Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsus number 114
Redaktsiooni kehtivus:16.06.2011 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

16. juuni 2011 nr 114

 

 

 

 

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Tartu maantee, Gonsiori, A. Laikmaa ja Kivisilla tänava vahelises kvartalis. Tallinna üldplaneeringus on planeeritud maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- planeeritud maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohase Maakri kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) 7. kvartalis, mis piirneb Rävala puiestee, A. Laikmaa, Gonsiori ja Kivisilla tänavaga. Seitsmendas kvartalis on lubatud suurimaks hoonestustiheduseks 6,5 ja piirkonna ehitiste lubatud suurimaks absoluutkõrguseks 130 meetrit. Detailplaneering vastab teemaplaneeringule “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“;

- planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja muinsuskaitseala vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Suurem osa planeeritud maa-alast jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.-16. sajandist pärinevale asulakohale, mis piirneb Lennuki tänava, Liivalaia tänava, Tartu maantee ja Rävala puiesteega, ja asulakoha kaitsevööndisse;

- planeeritud maa-ala asub linnaehituslikult olulises kohas linna keskmes. Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas on palju kultuuri- ja sotsiaalse infrastruktuuri objekte. Läheduses asuvad Viru keskus, Tallinna Kaubamaja jt kaubandus- ja ärikeskused ning hotellid;

- planeeritud maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 kehtestatud “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“. Käesoleval detailplaneeringul on mitmeid eeliseid võrreldes kehtiva detailplaneeringuga. Tartu mnt 1 krundi täisehitus on kavandatud väiksem, ette on nähtud avalikult kasutatav väljak, parkimiskohti on kavandatud tegelikest vajadustest lähtuvalt, uue hoone ja Tartu mnt // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoone vahele on jäetud avaram ruum. Kesklinna miljöösse ebasobivad alajaamad lammutatakse ja uus alajaam on ette nähtud ehitada planeeritud hoonesse. Parkla on kavandatud maa alla, mis annab võimaluse maapealne ala jätta valdavalt jalakäijate kasutada;

- autode juurdepääs krundile positsioon 1, aadressi ettepanekuga A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1, kavandatud maa-alusesse parklasse on ette nähtud Tartu maanteelt. Jalakäijad pääsevad krundile kõigilt ümberkaudsetelt tänavatelt: Gonsiori, A. Laikmaa ja Kivisilla tänavalt ja Tartu maanteelt;

- parkimise lahendus detailplaneeringus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“;

- detailplaneeringuga määratud ehitusõigus võimaldab avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumise ajaloolises asukohas. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid, koondada kogu akadeemia õppetegevus ühte hoonesse, muuta õppetingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks paremaks ning parandada seeläbi õpetamise kvaliteeti, tagada ülikooli arendamise võimalused ja suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel kõrghariduse turul. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille tulemusel oli võimalik võrrelda mitmeid lahendusvariante.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 1,11 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 09035, milles on ette nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundile kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

2. Eesti Kunstiakadeemial tagada detailplaneeringu elluviimise eelduseks olevate kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid Eesti Kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatust. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides juhul, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, ei ole saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta.

3. Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine tagatakse vastavalt 17. mail 2011 sõlmitud lepingule nr 3-7/89.

4. Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“ kehtestatud A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011
otsuse nr 114
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 1,11 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 09035, milles on ette nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundile kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“ kehtestatud A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Tartu maantee, Gonsiori, A. Laikmaa ja Kivisilla tänava vahelises kvartalis.

Planeeritud maa-alal asuvad sotsiaalmaa sihtotstarbega Tartu mnt 1 kinnistu, äri- ja elamumaa sihtotstarbega Tartu mnt 5 kinnistu ja tootmismaa sihtotstarbega Gonsiori tn 6a kinnistu. Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust Gonsiori tänav T3, osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust A. Laikmaa tänav ja osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust Tartu mnt T10 ning jätkuvalt riigi omandis olev maaüksus.

Tartu mnt 1 ja Tartu mnt 5 kinnistud kuuluvad Eesti Kunstiakadeemiale. Tartu mnt 1 kinnistule on seatud hoonestusõigus (kestusega 99 aastat, kehtiv alates 1997. aastast) City Plaza OÜ kasuks. Gonsiori tn 6a kinnistu kuulub Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le, transpordimaa kinnistud kuuluvad Tallinna linnale.

Tartu mnt 1 krundil asub 23-korruseline City Plaza ärihoone. Eesti Kunstiakadeemia varem krundil olnud hooned on lammutatud. Juurdepääs krundile on A. Laikmaa, Gonsiori ja Kivisilla tänavalt, sõidukite juurdepääs on Tartu maanteelt. Gonsiori tn 6a kinnistul asub alajaam. Tartu mnt 1 ja Tartu mnt 5 kinnistute vahelisel jätkuvalt riigi omandis oleval maaüksusel asunud alajaam on lammutatud. Tartu mnt 5 krunt on hoonestamata.

Tartu mnt 1 krunt on väga vähese haljastusega. Krundi A. Laikmaa tänava äärsel osal kasvab üks II väärtusklassi puu. Varem krundil kasvanud kaks III väärtusklassi puud on Tallinna Keskkonnaameti 12. aprillil 2010 antud raieloa nr 10957 alusel likvideeritud. Akadeemia sissepääsu ees kasvanud III väärtusklassi tamm (nn rektorite tamm) istutati 2010. aasta kevadel ümber Kadrioru parki.

Planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja muinsuskaitseala vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Suurem osa planeeritud maa-alast jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.-16. sajandist pärinevale asulakohale, mis piirneb Lennuki tänava, Liivalaia tänava, Tartu maantee ja Rävala puiesteega, ja asulakoha kaitsevööndisse.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala asub linnaehituslikult olulises kohas linna keskmes. Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas on palju kultuuri- ja sotsiaalse infrastruktuuri objekte. Läheduses asuvad Viru keskus, Tallinna Kaubamaja jt kaubandus- ja ärikeskused ning hotellid. Suurematest haljasaladest on läheduses Tammsaare park, Politseiaed ja Lembitu park.

Planeeritud ala kontaktvööndis paiknevate hoonete korruselisus jääb vahemikku 3-27 korrust. Piirkonnale on iseloomulik kinnine hoonestusviis, perimetraalne hoonestuslaad ja ühtne ehitusjoon A. Laikmaa tänava ääres. Hooned pärinevad mitmest ajastust. Hoonestustihedus on kontaktvööndis 3,9-6,5.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport - vahetus läheduses on linna keskne ühistranspordisõlm - Viru bussiterminal. Hea ühendus on linna kõigi äärealadega. Planeeritud ala ümbruses on mitu suuremat parkimismaja.

3. Tallinna üldplaneering ja teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringus“ on detailplaneeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohasesse Maakri kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) 7. kvartalisse, mis piirneb Rävala puiestee, A. Laikmaa, Gonsiori ja Kivisilla tänavaga. Seitsmendas kvartalis on lubatud suurimaks hoonestustiheduseks 6,5 ja piirkonna ehitiste lubatud suurimaks absoluutkõrguseks 130 meetrit. Detailplaneering vastab teemaplaneeringule “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 kehtestatud “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“. Kehtiva planeeringu alusel on ehitatud Tartu mnt 1 ja Rävala pst 4 // A. Laikmaa tn 15 kinnistul asuvad ärihooned. Muus osas on detailplaneering ellu viimata.

Kehtivas detailplaneeringus on määratud Tartu mnt 1 krundile ehitusõigus 6-9 maapealse korrusega ühiskondliku hoone ehitamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia soovib jätkata tegevust Tartu mnt 1 krundil. Kaasaegse õppehoone projekteerimiseks koostati ruumiprogramm ja korraldati avalik rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Arhitektuurselt parim lahendus osutus erinevaks kehtivas detailplaneeringus ette nähtust nii kuju kui asukoha poolest krundil. Kehtestatavas detailplaneeringus on muudetud Tartu mnt 1 krundi ehitusõigust arhitektuurivõistluse tulemustest lähtuvalt.

Kavandatud on kuni 16 maapealse korrusega koolihoone, mille asukoht on määratud selliselt, et A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgale on võimalik rajada avalik linnaväljak. Olemasolev linnakeskusesse sobimatu alajaam likvideeritakse. Teine alajaamadest on praeguseks juba likvideeritud. Uus alajaam on kavandatud hoonesse. Parkla on ette nähtud maa-alusele korrusele. Võrreldes kehtiva planeeringuga on ette nähtud suurem hoonetest vaba ja avalikult kasutatav ala.

Kehtivas detailplaneeringus nähti ette võimalus rajada uus hoone vastu Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistutel paiknevaid hooneid. Uues planeeringus on hoonestusala määratud olemasolevatest hoonetest 9 meetri kaugusele.

OÜ FASSAADIPROJEKT analüüsi kohaselt pikeneb kehtiva detailplaneeringuga võrreldes (arvesse ei ole võetud detailplaneeringu elluviimise tingimusi) enamikes vaadeldud korterites insolatsiooni kestus. Kahes Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamus asuvas korteris insolatsiooni kestus lüheneb (ühes 1 minut ja teises 15 minutit), kuid mõlemas korteris jääb insolatsiooni kestuseks vähemalt 6 tundi, mis on oluliselt rohkem Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatust.

