Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 25.08.2011 otsus number 135
Redaktsiooni kehtivus:14.06.2018 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tvk o 14.06.2018 nr 101, vastuvõetud 14.06.2018
Tlv k 16.05.2018 nr 707
Tvk o 25.01.2018 nr 8, vastuvõetud 25.01.2018

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

25. august 2011 nr 135

 

 

 

 

Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga” ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast, loodest ja idast Tallinna lahega, lõunast perspektiivse Kalaranna tänavaga ning läänest Balti Laevaremonditehase territooriumiga. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” järgi jääb planeeritava maa-ala idaosa alale 14 (Patarei kaitsekasarmu ala) ning lääneosa alale 15 (Lennusadama ja vesilennukite angaari piirkond). Ala 14 peamisteks juhtfunktsioonideks on üldkasutatavate ehitise maa ning elamu- ja ärihoonete maa. Ala 15 peamisteks juhtfunktsioonideks on jahi- ja reisisadamate maa ning üldkasutatavate ehitise maa. Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna ala üldplaneeringuga kooskõlas;

- planeeringuga on ette nähtud olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8485 (kaitsekasarm), nr 8486 (kaitsekasarmu mortiiripatarei), nr 3115 (Tallinna vesilennukite angaarid), nr 27354 (Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone) renoveerimine;

- Patarei ümbrus puhastatakse Nõukogude ajal ehitatud väärtusetutest abihoonetest. Sisehoovid ja ümbrus heakorrastatakse ja haljastatakse. Mortiiripatarei ja lüneti lõunanurga vahelisele suurte kõrgustevahega maa-alale on planeeritud istumistrepistik võimaliku etendusepaigaga;

- vesilennukite angaaride dominantsuse rõhutamiseks on ümbritsev hoonestus planeeritud sellest küllalt kaugele (minimaalselt 30 meetrit), võimaldades vaadeldavust kõigist külgedest. Angaarid on kavandatud renoveerida ning nende ümbrus heakorrastada. Olemasolev haljastus korrastatakse;

- planeeritavale alale on lisaks suurele peaväljakule kavandatud mitmed väiksemad väljakud koos lastemänguväljaku, välikohvikute ja mõnusate puhkenurkade rajamise võimalusega. Rannapromenaadile on kavandatud paigaldada jalakäijatele istepingid ning prügikastid;

- planeeringualalt on kavandatud likvideerida 117 puud, sh 2 II väärtusklassi, 29 III väärtusklassi ja 40 IV väärtusklassi ning 46 V väärtusklassi hinnatud üksikpuud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 1845 haljastuse ühikut. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist;

- kavandatud parkimiskohad on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”. Planeeringualale on kavandatud kokku 1384 parkimiskohta;

- Tallinna Linnavalitsuse 23. veebruari 2011 korralduse nr 253-k “Küti tn 17 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade omandamine ning Küti tn 17, Küti tn 15A, Kalaranna tn 2 ja Kalaranna tn 2A kinnisasjadest ning mere täitmise teel moodustatavatest kinnisasjadest moodustatavatele kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning kinnisasjadele ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine” alusel on Tallinna linn sõlminud 23. mail 2011 Eesti Vabariigiga transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega kruntide positsioon 13, 14 ja 15 võlaõigusliku tasuta võõrandamise lepingu ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigiga äri-, transpordi ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) maakasutuse sihtotstarbega krundi positsioon 3, transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega kruntide positsioon 16 ja 17 ning sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) maakasutuse sihtotstarbega krundi positsioon 12 isikliku kasutusõiguste seadmise võlaõigusliku lepingu, millega seati kinnisasjadele ehitatava tee avaliku kasutamise tagamiseks Tallinna linna kasuks isiklik kasutusõigus.

 

 

     

1. Kehtestada Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, OAAS Arhitektid OÜ töö nr 0542007, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 24,98 ha suurusel planeeringualal asuvate riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2, Kalaranna tn 2a, tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a, Küti tn 17e ja Küti tn 17f, transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17 ning elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistute ümberkruntimine ning ehitusõiguse määramine ühe 6-korruselise ärihoone, kahe 4-korruselise ärihoone, ühe 3-korruselise ärihoone, ühe kuni 5-korruselise administratiivhoone, ühe kuni 5-korruselise äri- ja administratiivhoone, ühe 2-korruselise parkimishoone ning ühe 1-korruselise administratiivhoone, ühe kuni 2-korruselise sadamahoone ja ühe 1-korruselise sadamapaviljoni ehitamiseks. Lisaks on ette nähtud olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8485 (kaitsekasarm), nr 8486 (kaitsekasarmu mortiiripatarei), nr 3115 (Tallinna vesilennukite angaarid), nr 27354 (Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone), ühe 4-korruselise ja kahe 1-korruselise administratiivhoone, Küti tn 17 ning Suur-Patarei tn 29e alajaama rekonstrueerimine ja Suur-Patarei tn 29 kinnistule jääva 2-korruselise eluhoone laiendamine 3-korruseliseks ning kahe abihoone rekonstrueerimine. Kokku on kavandatud neli 100% ärimaa, üks 100% elamumaa, kolm 100% sotsiaalmaa, kaheksa 100% transpordimaa, kaks 100% tootmismaa, üks 10% ärimaa ja 90% sotsiaalmaa, üks 10% ärimaa, 10% tootmismaa ja 80% sotsiaalmaa ning üks 70% ärimaa ja 30% sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
(Kehtetu osaliselt - Tvk o 25.01.2018 nr 8, vastuvõetud 25.01.2018, sätestatud osas;
Kehtetu osaliselt - Tlv k 16.05.2018 nr 707, sätestatud osas;
kehtetu osaliselt - Tvk o 14.06.2018 nr 101, vastuvõetud 14.06.2018, sätestatud osas)

2. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ning üldkasutatava haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 18. novembril 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/200.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2011
otsuse nr 135
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, OAAS Arhitektid OÜ töö nr 0542007, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 24,98 ha suurusel planeeringualal asuvate riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2, Kalaranna tn 2a, tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a, Küti tn 17e ja Küti 17f, transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17 ning elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistute ümberkruntimine ning ehitusõiguse määramine ühe 6-korruselise ärihoone, kahe 4-korruselise ärihoone, ühe 3-korruselise ärihoone, ühe kuni 5-korruselise administratiivhoone, ühe kuni 5-korruselise äri- ja administratiivhoone, ühe 2-korruselise parkimishoone ning ühe 1-korruselise administratiivhoone, ühe kuni 2-korruselise sadamahoone ja ühe 1-korruselise sadamapaviljoni ehitamiseks. Lisaks on ette nähtud olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8485 (kaitsekasarm), nr 8486 (kaitsekasarmu mortiiripatarei), nr 3115 (Tallinna vesilennukite angaarid), nr 27354 (Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone), ühe 4-korruselise ja kahe 1-korruselise administratiivhoone, Küti tn 17 ning Suur-Patarei tn 29e alajaama rekonstrueerimine ja Suur-Patarei tn 29 kinnistule jääva 2-korruselise eluhoone laiendamine 3-korruseliseks ning kahe abihoone rekonstrueerimine. Kokku on kavandatud neli 100% ärimaa, üks 100% elamumaa, kolm 100% sotsiaalmaa, kaheksa 100% transpordimaa, kaks 100% tootmismaa, üks 10% ärimaa ja 90% sotsiaalmaa, üks 10% ärimaa, 10% tootmismaa ja 80% sotsiaalmaa ning üks 70% ärimaa ja 30% sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast, loodest ja idast Tallinna lahega, lõunast perspektiivse Kalaranna tänavaga (endine raudteetamm, praegune kergliiklustee, nn Kultuurikilomeeter) ning läänest Balti Laevaremonditehase territooriumiga. Idaosas paikneb muinsusväärtusega arhitektuurimälestis Patarei merekindlus, mida ümbritsevad erineval ajal ehitatud ja erineva väärtusega abihooned. Planeeringuala keskosas paiknevad muinsusväärtusega arhitektuurimälestised vesilennukite angaarid, kasarmu ja staabihoone, nendega külgnevad mõned väheväärtuslikud abihooned. Planeeringuala lääneosas on tühermaa, kus varem asusid puidutööstuse ja sadamaga seotud hooned ning laoplatsid. Vesilennukite angaaridest põhjas asub Lennusadam, mis hetkel toimib muuseumlaevade ankrupaigana ning külalislaevade sadamana. Planeeringuala lõunaosas Suur-Patarei tn 29 asub olemasolev korterelamu. Juurdepääs planeeritavale alale on Oda ja Kalaranna tänavalt.

Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:

·         riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

·         riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

·         tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

·         transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17 kinnistu, mille kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmeil Eesti Vabariik;

·         tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 17e kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil osaühing Jaotusvõrk;

·         elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Küti tn 17C garaa˛iühistu;

·         tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 17f kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil osaühing Jaotusvõrk;

·         elamumaa sihtotstarbega Suur-Patarei tn 29 kinnistu, mis on jagatud üheksaks korteriomandiks.

Lisaks jäävad planeeritavale alale Lennusadama akvatoorium ja riigi omandis olev tootmismaa sihtotstarbega Suur-Patarei tn 29e katastriüksus pindalaga 30 m2, millel asub Eesti Energia Aktsiaseltsile kuuluv elektrialajaam. Planeeritaval alal on ka jätkuvalt riigi omandis olevat reformimata maad, mille kohta Tallinna Maa-ameti vara tagastamise osakonna andmetel (praegu Tallinna Linnavaraamet) ei ole esitatud taotlust vara tagastamiseks või kompenseerimiseks.

Planeeritav ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja osaliselt kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandi asulakohta.

Kalaranna tn 2 kinnistul asub aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja Kalaranna tn 2a kinnistul 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks ja mille kaitsevööndiks on Kalaranna tn 2, 2a, Suur-Patarei tn 24 ja 29 krundid ning nende ja raudtee vaheline ala.

Küti tn 17 kinnistul asuvad 1916.-1917. aastast pärinevad Tallinna vesilennukite angaarid, mis on kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks ja kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on kaitsevööndiks määratud 50 meetrit.

Küti tn 15a kinnistul asub Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone, mis on kultuuriministri 24. augusti 2005 käskkirjaga nr 265 “Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti, on mälestise kaitsevööndiks 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Olemasolev haljastus on planeeringualal isetekkeline ja väga kaootiline. Suurem osa puudest on kased, kuid on ka papleid, remmelgaid ja kuuski.

Planeeringualal ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala kontaktvööndi hoonestus on väga mitmekesine - siin kohtuvad erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala kontaktvööndis on selgelt eristatavad erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad.

·         Planeeringualast kagus asub endise raudteeharu ja mere vaheline tühermaa, kuhu koostatakse elamu- ja äripiirkonna rajamise eesmärgil Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringut.

·         Planeeritavast alast lõunas paiknevad Suur-Patarei, Väike-Patarei ja Vana-Kalamaja piirkond väikesemahuliste 2-3-korruseliste tööstushoonete ning väikeste 2-3-korruseliste puidust või paekivist elamutega. Nende seas on mõned 5-korruselised 1960. aastatel ehitatud korterelamud. Kalaranna, Vana-Kalamaja, Küti, ja Noole tänava vahelisel alal paiknevad logistikakeskus ja tolliladu. Alale on kehtestatud detailplaneering logistikakeskuse ja kuni 4-korruseliste korterelamute rajamiseks. Uus-Kalamaja tänava, Noole tänava, Kalamaja kalmistupargi ja raudteega piirneval maa-alal paiknevad kaks elamut, varemed, garaa˛id ja tühjad asfaltplatsid. Nimetatud alale on kuni 4-korruseliste korterelamute rajamiseks koostatud Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering.

·         Planeeringualast edelasse jääb väärtusliku kõrghaljastusega Kalamaja kalmistupark.

·         Planeeringualast läänes asub Balti Laevaremonditehasele kuuluv ajaloolise tähtsuse ja väärtusega Tsaari-Venemaa ajal rajatud Noblessneri laevaehitustehas, mille rajamist alustati 1913. aastal ja kus paiknevad tööstus- ja laohooned, peamiselt laevaremondidokid ja laohallid. Kvartali hoonestuse mastaap on varieeruv, kõrgeimate hoonete kõrgus on ligikaudu 30 meetrit. Lähitulevikus planeeritakse sinna rajada moodne äri- ja elamukvartal.

Planeeringuala kontaktvööndis olevatel kruntidel on viis peamist maakasutuse sihtotstarvet: elamumaa, tootmismaa, sotsiaalmaa, ärimaa ja transpordimaa. Lisaks jääb kontaktvööndisse ka ulatuslikult reformimata riigimaad. Tähtsamatest tänavatest on planeeringuala kontaktvööndi piiril Tööstuse tänav ja Soo tänav, kuhu pääseb planeeritavalt alalt Küti tänava, Vana-Kalamaja tänava, Noole tänava, Uus-Kalamaja tänava ja Salme tänava kaudu. Tööstuse tänaval ja Soo tänaval kulgeb regulaarselt liinibuss nr 3. Perspektiivis on planeeringualaga lõunas külgneva raudteetammi asemele ette nähtud rajada Kalaranna tänav, mis on samuti planeeritud varustada ühistranspordiliiniga. Lähipiirkonna tähtsaimad transpordirajatised - Balti jaam ning Tallinna Sadama reisilaevade terminal - jäävad planeeringualast ligikaudu 1 kilomeetri kaugusele.

Suuremaks avalikuks rekreatsioonialaks planeeringuala kontaktvööndis on Kalamaja kalmistupark. Lähim suurim kauplus Rimi supermarket asub Soo tänava ja Põhja puiestee nurgal ning jääb planeeringualast ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kalamaja serval ligikaudu 1 kilomeetri kaugusel, Kopli ja Telliskivi tänava nurgal asub Telliskivi Säästumarket, selle naabruses Balti jaama turg ning kaubanduskeskus. Suurim kultuurikeskus Tallinna Linnahall jääb planeeringualast ligikaudu 850 meetri kaugusele. Lähim  lasteaed asub Noole tänava ja Uus-Kalamaja tänava nurgal.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad: Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 124 kehtestatud “Küti, Noole, Vana-Kalamaja tänava ja Kalaranna tänava pikenduse vahelise maa-ala detailplaneering”, millega on ette nähtud planeeritavale 3,4 ha suurusele alale 4-korruseliste korterelamute ning logistikakeskuse rajamine;

Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010 otsusega nr 11 kehtestatud “Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering”, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 5,0 ha suuruse Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu jagamine kruntideks ja moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku viie, maapinnast kuni 17 meetri kõrguse, kuni 4-korruselise, maa-aluse korrusega, äripindadega korterelamu; kahe, maapinnast kuni 17 meetri kõrguse, kuni 4-korruselise, kahe maa-aluse korrusega, äripindadega korterelamu; kuue, maapinnast kuni 12 meetri kõrguse, kuni 3-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu ja ühe, maapinnast kuni 5 meetri kõrguse, 1-korruselise tootmishoone ehitamiseks ning ühe olemasoleva 4-korruselise äripindadega korterelamu, ühe 3-korruselise korterelamu ja ühe 1-korruselise tootmishoone ehitusõiguse täpsustamine.

Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k vastuvõetud “Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering”, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 14,7 ha suurusele planeeritavale maa-alale linnakeskuse laiendamine, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs mereäärsele alale; kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; kalaturu rajamine; Kalamaja möödasõidutee koridori määramine koos haljaskoridori säilitamisega.

3. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” järgi jääb planeeritava maa-ala idaosa alale nr 14 (Patarei kaitsekasarmu ala) ning lääneosa alale nr 15 (Lennusadama ja vesilennukite angaari piirkond). Ala nr 14 peamisteks juhtfunktsioonideks on üldkasutatavate ehitise maa ning elamu- ja ärihoonete maa. Ala nr 15 peamisteks juhtfunktsioonideks on jahi- ja reisisadamate maa ning üldkasutatavate ehitise maa.

Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna ala üldplaneeringuga kooskõlas, sest alale planeeritud kruntidele kavandatakse üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse prioriteetsed sihtotstarbed (sotsiaalmaa, ärimaa, transpordimaa) ja hoonestus (administratiivhooned, sadamahooned ja -rajatised, ärihooned). Samuti on arvestatud ülejäänud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus esitatud tingimustega detailplaneeringute koostamiseks.

4. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Üldplaneeringus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaa˛ikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Üldplaneeringuga tagatakse planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas - luuakse toimivad ja loogilised liiklusskeemid.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust” tulenevate nõuetega.

5. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevate riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2, Kalaranna tn 2a, tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a, Küti tn 17e ja Küti tn 17f, transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17, elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistute ning reformimata riigimaa ümberkruntimisega moodustada 21 krunti. Planeeringualale jäävate elamumaa sihtotstarbega Suur-Patarei tn 29 kinnistu ning tootmismaa sihtotstarbega Suur-Patarei tn 29e katastriüksuse sihtotstarvet ning piire ei muudeta.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel võeti aluseks 2007. aasta septembris toimunud Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi võidutöö “Kolm Õuna”, mille autorid on arhitektid S. Laanjärv ja I. Lubjak. Võidutöö idee kohaselt on planeeringualal kolm dominanti − olemasolevad vesilennukite angaarid ja Patarei vangla ning uushoonestusena rajatav Justiitsministeeriumi administratiivhoone (nn Justiitspalee). Kruntidele positsioon 1 ja 2 kavandatava administratiivhoone mahu planeerimisel on arvestatud naaberkinnistul asuva endise Noblessneri laevaehitustehase sadama kaitsealuste kuivdokkidega. Et väärtustada vesilennukite angaaride arhitektuurset monumentaalsust, on merepoolne vaade Katariina kailt angaaridele jäetud avatuks. Lõunast piirab administratiivhoone hoonemahtu sisemine ühendustänav, mis ühendab planeeringuala Noblessneri kvartaliga. Hoone ehitusala võimaldab etteantud mahtu paindlikult lahendada ja täpsem arhitektuurne lahendus selgub avaliku arhitektuurivõistluse käigus. Hoone arhitektuur peab olema kõrgekvaliteediline ja esinduslik ning arvestama piirkonna eripäraga nii arhitektoonika kui ka materjalide osas. Vältida tuleb kommertsarhitektuurile omaseid võtteid. Viimistlusmaterjalidena peab vähemalt 50% ulatuses kasutama tellist, siledapinnalist looduskivi või haljast betooni. Justiitspalee kõrgus on määratud soovist mitte domineerida vesilennukite angaaride üle. Hoone kõige madalam, Vesilennukite angaaride poolne osa on 2-korruseline ning järgib angaaride karniisi kõrgust. Merepoolne osa on 3-korruseline ja hoone kõrgeim maht, 5-korruseline osa, on kavandatud lõunapoolsesse ossa.

Kruntide positsioon 4, 5 ja 6 hoonestuse morfoloogia lähtub nende vahele planeeritud vaatekoridoridest, mis on suunatud Kalaranna tänavalt ja Kalamaja kalmistupargi suunalt vesilennukite angaaridele ning administratiivhoone ja angaaride vahelisele väljakule. Sellise liigenduse eesmärk on mitmekesistada Kalaranna tänava poolset hoonefronti ning luua järkjärguline üleminek administratiivhoone megastruktuurilt Noole ja Küti tänava äärde kavandatavatele korterelamutele. Hoonetevahelisele platoole on kavandatud jalakäijate ala, mis on treppide kaudu ühendatud alumisel tasapinnal paikneva tänava ning administratiivhoone ja vesilennukite angaaride vahelise väljakuga.

Büroohooned Kalaranna tänava ääres on 4- kuni 6-korruselised. Seetõttu, et Kalaranna tänava ja administratiivhoonepoolse tänavatasapinna vahe on 4 meetrit, on hoonete esimene korrus Kalaranna tänava poolt vaadatuna maa all. Hoone teisel korrusel ehk Kalaranna tänava tasandil paiknevad tänavale avatud äri- ja teenindusasutused, mis loob Kalaranna tänavast aktiivse tänavafrondiga bulvari. Hoonete täpsem arhitektuurne lahendus peab selguma avaliku või kutsutud arhitektuurivõistluse käigus. Hooned paiknevad ajalooliselt väljakujunenud miljöös ning ei tohi sisaldada äärelinna kommertsarhitektuurile omaseid jooni. Hoonete projekteerimisel tuleb hoiduda ajaloolist arhitektuuri imiteerivast tektoonikast.

Vesilennukite angaaride (positsioon 3) dominantsuse rõhutamiseks on ümbritsev hoonestus planeeritud sellest küllalt kaugele (minimaalselt 30 meetrit), võimaldades nende vaadeldavuse kõigist külgedest. Angaarid on kavandatud renoveerida ning nende ümbrus heakorrastada. Olemasolev haljastus revideeritakse ja korrastatakse.

Patarei ümbruses lammutatakse Nõukogude ajal ehitatud väärtusetud abihooned. Sisehoovid ja ümbrus heakorrastatakse ja haljastatakse. Mortiiripatarei ja lüneti lõunanurga vahelisele suurte kõrguste vahega maa-alale on planeeritud istumistrepistik võimaliku etendusepaigaga. Uusi hoonemahte Patarei krundile planeeritud ei ole.

Planeeritavale alale on lisaks suurele peaväljakule kavandatud ka mitmed väiksemad väljakud koos lastemänguväljaku, välikohvikute ja mõnusate puhkenurkade rajamise võimalusega. Rannapromenaadile on kavandatud jalakäijatele istepingid ning prügikastid. Rannapromenaadi mitmekesistamiseks on Lennusadama alal markeeritud soovituslikud asukohad väliekspositsioonide paigaldamiseks. Lisaks mereäärsele rannapromenaadile on planeeritud jalakäijatele alternatiivne ühendus vesilennukite angaaride juurest läbi planeeringuala. Seda on võimalik kasutada näiteks tuulise ilmaga või ajal, mil peaväljakul toimuvad ametlikud tseremooniad (näit riigitegelaste vastuvõtud, paraadid jms).

Autode liiklemine alal on piiratud, mis tagab jalakäijatele hea juurdepääsu hoonetele. Sisemisi jaotustänavaid on kolm, millest üks kulgeb paralleelselt Kalaranna tänavaga ida-lääne ja kagu-loode suunas ning ühendab Patareid, vesilennukite angaare, administratiivhoonet ja jätkub Noblessneri kvartalis; teine kulgeb piki planeeringuala läänepiiri, tagades juurdepääsud ühtlasi nii Noblessneri kvartalile, meremuuseumi alale kui ka kavandatavale administratiivhoonele; kolmas kulgeb Lennusadama muuli suunal, ühendades Lennusadama Kalaranna tänavaga. Et vältida piirkonna ummistumist parkivate autodega, on valdav osa parkimisest lahendatud maa-alusena või parkimishoones. Suuremad parklad paiknevad administratiivhoone ja büroohoonete all ning parkimishoones, kuhu on kavandatud parkimiskohad meremuuseumi ja Patarei külastajatele. Parkimishoonesse on planeeritud parkimiskohad ka turismibussidele. Lisaks on ette nähtud peatumiskohad ja külalisparklad tänava tasapinnas.

Detailplaneeringuga on kavandatud planeeringuala jagamine 21 krundiks.

Positsioon (edaspidi pos) 1 on kavandatud 90% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 10% ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 5-korruselise, maa-aluse korrusega administratiivhoone ehitamiseks.

Pos 2 on kavandatud 100% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 5-korruselise, maa-aluse korrusega administratiivhoone ehitamiseks.

Pos 3 on kavandatud 80% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa), 10% ärimaa ja 10% tootmismaa sihtotstarbega krunt, millel asub trafoalajaam ning arhitektuurimälestis nr 3115 - Tallinna vesilennukite angaarid, mis on ette nähtud rekonstrueerida. Krundile on kavandatud kaks uut hoonet: üks kuni 2-korruseline sadamahoone ning üks 1-korruseline sadamapaviljon. Samuti on planeeringu põhijoonisel tähistatud koht merekütte torustiku jaotuskambrile, mille täpsem lahendus antakse rannapromenaadi projektis.

Pos 4 on kavandatud 100% ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe maksimaalselt 6-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Pos 5 on kavandatud 100% ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Pos 6 on kavandatud 100% ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise ärihoone ehitamiseks. Pos 4, 5 ja 6 moodustavad äri- ja büroohoonete ploki, millel on läbiv ühine esimene korrus.

Pos 7 on kavandatud 100% ärimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 3-korruselise ärihoone ehitamiseks. Ärihoone on kavandatud olemasoleva garaa˛i asemele. Uus hoone on vahelüliks ajaloolise kasarmuhoone (pos 8) ja büroohoonete vahel.

Pos 8 on kavandatud 100% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krunt, millel asub arhitektuurimälestis nr 27354  (Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone), mis on ette nähtud rekonstrueerida. Krundile on kavandatud lisaks üks maksimaalselt 1-korruseline hoone, mis peab oma vormilt ja mahult sobima krundil olevate hoonetega.

Pos 9 on kavandatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehitamiseks. Parkimismaja on mõeldud meremuuseumi, sadama ja Patarei külastajate parkimisvajaduse rahuldamiseks.

Pos 10 on kavandatud 70% ärimaa ning 30% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krunt, millel asuvad arhitektuurimälestised nr 8485 (kaitsekasarm) ning nr 8486 (kaitsekasarmu mortiiripatarei), mõlemad hooned on ette nähtud rekonstrueerida. Lisaks paikneb krundil kolm administratiivhoonet. Uusi hooneid krundile planeeritud ei ole.

Pos 11 on olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega krunt, millel asuvad olemasolev 2-korruseline korterelamu ja kaks abihoonet. Krundile on antud ehitusõigus olemasoleva 2-korruselise elamu laiendamiseks 3-korruseliseks ning kahe abihoone rekonstrueerimiseks.

Pos 12 on kavandatud 100% sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega krunt, mis on osa rannapromenaadist ja ette nähtud avalikuks kasutuseks.

Pos 13, pos 14, pos 15, pos 16 ja pos 17 on kavandatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krundid (osa rannapromenaadist). Pos 13-17 on ette nähtud avalikuks kasutuseks, tagamaks juurdepääsu planeeritavale alale kavandatud kruntidele ning tehnovõrkudega varustamise (sh krundid pos 14 ja pos 17 on osa perspektiivsest Kalaranna tänavast).

Pos 18 on olemasolev 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt. Krundil asub 1-korruseline trafoalajaam.

Pos 19 on kavandatud 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus maa-aluse reoveepumpla ehitamiseks.

Pos 20 on reformimata riigimaast moodustatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus juurdepääsutee ehitamiseks.

Pos 21 on reformimata riigimaast moodustatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt, mis on osa perspektiivsest Kalaranna tänavast. Pos 20 ja 21 on ette nähtud avalikuks kasutuseks ning tagamaks juurdepääsud ning tehnovõrkudega varustamise planeeritavale alale kavandatud kruntidele. Perspektiivse Kalaranna tänava rajamiseks kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunte pos 14, 17 ja 21 on perspektiivselt võimalik liita.

Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu ja lähiala müra modelleerimise ja eksperthinnangu koostas planeeritavale alale OÜ Hendrikson & Ko 2008. aastal. Vastavalt hinnangule tuleb müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete rajamisel ja rekonstrueerimisel järgida standardit EVS 842:2003 “Ehitiste isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”. Standardi kohaselt on kõrge välismüra tasemega aladele jäävate elu- ja magamisruumide teepoolse välispiirde heliisolatsiooni nõue 71-75 dB-ises müratsoonis asuvate eluhoonete puhul minimaalselt 50 dB, 66-70 dB-ises müratsoonis asuvate hoonete puhul minimaalselt 45 dB. Perspektiivsele Kalaranna tänavale lähemate äri- ja büroohoonete teepoolsel fassaadil võib prognoositav müratase küündida samuti 70 dB ligi (ühe hoone puhul ka üle 70 dB). Lähtudes detailplaneeringualale planeeritavate äri- ja büroohoonete eeldatavast kasutusfunktsioonist, on oluline eelkõige heade akustiliste tingimuste tagamine hoonete siseruumides päevasel ajal. Balti Laevaremonditehase naabrusesse jääval ärihoonete alal võib tootmistegevusega ja liiklusega kaasnev kumuleeruv müratase küündida vahemikku 55-60 dB päevasel ajal, mis on madalam kui tööstusettevõtete taotlustaseme nõue olemasolevatel aladel, seega kehtestatav detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele.

Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” kohaselt on tegemist kohaliku rohevõrgustikuga alaga. Vastavalt teemaplaneeringule “Tallinna rohealad” on Kalaranna tänava äärde kavandatud täiendavat tänavahaljastust ning Tallinna lahe äärde on kavandatud rannapromenaad. Detailplaneering on kooskõlas koostatava teemaplaneeringuga Tallinna rohealad.

Olemasolev haljastus planeeringualal on isetekkeline ja paikneb kaootiliselt. Suurem osa puudest on kased, lisaks ka papleid, remmelgaid ja kuuski. Olemasolev haljastus revideeritakse, haiged puud on planeeritud likvideerida ja puid tuleb ka harvendada, et tagada väärtuslikematele vajalik kasvukeskkond. Planeeringulahenduse kohaselt on kavandatud likvideerida kokku kuni 117 puud, kuna need jäävad ette tänava rajamisele või liiga lähedale planeeritavale hoonestusele. Väärtusklasside alusel on planeeritud likvideerida 2 II väärtusklassi, 29 III väärtusklassi ja 40 IV väärtusklassi hinnatud üksikpuud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”. Likvideeritavate üksikpuude asendusistutuste arvutuse kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 1845 haljastuse ühikut. Suurem osa asendatavatest puudest on kavandatud istutada planeeritavale alale ning ülejäänud Põhja-Tallinna Valitsusega kokkulepitud kohta. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist. Lisaks on kavandatud likvideerida 46 V väärtusklassi hinnatud üksikpuud, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis ei vaja raieluba. Mereäärse rannapromenaadi ning haljasalade lahendamiseks on esitatud nõue haljastusprojektide koostamiseks. Olulisim haljastus hakkab paiknema administratiivhoone ümbruses. Sinna on planeeritud kirsiaed ja õunaaed, mis kujutavad endast pügatud võradega bosquet parke, vääristamaks vesilennukite angaaride ja administratiivhoone arhitektuuri. Piki perspektiivset Kalaranna tänavat on lisaks olemasolevale kavandatud ka uushaljastust, moodustades sinna puiestee.

Planeeringuala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Kütteliigi valikul on aluseks Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”, mille kohaselt jääb planeeritav ala kaugküttepiirkonda.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud planeeringuala kontaktvööndi piirile jääva Tööstuse tänava ja Kalamaja asumi väiksemate jaotustänavate kaudu (Suur-Patarei tn, Väike-Patarei tn, Soo tn, Küti tn, Uus-Kalamaja tn, Vana-Kalamaja tn jt). Peamine juurdepääs planeeringualale saab olema perspektiivse Kalaranna tänava kaudu, mis sarnaselt Tööstuse tänavaga hakkab ühendama Kesklinna Kopliga ja loob parema juurdepääsu planeeritavatele sadama-aladele. Kavandatud on ka planeeritava ala varustamine ühistranspordiga. Juurdepääs merelt on tagatud Lennusadama kaudu.

Vastavalt “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014” tuleb planeeringualal ette näha 1125 parkimiskohta, sealhulgas ühe eraldiseisva avalikuks kasutuseks ette nähtud kuni 332-kohalise parkimishoone väljaehitamine. Parkimiskohti on kokku planeeritud 1384, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” vahevööndi normatiivile. Parkimine on lahendatud valdavalt hoonete mahus maa-alustel parkimiskorrustel ja maapealsetel parkimiskorrustel. Sissepääsud parkimiskorrustele on planeeritud tänavate äärde, nii jääb hoonetevaheline ruum võimalikult autovabaks. Jaotustänavate äärde on planeeritud lisaks ühiskasutatavad parkimiskohad, mida saab kasutada peatumiseks ning lühiajaliseks parkimiseks.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga”. Olmejäätmete kogumine on ette nähtud hoone mahus. Konteinerid paigaldatakse vastavalt jäätmeliikidele prügiautodele ligipääsetavasse kohta.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu koostamist taotles Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 10. detsembril 2007 registreeritud avaldusega.

28. jaanuaril 2010 on OAAS Arhitektid OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/19.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 3. juuni 2009 korraldusega nr 943-k “Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas”, eesmärgiga Põhja-Tallinnas asuvate riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2, Kalaranna tn 2a, tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a, Küti tn 17e ja Küti 17f, transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17 ning elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistute ümberkruntimine ning ehitusõiguse määramine ühe 6-korruselise ärihoone, kahe 4-korruselise ärihoone, ühe 3-korruselise ärihoone, ühe kuni 5-korruselise administratiivhoone, ühe kuni 5-korruselise äri- ja administratiivhoone, ühe 2-korruselise parkimishoone, ühe 2-korruselise ärihoone ning ühe 1-korruselise administratiivhoone ja ühe kuni 2-korruselise sadamahoone ehitamiseks. Lisaks on ette nähtud olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8485 (kaitsekasarm), nr 8486 (kaitsekasarmu mortiiripatarei), nr 3115 (Tallinna vesilennukite angaarid), nr 27354 (Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone), ühe 4-korruselise ja kahe 1-korruselise administratiivhoone, Suur-Patarei tn 29 kinnistule jääva 2-korruselise eluhoone ning kahe abihoone ja Suur-Patarei tn 29e alajaama rekonstrueerimine.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 6. juunil 2009. Teade eskiislahenduse tutvustamise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 9. juunil 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 17. juunil 2009.

Detailplaneeringu koostas OAAS Arhitektid OÜ ja alltöövõtjana K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega”. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog O. Abneri 2008. aasta maikuus koostatud haljastuse hinnang ja arhitektuuriajaloolase T. Ojari koostatud muinsuskaitse eritingimused. OÜ Hendrikson & Ko koostatud Patarei ja Lennusadama piirkonna ning lähiala müra modelleerimine ja eksperthinnang.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud aktsiaselts Eesti Gaas, ProSystem OÜ, Elering OÜ, Küti tn 17C garaa˛iühistu, korteriühistu SUUR-PATAREI TN 29, BLRT Grupp Aktsiaselts, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Meremuuseum.

Põhja-Tallinna halduskogu ja Põhja-Tallinna Valitsus kooskõlastasid detailplaneeringu ettepanekuga suuremahulistele objektidele kuulutada välja arhitektuurikonkurss, mille tulemuste alusel hoonestada planeeritav ala. Tingimusega on arvestatud, ettepanek on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja sellega arvestatakse järgmises projekteerimisstaadiumis. Suuremahulistele objektidele korraldatakse arhitektuurikonkursid.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimustega:

1) lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga;

2) krundile positsioon 2 kavandatud ühiskondliku hoone ehitusprojektis käsitleda tampoonitud puurkaevu nr 29 ja tampoonitava puurkaevu päise kaitsemeetmeid ehitustööde ajal;

3) kruntidel positsioon 3, 8, 9 ja 16 läbiviidavate täiendavate reostusuuringute aruanded ja saneerimiskavad esitada läbivaatamiseks jäätmehoolde osakonnale.

Tingimus 1 täidetakse enne ehitusloa taotlemist, tingimus 2 täidetakse pos 2 krundile kavandatud hoone ehitusprojekti koostamisel ja tingimus 3 täidetakse positsioon 3, 8, 9 ja 16 ehitusprojekti koostamisel.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimustega:

1) detailplaneeringuga on krundile (positsioon 3) kavandatud ca 7800 m2 suurune avaliku kasutusega ala. Nimetatud ala avaliku kasutuse tagamiseks on vajalik seada Tallinna linna kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Peame vajalikuks nimetatud kokkulepe sõlmida pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ning enne kehtestamist. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.7 on märgitud, et kõik planeeritavale alale kavandatud kergeliikluse alad (v.a Patarei vangla sisekorpuse hooviala) on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Vastavalt kaardile 4-2 on tegemist mitte avaliku kasutuse aladega, vaid liikumispiiranguteta alaga. Palume materjale korrigeerida;

2) detailplaneeringu materjalide seas puudub Tallinna Linnavaraameti arvates vajalik Küti tn 17C garaa˛iühistu üldkoosoleku otsus detailplaneeringu kooskõlastamise kohta;

3) detailplaneeringu kohaselt on krundile positsioon 9 rajatavas parkimishoones ette nähtud lahendada positsioon 3 ja 10 kruntide puudujääv normatiivne parkimine. Enne detailplaneeringu kehtestamist on vajalik kruntide positsioon 3 ja 10 omanikel jõuda kokkuleppele parkimishoone rajamise tingimustes.

Tingimus 1 on arvestatud, vastavasisulised lepingud on Tallinna Linnavaraametiga sõlmitud. Seletuskirja on korrigeeritud ning selgitatud, et planeeringualale kavandatud kergliikluse alad on liikumispiiranguteta alad. Tingimus 2 on täidetud, detailplaneeringu on kooskõlastanud Küti tn 17C garaa˛iühistu juhatuse liige. Tingimus 3 on täidetud, planeeringu põhijoonisel on märkustes toodud, et krundile 9 seatakse parkimisservituut positsioon 3 ja 10 kruntide kasuks normatiivsete parkimiskohtade tagamiseks ning maaomanikud on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud.

Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis järgmist. Kuivõrd ajutiste kruntide moodustamine planeeringus esitatud kujul on maakorralduslikult põhjendatud, siis ei esita Maa-amet vastuväiteid nende kruntide moodustamisele jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Reformimata riigimaale tänavamaadeks kavandatavate transpordimaa kruntide ning rannapromenaadile üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide osas teeme kohalikule omavalitsusele ettepaneku algatada pärast käsitletava detailplaneeringu kehtestamist maa munitsipaalomandisse andmise menetlus. Olemasolevate kinnistute vahele planeeritavate ajutiste kruntide puhul on tegemist iseseisva kasutusvõimaluseta kruntidega, mille omandamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määrusele nr 50 “Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord”. Maa-ameti hinnangul oleks otstarbekas planeerida krundist pos 3c (Küti tn 15a) ida poole jäävale reformimata riigimaa ribale ajutine (liidetav) äri- ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt. Eelkirjeldatud kujul planeeritava krundi omandamine toimuks samuti vastavalt eelnimetatud määruses sätestatule. Palume arvestada, et Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” (edaspidi sihtotstarvete kord) § 6 p 13 kohaselt jaguneb sotsiaalmaa ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks ning sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Sihtotstarvete korra § 7 lg 1 sätestab, et katastriüksusele ei määrata samaaegselt teiste sihtotstarvetega sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarvet. Maa-amet leiab, et planeeringu seletuskirjas ja joonistel (tabelites) tuleks krundi kasutusotstarvete määramisel äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbe puhul kasutada äri- ja ühiskondlike ehitiste maa ning sotsiaalmaa asemel tähistust “üldkasutatav maa”. Detailplaneeringu põhijoonisel nähtub, et planeeritava rannapromenaadi rajamisel tuleb kindlustada promenaadiäärne kallas ja rajada piire. Juhime tähelepanu, et eelkirjeldatu rajamiseks kaasnevate ehitustööde tegemiseks peab ehitusseaduse § 12 lg 2 kohaselt olema ehitusluba ning § 16 lg 1 p 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Seejuures tuleb arvestada, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Asjaõigusseaduse § 159 lg 1 kohaselt on sise- ja territoriaalmeri ning merepõhi riigi omandis. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Veeseaduse § 9 lg 31 kohaselt loetakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel veekogu omaniku nõusolekuks Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastust avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandatavatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule. Planeerimisseaduse § 17 lg 21 sätestab, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandav detailplaneering kooskõlastatakse enne selle planeerimisseaduse § 18 kohast vastuvõtmist Tehnilise Järelevalve Ametiga. Märgime, et veeseaduse § 8 lg 1 p 6 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Veeseaduse § 3 lg 1 kohaselt korraldab vee kasutamist ja kaitset riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. Lisaks märgime, et ehitusseaduse § 72 lg 51 kohaselt loetakse enne 2009. aasta 1. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks. Kui nimetatud ehitise ehitamisel muutub kaldajoon ning ehitisele on antud kasutusluba, kantakse kinnisomandi muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse maakatastriseaduse § 171 sätestatud korras. Viimati nimetatud seaduse § 171 järgi seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse ja lisatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel. Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu täiendav kooskõlastamine Maa-ametiga ei ole vajalik tingimusel, et käsitletava detailplaneeringu edasisel menetlemisel arvestatakse käesolevas kirjas toodud märkuste ja ettepanekutega.

Tingimustega on arvestatud, detailplaneeringu tiitellehel on detailplaneeringu tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja joonistele on kantud mereranna ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit. Pos 3c reformimata riigimaa ribale on ajutise krundi sihtotstarbeks planeeritud äri- ja ühiskondlike ehitiste maa. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigid on planeeringus määratud. Detailplaneering on kooskõlastatud Tehnilise Järelevalve Ametiga. Vee erikasutusluba taotletakse detailplaneeringu elluviimisel.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis 21.07.2009 otsuses nr 3-1/972, et detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega juhul, kui arvestatakse järgmiste märkustega:

1) piirnorme elutsoonis ületavat pinnasereostust leiti reostusuuringu käigus kahes punktis. Enne ehitustegevust reostunud alal või nende vahetus läheduses tuleb teostada täiendavad uuringud ning vajadusel vahetada reostunud pinnas. Igal juhul tuleb reostunud alade kasutamisel tagada inimeste ohutus ja välistada reostusest tulenev tervistkahjustav mõju. Alus: keskkonnaministri 2. aprilli 2004 määrus nr 12 “Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid”;

2) planeeringualas asuvale olemasolevale elamule mõjuvad prognoositavad müratasemed hoone teepoolsetel fassaadidel ületavad sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid” ettenähtud piirtasemeid nii päevasel kui öisel ajal. Kuna müratõkkebarjääri rajamine ei ole arhitektuurselt sobiv antud piirkonda, siis tuleb parandada hoone heliisolatsiooni vastavalt EVS 842:2003 “Ehitiste Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuetele;

3) ülejäänud hoonete planeerimisel arvestada samuti sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid ning vajadusel rakendada EVS 842:2003 “Ehitiste Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” meetmeid;

4) kui koostatava Tallinna veevarustuse kriisikava kohaselt peab säilitama planeeringu alal asuva puurkaevu nr 29, siis tuleb tagada sellele vastav sanitaarkaitse vöönd ning vajadusel selle vähendamiseks taotleda luba vastavalt keskkonnateenistuselt.

Tingimus 1 on lisatud seletuskirja ning sellega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel. Tingimused 2 ja 3 täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis. Tingimuses 4 nimetatud puurkaev nr 29 ei kuulu Tallinna veevarustuse kriisikava loetelus nimetatud puurkaevude hulka ja on ette nähtud sulgeda.

Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et enne planeeringualale uute hoonete ehitamist tuleb ehitada planeeringualale täiendavate juurdepääsude rajamise eesmärgil planeeringus näidatud Kalaranna tänav. Lisatingimus ei puuduta parklat krundil positsioon 9. Tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja sellega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel.

Tehnilise Järelevalve Amet märkis oma kirjas: arvestades lennuseaduse § 35 lg 2 ning Keskkonnaministeeriumi (15. jaanuari 2010 kiri nr 13-1/15031-2), Kaitseministeeriumi (29. detsembri 2009 kiri nr 12.1-2/5594) ja Veeteede Ameti (21. detsembri 2009 kiri nr 6-1-3/3310) vastuväideteta arvamustega eeltoodud küsimustes, kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet Patarei ja Lennusadama piirkonna ja selle lähiala detailplaneeringu Veeteede Ameti poolse märkusega, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, detailplaneering sisaldab ka Lennusadama akvatooriumi piiri ettepanekut, mille määramiseks on vajalik eraldi menetlus, kus juhindutakse sadamaseaduse vastavatest sätetest.

Märkus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja sellega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1) planeeritavatele ühisveevarustuse ja kanalisatsioonitorustikele seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires;

2) Salme kollektori ülevoolu ja sademevee eelvoolu lahendus merre kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga;

3) reostunud aladega kinnistute sademevee äravooludele näha vajadusel ette lokaalsed puhastusseadmed;

4) kvartalit on võimalik hoonestada, kinnistute liitumine on võimalik pärast kvartalile ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimist ja ehitamist;

5) järgnevate projekteerimisstaadiumite (tänavate ja hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Selgitused tingimuste täitmiseks on lisatud detailplaneeringu seletuskirja. Tingimus 1 täidetakse pärast detailplaneeringu kehtestamist järgnevates detailplaneeringu elluviimise staadiumites; tingimuse 2 osas on detailplaneering kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga. Sademevee merre väljavoolu rekonstrueerimine ning vee erikasutusluba taotletakse pärast detailplaneeringu kehtestamist järgnevates detailplaneeringu elluviimise staadiumites; tingimuse 3 kohane kinnistute sademevee äravooludele lokaalsete puhastusseadmete vajadus selgitatakse välja pärast detailplaneeringu kehtestamist järgnevates detailplaneeringu elluviimise staadiumites; tingimusega 4 arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel, tingimus 5 täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööjooniste koostamiseks tuleb tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused. Tingimus täidetakse tööprojekti staadiumis.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojekt kooskõlastatakse täiendavalt. Tingimus täidetakse tööprojekti staadiumis.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Enne tööprojekti koostamist tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud võimsustega.

Tingimused täidetakse tööprojekti staadiumis.

Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et olemasoleva gaasivarustuse maht (koormus) ei tohi suureneda. Tingimusega arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel.

Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 21. aprilli 2010 korraldusega nr 596-k “Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas”. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 26. aprillil 2010. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 29. aprillil 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 17. maist kuni 30. maini 2010. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku ega suulist pöördumist. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.

18. novembril 2010 sõlmitud lepinguga nr 2-6/200 võttis Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 kohaselt teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Tööstuse tn 48, Suur-Patarei tn 24, Kungla tn 63, Uus-Kalamaja tn 10, Küti tn 6, Küti tn 4, Küti tn 2, Vana-Kalamaja tn 45, Suur-Patarei tn 27 // Vana-Kalamaja tn 48 kinnistute omanikke ja Maa-ametit.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3. Kuna planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees