Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2012-2015
Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsus number 104
Redaktsiooni kehtivus: - 14.06.2012

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk o 14.06.2012 nr 90, vastuvõetud 14.06.2012

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

16. juuni 2011 nr 104

 

 

 

 

Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2012-2015

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010 määruse nr 13 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 19 lg-te 1-4 alusel, kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lg-ga 3, Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 59 kinnitatud “Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra” p-ga 6, tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust ning arvestades 1. jaanuarist 2012 rakendatava kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-ga 20

 

 

     

1. Kinnitada Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2012-2015 vastavalt lisale.

2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 otsus nr 145 “Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2011-2014”.

3. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus Tallinna linna veebilehel.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011
otsuse nr 104
LISA

 

Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2012-2015

 

 

 

Sisukord

Sissejuhatus. 2

Strateegia koostamise lähtealused. 2

Ülevaade Eesti majanduslikust arengust 2

Järgmiste aastate majandusprognoos. 2

Ülevaade Tallinna majanduslikust arengust 3

Tallinna rahvastik. 5

Riigi kesktasandi fiskaalpoliitiliste otsuste mõju omavalitsuste finantsvõimekusele. 6

Linna finantsmajanduse arengud. 9

Tallinna arengusuunad aastatel 2011-2015. 9

Eelarveline finantsprognoos. 9

Linnaeelarve tulud. 9

Linnaeelarve tegevuskulud. 14

Linna tulemi prognoos. 16

Investeerimistegevus. 18

Linna likviidsuse juhtimine ning pikaajalise võõrkapitali kaasamine. 20

Kokkuvõte. 23

 

 

Sissejuhatus

Tallinna eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on Strateegia “Tallinn 2030”, Tallinna arengukava 2009-2027, linna valdkondlikud arengukavad, Riigi eelarvestrateegia 2012-2015, riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013, valdkondade rakenduskavad nimetatud strateegia elluviimiseks ning majandusarengu prognoosid aastani 2015.

Linna eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on kindlustada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Linna strateegilistest eesmärkidest, linna eelarvetulude prognoosist ja linna laenustrateegiast lähtudes on määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud eelseisvatel aastatel.

Tallinna linn koostab eelarvestrateegiat juba alates 2001. aastast. Eelmisel 2010. aastal jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevalt peab edaspidi kajastama eelarvestrateegias andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta. Seega on käesolevas eelarvestrateegias esitatud ka andmed linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste kohta vastavalt eelnimetatud seaduses sätestatud nõuetele.

Strateegia koostamise lähtealused

Ülevaade Eesti majanduslikust arengust

Eesti saavutas majanduslanguse põhja 2010. aasta I kvartali lõpuks, kui majandus langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veel üle 2%. Tulenevalt asjaolust, et Eesti suuremate eksportpartnerite Rootsi, Soome, Venemaa ja Saksamaa majandus kosus 2010. aastal oodatust kiiremini, kasvas nende riikide sisenõudlus ja tööstuse hangete maht, mis mõjutas oluliselt ka Eesti ekspordivõimalusi, millest tulenevalt kasvas 2010. aastal Eesti eksport jooksevhindades 35%. Seoses elektrienergia ekspordiga kasvas põlevkivi kaevandamine ning elektrienergia tootmine. Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2010. aastal 23% rohkem toodangut kui aasta varem. Enam kui kahekordne kasv oli elektroonikatööstuses. Kiire kasv toimus samuti puidutöötlemise, masinate ja seadmete tootmise ning metallitöötlemise valdkonnas. Positiivse tõuke majanduskasvule ja eelkõige teenindusele andis välisturistide arvu 13%-line suurenemine. Eelnimetatud ja muude tegurite mõjul kasvas Eesti majandus 2010. aasta II kvartalis 3,1%, III kvartalis 5% ja IV kvartalis 6,7%. Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 2010. aastal tervikuna 3,1%. Majanduskasv saavutati eeskätt kasutamata tootmisvõimsuste rakendamise tulemusena.

Üheks suurimaks probleemiks on Eestis jätkuvalt kõrge tööpuuduse tase ja madal tööhõive. Registreeritud tööpuudus oli 2010. aasta detsembris Eestis 65,3 tuhat inimest, vähenedes aastaga 22 tuhande inimese võrra. Paraku ei kajastu registreeritud töötuse vähenemine Eestis töötavate inimeste arvu kasvus. Paljud töötud on loobunud Töötukassa teenustest peale rahalise hüvitise perioodi lõppu, sest riik ei suuda pakkuda piisavalt koolitust ega ettevõtted töökohti. Jätkuvateks trendideks on välismaale elama või tööle asumine ning samuti mitteametlik töötamine Eestis. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal tööga hõivatud isikute arv 593 tuhat inimest, mis on ligi 22 tuhande inimese võrra vähem kui 2009. aastal. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tulu saanud isikute keskmine arv 2010. aastal 547 tuhat inimest, mis on 25 tuhande inimese võrra vähem kui 2009. aastal.

Järgmiste aastate majandusprognoos

2011. aastaks prognoosivad analüütikud maailmamajanduse ligi 4%-st kasvu. Euroopa Komisjoni arvates võib Euroopa Liidu majandus kasvada 2011. ja 2012. aastal vastavalt 1,8% ja 2%. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus kasvab Euroopa Liidu keskmisest kiiremini, seda nii Rootsis, Soomes, Saksamaal, Venemaal kui Lätis. See loob head eeldused ka Eesti majanduse kasvuks. Rahandusministeeriumi 2011. aasta 11. aprilli kevadprognoosis on Eesti majanduskasvuks prognoositud 4%. Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduskasvuks 2011. aastal 4,4% ja 2012. aastal 3,5%. OECD prognoos on vastavalt 5,9% ja 4,7% ning Eesti Panga prognoos vastavalt 4,2% ja 3,8%.

Tabel 1. Eesti majandusarengu prognoos (allikas: Rahandusministeerium, 11.04.2011)

Eesti majandusnäitajad 2006-2014

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

SKP jooksevhindades (mld €)

16,1

13,9

14,5

15,7

16,8

17,3

19,1

20,3

SKP püsihindades (mld €)

10,1

8,7

9

9,3

9,7

10,1

10,4

10,8

SKP nominaalkasv (%)

1,8

-13,9

4,6

8,0

7,1

6,9

6,4

6,3

SKP muutus püsihindades (%)

-5,1

-13,9

3,1

4

4

3,6

3,6

3,4

Tarbijahinnaindeks (%)

10,4

-0,1

3

4,5

2,8

3

2,8

2,7

Tööhõive (tuhat inimest)

656,6

595,8

570,9

583,3

594,2

600,7

606,1

610,9

Tööhõive muutus (%)

0,2

-9,2

-4,2

2,2

1,9

1,1

0,9

0,8

Tööpuuduse määr (%)

5,5

13,8

16,9

13,5

11,4

10,0

8,8

8

Keskmine brutokuupalk (€)

825

784

791

819

853

892

937

986

Keskmise brutopalga muutus (%)

13,9

-4,6

0,9

3,5

4,2

4,6

5,0

5,2

Reaalpalga muutus (%)

3,2

-4,5

-2,0

-1,0

1,4

1,6

2,1

2,4

Kaupade ja teenuste eksport (%)

-0,7

-11,2

21,7

15,9

5,5

7,1

6,8

6,8

Eratarbimise muutus püsihindades (%)

-4,8

-18,9

-1,9

2,2

4,5

4,4

4,6

4,6

Valitsussektori tarbimise muutus (%)

4,1

-0,5

-2,1

0,0

1,0

1,0

2,7

3,3

Jooksevkonto (% SKPst)

-9,7

4,5

3,6

2,5

1,3

-0,1

-1,7

-3,1

Eelarve tasakaal (% SKPst)

-2,8

-1,7

0,1

-0,4

-2,8

-0,6

-0,3

0,5

Riskidest on suuremad tööjõu väljavool, kvalifitseeritud tööjõu nappus ja hinnatõus. Tööstustoodangu ja teenuste mahu suurenemise toob kaasa tööhõive suurenemise, kuid kasv on aeglane, ca 2% aastas.

Tööpuuduse määraks prognoositakse 2011. aastal 13,5%. Kuna osaliselt on majanduskriisi ajal töö kaotanud inimesed siirdunud tööle välismaale, avaldab majandusele suurt mõju kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Pikaajaliselt tööta isikute kaasamine tootmisse läbi koolituste on aga aeganõudev ja problemaatiline. Seetõttu võib struktuurne tööjõupuudus mitmetes valdkondades kasvatada kiiresti keskmist palka.

Rahandusministeeriumi prognoosist lähtudes võib 2011. aastal palgasaajate maksustatav brutotulu kasvada kokku ligi 7% ja 2012. aastal 6%. Vaatamata majanduse elavnemisele ületab Eesti sisemajanduse kogutoodang oodatavalt alles 2015. aastal 2007. aasta taseme.

Joonis 1. Eesti sisemajanduse koguprodukt võrreldes 2007. aastaga

Ülevaade Tallinna majanduslikust arengust

Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus-, finantskeskus, kus paikneb enamus üleriigiliste ettevõtete kontoritest ning ka rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid. Majandusanalüütikute väitel on Tallinn kogu Eesti arengumootoriks, mille edukusest sõltub olulisel määral Eesti muude piirkondade areng. Tallinn koos teiste Harjumaa omavalitsusüksustega moodustab Eesti võimsaima majandusregiooni, mis on märkimisväärsel kohal kogu Läänemere majandusruumis ning on olnud väliskapitali jaoks Eestis peamine tõmbekeskus. Tallinnas toodetakse 51% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Elaniku kohta on sisemajanduse kogutoodang Eesti ja teiste Balti riikide pealinnadega võrreldes kõrgem, kuid jääb siiski oluliselt alla Põhjamaade pealinnaregioonide tasemest. Ligi 77% lisandväärtusest luuakse Tallinnas tertsiaarsektoris, s.o hulgi- ja jaekaubanduse, hotellide ja restoranide, finantsvahenduse, kinnisvara, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu, veonduse, side jm sotsiaal- ja isikuteeninduse valdkondades.

Tabel 2. Eesti sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades (mln )*

 

2007

2008

Maakond, linn

mln €

osatäht-sus (%)

elaniku kohta

% Eesti kesk-misest

mln €

osatäht-sus (%)

elaniku kohta

% Eesti kesk-misest

Kogu Eesti

15 627

100,0

11 628

100,0

16 107

100,0

12 014

100,0

Harju maakond

9 330

59,7

17 849

153,2

9 598

59,6

18 363

153

sh Tallinn

7 692

49,2

19 363

166,2

7 917

49,2

19 886

165,5

Hiiu maakond

69

0,4

6 804

58,4

71

0,4

7 045

58,6

Ida-Viru maakond

1 198

7,7

6 997

60,1

1 312

8,1

7 709

64,2

Jõgeva maakond

193

1,2

5 220

44,8

191

1,2

5 174

43,1

Järva maakond

272

1,7

7 512

64,5

252

1,6

6 961

57,9

Lääne maakond

196

1,3

7 075

60,7

201

1,2

7 310

60,8

Lääne-Viru maakond

534

3,4

7 920

68

541

3,4

8 037

66,9

Põlva maakond

181

1,2

5 787

49,7

186

1,2

5 971

49,7

Pärnu maakond

781

5

8 810

75,6

763

4,7

8 617

71,7

Rapla maakond

234

1,5

6 377

54,8

224

1,4

6 096

50,7

Saare maakond

272

1,7

7 804

67

291

1,8

8 379

69,7

Tartu maakond

1 564

10

10 485

90

1 667

10,4

11 156

92,9

sh Tartu linn

1 276

8,2

12 485

107,2

1 360

8,4

13 262

110,4

Valga maakond

197

1,3

5 726

49,2

201

1,2

5 869

48,9

Viljandi maakond

364

2,3

6 507

55,9

367

2,3

6 574

54,7

Võru maakond

241

1,5

6 322

54,3

243

1,5

6 385

53,1

* regionaalsed andmed avaldab Statistikaamet ligi kolmeaastase nihkega.

Joonis 2. Regioonide osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust 2008. aastal

Tallinnas oli 2009. aastal registreeritud 35 894 ettevõtet, mis moodustas 43,8% Eestis registreeritud ettevõtete arvust. Tallinna ettevõtetest on valdav osa väikesed alla 10 töötajaga ettevõtted, mis moodustavad 90% registreeritud ettevõtete arvust. 10-49 töötajaga ettevõtete arv oli 2900, 50-249 töötajaga ettevõtete arv 573. Üle 250 töötajaga ettevõtteid oli Tallinnas vaid 100.

Tallinna rahvastik

Olgugi, et Eesti rahvaarv tervikuna jätkuvalt väheneb, siis Tallinna rahvastikuregistri järgne rahvaarv kasvab. Tallinnas oli 2011. aasta 1. jaanuaril 411 980 elanikku, suurenedes aastaga 5277 inimese võrra. 2011. aasta 1. juuniks oli rahvastikuregistrijärgne Tallinna elanike arv kasvanud 413 465 elanikuni. Tallinna rahvaarv kasvas nii loomuliku iibe (961 inimese võrra) kui mehhaanilise iibe tagajärjel (5417 inimese võrra), osaliselt vähendas kasvu rahvastikuregistri korrastamine, mille tulemusena vähenes registrijärgsete elanike arv 1101 inimese võrra. Majanduskriisi tõttu mujal Eestis töö kaotanud inimesed tulevad sageli tööd otsima pealinna, suurendades rahvastikuregistris arvelevõtmise korral ka linna elanikkonda. 2010. aastal registreeris oma elukoha Tallinna aadressil 14 133 inimest ning lahkus Tallinna elanike nimekirjast 8716 inimest. 2010. aastal sündis rahvastikuregistri andmetel Tallinnas 5113 last, sündide arv ületas sumajuhtude arvu 961 võrra. Tallinna rahvaarv kasvas 2010. aastal loomuliku iibe tõttu 961 inimese võrra ja rände tulemusena 5417 inimese võrra, kuid vähenes rahvastikuregistri korrastuse tulemusena 1101 inimese võrra.

Järgmised tabelid iseloomustavad Tallinna elanikkonna kasvu ja vanuselist struktuuri lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Kõik andmed on 1. jaanuari seisuga.

Tabel 3. Tallinna elanikkond linnaosade lõikes aastatel 2004-2010

Elanikkond seisuga 01.01

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Muutus 2010/2009

Tallinn kokku

392 306

401 502

403 505

399 096

401 372

404 005

406 703

411 980

5 277

sh Haabersti

37 187

38 267

38 968

38 956

39 587

40 454

41 051

41 549

498

Kesklinn

44 205

45 652

46 180

46 041

47 671

48 158

48 646

50 182

1 536

Kristiine

29 424

29 908

29 816

29 511

29 478

29 221

29 395

29 810

415

Lasnamäe

112 368

114 440

114 142

112 306

112 001

113 332

114 258

115 654

1 396

Mustamäe

64 918

65 837

65 692

64 500

64 243

64 339

64 113

64 597

484

Nõmme

37 772

39 102

39 436

38 856

38 725

38 428

38 100

38 275

175

Pirita

10 388

11 299

12 277

13 235

14 039

14 595

15 135

15 567

432

Põhja-Tallinn

56 044

56 997

56 994

55 691

55 628

55 478

56 005

56 346

341

Tabel 4. Tallinna, Harjumaa ja Eesti elanikkonna vanuseline struktuur

Vanuserühm (aasta)

Naised Tallinnas

Mehed Tallinnas

Tallinn kokku

Osa-tähtsus %*

Harju-maa kokku

Osa-tähtsus %*

Eesti kokku

Osa-tähtsus %*

0-4

12 750

13 328

26 078

6,3

34 741

6,6

76 401

5,7

5-9

9 554

10 225

19 779

4,8

25 512

4,8

65 107

4,9

10-14

7 703

8 324

16 027

3,9

21 510

4,1

61 266

4,6

15-19

8 930

8 968

17 898

4,3

27 425

5,2

81 447

6,1

20-24

15 684

14 592

30 276

7,3

38 036

7,2

106 663

8,0

25-29

18 900

16 329

35 229

8,6

39 010

7,4

102 028

7,6

30-34

18 061

16 223

34 284

8,3

42 809

8,1

93 094

6,9

35-39

16 139

14 661

30 800

7,5

40 310

7,7

92 886

6,9

40-44

13 636

12 573

26 209

6,4

34 609

6,6

86 852

6,5

45-49

14 330

12 277

26 607

6,5

36 545

6,9

93 373

7,0

50-54

15 449

11 995

27 444

6,7

36 833

7,0

92 972

6,9

55-59

15 667

11 401

27 068

6,6

34 221

6,5

85 633

6,4

60-64

14 957

9 882

24 839

6,0

29 826

5,7

73 518

5,5

65-69

11 054

6 649

17 703

4,3

24 015

4,6

62 555

4,7

70-74

13 294

7 281

20 575

5,0

24 771

4,7

63 731

4,8

75-79

9 502

4 446

13 948

3,4

17 072

3,2

47 810

3,6

80-84

7 757

3 009

10 766

2,6

12 180

2,3

33 890

2,5

84-...

5 132

1 318

6 450

1,6

7 080

1,3

20 901

1,6

Kokku

228 499

183 481

411 980

100

526 505

100

1 340 127

100

* vanusegrupi osatähtsus elanike arvust

Vaatamata Tallinna elanike arvu kasvule ei kaasnenud sellega tööhõive suurenemine ja tulu saanud inimeste arvu kasv. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2010. aastal 15-74-aastaste tööga hõivatud inimeste keskmine arv Tallinnas 189,4 tuhat inimest, mis on 6,8 tuhat inimest vähem kui eelmisel aastal. Töötukassa andmetel oli 2010. aasta 31. detsembril Tallinnas 19,3 tuhat registreeritud töötut, mis on 7,3 tuhat inimest vähem kui aasta tagasi. Paraku vaatamata registreeritud töötuse vähenemisele on tulu saanud inimeste arv Tallinnas 2010. aastal väiksem kui 2009. aastal.

Tabel 5. Tulu saanud isikute arv Eestis ja Tallinnas aastatel 2008-2010

Kuu

Tulu saajate arv Eestis

Muutus

Tulu saajate arv Tallinnas

Muutus

 

2008

2009

2010

2009/2008

2010/2009

2008

2009

2010

2009/2008

2010/2009

1

609 756

586 824

543 139

-22 932

-43 685

197 014

189 227

175 122

-7 787

-14 105

2

618 917

585 311

546 632

-33 606

-38 679

199 094

188 079

174 943

-11 015

-13 136

3

619 413

583 674

547 405

-35 739

-36 269

199 068

187 245

174 865

-11 823

-12 380

4

622 593

581 634

547 613

-40 959

-34 021

199 707

186 663

174 553

-13 044

-12 110

5

623 707

579 200

548 500

-44 507

-30 700

199 801

185 138

174 653

-14 663

-10 485

6

626 085

577 745

552 018

-48 340

-25 727

200 002

184 125

175 306

-15 877

-8 819

7

611 460

561 344

537 288

-50 116

-24 056

196 589

179 803

171 568

-16 786

-8 235

8

604 350

550 069

532 628

-54 281

-17 441

191 671

173 571

168 260

-18 100

-5 311

9

613 411

563 941

548 487

-49 470

-15 454

195 379

178 655

172 985

-16 724

-5 670

10

615 326

567 498

550 898

-47 828

-16 600

196 486

180 280

174 201

-16 206

-6 079

11

611 441

564 227

552 109

-47 214

-12 118

195 426

179 630

174 628

-15 796

-5 002

12

611 669

566 396

557 609

-45 273

-8 787

197 747

180 417

176 383

-17 330

-4 034

Joonis 3. Tulu saajate arv Tallinnas 2007-2010

Riigi kesktasandi fiskaalpoliitiliste otsuste mõju omavalitsuste finantsvõimekusele

Majandussurutisest tingitud tööhõive vähenemine on oluliselt vähendanud kohalike omavalitsuste tulusid, suurendades samal ajal töötusest põhjustatud tagajärgede leevendamiseks vajalikke sotsiaalkulutusi. Nii laekus 2010. aastal kohalikele omavalitsustele 2,3 miljardit krooni ehk 20,4% vähem tulumaksu kui 2008. aastal. Kahetsusväärselt on lisaks majanduslangusest tingitud teguritele kohalike omavalitsuste tulusid vähendatud ka administratiivsete meetmetega, nagu näiteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära alandamisega 11,93%-lt 11,4%-le ning tulumaksuvõlalt arvestatava intressitulu arvamisega riigieelarve tuludesse. Omavalitsuste tulubaasi märkimisväärse vähenemise taustal on aga riigieelarve tulud samal perioodil, võttes arvesse ka Euroopa Liidu toetused, kasvanud 3,4% (ilma välistoetusteta tulud vähenesid 9,8%).

Tulubaasi järsust langusest tingituna on omavalitsused olnud sunnitud kärpima avalike teenuste osutamiseks tehtavaid kulutusi kahe aasta vältel kokku 17,7%. Samas on aga riigi õigusaktidest tulenevad muudatused kaasa toonud kohalike omavalitsuste poolt sisseostetavate teenuste, kaupade, energiakandjate ning teiste sisendite ning seeläbi ka igapäevaste majandamiskulude olulise kasvu. Nii on kohalike omavalitsuste kulud kasvanud seoses käibemaksumäära ja aktsiiside tõstmisega, töötuskindlustusmakse määra tõstmisega jms. Samuti on tarbijahinnad võrreldes 2005. aastaga kasvanud 24,9%, sh 2010. aastal 3%. Pidev hinnatõus on suurendanud nii elanike kui ka kohalike omavalitsuste kui lõpptarbijate jooksvaid kulutusi.

Muutusi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste tulubaasis näitlikustab järgmine tabel (allikas: Rahandusministeerium).

Tabel 6. Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve tulud ja kulud aastatel 2008-2010

Tulud/kulud

2008

2009

2010

Muutus 2010/2008

 

täitmine

täitmine

täitmine

tuh kr

%

Kohalikud omavalitsused

 

 

 

 

 

Tulud kokku

22 752 762

20 211 956

19 872 228

-2 880 535

-12,7

sh maksutulud kokku

12 427 044

10 824 290

10 173 966

-2 253 078

-18,1

sh tulumaks

11 487 356

9 921 456

9 148 672

-2 338 684

-20,4

maamaks

755 105

754 938

802 623

47 518

6,3

kaupade ja teenuste müük

2 197 479

2 176 903

2 176 432

-21 047

-1,0

toetused

7 353 849

6 531 152

6 755 561

-598 288

-8,1

muud tulud

774 390

679 610

766 269

-8 121

-1,0

Tulud ilma toetusteta

15 398 913

13 680 804

13 116 667

-2 282 247

-14,8

Kulud kokku

23 745 821

21 255 793

19 538 360

-4 207 461

-17,7

Riigieelarve

 

 

 

 

 

Tulud kokku

84 855 369

85 685 134

87 780 370

2 925 001

3,4

Tulud ilma toetusteta

77 430 870

72 684 805

69 842 320

-7 588 550

-9,8

Kulud kokku

90 102 577

87 321 765

87 647 440

2 455 137,0

2,8

Eeltoodut arvesse võttes ja läbiviidud monitooringule toetudes esitas Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu - Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress (CLRAE) 2010. aasta oktoobris Strasbourgis soovitused Eestile, milles tehti ettepanek muuta kiiremas korras seadusandlust, et suurendada eraldisi kohalikele omavalitsustele neile põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti soovitati anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia ning õigus kehtestada senisest suuremal määral kohalikke makse. Kongress rõhutas, et Eesti riik peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste arutelusse, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused. Analoogiliste järeldusteni ja soovitusteni jõudis ka OECD oma 2011. aasta alguses avaldatud raportis Eesti avaliku sektori kohta. Kahjuks ei ole riigi kesktasandi poolt tänaseni astutud ühtegi konkreetset sammu selleks, et kasvõi osaliselt rakendada meetmeid eelnimetatud soovituste rakendamiseks.

Järgnevatel aastatel sõltub kohalike omavalitsuste, sh Tallinna, areng nii muutustest Eesti üldises majanduskeskkonnas ning samuti olulisel määral riigi kesktasandil tehtavatest fiskaalpoliitilistest otsustustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu- kui ka kulubaasi. Seega võib linna eelarvestrateegia perioodil üheks olulisemaks riskiks pidada omavalitsuste rahastamist reguleeriva õigusruumi ebastabiilsust Eestis.

Kahetsusväärselt on viimastel aastatel üha süvenemas suundumus, kus riigi kesktasand ühepoolselt, omavalitsuste ja nende ühenduste arvamust arvestamata muudab omavalitsuste rahastamise põhimõtteid ning omavalitsuste tulubaasi reguleerivaid riiklikke õigusakte. Vastupidiselt ka välisekspertide soovitustele on viimaste aastate üldine suundumus vastavasisulises õigusloomes olnud pigem omavalitsuste finantsautonoomia vähendamisele. Kärbitud on nii kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi kui ka pandud omavalitsustele uusi kohustusi ilma nende täitmiseks täiendavaid vahendeid eraldamata. Täiendavad ja ranged piirangud on sätestatud nii võõrvahendite kaasamisele oma vara korrashoiuks vajalike investeeringute teostamiseks ning ka oluliselt kitsendatud võimalusi teostada partnerlusprojekte erasektoriga.

On tervitatav, et 2011. aasta valitsuskoalitsioonileppes lubatakse omavalitsuste iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamise eesmärgil viia omavalitsuste pikaajalise planeerimise riigi eelarvestrateegiasse. Üldise suundumusena peaks tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja kohalike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel.

Paraku ei ühti uue valitsuskoalitsiooni reaalsed sammud deklareeritud põhimõtetega.

Nii näiteks esitasid Reformierakond ja IRL 2011. aasta 16. mail Riigikogule maamaksuseaduse muutmise eelnõu, millega kaotatakse alates 01.01.2013 maamaks kodualusele maale tiheasustusega alal kuni 1 500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 hektari ulatuses. Siiani ei ole eelnõu esitajad aga teavitanud, mis määral ja kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustel maamaksu vähenemine.

Samuti on koalitsioonileppes sätestatud eesmärk võimaldada igal Eesti elanikul määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada elukohajärgsete omavalitsusüksuste vahel ka üksikisiku tulumaks. Samal ajal eksisteerib reaalne oht, et taoline korraldus võib tekitada olulisi segadusi omavalitsuste poolt osutatavate teenuste pakkumisel nii lasteaia- ja koolikohtade, sotsiaalteenuste ja ka muude avalike teenuste osas. Kindlasti raskendab see ka omavalitsuste poolset eelarvetulude planeerimist.

Riigi eelarvestrateegia valmis peale valitsuskoalitsioonileppe allkirjastamist. Kahjuks ei ole Riigi eelarvestrateegias vastupidiselt lubatule välja toodud kohalike omavalitsusüksuste pikaajalise planeerimise aluseid.

Riigi eelarvestrateegias aastateks 2012-2015 ja stabiilsusprogrammis 2011 on uute suundadena välja toodud järgmised algatused, mis mõjutavad riigieelarve, kohalike eelarvete, ettevõtete ja elanike tulusid:

§  tulumaksumäära alandamine 2015. aastast 20%-le;

§  töötuskindlustusmakse määra alandamine 2013. aastast;

§  alates 2014. aastast 4000 eurot kuus ületavalt töötasult sotsiaalmaksu (v.a ravikindlustus) tasumise kohustuse lõpetamine;

§  maksusoodustuste vähendamine, sh tulumaksusoodustuste ülempiiri langetamine 1 920 eurole, kütuse erimärgistuse reformimine;

§  eelarvekulutuste efektiivsuse suurendamine, sh investeeringute osakaalu kasvatamine ja riigi ülalpidamiskulude külmutamine.

Riigi eelarvestrateegias esitatakse riigieelarve ja kohalike eelarvete tulude prognoos aastateks 2012-2015.

Tabel 7. Riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve tulud perioodil 2008-2010

Riigi eelarvestrateegia 2012-2015

2012

2013

2014

2015

Riigieelarve tulude kasv (%)

2,3

4,0

1,2

3,6

Kohalike omavalitsuste tulude kasv (%)

1,8

1,4

1,1

2,1

sh füüsilise isiku tulumaksu kasv (%)

6

6,7

5,9

6,1

Tarbijahinnaindeks (%)

2,8

3,0

2,8

2,7

Prognoosi kohaselt kasvavad kohalike omavalitsuste tulud vaadeldaval perioodil vaid 1,1-2,1%, s.o tunduvalt vähem kui hindade kasvust tulenev kulude kasv samal perioodil. Tulumaksueraldised omavalitsustele kasvavad vaid tööhõive ja keskmise palga suurenemise tulemusena. Eelarvestrateegia ei näe ette tulumaksueraldamise määra taastamist ja tasandusfondi suurendamist. Kuna füüsilise isiku tulumaks kasvab Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ca 6% aastas, aga omavalitsuste tulude kasvuks on samal ajal tervikuna arvestatud vaid kuni 2%, võib esitatud arvandmetest halvemal juhul eeldada, et kavandatakse taas vähendada kohalike omavalitsuste muid tulusid.

Tallinna kui Eesti arengumootori edust sõltub suurel määral ka Eesti muude piirkondade areng.

Linna finantsmajanduse arengud

Tallinna arengusuunad aastatel 2011-2015

Tallinna arengusuundade alusdokumendiks on strateegia “Tallinn 2030”, määratledes strateegilised arengusuunad ja põhivalikud nende saavutamiseks. Selle alusel on koostatud Tallinna arengukava 2009-2027 ja valdkondlikud arengukavad ning linna eelarvestrateegia.

Tallinna arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

·       linnlaste heaolu primaarsus;

·       linna konkurentsivõime tagamine teiste linnade ja piirkondade suhtes;

·       arengu säästlikkus ja jätkusuutlikkus;

·       sotsiaalsete väärtuste põhilisus;

·       arengu tasakaalustatus;

·       kohaliku omavalitsemise demokraatlikkus ja teadmistepõhisus;

·       kohaliku omavalitsuse rolli suurendamine avalike teenuste osutamisel;

·       lühiajalise kriisi ületamisele suunatud perspektiivi ja pikaajalise vaate ühildamine.

Lähiaastatel on linna prioriteediks majanduse edendamine, ettevõtluse toetamine, meetmete rakendamine töökohtade säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

Tallinn areneb linnastu mudeli suunas, moodustades juba praegu ühtse tööjõuareaali muu Harjumaaga ja Põhja-Raplamaaga. See aga eeldab tulevikus kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist. Vajalik on hoogustada Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevust ja koostööd. Tallinna areng on edukas vaid teiste linnade ja valdadega koostöös moodustatava laialdase regionaalse ja rahvusvahelise koostöövõrgustiku toel. Tallinn on Eesti värav rahvusvahelisse maailma, mis teenindab suurel määral kogu Eestit. Tallinna kui Eesti arengumootori edust sõltub suurel määral ka Eesti muude piirkondade areng.

Eelarveline finantsprognoos

Linnaeelarve tulud

Linna tuludest moodustavad suurima osa maksutulud, mille osatähtsus on 60-62%. Riiklike maksude osatähtsus on 58-61% tuludest. Mittemaksuliste tulude osatähtsus on vahemikus 38-40%, millest omakorda suurima osatähtsusega on toetused riigieelarvest ca 17-18% tulude mahust. Taolisest tulude struktuurist tingituna on selge, et linna tulubaas on otseselt mõjutatav keskvalitsuse tasandil tehtavatest otsustustest. Kohalikud maksud moodustavad peale müügimaksu kaotamist vaid 1,4-1,5% Tallinna tulubaasist. Mitmed väliseksperdid on rõhutanud nii Tallinna linna kui ka üldiselt kõigi Eesti kohalike omavalitsuste tulude väga väikest paindlikkust ning vähest maksustamisvõimet, mis tähendab, et omavalitsusüksustel puudub sisuliselt võimalus suurendada ise oma eelarve tulusid.