Kehtivas detailplaneeringus oli määratud planeeringu elluviimiseks järgmised tingimused: tulevased uued hooned peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt (hoone üldkuju ja kõrgus), et oleks tagatud insolatsiooninõuete täitmine olemasolevates korterites, hoone kõrguse ja kuju määramisel teostada selleks vajalikud insolatsiooniarvutused; kui insolatsiooninormide täitmine ei ole täies mahus võimalik, peavad uute hoonete omanikud ostma alanormatiivselt päikesevalgusega kindlustatud korterid ja kasutama neid elamispinnast erineval viisil või kompenseerima elanikele kaasneva elamispinna väärtuse languse muul, tervisekaitseorganite poolt aktsepteeritaval viisil.

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 kehtestatud “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu kohaselt moodustatakse planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti. Ehitusõigus on määratud moodustatavale sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundile kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega õppehoone rajamiseks ülikoolile ja ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks.

Sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) krunt positsioon 1, aadressi ettepanekuga A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1, moodustatakse Tartu mnt 1 kinnistust, Tartu mnt 5 kinnistust, Gonsiori tn 6a kinnistust ja reformimata riigimaast (Tartu mnt 1 kinnistuga ja Tartu mnt 5 kinnistuga piirnev maaüksus). Kinnistutel ja maaüksusel olnud hooned, mis on ette nähtud lammutada, on käesolevaks ajaks lammutatud, välja arvatud Gonsiori tn 6a kinnistul asuv alajaam. Nende asemele on kavandatud üks kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hoone. Krundi hoonestustiheduseks kujuneb 5,61. Krundile ehitusõiguse määramisel on aluseks võetud rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel esimese preemia saanud projekt ART PLAZA, mille autoriteks on arhitektuuribürood SEA ja EFFEKT Taanist.

Eesmärk on ehitada rahuliku ja lihtsa vormiga hoone. Hoone ehitusalune pind hõlmab alla poole krundist, võimaldades rajada Tallinna südamesse umbes 2000 m2 suuruse väljaku, mida on võimalik kasutada ka loovaks tegevuseks või näituste korraldamiseks. Hoone ehitusalune pind ja kõrgus on määratud selliselt, et hoone tuleks heade proportsioonidega. Kõrguselt jääb hoone madalamaks City Plazast.

Krundile positsioon 1 määratud ehitusõigus on kogu ulatuses elluviidav tingimusel, et saavutatakse kokkulepped (servituudi seadmiseks lühema insolatsiooni kestuse talumiseks või korteriomandite võõrandamiseks huvitatud isiku poolt) kõikide korteriomanikega, kellele kuuluvates eluruumides jääb detailplaneeringu elluviimisel insolatsiooni kestus lühemaks Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatud miinimumist. Kokkulepete mittesaavutamisel nähakse detailplaneeringuga ette võimalus kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 punkti 6 alusel juhul, kui insolatsiooni vähenemise osas kokkulepet ei saavutata ning eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, ei ole saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Detailplaneeringu seletuskirja lisatud detailplaneeringu elluviimise kava kohaselt väljastatakse ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamiseks, välja arvatud arheoloogiliste väljakaevamistega seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast insolatsiooniküsimuste lahendamist.

Ärimaa sihtotstarbega krunt positsioon 2, aadressi ettepanekuga A. Laikmaa tn 13 // Tartu mnt 2, moodustatakse Tartu mnt 1 kinnistust krundil asuva ärihoone (City Plaza) teenindamiseks. Krundi ehitusõigus on määratud olemasoleva hoone, millel on 23 maapealset korrust, järgi. Olemasolevale hoonele ei ole juurdeehitusi ette nähtud.

Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu A. Laikmaa tänav, transpordimaa sihtotstarbega kinnistu Tartu mnt T10 ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistu Gonsiori tänava T3 piire ja ehitusõigust ei ole ette nähtud muuta.

Eskiislahenduse avalikul väljapanekul esitatud arvamuste alusel on detailplaneeringut võrreldes eskiisiga muudetud. Planeeritud õppehoone maapealse osa hoonestusala on määratud Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistutel paiknevatest hoonetest kaugemale ja hoonestusala on vähendatud. Muudatuse tõttu väheneb insolatsiooni kestus lähialal asuvates eluruumides vähem.

Autode juurdepääs krundi positsioon 1 maa-alusesse parklasse on kavandatud Tartu maanteelt. Jalakäijad pääsevad krundile kõigilt ümberkaudsetelt tänavatelt: Gonsiori, A. Laikmaa ja Kivisilla tänavalt ja Tartu maanteelt. Juurdepääs City Plaza parklale on samuti Tartu maanteelt. Kuna kunstiakadeemia ette kavandatakse avalik linnaväljak, suureneb oluliselt jalakäijate liikumine piirkonnas. Jalakäijatele võimalikult ohutu liikumise tagamiseks Tartu maantee poolt väljaku suunas on kavandatud mõlemale poole Tartu maantee pikendust kõnniteed ja jalakäijate ala, millel on autotranspordi liiklus lubatud ainult Tartu mnt 1 krundile ja olemasolevatele hoonetele (City Plaza, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4) juurde sõitmiseks. Linnakujunduse ja liikluskorralduse võtetega tagatakse eelisõigus jalakäijatele.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis. Valdav osa Tartu mnt 1 kinnistust jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, arheoloogiamälestisele või selle kaitsevööndisse. Koolihoone krundile on kavandatud 62 parkimiskohta. City Plaza hoones asuvat 114-kohalist parklat ei ole ette nähtud laiendada. Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas.

Kunstiakadeemia ees kasvav II väärtusklassi puu säilitatakse. A. Laikmaa tänava ääres kasvanud III väärtusklassi puud on Tallinna Keskkonnaameti 12. aprillil 2010 antud raieloa alusel likvideeritud. Raieloa kohaselt on Eesti Kunstiakadeemia kohustatud täitma 9. aprilli 2010 garantiikirjas sätestatut, st Eesti Kunstiakadeemia on endale võtnud kohustuse istutada likvideeritud puude asemele 21 uut puud Tallinna Keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastatud asukohta.

OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere on hinnanud insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes. Insolatsiooni analüüsides on hinnatud, kuidas mõjutab krundile positsioon 1 planeeritud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone insolatsiooni kestust Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 asuvates eluruumides, Gonsiori tn 5 asuvates eluruumides ja lasteaia mängutubades, Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kuuendal korrusel asuvates eluruumides ja Tartu mnt 6 korteri 3 eluruumides. Muutuste hindamisel on võrreldud mõju olukorraga, kui planeeritud alale jäävatel kruntidel asunud hooned ei olnud veel lammutatud, ja planeeritava maa-ala kohta Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“ kehtestatud detailplaneeringus kavandatud hoonete mõjuga võrreldes arvesse võtmata kehtiva detailplaneeringu elluviimise tingimusi.

Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ on soovitatud projekteerida uusehitised nii, et olemasolevate elamute korterite insolatsioon säiliks vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest.

Väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste aladel või keerulises linnaehituslikus olukorras võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini.

Detailplaneeritud ala ja selle lähiümbrus jääb väljakujunenud struktuuriga linnakeskusesse. Antud juhul võib 2,5 tunnist insolatsiooni kestust pidada rahuldavaks.

Eespool nimetatud hoonetes asuvates korterites jääb insolatsiooni kestuseks Tartu mnt 1 krundile planeeritud hoone ehitamise tõttu alla 2,5 tunni Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kahes korteris ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 seitsmes korteris, kusjuures juba praegu on ühes neist insolatsiooni kestus alla 2,5 tunni (1 tund ja 24 minutit), kuid see väheneb veelgi.

Lühema insolatsiooni kestuse talumiseks on korterite omanikega peetud läbirääkimisi. Tartu mnt 1 ja Tartu mnt 5 kinnistu igakordse omaniku kasuks on seatud reaalservituut viiele Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korterile. Reaalservituudi sisuks on lühema insolatsiooni kestuse talumine.

Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 ühes toas (magamistoas) oli insolatsiooni kestus enne Eesti Kunstiakadeemia hoonete lammutamist 2 tundi ja 38 minutit. Kehtiva detailplaneeringu ellu viimise järel väheneks insolatsiooni kestus selles toas 100%, kuid koostatud planeeringu kohase õppehoone rajamisel kujuneb insolatsiooni kestuseks 10 minutit. Korter 26 elutoas oli insolatsiooni kestus enne koolihoonete lammutamist 1 tund ja 20 minutit ning see säilib nii kehtiva kui ka koostatud detailplaneeringu ellu viimise järel. Eesti Kunstiakadeemia on pidanud läbirääkimisi korteri nr 26 omaniku esindajaga, kuid kokkuleppele jõutud ei ole ning 11. juunil 2010 on esitanud Eesti Kunstiakadeemia korteriomanikule pakkumise korteri võõrandamiseks.

Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteris 30 oli insolatsiooni kestus enne Eesti Kunstiakadeemia hoonete lammutamist 2 tundi ja 40 minutit. Kehtiva detailplaneeringu elluviimise korral väheneks insolatsiooni kestus 100%, kuid uue detailplaneeringu elluviimisel säilib 10 minutit insolatsiooni kestusest. Eesti Kunstiakadeemia on pidanud läbirääkimisi korteri nr 30 omaniku esindajaga, kuid kokkuleppele jõutud ei ole ning 11. juunil 2010 on Eesti Kunstiakadeemia esitanud korteriomanikule pakkumise korteri võõrandamiseks.

Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korteris nr 14 oli enne akadeemia hoonete lammutamist insolatsiooni kestus 3 tundi ja 30 minutit. Kehtiva detailplaneeringu elluviimisel jääks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 28 minutit. Käesoleva detailplaneeringu kohaselt kujuneks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 17 minutit. Tartu mnt 7 // Kivisilla 4 korteris nr 15 on insolatsiooni kestus 3 tundi ja 29 minutit. Nii kehtiva kui ka käesoleva detailplaneeringu elluviimise järel jääb insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 30 minutit. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu kuulub ühele omanikule. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korterid nr 14 ja 15 on katusekorterid, mistõttu on võimalik lahendada valgusküsimused ka uute akende rajamise abil. Eesti Kunstiakadeemia on teinud kinnistu omanikule ettepaneku kompenseerida katuseakende rajamise kulud ning on pidanud läbirääkimisi ka servituudi seadmiseks, kuid kirjalikku kokkulepet saavutatud ei ole.

Eesti Kunstiakadeemia on seadnud eesmärgiks säilitada kool olevas asukohas ning ehitada kaasaja tingimustele vastav ja kõiki üksusi koondav õppehoone. Läbi on viidud rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis võimaldas kaaluda erinevaid arhitektuurseid ja linnaehituslikke lahendusi, millest võistluse võidutöö osutus asukohta sobivaimaks. Hoone asukoha ja kõrguse muutmisel planeeritava ala piires ei ole võimalik rajada piisava suurusega õppehoonet nii, et naaberhoonetes asuvates eluruumides oleks tagatud standardi kohane insolatsiooni kestus. Koostatud insolatsioonianalüüside alusel modelleeritud hoone osutus kujult ebaotstarbekaks ja linnaehituslikult vastuvõetamatuks.

Planeeritud ala asub kaugküttepiirkonnas. Kavandatud hoone soojusvarustus on lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.

Planeeritud maa-alal on uuritud radooni taset. Uuringu tulemustest selgus, et Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala asub normaalse radooniriski alal. Radooni sisaldus pinnaseõhus jääb piiridesse, mille puhul hoonete ehitamiseks piiranguid ei ole.

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala liiklusmüra taseme hinnangu on koostanud Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal. Vastavalt üld- ja detailplaneeringule on planeeritud alal tegemist III kategooria alaga - segaalaga (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted). Arvutati käsitleval alal peamise müraallika, auto- ja trammiliikluse, müra tase. Tegemist on väga kõrge liiklusmüratasemega piirkonnaga (eriti Gonsiori tänava poolsel küljel). Hoonekompleksi välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Detailplaneeringus on määratud ehitusprojekti koostamiseks nõue arvestada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõudeid ning rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala liiklusuuringu on koostanud K-Projekt Aktsiaselts. Uuritavasse piirkonda lisandub Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatu väljaehitamisega maksimaalselt 100 sa/h. Ristmike läbilaskevõime arvutused näitasid, et selline mitteoluline liikluse suurenemine ei avalda planeeringu lähiümbruse teedevõrgustikule määravat mõju ning planeering on antud piirkonda sobilik. Puudub vajadus ümbruskonna tänavavõrgu rekonstrueerimiseks. Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on täiustatud vaid Rävala puiestee ja Gonsiori tänava vahelise A. Laikmaa tänava lõigu liikluslahendust.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 1. novembrist 15. novembrini 2010, esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja H. Ojasu, ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud (E. Küttik, H. Haugas, E. Abel, E. Ermann, M. Nurk, A. Nikolajenko, M. Aramjants, K. Talme, L. Liimets, A. Lõssenko, K. Kuus, J. Kallisaar, T. Smoljanitskaja, I. Beljajev, L. Šuhhalova ja D. Pisarenko), Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4  kinnistu omanik E. Palm, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja P. Kütt, KÜ Gonsiori 8 esindaja A. Kurm, ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korter 26 omanik (K. Talme) ja korteri 30 omaniku esindaja (M. Aramjants) ning osaühingu R-KONSULT esindaja I. Raud.

Lisaks esitati detailplaneeringu avalikul väljapanekul 35 detailplaneeringut toetavat avaldust, sh Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstimuuseumi jt poolt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on vastuväidetele vastanud 29. novembril 2010 tähitud kirjaga osaühingule R-KONSULT, e-kirjaga Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsile, 3. detsembril 2010 e-kirjaga Tartu mnt 6 Korteriühistule, 7. detsembril 2010 e-kirjaga Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4  kinnistu omanikule, 8. detsembril 2010 e-kirjaga Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanikule ja korteri 30 omaniku esindajale ja 9. detsembril 2010 e-kirjaga KÜ-le Gonsiori 8 ja tähitud kirjadega ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikele ja elanikele. Toetusavaldustele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastanud 30. novembril ja 2. detsembril 2010.

Vastuväite esitanud Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja P. Kütt soovis, et Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringut täpsustataks ja kujutataks põhijoonisel A. Laikmaa tänava Tallinna Kaubamaja poolsel küljel asuvad parkimiskohad.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus, et detailplaneeringu joonistel on A. Laikmaa tänava kaubamaja poolsel küljel asuvate parkimiskohtade osas vastuolu. Käesolevaks ajaks on detailplaneeringu põhijoonisele tehtud A. Laikmaa tänaval asuvate parkimiskohtade osas täpsustus ja vastuolud planeeringus on likvideeritud.

Osaühingu R-KONSULT esindaja I. Raud soovis, et muudetaks Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus esitatud A. Laikmaa tänava liikluskorralduse lahendust nii, et oleks võimalik kavandada sissesõit Rävala pst 6 kinnistu detailplaneeringus kavandatavasse parkimismajja.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et esitatud ettepanek on põhjendatud ning detailplaneeringu liikluskorralduse lahendusse on tehtud käesolevaks ajaks vastav muudatus.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja H. Ojasu väitis, et ühistut ei ole teavitatud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisest ega detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest.

Detailplaneeringule lisatud materjalide kohaselt on esitatud väide väär. Detailplaneeringu koostamise algatamisest ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest on Tartu mnt 6 Korteriühistut teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saatis Tartu mnt 6 Korteriühistule teate detailplaneeringu koostamise algatamisest 25. augusti 2009 kirjaga nr 2-1/1124. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohast ja ajast teavitas korteriühistut Tallinna Kesklinna Valitsus tähitud kirjaga 12. oktoobril 2010. Tartu mnt 6 Korteriühistule adresseeritud kirja tagastas postiasutus linnaosa valitsusele hoiutähtaja möödumise tõttu. Antud juhul ei ole tegemist puudulikult korraldatud info liikumisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametis või Kesklinna Valitsuses. Kirjad on tegelikult saadetud ja pigem võib olla küsimus selles, et Tartu mnt 6 hoones puudub selgelt tähistatud koht, kuhu ühistule adresseeritud kirjad või teated jätta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet sai e-kirja teel 2. novembril 2010 teada, et teade avaliku väljapaneku toimumise kohta ei ole korteriühistuni jõudnud. Kokkuleppel Tallinna Kesklinna Valitsusega otsustati, et Kesklinna Valitsus edastab teate uuesti korteriühistule äriregistrist saadud elektronposti aadressidele. Vastav teade on korteriühistule saadetud 2. novembril 2010. Lisaks soovis Tartu mnt 6 Korteriühistu 2. novembri 2010 e-kirjas, et neile saadetaks tutvumiseks Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B koostatud hüdrogeoloogiline uuring. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas vastava uuringu korteriühistule e-kirja lisana 5. novembril 2010.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja leidis, et Tartu maantee, Kivisilla tänava ja Art Plaza vahelise lõigu muutmise tõttu hoovialaks kaovad Tartu mnt 6 elanikel majaesised parkimiskohad ja see kahjustab oluliselt elanike igapäevaelu ning vähendab nende kinnisvara väärtust.

Tartu maantee lõigul olevad parkimiskohad ei ole Tartu mnt 6 elanike parkla, vaid avalikult kasutatavad parkimiskohad. Tallinnas korraldatakse parkimist Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ alusel. Parkimispoliitika üheks eesmärgiks on suunata sõidukid tänavalt parkimismajadesse või maa-alustesse parklatesse, et defitsiitse sõidutee pinna kasutamist optimeerida enamiku liiklejate huvides. Tartu mnt 6 elamu asub piirkonnas, mis on parkimismajadega kõige paremini varustatud. Lähedale jääb Viru keskuse parkimismaja, Rävala pst 5 parkimismaja ja Tartu maantee alune parkimismaja.

Ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud (E. Küttik, H. Haugas, E. Abel, E. Ermann, M. Nurk, A. Nikolajenko, M. Aramjants, K. Talme, L. Liimets, A. Lõssenko, K. Kuus, J. Kallisaar, T. Smoljanitskaja, I. Beljajev, L. Šuhhalova ja D. Pisarenko) väitsid, et detailplaneeringu koostamisel on rohkem arvestatud Tartu mnt 1 kinnistu osa hoonestusõiguse omaniku City Plaza OÜ huve, kui ümbruskonna elanike huve. KÜ Gonsiori 8 esindaja arvates on samuti Kunstiakadeemia hoone kavandatud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoonele nii lähedale eelkõige just City Plaza OÜ huvides.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet asus seisukohale, et mõlemad väited on ekslikud. Detailplaneeringu koostamise ajal esitas City Plaza OÜ esindaja detailplaneeringu kohta vastuväite, kuna võrreldes arhitektuurivõistluse võidutööga kavandati detailplaneeringus Kunstiakadeemia hoone neli-viis meetrit A. Laikmaa tänava poole. City Plaza OÜ sellekohane vastuväide jäeti rahuldamata. Amet on 14. oktoobril 2009 vastanud City Plaza OÜ-le, et arhitektuurivõistluse võidutöös ei arvestatud parimal viisil insolatsiooni kestuse muutumist lähialale jäävates eluruumides ja hoone asukohta krundil tuli veidi muuta ning piisav insolatsiooni kestus on olulisem ärihoone aknast avanevaist vaateist, kuna insolatsiooni kestus tuleb tagada inimeste tervise huvides.

KÜ Gonsiori 8 esindaja A. Kurm leidis, et kui akadeemia hoone on ööpäevaringselt valgustatud võib see häirima hakata elanikke Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoones asuvais korterites, mille aknad jäävad akadeemia hoonest 8-9 meetri kaugusele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus vastuväitega. Planeeringusse on tehtud täiendus ja määratud hoone projekteerimiseks tingimus, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 läänepoolse fassaadi ulatuses ei või akadeemia hoonele öist valgustust ette näha ja siseruumidest kumava valguse mõju vähendamiseks tuleb ette näha aknakatted, s.o rulood või salusiid.

Ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud juhtisid tähelepanu sellele, et detailplaneeringus ei ole määratud servituudi vajadust Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 8 hoovile juurdepääsuks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et servituute seatakse isikute vahelise eraõigusliku lepinguga ja kohalik omavalitsus ei saa sellesse ei sekkuda. Asjaõigusseaduse § 156 lõike 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 8 kinnistu külgneb vahetult tänavaga ja juurdepääsuks kinnistule ei ole vaja vältimatult läbida naaberkinnistuid, kuid detailplaneeringusse on tehtud täiendus ning on määratud servituudi vajadusega ala, mille kaudu saab Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistute hoovipoolsele osale juurde pääseda. Servituudi seadmise osas on vaja kinnistu omanikel jõuda kokkuleppele Tartu mnt 1 kinnistu omanikuga.

KÜ Gonsiori 8 esindaja järeldas planeeringust, et alajaama alune maa jagatakse Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu omaniku vahel.

Järeldus ei ole õige. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu piire ei ole ette nähtud muuta. Alajaama alune maa liidetakse Tartu mnt 1 kinnistule. Mõlema maaüksuse puhul on tegemist ühel või teisel viisil Eesti Vabariigile kuuluva maaga. Maa liitmiseks Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistuga ei piisa ainult sellest, et nii näeb ette detailplaneering. Maa tuleb ühistu liikmetel omandada ja sellega peavad kõik ühistu liikmed nõus olema.

Ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud avaldasid muret selle üle, et neil puudub võimalus oma kinnistul hoida prügikonteinereid.

Detailplaneeringut on käesolevaks ajaks täiendatud ja osale alajaama lammutamise järel vabanevast maast on kavandatud tugiseinaga varjualune Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 prügikonteineritele. Planeeringus on määratud tingimus, et varjualune tuleb kujundada kesklinna sobivana. Detailplaneeringusse on lisatud nõue, et varjualune tuleb projekteerida akadeemia õppehoone projektis. Siiski tuleb maa kasutamiseks KÜ-l Gonsiori 8 Eesti Kunstiakadeemiaga leping sõlmida. Detailplaneeringu materjalide kohaselt on Eesti Kunstiakadeemia lubanud koos uue majaga ka prügikonteinerite varjualuse valmis ehitada.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja leidis, et detailplaneeringu ja sellele lisatud hüdrogeoloogilise uuringu vahel on oluline sisuline vastuolu - nimelt erineb uuringus antud Tartu mnt 1 kinnistu pindala detailplaneeringus antust, samuti on erinevus Tartu mnt 1 kinnistu kõrguse osas

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas korteriühistule, et pinnase hüdrogeoloogilised omadused ei ole kuidagi seotud kinnistu pindalaga vaid konkreetse geograafilise punktiga. Tegelikult ei ole hüdrogeoloogilise uuringu geotehnika aruandes ka Tartu mnt 1 kinnistu suurust mainitud. Geotehnika aruandes on maapinna kõrguseks 4,40 - 5,40 meetrit merepinnast. Tugiplaanil on maapinna väikseimaks kõrguseks märgitud üks punkt Tartu maantee asfaldipinnal 4,16 meetrit ja ning suurimaks 5,55 meetrit A. Laikmaa tänava kõnniteel. Tartu mnt 1 kinnistul jääb maapinna kõrgus vahemikku 4,36 meetrit kanalisatsioonitorustiku kaevu kohal ja 5,18 meetrit kinnistu läänepiiri ääres. Nii väike kõrguste erinevus ei mõjuta hüdrogeoloogilise uuringu tulemusi. Amet leidis, et uut hüdrogeoloogilist uuringut ei ole vaja koostada.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja, Tartu mnt 7 kinnistu omanik, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanik ja korteri 30 omaniku esindaja ja ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud väitis, et prognoositud kavandatava hoone naabrusesse jäävate hoonete 10 cm vajumine ületab olulisel määral mõistlike kahjulike mõjutuste taluvuspiiri.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas vastuväidete esitajatele, et hüdrogeoloogilises uuringus on märgitud, et pinnase vajumine võib ulatuda 5-10 sentimeetrini. Seda juhul kui ei rakendata meetmeid veetaseme alandamise vastu. Uuringus on ka toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Hoone ehitamiseks rajatav süvend tuleb ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 meetrit savipinnasesse. See sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle külgedelt, ehk siis äravoolu ümbritsevalt alalt. Vee juurdevool süvendi põhjast on väike. Uuringus on märgitud, et sulundseina rajamisel ehitustööde mõju kõrghaljastusele puudub. Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga tuleb vesi pumbata spetsiaalsetesse kaevudesse. Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks kuni neli korda kuus. Uuringus loetletud meetmed on kirjeldatud nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja pidas puuduseks, et detailplaneeringule ei ole lisatud Tartu mnt 6, Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 kinnistutel asuvate hoonete uuringut ning, et puudub selgitus, millise uuringu alusel on Tartu mnt 1 kinnistu süvendamise oht määratletud suurusjärku kuni 20 meetrit. Samas on parklasse pääsu kaugus Tartu mnt 6 elamust kavandatud 18 meetri kaugusele. Samasisulise vastuväite esitasid ka Tartu mnt 7 kinnistu omanik ja ühiselt vastuväited esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas vastuväidete esitajatele, et detailplaneeringule ei ole vaja Tartu mnt 6, Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 kinnistutel asuvate hoonete uuringuid lisada. Uuringud tehakse vahetult enne ehitustööde algust, et tehnilise seisundi kirjeldus vastaks täpselt ehitamiseelsele.

Veealanduse intensiivse mõjutsooni 15-20-meetrine ulatus on prognoositud Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B koostatud hüdrogeoloogilises uuringus. Tartu mnt 6 hoonest 18 meetri kaugusele jääb parkla sissesõidu panduse algusosa, mille rajamissügavus on väike ja mõju vee alanemisel on marginaalne.

KÜ Gonsiori 8 esindaja leidis, et Eesti Kunstiakadeemia hoone arhitektuurivõistluse parimaks tööks ei oleks tulnud tunnistada tööd, milles kavandati hoone, mille ehitamine võib ohustada naaberhoonete püsivust.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas vastuväite esitajale, et rahvusvahelise arhitektuurivõistluse parimaks tööks hinnati linnaehituslikult ja arhitektuurilt parim lahendus. Hoone on ehitatav. Koha pinnaseomadustest sõltuvalt tuleb valida hoone konstruktsioonid ja ehitustehnoloogia selliselt, et naaberhoonetele kahjustusi ei teki. Pinnase omaduste tõttu võib hoone ehitamine osutuda mingil määral kallimaks, kuid ei tee ehitamist võimatuks. Hoone ehituseelarve koostatakse ehitusprojekti alusel, kui on teada täpne hoone ruumiline ja konstruktiivne lahendus.

Tartu mnt 7 kinnistu omanik ja KÜ Gonsiori 8 ei nõustunud sellega, et arvestamata on jäetud ettepanek kavandada Eesti Kunstiakadeemia uus hoone Gonsiori ja A. Laikmaa tänava nurgale. Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanik ja korteri 30 omaniku esindaja tegid samuti ettepaneku määrata Tartu mnt 1 krundi hoonestusala A. Laikmaa tänava poolsesse ossa, et vältida naabruses olevate hoonete vajumist 10 cm ulatuses. Ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud tegid ka ettepaneku määrata Tartu mnt 1 krundi hoonestusala A. Laikmaa tänava poolsesse ossa, et väljakule kostuks vähem ristmiku liiklusmüra.

Esitatud ettepanekud ei ole linnaehituslikult sobivad. Planeeringus on Tartu mnt 1 kinnistu A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurga poolsele osale kavandatud avalikult kasutatav väljak. Väljaku jaoks on tänavate nurk sobivam. Sinna avanevad jalakäijate tunnelid ja avar hajumisruum on parem. Väljakul hakatakse korraldama avalikke üritusi - kontserte, liikumisetendusi ja helikujundusega kunstinäitusi. Kui väljak rajada akadeemia hoone ja elamute vahele võivad üritused hakata häirima elanikke. Samuti ei toimiks uus hoone nii tõhusalt A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgalt leviva liiklusmüra ekraanina. Väljaku paigutamise korral elamute poole jääb väljakule avatuks Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamute hoov, mis ei ole eriti esinduslik.

Tartu mnt 7 kinnistu omanik ja ühiselt vastuväited esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud leidsid, et puudub sisuline vajadus uue detailplaneeringu järele, kuna olemasoleva alusel on võimalik samuti täita uues planeeringus püstitatud eesmärgid.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et uue detailplaneeringu koostamine on põhjendatud. Eelmine detailplaneering kehtestati pea 10 aastat tagasi. Linnaehituslik situatsioon piirkonnas on sellest ajast muutunud. Valminud on Viru keskus ja Tartu maantee läbimurre, muudetud on ka liikluskorraldust.

Uuel planeeringul on mitmeid eeliseid võrreldes kehtiva detailplaneeringuga. Tartu mnt 1 krundi täisehitus on kavandatud väiksem, ette on nähtud avalikult kasutatav väljak, parkimiskohad on kavandatud tegelikest vajadustest lähtuvalt, uue hoone ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoone vahele on jäetud avaram ruum. Kesklinna miljöösse ebasobivad alajaamad lammutatakse ja uus alajaam on ette nähtud ehitada planeeritud hoonesse. Parkla on kavandatud maa alla, mis annab võimaluse maapealne ala jätta valdavalt jalakäijate kasutada.

Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud tegid ettepaneku vähendada planeeritud hoone korruste arvu ja maa-aluseid korruseid mitte rajada, et vähendada ohtu olemasolevatele hoonetele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et hoone maa-alustele korrustele on kavandatud hoone teenindamiseks vajalikud parklad. Selleks, et kavandada madalam hoone, kuid samas näha ette akadeemia vajadustele vastava suurusega hoone, tuleks loobuda väljaku kavandamisest. Hüdrogeoloogilises uuringus ning vastuväite vastuses on kirjeldatud, millest ja kuidas võib tekkida pinnase vajumine. Hoone kõrgusel ei ole selles määravat tähtsust. Parkimiskohad tuleb krundile igal juhul ette näha, et mitte koormata parkivate autodega lähiala tänavaid. Kui parkimiskohti ei ehitata maa-alustele korrustele tuleb need ette näha krundile maa peale. Sel juhul ei jää ruumi avalikult kasutatava väljaku rajamiseks. Akadeemia hoone esimestele korrustele ei ole mõistlik parklat kavandada. Tartu mnt 1 krundi näol on tegemist olulise linnaehitusliku kohaga. Akadeemia kui kultuuriasutuse hoonel on suurem märgiline tähendus kui lihtsalt bürool või elamul. Märgiline tähendus peab väljenduma ka hoone eksklusiivsemas väljanägemises. Otstarbest lähtuvalt ei ole põhjust parkla korruste välisfassaadi kujundada pelgalt esindusliku kulissina. Esimestel korrustel peaks asuma siiski ruumid, millesse on asja ka tavalisel linnakodanikul ja mis oleks orgaaniliselt seotud avaliku väljakuga.

Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud tegid ettepaneku kavandada akadeemia hoone üldse väiksem.

Akadeemia koostas vajalike ruumide programmi arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Tallinna Linnavalitsus on veendunud, et ruumiprogrammi koostajad tundsid hästi akadeemia vajadusi. Akadeemia õpperuumid paiknevad praegu killustatult, mitmes kohas linnas. Kompaktselt paikneva õppeasutuse haldamine on ökonoomsem.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja leidis, et detailplaneeringule lisatud insolatsiooni analüüsi koostanud eksperdi arvamus ei ole piisav veendumaks, et insolatsiooni olukord Tartu mnt 6 korteris 3 korteris ei halvene. Korteriühistu pidas vajalikuks, et planeeringule lisataks insolatsiooni arvutused kõigi Tartu mnt 6 Tartu maantee poole olevate akendega korterite kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas vastuväite esitajale, et Tartu mnt 6 hoone on ilmakaarte ja olemasolevate hoonete suhtes ehitatud nii, et Tartu maantee poole jäävate tubade puhul varjab otsest päikesevalgust vähesel määral City Plaza hoone. Tartu mnt 1 kinnistule planeeritud hoone ei varja otsest päikesevalgust Tartu mnt 6 hoones. Selle väitmiseks ei ole vaja lisada insolatsiooni arvutusi ja OÜ FASSAADIPROJEKT koostatud insolatsiooni kestuse muutumise analüüs on järelduste tegemiseks piisav.

Lisaks selgitas amet, et insolatsiooni kestust saab määrata mitmesuguseid graafilisi meetodeid või arvutiprogramme kasutades. Meetodi valik sõltub kasutaja kogemustest ja eelistustest. Lähteandmeteks insolatsioonivahemiku määramisel on asendiplaan ja päikese asend taevavõlvil vaadeldava geograafilise punkti suhtes vaatluspäeval ja kellaajal. Päikese asukoha määramiseks võib kasutada valemeid, mida leiab astronoomiaalasest kirjandusest. Päikese asukoha määramiseks võib kasutada ka arvuti tarkvara. Insolatsiooniolukorra hindamiseks kantakse projektsioonina ühele ja samale taustale päikese näiv liikumine taevavõlvil ja vaatepunktist paistev näiv horisont, mille moodustab nähtava taevavõlvi piirjoon. Enamasti esitatakse tulemus polaarkoordinaatides diagrammina, mida nimetatakse horisontogrammiks. Laiemalt on levinud insolatsiooni kestuse määramine nomogrammide abil. Graafik koostatakse kindla geograafilise koha ja kuupäeva jaoks. Graafik konstrueeritakse päikese liikumise järgi ning kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Niisugust nomogrammi on kasutatud ka detailplaneeringule lisatud insolatsiooni muutumise analüüsi koostamisel. Eestis hinnatakse insolatsiooni kestust ajavahemikul 22. aprillist 22. augustini. Ajavahemik tuleneb Eesti geograafilisest asukohast. Päikesekiirgus läheb insolatsioonina arvesse, kui päikese tõusunurk on vähemalt 6º ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10º.

Praeguseks on insolatsiooni analüüsi täiendatud ka Tartu mnt 6 elamu osas ning lisatud selgitus, et uue hoone püstitamine ei mõjuta insolatsiooni kestust vaadeldud punktis.

Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu omanik väitis, et Eesti standardi EVS 894:2008 punkti 5.2.2.2 kohaselt peaks päikesevalguse varjutamise mõju arvestama ka Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone A. Laikmaa tänava poolse otsaseina suhtes.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitatud väitega ei nõustunud. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone A. Laikmaa tänava poolses otsaseinas ei ole eluruumide aknaid, on vannitubade ja WC-de aknad. Need ruumid ei pea saama otsest päevavalgust ja ka insolatsiooni kestus neis ruumides ei ole normitud.

Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu omanik leidis, et lisaks insolatsioonile väheneb Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistul päevavalgus ning seoses sellega ka hoone väärtus.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et päevavalguse hulk kinnistul ei ole normitud. Päevavalguse hulka ruumides mõjutab akna suurus ja asukoht, siseruumide proportsioonid, ilmastik, ümbritsevate hoonete fassaadimaterjal ja värvitoon ning palju muud. Loomuliku valgustuse võib saavutada ka läbi valguse peegelduse. Väga suur osakaal on just ruumide enda omadustel ja ilmastikul. Planeeritud hoone ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 vastakuti jäävate fassaadide kaugus on planeeritud suurem, kui seda on Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoone vastakuti asuvate fassaadide vahekaugus. Peegelduva valguse mõju maksimaalseks ärakasutamiseks oleks otstarbekas värvida Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoonete hoovipoolsed fassaadid heledas toonis.

Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikke ja elanikke ei rahulda, et arvesse ei ole võetud, kas ja millisel määral varjutab planeeringus kavandatud hoone päikesevalgust Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoone A. Laikmaa tänava poolsel otsaseinal.

Vastavalt Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punktile 4.3.3 peab normikohane insolatsioon olema tagatud kuni kolmetoaliste korterite vähemalt ühes toas ja suuremate korterite puhul kahes toas. Kuna A. Laikmaa tänava poolsetel korteritel on ka toad, mille aknad avanevad kas Gonsiori tänava või Tartu maantee poole, ei ole vajalik hinnata insolatsiooni kestust A. Laikmaa tänava poolsetes tubades.

KÜ Gonsiori 8 esindaja seadis kahtluse alla planeeringus esitatud insolatsiooni kestuse analüüsid, kuna analüüsi joonistel on Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone korruste arvuks märgitud viis, mitte kuus, nagu tegelikult on ja Gonsiori tn 5 hoone insolatsiooni analüüsis ei ole arvestatud City Plaza hoone varju.

Detailplaneeringule lisatud insolatsiooni analüüsis on arvestatud hoone kõrgust maapinnast meetrites. Joonisele on hoone kõrgus märgitud. Korruste arv ei oma seejuures tähtsust. Korruste arvu erinevus on tulenenud ebatäpsusest geodeetilisel alusplaanil, mis on korrigeeritud. Lisaks on analüüsi täiendatud selgitusega City Plaza hoone mõju kohta. City Plaza hoone jääb Gonsiori tn 5 elamust lähimas punktis pea 100 meetri kaugusele. Nii kaugel asuv hoone võiks insolatsiooni kestusele Gonsiori tn 5 eluruumides mõju avaldada, kui hoone oleks maapinnast kõrgem kui 85 meetrit. City Plaza kõrgem osa ei ületa 80 meetrit.

Vastuväite esitanud Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu omanik leidis, et insolatsiooni kestuse vähendamiseks 2,5 tunnini puudub Tallinna Linnavalitsuse motiveeritud nõusolek, sama leidsid ka ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas vastuväidete esitajatele, et Eestis hinnatakse insolatsiooni kestuse piisavust Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ alusel. Standardi punktis 4.3.3 on märgitud, et väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste aladel või keerulises linnaehituslikus olukorras võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini. Standardis ei ole täpsustatud, millise õigus- või haldusaktiga nõusolek antakse. Antud juhul on kohalik omavalitsus insolatsiooni kestuse vähendamiseks andnud nõusoleku detailplaneeringu vastuvõtmisega ning nõusoleku andmine on põhjendatud. Detailplaneeritud ala asub väljakujunenud struktuuriga linnakeskuses. Planeeritud ala ümbritsevad kinnistud on hoonestatud ja enamik neist aastakümneid tagasi. Samuti ei ole detailplaneeringus ette nähtud muuta väljakujunenud tänavavõrku. Planeeritud hoone on õppeasutus seega ehitatakse avalikes huvides.

Tartu mnt 7 kinnistu omanik juhtis tähelepanu sellele, et kolmest tunnist lühemaks jääb insolatsiooni kestus 12 korteris, kuid ainult 4 korteri omanikud on andnud nõusoleku insolatsiooni kestuse vähendamiseks. Samal asjaolule juhtisid tähelepanu ka Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud. Ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanik (K. Talme) ja korteri 30 omaniku esindaja (M. Aramjants) väitsid, et insolatsioon ei ole piisav, kui insolatsiooni kestus eluruumis väheneb planeeritud hoone ehitamise tõttu kahelt tunnilt ja 40 minutilt 10 minutini. Vastuväite esitajad pidasid vajalikuks lisada planeeringule Terviseameti seisukoht selle kohta, kuidas insolatsiooni vähenemine normist tunduvalt lühemaks mõjutab korterite sanitaartingimusi ja sellega seoses ka elanike tervist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus sellega, et 10 minuti pikkune insolatsiooni kestus ei ole piisav. Terviseamet ei pea oma arvamuses selle kohta eraldi seisukohta andma. Insolatsiooni normi väljatöötamisel ongi lähtutud sellest, milline peab insolatsiooni kestus olema, et eluruumid oleksid tervislikud.

Insolatsiooni kestuse muutumise analüüsis on vaadeldud, kuidas muutub insolatsiooni kestus pärast planeeritud hoone ehitamist võrreldes olukorraga, kui Tartu mnt 1 kinnistul asusid hooned ja teiseks võrreldes olukorraga, mis juhtuks siis, kui viiakse ellu praegu kehtivas detailplaneeringus kavandatu.

Võrreldes olukorraga, kui Tartu mnt 1 kinnistul olid hooned, väheneb insolatsiooni kestus uue planeeringulahenduse elluviimise järel 2,5 tunnist lühemaks Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 hoone seitsmes korteris ja Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kahes korteris.

Eesti Kunstiakadeemia jätkab läbirääkimisi servituudi seadmiseks või nende korterite omandamiseks, milles insolatsiooni kestus jääb planeeritud hoone ehitamise tõttu lühemaks 2,5 tunnist. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides. Sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt võib kinnisasja üldistes huvides võõrandada muuhulgas avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks. Samas tuleb arvestada sama paragrahvi lõikega 3, mille kohaselt, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta, ei ole sundvõõrandamine lubatud. Sama seaduse § 3 lõike 4 kohaselt on sundvõõrandamine lubatud kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Detailplaneeringu kehtestamine on avalikes huvides, et tagada avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumine ajaloolises asukohas. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid, koondada kogu akadeemia õppetegevus ühte hoonesse, muuta õppetingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks paremaks ning parandada seeläbi õpetamise kvaliteeti, tagada ülikooli arendamise võimalused ja suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel kõrghariduse turul. Läbi on viidud rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille tulemusel oli võimalik võrrelda mitmeid lahendusvariante.

Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja, Tartu mnt 7 kinnistu omanik, ühiselt vastuväite esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud pidasid vajalikuks taotleda planeeringule Terviseameti kooskõlastus. KÜ Gonsiori 8 esindaja palus selgitust Terviseameti kooskõlastuses toodule.

Terviseameti seisukoht on planeeringule lisatud ning oli ka detailplaneeringu avalikul väljapanekul olnud materjalide hulgas.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) leidis järgmist: hoone planeeritakse väga tiheda asustusega linnaruumi ja vahetult selle kõrval asuvad elumajad. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ka loomuliku valgustuse ja insolatsiooni tagamisele eluruumides. Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ järgi peab minimaalne distants tiheasustusega piirkonna (linna keskuste) esimese korruse eluruumi põhiakna ning tööruumide akende eest vastasmajani nii samal kui ka naaberkrundil võrduma ruumi põrandast mõõdetuna vastasehitise kõrgusega. Antud juhul ei saa seda nõuet tagada. Samuti ei ole võimalik tagada lisaks loomulikule valgustusele kõikides korterites ka rahuldavat insolatsiooni. Esitatud on OÜ FASSAADIPROJEKT insolatsioonianalüüsid, millest tuleneb, et kavandatud hoone mõju Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 osadele korteritele on negatiivne ning eluruumide insolatsioon kujuneb puudulikuks. Vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 3 punktile 3 määrab kooskõlastused üldplaneeringute alusel koostatud detailplaneeringule kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 18 lõike 1 kohaselt teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab avaliku väljapaneku kohalik omavalitsus.

Tallinna Linnavalitsuse seisukoht kooskõlastuse osas on järgmine.

Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punkti 5.2.2.2 osa, mis reguleeris hoonetevahelist kaugust, kustutati standardist Eesti Standardikeskuse 22. juuni 2010 käskkirjaga nr 115. Terviseameti kooskõlastus on antud ajal, mil vastav punkt standardis veel kehtis.

Planeeritud maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 kehtestatud “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“.

Terviseamet ei ole analüüsinud olukorda, mis tekib kehtiva detailplaneeringu elluviimise korral - analüüsist nähtub, et võrreldes kehtiva detailplaneeringuga muutub olukord Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteris 26 ja korteris 30, mille omanikega ei ole talumiskokkulepet sõlmitud, paremaks. Talumiskokkulepet ei ole saavutatud ka Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone omanikuga. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korteris nr 14 väheneb insolatsiooni kestus 11 minutit, korteris 15 olukord võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei muutu. Lisaks on Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korterite puhul tegemist katusekorteritega, mistõttu on võimalik valgusküsimusi lahendada ka näiteks katuseakende rajamisega - vastavasisulised ettepanekud hoone omanikule on Eesti Kunstiakadeemia teinud. Ülikooli õppehoone on kavandatud klaasfassaadiga ning tänu peegeldusele paranevad osaliselt ka naaberhoonete valgustingimused.

Riigikohus on 13. juuni 2003 otsuses nr 3-3-1-42-03 toonud välja järgmise: kui ei esine haldusmenetluseseaduse § 63 lõikes 1 sätestatud tühisuse aluseid, kehtib detailplaneering kui haldusakt ka vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik. Kui detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust saaks hilisema ehitusloa andmise korral piiramatult vaidlustada, puuduks detailplaneeringus kruntide ehitusõiguste kindlaksmääramisel mõte. Planeeringu kehtivuse kaitse on vajalik õiguskindluse huvides.

Naaberkinnistute korteriomandite omanikega, kelle eluruumides väheneb insolatsiooni kestus alla rahuldava, on koostööd tehtud ning enamikuga ka talumiskokkulepped sõlmitud. Lisaks on kaasatud detailplaneeringu menetlusse võimalikke uusi huvitatud isikuid.

KÜ Gonsiori 8 vastuväitest tulenevalt selgitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastuväite esitajale ka mõistet loomulik valgustus. Ruumide loomulik valgustus ja insolatsioon on erinevad mõisted. Kui insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi, siis loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi kas otse või kaudselt, s.o siis peegeldusefekti kaudu. Valgust ei peegelda mitte ainult klaas, vaid ka näiteks heledad krohvipinnad ja teised välisseina viimistlusmaterjalid. Välisseina viimistlusmaterjalide õige valikuga saab suurendada peegelduva valguse hulka. Tavalised viimistlusmaterjalid ei toimi nagu peegelklaas ja neilt peegelduv valgus ei pimesta.

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu toimus 22. detsembril 2010. Vastuväidete esitajatest osalesid arutelul KÜ Gonsiori 8 esindaja A. Kurm, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elanik A. Nurk, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanik K. Talme, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 30 omaniku esindaja M. Aramjants ja Tartu mnt 7 kinnistu omanik E. Palm. Arutelul tutvustati täiendatud planeeringulahendust ning arutleti esilekerkinud probleemide üle. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud ja arutelul osalenud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja Tartu mnt 7 // Kivisilla 4 omanik jäid jätkuvalt seisukohale, et planeeritud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone halvendab nende elutingimusi ning planeeringu lahendus ei ole nende jaoks vastuvõetav.

Eeltoodust tulenevalt jäi Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel lahendamata vastuväiteid ning detailplaneering oli vaja esitada planeerimisseaduse § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt maavanemale kohustuslikuks järelevalveks. Harju maavanem andis 12. aprilli 2011 kirjaga detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

Detailplaneeringule on lisatud 11. aprillil 2011 saadetud e-kiri, milles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja T. Sark teatab, et Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts on rahul käesolevasse detailplaneeringusse tehtud muudatustega ning rohkem ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringule ei ole.

Detailplaneeringule on lisatud 12. aprillil 2011 saadetud e-kiri, milles osaühingu R-KONSULT  esindaja I. Raud teatab, et osaühing R-KONSULT on nõus käesolevasse detailplaneeringusse tehtud muudatustega ning täiendavaid ettepanekuid planeeringule ei ole.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 11. juulil 2006 registreeritud avaldusega Eesti Kunstiakadeemia esindaja M. Jaansoo, kes soovis Tartu mnt 1 ja Tartu mnt 5 kinnistute ehitusõiguse muutmist, et ehitada kuni 8-korruseline ja kuni 16-korruseline ülikooli õppehoone.

Detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks on sõlmitud 19. oktoobril 2009 leping nr 2-5/249 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Eesti Kunstiakadeemia vahel.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. augusti 2009 korraldusega nr 1292-k “Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgiga moodustada planeeritaval maa-alal krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning määrata ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundile kuni 16 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundile olemasoleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 15. augustil 2009, ajalehes Pealinn 31. mail 2010 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 24. septembril 2010. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 14. septembrist 15. septembrini 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 16. septembril 2009. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 5. septembril 2009.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 12. augusti 2009 korraldusest nr 1292-k ning detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud maastikuarhitekt K. Ratasseppa koostatud planeeritava maa-ala puittaimestiku haljastuslik hinnang; dendroloog O. Abneri koostatud ekspertarvamus Eesti Kunstiakadeemia ees kasvava kahe hariliku vahtra, kuldkase ja hariliku tamme seisundist ning haljastuslikust väärtusest; OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud analüüsid planeeritu mõju kohta naabermajade insolatsioonitingimustele; Aktsiaseltsi Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. tehtud geotehnika aruanne ja hüdrogeoloogiline uuring; Osaühingu Tulelaev tehtud radooniohtlikkuse hinnang; Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud hinnang liiklusmürast põhjustatud müratasemete kohta ning OÜ Hendrikson & Ko koostatud hinnang Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala õhusaaste kohta ja K-Projekt Aktsiaseltsi poolt koostatud liiklusuuring.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Lennuamet ja Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Tartu mnt 1 kinnistu omaniku Eesti Kunstiakadeemia esindaja on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega: detailplaneeringu kohaselt on kavandatud liita Tartu mnt 1 kinnistuga reformimata riigimaa (positsioon 1b), Tallinna Linnavaraamet juhtis tähelepanu, et reformimata riigimaa liitmiseks Tartu mnt 1 kinnistuga (positsioon 1) tuleb eelnevalt taotleda krundi positsioon 1b riigi omandisse jätmist; vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele on kavandatud laiendada Tallinna linna omandis oleval Tartu mnt T10 kinnistul paiknevat sõiduteed, Tartu mnt T10 kinnistu linnavara valitseja on Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Linnavaraamet palus kooskõlastada detailplaneeringu linnavara valitsejaga. Ajutise krundi positsioon 1b riigi omandisse jätmist saab taotleda peale detailplaneeringu kehtestamist. Tallinna Kommunaalamet on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneering on esitatud seisukoha võtmiseks Maa-ametile. Maa-amet märkis, et kuna planeeringudokumentatsiooni on vastavalt Maa-ameti 14. juuli 2009 kirjas nr 6.2-3/6451 toodud märkustele ja parandusettepanekutele korrigeeritud ning täpsustatud, nõustub Maa-amet kooskõlastamiseks saadetud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendusega.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) leidis järgmist: hoone planeeritakse väga tiheda asustusega linnaruumi ja vahetult selle kõrval asuvad elumajad. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ka loomuliku valgustuse ja insolatsiooni tagamisele eluruumides. Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ järgi peab minimaalne distants tiheasustusega piirkonna (linna keskuste) esimese korruse eluruumi põhiakna ning tööruumide akende eest vastasmajani nii samal kui ka naaberkrundil võrduma ruumi põrandast mõõdetuna vastasehitise kõrgusega. Antud juhul ei saa seda nõuet tagada. Samuti ei ole võimalik tagada lisaks loomulikule valgustusele kõikides korterites ka rahuldavat insolatsiooni. Esitatud on FASSAADIPROJEKT OÜ insolatsioonianalüüsid, millest selgus, et kavandatud hoone mõju Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 osadele korteritele on negatiivne ning eluruumide insolatsioon kujuneb puudulikuks. Vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 3 punktile 3 määrab kooskõlastused üldplaneeringute alusel koostatud detailplaneeringule kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 18 lõike 1 kohaselt teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab avaliku väljapaneku kohalik omavalitsus.

Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punkti 5.2.2.2 osa, mis reguleeris hoonetevahelist kaugust, kustutati standardist Eesti Standardikeskuse 22. juuni 2010 käskkirjaga nr 115. Terviseameti kooskõlastus on antud ajal, mil vastav punkt standardis veel kehtis.

Planeeritud maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 275 kehtestatud “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering“.

Terviseamet ei ole analüüsinud olukorda, mis tekib kehtiva detailplaneeringu elluviimise järel - analüüsist nähtub, et võrreldes kehtiva detailplaneeringuga muutub olukord Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteris 26 ja korteris 30, mille omanikega ei ole talumiskokkulepet sõlmitud, paremaks. Talumiskokkulepet ei ole saavutatud ka Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone omanikuga. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korteris nr 14 väheneb insolatsiooni kestus 11 minutit, korteris 15 olukord võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei muutu. Lisaks on Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korterite puhul tegemist katusekorteritega, mistõttu on võimalik valgusküsimusi lahendada ka näiteks katuseakende rajamisega - vastavasisulised ettepanekud hoone omanikule on Eesti Kunstiakadeemia teinud. Ülikooli õppehoone on kavandatud klaasfassaadiga ning tänu peegeldusele paranevad osaliselt ka naaberhoonete valgustingimused.

Riigikohus on 13. juuni 2003 otsuses nr 3-3-1-42-03 toonud välja järgmise: kui ei esine haldusmenetluseseaduse § 63 lõikes 1 sätestatud tühisuse aluseid, kehtib detailplaneering kui haldusakt ka vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik. Kui detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust saaks hilisema ehitusloa andmise korral piiramatult vaidlustada, puuduks detailplaneeringus kruntide ehitusõiguste kindlaksmääramisel mõte. Planeeringu kehtivuse kaitse on vajalik õiguskindluse huvides.

Naaberkinnistute korteriomandite omanikega, kelle eluruumides vähendatakse insolatsiooni kestust alla rahuldava, on koostööd tehtud ning enamusega ka talumiskokkulepped sõlmitud. Lisaks on kaasatud detailplaneeringu menetlusse võimalikke uusi huvitatud isikuid. Avaliku huvi seisukohast on tegemist olulise planeeringuga, et tagada avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumine ajaloolises asukohas. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid, koondada kogu akadeemia õppetegevus ühte hoonesse, muuta töötingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks paremaks ning parandada seeläbi õpetamise kvaliteeti, tagada ülikooli arendamise võimalused ja suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel kõrghariduse turul.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööprojekti täiendavalt kooskõlastada Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööprojekti koostamiseks tellida Elion Ettevõtted Aktsiaseltsilt täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: planeeritavale vee- ja kanalisatsioonitorustikule seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires; järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised kooskõlastada AS-ga EG Võrguteenus. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Osaühing Jaotusvõrk (praegu ärinimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised täiendavalt kooskõlastada osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

KÜ Gonsiori 8 esindaja on kooskõlastanud liitumiskilbi asukoha.

Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ ei kooskõlastanud liitumiskilbi asukohta Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 hoone välisseinal, kuna on juba varasemalt kooskõlastanud liitumiskilbi asukoha osaühinguga Jaotusvõrk.

Tartu mnt 1 kinnistu hoonestusõiguse omanik City Plaza OÜ on teatanud Eesti Kunstiakadeemiale, et ei ole uue hoone püstitamise vastu ning on valmis kooskõlastama Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

- Eesti Kunstiakadeemia hoone kõrguseks jääb maksimaalselt 65,00 meetrit maapinnast, kusjuures praegu planeeritud tehniline korrus varjatakse (st visuaalselt jääb üksnes see lahendus, mis hoonel praegu on ilma tehnilise korruseta);

- Eesti Kunstiakadeemia hoone City Plaza hoone poole jääv sein ei ulatu üheski osas (k.a võimalikud rõdud vms) City Plaza hoonele lähemale kui 13 meetrit;

- Eesti Kunstiakadeemia hoone City Plaza hoone poole jääv läänepoolne nurk asub mitte kaugemal läänes kui 33,0 meetrit A. Laikmaa tänava poolsest krundipiiride lõikepunktist.

Eeltoodud tingimuste täitmisel on City Plaza OÜ valmis andma oma kooskõlastuse Eesti Kunstiakadeemia uue hoone rajamiseks vajalikule detailplaneeringule. Kooskõlastus kehtiks üksnes Eesti Kunstiakadeemia hoonele kui ühiskondlikule hoonele ning ei kehtiks võimaliku sihtotstarbe muutmise korral.

City Plaza OÜ tingimused on täitmata. Kavandatud hoone suurim lubatud kõrgus koos tehnilise korrusega on 70,8 meetrit maapinnast ja absoluutkõrgus 75,5 meetrit.

Kavandatud uus õppehoone jääb City Plaza hoonest minimaalselt 12 meetri kaugusele. Hoone on paigutatud optimaalseimasse asukohta, arvestades arhitektuurikonkursi tulemust, kehtivaid insolatsiooni norme, hoonete nõutavaid vahekaugusi ja muid asjaolusid.

Detailplaneeringus määratud uue õppehoone nurga asukoht krundil ja City Plaza OÜ ettepanek hoone läänepoolse nurga asukoha muutmiseks erinevad teineteisest 27 cm võrra, mis on väga väike erinevus.

Tallinna Linnavalitsuse 6. oktoobri 2010 korraldusega nr 1539-k võeti vastu “Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, eesmärgiga moodustada planeeritavale maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega krundile kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 11. oktoobril 2010, ajalehes Pealinn 18. oktoobril 2010 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 22. oktoobril 2010.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 1. novembrist 15. novembrini 2010. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 14. oktoobril 2010, ajalehes Pealinn 18. oktoobril 2010 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 22. oktoobril 2010. Teade väljapaneku toimumisest ja selle tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 25. novembril 2010, ajalehes Kesklinna Sõnumid 26. novembril 2010 ja ajalehes Pealinn 6. detsembril 2010, arutelu toimus Tallinna Matkamajas 22. detsembril 2010. Arutelu toimumise kohta ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht 3. jaanuaril 2011 ja ajalehes Pealinn 10. jaanuaril 2011.

Avaliku väljapaneku ajal esitas detailplaneeringu kohta vastuväiteid Tartu mnt 6 Korteriühistu esindaja H. Ojasu, ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja elanikud (E. Küttik, H. Haugas, E. Abel, E. Ermann, M. Nurk, A. Nikolajenko, M. Aramjants, K. Talme, L. Liimets, A. Lõssenko, K. Kuus, J. Kallisaar, T. Smoljanitskaja, I. Beljajev, L. Šuhhalova ja D. Pisarenko), Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4  kinnistu omanik E. Palm, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja P. Kütt, KÜ Gonsiori 8 esindaja A. Kurm, ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korter 26 omanik (K. Talme) ja korteri 30 omaniku esindaja (M. Aramjants) ning osaühingu R-KONSULT esindaja I. Raud. Lisaks esitati detailplaneeringu avalikul väljapanekul 35 detailplaneeringut toetavat avaldust, sh Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstimuuseumi jt poolt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on vastuväidetele vastanud 29. novembril 2010 tähitud kirjaga osaühingule R-KONSULT, e-kirjaga Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsile, 3. detsembril 2010 e-kirjaga Tartu mnt 6 Korteriühistule, 7. detsembril 2010 e-kirjaga Tartu mnt 7 kinnistu // Kivisilla tn 4 omanikule, 8. detsembril 2010 e-kirjaga Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanikule ja korteri 30 omaniku esindajale ja 9. detsembril 2010 e-kirjaga KÜ-le Gonsiori 8 ja tähitud kirjadega ühiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikele ja elanikele. Toetusavaldustele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastanud 30. novembril ja 2. detsembril 2010.

Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu toimus 22. detsembril 2010. Vastuväidete esitajatest osalesid arutelul KÜ Gonsiori 8 esindaja A. Kurm, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elanik A. Nurk, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 26 omanik K. Talme, Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteri 30 omaniku esindaja M. Aramjants ja Tartu mnt 7 kinnistu omanik E. Palm. Arutelul tutvustati täiendatud planeeringulahendust ning arutleti esilekerkinud probleemide üle. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud ja arutelul osalenud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikud ja Tartu mnt 7 // Kivisilla 4 omanik jäid jätkuvalt seisukohale, et planeeritud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone halvendab nende elutingimusi ning planeeringu lahendus ei ole nende jaoks vastuvõetav.

Eeltoodust tulenevalt jäi Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel lahendamata vastuväiteid ning detailplaneering oli vaja esitada planeerimisseaduse § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt maavanemale kohustuslikuks järelevalveks. Harju maavanem andis 12. aprilli 2011 kirjaga detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

Detailplaneeringule on lisatud 11. aprillil 2011 saadetud e-kiri, milles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja T. Sark teatab, et Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts on rahul käesolevasse detailplaneeringusse sisse viidud muudatustega ning rohkem ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringule ei ole.

Detailplaneeringule on lisatud 12. aprillil 2011 saadetud e-kiri, milles osaühingu R-KONSULT  esindaja I. Raud teatab, et osaühing R-KONSULT on nõus käesolevasse detailplaneeringusse sisse viidud muudatustega ning täiendavaid ettepanekuid planeeringule ei ole.

17. mail 2011 sõlmitud lepinguga nr 3-7/89 võttis Eesti Kunstiakadeemia kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine.

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega jäeti algatamata “Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 12 korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Nimetatud sätte kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või kui tuvastatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus sama paragrahvi lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel, lähtudes lõikes 3 esitatud kriteeriumitest. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang seaduse § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29 augusti 2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevuste puhul. Infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena on määruses nimetatud muuhulgas ka linna arendustöid (näiteks elamurajooni rajamine), välja arvatud üksikute elamute rajamine. Võttes arvesse korralduse lisas toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut, ei kavandata antud juhul detailplaneeringuga tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole korralduse punkti 3 järgi Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul City Plaza OÜ-t (Tartu mnt 1 hoonestusõiguse omanik), Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-t (Gonsiori tn 6a kinnistu omanik) ning KÜ-t Gonsiori 8 (Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistu omanike esindaja), Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu omanikku, Tartu mnt 6 Korteriühistut (Tartu mnt 6 kinnistu omanike esindaja), Tartu mnt 4 kinnistu omanikku, Rävala pst 4 // Laikmaa tn 15 kinnistu omanikku, Gonsiori tn 2 // Kaubamaja tn 1 kinnistu omanikku, Korteriühistut Viru väljak 6 (Viru väljak 6 kinnistu omanike esindaja), GONSIORI KOLM & VIIS A KORTERIÜHISTUT (Gonsiori tn 3 kinnistu omanike esindaja), KORTERIÜHISTUT GONSIORI 5 (Gonsiori tn 5 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Gonsiori tn 7 (Gonsiori tn 7 kinnistu omanike esindaja), Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korterite 21, 24, 26, 27, 30, 34 ja 38 omanikku ning avaliku väljapaneku ajal ühisavalduse esitanud Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3. Kuna planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohases Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja muinsuskaitseala vaatesektoris, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees