Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtestamine Endla tn 61a kinnistu osas Kristiine linnaosas
Tallinna Linnavalitsus 26.10.2011 korraldus number 1662
Redaktsiooni kehtivus:26.10.2011 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

 

Tallinn

26. oktoober

2011 nr

1662-k

 

 

Endla tn 61 ja 61a kinnistute

detailplaneeringu osaline kehtestamine Endla tn 61a kinnistu osas Kristiine linnaosas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 2 p 2, lg-te 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii korraldusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritav ala asub Kristiine linnaosas Endla, Mooni, Mehaanika ja Keemia tänavate vahelises kvartalis. Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneeringu“ koostamine. Nimetatud otsuse punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Planeeringuga kavandatav on kooskõlas linna üldiste arengusuundadega ning koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega;

- kuna planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne - siin on nii elu-, äri-, ühiskondlikke- kui ka tootmishooneid, mis oma kõrguselt varieeruvad (1-6 korrust) - siis kuni 3-korruselise äripinnaga korterelamu kavandamine sobib mahult ja sihtotstarbelt ümbritsevasse linnaruumi; 

- hoonestusala kavandamisel on arvestatud perspektiivse Endla tänava ehitusjoonega, mille tulemusel kujuneb arhitektuurselt korrastatud linnaruum;

- planeeringuga luuakse ümbritsevasse keskkonda uued elamistingimused, ettevõtluse- ja arenguvõimalused;

- polüfunktsionaalse keskkonna loomine, kus krundile on planeeritud nii elu- kui ärifunktsioon, on turvalisuse aspektist väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt;

- Endla tn 61a krundile hoone kavandamisel on arvestatud asjaoluga, et Endla tn 61 kinnistul paikev Cederhilm`i suvemõisa peahoone ja park on kultuurimälestised ning krunt on tunnistatud kultuurimälestise kaitsevööndiks kultuuriministri 13. mai 1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ ja kultuuriministri 18. augusti 1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ alusel. Ajaloolase A. Pantelejevi poolt 2009. aastal koostatud Cederhilm´i suvemõisa peahoone remont-restaureerimise muinsuskaitse eritingimuste nõuded, Cederhilm`i suvemõisa peahoone vaadeldavuse ja Endla tn 61a kavandatava hoone korruselisuse osas jms, on täidetud;

- parkimislahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“;  

- normitud müratasemete tagamiseks on määratud nõue lähtuda elamute projekteerimisel ja rekonstrueerimisel Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

- detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatud insolatsiooni kestuse nõuetega; insolatsioonianalüüs selgitas, et naaberkinnistu, Endla tn 63, elamute kõigil korteritel säilib ka pärast Endla tn 61a kinnistule hoone rajamist rahuldav insolatsioon;

- Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalvet teostades märkinud, et kohalik omavalitsus on arvestanud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtunud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Maavanem viitas asjaolule, et kohalik omavalitsus on teinud detailplaneeringu koostamise erinevates etappides piisavalt koostööd ning proovinud leida kompromisslahendust planeeritava ala kinnisasjade omanikega, kuid seda ei ole saavutatud. Järelevalve teostaja asus seisukohale, et detailplaneeringut on võimalik ellu viia ka ilma Endla tn 61 kinnistuta. Kuna Endla tn 61a kinnistu on iseseisvalt hoonestatav, tegi maavanem, lähtudes oma pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 7, kohalikule omavalitsusele ettepaneku kehtestada Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering osaliselt Endla tn 61a kinnistu osas;

-Tallinna Linnavalitsuse 14. märtsi 2011 korralduse nr 365-k „Endla tn 61A kinnisasjast moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ja kinnisasjale valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn sõlminud Endla tn 61a kinnistu omanikuga 13. aprillil 2011 Endla tn 61a kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnistu (detailplaneeringus määratud krunt positsioon 2a) tasuta Tallinna linnale võõrandamise lepingu. Nimetatud lepinguga lubas võõrandaja ja omandaja avaldas soovi, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 16863201 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantaks kinnistust 41 m² suuruse osa omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge Tallinna linna kasuks.

 

1. Kehtestada osaliselt Kristiine linnaosas Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering Endla tn 61a kinnistu osas maa-alal suurusega 0,09 ha, Osaühing R-KONSULT töö nr 16/2004. Planeeringu eesmärgiks on moodustada Endla tn 61a kinnistust transpordimaa krunt Endla tänava laienduseks, muuta Endla tn 61a krundi senine elamumaa maakasutuse sihtotstarve 75% elamu- ja 25% ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 3-korruselise (3. korrus on katusekorrus) äripinnaga korterelamu, millel on soklikorrus, rajamiseks.

2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga ehitusprojekt koos haljastuskavaga enne ehitusloa taotlemist.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 


Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2011

korralduse nr 1662-k

LISA

Seletuskiri

Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu

„Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtestamine Endla tn 61a kinnistu osas Kristiine linnaosas“ juurde

 

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kehtestatakse osaliselt Kristiine linnaosas Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering Endla tn 61a kinnistu osas maa-alal suurusega 0,09 ha. Planeeringu eesmärgiks on moodustada Endla tn 61a kinnistust transpordimaa krunt Endla tänava laienduseks, muuta Endla tn 61a krundi senine elamumaa maakasutuse sihtotstarve 75% elamu- ja 25% ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 3-korruselise (3. korrus on katusekorrus) äripinnaga korterelamu, millel on soklikorrus, rajamiseks.

 

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

 

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas Endla, Mooni, Mehaanika ja Keemia tänavate vahelises kvartalis, Endla tänava ääres. Planeeritav Endla tn  61a kinnistu piirneb põhjast Endla tänavaga, idast ja lõunast Endla tn 61 kinnistuga, läänest Keemia tn 3b ja Endla tn 63 kinnistutega.

Planeeritava Endla tn 61a kinnistu suurus on 744 m² ja sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundil olev hoonestus (elamu ja abihoone) on ette nähtud lammutada. Kinnistu kuulub eraisikule.

Planeeringualal esineb kõrghaljastus peamiselt Endla tn 61a kinnistu äärtes ja siin kasvavad nii III, IV kui ka V väärtusklassi puud (paplid, saared jt). 

2. Kontaktvööndianalüüs

Planeeritava ala ümbruskonna tänavapilti ilmestab XX saj esimese poole äärelinna hoonestuslaadi põimumine korruselamutega, mille ehitamist alustati juba 1960. aastatel. Aja jooksul on äärelinlik hoonestusviis ning kinnistute struktuur taandunud ning asendunud vabaplaneeringuliste korterelamute ning tootmis- ja ärihoonete gruppidega.  

Planeeritava alaga külgnev Endla tn 61 kinnistu, kus paikneb Cederhilm`i suvemõisa peahoone ja park, on kultuuriministri 13. mai 1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ ja kultuuriministri 18. augusti 1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kohaselt kultuurimälestis ning krunt on tunnistatud kultuurimälestise kaitsevööndiks.  

Planeeringuala kontaktvöönd hõlmab alasid mõlemal pool Endla tänavat. Endla tänavast põhja poole jäävad kontaktvööndisse peamiselt kuni 4-korruselised korterelamud. Endla tn 78 krundile on Tallinna Linnavalitsuse 2. juuni 2004 korraldusega nr 1169-k kehtestatud „Endla tn 76 ja 78 kinnistute detailplaneeringu“ alusel rajatud 5-korruseline äripindadega korterelamu. Tallinna Linnavalitsuse 29. detsembri 2010 korraldusega nr 2024-k on kehtestatud „Lille tn 27 // Endla tn 82 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga rajada krundile kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu.

Endla tänava planeeringuala poolne piirkond on maakasutuselt polüfunktsionaalne, nt Keemia tn 4 kinnistu on tootmis- ja ärifunktsiooniga, kus paikneb 6-korruseline hoone; Keemia tn 5a kinnistu on sotsiaalmaa sihtotstarbega ning kinnistul paikneb 2-korruseline lasteaed (Tallinna Lille Lasteaed); Mooni tn 30d krundil paikneb piirkonna rekreatsiooniala Cederhilmi park; Endla tänava ääres (Koskla tn 3 ja Endla tn 55) on 5-korruselised korterelamud. Kvartali sisemusse, eelkõige Keemia tänava ja Mooni tänava äärde jäävad 2-korruselised elamud. Kruntidel paikneb lisaks elamule tavaliselt ka abihoone. Mõlemal nimetatud tänaval on välja kujunenud  ühtne ehitusjoon.

Endla tänav, kus sõidab ka ühistransport (troll ja buss), on suure liikluskoormusega. Seega transpordiühendus nii kesklinna kui ka teiste linnaosadega on hea. Lähim ühistranspordi peatus „Hipodroom“ on umbes 120 m kaugusel. Suhteliselt tiheda liiklusega on ka Mooni ja Keemia tänavad. Ülejäänud kontaktvööndi tänavad on väikese liikluskoormusega, sest neid kasutavad peamiselt piirkonna elanikud. Lähim suurem kauplus on Merimetsa Selver.  

Planeeringuala kontaktvööndis on lisaks eelnimetatutele kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2008 otsusega nr 97 kehtestatud Keemia tn 5, 5a ja 7 kinnistute detailplaneering“, eesmärgiga Keemia tn 5 kinnistu jagamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse andmine kuni 5-korruselise ja kuni 3-korruselise korterelamu rajamiseks ning Keemia tn 7 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni 5-korruselise korterelamu rajamiseks; Tallinna Linnavolikogu 5. märtsi 2009 otsusega nr 41 kehtestatud „Metalli tn 1a ja 3 kinnistute detailplaneering“, eesmärgiga Metalli tn 1a ja 3 kinnistute liitmine, kinnistule 70% äri- ja 30% elamumaa sihtotstarbe määramine ning ehitusõiguse andmine kuni 6-korruselise, ühe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone rajamiseks jt. Lisaks jääb kontaktvööndisse ka osaliselt Endla tänava maa-ala, kus on Tallinna Linnavalitsus 19. mail 2010 korraldusega nr 802-k algatanud „Endla tänava laiendamise detailplaneeringu Mustamäe tee ja Mooni tänava vahelisel lõigul“. Detailplaneeringu eesmärgiks on Endla tänava laiendamine Mustamäe tee ja Mooni tänava vahelisel lõigul, krundipiiride muutmine ning kesklinna poole suunduva ühistranspordi raja loomine, mis on üks osa rahvusvahelise CIVITAS SMILE projekti käigus alustatud ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomisest Tallinnas. Detailplaneeringuga nähakse ette Endla tänava laiendamiseks üheksa maatüki võõrandamist Endla tänava lõunaküljele jääval lõigul Mustamäe teest Mooni tänavani. Üheks võõrandatavaks maatükiks on planeeritavast kinnistust moodustatav transpordimaa sihtotstarbega krunt (detailplaneeringu põhijoonisel positsioon 2a).

Arvestades planeeritava ala asukohta, kontaktvööndi polüfunktsionaalsust ja olemasolevat ning planeeritavat hoonestust - sobib kuni 3-korruselise äripinnaga korterelamu kavandamine nii mahult kui ka sihtotstarbelt ümbritsevasse linnaruumi.

3. Tallinna üldplaneering ning koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneering ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 algatati „Kristiine linnaosa üldplaneeringu“ koostamine. Nimetatud otsuse punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kehtestamisel täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut Kristiine linnaosa osas.

Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri 2006 korraldusega nr 2284-k kinnitatud „Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande“ punkti 3 kohaselt on üheks üldplaneeringu eesmärgiks võidelda valglinnastumisega, selleks kaalutakse tihendamisvõimalusi elamuehituseks vajaliku sihtotstarbe muutmise või hoonestustiheduse tõstmise näol. Kahe protsessi ühendamine, kus väärtustatakse väljakujunenud elukeskkondi ja samas püütakse kesklinna lähedale pakkuda uusi elukohti, on üldplaneeringu üks peamisi eesmärke.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas linna üldiste arengusuundadega ning koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

5. Detailplaneeringuga kavandatu  

Käesolev Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering kehtestatakse osaliselt Endla tn 61a kinnistu (positsioon 2) osas. Arvestades Harju maavanema ettepanekut jäetakse krunt positsioon 1 aadressiga Endla tn 61 planeeritavast alast välja.

Planeeringu eesmärk on moodustada Endla tn 61a kinnistust transpordimaa krunt Endla tänava laienduseks, muuta Endla tn 61a krundi senine elamumaa sihtotstarve osaliselt ärimaaks ning määrata krundile ehitusõigus äripinnaga korterelamu rajamiseks.

Kuna Endla tn 61a krundi naabruses paikneb Endla tn 61 kinnistu, millel asub arhitektuurimälestis (Cederhilm´i suvemõisa peahoone), on detailplaneeringu koostamise käigus tellitud muinsuskaitse eritingimused (edaspidi ka eritingimused), mis on koostatud ajaloolase A. Pantelejevi poolt 2009. aastal. Eritingimuste kohaselt tuleb arvestada Cederhilm`i suvemõisa peahoone vaadeldavusega Endla tänavalt ning lähtudes krundi Endla tn 61 paiknemisest, lubada Endla tn 61a krundile planeeritava hoone kõrguseks 2 korrust ja katusekorrus.

Planeeritava Endla tn 61a krundi (positsioon 2) suuruseks kavandatakse 703 m² ning sihtotstarbeks 75% elamu- ja 25% ärimaa. Krundile nähakse ette kuni 3-korruselise (3. korrus on katusekorrus) äripinnaga korterelamu rajamine. Hoone esimesele korrusele kavandatakse äripind ning teisele ja katusekorrusele kavandatakse kokku 6 korterit. Rajatavale hoonele kavandatakse ka soklikorrus, mille kõrgus maapinnast on ette nähtud 1,5 meetrit. Hoone idaküljele kavandatakse terass.

Planeeringulahendus on kooskõlas eritingimustega, sest planeeringu põhijooniselt nähtub, et rajatava hoone 3. korrus on katusekorrus, seejuures katusekorruse kõrgus pikemate külgede välisperimeetril on maksimaalselt 1,6 meetrit. Lisaks tuleb eritingimuste kohaselt uus hoone ehitada võimalikult mööda krundi loodepiiri. Kuna Endla tänava ääres on arvestatud perspektiivse ehitusjoonega, siis hoonestusala kaugus Endla tänava poolsest krundi piirist on 3 meetrit. Hoonestusala kaugus Endla tn 61 kinnistu piirist on vähemalt 4,7 meetrit. 