Aastatel 2011-2015 on ka välisrahastuse osatähtsus tuludes kõrge, ligi 7% eelarve tuludest. Eelarvestrateegia perioodi viimaste aastate osas ei ole välisrahastuse võimaliku osakaalu suhtes veel selgust, kuna välisrahastuse uut finantsperspektiivi aastateks 2014-2020 Euroopa Liidus alles kavandatakse. Eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil väheneb ka varasemalt just investeeringute katteks toimunud vara müük ja seeläbi ka sellest saadava tulu osatähtsus.

Joonis 4. Linna tulude osakaal protsentides 2010-2015

Eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil on linna tulude prognoosimisel lähtutud järgmistest eeldustest:

·       Tallinna elanikkond püsib stabiilselt 410 tuhande elaniku piires;

·       majanduses 2010. aastal alanud mõõdukas tõus kestab kogu eelarvestrateegia perioodi;

·       keskmise palga kasv on 3,5-5% aastas;

·       elanike elamaasumine ja tööleasumine välisriikidesse väheneb;

·       tulumaksu maksjate keskmine arv kuus, kelle tulumaks laekub Tallinna eelarvesse, jääb vahemikku 175-180 tuhat inimest;

·       riik ei vähenda täiendavalt omavalitsuste tulu- ja maksubaasi ega eraldatavaid toetusi;

·       2013. aastaks võetakse vastu Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi 2014-2020 kasutamise tingimused ja sellega seonduvad riiklikud õigusaktid.

Alljärgnevalt on esitatud linnaeelarve tulud tululiikide lõikes aastatel 2010-2015.

Tabel 8. Eelarve tulud 2010-2015 (€)

Tululiik

2010 tegelik

2011 eelarve

2012 prognoos

2013 prognoos

2014 prognoos

2015 prognoos

 
 

Maksutulud kokku

245 583 520

258 500 832

257 832 000

268 163 000

278 194 000

288 714 000

 

Riiklikud maksud

228 826 378

235 166 690

251 300 000

261 700 000

271 700 000

282 200 000

 

sh üksikisiku tulumaks

207 654 570

214 398 668

227 100 000

237 500 000

247 500 000

258 000 000

 

maamaks

21 171 807

20 768 022

24 200 000

24 200 000

24 200 000

24 200 000

 

Kohalikud maksud

16 757 142

23 334 142

6 532 000

6 463 000

6 494 000

6 514 000

 

Lõivud

477 919

461 442

539 300

475 400

455 100

455 200

 

Kaupade ja teenuste müük

56 556 907

60 774 178

60 116 412

60 413 607

60 539 022

60 779 411

 

Finantstulu

8 519

383 470

285 000

320 000

350 000

380 000

 

Muud tulud

1 962 473

2 902 436

1 193 100

1 224 900

1 242 651

1 282 400

 

Kasum vara müügist

3 397 792

3 195 578

3 115 400

1 742 000

1 483 000

1 908 400

 

sh vara müük

9 054 798

6 391 165

5 752 050

2 351 000

2 739 000

3 196 000

 

müüdava vara jääkväärtus

-5 645 546

-3 186 000

-2 627 050

-599 400

-1 246 400

-1 278 000

 

vara müügi kulud

-11 459

-9 587

-9 600

-9 600

-9 600

-9 600

 

Muud tulud varalt

485 294

383 470

319 600

319 600

319 600

319 600

 

Dividendid

11 423 459

5 464 446

6 100 000

7 400 000

7 400 000

7 400 000

 

Toetused

83 497 944

100 686 654

100 916 071

103 113 000

108 253 000

101 466 000

 

sellest riigilt ja muudelt institutsioonidelt

73 109 449

70 544 490

71 080 000

72 683 000

75 888 000

77 166 000

 

välisrahastus

10 332 773

30 133 280

29 836 071

30 430 000

32 365 000

24 300 000

 

muud toetused

55 722

8 884

 

 

 

 

 

Eelarve tulud kokku

403 393 827

432 752 506

430 416 883

443 171 507

458 236 373

462 705 011

 

Alljärgnevalt on toodud selgitused tululiikide lõikes ja planeerimise alused.

Riiklikud maksud

Maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse ja maamaksuseaduse alusel eraldatakse kohalikele omavalitsustele kinnitatud maksumäära alusel osa omavalitsuse haldusterritooriumil elavate inimeste tulumaksust ning haldusterritooriumi maksustatavalt maalt kogutav maamaks.

Tulumaks

Linnaeelarve kõige olulisem tulu on üksikisiku tulumaks, mis moodustab eelarvestrateegia perioodil ligi 50-56% kõigist linna tuludest. Tulumaks on riiklik maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse alusel. Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele laekub 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust ja see ei sõltu üksikisiku tulumaksumäärast. Kohalikele omavalitsustele ei eraldata mitteresidentidelt laekuvat tulumaksu ning pensionitelt ja vara võõrandamisest arvestatud tulumaksu.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaks sõltub kolmest põhitegurist. Nendeks on keskmise palga ja muude maksustatavate tulude kasv, maksumaksjate arvu muutus ning kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määr. Seetõttu vähenes ka linnale laekuv tulumaks, kui 2009. aastal ootamatult alandati kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra 0,53 protsendipunkti võrra ning toimus järsk töötuse kasv, vähenes tulu saajate arv ja langes ka keskmine palk.

Prognooside kohaselt suureneb alates 2011. aastast nii Eestis tervikuna kui ka Tallinnas tööhõive, tulu saajate arv ning keskmine palk. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb Eestis 2012. aastal tööhõive 1,9% ning keskmine brutopalk 4,2%. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb Eestis arvestuslikult maksustatav tulu 2012. aastal üle 6%. Eelarvestrateegia koostamisel on Tallinnas prognoositud maksustatava tulu kasvu ca 5,9%. Järgnevatel aastatel tulumaksu kasv aeglustub, kuid jääb tasemele 4% aastas. Tallinnas keskmise brutopalga kasv võib olla kõrgem kui riigis tervikuna, kuid tööhõive kasv jääb tagasihoidlikumaks, kuna osaliselt võidakse Tallinnas loodavad uued töökohad täita inimeste poolt, kelle elukoht ei asu Tallinnas.

Maamaks

Maamaksu tulu moodustab ligi 4,8-5,6% linnaeelarve tuludest. Maamaks on riiklik maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja maamaksuseaduse alusel. Maamaksu suurus sõltub maa maksustamise hinnast, mis saadakse maa korralisel hindamisel ja maamaksu määrast. Maksumäära kehtestab kohalik omavalitsus.

Tallinna pindalast (159,22 km2) oli 2010. aasta lõpuks maakatastrisse kantud 118,23 km2. Katastrisse on kandmata reformimata riigimaa, mis moodustab 40,99 km2, ehk 25,4% linna pindalast. Katastrisse kantud maast moodustab elamumaa 27%, sotsiaalmaa 17%, transpordimaa 13%, tootmismaa 8%, veekogude maa 8%, ärimaa 6%. Segasihtotstarbega maid on 10% ning ülejäänud maid (maatulundusmaa, mäetööstusmaa, sihtotstarbeta maa jm) 11%.

Valitsuskoalitsioon on Riigikogule esitanud maamaksuseaduse muutmise eelnõu, millega on kavas kaotada alates 01.01.2013 maamaks kodualusele maale tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 hektari ulatuses. Seaduseelnõus ei ole aga sätestatud, mis määral ja kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele maamaksu tulu vähenemine.

Maa maksustamishinna osas kehtivad Tallinnas senini 2001. aasta maa korralise hindamise tulemused. Alates 2012. aastast on Tallinnas maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast. Maamaksust vabastatakse maa omanikud või kasutajad nende omanduses olevalt elamumaalt 0,15 hektari ulatuses, tingimusel, et nende rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas.

Kohalikud maksud

Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Kohalike maksude seadus võimaldas kuni 2012. aastani omavalitsustel kehtestada kaheksa kohalikku maksu, milleks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks.

Tallinna linnas on 2011. aastal kehtestatud neist müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu ning paadimaks. Majanduslanguse tingimustes koosmõjus riiklike seaduste muudatustest tuleneva tulude vähenemisega kehtestas Tallinn alates 2010. aastast müügimaksu, mille tulemusena tõusis kohalike maksude osatähtsus linnaeelarve tuludest 5,4%-ni ja mis kompenseeris osaliselt tulumaksueraldiste ja riigieelarveliste toetuste vähendamise. Kuna Vabariigi Valitsuse ettepanekul muutis Riigikogu kohalike maksude seadust, kaotades 2012. aastast müügi- ja paadimaksu, langeb kohalike maksude osatähtsus linna tuludes alates 2013. aastast taas 1,4-1,5%-ni ehk marginaalse tähtsusega tuluks, mis veel kord tõendab, et Eesti omavalitsustel sisuliselt puudub iseseisev maksustamisvõime ning seega ka võimalus oma tulubaasi kujundada ja mõjutada.

Reklaamimaks moodustab vaid 0,4% linnaeelarve tuludest. Reklaamimaksuga maksustatakse linna haldusterritooriumil asuvatele hoonetele, rajatistele ja reklaamikandjatele ning ühissõidukitele paigutatud reklaam. Reklaamimaksu tulu on viimastel aastatel seoses majanduslangusega vähenenud.

Teede- ja tänavate sulgemise maks moodustab kõigest 0,1% linnaeelarve tuludest. Teede- ja tänavate sulgemise maksu tuleb tasuda üldkasutatava tänava, väljaku, pargi ja puhkeala sulgemise eest. Maksumäärad on diferentseeritud sõltuvalt tänavate grupist, sulgemise viisist (täielik või osaline), nädalapäevast, kellaajast ja sulgemise kestvusest ning on vahemikus 19,17 kuni 1533,88 eurot ööpäevas. Maksutulu on otseses sõltuvuses ehitusmahtudest ning järelevalve tõhususest. Ehitusmahud on vähenenud kolm aastat järjest, sh 2010. aastal 13%.

Parkimistasu moodustab üksnes 0,9-1,1% linnaeelarve tuludest. Parkimistasu on linna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud kohalik maks, mida tasub mootorsõiduki juht parkimise eest parkimisalal. Tasulisel linnale kuuluval parkimisalal on 6 402 tasulist parkimiskohta. Parkimisel on esimesed 15 minutit tasuta. Kesklinna piirkonnas on parkimine lähtudes parkimise tsoonist iga järgneva 15 minuti eest 0,26 kuni 1,15 eurot. Parkimistasu maksmatajätmise või vähemmaksmise korral määratakse maksukohustuslasele viivistasu 30,68 eurot ööpäevas. Parkimistulule avaldab mõju üldine majandusolukord ja konkurents eraparklatelt. Tallinnas on eramaal kokku 220 tasulist eraparklat 22 637 parkimiskohaga ning nendest 7 669 tasulist parkimiskohta asub linna tasulises avalikus parkimisalas.

