|
Tallinna
Linnavolikogu 2. juuni
2011
otsuse nr 92
LISA
|
|
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse “Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12
ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Vana-Kalamaja tn 44 ning
Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneering, Arhitektibüroo
LAAN & REMI OÜ töö nr DP-08.05.05, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas
asuval 0,26 ha suurusel planeeringualal asuva Väike-Patarei tn 14
kinnistu sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, hoonestamata Väike-Patarei
tn 14 kinnistule ning elamumaa sihtotstarbega Vana-Kalamaja
tn 44 ja Väike-Patarei tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine kolme
maapinnast kuni 12 meetri kõrguse kuni 3-korruselise (sh
katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku kuni 15 korteriga elamu
ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja
haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritav ala paikneb Põhja-Tallinnas
Kalamaja asumi kvartalis, mis piirneb Väike-Patarei, Vana-Kalamaja ja
Suur-Patarei tänavaga ning kus asub mitmeid miljööväärtuslikke puit- ja
kivihooneid. Planeeringualal paiknevad krundid on hoonestamata. Väike-Patarei
tn 12 krundil on säilinud amortiseerunud kuur.
Planeeritav ala jääb kultuuriministri
30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandi
asulakohta. Planeeringuala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996
määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks tunnistatud Tallinna vanalinna I-II aastatuhandest
muinsuskaitsealasse.
Planeeringuala hõlmab järgmisi
kinnistuid:
·
elamumaa sihtotstarbega Vana-Kalamaja tn 44 kinnistu, mis on
kinnistusraamatu andmeil Osaühingu KODALA ja füüsilise isiku kaasomandis;
·
elamumaa sihtotstarbega Väike-Patarei tn 12 kinnistu, mis
kinnistusraamatu andmeil kuulub kolme füüsilise isiku kaasomandisse;
·
sotsiaalmaa sihtotstarbega Väike-Patarei tn 14 kinnistu, mis
on kinnistusraamatu andmeil Osaühingu KODALA ja füüsilise isiku kaasomandis.
Väike-Patarei tn 12 kinnistu piiril
kasvab vana harilik hobukastan, lisaks on kinnistul säilinud kaks vana
aedõunapuud. Vana-Kalamaja tn 44 kinnistul kasvab isetekkelisi harilikke
vahtraid ja mõned harilikud saared.
Alal ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
2. Kontaktvööndi analüüs
Planeeritava ala lähiümbruses asub
valdavalt 19.-20. sajandil ehitatud Kalamaja miljööväärtuslik puitasum, mis on
Tallinna vanim eeslinn. Kontaktvööndi lähiala linnaehituslike dominantidena
võib käsitleda endise Patarei vangla hoonetekompleksi ja Linnahalli hoonet.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad valdavalt lahtise perimetraalse
hoonestusviisiga 2-korruselised, kõrge sokliga ning katusekorrusega viil- või
kelpkatusega elamud. Vähem on hoovimaju ning suuremaid 4- ja 5-korruselisi
korterelamuid. Lähiümbruse kruntide hoonestustihedus
jääb vahemikku 0,5-1,7. Olemasolevate hoonete ehitusjoon on üldjuhul tänavaäärsel
krundipiiril. Piirdeaiad on puidust, metallist, kivisokliga või ilma, kõrgused
jäävad vahemikku 2,2-2,4 meetrit. Lähiala õuedel säilinud haljastus on
valdavalt elanike istutatud leht- ja viljapuud. Palju on isetekkelist ja
hooldamata kõrghaljastust. Transpordiühendus kesklinna ja teiste linnaosadega
on hea, lähimad ühistranspordi peatused on Põhja puiestee ja Soo tänava ääres.
Planeeringuala lähiümbruses asuvad lasteaed Kelluke, Kalamaja lasteaed,
Kalamaja Põhikool ning Põhja-Tallinna Valitsus. Lähimad rekreatsioonialad on Vanalinna
rohevööndis asuv Rannamägi, Tornide väljak ning Kalamaja kalmistupark, mida
ühendab rohevõrgustiku rohekoridor Suur-Patarei tänaval.
Planeeringuala kontaktvööndisse jääb
Väike-Patarei tn 10 kinnistu, millel asub ohvitseride kasarmuhoone
19. sajandi lõpust, mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega
nr 21 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“
tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Arhitektuurimälestise kaitsevööndiks on määratud
krunt.
Planeeringuala kontaktvööndi kohta on menetluses
või kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni
2008 korraldusega nr 1279-k vastuvõetud “Tallinna Kalasadama ümbruse
detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 14,7 ha
suurusele planeeritavale maa-alale linnakeskuse laiendamine, et taastada
ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs mereäärsele alale;
kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi
arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest;
kalaturu rajamine; Kalamaja möödasõidutee koridori määramine koos
haljaskoridori säilitamisega;
Tallinna Linnavalitsuse
27. detsembri 2007 korraldusega nr 2312-k kehtestatud “Suur-Patarei tn 23a kinnistu
detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,1 ha
suurusel maa-alal Suur-Patarei tn 23a asuva 100% elamumaa sihtotstarbega
kinnistul lagunenud hoone ümberehitamine ning ehitusõiguse andmine uue 2 täiskorrusega,
sokli- ja katusekorrusega 8 korteriga elamu rajamiseks;
Tallinna Linnavolikogu 12. juuni
2003 otsusega nr 202 kehtestatud “Väike-Patarei, Jahu ja
Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartaliosa detailplaneering“, millega
on kavandatud 26 krunti - olemasolevate hoonete teenindamiseks ja
rekonstrueerimiseks või neile juurdeehitamiseks ning mitme korteriga elamu
ehitamiseks, planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Tallinna
Linnavolikogu 23. augusti 2007 otsusega nr 203 “Tallinna Linnavolikogu
12. juuni 2003 otsusega nr 202 kehtestatud Väike-Patarei, Jahu ja
Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu Põhja-Tallinnas
osaline kehtetuks tunnistamine Vana-Kalamaja tänav 34 krundi osas“.
3. Tallinna üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“
kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk
põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda
kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid
jm.
Kehtestatava detailplaneeringu lahendus
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
4. Detailplaneeringuga
kavandatu
Planeeritava ala paiknemine kiirelt
arenevas, perspektiivsete rohekoridoride, kergliiklusteede ja rannapromenaadi
läheduses on sobiv koht uute eluhoonete ehitamiseks. Kuna lähiümbruse
hoonestuse moodustavad valdavalt väikesemahulised korterelamud, siis planeeringulahendusega
kavandatud kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega
korterelamu ehitamine sobib olemasolevasse linnaruumi.
Planeeritav ala paikneb Tallinna
Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmääruse“ (edaspidi ehitusmäärus)
kohaselt Kalamaja asumi 7. ehituspiirkonnas ja 32. kvartalis, kus nähakse
ette olemasoleva ehitusjoone säilitamise. Kruntidele võib rajada elamuid ning
elamutega integreeritud väikeseid teenindus-kaubandusettevõtteid ja töökodasid.
Alla 1000 m2 suurustele kruntidele on lubatud rajada 1 põhihoone.
Uushoonestuse puhul on lubatud kruntide maksimaalseks täisehitusprotsendiks
kuni 30%, kui olemasolev protsent on suurem, siis see säilib. Erandina on nurgakruntidel
lubatud täisehitusprotsendi suurendamine 5% võrra. Ühe põhihoone ehitusalune
pind ei tohi olla suurem kui 250 m2 ning põhihoone maksimaalseks
kõrguseks on lubatud kuni 12 meetrit maapinnast, 2 täiskorrust
ja katusekorrus.
Planeeritavate hoonete kavandamisel on
järgitud ehitusmääruse nõudeid,
planeeringualast üle Suur-Patarei tänava asuvatel vastaskruntidel Väike-Patarei
tn 19 // Vana-Kalamaja tn 40 ja Vana-Kalamaja tn 40a
olemasolevate elamute paiknemist, liiklusohutuse nõudena nurgakrundile
nähtavuskolmnurga tagamist ning ülesannet säilitada väärtuslikud hobukastanid naaberkinnistul
Vana-Kalamaja tn 46.
Hooned on kavandatud lahtise
hoonestusviisiga. Planeeritava ala hoonestustihedus on 0,92. Hoonete mahuline
lahendus järgib Kalamaja antud piirkonna ajalooliselt väljakujunenud
iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab lähiümbruse olemasoleva hoonestuse
sokli- ning katuse räästa- ja harjajoone kõrgustega. Hoonete katusekalle on
planeeritud vahemikku 20-35°. Hoonete katuse räästajoone suurimaks lubatud
kõrguseks on planeeritud kuni 9 meetrit maapinnast, seega mitte kõrgemaks
kui enamusel lähiümbruse olemasolevatel hoonetel. Hoonete katuse harjajoone
suurimaks lubatud kõrguseks on planeeritud kuni 12 meetrit maapinnast
ning harjajoon võib olla paralleelselt või risti tänavaga. Planeeritud hoonete
viimane korrus on lahendatud katusekorrusena. Väike-Patarei ja Vana-Kalamaja
tänava ristmikul on moodustatud olemasoleva ja planeeritud hoonestuse ning
kruntide nurkadesse haljastuse linnaehituslik lahendus. Hoonete välisviimistlusena
tuleb kasutada Kalamaja piirkonnale iseloomulikke naturaalseid materjale nagu
puit, krohv, kivi, valtsplekk vm ning imiteerivate materjalide kasutamine on
keelatud.
Planeeringulahendusega nähakse ette
moodustada kolm elamumaa sihtotstarbega krunti, millele on määratud ehitusõigus
kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku
15 korteriga elamu ehitamiseks.
Positsioon (edaspidi pos) 1 on
kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise
(sh katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine.
Pos 2 on kavandatud elamumaa
sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise (sh
katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine. Pos 1 ja
pos 2 on hooned kavandatud ühise maa-aluse parkimiskorrusega.
Pos 3 on kavandatud elamumaa
sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise (sh
katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine.
Planeeringulahendusega on kavandatud
hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP-2.
Hoonete mahtude planeerimisel on
jälgitud, et oleks tagatud hoonete insolatsioon vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008
“Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele.
Planeeringulahendusega kavandatud hooned ei kahjusta pärast ehitamist
olemasolevate Vana-Kalamaja tn 46a ja Väike-Patarei tn 10a naaberkruntide
elamute insolatsiooni kestuse tingimusi ning nendes säilib standardikohane insolatsioon.
Hoovidesse on kavandatud laste
mänguväljakud.
Väike-Patarei tn 14 kinnistule on
statsionaarne konteinerhaljastus ja piirdeaed tänavanurgal planeeritud
selliselt, et ristmikul oleks tagatud piisav nähtavus. Detailplaneeringu
lahenduse kohaselt säilitatakse Väike-Patarei tn 12 kinnistul kasvav
vaher. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida
kaks IV väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005
määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa
andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutuse kohaselt
tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 16 uut puud. Asemele
istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Lisaks on kavandatud likvideerida 16 V väärtusklassi hinnatud puud, mida
ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 § 1 lõikele 4 ei
vaja raieluba. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa
menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist. Lisaks on kavandatud kruntide
pos 2 ja 3 vahelise piiri äärde istutada hekk.
Planeeritava ala varustamine
tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele
tingimustele.
Juurdepääsud kinnistutele on kavandatud
Väike-Patarei tänavalt.
Tallinna parkimise korralduse arengukava
punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala
asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti
riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti
kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Vana-Kalamaja tn 44
ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringuga planeeritav
ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis. Arengukava
punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute
parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Planeeritud
elamutesse on kavandatud kokku kuni 15 korterit ning planeeringualale vastavalt
15 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu
16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavaga aastateks 2006-2014“.
Jäätmete kogumine on planeeritud
kooskõlas jäätmeseaduse ja
Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“.
5. Avaliku väljapaneku
tulemused
Detailplaneeringu avalik väljapanek
toimus 3. augustist kuni 16. augustini 2009. Sellekohane teade ilmus
ajalehes Postimees 25. juulil 2009. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
kestel esitas oma ettepanekud ja vastuväited naaberkinnistu Vana-Kalamaja
tn 46 kinnistu omanik.
Avaliku väljapaneku ajal esitatud
vastuväidetele ja ettepanekutele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 21. septembril
2009 kirjaga nr 2-1/48, kus teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja
koha.
Naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46
kinnistu omanik L. Pakosta esitas järgmised vastuväited:
1) detailplaneeringuga
kavandatud maakasutuse intensiivsus ja koormus planeeringuala kinnistutele on
piirkonna olusid arvestades ilmselgelt liiga suur. Ettepanek korterite arvu
vähemalt kaks korda vähendada;
2) tulenevalt
korterite arvust on planeeringualale kavandatud 27 parkimiskohta.
1620 m2 suurusele kesklinna läheduses asuvale alale on
27 parkimiskohta ilmselge liialdus, mis omakorda tõendab ka vajadust
korterite arvu vähendada;
3) ettepanek
viia planeeringus hoonete ehitusalune pind vastavusse linnavalitsuse
korraldusega, teisisõnu vähendada ehitusalust pinda kokku vähemalt 283 m2
võrra;
4) Väike-Patarei
tn 14 on praeguselt kasutusotstarbelt sotsiaalmaa. Kavandatud
detailplaneeringu lahendusega soovitakse sihtotstarvet muuta. Ettepanek
planeeringusse lisada kaalutlused, miks sihtotstarvet muudetakse;
5) planeeringus
puudub analüüs, millistel kaalutlustel on alale kavandatud kolm laste
mänguväljakut. Planeeringulahenduses on sisuliselt pakutud “konteinermänguväljakuid“,
mis ei ole Kalamajja sobiv lahendus. Tehakse ettepanek loobuda
konteiner-lastemänguväljakute rajamisest terrassidele ning rajada reaalne
lahendus maapinnale;
6) kavandatavad
katuseterrassid ja kõrged parkimiskorrused ei ole Kalamajale iseloomulik
arhitektuurne lahendus ja ei sobi seetõttu olemasolevasse miljööalasse.
Ettepanek vastavatest 1,55 meetri kõrgusest sokliosast ning seda katvatest
terrassidest kui piirkonda sobimatust lahendusest loobuda;
7) linnaehituslikus
analüüsis on juhuvalimi analüüsi tulemusel esitatud ebatäpseid andmeid,
näitamaks kavandatud ehitisi piirkonda paremini sulavana. Märgitakse, et
detailplaneeringu linnaehituslikus analüüsis on märgitud Vana-Kalamaja
tn 46 hoone olemasolevaks katuseharja kõrguseks maapinnast
12 meetrit, tegelikult on 10,5 meetrit. 12 meetri kõrguseks on
märgitud ka kahekorruselise Vana-Kalamaja tn 48 hoone kõrgus, tegelikkuses
on see hoone madalam. Planeeringulahendust on tutvustatud lahtise
hoonestusviisiga lahendusena. Vastavalt planeeringujoonistele on hooned kokku
kavandatud Vana-Kalamaja tn 44 ja Väike-Patarei tn 14 vahelisel
piiril, moodustades ühise hoonemassi. Ettepanek linnaehituslikus analüüsis
esitatud andmed täpsustada ning seada alale piirkonnale iseloomulikud
arhitektuursed nõuded ja ehitustingimused. Vastav brutopinnaarvutus tuleb
korrigeerida ka planeeringu põhijoonisel;
8) konteinerhaljastus
ei ole piirkonnas iseloomulik haljastuse liik. Ettepanek asendada
konteinerhaljastus traditsioonilise haljastusega, mis hoiaks ära ka negatiivsed
võimalikud mõjud sademevee äravoolu toimimisele kogu piirkonnas. Planeeringu
seletuskirjas on kinnitatud, et alale istutatakse 16 puud, kuid
planeeringujoonistel see ei kajastu;
9) planeeringuga
antakse lahendused ka kõrvalkinnistule, mis ei ole kõrvalkinnistu omanikuga
kokku lepitud ja millest ei ole kinnistuomanikku isegi mitte teavitatud.
Dendroloogias on määratletud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistul kolm
II väärtusklassi hinnatud harilikku hobukastanit, mis on tegelikkuses
isetekkelised ning pärinevad oluliselt hilisemast perioodist, mida tõendavad
kinnistust tehtud ajaloolised fotod. Ettepanek vastavad andmed parandada ja
kokkuvõttes kõrvalkinnistu haljastust mitte käsitleda antud planeeringuala
haljastuse lahenduse juures. Planeeringus on määratletud Vana-Kalamaja
tn 46 kinnistul üks hoone õigusliku aluseta hooneks, kuid puudub viide
otsusele, mille alusel vastav määratlus on antud. Ettepanek lisada
planeeringumaterjalidele viide vastavale otsusele konkreetse hoone kohta või
vastav märge eemaldada;
10) prügikonteinerite
ala sisselõige tee-alale kinnistute Väike-Patarei tn 12 ja Väike-Patarei
tn 12a vahel ei ole õigustatud, tegemist on ajaloolise teealaga ja vastav
tänavajoon tuleks sellisena säilitada ning teeala avada kergliiklusteena
liikluseks. Ettepanek prügikonteinerite paigutus lahendada kinnistute piirides;
11) maa-alune
hoonestus on kavandatud rajada Põhja-Eesti paekiviklindi alale, ajaloolisele
Köismäele. Tegemata on keskkonnamõjude hindamine, tehakse ettepanek et juhul,
kui planeeringulahendusega jäädakse maa-aluste mahtude juurde, tuleb läbi viia
ka keskkonnamõjude hindamine, sealhulgas ka mõjude hindamine põhjaveele ja
pinnasele, samuti suuremahulise süvenduse (valdav osa planeeringualast) mõju
naaberkinnistutele;
12) joonistel on
ebatäpselt ja eksitavalt näidatud Kalamaja miljööväärtusliku ala piirid, mis ei
kattu algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eskiismaterjaliga;
13) insolatsiooniarvutused
on tehtud vaid ühele naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46 eluhoonele ning
selle põhjal on langetatud otsus, et insolatsiooni kestus jääb normatiivide
piiresse, ehkki tegemata on teisele naaberkinnistu eluhoonele vastavad
arvutused. Ettepanek kaaluda vastavate arvutuste tegematajätmist ja avaldajana
seda otseselt ei nõua, kuid sellisel juhul peaks olema seletuskirjas välja
toodud kaalutlus, mille alusel vastavad mõõtmised tegemata jäeti. Lisaks tuleb
parandada ebatäpsus detailplaneeringu vastuvõtmise põhjendustes, kus
kinnitatakse, et olemasolevate elamute insolatsioonikestuse tingimusi ei
halvendata. Samas on lisatud arvutustest näha, et Vana-Kalamaja tn 46a
ajaloolistel verandadel kaob päikesevalgus kavandatud ehitustegevuse tulemusena
magusal pärastlõunasel ajal;
14) hoonetevaheliseks
kujaks on märgitud 8 meetrit. Märgitakse, et hooneni aadressil
Vana-Kalamaja tn 46 on kuja 4 meetrit, vastav täpsustus tuleb
planeeringumaterjalis kajastada.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
(edaspidi amet) vastas vastuväidetele järgmist:
1) amet on
seisukohal, et detailplaneeringu lahendus vastab põhiosas Tallinna
Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud
“Põhja-Tallinna üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmäärusele“.
Samas tuleb tunnistada, et planeeritud krundil positsioon 2 (Väike-Patarei
tn 14) ei ole tagatud maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal vähemalt 30%
krundi pindalast, milline nõue tuleneb eelnimetatud ehitusmäärusest.
Detailplaneeringuga on lahendatud võimalik maksimaalne korterite arv, korterite
täpne arv ja suurused lahendatakse ehitusprojekti staadiumis, kus korterite
suurused varieeruvad, arvestades erinevate sotsiaalsete sihtgruppide
vajadustega. Amet peab põhjendatuks planeeringualal korterite maksimaalse arvu
vähendamist, et maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal igal krundil oleks
vähemalt 30%. Vastavalt tehtud ettepanekule on planeeringut korrigeeritud ja
korterite arvu vähendatud ning positsioon 2 haljastuse osakaalu
suurendatud 30%-ni. Maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal positsioonil 1
on 34% ja positsioonil 3 on 37%. Planeeringuala haljastuse osakaal, sh
maapinnaga ühendatud ja maa-aluse korruse peale rajatav haljasala kokku on 47%;
2) amet on
seisukohal, et planeeringulahendus vastab Tallinna Linnavolikogu
16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise
korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi
parkimisnormatiivile, mille kohaselt peab planeeringualas ette nägema vähemalt 27 parkimiskohta.
Planeeringulahenduses on lahendatud maa-alune parkimiskorrus, mis on eraldi
tuletõkkesektsioon ning parkimiskohad ja läbipääsud naaberkruntidel on
lahendatud servituudi vajaduse nõudega. Hoonete ekspluateerimisel on võimalik
parkimiskohtade kasutus lahendada vastavate asjaõiguslepingute ja
kasutuskorraga. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Põhja-Eesti Päästekeskus
2. juulil 2007, Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakond
24. märtsil 2008 ning infrastruktuuri osakond tutvunud 20. märtsil
2008. Amet peab võimalikuks parkimise lahendamist igal planeeritaval kinnistul
eraldi või ühisel maa-alusel parkimiskorrusel ning põhjendatud vajadusel koos
korterite arvu vähendamise ja maapinnaga ühendatud haljastuse osakaalu
suurendamisega parkimiskohtade arvu vähendamist. Vastavalt ettepanekule on
kavandatud korterite arvu vähendatud 20-lt 15 korterini ja seeläbi on
vähenenud ka nõutav parkimiskohtade arv;
3) amet on
seisukohal, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 69
“Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 2 kohaselt on ehitise
maapealne korrus ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest
maapinnast vähemalt 2 meetri kõrgusel. Määruses ei ole täpsustatud, kas
soklikorrus peab paiknema ehitise maapealse mahu ulatuses selle all või asub ka
maapealsest mahust väljaspool, nagu planeeringulahenduses maa-alune
parkimiskorrus lahendatud on. Kavandatud soklikorruse kõrgus maapinnast on
vähem kui 2 meetrit (1,55 meetrit), mistõttu seda ei loeta
maapealseks korruseks ja seega ei arvutata maapealsete korruste ehitusaluse
pindala hulka. Detailplaneeringu vastuvõtmisel on planeeringulahenduses
kavandatud elamute maapealne ehitusalune pind kokku 509 m2, mis
vastab detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärkidele, mistõttu ei ole
põhjendatud maapealse ehitusaluse pindala vähendamine;
4) ameti
seisukoht on, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega
nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ maakasutuse juhtotstarbeks
määratud korruselamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad
asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid, bürood ja
keskkonnaohutud ettevõtted jms. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb
planeeritav maa-ala miljööväärtusliku elamuala terviklikult säilinud miljööga
eeslinna piirkonda, kus uute hoonete ehitus peab jälgima väljakujunenud
hoonestusstruktuuri. Planeeritav ala paikneb Kalamaja asumi 32. kvartalis,
kus Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud
“Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt võib kruntidele rajada
elamuid ning elamutega integreeritud väikeseid teenindus-kaubandusettevõtteid
ja töökodasid. Detailplaneeringu lahendus vastab algatatud Põhja-Tallinna
üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmäärusele. Lisaks on planeeringuala
kõrval ja läheduses asetsev piirkond valdavalt hoonestatud väikesemahuliste
korterelamutega, millest tulenevalt planeeringuga kavandatud 3-korruselised
korterelamud sobivad olemasolevasse linnaruumi. Detailplaneeringut on
põhjenduste osas täiendatud ja lisatud et, planeeritaval alal on ka
ajalooliselt elamud olnud;
5) amet leidis,
et planeeringu koostajal tuleb planeeringulahenduses leida elukeskkonna
kvaliteeti tagav lastemänguväljakute turvaline lahendus. Vana-Kalamaja ja
Väike-Patarei tänava nurgalahenduses võib kaaluda ka alternatiivseid lahendusi,
kuigi planeeringulahenduses Väike-Patarei ja Vana-Kalamaja tänava ristmikul on
linnaehituslikult põhjendatud lahendus, mille kohaselt tekib olemasoleva ja
planeeritud hoonestuse ning kruntide nurkadesse haljastuse peegelpildis
lahendus. Vastavalt ettepanekule on planeeringulahendust muudetud selliselt, et
kolme mänguväljaku asemele on kavandatud kaks mänguväljakut ning loobuti
konteinermänguväljakute kontseptsioonist;
6) amet on
seisukohal, et parkimise lahendusega soklikorrusel tagatakse kruntide ja
linnaruumi efektiivne kasutus hoonete ehitamisel ja ekspluateerimisel.
Parkimiskohtade paiknemisega hoonete soklikorrusel võimaldab õuealadele
planeerida maksimaalselt madal-, kõrg- ja konteinerhaljastust. Põhjendatud
vajadusel on katuseterrasside kavandamine lubatud vaid kruntide hoovipoolsele
alale, kahjustamata oluliselt Kalamaja miljööväärtuslikku hoonestuslaadi. Kuna
Kalamajale on iseloomulikud nii madala kui kõrge sokliga hooned ja vastavalt
detailplaneeringu kontaktvööndi analüüsile paiknevad planeeringuala kontaktalal
elamud, mille sokkel on keskmisest kõrgem, siis ei ole esitatud ettepanek
põhjendatud. Käesoleva planeeringulahendusega on valdav osa parkimisest
lahendatud hoonete soklikorrusel ning planeeringulahendust korrigeeritud
selliselt, et terrassid on kavandatud vaid kruntide hoovipoolsele alale, mis
muudab linnakeskkonna esteetilisemaks ja turvalisemaks ning maa kasutamise
ökonoomsemaks;
7) amet on
seisukohal, et planeeringulahenduses hoonete maapealsed mahud ei ole kavandatud
kinnistute piiril kokku ehitada ning tegemist on lahtise hoonestusviisiga.
Vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse § 2 lg 1 p 17 on
hoonestustihedus krundile kavandatud hoonete brutopinna suhe krundi pindalasse.
Planeeringu koosseisus esitatud tänavalaotis on detailplaneeringu
illustratiivne joonis ja annab visuaalse tänavapildi. Planeeringulahenduse
kohaselt on lahendatud vaid hoonete suletud brutopinnad. Kavandatud hoonete
kõrgus kuni 12 meetrit vastab Kalamaja ehitusmääruse ehituslikele
tingimustele. Väike-Patarei tn 12 maapealse osa suletud brutopind oli
ekslikult ümardatud, kuid nüüdseks on planeering selles osas korrigeeritud;
8) amet on
seisukohal, et planeeritavatel kruntidel tuleb tagada maapinnaga ühendatud
haljastuse osakaal vähemalt 30% krundi pindalast vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna
üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmäärusele“.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna
Kommunaalamet ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Sademevee juhtimise lahendus tuleb
täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Dendroloog A. Aaspõllu hinnangu
kohaselt puuduvad planeeritaval alal säilitamist väärivad puud ning soovitav on
näha ette uute puude istutus. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida kokku
18 puud, millest 2 on IV väärtusklassi hinnatud ehk väheväärtuslikud
ja 16 on V väärtusklassi hinnatud ehk haiged elujõuetud puud, mis tuleks
likvideerida. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt
Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja
hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse arvutuse alusel
tuleb detailplaneeringu elluviimisel puude likvideerimise tõttu asemele istutada
16 puud planeeritavatel kruntidel või lähiümbruses vastavalt kehtivale
korrale. Osa puid on planeeritud istutada planeeringualale, ülejäänud puud
istutatakse Põhja-Tallinna Valitsusega kokku lepitud kohta;
9) amet on
seisukohal, et planeeringuala kontaktvööndis tuleb käsitleda olemasolevat
olukorda. Põhjendatud vajadusel võib naaberkinnistul paikneva haljastuse
dendroloogiasse kaasata. Dendroloogia on koostanud spetsialistid
A. Aaspõllu (Dendroloogia Selts) ja S. Järve (OÜ Kesklinna Pargid).
Antud juhul naaberkinnistul paikneva kõrghaljastusega arvestamisel on tegemist
planeeringulahenduse lähtekohaga, et hoonestuse planeerimine lähtub olemasoleva
haljastuse säilitamisest. Planeeringus märgitud õigusliku aluseta ehitise
andmed ehitisregistris puuduvad, mistõttu on see planeeringus informatiivsena
kajastatud olemasoleva seadustamata hoonena;
10) amet on
seisukohal, et vastuväide ei ole põhjendatud. Detailplaneering on
kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Transpordiametiga ning
prügikonteinerite asukohad on kavandatud oma kinnistule. Ajaloolise
kergliiklustee taastamine ei ole võimalik, kuna selleks tuleks oluliselt muuta
piirkonna praegust kinnistute struktuuri ning kergliiklustee asukoht on
võimalik lahendada Väike-Patarei tn 10 ja 12a kinnistute ning Suur-Patarei
tn 23 ja 25 kinnistute vahelisel alal;
11) Tallinna
Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõjude hindamist vajalikuks pidanud;
12) Tallinna
Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna
üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmääruse“
miljööväärtuslike alade piire ei ole kohustuslik kanda detailplaneeringu
joonistele. Detailplaneeringus tuleb näidata kehtivast üldplaneeringust
tulenevad juhtotstarvete alade piirid, mis on detailplaneeringus kajastatud;
13) amet on
seisukohal, et hoonete mahtude planeerimisel on jälgitud ja ehitusprojekti
koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud naaberhoonete insolatsiooni kestus
vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ tulenevatele nõuetele. Planeeringulahendusega kavandatud hooned
ei kahjusta pärast ehitamist olemasolevate elamute (Vana-Kalamaja tn 46a
ja Väike-Patarei tn 10a) ja planeeritavate elamute insolatsiooni kestuse
tingimusi;
14) detailplaneeringu
on kooskõlastanud Põhja-Eesti Päästekeskus. Amet on seisukohal, et
hoonetevahelised kaugused, mis jäävad alla 8 meetri, tuleb kajastada
detailplaneeringu põhijoonisel. Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud
planeeritava hoone kaugus 4,85 meetrit Vana-Kalamaja tn 46
olemasolevast hoonest.
29. oktoobril 2009 toimus Vana-Kalamaja
tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu avalik
arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks.
Arutelul tutvustas projekteerija korrigeeritud detailplaneeringu lahendust.
Ettepanekud ja vastuväited esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik
L. Pakosta oma vastuväidetest ei loobunud.
Tallinna Linnavalitsuse
22. detsembri 2009 kirjaga nr LV-1/8453 esitati detailplaneering
planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3
ja 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju
maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeringuvaidlusele lahenduse
leidmiseks kutsus maavanem 16. veebruaril 2010 kooskõlas planeerimisseaduse
§ 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul
kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Nõupidamisel kõigi
vastuväidetega arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.
Nõupidamise tulemusena otsustas Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon vähendada
kavandatavate korterite arvu 15-ni ning vähendada parkimiskohtade arvu 15-ni,
millest teavitati 7. mai 2010 kirjaga nr 1/2-1/48 vastuväited
esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanikku L. Pakostat.
Järelevalve tulemusena asus maavanem
seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid
esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele
järelevalve teostaja poolt. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest
nõuetest.
Harju maavanem andis 22. juuni 2010
kirjaga nr 2.1-13k/09/6928 planeerimisseaduse § 23 lõike 6
alusel Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu
edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Vana-Kalamaja tn 44 ning
Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu koostamist taotles osaühing
KODALA 27. jaanuaril 2004 registreeritud avaldusega.
16. märtsil 2007 on osaühingu
KODALA ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitud haldusleping nr DP-12/H-07.
Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 2007 korraldusega
nr 1385-k algatatud detailplaneeringu “Vana-Kalamaja tn 44 ning
Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine
Põhja-Tallinnas“ eesmärk on kahele hoonestamata elamumaa ja ühele
sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõiguse määramine kolme kuni 3-korruselise
(sh katusekorrus) elamu rajamiseks ning parkimise, heakorrastuse
ja haljastuse lahendamine.
Teade detailplaneeringu algatamisest
ilmus ajalehes Postimees 17. augustil 2007. Teade eskiislahendusega
tutvustamise ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes
Postimees 5. oktoobril 2007. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu
11. oktoobril 2007.
Detailplaneeringu koostas Arhitektibüroo LAAN & REMI
OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse
16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu mais 2006 koostatud haljastuse
hinnang, Osaühingu Kesklinna Pargid koostatud eksperthinnang Vana-Kalamaja
tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide haljastuse kohta.
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“
§ 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu
kooskõlastanud.
Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna
halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Põhja-Eesti Päästekeskus,
Muinsuskaitseamet kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on
detailplaneeringu kooskõlastanud
Aktsiaselts Tallinna Küte, Elion Ettevõtted Aktsiaselts ja
planeeritavate kinnistute omanikud T. Laur, V. Humal, K. Humal,
K. Humal ja osaühing KODALA.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et enne mistahes kaevetöid tuleb
krundil läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Tingimusega on arvestatud,
tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et enne ehitusloa taotlemist tuleb esitada
ehitusprojekt kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonnaametile. Tingimus täidetakse enne
ehitusloa taotlemist, tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et
detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas
detailplaneeringu märkustega: soovitavalt planeerida positsioon 1 kinnistu
ühiskanalisatsiooni liitumispunkt kuni 1 meetri kaugusele väljapoole
vastava kinnistu piiri (Vana-Kalamaja tänava maa-alale). Esitatud lahenduse
korral näha positsioon 2 kinnistut läbivale kanalisatsioonitorustikule
ette kinnistu omanike omavaheline notariaalne servituut torustiku hooldamiseks.
Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate veevarustuse ning kanalisatsiooni
ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised
tingimused. Tingimus täidetakse ehitusprojekti koostamisel, tingimus on lisatud
detailplaneeringu seletuskirja.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et tööprojektis tagatakse kanalisatsioonitrassi
vahekaugus minimaalselt 1 meeter ning vee- ja kanalisatsiooniühenduste
vahekaugus minimaalselt 0,5 meetrit elektrikaablitest. Tööjooniste
staadiumis tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega ja
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööjooniste
koostamisel, tingimused on lisatud seletuskirja.
Tallinna Linnavaraamet on märkinud:
detailplaneeringuga kavandatakse Väike-Patarei tn 14 krundi (positsioon 2)
nurgale avaliku kasutusega kõnnitee. Väike-Patarei tn 14 maaomanikud on
andnud nõusoleku krundile positsioon 2 jääva kergliiklustee avaliku
kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise kohta
Tallinna linna kasuks. Vastavasisulised lepingud peame vajalikuks sõlmida enne
detailplaneeringu kehtestamist. Väike-Patarei tn 14 krundi omanikud on
15. jaanuaril 2009 kirjalikult nõustunud kergliiklustee avaliku kasutuse
tagamiseks seadma tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse Tallinna linna
kasuks.
Tallinna Linnavalitsuse
10. novembri 2010 korralduse nr 1706-k “Väike-Patarei tn 14
kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine
ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ taotleti
Väike-Patarei tn 14 kinnisasjale (pindala 491 m2,
sihtotstarve sotsiaalmaa) Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse
seadmist. Isikliku kasutusõiguse alaks on kinnisasja osa pindalaga 2 m2
ja ala valitsejaks määrati Tallinna Kommunaalamet. Nimetatud korralduse alusel
on 29. novembril 2010 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja
asjaõigusleping Tallinna linna ja Väike-Patarei tn 14 omanike vahel.
Detailplaneeringu algatamise korralduses
olid määratud järgmised lisanõuded:
1) likvideeritavate
puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtuda Tallinna
Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusest nr 45 “Puu raie- ja
hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“;
2) kasvupinnase
töötlemisel ja kaevise kasutamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu
8. märtsi 2007 määruse nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest;
3) parkimiskohtade
vajaduse määramisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas
aastateks 2006-2014“ esitatud nõuetest;
4) korterelamute
soojavarustus lahendada vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Küte tehnilistele
tingimustele.
Tingimustega on detailplaneeringus
arvestatud.
Vana-Kalamaja tn 44 ning
Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna
Linnaplaneerimise Amet.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna
Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1142-k “Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei
tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu“.
Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest
ilmus ajalehes Postimees 1. juulil 2009. Teade avaliku väljapaneku asukoha
ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 25. juulil 2009. Detailplaneering
oli avalikul väljapanekul 3. augustist kuni 16. augustini 2009.
Avaliku väljapaneku kestel esitas detailplaneeringu
lahenduse kohta oma vastuväited ja ettepanekud naaberkinnistu Vana-Kalamaja
tn 46 kinnistu omanik L. Pakosta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
vastas vastuväidetele 21. septembril 2009 kirjaga nr 2-1/48.
29. oktoobril 2009 toimus Vana-Kalamaja
tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu avalik
arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks.
Arutelul tutvustas projekteerija korrigeeritud detailplaneeringu lahendust.
Ettepanekud ja vastuväited esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik
L. Pakosta oma vastuväidetest ei loobunud.
Tallinna Linnavalitsuse
22. detsembri 2009 kirjaga nr LV-1/8453 esitati detailplaneering
planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3
ja 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju
maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeringuvaidlusele lahenduse
leidmiseks kutsus maavanem 16. veebruaril 2010 kooskõlas
planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise.
Nõupidamisel kõigi vastuväidetega arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.
Harju maavanem andis 22. juuni 2010
kirjaga nr 2.1-13k/09/6928 planeerimisseaduse § 23 lõike 6
alusel Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu
edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
20. septembril 2010 sõlmitud
lepinguga nr 2-6/163 võttis osaühing KODALA kohustuse tagada oma vahendite
arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamise.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7
punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Vana-Kalamaja
tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu
kehtestamise otsuse tegemise päevast detailplaneeringule vastuväite esitanud
isikut - Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanikku.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7
punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Vana-Kalamaja
tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu
kehtestamise otsuse tegemise päevast Väike-Patarei tn 10a, Väike-Patarei
tn 12a, Väike-Patarei tn 15, Vana-Kalamaja tn 40a,
Väike-Patarei tn 19 // Vana-Kalamaja tn 40, Vana-Kalamaja
tn 41 ja Vana-Kalamaja tn 43 kinnistute omanikke.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse riikliku
kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis) kehtestamine kuulub volikogu
ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
