkusuutlik areng.

Joonis 10. Pirita Linnaosa Valitsuse tulude ja kulude maht 2007-2011 aasta võrdluses

* Pirita Linnaosa Valitsus

Linnaosa valitsusele eelarves ettenähtud kulude katteallikateks on eraldis linnakassast ja teenitud omatulu.

Äriruumide üüritulu on tulu, mida saadakse nende Tallinna linnale kuuluvate ruumide väljaüürimisest, mida valitseb Pirita Linnaosa Valitsus. Tulu kaubandustegevusest tekib, kui Pirita Linnaosa Valitsuse valitsemisel olevaid Tallinna linnale kuuluvaid rajatisi ja maa-alasid renditakse kaubandustegevuseks. Linnarajatiste reklaamitulu saadakse Pirita Linnaosa Valitsuse valitsemisel olevate Tallinna linnale kuuluvate rajatiste ja maa-ala rentimisest reklaamikandjate paigaldamiseks. Reklaamitulu on tulu, mida saadakse Pirita Linnaosa Valitsuse väljaantavas ajalehes Pirita Leht reklaamide avaldamisest.

Kulutused kavandatakse linnaeelarves toote- ehk tegevusvaldkondade kaupa. Kultuurivaldkonna peamine eesmärk on luua mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks, sh harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks, kontsertide, etenduste ja näituste korraldamiseks. Linnaosas kultuuritööd organiseerivad ja edendavad vabaajakeskused Pirital, Kosel ja Mähel ning linnaosa valitsus.

Sotsiaalhoolekande peamine eesmärk on ennetada toimetulekuraskusi. Seda tehakse mitmekesise, arengut toetava tegevuse ja toetuste andmise kaudu, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ja suurendavad sihtrühmade elukvaliteeti.

Pirita Sotsiaalkeskuse tegutsemise eesmärk on pakkuda elanikkonna eri rühmadele võimalust sisukaks ja meelepäraseks huvi- ja vabaajategevuseks ning osutada soodushinnaga ilu- ja terviseteenuseid.

Koduteenuste osutamise eesmärk on:

1)        tagada abivajajatele turvaline kodu ja ühiskonnas aktsepteeritav elukvaliteet,

2)        nende toimetulekuvõimele ja vajadustele vastav teenuste struktuur ning

3)        võimalikult kauaaegne toimetulek harjumuspärases keskkonnas iseseisvalt elada.

Sotsiaaltoetuste eesmärk on tagada majanduslikult vähekindlustatud elanike põhivajadusi rahuldav toimetulek ja toetada aktsepteeritud elukvaliteeti, et ennetada vähekindlustatud perede vaesusesse sattumist ning võimaldada nende perede lastel osaleda huvitegevuses. Toetused on puudega inimeste toimetulekuvõime parandamiseks. Toetustega püütakse heitunud inimesed uuesti sotsialiseerida ja aidata neil alustada aktiivset tööotsingut.

Heakorratöödeks ettenähtud vahenditest heakorrastatakse linnaosa haljasalasid, parkmetsi, pargiteid ja muru, mänguväljakuid ja spordiplatse, haljasalade pinke, skulptuure, treppe, tugimüüre, sildu, tervisespordirajatisi jm, hooldatakse puid ja lilli. Heakorra kulude arvelt kaetakse ka supelranna hooldamisel ja linnamaalt prügi koristamisel tekkivad kulud.

Teehoolduse osas on linnaosavalitsuse ülesanne korraldada nende teede ja tänavate puhastamine, millel ei liikle linnaliinide bussid. Bussiliiklusega teede ja tänavate puhastamist korraldab Tallinna Kommunaalamet.

Raha, mis linnaosa eelarves on ette nähtud piirkondlikeks vaba aja üritusteks, saab kasutada linnaosavalitsuse organiseeritavate ja korraldatavate kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkonna tegevuse korraldamiseks ning mittetulundustegevuse toetamiseks vastava ülelinnalise korra alusel.

Üldvalitsemise kulu sisaldab linnaosavalitsuse haldushoone ülalpidamise kulu, ametnike töökoha, töövahendite ja palgakulu.

Linnaosavalitsuse reservfond on mõeldud ettenägematute ning varem planeerimata kulutuste katmiseks.

Investeerimistegevuseks ei nähta linnaeelarves linnaosadele raha ette mitte otse, vaid rahaeraldus on plaanitud vastavate valdkondade ja ametite investeerimistegevuse eelarvesse, kuna tavaliselt on ametitel nii riigihangete korraldamisel ja vastavate tööde tellimisel kui ka järelevalve tegemisel suurem kompetentsus.

3.1.5        Taristu ja kommunaalmajandus

Teedevõrk

Linnaosa läbivad põhimagistraalid ja suurima liiklussagedusega teed on Pirita tee, Merivälja tee ja Pärnamäe tee. Need ühendavad Pirita linnaosa Tallinna teiste linnaosade ja ümberkaudsete valdadega.

Praegu on Pirita ja Merivälja tee valmis ehitatud Ranna teeni. Sellel on neli sõidurada ja kõnniteed ning ristmikud on reguleeritud fooridega.

Jaotusmagistraalidena funktsioneerivad Pirita linnaosas Randvere tee, Kloostrimetsa, Kose, Vabaõhukooli, Rahvakooli, Kelluka, Pärnamäe ja Muuga tee. Nimetatud teid mööda liiguvad autobussid. Pirita linnaosa lõunapiiri naabruses, Lasnamäe klindil, kulgeb põhimagistraalina kasutatav Narva maantee.

Peamised liiklusvood, mis linnaosa läbivad, on Viimsi ja Tallinna kesklinna vaheline ning Viimsi ja Lasnamäe vaheline ühendus. Kuna Pirita linnaosa ja Viimsi vald on kiiresti kasvava elanikkonnaga populaarsed elamuehitusalad ja traditsioonilised puhkepiirkonnad, siis on nii Pirita ja Merivälja tee kui ka peamised jaotusmagistraalid tipptundidel osaliselt ülekoormatud.

Liiklusvooge on raske jaotada, sest ei ole Pärnamäe tee − Ussimäe tee pikendust Laagna teega, Mustakivi tee läbimurret Kose teeni ja Lehiku tee on välja arendatud poolikult.

Linnaosal plaanis liiklusvoogude vähendamise ühe võimalusena uurida uue teetrassi rajamise võimalikkust Piritalt Lasnamäele (Merivälja teelt Lehiku tee, Kõlviku tee ja Sompa tee ühendamine, Lükati tee ja Kose teeni Mustakivi tee pikenduse kaudu).

Paljud linnaosa tänavad on kitsad ega sobi bussiliikluseks. Varasema maajaotuskava alusel ei olnud ette nähtud enamikel tänavatel kõnniteid, mistõttu pole võimalik rajada neid sinna tulevikuski. Probleeme tekitab ka parkimiskohtade nappus suvisel rannahooajal puhkeala vahetus läheduses.

Tulevikus on plaanis leida koostöös Viimsi vallaga Ranna tee ja Merivälja tee Viimsi valla poolsesse ossa koht “Pargi ja reisi“ parklale, mis vähendaks sõiduautode liikluskoormust tipptundidel. Lisaks suurendaks “Pargi ja reisi“ parkla rajamine loodussäästlike sõidukite osakaalu linnaosa läbivas liikluses.

Ühistransport

Ühissõidukitest teenindavad Pirita linnaosa linnaliinibussid (1A, 5, 6, 8, 34, 49 ja 38), mis ühendavad linnaosa Tallinna teiste linnaosade ja naabervaldadega. Üle Tallinna linnapiiri kulgevatel liinidel kehtivad lisaks Tallinna linnaliinide kuu- ja kvartalipiletitele täiendavad teise tsooni piletid. Bussiliinid kulgevad valdavas osas mööda põhi- ja jaotusmagistraale.

Bussiliinide marsruudid:

nr 1A

Viru keskus - Viimsi haigla

nr 5

Männiku-Metsakooli

nr 6

Merivälja pansion - Metsakooli

nr 8

Viru keskus - Äigrumäe

nr 34A

Viru keskus - Muuga aedlinn

nr 38

Viru keskus - Muuga

nr 49

P. Pinna - Merivälja

Ühissõidukite puhul tekitab probleeme osa liinide ülekoormatus tipptundidel ja suveperioodil. Osaliselt on see seotud ka mõne liini hõreda sõidugraafikuga.

Pirita linnaosa läbib neli kommertsliini, millest liin nr 260 on marsruuttakso ja ülejäänud on bussiliinid.

Olemasolevate kommertsliinide marsruudid:

nr 209

Tallinn-Iru-Muuga-Maardu

nr 260

Tallinn-Haabneeme-Rohuneeme

nr 285

Tallinn-Laagna-Muuga-Maardu

nr 288

Tallinn - Pirita - Muuga aedlinn - Maardu

Tehnovõrgud

Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemidega tegelevad Pirita linnaosas AKTSIASELTS TALLINNA VESI, aktsiaselts ESMAR EHITUS ja OSAÜHING MÄHE VESI. Linnaosa saab joogivee puurkaevudest ning see rahuldab praegu tarbijate vajadused. Valdavalt on asumites veevõrk valmis ehitatud. Kanalisatsioonisüsteem on Pirital tiheasustusalal valmis ehitatud. Üksikutes hajaasustusega piirkondades on koostamisel lisategevuskava, et liituda kanalisatsiooniga. Osaliselt on probleemiks linnaosas sajuvee ja pinnase liigvee ärajuhtimine. Kosel, Mähel, Lepikus, Maarjamäel ja Meriväljal on olemas kuivenduskraavide võrk, mida mõningates kohtades ei ole regulaarselt hooldatud ning seoses sellega võib tekkida hooajaliselt probleeme.

Energiavarustus

Pirita linnaosa varustab kaks 110/10 kV toiteabijaama ning linnaosa läbivad 10 kV elektriliinid (Mähe aedlinn, Lepiku, Laiaküla).

Pirita linnaosa varustab kaks kesksurve gaasitorustikku, millega varustatakse nii suuremaid katlamaju kui ka eramuid. Pirita linnaosa energiavarustatuse võimalus on piisavalt mitmekesine (elekter, gaas) teenindamaks tootmisüksusi ja eramuid.

Tänavavalgustus

Linnaosas ei ole probleeme tänavavalgustusega. Uuselamurajoonides arendab võrgud välja kinnisvaraarendaja ning annab need üle kasutamiseks Tallinna Kommunaalametile.

Side ja telekommunikatsioon

Side- ja telekommunikatsiooniteenuseid pakuvad Pirita linnaosa territooriumil erinevad olulisemad Eesti telekommunikatsiooniettevõtted. Avalikuks kasutamiseks mõeldud traadita interneti levialapunkte on Pirita linnaosas 4 (vt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 4
):

·         Pirita raamatukogu (Metsavahi tee 19)

·         Pirita Lasteaed (E. Bornhöhe tee 10)

·         Pirita Linnaosa Valitsus (Merivälja tee 24)

·         Tallinna Linnavalitsuse Särgava külalistemaja (E. Särgava allee 4)

Haljastus ja jäätmekäitlus

Haljastus

Pirita linnaosa hooldatavate haljasalade pindala on 39,6 ha. Metsarohkuse tõttu on haljasmaade kogupindala suur (708,8 ha), moodustades 37,9% linnaosa territooriumist.

Linnaosa olulisemad haljasmaad on Pirita rand koos rannametsaga, Kloostrimets, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Pirita kloostri kompleks, Pärnamäe kalmistu ja Metsakalmistu. Parke ja pargilaadseid alasid on linnaosas 16 ha. Olulisemad linnaosa pargialad on Lillepi park (Metsapark, kogupindala 32,7 ha) ja Merivälja park (4,3 ha).

Pirita jõeorg on 1957. aastast maastikukaitseala, mille 523,1 hektarist on 42% mets ja kus kasvab 28 looduskaitse all olevat taimeliiki.

Hooldatavate haljasalade hulka kuuluvad kalmistud, mida linnaosas on viis: Pärnamäe kalmistu (pindala 105,6 ha), Metsakalmistu (pindala 48,3 ha), Pirita kalmistu (pindala 1,0 ha) Tallinna Pirita Saksa sõjavangide kalmistu ja Pirita vana kloostri kalmistu. Kalmistuid hooldab Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Kalmistud.

Haljasalasid hooldab Pirita Linnaosa Valitsus, kes on sõlminud hoolduslepingu AS-iga ISS Eesti. Haljastuse tegemisel lähtutakse järgmistest õigusaktidest: jäätmeseadus, liiklusseadus, teeseadus, Tallinna linna heakorra eeskiri, Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning Tallinna linna haljastute klassifikatsioon ja hoolduse nõuded.

Jäätmekäitlus

Alates 1. juunist 2006 võetakse Pirita linnaosas olmejäätmete käitlemisel aluseks korraldatud jäätmeveo reeglid. Jäätmeveo ainuõigus on AS-il Veolia Keskkonnateenused. Jäätmeveoga liitumine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.

Haljasjäätmete kogumise teenust osutab Eesti Jäätmeringluse OÜ. Samuti võetakse aia- ja pargijäätmeid vastu Artelli jäätmejaamas (Kristiine linnaosa), Rahumäe jäätmejaamas (Nõmme linnaosa) ja Suur-Sõjamäe jäätmejaamas (Lasnamäe linnaosa). Pirita linnaosas on seitse segapakendite kogumispunkti, mis asuvad aadressidel Haaviku tee 16, Merivälja tee 5 ja 34, Rummu tee 4, Võsa 26, Urva 5 ning Vabaõhukooli 14 ja 16. Kõlbmatuid kodutehnika- ja elektroonikaseadmeid ning ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Pirita Selveri parklas ja Merivälja poe juures. Kasutatud patareide kogumiskaste on linnaosas kuues kohas. Jäätmed, mida siinsetes loeteludes ei esitatud, peavad elanikud ise viima jäätmekogumisjaamadesse, kus need utiliseeritakse.

3.1.6        Haridus, noorsootöö ja huviharidus

Pirita linnaosas tegutseb kolm üldhariduskooli ning kaheksa koolieelset lasteasutust, millest neli on munitsipaal- ja neli eraomandis. Lisaks tegutseb linnaosas riiklik rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia.

Kõik linnaosas tegutsevad munitsipaalharidusasutused on Tallinna Haridusameti haldusalas. Pirita Linnaosa Valitsuse ja kõigi haridusasutuste vahel toimib järjepidev koostöö.

Koolieelsed lasteasutused

Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada lasteaiakoht igale lapsele, kelle vanemad seda soovivad. Kohtade tegelik vajadus oleneb suuresti rahvastikurändest, uusasumite asukohast, sündide arvust ja lastevanemate eelistustest, millisesse lasteaeda soovitakse oma laps panna.

Koolieelseid lasteasutusi on Pirita linnaosas 8, neist 4 on munitsipaallasteasutused: Merivälja Lasteaed, Pirita Kose Lasteaed, Pirita Lasteaed ja Tallinna Padriku lasteaed ning 4 eralasteasutust: Punamütsikese Mudilasmaja, Memme Musi, Naba ja Adelion. Kokku on lasteaedades 40 rühma ja 807 lasteaiakohta (vt Joonis 11). Eesti rahvastikuregistri andmetel käivad Pirita linnaosasse sissekirjutatud 1112 lasteaiaealisest lapsest 563 lasteaias Pirital ja 549 väljaspool Piritat.

Pirita linnaosas asuvates munitsipaallasteasutustes on 627 lasteaiakohta, sellest 75% täidavad Pirital elavad lapsed ja neljandiku hõivavad lapsed, kes on tulnud teistest linnaosadest või mujalt (vt Joonis 12). Prognoosi kohaselt oleks Pirita linnaosasse vaja juurde u 150 lasteaiakohta. Lasteaiakohtade nappust aitaks leevendada Pirita Kose Lasteaia uue hoone ehitamine, mille rajamisega lisanduks linnaosasse 120 lasteaiakohta.

Joonis 11. Pirita linnaosa koolieelsete lasteasutuste rühmade ja kohtade arv

Munitsipaallasteaiad

Lasteaia nimi

Asum, aadress

Rühmade arv

Kohtade arv

Pirita Lasteaed

Pirita,

E. Bornhöhe tee 10

6

139

Merivälja Lasteaed

Merivälja,

Haaviku tee 10

12

256

Pirita Kose Lasteaed

Kose, Kose tee 56 // 58

4

93


Tallinna Padriku Lasteaed

Mähe, Padriku tee 10

6

139

Kokku

28

627

Eralasteaiad

Lasteaia nimi

Asum, aadress

Rühmade arv

Kohtade arv

Memme Musi

Lepiku, Esku 16

1

22

Naba

Pirita,

Metsavahi tee 24a

4

80

Punamütsikese Mudilasmaja

Mähe,

Kummeli tee 18

4

40

Adelion

Lepiku, Lepiku tee 34b

3

38

Kokku

12

180

* Pirita Linnaosa Valitsus

Lisaks lasteaiateenusele pakutakse Pirita linnaosas ka eralastehoiu teenust. Litsentseeritud lapsehoiuteenust pakuvad eralasteaed Naba, Tähekeste Lastehoid, Hingelinnu Lastehoid, eralasteaed Memme Musi ja Punamütsikese Mudilasmaja.

Joonis 12. Laste arv Tallinna linna munitsipaallasteaedades laste Eesti rahvastikuregistri järgse elukoha ja lasteasutuse asukoha kaupa

* Tallinna Haridusamet

Üldhariduskoolid

Pirita linnaosas tegutsevad üldhariduskoolid on Merivälja Kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Pirita Majandusgümnaasium. Algkool ja gümnaasium on Tallinna Haridusameti haldusalas ning lähtuvad oma tegevuses kooli arengukavast ja “Tallinna linna põhi- ja üldkeskhariduse arengukavast 2009−2014“. Lisaks asub Pirita territooriumil rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia.

Pirita linnaosas elab 1576 kooliealist last. Pirital elavatest[1] kooliealistest lastest 623 käivad linnaosas asuvates koolides, 953 koolides väljaspool linnaosa.

Merivälja Kool

Merivälja Kool asutati 1948. a neljaklassilise algkoolina. 1993. aastast tegutseti kuueklassilisena, 2000. aastast üheksaklassilise põhikoolina ja 2004. aastast taas kuueklassilise koolina. Koolis õpib 203 õpilast (2010/2011. õa), kellest 50 elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool Pirita linnaosa. Lisaks Pirita linnaosa lastele käib koolis lapsi Nõmmelt, Koplist, Maardust ja Viimsi vallast. Merivälja Koolis on 9 klassikomplekti. Kooli kõigile lõpetanutele on tagatud võimalus edasi õppida Pirita Majandusgümnaasiumis.

Merivälja koolile kavandatakse juurdeehitust, mis tagaks paremad tingimused õppetöö korraldamiseks (spordisaal, ujula, raamatukogu).

Pirita Majandusgümnaasium

Pirita Majandusgümnaasium tegutseb keskharidust andva asutusena alates 1962. aastast. Majandusgümnaasiumiks muudeti kool 1996. aastal. Kool töötab neljas hooneosas: algklassid 1950. a ehitatud ja 2004.-2005. a renoveeritud, põhikool 1962.-1963. a ehitatud ja 2004.-2005. a renoveeritud ning gümnaasium 2003. a ehitatud hooneosas. Kooli spordikompleks ehitati 2003. a ja staadion renoveeriti 2004. a.

Kooli töötajad tegelevad pidevalt majanduse õppesuuna ja tugiteenuste arendamisega ning haridus- ja kultuuriteenuste pakkumisega ka täiskasvanutele, eelkõige lapsevanematele. Koolis õpib 814 õpilast (2010/2011. õa), kellest 342 last elavad Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool Pirita linnaosa. Pirita Majandusgümnaasiumis on moodustatud 31 klassikomplekti.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigikool. Kooli ülesanne on tagada hariduslikke erivajadusi arvestava õpi- ja kasvukeskkonna, nüüdisaegsete õppemeetodite ja professionaalse personali toel tundeelu- ja käitumishäiretega lastele põhiharidus ja koostöös vanematega valmistada õpilased ette iseseisvaks eluks hariduslikke erivajadusi arvestava õpi- ja kasvukeskkonna, kaasaegsete õppemeetodite ja professionaalse personali toel.

Kooli tegevuse eesmärk on olla jätkusuutlik ja avatud, maailmas toimuvatele muutustele reageeriv ning arenev, toimiva tugivõrgustiku ja vajalike spetsialistidega kogu vabariiki teenindav tundeelu- ja käitumishäiretest tingitud hariduslike erivajadustega laste riiklik põhikool ja õppe-, nõustamis- ning rehabilitatsioonikeskus (kompetentsuskeskus).

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia, mille algne nimi oli Eesti Sisekaitse Akadeemia, asutas 1992. a Eesti Vabariigi Valitsus. See on Siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutuste suurele hulgale, sh politsei, piirivalve ja pääste valdkonda, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemi. Lisaks tehakse eelnimetatud valdkondades teadus- ja arendustöid, juba töötavatele spetsialistidele pakutakse täienduskoolitusi. Sisekaitseakadeemia arengueesmärk on saada tunnustatud õppeasutuseks nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas, nii oma õppekvaliteedi kui ka õppijate hulga poolest ning pakkuda igal erialal rahvusvaheliselt tunnustatud kutse- ja kõrgharidust.

Noorsootöö

Valdkonna peaeesmärk on toetada laia silmaringi ja tervislike eluviisidega noorte kujundamist, pakkudes neile hariduslikke ja loomingulisi kogemusi. Pirita Linnaosa Valitsus lähtub piirkondliku noorsootöö korraldamisel põhimõttest toetada noorte omaalgatust ning loob tingimused noorte teadmiste ja oskuste arendamiseks. Selleks on loodud kaks noortekeskust, mis töötavad avatud noorsootöö meetodi põhimõttel. Avatud noortekeskused tegutsevad Kose ja Mähe vaba aja keskustes. Kokku töötab noortekeskustes kaks vanemspetsialisti ja neli spetsialisti. Keskused pakuvad noorte arendamiseks mitmesugust tegevust: klubilist tegevust ja kursusi, noorteüritusi, noorteprojektide- ja programmide korraldamist, piirkondlikke laagreid.

Pirita Linnaosa Valitsuse roll noorsootöö arendamisel piirdub peamiselt MTÜ-de toetamise ja noorteürituste korraldamisega.

Igal aastal areneb ka erinoorsootöö valdkond, mille eesmärk on toetada noori, kes elavad riskioludes ja/või on sattunud seadustega vastuollu. Linnaosa alaealiste komisjon tegeleb lisaks tavapärasele materjalide menetlemisele ka ennetustöö ja järelevalvega.

Huviharidus

Pirita linnaosa üldhariduskoolides on kokku 35 huviringi. Ringides osaleb 575 õpilast ehk üle poolte kõigist linnaosa üldhariduskoolide 1041 õpilasest (allikas: Tallinn arvudes 2009−2010).

Lisaks tegutsevad Pirita VAKi ja selle filiaalide ruumides mitmesugused mudilaste, noorte ja täiskasvanute huviringid. Kokku tegeleb neis ruumides 82 eri kursust ja huviringi.

3.1.7        Kultuur, sport ja vaba aeg

Kultuur

Pirita linnaosas asuvad kultuuriasutused on Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Teletorn, Pirita Vaba Aja Keskus, Pirita Sotsiaalkeskus, Merivälja Lugemistuba ja Pirita raamatukogu. Pirita Vaba Aja Keskus on linnaosa valitsuse haldusalas. Teletorni haldab Sihtasutus Tallinna Teletorn. Pirita raamatukogu allub Tallinna Keskraamatukogule ja botaanikaaed allub Tallinna Keskkonnaametile.

Lisaks on Pirita linnaosas olemas viis vabaõhuürituste korraldamise kohta: Pirita kloostri varemed, Tallinna Botaanikaaed, Pirita rand, Pirita Spordikeskus ja TOP.

Pirita Vaba Aja Keskus

Pirita Vaba Aja Keskus on kujunenud Pirita linnaosa peamiseks kultuuriasutuseks, kus toimuvad paljud linnaosa üritused ning tegutsevad aktiivselt huviringid. Keskuse eesmärk on väärtustada Eesti kultuuripärandit ja suunata inimesi elukestvale õppele nende vaba aja mitmekesise sisustamise kaudu, suurendada elukeskkonna väärtust ja parandada inimeste elukvaliteeti.

Keskus asub renoveeritud hoones Merivälja teel (695 m2). Keskuse ülesanne on korraldada igas vanuses inimestele huvitegevust ning laste ja noorte kultuuri- ja teemalaagreid, samuti korraldada ja vahendada näitusi, kultuuriüritusi, sh kino- ja teatritegevust. Pirita Vaba Aja Keskuse piirkondlikud struktuuriüksused on Pirita Sotsiaalkeskus, Mähe Vaba Aja Keskus ja Kose Vaba Aja Keskus (viimases tehakse peamiselt noorsootööd).

Pirita Sotsiaalkeskus

Pirita Sotsiaalkeskuse põhiline sihtrühm on eakad ja erivajadustega inimesed.

Pirita Sotsiaalkeskuse eesmärk on mitmekesise tegevuse ja sotsiaalteenuste osutamise kaudu suurendada eakate ja erivajadustega inimeste aktiivsust ja toimetulekut ning parandada nende elukvaliteeti.

Sotsiaalkeskus on Pirita seenioride hulgas üks suuremaid tõmbekeskusi, kus toimuvad mitmesugused üritused, sündmused ja seltsielu. Eri huviringe eakatele tegutseb majas 28. Pidevalt korraldatakse näitusi, mis tutvustavad nii oma maja ringide kui ka kunstnike loomingut. Tehakse väljasõite ja osa kultuuriüritused toimub väljaspool maja. Lisaks saab kasutada Internetti, lugeda värskeid ajalehti ja ajakirju. Liikmetele pakutakse soodushindadega 9 eri teenust (massaaž, saun, juuksur, maniküür jm).

Tänaseks on keskusel 892 liiget, kellest enamik on pensionärid. Viimasel kolmel aastal (2008−2010) on teenuse kasutajate arv pidevalt suurenenud. Aastas keskmiselt külastab keskust 1800 isikut.

On laienenud ka erivajadustega lastele ning täiskasvanutele pakutavate teenuste hulk. Näiteks käib koos toimetulekuring “Kohtumisnurk“ nii lastele kui täiskasvanutele, korraldatakse perepäevi, koolivaheaja linnalaagreid, saab osaleda Saori loovkudumise või muusikateraapia ringis. 2010. aastal loodi vaimse tervise probleemidest taastujatele DUO-tugigrupp. Erivajadustega inimestele suunatud programmides osaleb 35 isikut.

Mõlemale sihtrühmale mõeldud tegevusi aitavad läbi viia ka vabatahtlikud.

Seenioritele mõeldud huviringidest on vabatahtlikud juhendajad eesti keele, itaalia keele, soome keele, rootsi keele, portselanimaali, bridži, bowling’u ning käsitööringil. Nintendo Wii interaktiivsete mängude hommikute ja turniiride korraldajad on vabatahtlikud sotsiaalkeskuse liikmete hulgast. Lisaks tegutsevad ürituste korraldajatena kaks aktiivset vabatahtlikku, kelle organiseerimisel saavad teoks mitmed sõpruskohtumised teiste sotsiaal- või päevakeskustega nii Tallinnast kui ka Harjumaalt.

Erivajadustega inimeste tegevusse on kaasatud vabatahtlikke nii toimetulekuringis “Kohtumisnurk“ kui ka laste linnalaagrite korraldamisel. Pidevalt osaleb erivajadustega laste heaks korraldatavatel heategevusüritustel kümmekond vabatahtlikku.

Uus võimalus on kaasata vabatahtlikke just noorte hulgast, sõlmida püsivad koostöösuhted Pirita koolide ning sotsiaaltöö erialasid õppivate tudengitega. Praegu on head koostöösuhted olemas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga, mille õpilased ja õpetajad on sagedased esinejad sotsiaalkeskuse kontsertidel.

Praegused vabatahtlikud on enamikus kas sotsiaalkeskuse liikmed või erivajadustega klientide pereliikmed või sõbrad.

Sport

Pirita linnaosas on 7 spordisaali, 3 staadionit ja 3 ujulat, lisaks veel 17 erinevat spordirajatist või -baasi. Linnaosa olulisemad spordikompleksid on TOP, Kalevi Jahtklubi, Pirita Spordikeskus, Maarjamäe staadion, Pirita Majandusgümnaasiumi spordikompleks. Ainulaadne on spetsiaalne rulluisutamise rada Lillepi pargis.

Populaarsemad spordialad on Pirital purjetamine, ujumine, jalgrattasport, suusatamine, rulluisutamine, kergejõustik ja tervisesport tervikuna. Tervisesporti koos noortespordiga peetakse linnaosas eelisarendatavateks spordivaldkondadeks.

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Pirita suurim spordiobjekt on TOP, mille territooriumil asuvad rahvusvaheline jahisadam, ujula, spordisaalid, meditsiiniteenused ja hotell. Ühtlasi funktsioneerib TOP ka ärihoonena.

Pirita Majandusgümnaasiumi spordikompleks

Seoses Pirita Majandusgümnaasiumi spordikompleksi valmimisega on märkimisväärselt paranenud kooli ja kogu linnaosa sportimisvõimalused. Spordikompleksi osad on staadion (kergejõustikustaadion, üks jalgpalli- ja kaks korvpalliväljakut) ning spordihoone (suur saal, jõu-, maadlus-, tõste- ja judosaal ning saun).

Pirita Spordikeskus

Asutus loodi 1968. aastal ja 2006. aastast kannab see nime Pirita Spordikeskus. Pirita Spordikeskuse filiaali Pirita Velodroomi maa-ala pindala on 3 hektarit. Territooriumil asuvad hooned, trekirada, kunstmuruga jalgpalliväljak ja asfaltkattega korvpalliväljak. Lisaks asuvad Pirita jõe ääres kunstmuruga tenniseväljak (suvel) / liuväli (talvel), liivaväljak ning Pirita jõe vasak- ja paremkaldal valgustatud terviserajad (7,2 km).

Spordikeskuse regulaarsed kasutajad on nii laste kui ka täiskasvanute spordiklubide treeningrühmad (purjetamine, orienteerumine, kergejõustik, jalgpall, judo, purjelaud jm) ning Tallinna kodanikud, kes peavad lugu sportimisest ja tervislikest eluviisidest. Projekti “Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine“ raames on kavas valmis ehitada tervisespordihoone, kergliiklustunnel Pirita Spordikeskuse ja Lillepi pargi rulluisutamise raja vahel ning lastemänguväljak ja kelgumägi.

Spordikoolid ja -klubid

Pirita linnaosas tegutseb kuus spordikooli (Pirita Spordikool, Tallinna SS Kalev Kergejõustikukool, ESS Kalevi Purjespordikool, ESS Kalevi Jalgrattaspordikool, Rein Ottosoni Purjespordikool, Jaak Mae Suusakool), peale nende on linnaosas registreeritud 28 spordiklubi. Linnaosa spordibaase kasutavad ka mujal registreeritud spordiklubid, seega on kohapeal tegutsevate klubide arv oluliselt suurem. Elujõulisemad piirkonna spordiklubid on CFC Jalgrattaklubi, Spordiklubi FC Levadia, ESS Kalevi Jahtklubi, Tallinna Surfiklubi ja TOPi Ujumisklubi.

Mänguväljakud

Pirita linnaosas on 11 avalikku mänguväljakut (vt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 3
):

Joonis 13. Pirita linnaosas asuvad mänguväljakud ja nende aadressid

Asum

Aadress

Pirita

Merivälja tee 3

Maarjamäe

Lehise 2

Maarjamäe

Pähkli 2

Kose

Abaja põik 1

Kose

Lükati tee 2

Kose

Puhkekodu tee 55a

Mähe

Aianduse tee 64a

Mähe

Aianduse tee ja Tolmuka tee rist

Merivälja

Kesktee 65

Merivälja

Kesktee 27 // Väina tee 29a

Lepiku

Esku 18

* Pirita Linnaosa Valitsus

2007. aastal inventeeritud mänguväljakutest 71,4% olid ohutud ja 21,4% ohtlikud. 1. mai 2010. aasta seisuga on Pirita linnaosa mänguväljakute seisukord paranenud. Mänguväljakud on muudetud turvaliseks, olemasolevaid on korrastatud, neile on lisatud uusi elemente. Tehtud töö tulemusel on kõik mänguväljakud heas korras (allikas: “Avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava Tallinnas 2011-2016“).

Vaba aeg

Vaba aja veetmise võimalused ja turism

Pirita linnaosa, kus väärtustatakse tervist, on tallinlaste ja turistide puhkamise, sportimise ning vaba aja veetmise armastatud sihtkoht. Atraktiivne supelrand, vaheldusrikkad jalutus- ja suusarajad, ainulaadne rulluisurada Lillepi pargis, kus on võimalus tegeleda ratta-, vee- ja suusaspordiga, teevad Piritast populaarse vaba aja veetmise koha. Ilusate ilmadega külastab Pirita randa, Kloostrimetsa ja Pirita jõeoru maastikukaitseala päevas kuni 10 000 inimest. Lisaks spordile saab Pirital nautida ka vabaõhukontserte ja -etendusi. Pirita linnaosas toimuvad tähtsamad üritused on Brigitta Festival, Pirita tervisepäev, kloostripäev ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert.

Pirita on populaarne sihtkoht meritsi Tallinna saabujatele, kuna siin asub pealinna olulisim väikesadam − Pirita sadam −, mis jaguneb ESS Kalevi Jahtklubi (90 kaikohta purjekatele, lisaks 20 kohta külalistele) ja TOPi sadama vahel (275 kaikohta purjekatele, lisaks 50 kohta külalistele).

Sadama reisijate arv on küll viimasel paaril aastal kahanenud, kuid mõningad uuendused ja arendustööd peaksid taas looma paremad tingimused suurema arvu reisijate teenindamiseks (vt Joonis 14). Sadamas pakutakse väikelaevadele ja nende reisijatele vajalikke teenuseid. Pirita sadamas Pirita jõe suudmes tegutseb paadilaenutus. Meretranspordi arendamiseks Tallinnas on “Tallinna arengukava 2011−2027“ ette näinud Pirita jõe paremkaldal väikelaevade sadama valmisehitamise, mis aitaks kaasa ka linnaosa mereturismi arengule. Pikaajalises perspektiivis annaks väikelaevade sadamate arengu kohta parema ülevaate vastava teemalise arengukava koostamine.

Joonis 14. Pirita Sadama reisijate arv

* Pirita Linnaosa Valitsus

Tuntud turismiobjektid on Pirita linnaosas veel Tallinna Teletorn 170 m kõrgusel asuva vaateplatvormiga (praegu suletud), Tallinna Botaanikaaed ja Kochi kabel.

Tallinna Teletorn on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna koostatava statistika alusel olnud aastatel 2006 ja 2007 Tallinna turismiobjektide külastatavuse pingereas esikohal. Teletorni taasavamine külastajatele suurendaks Tallinna linna, sh Pirita linnaosa atraktiivsust turistide, linlaste ja Eesti elanike külastus- ja puhkepaigana. Teletorn on tuntud ka Eesti taasiseseisvumise sümbolina.

3.1.8        Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tervishoid

Esmatasandi arstiabi osutavad Pirita linnaosas perearstid. Pirita linnaosas on 8 perearstinimistut (5 Pirita Perearstikeskuses, 2 Pirita-Kose Perearstikeskuses ja 1 Mähe Perearstikeskuses). Pirita kaheksasse perearstinimistusse kuulub 15 302 isikut, neist 9756 Pirital, 2991 Kosel, 2555 Mähel. Linnaosas töötab kokku 8 perearsti.

Perearstinimistu normaalsuuruseks peetakse 1600 /-400 inimest. Kuna inimesel on perearsti võimalik vabalt valida, siis kuuluvad nimistutesse ka Pirital mitteelavad inimesed. Seega, seoses Pirita linnaosa elanike arvu suurenemisega on tulevikus vajadus ühe uue perearstinimistu järele. Otsuse nimistu moodustamise kohta teeb Haigekassa (sõltuvalt rahalisest seisust) ja uue nimistu moodustamiseks korraldab Harju maavanem avaliku konkursi.

Esma- ja vältimatut abi osutavad perearsti töövälisel ajal Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonnad. Pirita linnaosas haigla puudub. Apteeke on Pirita linnaosas neli.

Pirita linnaosas on võimalik saada ka tasulisi eriarsti- ja taastusravi teenuseid. Hambaravi teenust osutavad Anu Paju Hambaravi OÜ, Dentores Dental Care OÜ ja Osaühing Lille Hambaravi. Eriarstidest on Pirita Perearstikeskuses olemas naistearst ja psühhiaater, Pirita-Kose Perearstikeskuses töötab psühholoog. Tasulisi taastusravivõimalusi pakuvad Pirita Perearstikeskus (massaaž, vesiravi, elektriravi, soojaravi, soolaravi, ravivõimlemine) ja Pirita TOP SPA hotell (massaaž, vesiravi, elektriravi, soolaravi, inhalatsioon, laserravi, lokaalne külmaravi, lokaalne turbaravi, valgusteraapia, venitusteraapia, vesivõimlemine).

Sotsiaalhoolekanne

Tallinnas koordineerib sotsiaalhoolekande teenuste osutamist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Pirita linnaosas korraldab isikutele sotsiaalteenuste ja muu abi andmist Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, kes teeb koostööd Pirita Vaba Aja Keskuse üksuse Pirita Sotsiaalkeskusega, halduskogu sotsiaal- ja tervishoiu- ning alaealiste komisjoniga. Sotsiaalhoolekande valdkonna üheks ohuks võib pidada mitmete puuetega inimestele mõeldud sotsiaalteenuste rahastamist vaid projektipõhiselt, rahast ilmajäämine võib tuua kaasa olukorra, kus abivajajale teenust ei pakuta.

Sotsiaalhoolekande osakond

Osakonna koosseisus on 10 töötajat, neist 2 on lastekaitsespetsialistid. Koduhooldusteenuseid osutavad 4 hooldustöötajat. Sotsiaalhoolekande osakonna ülesanne on kaitsta erivajadustega inimesi, eraldada sotsiaaltoetusi ning osutada linnaosa elanikele toimetulekuraskuste ennetamiseks või kõrvaldamiseks sotsiaalteenuseid ja muud abi. Osakonna ülesannete hulka kuulub:

-          nõustamine - isiku või perekonna nõustamine sotsiaalsetest õigustest ja abistamise võimalustest toimetulekuraskuste kõrvaldamiseks;

-          eluasemeteenused (sotsiaalmajutus);

-          koduteenuste osutamine eakatele;

-          koduhoolduse teenuse osutamine puudega inimestele;

-          hoolekandeasutusse paigutamine;

-          eestkoste vormistamine;

-          isikuandmete kandmine elektroonilisse registrisse, et erivajadusega inimene saaks Tallinna ühissõidukites tasuta sõita;

-          isikliku abivahendi kaardi väljastamine proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite ostmise või laenutamise osaliseks kompenseerimiseks;

-          invatranspordi korraldamine;

-          hooldaja määramine lastele või täiskasvanutele;

-          piiratud teovõimega isikute õiguste ja huvide kaitsmiseks eestkoste seadmine, nõusoleku andmine eestkostetava varaga teostatavateks tehinguteks;

-          lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine, vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine;

-          toetuste vormistamine ja määramine.

Pirita linnaosas elavad valdavalt toimetulevad inimesed. Näiteks aastatel 2006−2010 on Pirita linnaosas võrreldes teiste linnaosadega kõige vähem toimetulekutoetuse saajaid (vt Joonis 15).

Joonis 15. Pirita linnaosa toimetulekutoetuse saajate arv võrreldes teiste linnaosadega aastatel 2006-2010

* Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Hoolekandeasutused

Hoolekandeasutustest tegutsevad Pirita linnaosas veel Kursana Domizili Merivälja Pansionaat (eraõiguslik, eakate hooldus ja põetus, 134 kohta) ja Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus (vanemliku hoolitsuseta lastele, 65 kohta).

3.1.9        Avalik kord ja turvalisus

Avalik kord ja turvalisus

Avaliku korra ja turvalisuse tagamisega linnaosas tegelevad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Pirita-Viimsi konstaablijaoskond, AS G4S Eesti ja Päästeameti Põhja Päästekeskuse Pirita päästekomando. Lisaks teenindab linnaosa elanikke Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti Lasnamäe/Pirita tugipunkt, mis asub Lasnamäe linnaosa territooriumil. Rannahooajal töötab vetelpääste. Pirita linnaosa ja Viimsi vald moodustavad ühtse teeninduspiirkonna ehk konstaablijaoskonna, kus on töökohad viiele konstaablile. Pirita komando meeskonda kuulub 40 inimest.

Võrreldes linnaosade kaupa registreeritud kuritegusid 1000 elaniku kohta on Pirita linnaosa avalik kord ja turvalisus Tallinnas neljandal kohal (vt Joonis 16). Vaadeldes linnaosade kaupa Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetletud väärtegude arvu 1000 elaniku kohta, siis Pirita linnaosa on viiendal kohal (vt Joonis 17). Suurimad probleemid korra tagamisel puhkealadel on Pirita jõeorus, Kloostrimetsas ja supelrannas. Varavastaste kuritegude enamik sooritatakse uusehitustel. Õigusrikkumiste ennetamiseks ja tõkestamiseks linnaosa territooriumil on sõlmitud koostööleping Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ja Pirita Linnaosa Valitsuse vahel.

Linnaosas on 6 naabrivalvesektorit: Pirita-Kloostri, Pähkli, Põldma/Lepiku, Siniladva tee, Merivälja I ja Lodjapuu I. Naabrivalve sektorites turvalisuse ja heaolu suurendamiseks on sõlmitud mitmeid koostöölepinguid Eesti Naabrivalve, Pirita Linnaosa Valitsuse, Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ja vastava naabrivalve sektori vahel.

Joonis 16. Registreeritud kuriteod kokku Tallinna linnaosade kaupa 1000 elaniku kohta

Linnaosad

2007

2008

2009

Haabersti

28

25

25

Kesklinn

158

151

130

Kristiine

49

46

52

Lasnamäe

36

37

35

Mustamäe

28

27

30

Nõmme

25

28

29

Pirita

34

34

31

Põhja-Tallinn

56

52

50

Tallinn kokku

51

50

47

* Justiitsministeerium, Eesti Statistikaamet

Joonis 17. Tallinna Munitsipaalpolitsei menetletud väärtegude arv linnaosade kaupa 1000 elaniku kohta

Linnaosad

2007

2008

2009

Haabersti

6

28

39

Kesklinn

5

231

581

Kristiine

4

102

226

Lasnamäe

3

37

49

Mustamäe

7

40

72

Nõmme

5

34

51

Pirita

23

67

90

Põhja-Tallinn

4

100

338

Tallinn kokku

5

72

169

* Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

3.1.10    Keskkonnakaitse

Pidevat seiret Tallinna linna ja Pirita linnaosa keskkonna üle teeb Tallinna Keskkonnaamet. Linnaosa keskkonnariske on põhjalikumalt käsitletud dokumendis “Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“. Selle andmetel on Pirita linnaosa seirenäitajad (vesi, õhk, müra) normide piires. Suurt kaasabi keskkonna jälgimisel osutavad ka linnaosa elanikud, kes sageli reageerivad linnaosa tabanud väiksematele reostustele esimestena ja annavad ametnikele informatsiooni reostuse tekitajate kohta.

Enamasti on Pirita linnaosa territooriumile keskkonnaohtlike ainete sattumise risk ning loodusreostuse ja katastroofide oht seotud Pirita linnaosa naabervaldade, Viimsi ja Jõelähtme valla territooriumil asuvate ettevõtetega, kes käitlevad ohtlikke aineid. Nende ainete käitlemisega kaasnevad tootmistehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest tulenevad ohud, nagu tervisekahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, rannaalade erosioon, suurõnnetused nii sadamas asuvates ettevõtetes kui ka merel (tulekahju, plahvatus, avarii merel, mille tagajärjeks on vee ja kaldaalade reostumise oht jne).

Pirita linnaosas ei tegutse ühtegi suurõnnetuseohuga ettevõtet, kuid Päästeameti andmetel on linnaosas kaks ohtlikku ettevõtet.

Pirita linnaosa Ranna, Merivälja ja Pärnamäe teid läbivad ka ohtlike ainete veosed. Veetakse kütust ja kemikaale, millega varustatakse Pirita ja Viimsi eratarbijaid ja tootmisüksusi.

Valmisolek õnnetuste ja kriiside lahendamiseks eeldab laialdast koostööd asjaomaste riiklike organisatsioonidega, kuhu on kaasatud kogu Tallinna, Viimsi valla ja Maardu linna omavalitsuste oskusteave ja vahendid.

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on Pirita linnaosas radooniohtlikud piirkonnad Maarjamäe ja Kose asum. Hoonete planeerimisel nendesse asumitesse tuleb koostatavate detailplaneeringute mahus iga kord nõuda planeeritaval alal radooniuuringu tegemist. Täpsemad piirkonnad ja nõuded on esitatud Pirita üldplaneeringus.

Pirita keskkonnaseisundit mõjutab elamualade lisandumisest tulenev haljastuse vähenemine. Asustustiheduse kasv toob kaasa loodusele avaldatava inimkoormuse suurenemise ja vajaduse reguleerida looduskasutust. Pirita rannamets, Kloostrimets ja Pirita jõeoru maastikukaitseala metsad kannatavad ebaühtlase tallamiskoormuse all ning vajavad kaitset inimkoormuse hajutamiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks (looduslike jalgradade rajamine).

Pirita supelranda, eriti Merivälja-poolses osas, mõjutab erosioon ning kohatisest kõrgest veeseisust ja tugevatest tormidest tulenevad kahjustused. Meretranspordi intensiivistumisega ja lähedalasuvate sadamate laiendamisega säilib merelt lähtuv reostusoht.

3.2    Pirita linnaosa arengueelduste koondanalüüs

3.2.1        Pirita linnaosa hetkeolukorra SWOT-analüüs

Pirita linnaosa olukorra olulisemaid aspekte kajastab SWOT-analüüs, mis toob esile hetkeolukorra tähtsamad tugevad ja nõrgad küljed ning olulisemad linnaosa arengut mõjutavad võimalused ja ohud (vt Joonis 18). Täielik koond töörühmade koostatud SWOT-analüüsist on esitatud lisades (vt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 1
).

Joonis 18. Pirita linnaosa hetkeolukorra SWOT-analüüs

Tugevad küljed

Nõrgad küljed

·       Pirita linnaosa lähedus kesklinnaga ja hea ühendus sellega.

·       Linnaosa roheline elukeskkond ja rikkalik looduskeskkond (metsad, rand, jõgi, park).

·       Üks turvalisemaid linnaosasid Tallinnas.

·       Hinnatud puhke-, spordi- ja vaba aja veetmise piirkonnana, kus toimub palju kultuuri- ja spordiüritusi.

·       Organiseeritud regulaarne jäätmete kokkukorjamine ja äravedu.

·       Avalike teenuste kättesaadavus.

·       Vaba aja keskuste (Pirita, Kose ja Mähe) olemasolu ja teenuseid osutav sotsiaal­keskus.

·       Aktiivne terviseedendus.

·       Oluliste spordi- ja kultuuriobjektide olemasolu.

·       Hariduse omandamise võimalus lasteaiast kuni kõrghariduseni.

·       Toimivad perearstikeskused.

·       Linnaosas asuvad politsei konstaablijaoskond, MUPO Pirita tugipunkt ja Päästeameti Põhja Päästekeskuse Pirita päästekomando. Suvehooajal töötab ASi G4S Eesti rannavalvebrigaad.

·       Arenenud omaniku- ja õigustundega elanike elamupiirkond.

·       Toimivad naabrivalve piirkonnad.

·       Madal töötusetase.

·       Parkimisprobleemid suvehooajal.

·       Heakorrastamiseks eraldatud vahendid ei kata linnaosa vajadusi.

·       Rohealade vähenemine linnaosas seoses uute ehitiste rajamisega.

·       Puudused ühistranspordi toimimises.

·       Ratastooliga ei pääse linnaosavalitsusse.

·       Linnaosa pakub vähe sotsiaalteenuseid ja uute väljaarendamiseks puuduvad ruumid.

·       Perearstinimistud on üle koormatud.

·       Kultuurirajatiste suurus ei vasta Pirita elanike (ka tallinlaste) kasvavale huvile ja vajadustele. Ruumipuudus pärsib erinevate huvitegevuste laiendamist Pirital.

·       Lasteaiakohtade nappus.

·       Pirita ranna ja rannametsa alal ning jõeoru maa-alal ei ole taristut, mis võimaldaks teenuseid osutada.

·       Puudub võimalus liiklusvooge hajutada.

·       Puudub Pirita-teemaline muuseum.

·       Puudused liikluskorralduses.

·       Mere haisemine pruunvetika looduslikul lagunemisel.

Võimalused

Ohud

·       Koostöös Viimsi vallaga luua uus “Pargi ja reisi“ parkla ja bussipeatus, mis tagaksid sujuvama liiklemise marsruudil Viimsi−Tallinna kesklinn.

·       Kergliiklusteede juurdeehitamine ning nende sidumine teiste linnaosade ja ümberkaudsete valdade kergliiklusteede ühtse võrgustikuga.

·       Koostada Pirita mereäärse ala teemaplaneering koostöös Viimsi vallaga.

·        

·       Laiendada linnaosa rekreatsioonialade võrgustikku ja selle juurde kuuluvat taristut.

·       Teede ja ristmike renoveerimise ning rekonstrueerimise tulemusel liiklusvoo hajutamine.

·       Puhkepaikade ja rohealade juurde taristu rajamine.

·       Kloostrimetsa korrastamine rahva liikumisharjumuste paremaks teenindamiseks.

·       Luua uusi naabrivalve piirkondi.

·       Arendada mereturismi, millega kaasneksid uued töökohad.

·       Luua perekeskus sotsiaalteenuste arendamiseks ja uute teenuste loomiseks.

·       Tervislike eluviiside edendamine terviseradade ja erinevate sportimisvõimaluste alusel.

·       Kodanike aktiivne kaasamine avaliku võimu otsuste tegemisse.

·       Parandada elanikkonna teavitamist õigustest ja kohustustest ning võimalikest keskkonnaohtudest.

·       Ekstreemspordi ala loomine Maarjamäe paekaldale koostöös Lasnamäe linnaosaga.

·       Maastikupatrullide loomine kaitsealade ja parkmetsade heakorra tagamiseks.

·       Pirita linnaosa pidevast elanikkonna arvu suurenemisest ja autostumisest tingitud müra ja saaste kasv.

·       Rohealade ülekoormatus.

·       Kuritegevuse sisseränne.

·       Sotsiaalteenuste vähenemine abivajajatele.

·       Mitmeid sotsiaalteenuseid rahastatakse vaid projektipõhiselt.

·       Perearsti nimistute ülekoormatuse tõttu pikenevad järjekorrad esmatasandi tervishoiuteenustele.

·       Haridusasutuste ülekoormatus võib viia pakutavate teenuste kvaliteedi languseni.

·       Mere- ja õhureostuse tekke oht.

·       Radooniohuga mitte arvestamine.

·       Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringute kaudu.

·       Arhitektuursete lahenduste stiilide ja kvaliteedi ebaühtlus asumites.

3.2.2        Pirita linnaosa arengueelduste kokkuvõte

Pirita linnaosa looduslikud eeldused, vaba aja veetmise võimalused, tööstusalade puudumine ja turvaline elukeskkond teevad linnaosast inimestele prestiižse elukoha ja puhkajate meelispaiga. Pirita tugevad küljed tulenevad eelkõige linnaosa asendist, s.o paiknemisest looduslikult atraktiivses kohas - piki Tallinna lahe idakülge, samas piisavalt lähedal Tallinna kesklinnale. Looduslikku atraktiivsust lisavad Pirita supelrand, jõgi ja jõeorg. Pirita nüüdisaja imagole on märgi andnud ka Moskva olümpiamängude purjeregatis rajatud Pirita sadamakompleks (edaspidi Pirita TOP), mistõttu on Piritast kujunenud mereturismi ja veespordi rahvusvaheline keskus. Pirita oluliseks arenguressursiks võib pidada linnaosas elavaid inimesi, kes võrrelduna teiste Tallinna linnaosade elanikega on enamasti toimetulevamad ja keskmisest nooremad. Märkimist väärib linnaosa elukeskkond, nimelt on Pirita üks Tallinnas turvalisemaid linnaosi.

Pirita linnaosa praeguse olukorra peamised nõrgad küljed tulenevad elanike arvu kiirest kasvust, mille tulemusena elanike vajadused ei ole tasakaalus pakutavate võimalustega. Kasvav rahvaarv on tekitanud probleeme lisaks looduskoormusele ka tehnilises taristus. Lisaks napib koolides ja lasteaedades kohti ning ebapiisavaks on muutunud kultuuriobjektide mahutavus. Samuti on jäänud nõudlusest maha kohalik kaubandus-teenindussfäär.

Linnaosas on viimastel aastatel toimunud aktiivne elamuehitus nii uute alade hoonestamise, suvilapiirkondade ümberehituse kui ka vanade elamupiirkondade mõningase tihendamisega.

Elamualade kiire areng on märkimisväärselt suurendanud teede ja tänavate liikluskoormust. Täiendavalt põhjustab linnaosa teedevõrgu ülekoormust naabervalla Viimsi tormiline areng, kuna Pirita linnaosa on otseteeks Viimsi ja Tallinna kesklinna vahel. Igapäevast linnaosade vahelist suurt liikluskoormust põhjustab muu hulgas töökohtade vähesus linnaosas.

Linnaosa senist arengut silmas pidades on ohuks senise, Pirita linnaosale iseloomuliku loodusliku ja kvaliteetse elukeskkonnaga seotud imago kadumine. Seoses maade tagastamisega on vähenenud üldkasutatava territooriumi osa ja inimsurve loodusele suurenenud. Ohtudeks peetakse ka perearstinimistute ülekoormatuse tõttu tingitud ravijärjekordade pikenemist. Lisaks paiknevad linnaosa ümbruses mitmed ettevõtted, mis Päästeamet on kandnud ohtlike ettevõtete nimekirja, seepärast on olemas mere- ja õhureostuse oht.

Linnaosa peamised arenguvõimalused tulenevad loodussäästliku mõtteviisi ja tervislike eluviiside levimisest, samuti Tallinna linnavõimu üldisest puhkemajanduse arengut soosivast poliitikast. Nimetatud tingimused loovad nõudluse rannaalade korrastamiseks ja suurema tähelepanu keskendamist rohealade jätkusuutlikule majandamisele. Merega seotud tegevuse ja harrastuste kasv ja mereturismi areng võimaldavad luua uusi töökohti teeninduses ja kaubanduses ning pakkuda uut lisaväärtust nii linnaosa miljööväärtuse tõstmisel kui ka kohalike elanike paremal teenindamisel.

Arvestades Pirita linnaosa praeguse olukorra tugevaid ja nõrku külgi, eeldatavaid võimaluse- ja ohuallikaid, on linnaosa arengu kavandamisel esmavajalik:

1) linnaosa ruumilise arengu kavandamisel lähtuda Pirita linnaosa üldplaneeringust ja selles loetletud maakasutus- ja ehitustingimustest. Tähtsustada senisest rohkem linnaosa terviklikku planeerimist ning lähtuda linnaosa territoriaalse arengu kavandamisel tänapäevase ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise ning säästva arengu vajadusest. Jälgida tasakaalu looduskeskkonna, vajaliku avaliku linnaruumi ning elamualade vahel, et säilitada linnaosa miljööväärtus ja rohevõrgustik. Säilitada tuleb Pirita linnaosa omapära ja prestiižse elu-, puhke- ja aktiivse vaba aja veetmise koha imago;

2) pöörata ühe olulisema prioriteedina tähelepanu linnaosas taristu väljaarendamisele, eriti tehnokommunikatsioonide jm taristu arendamisele, nii elamu- kui ka puhkealadel, mis võimaldaks lisaks elukeskkonna kvaliteedi paranemisele suunata puhkealade koormust ja reguleerida majandamistegevust;

3) korrastada ja arendada linnaosa sotsiaalset taristut (haridus, kultuur, sport, sotsiaalhoolekanne), arvestades elanikkonna juurdekasvu ja nüüdisaegse elukeskkonna vajadusi;

4) soodustada linnaosas teenindusettevõtluse arengut, mis aitaks vähendada linnaosa elanike sõltuvust kesklinnas asuvatest teenustest ning suurendaks linnaosas asuvate töökohtade arvu;

5) soodustada mereturismi arengut Pirita sadamakompleksi arendamise kaudu, ehitada valmis rannapromenaad ning tagada rannaalade säilimine ja turvalisus;

6) elavdada koostööd naaberomavalitsustega ühisveonduse ja ühissõidukivõrgustike arendamiseks, ühtse puhke- ja elupiirkonnaga seotud probleemide lahendamiseks;

7) toetada elanike initsiatiivi asumipõhise identiteedi ja osalusdemokraatia suurendamiseks.

4.    Pirita linnaosa arengustrateegia

Arengustrateegia ülesanne on tuua esile Pirita linnaosa tuleviku prioriteetsed arengusuunad ja nende piires püstitatud eesmärkide saavutamise lahendusteed (strateegiad), mille alusel sihipäraselt tegutsedes on võimalik jõuda soovitud tulevikuvisioonini. Strateegia määrab kindlaks arendustegevuse võimalused ja vajadused.

4.1    Tallinna arenguvisiooni kuus peaeesmärki aastaks 2027

Eesti Vabariigi seaduste ja Tallinna põhimääruse kohaselt on Tallinna kui kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada linna sotsiaalabi ja -teenuseid, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste Tallinna omanduses olevate munitsipaalasutuste ülalpidamist.

Tallinna linna, sealhulgas Pirita linnaosa arengueesmärgid on kindlaks määratud Tallinna arengukavas 2009-2027, mis kinnitati Tallinna Linnavolikogus 19. juuni 2008 otsusega nr 129. Nimetatud dokumendis on arengusuunad eristatud kuue peaeesmärgina, mis lähtuvad linna peamistest tegevusvaldkondadest ja Tallinna linna strateegiast “Tallinn 2030“ (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 4. novembri 2010 otsusega nr 255).

Tallinna arengukava 2009-2027 peaeesmärgid

q Peaeesmärk 1: ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane - tootliku majandusega Tallinn

q Peaeesmärk 2: vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane - mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn

q Peaeesmärk 3: turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane - haritud, võimekas ja avatud Tallinn

q Peaeesmärk 4: kaitstud ja abistatud tallinlane - maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn

q Peaeesmärk 5: kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane - hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn

q Peaeesmärk 6: demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased - teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn

Kõik eelnimetatud peaeesmärgid hõlmavad kogu pealinna, ehkki linnaositi, sageli isegi väiksemate asumite kaupa, on probleemide rõhuasetused ja seega ka arenguvajadused erinevad. Seepärast on püstitatud eesmärkide saavutamise teed linnaositi erinevad ja peavad arvestama linnaosa eriomaseid arengueeldusi. Mõningate Tallinna arengukava peaeesmärkide saavutamisel on otstarbekas analüüsida linna ajalooliste piirkondade keskselt ja selle järgi töötada välja meetmed, mille elluviimine aitab kaasa kogu linna ees seisvate eesmärkide saavutamisele. Samuti võivad valdkondlikud prioriteedid olla linnaositi erinevad.

4.2    Pirita linnaosa arenguvisioon aastaks 2027

Võttes aluseks Tallinna arengukava 2009−2027 peaeesmärgid ja Pirita linnaosa arengueeldused võib Pirita linnaosa arenguvisioon aastaks 2027 sõnastada järgmiselt:

·         Pirita on loodust ja tervislikku elukeskkonda väärtustav mereäärne Tallinna linnaosa.

·         Pirita on Tallinna üldtunnustatud töötamis-, elamis-, puhke- ja sportimisvõimalustega linnaosa.

·         Pirita on traditsioonilist identiteeti ja väärtusi ning ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuripärandit hindav ja kaitsev ning tasakaalustatud arengut toetav linnaosa.

·         Pirita on kõige turvalisem Tallinna linnaosa.

·         Pirita on haritud, aktiivsete ja vastutustundlike ning linnaosa arendamises ja ühistegevuses kaasa löövate elanikega linnaosa.

·         Pirita on kodanikekeskne ja haldussuutlik linnaosa.

·         Pirita on uuendusmeelne − uusi lahendusi pakkuv ja rakendav linnaosa.

·         Pirita on naaberlinnaosadega, Viimsi vallaga ja Läänemere-äärsete lähinaabritega koostööd arendav linnaosa.

Tulevikukava saavutamine eeldab kompleksse ja tasakaalustatud poliitika elluviimist, mis sisaldab süsteemset ja koostöövõrgustikul põhinevat arendustegevust. Üldinimlike väärtuste austamine ja looduskeskkonna jätkusuutlik majandamine aitavad võimendada linnaosa tugevusi. Ühtlasi tuleb teha jõupingutusi linnaosa nõrkuste vähendamiseks, et ohjeldada elanikkonna arvu kiirest kasvust tulenev arengu tasakaalustamatus ning kujundada linnaosast Tallinna kõige mainekam ning enam rahulolu pakkuv elukeskkond.

Pirita linnaosa tulevikukava toetab linnaosa tunnuslause “Mereõhk teeb vabaks“.

4.3    Pirita linnaosa arengumudel

4.3.1        Arengumudeli elluviimise põhimõtted

Lähimus

linnaosa juhtimisest ja planeerimist puudutavate küsimuste lahendamine võimalikult laiapõhjaliselt. Selle eelduseks on linnaosa valitsuse kõrge haldussuutlikkus, et võtta vastu ja viia ellu meetmeid linnaosa arengu tulemuslikuks korraldamiseks lähtuvalt linnaosa pikaajalistest eesmärkidest ja ressursside otstarbekast kasutamisest.

Uuendusmeelsus

uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtt edukaks jätkusuutlikuks arenguks.

Jätkusuutlikkus

linnaosa elanike toimetuleku tagamiseks suunatud meetmete rakendamine, mis vastab ühtlasi linna pikaajalistele arenguhuvidele ning toetab linna konkurentsivõimet.

Koostöö

avaliku, era- ja kolmanda sektori vastastikku rikastav ühismeetmete rakendamine linnaosa linnaruumi ja elukeskkonda väärtustava, majanduslikuks, sotsiaalseks, kultuuriliseks ja loodust austavaks arenguks, elanike omaalgatuse ja ühtekuuluvustunde stimuleerimiseks.

Demokraatia

kõigile elanikele võimaluste tagamine linnaosa elus aktiivselt osaleda ning positiivseid muutusi esile kutsuda.

Pädevus

teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev otsustusprotsess linnaosa pikaajaliste arengueesmärkide ja ressursside kasutamise üle.

4.3.2        Strateegilised eesmärgid ja arengusuunad

Pirita linnaosa arengukava neli strateegilist peaeesmärki.

I

Tasakaalustatud ja lõimitud linnaruumi keskkonnasäästlik majandamine

II

Nüüdisaegne, tervislik ja turvaline elukeskkond

III

Atraktiivsed looduslähedased puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused

IV

Linnaosas on tagatud kvaliteetsed avalikud teenused ja hea haldussuutlikkus

Järgnevalt avame strateegilised eesmärgid detailsemalt:

I   Tasakaalustatud ja lõimitud linnaruumi keskkonnasäästlik majandamine

Keskkonnasäästlik majandamine peab igasuguses arendustegevuses järgima säästva arengu põhimõtteid. Lisaks sellele on vajalik eraldi tähelepanu pöörata linnaosa loodusväärtuste kaitsele ja jätkusuutliku kasutuse tagamisele. Säästva arengu tagamise üks olulisi komponente on tasakaalustatud maakasutuse tagamine vastutustundliku ja hooliva planeerimistegevuse kaudu, tagades linnaosa arengus tasakaalu elamualade ning kvaliteetseks elukeskkonnaks vajaliku avaliku ruumi ja looduskeskkonna vahel.

Vastutustundlik planeerimistegevus eeldab linnaosa arengu kavandamise otsuste tegemisel seda, et on tagatud Pirita kui kvaliteetse elukeskkonnaga ja puhkamisvõimalustega linnaosa väärtuse säilimise ka tulevikus. Väga tähtis on linnaosa miljööd mitmekesistada parkide ja puiesteedega ning arendada välja rohekoridoride võrgustik, et ühendada asumid ja rekreatsioonialad. Vajalik on arvestada rekreatsioonialade koormustaluvust ning rakendada vajalikke meetmeid inimkoormusest põhjustatud kahjustuste leevendamiseks. Oluline on kõigi elukeskkonnakomponentide süsteemne ja tasakaalustatud arendamine. Tasakaalustatud areng eeldab head koostööd lähimate linnaosade ja Viimsi vallaga, et tagada parem koostöö transiitliiklust, ühistranspordisüsteemi, turvalisust ja keskkonnariske puututavates küsimustes.

Eesmärgid:

1.1.  Linnaosa planeerimistegevus ja sellest tulenev maakasutus arvestab säästliku arengu põhimõtteid.

II    Nüüdisaegne, tervislik ja turvaline elukeskkond

Iga kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada oma territooriumil elavatele inimestele nüüdisaegne, tervislik ja turvaline elukeskkond. Rahvusvaheliste uuringute järgi peetakse elukeskkonna hea kvaliteedi näitajaks järgmisi näitajaid (valdkondade kaupa):

·           Tervis: kiirabiteenuse kiire kättesaadavus, eriarstiabi, statsionaarse ja taastusravi hea kättesaadavus ja kvaliteet, erivajadustega elanikerühmade asjatundlik hooldamine, statsionaarse ravi lühike ooteaeg, sõbralik kohalik arst (perearst)

·           Haridus: kvaliteetne haridus, motiveeritud ja kutseoskusega õpetajad, väikesed klassid, kooli turvalisus, raamatukogu olemasolu, lihtne juurdepääs informatsioonile (internet), lastele meelepärane koolielu ja mitmekesine huvitegevus

·           Transport: ühissõidukipeatus 10−12 min jalutuskäigu kaugusel, pidev bussiühendus Tallinna keskusega, taskukohased sõiduvõimalused, turvalised ja head teed

·           Turvalisus: turvaline koduümbrus, politsei kiire reageerimine, sõbralikud naabrid, vägivaldsete kuritegude madal tase, kohaliku politseijaoskonna olemasolu

·           Keskkond: saastatuse madal tase; puhtad teed, teeäärsed ja metsaäärsed; eraldi teed jalakäijatele ja jalgratturitele; puhas ja meeldiv loodus

·           Töö: sobiva töö olemasolu ja kättesaadavus, töö turvalisus, kohaliku tööturu kasv, töötuse madal tase

·           Elamiskulud: kinnisvara maksumus, kaupade ja teenuste madalad hinnad, kaupade ja teenuste hea kättesaadavus

Eesmärgid:

2.1.  Pirita linnaosas toimib kvaliteetset alus-, põhi- ja keskharidust pakkuv hariduskeskkond

2.2.  Pirita linnaosas on tagatud kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused, toimib piirkondlik lastekaitsetöö ja töö kasvatuslike erivajadustega noortega

2.3.  Pirital on linna asustusstruktuuri vajadustele vastav tänavate, kõnniteede ja kergliiklusteede võrgustik

2.4.  Pirita linnaosas toimib linnaosa vajadustele vastav ühistranspordisüsteem

2.5.  Pirita üldilme on korrastatud, toimib plaanipärane jäätmekäitlus ja heakorrastamine

2.6.  Pirita linnaosas on vajadustekohased puhta vee, reovee ja sajuvee süsteemid

2.7.  Pirita on turvaline linnaosa

III   Atraktiivsed looduslähedased puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused

Pirita linnaosa üheks olulisemaks eesmärgiks, ühtlasi arengueelduseks on looduslikele eeldustele tuginev puhkekeskkond ning selles tulenevad rekreatsioonivõimalused. Nüüdisaegse, mitmekesiste rekreatsioonivõimalustega, looduslähedase ja atraktiivse puhkekeskkonna väljaarendamine eeldab eelkõige sellise taristu väljaarendamist, mis soodustab puhkealade kasutust ning  reguleerib ja suunab nende kasutuskoormust. Peale selle on linnaosas tähtis soodustada erinevaid vaba aja ja puhketeenuseid pakkuva teenindusettevõtluse arengut, arendades välja vajaliku tehnotaristu.

Eesmärgid:

3.1.  Pirita linnaosas on välja arendatud mitmekesised puhkamise, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused

3.2.  Pirita linnaosa puhkealad on varustatud vajaliku, jätkusuutlikku arengut toetava taristuga

3.3.  Pirita rannaala supelrand viiakse vastavusse Euroopa Keskkonnahariduse Fondi (FEE) poolt kehtestatud rahvusvaheliste kriteeriumitega, mille tulemusel on õigus supelrannas heisata rahvusvaheliselt tunnustatud sinilipp

3.4.  Pirita linnaosas on mitmekesine kultuuritegevus, seda toetab taristu, mis vastab linnaosa kultuuri- ja seltsielu vajadustele

IV   Avalike teenuste ja haldussuutlikkuse tagamine linnaosa efektiivseks toimimiseks

Parema haldussuutlikkuse tagamiseks tuleks Pirita Linnaosa Valitsuse haldushoonele leida uus ja parem asukoht ning viia ametnike arv vastavusse linnaosa elanike teenindamise vajadustega. Oluline on ka arendada koostööd linnaosa valitsuse, era- ja kolmanda sektori vahel. Linnaosa eduka arengu aluseks on efektiivne koostöö Tallinna linnavalitsuse ja linnavolikoguga ning teiste linnaosade ja naaberomavalitsustega.

Eesmärgid:

4.1.  Pirita linnaosas toimib efektiivne haldusstruktuur

4.2.  Pirita linnaosa halduspoliitika on avatud ja arvestab tänapäeva kodanikuühiskonna põhimõtteid

4.3.  Toimib edukas koostöö Tallinna linna riigi- ja ametiasutuste, teiste linnaosade, ümberkaudsete omavalitsustega

4.4    Arengumudeli elluviimise korraldus ja organisatsioon

Tulenevalt linnaosadele antud pädevusest ja linnaosa valitsuse põhimäärusest on linnaosa valitsuse oluline funktsioon tagada linnaosa areng. Tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu aluseks on demokraatlikult väljatöötatud arengukava ja üldplaneering, mis on kooskõlas Tallinna linna strateegiliste dokumentidega.

Linnaosa arengukava koostab linnaosa valitsus ja see on aluseks projektidele, mida linnaosa valitsus algatab ja toetab. Pärast arengukava tutvustamist linnaosa halduskogule ja linna ametiasutustele hakkab seda menetlema Tallinna Linnavolikogu. Kui linnaosa arengukava on Tallinna Linnavolikogus heaks kiidetud, võetakse see Tallinna arengukava koostamise üheks alusmaterjaliks.

Tallinna arengudokumentide menetlemise korra kohaselt vaadatakse linnaosa kui linna territooriumi osa arengukava läbi igal aastal alates territooriumi osa arengukava vastuvõtmisest. Vajaduse korral koostab ametiasutus, kes antud territooriumi osa arengukava eest vastutab (kõnealusel juhul linnaosa valitsus), Tallinna Linnavolikogu kehtestatud Tallinna arengukava järgi hiljemalt kolme kuu jooksul linnavolikogu õigusakti eelnõu, et viia territooriumi osa arengukava kooskõlla Tallinna arengukavaga.

5.    Pirita linnaosa tegevuskava aastateks 2012-2014

5.1    Tegevuskava koostamise põhimõtted

Viies osa kajastab Pirita linnaosa arengukava ja selle raames püstitud eesmärkide ja ülesannete elluviimist konkreetse tegevuse kaudu. Tegevuse osa kajastab iga tegevuse puhul soovituslikku rakendamise aega perioodil 2012-2014.

Selleks et linnaosa arengukava ja Tallinna linna arengukava oleksid kooskõlas, täiendatakse ja täpsustatakse tegevuskava vajadust mööda.

Lisaks on Pirita seltside koostöökoja ettepanekute alusel koostatud lähiaastate tegevusvajaduste kava, mis hõlmab soovituslikke tegevusi lähiaastateks, lähtudes seltside seisukohast (vt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 2
).

 

        Pirita linnaosa tegevuskava 2012−2014

Pirita linnaosa tegevuskava 2012−2014

Nr

Tegevus

Tegevuse prioriteetsuse aste

(I, II, III)

Taotletav planeeritud rahastamine või prognoositav maksumus (eurodes)

Täitmise korraldaja

2012

2013

2014

2015 või hiljem

I  Tasakaalustatud ja lõimitud linnaruumi keskkonnasäästlik majandamine

E 1.1

Linnaosa planeerimistegevus ning sellest tulenev maakasutus arvestab säästliku arengu põhimõtteid.

Ül 1

Planeeringute koostamine ja rakendamine

1.1.1.1

Teemaplaneeringu “Pirita jõeoru maastiku-kaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ kehtestamine

I

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

1.1.1.2

Pirita ranna ja parkmetsa detailplaneeringu koostamine

I

×

 

 

 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Pirita Linnaosa Valitsus

1.1.1.3

Pirita jõe paremkalda, Merivälja tee ja parkmetsa vahelise ala detailplaneeringu koostamine

I

×

 

 

 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, arendaja

1.1.1.4

Pirita linnaosa perekeskuse detailplaneeringu koostamine

II

 

×

 

 

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

1.1.1.5

Koostada koostöös Viimsi vallaga teemaplaneering kahe omavalitsuse kergliiklusteede võrgustike ühendamiseks

II

 

 

×

 

Tallinna Kommunaalamet

1.1.1.6

Pirita Vaba Aja Keskuse juurdeehituse detailplaneeringu koostamine

III

 

 

 

×

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

1.1.1.7

Merivälja Vaba Aja Keskuse detailplaneeringu koostamine

III

 

 

 

×

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

II  Nüüdisaegne, tervislik ja turvaline elukeskkond

E 2.1

Pirita linnaosas toimib kvaliteetset alus-, põhi- ja keskharidust pakkuv hariduskeskkond.

Ül 1

Lasteaiakohtade arvu suurendamine linnaosas

2.1.1.1

Pirita-Kose lasteaia uue hoone ehitamine

I

 

×

 

 

Tallinna Haridusamet

Ül 2

Linnaosa koolivõrgu arendamine

2.1.2.1

Merivälja Kooli juurdeehitise rajamine

I

 

×

 

 

Tallinna Haridusamet

E 2.2

Pirita linnaosas on tagatud kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused, toimib piirkondlik lastekaitsetöö ja töö kasvatuslike erivajadustega noortega.

Ül 1

Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda täiendavate ametikohtade loomine

2.2.1.1

Hooldustöötaja täiendava ametikoha loomine

I

 

×

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus

Ül 2

Pirita linnaosa perekeskuse välja arendamine

2.2.2.1

Perekeskuse ehitamine linnaosasse

II

 

 

×

 

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Ül 3

Teenustevaliku laiendamine perekeskuse baasil

2.2.3.1

Lastega perede nõustamine

II

 

 

×

×

Pirita Linnaosa Valitsus

2.2.3.2

Psühholoogi teenus

II

 

 

×

×

Pirita Linnaosa Valitsus

2.2.3.3

Päevahoiuteenus puuetega lastele koolivaheaegadeks

II

 

 

×

×

Pirita Linnaosa Valitsus

2.2.3.4

Päevahoiuteenus dementsetele eakatele

II

 

 

×

×

Pirita Linnaosa Valitsus

2.2.3.5

Perekeskne aitamistöö

II

 

 

×

×

Pirita Linnaosa Valitsus

Ül 4

Vabatahtliku töö populariseerimine noorte hulgas

2.2.4.1

Puuetega noorte abistamine vabatahtlike poolt

II

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Vaba Aja Keskus, Pirita Sotsiaalkeskus

2.2.4.2

Vabatahtlike kaasamine päevahoiuteenuste rakendamisel

II

 

 

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Vaba Aja Keskus, Pirita Sotsiaalkeskus

Ül 5

Töö tõhustamine kasvatuslike erivajatustega noortega

2.2.5.1

Kasvatuslike erivajatustega noorte probleemide ennetamine, lahendamine ja mõjutusvahendite kohaldamine

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus

2.2.5.2

Kasvatuslike erivajatustega noortega perede nõustamine

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus

Ül 6

Perearstinimistute koormatuse vähendamine linnaosas

2.2.6.1

Pirita linnaossa ühe täiendava perearstinimistu avamise taotlemine

I

×

 

 

 

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

E 2.3

Pirital on linna asustusstruktuuri vajadustele vastav teede, tänavate, kõnniteede ja kergliiklusteede võrgustik.

Ül 1

Põhi- ja jaotustänavate korrastamine ja uute teede ehitamine

2.3.1.1

Ranna tee rekonstrueerimine

I

960 000

 

 

 

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.2

Parkimisalade loomine Kloostrimetsa tee, Lükati tee ja Kose tee määratud lõikudele

II

 

 

×

 

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.3

Mustakivi tee läbimurde rajamine Kose teeni

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.4

Vabaõhukooli tee rekonstrueerimine lõigul Rahvakooli tee − Karukella tee

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet


2.3.1.5

Lehiku tee lõplik valmisehitamine

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.6

Kase tänava rekonstrueerimine lõigul Pähkli tänav − Purde tänav

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.7

Padriku tee ühenduse rajamine Lehiku teeni

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.8

Kose tee Saare tänava ja Rummu tee vahelise lõigu rekonstrueerimine

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.1.9

Ranniku tee rekonstrueerimine

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

Ül 2

Kergliiklusteede rajamine

2.3.2.1

Pirita Spordikeskuse ja Lillepi pargi vahele kergliiklustunneli rajamine

I

 

 

×

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

2.3.2.2

Rajada kergliiklustee Mugula tee, Oblika tee ja Mähe oja vahelisele lõigule koos sillaga üle Mähe oja

II

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.2.3

Rajada kergliiklustee Kose teele lõigul Purde tänav − Lillepi park

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.2.4

Rajada kergliiklustunnel Kloostrimetsa teele, ühendamaks Kloostrimetsa põhja- ja lõunaosa

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.2.5

Pirita ringraja siseringi kergliiklustee rajamine

III

 

 

 

×

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Kommunaalamet

Ül 3

Kõnniteede rajamine

2.3.3.1

Rajada kõnnitee Mähe teele lõigul

Andrekse tee − Lauri tee

I

 

 

×

 

Tallinna Kommunaalamet, arendaja

2.3.3.2

Rajada kõnnitee Kloostrimetsa teele lõigul Metsakalmistu − Pirita Perearstikeskus

II

 

 

×

 

Tallinna Kommunaalamet

2.3.3.3

Rajada kõnnitee Kalmuse teele lõigul Kloostrimetsa tee − Metsavahi tee

II

 

 

×

 

Tallinna Kommunaalamet

2.3.3.4

Rajada kõnnitee Võsa tee Randvere tee ja Mähe oja vahelisele lõigule koos sillaga üle Mähe oja

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

2.3.3.5

Kõnnitee ehitamine E. Bornhöhe teele

III

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

E 2.4

Pirita linnaosas toimib linnaosa vajadustele vastav ühistranspordisüsteem.

Ül 1

Asumisiseste ühistranspordiliinide arengu soodustamine, bussiliinide korrastamine ja kiire ühenduse tagamine Tallinna kesklinnaga

2.4.1.1

Välja töötada ettepanekud Pirita linnaosa asumisiseseks teenindamiseks ühistranspordiga koos võimaliku rakendamisega

I

×

 

 

 

Tallinna Transpordiamet

E 2.5

Pirita üldilme on korrastatud, toimib plaanipärane jäätmekäitlus ja heakorrastamine.

Ül 1

Erakinnistute korrastatuse üle järelevalve tõhustamine

2.5.1.1

Erakinnistute heakorra, planeeringutest kinnipidamise ja piirnevate teemaade kasutamise järelevalve tõhustamine

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Ül. 2

Miljööväärtuslike hoonestusalade säilitamine

2.5.2.1

Pirita linnaosas asuvatel miljööväärtuslikel hoonestusaladel arhitektuursete ja linnaehituslike väärtuste säilitamine

I

×

×

×

 

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Ül 3

Reformimata riigimaa ja riigimaa heakorra parandamine

2.5.3.1

Lahenduse otsimine reformimata riigimaa heakorra tagamiseks

I

×

 

 

 

Tallinna Keskkonnaamet

Ül 4

Jäätmekäitluse arendamine

2.5.4.1

Jäätmejaama rajamine linnaosasse

I

 

×

 

 

Tallinna Keskkonnaamet

E 2.6

Pirita linnaosas on vajadustekohased puhta vee, reovee ja sajuvee süsteemid.

Ül 1

Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine

2.6.1.1

Veevarustuse rajatiste arendamine

I

×

×

×

 

Tallinna Kommunaalamet, AS Tallinna Vesi, AS Esmar Ehitus


2.6.1.2

Reoveekanalisatsiooni süsteemi arendamine

I

×

×

×

 

Tallinna Kommunaalamet, AS Tallinna Vesi, AS Esmar Ehitus

2.6.1.3

Sajuveekanalisatsiooni süsteemi arendamine

I

×

×

×

 

Tallinna Kommunaalamet, AS Tallinna Vesi, AS Esmar Ehitus

E 2.7

Pirita on turvaline linnaosa.

Ül 1

Naabrivalve liikumise arendamine linnaosas

2.7.1.1

Uute naabrivalvepiirkondade loomine

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kodanikeühendused

III  Atraktiivsed looduslähedased puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused

E 3.1

Pirita linnaosas on välja arendatud mitmekesised puhkamise, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused.

Ül. 1

Pirita Spordikeskuse arendamine

3.1.1.1

Pirita Spordikeskuse tervisespordimaja ehitamine

I

×

 

 

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

3.1.1.2

Pirita Spordikeskuse lastemänguväljaku rajamine

I

×

 

 

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

3.1.1.3

Pirita Spordikeskuse kelgumäe rajamine

I

×

 

 

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

3.1.1.4

Pirita Spordikeskuse spordihoone ehitamine

II

 

 

×

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Ül 2

Pereväljakute ehitamine linnaosasse

3.1.2.1

Pereväljaku rajamine Lillepi parki

I

50 000

 

 

 

Tallinna Keskkonnaamet

3.1.2.2

Pereväljaku rajamine Merivälja parki

II

 

50 000

 

 

Tallinna Keskkonnaamet


E 3.2

Pirita linnaosa puhkealad on varustatud vajaliku, jätkusuutlikku arengut toetava infrastruktuuriga.

Ül 1

Pirita supelranna arendamine

3.2.1.1

Pirita supelranna teeninduspunktide, promenaadi ja infrastruktuuri rajamise kavandamine ja rajamine sinilipu kriteeriumitele vastavusse viimiseks

I

167 600

×

511 000

511 000

Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet

3.2.1.2

Pirita supelranna kasutusaladeks jaotamine, inventari uuendamine sinilipu kriteeriumitele vastavusse viimiseks

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus

Ül 2

Olemasolevate haljasalade korrastamine ja arendamine

3.2.2.1

Pirita jõeoru maastikukaitseala infrastruktuuri arendamine vastavalt teemaplaneeringule

I

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet

3.2.2.2

Lillepi pargi edasiarendamine vastavalt projektile (teed, valgustus, pargielemendid, haljastus)

II

 

 

 

×

Tallinna Kommunaalamet

E 3.3

Pirita linnaosas on mitmekesine kultuuritegevus, seda toetab linnaosa kultuuri- ja seltsielu vajadustele vastav infrastruktuur.

Ül 1

Kultuuriobjektide arendamine

3.3.1.1

Pirita kloostri varemete elektrivarustussüsteemi ehitamise taotlemine

I

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus

3.3.1.2

Lahenduse otsimine Pirita muuseumi rajamiseks

I

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus, kodanikuühendused

Ül 2

Pirita Vaba Aja keskuse laiendamine

 

 

 

 

 

 

3.3.2.1

Pirita Vaba Aja Keskuse juurdeehitus - teine saal

II

 

 

 

385 000

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Ül 3

Vaba-aja keskuste võrgustiku laiendamine

3.3.3.1

Merivälja Vaba Aja Keskuse ehitamine

III

 

 

 

×

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet


IV Avalike teenuste ja haldussuutlikkuse tagamine linnaosa efektiivseks toimimiseks

E 4.1

Pirita linnaosas toimib efektiivne haldusstruktuur.

Ül 1

Pirita linnaosas toimib efektiivne haldusstruktuur

4.1.1.1

Pirita linnaosa valitsuse haldushoone perspektiivse asukoha leidmine

I

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnakantselei

4.1.1.2

Linnaosa valitsuse ülesannete järgi ametnike tööjaotuse ja koosseisu optimeerimine

I

×

 

 

 

Pirita Linnaosa Valitsus

E 4.2

Pirita linnaosa halduspoliitika on avatud, kaasaja kodanikuühiskonna põhimõtteid arvestav.

Ül 1

Pirita linnaosa puudutavate arengudokumentide koostamisse on kaasatud kodanikeühendusi

4.2.1.1

Kodanikuühiskonna arendamine, partnerluspõhimõtetel koostöö laiendamine

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus, kodanikuühendused

Ül 2

Pirita linnaosa ametnike regulaarne kohtumine linnaosa ettevõtjate esindajatega, arenguliste küsimuste arutamiseks

4.2.2.1

Koostöö laiendamine erasektoriga partnerluspõhimõtte järgi

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus

E 4.3

Toimib edukas koostöö Tallinna linna ametiasutuste, teiste linnaosade, ümberkaudsete omavalitsuste ja riigiasutustega.

Ül 3

Tallinna linna ametiasutuste, teiste linnaosade, ümberkaudsete omavalitsuste ja riigiasutustega koostöö arendamine

4.2.3.1

Koostöö laiendamine Tallinna linna ametiasutuste, teiste linnaosade, lähiomavalitsuste ja riigiasutustega

I

×

×

×

 

Pirita Linnaosa Valitsus

                   

 

 

5.2       Pirita linnaosa arengukavas püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise edukuse hindamise mõõdikute süsteem

Arengukava üks osi on arengukava koostamise protsessi käigus välja töötatud arengunäitajate ja mõõdikute süsteem.

Arengunäitajad ja mõõdikud koos väärtustega

Pirita linnaosa arengukavas püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise edukuse hindamise mõõdikute süsteem

Arengunäitaja või mõõdik

Mõõtühik

2011

2012

2013

2014

I  Tasakaalustatud ja lõimitud linnaruumi keskkonnasäästlik majandamine

1.1 Kehtestatud teema­planeeringute arv

tk

0

2

2

2

II  Nüüdisaegne, tervislik ja turvaline elukeskkond

2.1 Põhikooliõpingute katkestajate osakaal

%

0,5

0,4

0,3

0,2

2.2 Sotsiaalkeskuse külastajate arv

in

1750

1750

1750

1750

2.3 Naabrivalve piirkondade arv

tk

6

7

8

9

2.4 Toimetulekutoetuse saajate arv

in

48

40

35

30

III  Atraktiivsed looduslähedased puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused

3.1 Vaba aja keskuste arv

tk

3

3

3

3

3.2 Vaba aja keskuste külastajate arv

in

2100

2150

2200

2250

3.3 Harrastusringide arv

tk

82

85

90

90

3.4 Harrastusringides osalejate arv

in

1000

1050

1050

1100

3.5 Spordikeskuse külastajate arv

in

9000

9500

10000

10500

3.6 Mänguväljakute arv

tk

11

11

12

12

3.7 Pereväljakute arv

tk

0

1

2

2

IV  Linnaosas on tagatud kvaliteetsed avalikud teenused ja hea haldussuutlikkus

4.1 Täienduskoolituse läbinud teenistujate osakaal

% teenistujate koguarvust

75

80

85

90

4.2 Nõupidamiste arv erinevate koostööpartneritega (seltsid, eraettevõtjad, ümberkaudsed omavalitsused)

tk

6

8

9

10

 

 

6.    Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused

Risk on Pirita linnaosa arengust või väliskeskkonnast tulenev mõju, mis võib märkimisväärselt mõjutada arengukavas kindlaks määratud visiooni ja peaeesmärkide saavutamist. Riskide teadvustamine ja maandamine toetab arengukava ellurakendamist.

Käesoleva strateegiadokumendi elluviimisel tuleks arvestada järgmisi olulisi riske:

Poliitilised riskid

Poliitilised riskid võivad tuleneda poliitilise tahte muutusest. Taoliste riskide vähendamiseks on vajalik, et arengukava elluviijad järjepidevalt informeeriksid poliitikuid arengukava elluviimise protsessist ja hoiaksid arengukava elluviimise käigu avaliku huvi keskmes.

Kommunikatsiooniriskid

Kommunikatsiooniriskid võivad tuleneda informatsiooni ebapiisavast ja ebasihipärasest liikumisest. Taolisi riske aitab vähendada regulaarne ja koordineeritud suhtlemine Tallinna linna ametite, Pirita Linnaosa Valitsuse ametnike ja elanike vahel.

Motivatsioonist tulenevad riskid

Motivatsiooniriskid võivad tuleneda linnaosa elanike vähesest kaasatusest ja tunnustamisest eestvedajate poolt. Taolisi riske saab vähendada, kui otsustuse tegemisse kaasatakse ka kogukond.

Sotsiaalsed riskid

Sotsiaalsed riskid võivad tuleneda ametnike ja elanike vahelisest vähesest ja ebakõlalisest suhtlemisest. Taolisi riske aitavad vähendada sotsiaalprogrammide rakendamine ning regulaarsed kohtumised, arutelud, ümarlauad ja kõikide osaliste järjepidev kaasamine otsuste tegemisse, nende ärakuulamine ja osaliste arvamusega arvestamine.

Finantsriskid

Finantsriske võib põhjustada linna poliitiliste prioriteetide muutumine ja see, kui linna eelarves ei nähta ette piisavat raha arengukavas ettenähtud tegevuse elluviimiseks. Taolisi finantsriske on võimalik maandada lisatulude teenimise kaudu ning kavandatavate kulutuste põhjendamine ja kaitsmine eelarve koostamise ajal.

Arengu ja arendustegevuse protsessi ja arengukava ellurakendamise võimalike riskide maandamise üks võimalusi on arengukava regulaarne ülevaatamine ning selle täiendamine hetkeolukorra järgi. Kogu ülevaatamise protsessi tuleks kaasata erinevaid osalisi ja arendada koostööd nende vahel.

7.    Arengukava ajakohastamine ja seire

Pirita Linnaosa Valituse arengukava täitmisest tehakse kokkuvõte kord aastas Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010 määruse nr 13 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 38 kohaselt. Linnaosa arengukava seire eest vastutab Pirita Linnaosa Valitsus. Iga aasta 1. märtsiks kogub Pirita Linnaosa Valitsus kokku eelmise kalendriaasta andmed linnaosa arengukavas ette nähtud eesmärkide täitmise kohta ja koostab nende andmete järgi aruande. Seire tulemused tuleb esitada linnavalitsusele hiljemalt 15. aprilliks. Arengudokumendi ajakohastamisse kaasatakse kõik Pirita Linnaosa Valitsuse struktuuriüksused, koostööpartnerid ja kogukond. Tallinna arengudokumentide menetlemist ja seiret koordineerib Tallinna Linnakantselei arenguteenistus.

Arengukavas seatud eesmärkide tulemuste saavutamise eest vastutavad Pirita Linnaosa Valitsus, hallatavad asutused ja koostööpartnerid. Arendustöö tulemuslikkus sõltub eelkõige selle koostajatest ja elluviijatest - Pirita Linnaosa Valitsuses töötavate ametnike ja nende koostööpartnerite sihipärasest tegevusest. Arengukava meetmete ja tegevuse elluviimiseks eraldatavad Pirita Linnaosa Valitsuse rahalised vahendid kinnitab Tallinna Linnavolikogu linna finantsvõimaluste kohaselt. Prognoositav linnaeelarve raha, mida saab kasutada arengukava eesmärkide elluviimiseks, selgub igal aastal uuendatavas Tallinna linna eelarvestrateegias.

Arengukava muutmiseks peetakse olukorra analüüsi, tulevikuplaani ja peaeesmärkide sisulisi muudatusi ning alleesmärkide ja meetmete täpsustamist või uute lisamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab linnavolikogu kinnitama arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise linnavolikogu määrusega enne, kui linnavalitsus esitab eelarve eelnõu linnavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

Tallinna Linnavolikogu kinnitatud arengukava tehakse kättesaadavaks Pirita Linnaosa Valitsuse veebilehel ning edastatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 kohaselt Siseministeeriumile ja Harju maavanemale hiljemalt kahe nädala jooksul pärast Tallinna Linnavolikogu otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta.

8.    Kasutatud materjalid

·         Pirita linnaosa arengukava projekt

·         Pirita linnaosa üldplaneering

·         Strateegia “Tallinn 2030“

·         Pirita Linnaosa Valitsuse põhimäärus

·         Tallinna arengukava 2009-2027

·         Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2011-2014

·         Tallinna haljastuse arengukava

·         Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015

·         Tallinna üldplaneering

·         Lasnamäe linnaosa arengukava 2009−2013

·         Kristiine linnaosa arengukava 2011−2014 projekt

·         Haabersti linnaosa arengukava 2011−2014

·         Põhja-Tallinna arengukava 2007−2010

·         Tallinn arvudes 2011

·         Tallinna arengudokumentide menetlemise kord

·         Avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava Tallinnas 2011-2016

·         Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030

·         Viimsi valla arengukava aastani 2029

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 1

 

Pirita linnaosa arengukava 2012-2016 töörühmade koostatud SWOT-analüüs

 

 

 

TARISTU

Tugevused

·         Pirita hea ühendus kesklinnaga. Eraldi on olemas ühissõidukirada, mida mööda pääseb kiiresti linna keskusesse (Pirita-Russalka).

·         Pirital linnaosa on välja kujunenud puhke-, spordi- ja vaba aja piirkonnana. Piritat iseloomustavad puhkemaastikud, rand, jõeorg, metsaalad, pargid, botaanikaaed ja teletorn. Siinsed head võimalused on teinud Piritast ülelinnalise tervisespordi ja vaba aja veetmise tõmbekeskuse.

·         Pirita linnaosas on hea tasemega taristu ja väljakujunenud asumikeskused, kogu linnaosa on enamasti kaetud kommunaalvõrguga.

·         Pirita linnaosas on välja arendatud kergliiklusteede võrk.

Nõrkused

·         Hommikusel tipptunnil tekkivad ummikud Viimsi-Kadriorg marsruudil (Viimsi − Merivälja tee − Pirita tee − Narva mnt). Praegused peamagistraalteed ei suuda katta linlaste vajadusi. Lisaks raskendab liiklusvoogude jaotumist Pärnamäe − Ussimäe tee pikenduse puudumine Laagna kanalini ja Mustakivi tee läbimurre Kose teele.

·         Hooajati on Pirita linnaosa rannapiirkonnas keeruline parkida, korralikku parkimiskorraldust ei ole ka rekreatsioonialade läheduses.

·         Pirita ranna ja rannametsaala, aga ka Pirita jõeoru maa-ala ei ole nüüdisaegselt välja arendatud, puudub läbimõeldud, randa teenindav statsionaarne taristu, mille hulka kuulub tänavavalgustus, elekter, kanalisatsioon, vesi, side, WC-d, dušid, kohvikud jne.

·         Kontseptsioon teede hierarhiale vastavate lahenduste rakendamiseks puudub. Paljude magistraalteede, jaotusteede ja õuealade lahendused ja liikluskeskkond ei vasta nende funktsioonile. Palju on kitsaid jaotusteid ja paljudel tänavatel ei ole kõnniteid.

·         Bussiliikluse korraldamine Pirita asumite vahel. Elupaikade ülemäärane kaugus ühissõidukipeatustest. Või: võimalusest kasutada ühistransporti.

·         Teede seisukord on halb, kuna osa teid läbivate autode päevane hulk ületab normi.

·         Liikluseks suletud (teede eraomandi tõttu) või valmisehitamata on järgmised jaotusteed: Sompa-Päevakoera-Lepiku, Padriku-Ubalehe-Lehiku, Mustakivi tee pikendus Kose teeni jne.

Ohud

·         Pirita linnaosa pidev elanikkonna arvu suurenemisest ja autostumisest tingitud müra ja saaste kasv.

·         Ohud Pirita linnosa üldplaneeringus, mis võimaldab teha linnaosas liigselt ebamastaapset elamuehitust. Kõik see mõjutab negatiivselt Pirita linnaosa kui rekreatiivse elamuala mainet. Lisaks tekitab ülerahvastatus ohtu rohealadele. Uute elamute liigne ehitamine asumites on viinud rohealade vähenemiseni asumite vahel.

·         Pirita linnaosa lähedal asuvates sadamates töödeldakse suure riskiastmega kemikaale.

·         Muuga sadamast ja muudest terminalidest (Jõelähtme-Iru tööstuspark) tuulega linnaosasse kanduv reostatud õhk ja söetolm.

·         Arhitektuuriliselt ühtse ilme puudumine uuselamutel. Linnaosa asumid on minetamas oma aedlinlikku eripära. Lisaks ei ole muinsuskaitse ja kultuuriväärtuslikud alad vajalikul määral kaitstud muutuste ja ülerahvastatuse eest.

Võimalused

·         TOPi ala  arendamine linlaste huvides.

·         Luua koostöös Viimsi vallaga uus “Pargi ja reisi“ parkla ja peatus, mis tagaks sujuvama liiklemise marsruudil Viimsi-Kadriorg.

·         Rakendada esimesena linnas kogu linnaosale sellist liiklusplaani, mis tagaks sujuvama liiklemise. Saada selle valdkonna eestvedajaks Tallinna linnas - olla n-ö näidislinnaosa.

·         Määrata tänavate ja kergliiklusteede valmisehitamise tähtsuse järjekord ehk töötada välja parema liikluskorralduse kontseptsioon.

·         Suurendada loodussäästlike transpordiliikide osakaalu linnaosasiseses liikluses.

·         Kergliiklusteede võrgustiku laiendamine ning sidumine ühtseks võrgustikuks teiste linnaosade ja ümberkaudsete valdadega.

·         Koostada Pirita mereäärse ala teemaplaneering koostöös Viimsi vallaga.

·         Laiendada linnaosa rekreatsiooniala võrgustikku ja selle juurde kuuluvat taristut.

·         Kehtestada linnaosa asumisse ehitatavatele hoonetele ühtsed arhitektuurinõuded, mis tagaks Pirita omanäolisuse säilivuse.

·         Liiklusummikute vähendamine teede ja ristmike renoveerimise ja rekonstrueerimise kaudu. Valmis ehitada Pärnamäe-Ussimäe tee pikendus Laagna kanalini ja Mustakivi läbimurre Kose teeni.

HEAKORD JA HALJASTUS

Tugevused

·         Metsa, ranna ja jõe olemasolu Pirita linnaosas.

·         Hästi hooldatud ja korrastatud kergliiklusteede võrgustiku olemasolu.

·         Linnaosas on palju haljasalasid, mida hooldamisega saab säilitada ja väärtustada.

·         Enamasti hästi hooldatud kinnistud linnaosa asumites.

·         Pirita linnaosas on organiseeritud regulaarne jäätmete kokkukorjamine ja äravedu.

Nõrkused

·         Heakorrastamiseks eraldatud raha ei kata linnaosa vajadusi ja on võrreldes teiste linnaosadega liiga väike. Hooldamise jaoks raha eraldades ei võeta arvesse, et need puhke- ja kaitsealad on rekreatsioonialadeks kogu linna ja eriti Lasnamäe elanikele.

·         Pirita linnosa kinnistuomanikud ei ole endale selgeks teinud oma õigusi ja kohustusi.

·         Murualade kaitsmiseks kasutavad linnaosa elanikud omatehtud vahendeid, mille kasutamine ei ole kooskõlastatud linnaosa valitsusega.

·         Ristmikel piirab asumisiseseid teid ääristavate hekkide ja puude kõrgus liiklejate vaatevälja.

·         Pirita linnaosa asumites puuduvad kohati nõuetele vastavad aadressitähised.

·         Piirdeaedade lubatud kõrgusest ei peeta kinni. Paljud piirdeaiad on lagunenud ja ebaesteetilised.

Ohud

·         Ehitustegevuse laiendamine rohealade arvelt.

·         Kõrghaljastuse liigne mahavõtmine kinnistutelt, pinnase tõstmine nii, et puud hukkuvad.

·         Ülerahvastatuse tagajärjel võib tekkida rohealade ülekoormatus.

·         Ümbritsevate teede ja haljastuse kahjustamine uute ehituse rajamisel.

·         Pirita linnaosas asuvad tühjad ehitusjärgus olevad krundid on sageli hooldamata.

Võimalused

·         Tallinna linnal ja riigil kokku leppida linnalise tähtsusega haljasalade hooldamise kord (Pirita rand).

·         Puhkealade tervikliku planeerimise tähtsuse järjekorra määramine.

·         Klindiala kasutuse aktiviseerimine koostöös Lasnamäe linnaosaga.

·         Lasnamäe elurajooni kavandamisel võeti normikohase puhkealana ka Pirita jõe ja Kloostrimetsa ala. Seega tuleks taotleda suuremaid heakorrainvesteeringuid, kuna teenindatakse oma elanikkonnast 2−3 korda suuremat elanike hulka.

·         Parandada linnaosa keskkonda läbimõeldud haljastusega.

·         Teadetetahvlite paigutamine asumitesse, kus oleks infot ka kinnistuomanikele nende õiguste ja kohustuste kohta.

·         Maastikupatrullide loomine kaitsealadele ja parkmetsadesse heakorra tagamiseks koostöös politsei ja munitsipaalpolitseiga.

KESKKONNAKAITSE

Tugevused

·         Rohe- ja haljasalade rohkus Pirital, võrreldes teiste Tallinna linnaosadega.

·         Linnaosas on roheline elukeskkond ja rikkalik looduskeskkond (metsad, rand, jõgi, park).

·         Teede puhastamisel ei kasutata soola (ainult tõusudel, bussipeatustes ja suurematel ristmikel valgusfooride ees), nii ei kahjustata pinnast, põhjavett ja taimestikku.

·         Aiajäätmeid käideldakse (kompostimine ja põletamine).

Nõrkused

·         Mereliikluse tihedust ja veetavate ohtlike ainete suurt kogust arvestades on merereostuse hädaolukordade tekkimise võimalus.

·         Ulatusliku metsatulekahju olukorra tekkimise võimalus.

·         Heakorra ja hooldustöödeks ei jätku raha.

·         Metsaalad on võssa kasvanud.

·         Linnaosa elanikkonna kasv ja autostumisest tingitud müra ja saaste kasv.

·         Olemasolevate rohealade liigsuur koormus ja linnaosa rohealade vähenemine seoses uute ehitiste rajamisega.

·         Jäätmete mahapaneku omavoliliste kohtade tekitamine linnaosa territooriumil, eriti metsaaladel.

·         Merre suunduvad sajuveekraavid tekitavad sageli ebameeldivat lõhna.

Ohud

·         Meri viib Pirita rannast liiva, kui selle takistamiseks midagi ette ei võeta.

·         Maardu sadamas toimuda võiv õnnetus ohtlike kemikaalidega on ohuks Pirita linnaosale.

·         Linlaste omavoliline rohealade kasutamine võib seada seal kasvava taimestiku ohtu.

·         Linnaosa loodus- ja elukeskkond, tingituna liigsest elamuarendusest, saab kannatada ja linnaosa looduslik atraktiivsus hakkab vähenema.

Võimalused

·         Ülelinnalise kasutusega puhkealad pakuvad hea võimaluse teenindussektori arendamiseks ja linnaosasse töökohtade loomiseks.

·         Kloostrimetsa ja Pirita rannametsa tuleks rajada korralikud liiklemiseks kasutatavad rajad, et kaitsta looduskeskkonda.

·         Laiendada kunstlikult (liiva lisamise teel) Pirita rannariba, et seal olevat liiva kaitsta tuule ja laevaliikluse tekitatud lainete eest.

·         Tagada elanikkonna informeeritus ohuolukorra tekkevõimalustest ja selgitada inimestele, kuidas sellises situatsioonis käituda.

·         Puhkealade tervikliku planeerimise tähtsuse järjekorra määramine.

·         Uute puhkepaikade rajamine rohealadele, Kloostrimetsa korrastamine rahva liikumisharjumuste paremaks teenindamiseks.

·         Avaliku aiajäätmete kompostimisväljaku rajamine Pärnamäe surnuaia juurde karjääri.

AVALIK KORD JA TURVALISUS

Tugevused

·         Linnaosas elavad tugevalt arenenud omaniku- ja õigustundega elanikud.

·         Pirita linnaosa on kõige turvalisem linnaosa Tallinnas.

·         Linnaosas on olemas politsei, munitsipaalpolitsei, ehitusjärelevalve spetsialist ja päästekomando.

·         Linnaosas on välja kujunenud hästi toimivad naabrivalve piirkonnad.

Nõrkused

·         Linnaosas keskmiselt jõukam elanikkond meelitab ligi murdvargaid.

·         Linnaosas oleval päästekomandol ei ole piisavalt võimsust ja vahendeid suurõnnetuse tagajärgede edukaks likvideerimiseks.

·         Linnaosas puudub õhtusel ajal kohapealne patrullteenistus.

·         Linnaosasse on tekkinud mõned ebaseaduslikud prügilad (prügi mahapaneku kohad).

Ohud

·         Kuritegevus, mida põhjustavad ümberkaudsete linnaosade ja valdade inimesed.

Võimalused

·         Linnaosa saab teha koostööd avaliku korra paremaks toimimiseks Sisekaitseakadeemiaga.

·         Linnaosa turvalisemaks muutmiseks on võimalik sisse seada regulaarne patrullteenus.

·         Arendada välja uusi naabrivalve piirkondi.

·         Kuna linnaosas on olemas heal tasemel kergliiklusteed, siis linnaosas võiks olla ka oma jalgrattapatrull, kes hoolitseks avaliku korra eest puhkealadel.

ETTEVÕTLUS, TÖÖ JA TÖÖJÕUD

Tugevused

·         Linnaosas elab hästi haritud ja edukas elanikkond ning enamus linnaosa elanikke on tööealised.

·         Linnaosal on hea maine hinnatud puhke-, spordi- ja vaba aja veetmise piirkonnana, mis võimaldab siia meelitada turiste ja luua teenindava sektori töökohti.

·         Töötute vähene osakaal linnaosas.

Nõrkused

·         Puudub täpne ülevaade, millised ettevõtted linnaosas tegutsevad, milliseid teenuseid on võimalik saada kohapeal ja milliseid teenuseid ei osutata.

·         Linnaosas on vähe büroopindu.

·         Osa teenindussektorist töötab hooajaliselt ja sõltub ilmast.

·         Puudub teave Pirita elanike töökohtade asukoha kohta, mistõttu on keeruline planeerida nii uusi teid ja ristmikke kui ka liikluskorraldust.

·         Linnaosas võiks suuri kaubanduskeskusi olla rohkem.

Ohud

·         Suurte tööstusettevõtete rajamine linnaosasse ja kõrvalasuvatesse valdadesse lisab liiklusesse autosid, muu hulgas ka veoautosid, ning tõstab müra taset.

·         Uute ärihoonete rajamisega kaasnevad töökohad ei pruugi pakkuda tööd linnaosa elanikele, see omakorda suurendaks mujalt siia tööle tulevate inimeste arvu ja selle kaudu ka koormust taristule.

·         Pirita linnaosast saab väheste töökohtadega magalarajoon.

·         Pirita linnaosa on ebamugav asukoht ettevõtetele ja nende klientidele, kuna linnaosas ei ole tegutsemiseks sobivaid äripindu.

Võimalused

·         Arendada ranna ja puhkealade kõrvale uusi, töökohti pakkuvaid teenidusettevõtteid.

·         Pakkuda linnaosas elavatele noortele hooajalisi töökohti.

·         Arendada mereturismi, millega kaasneksid uued töökohad.

·         Rajada asumitesse väikesemahulisi teenindavaid ettevõtteid: aiahooldus, masinate parandus ja koduhooldus, taimede müük, väike söögikoht, pagaritöötuba, eralasteaed (hoid) jne.

·         Puhketeenindus - puhkealade juurde teenindava hoonestuse lubamine koos parkimise ja kergliiklusteede võrgustiku arendamisega.

·         Toetada ideid, mis looksid linnaossa kõrgtehnoloogia valdkonna töökohti (infotehnoloogia, pangandus, loomeinkubaator, kaugtöökeskus, hotell, mille all on büroopinnad).

·         Soodustada eraettevõtlust (FIE-d ja väikeettevõtted), pakkudes eraettevõtjaile soodustusi linnaosas valmistoodangu turustamisel.

·         Teenindus - lubada rajada suuremate liiklussõlmede juurde äri- ja teenindushooneid.

·         Pirita - (äri)keskuse planeerimine linnaosa tööjõu ärakasutamiseks linnaosas kohapeal.

·         Määrata kindlaks valdkonna tegevussuunad, millele pööratakse suuremat rõhku (turism, olmeteenindus, rannateenindus jne).

·         Luua Pirital tegutsevate ettevõtete andmebaas, milles on märgitud nii ettevõtte tegevusvaldkond kui ka ülevaade ettevõttes pakutavatest töökohtadest koos igal ametikohal nõutud kutseoskustega. Luua andmebaasi järgi Pirita tööbörs.

LINNAOSA JUHTIMINE JA EELARVEKORRALDUS

Tugevused

·         Linnaosade valitsuste kaudu on avalik võim elanikele lähedal.

·         Linnaosapõhine teenuste pakkumine võimaldab hästi tunda linnaosa olusid ja selle elanikke.

·         Linnaosa valitsuse ametikohtadel töötavad professionaalsed ametnikud.

·         Eelarvetulud on kindlustatud linnakassa eraldustega, omatulu on kavandatud tegelikkust arvestavalt.

Nõrkused

·         Linnaosade valitsuste ja valdkondlike ametite funktsioonid pole selgelt piiritletud.

·         Valdkondlikud ametid ei arvesta piisavalt linnaosade seisukohtadega.

·         Linnaosade valitsuste ja valdkondlike ametite vahel on tegevuse asjatut dubleerimist.

·         Halduskogu ei rahuldu oma õigustega linnaosa ülesannete teostamisel.

Võimalused

·         Delegeerida linnaosade valitsustele senisest enam ülesandeid ja õigusi.

·         Leida võimalusi kodanikuühenduste aktiivsemaks kaasamiseks linnaosa arengu kavandamisel ja oluliste otsuste tegemisel.

Ohud

·         Linnaosapõhisel juhtimisel võivad jääda arvestamata linna kui terviku huvid.

·         Kavandatud omatulu osa eelarvest ei pruugi täituda, kuna see sõltub ettevõtluse üldseisundist ja võib väheneda seoses linnavara müügiga.

KULTUUR, SPORT JA VABA AEG

Tugevused

·         Pirita linnaosas asuvad mitmed tuntud kultuuriobjektid (teletorn, botaanikaaed ja Pirita klooster).

·         Pirita linnaosas asub Tallinna linna esindusrand, mis meelitab siia suvitajaid nii Eestist kui ka välismaalt.

·         Pirita linnaosas on heas seisukorras terviserajad ja kergliiklusteed, lisaks hästi tegutsev spordikeskus ning mitmeid võimalusi pakkuv TOPi ärikeskus. Siinsed head võimalused on teinud Piritast ülelinnalise tervisespordi ja vaba aja veetmise tõmbekeskuse.

·         Pirital tegutsevad nii jaht-, purje- kui ka surfiklubid, lisaks on olemas ka tegutsev sõudebaas.

·         Pirital on noorte, eakate ja erivajadustega inimeste vaba aja veetmise toimiv taristu (vaba aja keskused Pirital, Mähel ning Kosel).

Nõrkused

·         Kultuurirajatiste suurus ei vasta Pirita elanike (ka tallinlaste) kasvavale huvile ja vajadustele. Ka huvitegevuse laiendamine on ruumipuuduse tõttu takistatud.

·         Linnaosas puudub inimeste vajadusi rahuldav hulk kohvikuid ja toitlustusasutusi.

·         Pirita linnaosas puudub muuseum, mis koguks, säilitaks ning esitleks linnaosa ajaloopärandit.

·         Hooajaliselt tekib parkimiskohtade nappus Pirita ranna piirkonnas.

Võimalused

·         Laiendada ja arendada meie terviseradasid ning spordikomplekse, arvestades linlaste üha kasvavat vajadust vaba aja veetmise võimaluste järele.

·         Pirita unikaalne looduskeskkond (mets, rand, jõgi).

·         Suuremate spordiürituste korraldamise eeldused ja võimalused (nt vee- ja motosport).

·         Arendada välja koostöö haridus- ja kultuuriasutuste (nt botaanikaaed) vahel.

Ohud

·         Ülerahvastatuse tagajärjel tekkida võiv reostuse oht looduslikult tähtsates kohtades, nagu rand ja Pirita jõe maastikukaitseala.

·         Puhkealade koormuse suurendamine, mille hooldamiseks ei piisa rahast, mida Tallinna linn Pirita linnaosale eraldab. Näiteks ei arvestata Pirital vaba aega veetmas käivate inimeste tegelikku hulka, vaid linnaosas elavate inimeste arvu.

HARIDUS

Tugevused

·         Pirita linnaosas on olemas võimalus õppida eri haridusastmetel, lasteaiast kuni kõrgkoolini.

·         Pirita on looduslikult kaunis ja mitmesuguseid võimalusi pakkuv õpikeskkond.

·         Pirital tegutsevad haridusasutused on konkurentsivõimelised. Koolides ja lasteaedades õpetavad noori väljaõppinud töötajad. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka heal tasemel tugiteenuseid.

·         Pirita linnaosas on mitmeid eralasteaedasid ja pakutakse ka lastehoiuteenust.

·         Linnaosas on võimalik õppida ka erivajadustega lastel (Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool).

Nõrkused

·         Pirita ja ümberkaudsete laste koolitransport ei vasta vajadusele. Koolilapsi teenindavad bussid on ülerahvastatud ja sõidavad harva.

·         Viimsi ja Maardu valla lapsevanemate soov panna oma lapsed õppima Pirita linnaosa haridusasutustesse, tekitab koolikohtade nappuse ja seepärast jääb üha vähem kohti Pirita linnaosas elavate laste teenindamiseks.

·         Lasteaiakohtade nappus.

Võimalused

·         Viia Merivälja Kooli õppetingimused tänapäevale vastavaks.

·         Pirita Majandusgümnaasiumi ja Sisekaitseakadeemia vahelise koostöö arendamine ühtsete haridusprogrammide loomiseks.

·         Parandada koostööd Pirita linnaosa lasteaedade ja koolide vahel.

Ohud

·         Linnaosast võib tulevikus kaduda kõrgharidust pakkuv haridusasutus (Sisekaitseakadeemia võib Pirita linnaosas oma tegevuse lõpetada).

·         Haridusasutustes ülekoormatus võib viia pakutavate teenuste kvaliteedi halvenemiseni.

SOTSIAALHOOLEKANNE

Tugevused

·         Tallinna linnas on hästi väljaarendatud sotsiaalteenuste võrk ja toimiv hoolekandesüsteem. Kogu informatsiooni toetuste ja muu abi kohta saab hõlpsasti kätte Tallinna koduleheküljelt.

·         Pirita linnaosa elanikkond on keskmiselt jõukam ja aktiivsem. Linnaosas on hästi toimivad seltsid, millest üks ühendab endas puuetega laste vanemaid (Mittetulundusühing Charity Pirital).

·         Pirita linnaosas on kolm hästi toimivat vaba aja keskust (Pirital, Kosel ja Mähel) ning kvaliteetseid teenuseid osutav sotsiaalkeskus.

·         Pirita Linnaosa Valitsuses ja tema hallatavates asutustes töötavad eriharidusega ja koolitatud spetsialistid, mis tagab töö hea kvaliteedi. Sotsiaalhoolekande osakonnal on võimalus kasutada klientide paremaks teenindamiseks väikebussi.

·         Pirital on turvaline ja loodussõbralik elukeskkond, mis on eelis teiste linnaosade ees.

Nõrkused

·         Linnaosas puuduvad uute teenuste väljaarendamiseks vajalikud ruumid.

·         Tallinna linnale kuuluva sotsiaalmaa defitsiit linnaosas.

·         Ratastooliga inimestel on linnaosas raske liigelda, linnaosa valitsuse ruumides asuvasse sotsiaalhoolekande osakonda ei ole võimalik ratastooliga pääseda.

·         Sotsiaalhoolekande teenuseid vajavate inimeste privaatsus linnaosa valitsuse ruumides pole tagatud, kuna ühes ja samas ruumis töötab mitu spetsialisti.

·         Sotsiaalkeskusel ei jätku puuetega lastega tegelemiseks raha. Enamikku teenuseid pakutakse vaid selle raha eest, mis on saadud projektipõhiselt.

·         Hooldekodukohtade nappus.

Võimalused

·         Luua Pirita linnaossa perekeskus, mis aitaks kaasa uute teenuste väljaarendamisele ja tagaks teenuste parema kvaliteedi.

·         Töötajate regulaarne koolitamine, mis tagaks püsiva kvaliteedi.

·         Vabatahtlike ja seltside kaasamine erinevate teenuste pakkumisse ja projektidesse.

·         Klienditeenindamise hõlpsamaks muutmisel kasutada rohkem IT-lahendusi ning teha vastavaid koolitusi abivajavatele inimestele.

Ohud

·         Linnaosas oleva sotsiaalmaa otstarbega maa muutmine ärimaaks.

·         Ruumide nappus võib tuua endaga kaasa teenuste kvaliteedi halvenemise.

·         Mitmeid teenuseid rahastatakse vaid projektipõhiselt ja rahast ilmajäämine võib kaasa tuua olukorra, kus abivajajatele teenuseid ei pakutagi.

TERVISHOID

Tugevused

·         Suur rohealade ja liikumisradade hulk Pirita linnaosas.

·         Pirita linnaosas tegeletakse aktiivselt terviseedendusega.

·         Linnaosas asuvad perearstikeskused pakuvad kvaliteetseid teenuseid.

·         Linnaosas tegutseb aktiivne Pirita Südameliit.

·         Kogu Pirita linnaosas on elanikele tagatud esmatasandi tervishoiuteenused.

Nõrkused

·         Pirita linnaosas on paljud perearstinimistud ülekoormatud, selle üks põhjusi on patsiendid, kes elavad väljaspool Pirita linnaosa, aga soovivad kvaliteetset arstiabi saada ikkagi Piritalt.

·         Pirita linnaosas pakutav koduõendusteenus ei vasta elanike vajadustele.

·         Linnaosa piires ei jõua kiirabiteenus abivajajateni piisavalt ruttu (linnaosas ei ole kiirabibrigaadipunkti).

Võimalused

·         Linnaosas on olemas palju terviseradu ja erinevaid sportimisvõimalusi. Kõige selle kaudu on võimalik suurendada inimeste terviseteadlikkust ja propageerida tervislikke eluviise. Lisaks võiks linnaosa lehes senisest rohkem avaldada tervislikku elu propageerivaid artikleid.

·         Kiirabiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine koostöös Viimsi vallaga.

·         Uuesti kindlaks määrata, mitut perearsti on linnaosas vaja ja selle kohaselt kas luua uus perearstikeskus või laiendada olemasolevaid. Uute perearstinimistute lisandumine tooks kaasa pakutavate teenuste parema kvaliteedi.

·         Luua parem infovahetussüsteem lasteaedade, koolide ja perearstikeskuste vahel.

Ohud

·         Esmatasandi tervishoiuteenuse kvaliteedi halvenemine, seoses perearstinimistute ülekoormatusega.

·         Ravikindlustuseta inimeste hulga suurenemine.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 2

 

Pirita seltside koostöökoja ettepanekute alusel koostatud lähiaastate tegevusvajaduste kava

 

 

 

·         Tallinna Linna Rahvuspargi idee arendamine.

·         Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tegemine Tallinna väikesadamate arengukava koostamise algatamiseks.

·         Pirita linnaosasse erakooli rajamise vajaduse ja võimaluse tuvastamine ning erakooli rajamisega seotud tegevuskava koostamine.

·         Linnaosa õuealade liiklusmärgistuse korrastamine.

·         Soodustada linnaosas passiivmaja tehnoloogia kasutamist.

·         Linnaosas liikluse rahustamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja rakendamine magistraalteedel, jaotustänavatel ja õuealadel.

·         Pärnamäe tee rekonstrueerimine.

·         Pärnamäe tee ja Kloostrimetsa tee ristmiku rekonstrueerimine.

·         “Pargi ja reisi“ süsteemi arendamine linnaosas.

·         Tallinna Transpordiametile ettepaneku tegemine Tallinna Autobussikoondise autobussipargi mitmekesistamiseks väikebussidega.

·         Pirita asumite vahel väikebussiliini avamine.

·         Pirita linnaosa läbivate ja Viimsi valla ühissõidukiliinide integreerimine.

·         Pirita linnaosa läbivate ühissõidukiliinide sõidugraafikute vastavusse viimine linnaosa elanike vajadustega.

·         Pirita linnaosa kodanikeühenduste kaasamine linnaosa asumeid läbivate ühistranspordiliinide marsruutide ümbervaatamisse ja kavandamisse ning sõiduplaanide koostamisse.

·         Pirita linnaosa lipuväljaku rajamine Merivälja tee, Kloostrimetsa tee ja endise postkontori vahelisele alale.

·         Infotahvlite paigaldamine linnaosa ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuurimälestiste juurde.

·         Rannametsa seikluspargi arendamine.

·         Mähe spordiplatsi rekonstrueerimine.

·         Merivälja pargi rekonstrueerimine.

·         Kose pargi rekonstrueerimine.

·         Ajaloolise silla, lipuvarda ja tuleurni taastamine Varsaallika oja kahe voolusängi vahel asuval saarel Kose-Kallaste asumis.

·         Õhusaaste vähendamine ja mürataseme alandamine intensiivse liikluskoormusega asumites liikluse sujuvamaks muutmise teel.

·         Mänguväljaku rajamine Aianduse teele Mähe asumisse.

·         Laste kelgumäe rajamine Tallinna Botaanikaaia territooriumile.

·         Merivälja muuli kasutusfunktsioonide kindlaks määramine ning Merivälja ajaloolise supelranna taastamine Pirita ranna ja Merivälja muuliga külgneval alal.

·         Meetmete kavandamine Pirita jõeoru ja Pirita jõe kallaste korrastamiseks.

·         Suveetenduste korraldamiseks sobiva maa-ala leidmine ning sellekohase taristu väljaarendamine.

·         Pirita linnaosa kohaliku elukorralduse praegust olukorda ja arenguperspektiive kindlaks määrava Pirita teatmiku koostamine ja kirjastamine.

·         Pirita Linnaosa Valitsuse jätkuv kodanikeühenduste taotlusel kaasfinantseerimise toetamine ettevõtlusorganisatsioonide ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt korraldatavates projektitaotlusvoorudes osalemiseks.

·         Pirita Linnaosa Valitsuse toetus Merivälja lugemistoa tegevuse jätkamiseks.

·         Linnaosas olevate teeäärsete alleede uuendamine ja arendamine.

·         Linnaosasse uute lillepeenarde kavandamine ja lillevaaside paigaldamine.

·         Pirita Linnaosa Valitsuse haldushoone rekonstrueerimine.

·         Lahenduse otsimine Pirita linnaosasse lemmikloomade mänguväljaku rajamiseks.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 3

 

Pirita linnaosas paiknevate avalike mänguväljakute kaart

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 4

 

Pirita linnaosas paiknevate avalike WiFi levialapunktide kaart

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012
määruse nr 1
“Pirita linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“
LISA LISA 5

 

Pirita linnaosas paiknevate jalgrattateede ja terviseradade kaart

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Elukohaandmed Eesti rahvastikuregistri järgi