Kaupade ja teenuste müük

Tulu kaupade ja teenuste müügist moodustab 13-14% linnaeelarve tuludest. Kaupade ja teenuste müügi all käsitletakse põhiliselt linna asutuste omatulu, s.o tulu majandustegevusest, üürist, rendist jm ning hoonestusõiguse- ja kasutusõiguse tasu. Tallinna linna organisatsiooni koosseisu kuulub 23 ametiasutust ja 251 hallatavat asutust, kes osutavad avalikkusele mitmesuguseid teenuseid erinevates tegevusvaldkondades. Majanduslangusega kaasnenud ettevõtete tulude ja linna elanike sissetulekute langus avaldasid survet teenuste hindadele ja müügikäibele. Järgnevatel aastatel kaupade ja teenuste müük mõningal määral kasvab. Seoses kinnisvarasektoris toimunud hinnalangusega alandas ka linn osaliselt üürihindu, lisaks avaldab üürituludele mõju ka linna üksikkorterite ja kinnisvarainvesteeringutena kajastatud vara müük, millest tulenevalt väheneb ka eelolevate perioodide üüritulu.

Toetused

Eraldised riigieelarvest

Kohalike omavalitsuste eelarve tuluks on ka toetused, sh eraldised riigieelarvest, välisrahastusest ja sihtotstarbeliste toetustena. Riigieelarve seaduse alusel teeb riik eraldisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse tasandusfondi ja toetusfondi kaudu ning sihtotstarbeliste eraldistena. Majanduslanguse perioodil alandas riik omavalitsustele riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2011-2014 ei ole omavalitsuste tulubaasi parandamiseks meetmeid ette nähtud.

Alljärgnevas tabelis on esitatud toetusfondist eraldatavate vahendite struktuur Tallinnas aastatel 2008-2011.

Tabel 9. Eraldised toetusfondist 2008-2011 ()

Toetuse liik

2008

2009

2010

2011

Muutus 2011/2008

 

 

 

 

 

%

Tallinn

 

 

 

 

 

 

Toetusfond

61 659 411

55 897 659

57 054 186

58 137 570

-3 521 841

-5,7

sh hariduskulud

54 161 821

50 372 488

48 971 214

50 142 810

-4 019 011

-7,4

koolilõuna toetus

3 809 070

3 879 663

3 933 385

4 098 068

288 998

7,6

koolieelsete lasteasutuste toetus

3 203 431

0

0

0

-3 203 431

-100,0

sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks

157 159

261 540

453 002

443 617

286 458

182,3

toimetulekutoetuseks

327 931

1 383 968

3 696 586

3 453 075

3 125 144

953,0

Allikas: Rahandusministeerium

Kuigi 2011. aastal on toetusfondist Tallinnale eraldatud vahendid kasvanud 1,9%, on kasv toimunud eeskätt toimetulekutoetuste arvelt. Samas eraldised hariduskuludeks on vähenenud vaatamata uue põhikooli ja gümnaasiumiseaduse rakendamisele, mis kasvatab kohalike omavalitsuse kulusid.

Välisrahastus

Linna üheks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks strateegiaga hõlmatud perioodil on kaasata arengukavas planeeritud eesmärkide ellu viimiseks maksimaalses mahus välisrahastust. Suurem osa linnale seni antud välisrahastusest on eraldatud kolme struktuurifondi kaudu, milleks on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Linn on näidanud üles suutlikkust valmistada ette korrektseid projektitaotlusi, kuid paraku sõltub nii linna projektide heakskiitmine kui ka neile projektidele määratav välisrahastuse osakaal valitsusasutuste ja üldisemalt keskvalitsuse otsustustest. Linna eesmärk ja ka valmisolek on kasutada kõiki võimalusi investeeringute elluviimiseks, mida näeb ette “Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007-2013”.

Eelarvestrateegias käsitletaval perioodil on kavandatud järgmiste suuremate välisprojektide teostamine ja jätkamine:

Tabel 10. Suuremad välisprojektid aastatel 2012-2015 ()

Välisprojekti nimetus*

Projekti kestvus

Maksumus kokku

sh välis-rahastus

 
 

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine

2007-2013

82 988 225

56 449 165

 

Trammiliin nr 4 taristu rekonstrueerimine

2011-2014

18 933 823

16 093 749

 

Kultuurikatla rekonstrueerimine (koos alamprojektidega)

2007-2013

9 147 895

1 758 854

 

Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuse ehitamine

2011-2013

4 436 980

3 834 699

 

Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine

2010-2012

3 625 951

3 082 056

 

Õismäe Kooli rekonstrueerimine

2011-2013

3 035 803

2 556 446

 

Tallinna Kopli Ametikooli õppetöökodade renoveerimine

2013

730 000

730 000

 

Tehnoloogiliste seadmete soetamine Tallinna Kopli Ametikoolile

2012

135 430

135 430

 

Lastele perelähedane elukeskkond (lastekodu lastele peremajade ja varjupaiga ehitamine)

2009-2013

2 876 024

2 395 728

 

Sotsiaalmajutusüksuste ehitamine

2010-2012

2 844 068

2 417 458

 

Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine

2010-2012

958 675

814 874

 

Kadrioru pargi Kirdetiigi, Pillapalu platsi ja Tammesalu puistute veere˛iimi parandamine

2011-2012

419 716

209 858

 

* uue finantsperspektiivi osas, mis hõlmab aastaid 2014-2020 esitatakse välisprojektide taotlused pärast vastavate õigusaktide vastuvõtmist.

Linnaeelarve tegevuskulud

Eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil on linna tegevuskulude prognoosimisel lähtutud järgmistest eeldustest:

·      esmaseks prioriteediks on tagada seadusjärgsete avalike teenuste osutamine;

·      olulisel kohal on ettevõtluse toetamine ning seeläbi töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine;

·      linna abipaketi meetmete rakendamist jätkatakse kuni 2012. aasta lõpuni;

·      tarbijahinna tõus strateegiaga hõlmatud perioodil keskmiselt 3,2% aastas;

·      Energiaturu avanemine aastast 2013, mis suurendab linna asutuste tegevuskulusid läbi elektrihinna tõusu ning läbi sisendite kallinemise.

Majanduskriisijärgsete negatiivsete mõjude leevendamiseks võttis Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 vastu teise abipaketi linnaelanike ja ettevõtete abistamiseks. Tallinna teises abipaketis on linnaelanikule ja ettevõtjale kokku 53 meedet. 2011. aastal on planeeritud abipaketi tegevuste elluviimiseks 15 miljonit eurot ning 2012. aastal ligi 11 miljonit eurot.

Lühiajaliste leevendusmeetmetena rakendatakse palgatoetusi, sotsiaalsete töökohtade loomist linna struktuurides, sotsiaalabi jms, keskpikkade meetmetena tööstusparkide ja inkubaatorite loomist, ettevõtluse toetus- ja noorteprogrammide rakendamist jms. Abipaketi keskmes on töötute ning sissetuleku kaotanud linna elanike ja nende pereliikmete abistamine. Teises abipaketis on uuteks tegevussuundadeks Tallinna tööbüroo asutamine, koostöö toidupanga korraldajatega, töötute täiendav nõustamine ja abistamine ning tööstuspargi kolmanda etapi väljaehitamine. Eraldi on tähelepanu pööratud töövõimaluste loomisele puudega inimestele. Erasektoris uute töökohtade loomise stimuleerimiseks alandas linn nende ettevõtete mitteeluruumide üürimäära ning hoonestusõiguse tasu, kus töökohtade arv suurenes. Pikaajaliste töötute nõustamiseks ja koolitamiseks on loodud tööharjutuskeskusi. Ettevõtluse toetamise eesmärgil ja linna toetusmeetmete tutvustamiseks korraldatakse teabepäevi alustavatele ettevõtjatele ja väikeettevõtetele. Väikeettevõtetele pakutakse stardiabi, koolitustoetust, messitoetust jt toetusliike. Ettevõtluse arendamiseks alustatakse Lasnamäel kolmanda tööstuspargi rajamist. Jätkub ettevõtlusinkubaatorite rajamine ja arendamine. Toetatakse noorte informeerimist ettevõtluse valdkonnas.

Vähekindlustatud ja raskustes elanike toimetuleku tagamiseks eraldab linn enam vahendeid tasuta toitlustatavatele supiköökidele. Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakonnas suurendas linn voodikohtade arvu, kohtade arv on suurenenud ka kodutute varjupaikades. Linn kompenseerib vähekindlustatud elanikele soojusenergia ja vee hinnatõusu. Tallinna korterelamute energiasäästlikumaks muutmise eesmärgil käivitati projekt “Fassaadid korda”.

2012. aastal tegevuskuludes kavandatud mõningane langus on valdavalt tingitud projekti “Tallinn kultuuripealinn 2011” tegevuste vähenemisega 2012. aastast.

Alljärgnevalt on toodud ülevaade perioodiks 2011-2015 kavandatavatest kuludest linna tegevusvaldkondade lõikes.

Tabel 11. Tegevuskulud valdkondade lõikes aastatel 2011-2015 (€)

TEGEVUSKULUD

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Valdkond

tegelik

eelarve

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

Linna juhtimine

915 765

974 349

981 909

988 428

1 015 530

1 035 430

Linna tugiteenused

24 722 364

26 188 591

26 066 922

26 330 669

26 962 277

27 432 977

Haridus

137 834 713

87 657 191

88 818 257

91 208 849

93 011 821

94 196 927

Kultuur

17 657 595

18 518 047

15 644 762

14 657 595

14 958 139

15 187 641

Sport ja vaba aeg

8 286 676

8 500 921

8 257 377

8 359 778

8 482 036

8 614 296

Noorsootöö

1 644 181

1 612 450

1 546 128

1 596 328

1 634 931

1 663 293

Sotsiaalhoolekanne

38 641 991

31 309 669

31 289 598

31 593 676

32 392 803

32 984 514

Tervishoid

5 834 407

2 134 653

2 231 334

2 239 839

2 296 759

2 339 007

Linnamajandus

13 214 938

17 553 783

18 791 113

19 307 343

19 658 282

19 985 486

Muu majandus

766 940

1 917 350

1 928 962

1 941 765

1 995 002

2 034 102

Ettevõtluskeskkond

4 384 581

4 752 533

4 527 360

4 558 014

4 669 395

4 751 995

Linnatransport

51 636 253

54 102 666

54 557 074

54 580 725

55 496 278

56 210 597

Teed ja tänavad

20 851 590

21 373 155

20 462 946

20 598 038

21 148 514

21 554 218

Heakord

6 364 470

6 175 203

6 128 042

6 166 055

6 282 795

6 373 705

Tehnovõrgud

20 543 891

18 094 653

17 662 497

17 696 901

10 970 531

6 465 971

Muud kommunaalkulud

1 163 164

1 155 318

1 269 161

1 167 537

1 196 815

1 217 960

Keskkonnakaitse

1 327 332

1 492 301

1 419 290

1 496 236

1 520 743

1 536 577

Linnaplaneerimine

2 666 840

2 891 663

2 839 410

2 923 688

2 998 418

3 052 611

Avalik kord

3 407 227

3 624 620

3 646 514

3 670 704

3 771 099

3 844 861

Muud valdkonnad

1 027 357

 

 

 

 

 

Valdkonnad kokku

362 892 271

310 029 116

308 068 656

311 082 168

310 462 168

310 482 168

Finantskulud

4 491 037

6 837 204

7 030 000

7 220 000

7 410 000

7 600 000

Reservfondid

6 132 362

4 149 264

3 637 400

3 637 400

3 637 400

3 637 400

Tegevuskulud, v.a riigieelarve ja muude eraldiste arvelt

373 515 670

321 015 584

318 736 056

321 939 568

321 509 568

321 719 568

sh omatulude arvelt

x

59 528 029

59 639 712

59 958 607

60 089 022

60 334 411

välisrahastuse arvelt

x

2 509 143

2 355 281

2 430 000

2 365 000

2 300 000

välisprojektide kaasfinantseerimise arvelt

x

8 884

 

 

 

 

linnakassa arvelt

x

258 969 528

256 741 063

259 550 961

259 055 546

259 085 157

Riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud

x

68 065 906

68 700 000

70 303 000

73 498 000

74 776 000

Kokku kulud

373 515 670

389 081 490

387 436 056

392 242 568

395 007 568

396 495 568

Joonis 5. Linna kulud majandusliku sisu järgi

Linna tegevuskuludest on suurima osakaaluga linna asutuste majandamiskulud ning tööjõukulud.

Majandamiskuludest on linnas suurima osakaaluga (50%) kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste haldamis- ja majandamiskulud, millest omakorda moodustavad kütte- ja soojusenergia kulud keskmiselt 6% ja elektrikulu 2,8%. Esialgsetel andmetel kasvavad linna asutuste küttekulud aastaarvestuses võrgutasude ja elektrihinna tõusust kokku ca 1 miljonit eurot. Elektrihinna tõus mõjutab samas ka muude linna asutuste sisseostetavate teenuste ja kaupade hindu. Eeldatav elektrihinna tõus suurendab eeskätt siiski kõige rohkem tänavavalgustuse ning ühistranspordikulusid. Tänavavalgustuse kuludest moodustavad kulud elektrile ca 40%, nii võivad tänavavalgustuse kulud 2013. aastal elektrituru avamisest tingituna kasvada üle 400 tuhande euro.

Joonis 6. Harmoniseeritud tarbijahinna indeksi muutus võrreldes 2000. aastaga

Üldine hinnatõus on kiirenenud eriti 2011. aasta I kvartalis, hinnad on tõusnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Tarbijahinnad kasvavad ka eeloleval perioodil, seda nii euro kasutusele võtmise järgsest hindade korrigeerimisest, riiklikult reguleeritavate hindade muutuse, kui ka maailmaturu hindade kasvu tõttu. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvavad perioodil 2011-2015 tarbijahinnad Eestis keskmiselt 3,2% aastas. Tarbijahindade kasv suurendab otseselt ka linna asutuste kulusid. Samuti on paljud linna lepingulised kohustused seotud tarbijahinnaindeksi muutusega, mistõttu tarbijahinnaindeksi kasv toob kaasa ka linna sõlmitud lepingutest tulenevate tegevuskulude kasvu.

Üheks eeldatavaks tegevuskulude kasvu mõjutajaks saab olema ka kasvav palgasurve. Rahandusministeeriumi andmetel langes reaalpalk Eestis 2009. aastal 4,5%, 2010. aastal 2% ning 2011. aastal ca 1%. Tallinna linna töötajate palk on viimastel aastatel langenud 7% (691 eurolt 644 eurole), sh avaliku teenistuse ametnikel keskmiselt 13% (1362 eurolt 1 181 eurole). 2010. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv kokku 12 466 töötajat, sealhulgas oli linnaametnikke keskmiselt 1530. Linna töötajatest 66,1% töötab haridussektoris (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11,3% spordi, noorsootöö ja kultuuri ning 10,9% tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade - kommunaalmajandus, transport, avalik kord, keskkonnakaitse - töötajate osakaal on väiksem. Arvestuslikult kuluks kõigi linna töötajate 1%-liseks palgatõusuks koos maksudega ca 950 tuhat eurot.

Olulise osakaalu linna tegevuskuludest moodustavad antavad toetused, millest 82% moodustavad linna makstavad sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused. Toetusi makstakse valdavalt kolmandale sektorile tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks kui ka füüsilistele isikutele sotsiaaltoetustena (ca 18%).

Tulenevalt piiratud võimalustest suurendada linna tulubaasi, tuleb linnal eeloleval perioodil jätkata linnaorganisatsiooni tööprotsesside kaasajastamist ja tõhustamist, suurendades seeläbi ressursside kasutamise efektiivsust ja parandades kvaliteeti.

Linna tulemi prognoos

Võttes arvesse eeloleva perioodi tulude ja kulude prognoose, kujuneb linna eelarve tulem aastatel 2010-2015 alljärgnevaks:

Tabel 12. Tulemi aruanne 2010 ja prognoos 2011-2015 (€)

Tegevustulem

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Tulud kokku

403 393 827

432 752 506

430 416 883

443 171 507

458 236 373

462 705 011

Riiklikud maksud

228 826 378

235 166 690

251 300 000

261 700 000

271 700 000

282 200 000

Kohalikud maksud

16 757 142

23 334 142

6 532 000

6 463 000

6 494 000

6 514 000

Lõivud

477 919

461 442

539 300

475 400

455 100

455 200

Kaupade ja teenuste müük

56 556 907

60 774 178

60 116 412

60 413 607

60 539 022

60 779 411

Muud tulud

1 962 473

2 902 436

1 193 100

1 224 900

1 242 651

1 282 400

Finantstulu

8 519

383 470

285 000

320 000

350 000

380 000

Vara müük

9 054 798

6 391 165

5 752 050

2 351 000

2 739 000

3 196 000

Müüdava vara jääkmaksumus

-5 645 546

-3 186 000

-2 627 050

-599 400

-1 246 400

-1 278 000

Vara müügi kulud

-11 459

-9 587

-9 600

-9 600

-9 600

-9 600

Muud tulud varalt

485 294

383 470

319 600

319 600

319 600

319 600

Dividendid

11 423 459

5 464 446

6 100 000

7 400 000

7 400 000

7 400 000

Toetused riigilt

73 109 449

70 544 490

71 080 000

72 683 000

75 888 000

77 166 000

Välisrahastus

10 332 773

30 133 280

29 836 071

30 430 000

32 365 000

24 300 000

Välisprojektide kaasfinantseerimine jm

55 722

8 884

 

 

 

 

Kulud kokku

377 784 575

398 669 576

397 832 450

403 240 568

408 967 568

410 505 568

Tegevuskulud linna omavahendite arvelt

373 515 670

318 497 557

316 380 775

319 509 568

319 144 568

319 419 568

Tegevuskulud riigilt jt saadud sihtotstarbeliste toetuste arvelt*

x

68 074 790

68 700 000

70 303 000

73 498 000

74 776 000

Tegevuskulud välisrahastuse arvelt*

x

2 509 143

2 355 281

2 430 000

2 365 000

2 300 000

Investeeringuprojektide kulud

4 268 905

9 588 086

10 396 394

10 998 000

13 960 000

14 010 000

Tegevustulem

25 609 252

34 082 930

32 584 433

39 930 939

49 268 805

52 199 443

Amortisatsioon

72 905 868

77 108 513

77 972 000

80 000 000

80 500 000

81 000 000

* Nimetatud kulud kajastuvad 2010. aasta kulude täitmises real “kulud kokku”. Kulude täitmisel ei eristata kulude täitmist katteallikate lõikes.

Joonis 7. Linna tulud ja kulud ning tulem (parem skaala) (tuh €)

Linna eelarveaasta tulem on käesolevas eelarvestrateegias esitatud kahe väljundina:

·       tulemina enne amortisatsiooni, mis kajastab linna põhitegevuste tulemusena kavandatavate tulude ülejääki kuludest;

·       eelarveaasta tulemina, mis võtab arvesse ka amortisatsioonikulu.

Alates 2000. aastast on üheks Tallinna linna peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Linna tulem enne amortisatsiooni on aastate lõikes olnud positiivne ja strateegiaga hõlmatud perioodil ka mõningase kasvutrendiga, mis tähendab, et linna põhitegevuste (jooksvate tegevuste) katteks jätkub linnal piisavalt omavahendeid.

Eelarveaasta tulem võtab arvesse ka amortisatsioonikulusid. Amortisatsioonikulude suhteliselt kõrge osakaal (16-17%) linna tegevuskuludes omab olulist mõju linna tulemile. Kuna linna põhivara paratamatult oma kasutusea jooksul kulub ehk tema väärtus langeb, on vajalik teostada erinevaid remonte ja parendusi ehk teha kulutusi olemasoleva taristu korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks. Kuigi tegemist on mitterahalise kuluga, on see siiski indikatiivne näitaja, mis väljendab, millises ulatuses peaks linn arvestuslikult panustama oma vara renoveerimisse ja parendamisse, et tagada olemasoleva vara korrashoid ja vara väärtuse säilimine.

Investeerimistegevus

Nii Tallinnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on nende seadusjärgsete ülesannete täitmise käigus osutatavate avalike teenuste iseloomust tingituna omane suur põhivara osatähtsus varades ning sellest tulenevalt ka suur investeerimisvajadus. Arvestades, et linnale kuuluv põhivara on suuremalt jaolt vajalik linna funktsioonide täitmiseks, ei ole võimalik olulisel määral vähendada põhivara olemit, mistõttu säilib ka vajadus kulutusteks põhivara väärtuse säilitamisse.

Joonis 8. Tallinna linna põhivara struktuur seisuga 31.12.2010

Tallinna linna põhivaradest moodustavad suurema osa hooned ja rajatised. 2011. aasta alguse seisuga oli Tallinna linnal hooneid ja rajatisi 726 miljoni euro, maad 224 miljoni euro ja masinaid ja seadmeid 24 miljoni euro eest. Tallinna linna bilansis oli käesoleva aasta alguse seisuga ligi 800 hoonet. Linna elamufondis oli 34 tervikelamut 3 468 korteriga, 933 üksikkorterit ning 4 sotsiaalmajutusüksust 369 voodikohaga. Linnas oli 1479 teed ja tänavat kogupikkusega 1010 km (sh linna omanduses 1269 ja eraomanduses 210 teed ja tänavat). Kergliiklusteid oli 191 km, kõnniteid 911 km (sellest eraomanduses 11 km), kaldakindlustusrajatisi 5 km, lisaks 10 silda, 11 tunnelit, 23 viadukti jne. Valgustuseks vajalikke õhu- ja kaabelliine oli 1716 km ning valgusteid oli 52 951 tk.

Linna peamiseks eesmärgiks eeloleval perioodil on kasutada ära maksimaalses ulatuses linna arengu seisukohast oluliste investeerimisprojektide elluviimisel “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegias aastateks 2007-2013” kavandatud välisrahastust ning tagada nende projektide puhul nõutav omaosalus. 2012. aastal pärsib müügimaksu kaotamine linna investeerimisvõimet, kuid järgnevatel aastatel investeerimisvõimekus eelduslikult suureneb.

Tabel 13. Linna investeerimistegevus aastatel 2010-2015 (€)

Investeerimistegevus aastatel 2010-2015

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Investeerimisprojektid kokku

24 016 323

47 940 427

51 981 971

54 990 000

69 800 000

70 050 000

sh linnaeelarve arvelt

13 231 999

18 572 690

22 911 181

25 400 000

38 200 000

46 450 000

riigieelarve arvelt

3 077 876

1 743 600

1 590 000

1 590 000

1 600 000

1 600 000

välisraha arvelt

7 706 447

27 624 137

27 480 790

28 000 000

30 000 000

22 000 000

Osa- ja aktsiakapitali suurendamine

 

2 500

 

 

 

 

Koostööprojektid erasektoriga

31 817 776

33 787 391

34 844 042

37 185 630

30 791 339

26 449 985

Investeerimistegevus koos erasektori koostööprojektidega

55 834 099

81 730 318

86 826 013

92 175 630

100 591 339

96 499 985

Eelarvestrateegia perioodil toimuvad kõige suuremamahulised ehitus ja renoveerimistööd teede ja tänavate valdkonnas. 2013. aasta lõpuks peab valmima Ülemiste liiklussõlm. Kuna tegemist on Euroopa mõistes välisrahastusega suurprojektiga, mille linna omafinantseeringu osa tõstis Vabariigi Valitsus erinevalt tavapäraselt rakendatava 15%-se omaosaluse määralt 25%-le ei ole linnal strateegia perioodil võimalik teisi suuremamahulisi projekte ette võtta. Välisprojektidest jätkub veel Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku ehitus ning 2013. aastal alustatakse trammiliini nr 4 rekonstrueerimist.

Muudest suurematest teede rekonstrueerimise projektidest on suuremamahulisemad Männiku, Suur-Sõjamäe ja Ranna tee rekonstrueerimine.

Jätkub haridusasutuste materiaalse baasi tugevdamine, eelkõige koostöös erasektoriga. 2012. aastal lõpetatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi tervikrenoveerimise projektid, samuti Kolde ja Vikerkaare Lasteaia renoveerimis- ja juurdeehitustööd. Koostöös erasektoriga on selleks ajaks renoveeritud kokku linna 22 kooli ja 2 lasteaeda.

Välisraha toel renoveeritakse Õismäe Kool ning ehitatakse Tallinna Heleni Koolile õpilaskodu juurdeehitus. Kutsehariduse valdkonnas on kavas 2013. aastal alustada välisrahastuse toel Tallinna Kopli Ametikooli õppetöökodade renoveerimist koos tehnoloogiliste seadmete soetamisega.

Kultuuri valdkonnas jätkub Kultuurikatla rekonstrueerimine, samuti jätkuvad ehitustööd Tallinna Loomaaias, välisrahastuse toel valmib loomaaia keskkonnahariduse keskus, jätkatakse loomaaia paksunahaliste maja järgmise etapi ehitustöödega.

2012. aastal valmib Pirital multifunktsionaalne spordikeskus. Välisrahastuse toel ehitatakse Pirita Spordikeskusesse Pirita velotreki ning Pirita jõe vahelisele alale tervisespordihoone. Lisaks ehitatakse Rummu tee alune tunnel, tagades ohutu ühendustee Lillepi pargi kergliiklustee ja Pirita Spordikeskuse vahel.

Välisrahastuse toel valmib 2012. aastal sotsiaalmajutusüksus Varre tn 7 ning jätkatakse lastekodu lastele peremajade ehitust, eesmärgiga luua asendushooldusel kasvavatele lastele võimalikult perelähedased kasvu- ja arengutingimused. Selleks ehitatakse Mustamäe ja Kopli lastekodu kasvandikele väikesed kahe- või ühepere elamud.

Lisaks eeltoodule teostatakse CO2 kvootide müügist saadud vahendite arvelt linna projektidest aastatel 2011-2012 koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga soojustusalaseid renoveerimistöid Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis, Tallinna Lasteaias Sinilill, Tallinna Lasteaias Delfiin, Tallinna Luha Lasteaias, Tallinna Männiku Lasteaias, Tallinna Kullatera Lasteaias ja Tallinna Mustakivi Lasteaias, Iru Hooldekodus, Kultuurikeskus Lindakivi huviringide majas, Tallinna Loomaaia paksunahaliste majas ja loomaaia soojatrassi osas, Kadaka Spordihallis ja Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla. Lisaks eraldati Tallinnale ca 45 miljonit eurot Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsile vähemalt 15 uue keskkonnasäästliku trammi ostmiseks. 2011. aasta mais sõlmitud lepingu alusel saab Tallinna Autobussikoondise Aktsiaselts 2012. aastal ka 10 Iveco Irisbus Crossway tüüpi bussi linnaliinide teenindamiseks.

Investeeringutealane koostöö erasektoriga

Tallinna linn on sõlminud pikaajalisi koostöölepinguid erapartneritega kokku 22 kooli ja 2 lasteaia renoveerimiseks ning munitsipaalelamuehituseks, millest tulenevad iga-aastased lepingujärgsed kulud kajastuvad linna tegevuskuludes.

Koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga renoveeriti Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tallinna Rahumäe Põhikool. Koostöös Vivatex Holding OÜ-ga renoveeriti Kalamaja Põhikool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Tallinna Kristiine Gümnaasium ja Pelgulinna Gümnaasium. Koostöös Osaühinguga BCA Center renoveeriti Tallinna Nõmme Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Sikupilli Keskkool, Tallinna Ühisgümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium. Koostöös OÜ-ga Kooliarendus renoveeriti Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Väike-Õismäe Gümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium. 2011. aastal sõlmitakse leping veel 2 kooli, s.o Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, ja 2 lasteaia, s.o Kolde Lasteaed ja Lasteaed Vikerkaar, tervikrenoveerimiseks.

Elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames kavandati lahendada omandireformist tulenenud sundüürnike eluasemeprobleemid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks sõlmis linn koostöölepingud Skanska EMV Aktsiaseltsiga ja OÜ-ga Raadiku Arendus. Skanska EMV Aktsiaselts rajas Lasnamäele Loopealsele Meeliku tn 22 ja 24 kinnistule 10 elamuga elurajooni, kus on 680 munitsipaalkorterit. Peale hoonete valmimist andis arendaja elamud üle Loopealse Elamu OÜ-le, kes andis need linnale 30 aastaks rendile. OÜ-ga Raadiku Arendus sõlmitud koostöölepingu alusel võtab linn 20 aastaks rendile Raadiku tn 8 kinnistul asuvad korterelamud, kokku 1215 eluruumiga.

Lisaks eelnimetatud lepingutele on linnal veel pikaajaline teenusleping Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi. 2010. aastal lõpetati põhiosas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine linna varemasustatud piirkondades. Lepingu alusel tasub linn Aktsiaseltsile Tallinna Vesi teostatud tööde eest arenduskomponendi osana kuni aastani 2014 ja sademeveerajatiste ehituste eest aastani 2012.

Olulisematest pikaajalistest kestvuslepingutest erapartneritega annab ülevaate alljärgnev tabel.

Tabel 14. Linna pikaajalised lepingud (€)

Valdkond

Lepingujärgne kulu aastate lõikes eurodes

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Haridus

10 670 497

12 139 890

12 527 986

14 414 574

14 626 711

14 647 985

sh koolid

10 670 497

12 139 890

12 527 986

14 414 574

14 626 711

14 647 985

Linnamajandus

5 279 742

8 705 086

9 837 000

10 292 000

10 555 000

10 802 000

sh Loopealse elurajoon

2 142 127

2 396 687

2 397 000

2 435 000

2 490 000

2 530 000

Raadiku elurajoon

3 137 615

6 308 399

7 440 000

7 857 000

8 065 000

8 272 000

Tehnovõrgud

15 867 537

12 942 415

12 479 056

12 479 056

5 609 628

1 000 000

sh sademevee kanalisatsioon

4 257 219

3 355 668

3 259 801

3 259 801

1 000 000

1 000 000

ühisveevärk ja -kanalisatsioon

11 610 318

9 586 747

9 219 255

9 219 255

4 609 628

 

Kokku

31 817 776

33 787 391

34 844 042

37 185 630

30 791 339

26 449 985

Linna likviidsuse juhtimine ning pikaajalise võõrkapitali kaasamine

Likviidsuse juhtimine

Linna haldustegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood peavad tagama, et linnal oleks jooksvalt piisavalt vahendeid oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Linna likviidsuse juhtimisel on eesmärgiks seatud likviidsuspuhvri olemasolu, mis tagab vähemalt kahe nädala planeeritud väljamaksed. Lühiajalise ehk aastasisese likviidsuse juhtimisel on linnal võimalik kaasata ka lühiajalist krediiti, et võlakohustus makstakse täies ulatuses tagasi eelarveaasta lõpuks.

Tabel 15. Linna rahajääk ja selle prognoos 2010-2015 (mln €)

 

2010

2011

2012

2013

2014

2015

 

tegelik

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

Raha jääk perioodi alguseks

5, 5

23.4

23,5

23,5

23,5

23,6

Raha jääk perioodi lõpuks

23,4

23,5

23,5

23,5

23,6

23,7

Kuigi linna likviidsuspuhver kahanes majanduskriisi tulemusena märgatavalt, suutis linn selle taastada 2010. aasta jooksul, kasvatades vaba raha jääki üle nelja korra.

Piisava likviidsuspuhvri olemasolu ning ligipääsu täiendavatele lühiajalistele finantseerimisallikatele peab oma finantsanalüüsis väga oluliseks ka reitinguagentuur Moody’s, omistades eelnimetatud näitajatele majanduskriisi tingimustes kõige kõrgema kaalu.

Pikaajalise võõrkapitali kaasamine

Pikaajalise võõrkapitali kaasamise eesmärgiks on linna investeeringute stabiilsuse tagamine. Võõrkapitali kaasamisel peavad linn ja tema valitseva mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused arvestama seadusandlusest tulenevate piirangute ja normatiividega, oma suutlikkusega tagada laenude teenindamine ning laenutegevusega seotud finantsriskidega.

Kuni 2011. aasta lõpuni reguleerib kohalike omavalituste võlakohustuste võtmist valla- ja linnaeelarve seadus, alates 2012. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, mis seab peamise erinevusena võlakohustuste võtmise piirangud ka kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevatele äriühingutele ja sihtasutustele.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele võib kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse netovõlakoormus[1] aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Arvestades Tallinna linna ja tema arvestusüksuse senist põhitegevuse kulude ja tulude vahet, kehtib Tallinna linna ja tema arvestusüksuse jaoks eelnimetatud piirangutest viimane ehk võlakoormus võib ulatuda 60%-ni vastava aasta põhitegevuse tuludest.

Lisaks eelpool viidatud seadustele, reguleerivad linna võlakohustuste võtmist “Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord” ning “Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord”.

Alljärgnevas tabelis on toodud linna võlakoormus ning selle prognoos eelolevateks aastateks. Võlakoormuse arvutamisel on kasutatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevat metoodikat.

Tabel 16. Linna võlakoormus 2010-2015 (tuh €)

Linna võlakoormus

2010

2011

2012

2013

2014

2015

 

tegelik

eelarve

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

Põhitegevuse tulud

378 521

402 791

401 346

413 582

426 636

439 105

Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute põhiosa tagastamine

13 892

13 811

13 806

13 806

12 527

15 467

Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste tasumine

881

931

943

954

966

978

Võlakohustuste põhiosa tagastamine kokku

14 773

14 742

14 749

14 760

13 493

16 445

Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute finantskulu

4 473

6 837

7 030

7 220

7 410

7 600

Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste finantskulu

4 582

4 532

4 480

4 470

4 450

4 410

Finantskulu kokku

9 055

11 369

11 510

11 690

11 860

12 010

Kokku põhiosa ja intressid

23 828

26 111

26 259

26 450

25 353

28 455

Võlakohustuste tagastamine puhastuludesse

6,3%

6,5%

6,5%

6,4%

5,9%

6,5%

Võlakohustuste tagastamine puhastuludesse ilma kontsessioonikokkulepetest tulenevate kohustusteta

4,9%

5,1%

5,2%

5,1%

4,7%

5,3%

Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute põhiosa jääk

174 402

186 130

189 324

193 818

200 291

203 994

Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste jääk

61 666

60 735

59 792

58 837

57 871

56 893

Muud linna pikaajalised kohustused

117

128

128

128

128

128

Võlakohustused kokku

236 185

246 993

249 244

252 784

258 290

261 015

Likviidsed vahendid

23 391

24 926

17 631

17 882

20 979

23 781

Netovõlakoormus

212 794

222 067

231 613

234 901

237 311

237 234

Netovõlakoormuse määr põhitegevuse tuludesse

56,2%

55,1%

57,7%

56,8%

55,6%

54,0%

Netovõlakoormuse määr põhitegevuse tuludesse ilma kontsessiooni-kokkulepetest tulenevate kohustusteta

46,1%

46,2%

47,2%

46,9%

47,0%

46,5%

Tulenevalt seadusandlikest piirangutest ning linna üldisest võlakoormusest on eelarvestrateegiaga hõlmataval perioodil linnal kavas võõrkapitali kaasata peamiselt välisrahastusega projektide oma- ja sildfinantseerimise tagamiseks ning olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks. Uusi kontsessioonikokkuleppeid ja kapitalirendilepinguid kavas sõlmida ei ole.

Võõrkapitali kaasamisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest:

§  hoida laenuportfelli kaalutud keskmine tähtaeg vahemikus 9-15 aastat, et tagada piisav laenuteenindamise võime;

§  viia linna laenutegevus võimalusel projektipõhisemaks, kaasates soodsamat pikaajalist kapitali välisprojektide omafinantseerimise tagamiseks selleks ettenähtud institutsioonidelt (Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank jt);

§  refinantseerida vajadusel olemasolevaid võlakohustusi, et tagada laenumaksete stabiilsus;

§  intressiriski maandamiseks fikseerida intressid kuni 75% linna laenuportfellist.

Linna arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse rakendumisest alates 2012. aastast on käesolevas strateegias esmakordselt toodud informatsioon linna arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse kohta. Arvestusüksuse moodustavad linn ja temast sõltuvad üksused[2].

Tabel 17. Linna arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos aastatel 2011-2015 (tuh €)

Finantsjuhtimise seaduse normatiivid

2010

2011

2012

2013

2014

2015

 

tegelik

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

prognoos

Maksutulud

245 532

255 916

255 254

265 481

275 412

285 827

Kaupade ja teenuste müük

184 975

189 059

190 542

191 428

192 049

192 657

Saadud toetused

71 271

71 261

71 896

73 499

76 694

77 972

Muud tegevustulud

2 616

3 747

2 308

2 276

2 273

2 313

Põhitegevuse tulud kokku

504 393

519 983

519 999

532 684

546 427

558 768

Antud toetused

-31 561

-27 162

-26 843

-26 971

-27 162

-27 290

Muud tegevuskulud

-424 294

-447 517

-445 829

-451 565

-456 345

-458 991

Põhitegevuse kulud kokku

-455 854

-474 679

-472 672

-478 536

-483 507

-486 281

Põhitegevuse tulude ja kulude vahe

48 539

45 304

47 327

54 148

62 920

72 487

Põhivara soetus

-30 212

-57 529

-62 378

-65 988

-83 760

-84 060

Põhivara müük

9 089

6 391

5 752

2 351

2 739

3 196

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

10 021

30 736

30 433

31 039

33 012

24 786

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

-16 927

-15 531

-14 975

-14 975

-6 732

-1 200

Antud laenud

200

192

192

192

192

192

Tagasilaekunud laenud

897

897

897

897

897

897

Finantstulud ja finantskulud

-3 870

-6 174

-6 519

-6 685

-6 902

-6 966

Investeerimistegevus kokku

-30 802

-41 018

-46 886

-53 170

-60 554

-63 156

Ülejääk/puudujääk

17 737

4 286

728

978

2 366

9 331

Ülejäägi/puudujäägi määr

3,5

0,8

0,1

0,2

0,4

1,7

Aruandeaasta ülejääk/puudujääk

17 737

4 286

728

978

2 366

9 331

Eelmise aasta ülejääk/puudujääk

-38 537

17 737

4 286

728

978

2 366

Üle-eelmise aasta ülejääk/puudujääk

-44 555

-32 431

17 737

4 286

728

978

4. aasta ülejääk/puudujääk

-35 968

0

-32 431

17 737

4 286

728

5. aasta ülejääk/puudujääk

2 986

-35 968

0

-32 431

17 737

4 286

Viimase viie aasta ülejääk/puudujääk kokku

-98 337

-46 375

-9 679

-8 701

26 095

17 689

Viimase 5 aasta ülejäägi/puudujäägi määr (%)

-19,5

-8,9

-1,9

-1,6

4,8

3,2

Laenukohustused

283 337

295 032

295 272

300 385

309 971

313 167

Tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused

149

 

 

 

 

 

Tagastamisele kuuluvad saadud ettemaksed

31

13

 

 

 

 

Pikaajalised võlad tarnijatele

7

3

 

 

 

 

Muud pikaajalised võlad, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist

378

192

115

 

 

 

Võlakohustused kokku

283 902

295 240

295 387

300 385

309 971

313 167

Raha ja pangakontod

-35 695

-36 430

-30 678

-31 317

-31 956

-32 595

Osalused rahaturu- ja intressifondide aktsiates ja osakutes

-188

-128

 

 

 

 

Likviidsed varad kokku

-35 883

-36 557

-30 678

-31 317

-31 956

-32 595

Netovõlakoormus

248 019

258 682

264 709

269 068

278 016

280 572

Netovõlakoormuse määr tegevustuludest (%)

49,2

49,7

50,9

50,5

50,9

50,2

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes sõltuvateks üksusteks on:

§  Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

§  Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla

§  Sihtasutus Tallinna Lastehaigla

§  Sihtasutus Lutreola

§  Sihtasutus Õpilasmalev

§  Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus

§  Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus

§  Sihtasutus Tallinn 2011

§  Sihtasutus Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus

§  Sihtasutus Tallinna Televisioon

§  Sihtasutus Tallinna Vene Muuseum

§  Tallinna Autobussikoondise Aktsiaselts

§  Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaselts

§  Tallinna Linnahalli Aktsiaselts

Kokkuvõte

Keskpika planeerimise üldiseks eesmärgiks on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust, tagada linna vahendite sihipärasem arenguprojektidesse suunamine ja efektiivsem kasutamine, eelarvestrateegia on seega aluseks ka iga-aastase eelarve koostamisel.

Käesolev strateegia on koostatud eeldustel, et Tallinna elanikkond püsib ka järgnevatel aastatel stabiilselt 410 tuhande elaniku piires, Eesti majanduse taastumine kiireneb ning tööhõive ja keskmine palk mõõdukalt kasvavad. 2012. aastast kaotati kohalikest maksudest müügimaks ja paadimaks ning 2013. aastast vabastatakse elanikud kodualusese maa maamaksust, mis vähendavad linna tulubaasi.

Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kehtivatest õigusaktides lähtudes, arvestades neis sätestatud muudatuste mõju järgnevateks aastateks. Tallinna linna eelarvestrateegia koostamisel eeldatakse alates 2013. aastast kõrgemat tulude kasvu kui riigi eelarvestrateegias. Lähtutud on eeldusest, et hiljemalt 2014. aasta alguseks on välja töötatud Euroopa Liidu struktuurivahendite järgmise eelarveperioodi (2014-2020) tingimused ja sellega seonduvad riiklikud kaasnevad õigusaktid ning seetõttu välisrahastusega investeerimisprojektide maht säilib samal tasemel.

Lähimate aastate esmaseks eesmärgiks jätkuvalt linna elanikele senisel tasemel avalike teenuste tagamine, abivajajate toimetuleku kindlustamine ning meetmed ettevõtluse toetuseks. Suuremaid arenguprojekte on eeloleval perioodil võimalik teostada eelkõige Euroopa Liidu struktuurivahendeid kaasates.

Esmakordselt on esitatud eelarvestrateegias ülevaade linna konsolideerimisgrupi majandusnäitajad ning nende kohta koondprognoos aastateks 2011-2015. Linna finantssuutlikkust on kavandatud lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega kinnitatud normatiividest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe.

[2] Sõltuv üksus on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.