Eesti standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punkti 4.3.3 kohaselt tuleb piisava loomuliku valgustuse saavutamiseks rakendada insolatsiooni kestuse nõudeid elamutes, koolieelsetes lasteasutustes, õppeasutustes, hoolekandeasutustes ja haiglates. Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas.

Detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud OÜ FASSAADIPROJEKT poolt insolatsiooni analüüs. Analüüsi eesmärk oli selgitada, milliseks kujunevad Endla tn 63 elamute korterite insolatsioonitingimused pärast Endla tn 61a krundile kavandatava hoone ehitamist. Analüüsi teostamisel on vaadeldud planeeringualale lähemal asuvat elamut (Endla tn 63 krundi hoovipoolne hoone). Kui selle elamu insolatsioon säilib planeeringu teostamise järel rahuldavana, on ka kaugemal asuva elamu (Endla tänava poolne elamu) olukord rahuldav, sest planeeringu mõju tema insolatsiooniolukorrale on väiksem.

Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis Endla tn 63 hoovipoolse elamu ehitusprojekt puudus, tehti käesoleva detailplaneeringu koostamise staadiumis järelepärimine Tallinna Linnaarhiivile. Tallinna Linnaarhiivilt saadud materjalide põhjal (hoone ümberehitusprojekt) ilmneb, et nimetatud hoones on kaks korterit. Mõlema korteri eluruumid paiknevad kahel korrusel (läbi kahe korruse).

Insolatsioonianalüüsil on käsitletud planeeringuala poolse 3-toalise korteri päikesevalguse kestust. Kokkuvõttena märgitakse, et vaatlusaluse korteri esimesel korrusel asuva kööktoa insolatsioon väheneb (40%) ja kestab veidi alla 3 tunni (2 tundi ja 50 min). Põhjapoolse toa (esimese korruse teine tuba) insolatsioon on tingituna maja orientatsioonist ilmakaarte suhtes puudulik ja kuna see üldtulemust ei mõjuta, on see vaatlusest välja jäetud. Teise korruse toal (teisel korrusel on üks tuba) on 2 akent, mis kindlustavad toale 13-tunnise katkematu insolatsiooni, mis ületab normatiivi 4,4-kordselt ja säilib endisena.

Seega on insolatsiooninõuded pärast Endla tn 61a kinnistule planeeringukohase hoone rajamist tagatud.

Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006-2014“ peab krundil tagama 10 parkimiskohta. Tingimus on täidetud, sest kokku on võimalik krundil parkida 10 sõidukit (8 sõidukit hoone mahus ning 2 krundil).

Krundi sisemusse, võimalikult kaugele liiklusmürast ja -saastest, on planeeritud laste mänguväljak.

Krundi ida- ja lõunaossa, krundi piiri vahetusse lähedusse istutatakse hekk, millega eraldatakse laste mänguväljak Endla tn 61 kinnistust. Põõsashekk istutatakse ka krundi läänepoolse piiri vahetusse lähedusse (panduse tugimüüri ja naaberkrundi, Endla tn 63 piiri vahelisele alale). Seega panduse tugimüür naaberkrundilt visuaalselt näha ei jää. Täiendavat kõrghaljastust istutatakse krundi idapoolsele küljele.

Juurdepääs krundile on planeeritud Endla tänavalt. Sellega on tagatud eritingimustest tulenev nõue, et Endla tn 61a krundile tuleb lahendada sissesõit otse Endla tänavalt, mitte läbi naaberkinnistu.

Eritingimuste kohaselt tuleb aiapiirde ehitamisel kasutada ainult kergeid, läbipaistvaid võrkaia konstruktsioone.

Krunt positsioon 2a suurusega 41 m² moodustatakse Endla tn 61a kinnistust ning krundile määratakse 100% transpordimaa sihtotstarve. Tegemist on ajutise krundiga, mis on ette nähtud Endla tänava ühistranspordiraja laiendamiseks (Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse 6. raamprogrammi „CIVITAS“ II programmi projekt).

Endla tn 61a kinnistu omanik sõlmis Tallinna linnaga 13. aprillil 2011 Endla tn 61a kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnistu (detailplaneeringus määratud krunt positsioon 2a) tasuta Tallinna linnale võõrandamise lepingu. Nimetatud lepinguga lubas võõrandaja ja omandaja avaldas soovi, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 16863201 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantaks kinnistust 41 m² suuruse osa omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge Tallinna linna kasuks. Nimetatud leping on sõlmitud Tallinna Linnavalitsuse 14. märtsi 2011 korralduse nr 365-k „Endla tn 61A kinnisasjast moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ja kinnisasjale valitseja määramine“ alusel.

Planeeritav ala jääb kaugkütte piirkonda. Kavandatava hoone soojusvarustust lahendatakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“. Kavandatava hoone soojusvarustus on käsitletav erandina ning lahendatakse lokaalse gaasikatlamaja baasil.

Detailplaneeringu koostamisel on teostatud Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklaboris mürauuring. Mürauuringu kohaselt on peamiseks müraallikaks autoliiklus Endla tänaval ja teisejärguliseks allikaks liiklus Koskla tänaval. Müra arvutamiseks on kasutatud Euroopa Ühenduse poolt soovitatud transpordimüra arvutusmetoodikat RLS 90. Detailplaneeringus on määratud nõue ehitusprojekti koostamisel lähtuda Eesti standardi EVS 842:2008 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded“ tabelis 6.3 sisalduvatest nõuetest välispiirete heliisolatsioonile.

Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I ega II väärtusklassi puid planeeringualal ei kasva. Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse üks III väärtusklassi, neli IV ja kaks V väärtusklassi puud.  Likvideeritavate puude asendusistutused teostatakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutuste kohaselt tuleb 213 ühikut. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Avaliku väljapaneku kestel esitas N. Saaremägi (Endla tn 63 kinnistu kaasomanik) järgmised vastuväited:

1. Kavandada võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt Endla tn 61a planeeritav hoone ja pandus vähemalt 4 meetri kaugusele Endla tn 63 krundi piirist, mis on pool hoonetevahelisest minimaalsest kujast;

2. Analüüsida nii Endla tn 61a kui ka Endla tn 63 kruntide perspektiivsete hoonete omavahelisi valgustingimusi vastavalt Eesti standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetele ning leida hoonetele sobiv omavaheline kaugus;

3. Muuta detailplaneeringu sidevarustuse lahendust ning näidata Endla tn 63 kinnistul asuv sidekaev ümbertõstetavaks Endla tänava maa-alale ja lahendada Endla tn 61 ja 61a kruntide sidevarustus vastavalt maa-alale ümbertõstetud sidekaevust;

4. Detailplaneeringu kaustast on puudu kooskõlastuste jooniste täielikud koopiad; detailplaneeringu kaustas esitatud joonistel erinesid Endla tn 61 ja Endla tn 61a kinnistutel asuva haljastuse väärtusklassid; detailplaneeringu joonistel on esitatud Endla tn 63 krundil kasvavate puude haljastuslik hinnang, kuigi need puud on juba Tallinna Keskkonnaameti poolt väljastatud raieloa alusel likvideeritud; detailplaneeringu kaustas puudub Terviseameti kooskõlastus, kuigi detailplaneeringus on esitatud mürauuring, mis näitab, et planeeringualal esinevad ülenormatiivsed müratasemed; menetlusdokumentide hulgas on puudu Rävala Advokaadibüroo Osaühingu advokaadi U. Kädi poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile saadetud kirjad, kuigi vastuskirjad on kausta lisatud; menetlusdokumentidele ei ole lisatud ka Endla tänava laiendust puudutav kirjavahetus ning notariaalsed dokumendid Endla tn 61a kinnistust 41 m2 suuruse maaüksuse tasuta võõrandamisest Tallinna linnale.

Avaliku väljapaneku kestel esitas I. Skorobogatov (Endla tn 61 korteriomandi omanik) vastuväite, milles leidis, et detailplaneeringu lahendus ei vasta planeeringute koostamise heale tavale, mis eeldab koostööd, kõikide osapoolte seisukohtade läbiarutamist ja täiendavate uurimistööde läbiviimist. Ühtlasi märkis vastuväiteid esitanud isik, et soovib Endla tn 61 krundile täiendavat ehitusõigust korterelamu rajamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse seisukohad N. Saaremäe vastuväidete kohta olid järgmised:

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet juhtis oma vastuskirjas tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise printsiip (hoonete vaheline kaugus 8 meetrit) ei ole absoluutne, see tähendab et konkreetseid asjaolusid arvestades on võimalik võrdne kohtlemine tagada ka muude abinõudega (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lõige 2). Kohalik omavalitsus selgitas, et käesoleval juhul on hoone põhimaht (välissein) Endla tn 63 krundi piirist 4 meetri kaugusel ning krundipiirile on ligemale planeeritud üksnes pandus koos tugimüüriga. Ühtlasi kinnitas kohalik omavalitsus oma kirjas, et kuna pandus on kavandatud juurdepääsuks soklikorrusele, siis selline hooneosa ei takista Endla tn 63 kinnistu omanikku ehitamast hoonet soovi korral krundi piirist 4 meetri kaugusele ning lisas, et pandus ja tugimüür ei ole sellised ehituskonstruktsioonid, mis ehitusgeoloogiat arvestades takistaks naaberkrundile hoone rajamist;

2. Vastuväite esitaja poolt osundatud Eesti standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punktis 3.1.5 märgitakse, et standard käsitleb arvestuslikku insolatsiooni, mis on üheks lähteparameetriks projekteerijale. Arvestusliku insolatsiooni aeg leitakse kindlate üldistatud lähteandmete põhjal ja see ei pruugi alati tegeliku insolatsiooniga kattuda. Insolatsiooni kestuse arvutamisel võetakse arvesse ümbritsetud ehitised ja maapinna reljeef. Ajutisi takistusi nagu reklaamplagud jms, ega ka kõrghaljastust arvesse ei võeta. Kohalik omavalitsus selgitas, et kuna nimetatud standardi kohaselt võetakse arvestuse aluseks olemasolevad ümbritsevad ehitised, siis ei saa arvestada planeeritava hoone mõju (Endla tn 61a) ehitisele, mida ei ole veel rajatud (Endla tn 63). Detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud OÜ FASSAADIPROJEKT poolt insolatsiooni analüüs eesmärgiga selgitada, milliseks kujunevad olemasolevate Endla tn 63 elamute korterite insolatsioonitingimused pärast Endla tn 61a kavandatava hoone ehitamist. Analüüsi teostamisel on vaadeldud planeeringualale lähemal asuvat elamut (Endla tn 63 krundi hoovipoolne hoone). Kui selle elamu insolatsioon säilib planeeringu teostamise järel rahuldavana, on  ka kaugemal asuva elamu (Endla tänava poolne elamu) olukord rahuldav, sest planeeringu mõju tema insolatsiooniolukorrale on väiksem. Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis Endla tn 63 hoovipoolse elamu ehitusprojekt puudus, tehti käesoleva detailplaneeringu koostamise staadiumis järelepärimine Tallinna Linnaarhiivile. Tallinna Linnaarhiivilt saadud materjalide põhjal (hoone ümberehitusprojekt) ilmneb, et nimetatud hoones on kaks korterit. Mõlema korteri eluruumid paiknevad kahel korrusel (läbi kahe korruse). Insolatsioonianalüüsil on käsitletud planeeringuala poolse 3-toalise korteri päikesevalguse kestust. Kokkuvõttena märgitakse, et vaatlusaluse korteri esimesel korrusel asuva kööktoa insolatsioon väheneb 40% ja kestab veidi alla 3 tunni (2 tundi ja 30 minutit). Põhjapoolse toa (esimese korruse teine tuba) insolatsioon on tingituna maja orientatsioonist ilmakaarte suhtes puudulik ja kuna ta üldtulemust ei mõjuta, on see vaatlusest välja jäetud. Teise korruse toal (teisel korrusel on üks tuba) on 2 akent, mis kindlustavad toale 13-tunnise katkematu insolatsiooni, mis ületab normatiivi 4,4-kordselt ja säilib endisena. Seega järeldas kohalik omavalitsus, et insolatsiooninõuded on täidetud pärast Endla tn 61a kinnistule planeeringukohase hoone rajamist.

3. Kohalik omavalitsus selgitas, et sidevarustuse lahenduses on taastatud endine olukord, ehk on säilitatud praegune ühendus olemasolevasse sidekaevu. Sidekaev säilib olemasolevas asukohas ja uusi ühendusi sinna ei rajata.

4. Kohaliku omavalitsuse selgituste kohaselt on kulude ja aja kokkuhoiu mõttes praktikas võimaldatud planeeringukausta lisada üksnes väljavõtted kooskõlastusest. Samas kooskõlastustele lisatakse ka kooskõlastuste andmise kuupäev ning seeläbi on võimalik kontrollida ka seda, missugusele lahendusele on kooskõlastus antud. Detailplaneeringu originaalkaustas on kooskõlastuste originaalid olemas täismahus, kuid täiendavatele planeeringueksemplaridele lisatakse väljavõtted kooskõlastustest; kohalik omavalitsus asus seisukohale, et kuna detailplaneeringu menetluse raames on dendroloogiline invetariseerimine teostatud kahel korral, so 24. jaanuaril 2005 ja 4. mail 2009, siis tõenäoliselt erinesid puude andmed dendroloogi poolt antud erinevate väärtushinnangute tõttu; kuivõrd viimane dendroloogiline inventariseerimine viidi läbi enne raieloa väljastamist, siis seetõttu need puud ka dendroloogi poolt märgiti ning vastavale joonisele kanti; detailplaneeringu koostamisel on teostatud Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklaboris mürauuring. Mürauuringu kohaselt on peamiseks müraallikaks autoliiklus Endla tänaval ja  teisejärguliseks allikaks liiklus Koskla tänaval. Müra arvutamiseks on kasutatud Euroopa Ühenduse poolt soovitatud transpordimüra arvutusmetoodikat RLS 90. Eesti standardi EVS 842:2008 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded“ tabelist 6.3 on esitatud nõuded, mille täitmine tuleb kindlustada Endla tn 61 ja Endla tn 61a välispiirete heliisolatsiooni suhtes ning mis tuleb tagada ehitusprojekti koostamisel. Kohalik omavalitsus leidis, et kuna müra normtasemed tagatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis, siis ei ole vajadust kooskõlastada detailplaneering Terviseameti Põhja talitusega. Juhul, kui ehitusloa väljastamisel tekib kahtlus, et projektis esitatud lahendus ei taga müra normtaset rajataval hoonel on Tallinna Linnaplaneerimise Ametil kui ehitusloa väljastajal õigus nõuda Terviseameti Põhja talituse täiendavat kooskõlastust ehitusprojektile; kohalik omavalitsus selgitas, et puuduolevad kirjad on  planeeringukausta lisatud; kohalik omavalitsus selgitas, et võlaõiguslikud kokkulepped sõlmitakse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist.

Tallinna Linnavalitsuse seisukohad I. Skorobogatovi vastuväidete kohta olid järgmised: kohalik omavalitsus ei nõustunud esitatud vastuväitega, et detailplaneering ei vasta planeeringute koostamise heale tavale. Kohalik omavalitsus juhtis oma  vastuskirjas tähelepanu sellele, et nii kultuuriministri 13. mai 1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kui ka kultuuriministri 18. augusti 1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“  kohaselt on Endla tn 61 kinnistul paiknev Cederhilm`i suvemõisa peahoone ja park kultuurimälestis ning krunt on tunnistatud kultuurimälestise kaitsevööndiks. Lisaks märkis kohalik omavalitsus, et Muinsuskaitseameti kooskõlastus ei sisalda nõusolekut uue hoone rajamiseks Endla tn 61 krundile ning samuti tuleb eritingimuste kohaselt tagada Cederhilm´i suvemõisa peahoone vaadeldavus.

Vastuväiteid esitanud isikud ei loobunud avaliku väljapaneku järgsel avalikul arutelul esitatud vastuväidetest, mistõttu esitas Tallinna Linnavalitsus 14. septembril 2010 planeeringu Harju maavanemale vastuväidete lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.

Harju maavanem asus detailplaneeringu järelevalve käigus vastuväidete osas järgmistele seisukohtadele:

Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisel kinnitas N. Saaremägi, et ta jääb esimese vastuväite juurde, kuid loobub ülejäänutest. Seetõttu andis Harju maavanem tulenevalt planeerimisseaduse § 23 lõikele 4 oma seisukoha vaid N. Saaremäe poolt esitatud esimesele vastuväitele: ei planeerimisseadus ega ka kehtiv üldplaneering ei näe ette kui suur peab olema ehitiste vaheline kaugus. Erinevatel kruntidel paiknevate hoonete vahelise kauguse arvestamisel on võrdse kohtlemise printsiibi aluseks võetud eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusega nr 315 kehtestatud normid. Nimetatud määruse § 19 lõige 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Praktikas ongi võrdse kohtlemise printsiibi aluseks võetud seisukoht, et ehitisi ei rajataks piirile lähemale kui 4 meetrit, sest sellisel juhul saaks piirinaaber ehitada piirist samuti vähemalt 4 meetri kaugusele. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-61-01 märkinud, et „/../Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes haldusasja kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel/../“. Endla tn 61a krundil kavandatud hoone tulekindluse klass on TP1. Viidatud määruse § 4 lg 3 punkti 1 kohaselt TP1 ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Järelevalve teostaja asus kohaliku omavalitsusega samale seisukohale, et kuigi Endla tn 61a kinnistule on pandus ja tugimüür kavandatud krundi piirile lähemale kui 4 meetrit, ei takista see Endla tn 63 omanikke hoone rajamist samuti 4 meetri kaugusele. Samuti leidis maavanem, et piirinaabreid on sarnaste asjaolude esinemisel käsitletud samadel eeldustel (haldusasi nr 3-3-1-61-01) ning planeeringumenetluses on arvestatud võrdse kohtlemise printsiibiga.

Harju maavanem asus I. Skorobogatovi vastuväidete osas järgnevale seisukohale: planeeringumaterjalidest nähtuvalt tegi Kristiine Linnaosa Valitsus oma 13. mai 2010 kirjaga nr 2-3/353 ettepaneku küsida Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt täiendavat seisukohta Endla tn 61 kinnistu jagamise ja uue samaväärse hoone planeerimise kohta ning majandushoone uue asukoha kohta. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet väljendas oma seisukoha 9. juuli 2010 kirjas nr 5-2/559-1, mille kohaselt jäädi oma 28. mai 2010 kirjas nr 5-2/515-1 toodud seisukoha juurde, et Endla tn 61 kinnistu jagamine ja teise hoone rajamine suvemõisa häärberi ette on vastuvõetamatu lahendus, sest rajatav hoone lõhuks mõisapargi säilinud osa terviklikkust, halvendaks kõrghaljastuse kasvutingimusi ja varjaks Endla tn 61 olemasoleva hoone vaadeldavust. Järelevalve teostaja rõhutas siinkohal, et muinsuskaitseseaduse § 25 lg 2 punkti 1 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd.

Sarnaselt kõigi Endla tn 61 korteriomanikega on ka vastuväite esitajale saadetud 16. novembril 2009 tähtkiri, milles sooviti tutvustada täiendatud planeeringulahendust. Nimetatud kiri on aga saatjale tagastatud. Samuti on 2007.aastal planeeringulahendust elanikele projekteerija poolt tutvustatud. Ainsana osales sellel K. Saag, kes on detailplaneeringule ka oma seisukoha andnud ning nendega on ka arvestatud. Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu veel sellele, et avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle osas, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on vastuväiteid esitanud isikud saanud maavanema hinnangul kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseaduse eesmärk.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku väljapaneku tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus määrata põhjendatud planeerimisotsustuse korral planeeringualale ka teistsugune ehitusõigus, kui praegu on määratud, kuid see on kohaliku omavalitsuse otsustada. Planeerimisseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest teavitatud planeerimisseaduses tol ajal ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 punkti 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Koostöö väljendub selles, et kohalik omavalitsus informeerib planeeringu menetluse etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras ja loob võimalused huvitatud isikutel esitada planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ja märkusi (sh vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal). Planeeringumaterjalidest selgub, et kohalik omavalitsus on teinud detailplaneeringu koostamise erinevates etappides piisavalt koostööd ning proovinud leida kompromisslahendust planeeritava ala kinnisasjade omanikega, kuid seda ei ole saavutatud. Järelevalve teostaja asus seisukohale, et detailplaneeringut on võimalik ellu viia ka ilma Endla tn 61 kinnistuta.

Järelevalve teostaja asus esitatud vastuväidete puhul seisukohale, et kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise käigus kaalunud planeeritava maa-ala kinnisasja omanike ja teiste huvitatud isikute ettepanekuid ning planeeringulahendust on piisavalt põhjendatud. Järelevalve teostaja leidis, et antud detailplaneeringu menetluse käigus on kohaliku omavalitsuse poolt tehtud otsused kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti leidis, et kohalik omavalitsus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel oma pädevuse piire ületanud, leides, et kavandatav hoone on linnaehituslikult sobiv.

Järelevalve teostamise tulemusena asus maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on planeeringu materjalidest nähtuvalt teiste asutuste hulgas kooskõlastatud muuhulgas Tallinna Keskkonnaametiga, Muinsuskaitseametiga, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, Põhja-Eesti Päästekeskusega ja Tallinna Transpordiametiga. Nimetatud asutuste poolt esitatud märkustega on planeeringu koostamisel arvestatud.

Planeerimisseaduse § 16 lg 1 punkti 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Koostöö väljendub selles, et kohalik omavalitsus informeerib planeeringu menetluse etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras ja loob võimalused huvitatud isikutel esitada planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ja märkusi (sh vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal). Planeeringumaterjalidest selgub, et kohalik omavalitsus on teinud detailplaneeringu koostamise erinevates etappides piisavalt koostööd ning proovinud leida kompromisslahendust planeeritava ala kinnisasjade omanikega, kuid seda ei ole saavutatud. Järelevalve teostaja on seisukohal, et detailplaneeringut on võimalik ellu viia ka ilma Endla tn 61 kinnistuta. Kuna Endla tn 61a kinnistu on ka iseseisvalt hoonestatav, siis sellest tulenevalt tegi Harju maavanem kohalikule omavalitsusele ettepaneku detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks Endla tn 61a kinnistu osas.

Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 7, tegi järelevalve teostaja kohalikule omavalitsusele ettepaneku kehtestada Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering osaliselt Endla tn 61a kinnistu osas. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6 andis maavanem detailplaneeringule oma heakskiidu tingimusel, et kohalik omavalitsus arvestab maavanema poolt tehtud ettepanekuga ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks.

 

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 3. märtsi 2005 avaldusega I. Sõssujeva. 19. novembril 2009 on I. Sõssujeva, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Osaühing R-KONSULT vahel sõlmitud detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise leping leping nr 2-5/276.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. mai 2006 korraldusega nr 999-k „Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“, eesmärgiga rajada Endla tn 61a kinnistule üks 3-korruseline äri- ja korterelamu. Teade detailplaneeringu koostamise algatamisest ilmus 23. mai 2006 ajalehes Postimees.

Detailplaneeringu on koostanud Osaühing R-KONSULT. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu poolt 2009. aasta mais teostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang ja Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori 29. novembri 2006 müraprognoosi protokoll.

6. juunil 2006 toimus Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu eskiisi ja lähteseisukohtade avalik arutelu. Teade avaliku arutelu toimumisest ilmus 26. mai 2006 ajalehes Postimees. Arutelul osalesid N. Saaremägi (Endla tn 63 kinnistu kaasomanik), N. Skorobogatova (Endla tn 61 kinnistu omanike volitatud esindaja),  I. Raud (Osaühing R-KONSULT esindaja) ja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja.

Avaliku arutelu protokolli kohaselt jäid osapooled erinevatele seisukohtadele ning lepiti kokku, et kirjalikud avaldused ja ettepanekud edastatakse koos detailplaneeringu eskiisprojektiga Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. 

N. Saaremägi saatis 12. juunil 2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kirja, millega edastas omapoolsed ettepanekud Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.

Ettepaneku tegija märgib, et Endla tn 63 kinnistu omanikud soovivad peatselt esitada Endla tn 63 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse. Sellest lähtuvalt ning võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt tuleb Endla tn 61a hoonestus planeerida krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele, et tagada samaväärsed tingimused ka Endla tn 63 kinnistu omanikele. Kauguse arvestamisel paluti järgida mõlema perspektiivse hoone võimalikke insolatsioonitingimusi ning insolatsioonitingimused ja graafikud lisada koostatava detailplaneeringu koosseisu.

Samuti paluti selgitada, millega on põhjendatud Endla tn 61a krundile kavandatava hoone panduse planeerimine Endla tn 61a ja 63 kruntide piirile ning millised täiendavad piirangud kaasnevad seetõttu Endla tn 63 krundi perspektiivsel hoonestamisel.

Ettepanekule vastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27. juuni 2006 kirjaga nr 2-1/2450. Peale nimetatud kirja koostamist muudeti planeeringulahendust Endla tn 61a krundi osas selliselt, et planeeritava hoone välissein kavandati krundi piirist 4 meetri kaugusele ning pandus nähti ette 1 meetri kaugusele. Selline lahendus järgib võrdse kohtlemise printsiipi, sest tuleohutusnõudeid järgides on Endla tn 63 krundile sellise lahenduse korral võimalik kavandada hoone samuti vähemalt 4 meetri kaugusele. Kuna panduse tugisein jääb krundi piirist 1 meetri kaugusele ning soklikorrus võib olla maksimaalselt 1,5 meetri sügavusel, siis kavandatav lahendus ei hakka seadma Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arvates ehitusgeoloogilisi takistusi Endla tn 63 hoonestamiseks.

N. Skorobogatova esitas omapoolsed vastuväited 7. juuni 2006 kirjaga. Kirjas sooviti, et Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu mahus väljatöötatav hoonestuskava oleks koostatud konkursitööna ja see saaks hinnatud oma ala parimate asjatundjate poolt. Vastuväite esitaja leidis, et kuna Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegu väikeelamute alaga ning tutvudes üldplaneeringule lisatud kaardimaterjaliga, siis puuduvad piirangud Endla tn 61 kinnistu jagamiseks ja moodustuvale krundile korruselamu rajamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas vastuväidetele 27. juuni 2006 kirjaga nr 2-1/2449. Kirjas leiti, et esitatud vastuväited ei ole põhjendatud ning Endla tn 61a krundi hoonestamisel ei ole vaja arhitektuurikonkursi korraldamist, kuna tegemist ei ole linnaehituslikult tähtsa ühiskondliku hoone rajamise kohaga, mis väärib konkurssi.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kristiine Linnaosa Valitsus, Kristiine linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Aktsiaselts K-Projekt (töö „Endla tänava laiendamise detailplaneeringu Mustamäe tee ja Mooni tänava vahelisel lõigul“ koostaja), Põhja-Eesti Päästekeskus, aktsiaselts Eesti Gaas, Endla tn 61a kinnistu omanik ning Tallinna Kommunaalamet kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet kooskõlastasid detailplaneeringulahenduse märkides, et lahendus vastab varasematele kooskõlastustele ja muinsuskaitse eritingimustele ning sisse viidud muudatused on minimaalsed (Endla tn 61 kinnistu osas) ja ei tekita muinsuskaitse seisukohalt vastuseisu, kavandatavate abihoonete asukohti peeti samuti optimaalseks.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et Tallinna Linnavaraametile edastatakse Endla tn 61 ja Endla tn 61a kinnistu omanike kirjalikud nõusolekud transpordimaa kruntide positsioonid 1a ja 2a tasuta Tallinna linnale võõrandamise kohta. Samuti märkis Tallinna Linnavaraamet, et peab vajalikuks võlaõiguslikud kokkulepped sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist.

Kuna käesolevaga kehtestatakse detailplaneering vaid Endla tn 61a kinnistu osas, ei näe lahendus ette Endla tn 61 kinnistu omanike kirjalike nõusolekute küsimist transpordimaa krundi positsioon 1a osas.

Endla tn 61a kinnistu omanik sõlmis Tallinna linnaga 13. aprillil 2011 Endla tn 61a kinnistu jagamise tulemusel tekkiva krundi (detailplaneeringus määratud krunt positsioon 2a) tasuta Tallinna linnale võõrandamise lepingu. Nimetatud lepinguga lubas võõrandaja ja omandaja avaldas soovi, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 16863201 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantaks kinnistust 41 m² suuruse osa omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge Tallinna linna kasuks. Nimetatud leping on sõlmitud Tallinna Linnavalitsuse 14. märtsi 2011 korralduse nr 365-k „Endla tn 61A kinnisasjast moodustatava kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ja kinnisasjale valitseja määramine“ alusel.

Aktsiaselts Tallinna Küte märkis planeeringulahendust kooskõlastades, et Endla tn 61 ja Endla tn 61a soojavarustus on Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud  lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitise soojaga varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte.  Esitatud andmete kohaselt on hoonete soojuskoormuseks projekteeritud 150kw, mis nimetatud määruse punkt 2.3.2 kohaselt on käsitletav erandina.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1. Lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga. Tingimus on detailplaneeringus määratud ja täidetakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2. Murukivikattega platsi kavandamisel hariliku vahtra pos 25 kasvualale juhinduda Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ tabelis 9.14 esitatud nõuetest. Esitatud tingimus on detailplaneeringus määratud ja täidetakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoone ja tänavate vee-, kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastav nõue tehnovõrkude osas on detailplaneeringus määratud ja kuulub täitmisele ehitusprojekti koostamise staadiumis.

AS KH Energia-Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööprojekt kooskõlastatakse täiendavalt.

Vastav nõue tehnovõrkude osas on detailplaneeringus määratud ja kuulub täitmisele ehitusprojekti koostamise staadiumis.

OÜ Jaotusvõrk (praegune Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööjoonised kooskõlastatakse täiendavalt. Vastav nõue tehnovõrkude osas on detailplaneeringus määratud ja kuulub täitmisele ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööjooniste koostamiseks tellitaks täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused.

Vastav nõue tehnovõrkude osas on detailplaneeringus määratud ja kuulub täitmisele ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringulahenduse tingimusel, et projekteerimiseks võetaks neilt tehnilised tingimused.

Vastav nõue tehnovõrkude osas on detailplaneeringus määratud ja kuulub täitmisele ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Endla tn 61 kinnistul paikneva korterelamu korteri omanik K. Saag kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1. Endla tn 61 kanalisatsioonitrass, mis on käesoleval ajal Endla tn 61a kinnistul, tõsta ümber Endla tn 61 krundile vastavalt välisvõrkude koondplaanil (joonis A-5) antud lahendusele (kuni kaevuni k-13) Endla tn 61a kinnistu omaniku poolt ja kulul;

2. Endla tn 61 elektriga varustamine toimub käesoleval ajal Endla tn 61a krundi kaudu. Tagada Endla tn 61 katkestuseta elektrivarustamine, milleks tuleb välja ehitada tarbija 4,4 kv kaabliliin vastavalt välisvõrkude koondplaanile (joonis A-5) Endla tn 61a kinnistu omaniku poolt ja kulul;

3. Trasside ümberehitus peab toimuma enne ehitustööde algust, et tagada Endla tn 61 varustamine elektriga ning kanalisatsiooniga.

Tingimused on detailplaneeringus määratud ning tuleb täita enne Endla tn 61a krundile hoone rajamist. 

Endla tn 61 kinnistul paikneva korterelamu korteri omanik I. Skorobogatov märkis, et ei nõustu Endla tn 61a kinnistu väärtuse tõstmisega Endla tn 61 kinnistu arvel, likvideerides Endla tn 61 krundil paiknevad abihooned. Kuna Endla tn 61 kinnistul paiknev elamu soojavarustus on lahendatud puukütte baasil, siis tuleb küttematerjali kuskil hoida. Endla tn 61a piiril paiknev abihoone on registreeritud ehitisregistris ning seda Endla tn 61 kinnistu omanikud ei soovi likvideerida.

Samuti leidis I. Skorobogatov, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lõikest 2 peab olema tule levik takistatud ühelt kinnistult teisele. Selle vältimiseks on nõutud, et hoonetevaheline kuja ei tohi olla alla 8 meetri. Seega peaks planeeringuga esitatud hoonestusala olema Endla tn 61 ja Endla tn 61a kinnistute vahelisest piirist 8 meetri kaugusel.

Detailplaneering kehtestatakse Endla tn 61a kinnistu osas, seega ei näe detailplaneeringulahendus ette Endla tn 61 kinnistul oleva abihoone lammutamise võimalust.  Kuna krundi kaguosas paiknev abihoone on osaliselt ka Endla tn 61a krundil, siis võib Endla tn 61a kinnistu omanik tema kinnistule jääva abihoone lammutada Endla tn 61 kinnistu omanike tahtest sõltumata. Olukorras, kus kirjeldatud abihoone Endla tn 61a kinnistu osas lammutatakse jääb säiliva abihoone osa ja Endla tn 61a krundile rajatava hoone vahele 8 meetrit. Seega on nõutav tuleohutuskuja tagatud.

I. Skorobogatov märkis täiendavalt, et Endla tn 61 kinnistule ei ole antud täiendavat ehitusõigust.

Kuivõrd Endla tn 61 paiknev korterelamu on tunnistatud kultuurimälestiseks, siis tuleb täiendava ehitusõiguse planeerimisel arvestada mitmete piirangutega. Nii on näiteks täiendavat ehitusõigust võimalik kavandada üksnes eritingimustes ette nähtud mahus.  

Planeeritava ala naaberkinnistu Endla tn 63 omanike esindaja N. Saaremägi on pöördunud kirjadega (5. juunil 2009, 22. juunil 2009 ja 28. juulil 2009) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole ja palunud selgitada menetlusega seotud asjaolusid. N. Saaremägi soovis teada kui kaugele krundi piirist on planeeritud kavandatav Endla tn 61a hoone ning missuguseid negatiivseid mõjutusi hoone võib naaberkrundile põhjustada.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on nimetatud kirjadele vastanud (12. juuni 2009 kirjaga nr 2-1/1163; 22. juuni 2009 kirjaga nr 2-1/2450; 17. juuli 2009 kirjaga nr 2-1/2450 ja 1. oktoobri 2009 kirjaga nr 2-1/1620). Kirjavahetuse käigus tekkis ka küsimus, kas Endla tn 63 krundi sisemuses paiknev ehitis on abihoone või elamu ning kas järgitud on võrdse kohtlemise printsiipi. Täiendava info saamiseks pöördus Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinna Linnaarhiivi poole ning planeeringu koostaja tellis insolatsioonianalüüsi. Lisaks korraldati 21. septembril 2009 nõupidamine planeeringu koostaja (I. Raud, Osaühing R-Konsult); planeeringu tellija (Endla tn 61a kinnistu omaniku Loigu Kinnisvara OÜ esindaja I.  Sõssujeva); N. Saaremägi (Endla tn 63 kaasomanik / Endla tn 63 omanike esindaja) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajate osavõtul. Nõupidamise teemaks oli N. Saaremägi mitte nõustumine Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringuga. Nõupidamisel otsustati, et planeeringu koostaja täiendab insolatsiooniuuringut Endla tn 63 hoovipoolse elamu osas ning seejärel vastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet N. Saaremäele ning edastab ühtlasi ka täiendava insolatsiooniuuringu. Edasi valmistab Tallinna Linnaplaneerimise Amet ette Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmise eelnõu.

Detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 10. veebruari 2010 korraldusega nr 186-k „Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“. Vastav teade ilmus 15. veebruari 2010 ajalehes Eesti Päevaleht ja 1. märtsi 2010 ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Kristiine linnaosas 0,44 ha suurusel maa-alal moodustada Endla tn 61 ja Endla tn 61a kinnistutest krundid Endla tänava laienduseks; anda võimalus Endla tn 61 kinnistul asuva hoone laiendamiseks ning määrata ehitusõigus 1-korruselise abihoone rajamiseks; muuta Endla tn 61a krundi senine 100% elamumaa maakasutuse sihtotstarve 75% elamu- ja 25% ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 3-korruselise (3. korrus on katusekorrus) äripindadega korterelamu, millel on soklikorrus, rajamiseks. Lisaks oli planeeringu ülesanne üldiste maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 15. märtsist kuni 29. märtsini 2010 Kristiine Linnaosa Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis. Vastav teade ilmus 4. märtsi 2010 ajalehes Eesti Päevaleht.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid vastuväited planeeritava naaberkinnistu Endla tn 63 kaasomanik ja teiste omanike volitatud esindaja N. Saaremägi ning planeeritava Endla tn 61 kinnistu kaasomanik I. Skorobogatov. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis vastuväidetele oma seisukoha 7. aprilli 2010 kirjaga nr 2-1/2450.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 23. aprillil 2010. Teade avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 14. aprilli 2010 ajalehes Eesti Päevaleht, 9. aprilli 2010 ajalehes Kristiine Leht ja 19. aprilli 2010 ajalehes Pealinn.

Arutelul osalesid planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku Loigu Kinnisvara OÜ esindaja, Endla tn 61 kinnistu esindajad ja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindajad. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu käigus vastuväiteid tagasi ei võetud. Arutelu protokolli kohaselt leidis perekond Skorobogatov, et Endla tn 61a kinnistule planeeritav korterelamu on mahult liiga suur ning nad on nõus detailplaneeringu kooskõlastama juhul, kui Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nõustub planeeringulahendusega antud kujul. Arutelul lepiti kokku, et Endla tn 61 kinnistule planeeritava abihoone ja parkimiskohtade asukoht muudetakse vastavalt kõikide korteriomanike kooskõlastustele, mis esitatakse täiendavalt 7. maiks 2010.

Kristiine Linnaosa Valitsus saatis avaliku arutelu materjalid Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse 13. mai 2010 kirjaga nr 2-3/353, mille lisaks oli joonisele nr 5 markeeritud Endla tn 61 kinnistule kavandatava majandushoone ja parkla uus asukoht ning ära jäetud kinnistule kavandatud laste mänguväljak. Nimetatud ettepanekud esitasid ühiselt I. Skorobokatov ja N. Skorobokatova Kristiine Linnaosa Valitsuses arhitekt-maakorraldaja pr T. Kaubi juuresolekul (joonisele nimesid ei kantud).  

Samas kirjas (13. mai 2010 kiri nr 2-3/353) tegi Kristiine Linnaosa valitsus ettepaneku veelkord küsida Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt seisukohta Endla tn 61 kinnistu jagamise ja uue samaväärse hoone planeerimise kohta ning majandushoone uue asukoha kohta. Lähtuvalt linnaosa valitsuse kirjast pöördus Tallinna Linnaplaneerimise Amet (20. mai 2010 kiri nr 2-1/2450) Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poole, kes vastas (28. mai 2010 kiri nr 5-2/515-1) kokkuvõtvalt alljärgnevalt: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet nõustuvad sellega, et abihoonete asukohad võivad olla ka mujal, kui kooskõlastatud eskiisis näidatud. Abihoonete rajamiseks tuleb teha kavand, mis kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Endla tn 61 kinnistu jagamist ja teise hoone rajamist suvemõisa häärberi ette, peeti aga muinsuskaitse seisukohalt vastuvõetamatuks lahenduseks.

Planeeringu koostaja tegi vastavad korrektuurid, kus arvestas avalikul väljapanekul Endla tn 61 korter 5 omaniku I. Skorobogatovi ettepanekut abihoone uue asukoha osas, kuid samas arvestas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kirjas (28. mai 2010 nr 5-2/515-1) käsitletut Endla tn 61 kinnistut mitte jagada ja uut hoonet mitte planeerida. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastas (9. juuli 2010 kiri nr 5-2/559-1) lahenduse esitatud kujul.

Kuna Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu käigus vastuväiteid tagasi ei võetud, siis edastas Tallinna Linnavalitsus 14. septembril 2010 Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks.

Harju maavanem andis 28. oktoobri 2010 kirjaga nr 2.1-13k/4612 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringule tingimusel, et kohalik omavalitsus arvestab maavanema poolt tehtud ettepanekuga kehtestada detailplaneering osaliselt Endla tn 61a kinnistu osas.

Arvestades Harju maavanema ettepanekuga on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon 16. novembril 2010 protokollilise otsusega nr 374 nõustunud detailplaneeringu osalise kehtestamisega Endla tn 61a kinnistu osas.

Planeeritud maa-alale ei ole detailplaneeringus ette nähtud avalikuks kasutamiseks kavandatud teid või kõnniteid, samuti ei ole kavandatud rajada üldkasutatavat haljastust ega ehitada üldkasutatavat välisvalgustust ja/või vihmaveekanalisatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik sõlmida detailplaneeringust huvitatud isiku või tema poolt näidatud isikuga ehitusseaduse § 13 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõike 1 kohast teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingut. Sellega on nõustunud ka Tallinna Kommunaalamet 12. jaanuari 2011 kirjaga nr 3-3/1928.

Planeerimisseaduse § 25 lõike 7 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõike 9 kohaselt teatab Tallinna Linnaplaneerimise Amet tähtkirjaga ühe nädala jooksul Endla tn 63, Endla tn 61, Endla tn 61a,  Keemia tn 3b kinnistu omanikele detailplaneeringu kehtestamisest.   

Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõike 3 alusel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega v.a. juhul kui planeeritava maa-ala kohta esinevad planeerimisseaduse § 10 lõike 61 toodud asjaolud - puudub üldplaneering või soovitakse üldplaneeringut muuta, planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal, planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas, planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks, planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks, planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks. Nimetatud asjaolusid ei esine ning seega ei kuulu käesoleva planeeringu kehtestamine volikogu pädevusse tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktist 33.

Arvestades eeltoodut, on Tallinna Linnavalitsusele esitatud kehtestamiseks Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering Endla tn 61a kinnistu osas.

 

 

 

Anu Hallik-Jürgenstein

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär