Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsus number 92
Redaktsiooni kehtivus:02.06.2011 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

2. juuni 2011 nr 92

 

 

 

 

Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Väike-Patarei, Vana-Kalamaja ja Suur-Patarei tänavaga piirnevas kvartalis, kus on mitmeid miljööväärtuslikke puit- ja kivihooneid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jm. Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- planeeritava ala paiknemine kiirelt arenevas ja perspektiivsete rohekoridoride, kergliiklusteede ja rannapromenaadi läheduses on sobiv koht uute eluhoonete ehitamiseks;

- kuna lähiümbruse hoonestuse moodustavad valdavalt väikesemahulised korterelamud, siis planeeritavatele kruntidele kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu ehitamine sobib olemasolevasse linnaruumi;

- kavandatav hoonestus järgib Kalamaja miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga, st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgusega; 

- uushoonestus arvestab naaberhoonestuse paiknemisega kruntidel ning hoonete projekteerimisel on ette nähtud kasutada Kalamaja piirkonnas iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurseid võtteid ja elemente ning välisviimistluse materjale;

- planeeringualalt on kavandatud likvideerida kaks IV väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 16 uut puud. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist;

- kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Kruntidele on kavandatud kokku 15 parkimiskohta;

- Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 2010 korralduse nr 1706-k “Väike-Patarei tn 14 kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn sõlminud Väike-Patarei tn 14 omanikega 29. novembril 2010 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati Väike-Patarei tn 14 kinnistule Tallinna linna kasuks isiklik kasutusõigus Väike-Patarei tn 14 kinnistu nurgale jääva kergliiklustee avaliku kasutuse tagamiseks.

 

 

1. Kehtestada Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneering, Arhitektibüroo LAAN & REMI OÜ töö nr DP-08.05.05, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,26 ha suurusel planeeringualal asuva Väike-Patarei tn 14 kinnistu sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, hoonestamata Väike-Patarei tn 14 kinnistule ning elamumaa sihtotstarbega Vana-Kalamaja tn 44 ja Väike-Patarei tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine kolme maapinnast kuni 12 meetri kõrguse kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku kuni 15 korteriga elamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

2. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ning üldkasutatava haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 20. septembril 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/163.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2011
otsuse nr 92
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneering, Arhitektibüroo LAAN & REMI OÜ töö nr DP-08.05.05, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,26 ha suurusel planeeringualal asuva Väike-Patarei tn 14 kinnistu sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, hoonestamata Väike-Patarei tn 14 kinnistule ning elamumaa sihtotstarbega Vana-Kalamaja tn 44 ja Väike-Patarei tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine kolme maapinnast kuni 12 meetri kõrguse kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku kuni 15 korteriga elamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav ala paikneb Põhja-Tallinnas Kalamaja asumi kvartalis, mis piirneb Väike-Patarei, Vana-Kalamaja ja Suur-Patarei tänavaga ning kus asub mitmeid miljööväärtuslikke puit- ja kivihooneid. Planeeringualal paiknevad krundid on hoonestamata. Väike-Patarei tn 12 krundil on säilinud amortiseerunud kuur.

Planeeritav ala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandi asulakohta. Planeeringuala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud Tallinna vanalinna I-II aastatuhandest muinsuskaitsealasse.

Planeeringuala hõlmab järgmisi kinnistuid:

·   elamumaa sihtotstarbega Vana-Kalamaja tn 44 kinnistu, mis on kinnistusraamatu andmeil Osaühingu KODALA ja füüsilise isiku kaasomandis;

·   elamumaa sihtotstarbega Väike-Patarei tn 12 kinnistu, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub kolme füüsilise isiku kaasomandisse;

·   sotsiaalmaa sihtotstarbega Väike-Patarei tn 14 kinnistu, mis on kinnistusraamatu andmeil Osaühingu KODALA ja füüsilise isiku kaasomandis.

Väike-Patarei tn 12 kinnistu piiril kasvab vana harilik hobukastan, lisaks on kinnistul säilinud kaks vana aedõunapuud. Vana-Kalamaja tn 44 kinnistul kasvab isetekkelisi harilikke vahtraid ja mõned harilikud saared.

Alal ei ole kehtestatud detailplaneeringut.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritava ala lähiümbruses asub valdavalt 19.-20. sajandil ehitatud Kalamaja miljööväärtuslik puitasum, mis on Tallinna vanim eeslinn. Kontaktvööndi lähiala linnaehituslike dominantidena võib käsitleda endise Patarei vangla hoonetekompleksi ja Linnahalli hoonet. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad valdavalt lahtise perimetraalse hoonestusviisiga 2-korruselised, kõrge sokliga ning katusekorrusega viil- või kelpkatusega elamud. Vähem on hoovimaju ning suuremaid 4- ja 5-korruselisi korterelamuid. Lähiümbruse kruntide hoonestustihedus jääb vahemikku 0,5-1,7. Olemasolevate hoonete ehitusjoon on üldjuhul tänavaäärsel krundipiiril. Piirdeaiad on puidust, metallist, kivisokliga või ilma, kõrgused jäävad vahemikku 2,2-2,4 meetrit. Lähiala õuedel säilinud haljastus on valdavalt elanike istutatud leht- ja viljapuud. Palju on isetekkelist ja hooldamata kõrghaljastust. Transpordiühendus kesklinna ja teiste linnaosadega on hea, lähimad ühistranspordi peatused on Põhja puiestee ja Soo tänava ääres. Planeeringuala lähiümbruses asuvad lasteaed Kelluke, Kalamaja lasteaed, Kalamaja Põhikool ning Põhja-Tallinna Valitsus. Lähimad rekreatsioonialad on Vanalinna rohevööndis asuv Rannamägi, Tornide väljak ning Kalamaja kalmistupark, mida ühendab rohevõrgustiku rohekoridor Suur-Patarei tänaval.

Planeeringuala kontaktvööndisse jääb Väike-Patarei tn 10 kinnistu, millel asub ohvitseride kasarmuhoone 19. sajandi lõpust, mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 “Kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Arhitektuurimälestise kaitsevööndiks on määratud krunt.

Planeeringuala kontaktvööndi kohta on menetluses või kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1279-k vastuvõetud “Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 14,7 ha suurusele planeeritavale maa-alale linnakeskuse laiendamine, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs mereäärsele alale; kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; kalaturu rajamine; Kalamaja möödasõidutee koridori määramine koos haljaskoridori säilitamisega;

Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2007 korraldusega nr 2312-k kehtestatud “Suur-Patarei tn 23a kinnistu detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,1 ha suurusel maa-alal Suur-Patarei tn 23a asuva 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistul lagunenud hoone ümberehitamine ning ehitusõiguse andmine uue 2 täiskorrusega, sokli- ja katusekorrusega 8 korteriga elamu rajamiseks;

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 202 kehtestatud “Väike-Patarei, Jahu ja Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartaliosa detailplaneering“, millega on kavandatud 26 krunti - olemasolevate hoonete teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks või neile juurdeehitamiseks ning mitme korteriga elamu ehitamiseks, planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2007 otsusega nr 203 “Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 202 kehtestatud Väike-Patarei, Jahu ja Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu Põhja-Tallinnas osaline kehtetuks tunnistamine Vana-Kalamaja tänav 34 krundi osas“.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jm.

Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Planeeritava ala paiknemine kiirelt arenevas, perspektiivsete rohekoridoride, kergliiklusteede ja rannapromenaadi läheduses on sobiv koht uute eluhoonete ehitamiseks. Kuna lähiümbruse hoonestuse moodustavad valdavalt väikesemahulised korterelamud, siis planeeringulahendusega kavandatud kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega korterelamu ehitamine sobib olemasolevasse linnaruumi.

Planeeritav ala paikneb Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmääruse“ (edaspidi ehitusmäärus) kohaselt Kalamaja asumi 7. ehituspiirkonnas ja 32. kvartalis, kus nähakse ette olemasoleva ehitusjoone säilitamise. Kruntidele võib rajada elamuid ning elamutega integreeritud väikeseid teenindus-kaubandusettevõtteid ja töökodasid. Alla 1000 m2 suurustele kruntidele on lubatud rajada 1 põhihoone. Uushoonestuse puhul on lubatud kruntide maksimaalseks täisehitusprotsendiks kuni 30%, kui olemasolev protsent on suurem, siis see säilib. Erandina on nurgakruntidel lubatud täisehitusprotsendi suurendamine 5% võrra. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi olla suurem kui 250 m2 ning põhihoone maksimaalseks kõrguseks on lubatud kuni 12 meetrit maapinnast, 2 täiskorrust ja katusekorrus.

Planeeritavate hoonete kavandamisel on järgitud ehitusmääruse nõudeid, planeeringualast üle Suur-Patarei tänava asuvatel vastaskruntidel Väike-Patarei tn 19 // Vana-Kalamaja tn 40 ja Vana-Kalamaja tn 40a olemasolevate elamute paiknemist, liiklusohutuse nõudena nurgakrundile nähtavuskolmnurga tagamist ning ülesannet säilitada väärtuslikud hobukastanid naaberkinnistul Vana-Kalamaja tn 46.

Hooned on kavandatud lahtise hoonestusviisiga. Planeeritava ala hoonestustihedus on 0,92. Hoonete mahuline lahendus järgib Kalamaja antud piirkonna ajalooliselt väljakujunenud iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab lähiümbruse olemasoleva hoonestuse sokli- ning katuse räästa- ja harjajoone kõrgustega. Hoonete katusekalle on planeeritud vahemikku 20-35°. Hoonete katuse räästajoone suurimaks lubatud kõrguseks on planeeritud kuni 9 meetrit maapinnast, seega mitte kõrgemaks kui enamusel lähiümbruse olemasolevatel hoonetel. Hoonete katuse harjajoone suurimaks lubatud kõrguseks on planeeritud kuni 12 meetrit maapinnast ning harjajoon võib olla paralleelselt või risti tänavaga. Planeeritud hoonete viimane korrus on lahendatud katusekorrusena. Väike-Patarei ja Vana-Kalamaja tänava ristmikul on moodustatud olemasoleva ja planeeritud hoonestuse ning kruntide nurkadesse haljastuse linnaehituslik lahendus. Hoonete välisviimistlusena tuleb kasutada Kalamaja piirkonnale iseloomulikke naturaalseid materjale nagu puit, krohv, kivi, valtsplekk vm ning imiteerivate materjalide kasutamine on keelatud.

Planeeringulahendusega nähakse ette moodustada kolm elamumaa sihtotstarbega krunti, millele on määratud ehitusõigus kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku 15 korteriga elamu ehitamiseks.

Positsioon (edaspidi pos) 1 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine.

Pos 2 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine. Pos 1 ja pos 2 on hooned kavandatud ühise maa-aluse parkimiskorrusega.

Pos 3 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud ühe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega 5 korteriga elamu ehitamine.

Planeeringulahendusega on kavandatud hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP-2.

Hoonete mahtude planeerimisel on jälgitud, et oleks tagatud hoonete insolatsioon vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele. Planeeringulahendusega kavandatud hooned ei kahjusta pärast ehitamist olemasolevate Vana-Kalamaja tn 46a ja Väike-Patarei tn 10a naaberkruntide elamute insolatsiooni kestuse tingimusi ning nendes säilib standardikohane insolatsioon.

Hoovidesse on kavandatud laste mänguväljakud.

Väike-Patarei tn 14 kinnistule on statsionaarne konteinerhaljastus ja piirdeaed tänavanurgal planeeritud selliselt, et ristmikul oleks tagatud piisav nähtavus. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt säilitatakse Väike-Patarei tn 12 kinnistul kasvav vaher. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida kaks IV väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutuse kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 16 uut puud. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lisaks on kavandatud likvideerida 16 V väärtusklassi hinnatud puud, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel ning mis vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 § 1 lõikele 4 ei vaja raieluba. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist. Lisaks on kavandatud kruntide pos 2 ja 3 vahelise piiri äärde istutada hekk.

Planeeritava ala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele.

Juurdepääsud kinnistutele on kavandatud Väike-Patarei tänavalt.

Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringuga planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis. Arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Planeeritud elamutesse on kavandatud kokku kuni 15 korterit ning planeeringualale vastavalt 15 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“.

Jäätmete kogumine on planeeritud kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“.

5. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 3. augustist kuni 16. augustini 2009. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 25. juulil 2009. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitas oma ettepanekud ja vastuväited naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik.

Avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 21. septembril 2009 kirjaga nr 2-1/48, kus teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

Naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik L. Pakosta esitas järgmised vastuväited:

1) detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse intensiivsus ja koormus planeeringuala kinnistutele on piirkonna olusid arvestades ilmselgelt liiga suur. Ettepanek korterite arvu vähemalt kaks korda vähendada;

2) tulenevalt korterite arvust on planeeringualale kavandatud 27 parkimiskohta. 1620 m2 suurusele kesklinna läheduses asuvale alale on 27 parkimiskohta ilmselge liialdus, mis omakorda tõendab ka vajadust korterite arvu vähendada;

3) ettepanek viia planeeringus hoonete ehitusalune pind vastavusse linnavalitsuse korraldusega, teisisõnu vähendada ehitusalust pinda kokku vähemalt 283 m2 võrra;

4) Väike-Patarei tn 14 on praeguselt kasutusotstarbelt sotsiaalmaa. Kavandatud detailplaneeringu lahendusega soovitakse sihtotstarvet muuta. Ettepanek planeeringusse lisada kaalutlused, miks sihtotstarvet muudetakse;

5) planeeringus puudub analüüs, millistel kaalutlustel on alale kavandatud kolm laste mänguväljakut. Planeeringulahenduses on sisuliselt pakutud “konteinermänguväljakuid“, mis ei ole Kalamajja sobiv lahendus. Tehakse ettepanek loobuda konteiner-lastemänguväljakute rajamisest terrassidele ning rajada reaalne lahendus maapinnale;

6) kavandatavad katuseterrassid ja kõrged parkimiskorrused ei ole Kalamajale iseloomulik arhitektuurne lahendus ja ei sobi seetõttu olemasolevasse miljööalasse. Ettepanek vastavatest 1,55 meetri kõrgusest sokliosast ning seda katvatest terrassidest kui piirkonda sobimatust lahendusest loobuda;

7) linnaehituslikus analüüsis on juhuvalimi analüüsi tulemusel esitatud ebatäpseid andmeid, näitamaks kavandatud ehitisi piirkonda paremini sulavana. Märgitakse, et detailplaneeringu linnaehituslikus analüüsis on märgitud Vana-Kalamaja tn 46 hoone olemasolevaks katuseharja kõrguseks maapinnast 12 meetrit, tegelikult on 10,5 meetrit. 12 meetri kõrguseks on märgitud ka kahekorruselise Vana-Kalamaja tn 48 hoone kõrgus, tegelikkuses on see hoone madalam. Planeeringulahendust on tutvustatud lahtise hoonestusviisiga lahendusena. Vastavalt planeeringujoonistele on hooned kokku kavandatud Vana-Kalamaja tn 44 ja Väike-Patarei tn 14 vahelisel piiril, moodustades ühise hoonemassi. Ettepanek linnaehituslikus analüüsis esitatud andmed täpsustada ning seada alale piirkonnale iseloomulikud arhitektuursed nõuded ja ehitustingimused. Vastav brutopinnaarvutus tuleb korrigeerida ka planeeringu põhijoonisel;

8) konteinerhaljastus ei ole piirkonnas iseloomulik haljastuse liik. Ettepanek asendada konteinerhaljastus traditsioonilise haljastusega, mis hoiaks ära ka negatiivsed võimalikud mõjud sademevee äravoolu toimimisele kogu piirkonnas. Planeeringu seletuskirjas on kinnitatud, et alale istutatakse 16 puud, kuid planeeringujoonistel see ei kajastu;

9) planeeringuga antakse lahendused ka kõrvalkinnistule, mis ei ole kõrvalkinnistu omanikuga kokku lepitud ja millest ei ole kinnistuomanikku isegi mitte teavitatud. Dendroloogias on määratletud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistul kolm II väärtusklassi hinnatud harilikku hobukastanit, mis on tegelikkuses isetekkelised ning pärinevad oluliselt hilisemast perioodist, mida tõendavad kinnistust tehtud ajaloolised fotod. Ettepanek vastavad andmed parandada ja kokkuvõttes kõrvalkinnistu haljastust mitte käsitleda antud planeeringuala haljastuse lahenduse juures. Planeeringus on määratletud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistul üks hoone õigusliku aluseta hooneks, kuid puudub viide otsusele, mille alusel vastav määratlus on antud. Ettepanek lisada planeeringumaterjalidele viide vastavale otsusele konkreetse hoone kohta või vastav märge eemaldada;

10) prügikonteinerite ala sisselõige tee-alale kinnistute Väike-Patarei tn 12 ja Väike-Patarei tn 12a vahel ei ole õigustatud, tegemist on ajaloolise teealaga ja vastav tänavajoon tuleks sellisena säilitada ning teeala avada kergliiklusteena liikluseks. Ettepanek prügikonteinerite paigutus lahendada kinnistute piirides;

11) maa-alune hoonestus on kavandatud rajada Põhja-Eesti paekiviklindi alale, ajaloolisele Köismäele. Tegemata on keskkonnamõjude hindamine, tehakse ettepanek et juhul, kui planeeringulahendusega jäädakse maa-aluste mahtude juurde, tuleb läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine, sealhulgas ka mõjude hindamine põhjaveele ja pinnasele, samuti suuremahulise süvenduse (valdav osa planeeringualast) mõju naaberkinnistutele;

12) joonistel on ebatäpselt ja eksitavalt näidatud Kalamaja miljööväärtusliku ala piirid, mis ei kattu algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eskiismaterjaliga;

13) insolatsiooniarvutused on tehtud vaid ühele naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46 eluhoonele ning selle põhjal on langetatud otsus, et insolatsiooni kestus jääb normatiivide piiresse, ehkki tegemata on teisele naaberkinnistu eluhoonele vastavad arvutused. Ettepanek kaaluda vastavate arvutuste tegematajätmist ja avaldajana seda otseselt ei nõua, kuid sellisel juhul peaks olema seletuskirjas välja toodud kaalutlus, mille alusel vastavad mõõtmised tegemata jäeti. Lisaks tuleb parandada ebatäpsus detailplaneeringu vastuvõtmise põhjendustes, kus kinnitatakse, et olemasolevate elamute insolatsioonikestuse tingimusi ei halvendata. Samas on lisatud arvutustest näha, et Vana-Kalamaja tn 46a ajaloolistel verandadel kaob päikesevalgus kavandatud ehitustegevuse tulemusena magusal pärastlõunasel ajal;

14) hoonetevaheliseks kujaks on märgitud 8 meetrit. Märgitakse, et hooneni aadressil Vana-Kalamaja tn 46 on kuja 4 meetrit, vastav täpsustus tuleb planeeringumaterjalis kajastada.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) vastas vastuväidetele järgmist:

1) amet on seisukohal, et detailplaneeringu lahendus vastab põhiosas Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmäärusele“. Samas tuleb tunnistada, et planeeritud krundil positsioon 2 (Väike-Patarei tn 14) ei ole tagatud maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal vähemalt 30% krundi pindalast, milline nõue tuleneb eelnimetatud ehitusmäärusest. Detailplaneeringuga on lahendatud võimalik maksimaalne korterite arv, korterite täpne arv ja suurused lahendatakse ehitusprojekti staadiumis, kus korterite suurused varieeruvad, arvestades erinevate sotsiaalsete sihtgruppide vajadustega. Amet peab põhjendatuks planeeringualal korterite maksimaalse arvu vähendamist, et maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal igal krundil oleks vähemalt 30%. Vastavalt tehtud ettepanekule on planeeringut korrigeeritud ja korterite arvu vähendatud ning positsioon 2 haljastuse osakaalu suurendatud 30%-ni. Maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal positsioonil 1 on 34% ja positsioonil 3 on 37%. Planeeringuala haljastuse osakaal, sh maapinnaga ühendatud ja maa-aluse korruse peale rajatav haljasala kokku on 47%;

2) amet on seisukohal, et planeeringulahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi parkimisnormatiivile, mille kohaselt peab planeeringualas ette nägema vähemalt 27 parkimiskohta. Planeeringulahenduses on lahendatud maa-alune parkimiskorrus, mis on eraldi tuletõkkesektsioon ning parkimiskohad ja läbipääsud naaberkruntidel on lahendatud servituudi vajaduse nõudega. Hoonete ekspluateerimisel on võimalik parkimiskohtade kasutus lahendada vastavate asjaõiguslepingute ja kasutuskorraga. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Põhja-Eesti Päästekeskus 2. juulil 2007, Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakond 24. märtsil 2008 ning infrastruktuuri osakond tutvunud 20. märtsil 2008. Amet peab võimalikuks parkimise lahendamist igal planeeritaval kinnistul eraldi või ühisel maa-alusel parkimiskorrusel ning põhjendatud vajadusel koos korterite arvu vähendamise ja maapinnaga ühendatud haljastuse osakaalu suurendamisega parkimiskohtade arvu vähendamist. Vastavalt ettepanekule on kavandatud korterite arvu vähendatud 20-lt 15 korterini ja seeläbi on vähenenud ka nõutav parkimiskohtade arv;

3) amet on seisukohal, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 69 “Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 2 kohaselt on ehitise maapealne korrus ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 meetri kõrgusel. Määruses ei ole täpsustatud, kas soklikorrus peab paiknema ehitise maapealse mahu ulatuses selle all või asub ka maapealsest mahust väljaspool, nagu planeeringulahenduses maa-alune parkimiskorrus lahendatud on. Kavandatud soklikorruse kõrgus maapinnast on vähem kui 2 meetrit (1,55 meetrit), mistõttu seda ei loeta maapealseks korruseks ja seega ei arvutata maapealsete korruste ehitusaluse pindala hulka. Detailplaneeringu vastuvõtmisel on planeeringulahenduses kavandatud elamute maapealne ehitusalune pind kokku 509 m2, mis vastab detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärkidele, mistõttu ei ole põhjendatud maapealse ehitusaluse pindala vähendamine;

4) ameti seisukoht on, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ maakasutuse juhtotstarbeks määratud korruselamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted jms. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav maa-ala miljööväärtusliku elamuala terviklikult säilinud miljööga eeslinna piirkonda, kus uute hoonete ehitus peab jälgima väljakujunenud hoonestusstruktuuri. Planeeritav ala paikneb Kalamaja asumi 32. kvartalis, kus Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt võib kruntidele rajada elamuid ning elamutega integreeritud väikeseid teenindus-kaubandusettevõtteid ja töökodasid. Detailplaneeringu lahendus vastab algatatud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmäärusele. Lisaks on planeeringuala kõrval ja läheduses asetsev piirkond valdavalt hoonestatud väikesemahuliste korterelamutega, millest tulenevalt planeeringuga kavandatud 3-korruselised korterelamud sobivad olemasolevasse linnaruumi. Detailplaneeringut on põhjenduste osas täiendatud ja lisatud et, planeeritaval alal on ka ajalooliselt elamud olnud;

5) amet leidis, et planeeringu koostajal tuleb planeeringulahenduses leida elukeskkonna kvaliteeti tagav lastemänguväljakute turvaline lahendus. Vana-Kalamaja ja Väike-Patarei tänava nurgalahenduses võib kaaluda ka alternatiivseid lahendusi, kuigi planeeringulahenduses Väike-Patarei ja Vana-Kalamaja tänava ristmikul on linnaehituslikult põhjendatud lahendus, mille kohaselt tekib olemasoleva ja planeeritud hoonestuse ning kruntide nurkadesse haljastuse peegelpildis lahendus. Vastavalt ettepanekule on planeeringulahendust muudetud selliselt, et kolme mänguväljaku asemele on kavandatud kaks mänguväljakut ning loobuti konteinermänguväljakute kontseptsioonist;

6) amet on seisukohal, et parkimise lahendusega soklikorrusel tagatakse kruntide ja linnaruumi efektiivne kasutus hoonete ehitamisel ja ekspluateerimisel. Parkimiskohtade paiknemisega hoonete soklikorrusel võimaldab õuealadele planeerida maksimaalselt madal-, kõrg- ja konteinerhaljastust. Põhjendatud vajadusel on katuseterrasside kavandamine lubatud vaid kruntide hoovipoolsele alale, kahjustamata oluliselt Kalamaja miljööväärtuslikku hoonestuslaadi. Kuna Kalamajale on iseloomulikud nii madala kui kõrge sokliga hooned ja vastavalt detailplaneeringu kontaktvööndi analüüsile paiknevad planeeringuala kontaktalal elamud, mille sokkel on keskmisest kõrgem, siis ei ole esitatud ettepanek põhjendatud. Käesoleva planeeringulahendusega on valdav osa parkimisest lahendatud hoonete soklikorrusel ning planeeringulahendust korrigeeritud selliselt, et terrassid on kavandatud vaid kruntide hoovipoolsele alale, mis muudab linnakeskkonna esteetilisemaks ja turvalisemaks ning maa kasutamise ökonoomsemaks;

7) amet on seisukohal, et planeeringulahenduses hoonete maapealsed mahud ei ole kavandatud kinnistute piiril kokku ehitada ning tegemist on lahtise hoonestusviisiga. Vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse § 2 lg 1 p 17 on hoonestustihedus krundile kavandatud hoonete brutopinna suhe krundi pindalasse. Planeeringu koosseisus esitatud tänavalaotis on detailplaneeringu illustratiivne joonis ja annab visuaalse tänavapildi. Planeeringulahenduse kohaselt on lahendatud vaid hoonete suletud brutopinnad. Kavandatud hoonete kõrgus kuni 12 meetrit vastab Kalamaja ehitusmääruse ehituslikele tingimustele. Väike-Patarei tn 12 maapealse osa suletud brutopind oli ekslikult ümardatud, kuid nüüdseks on planeering selles osas korrigeeritud;

8) amet on seisukohal, et planeeritavatel kruntidel tuleb tagada maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal vähemalt 30% krundi pindalast vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmäärusele“. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Sademevee juhtimise lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Dendroloog A. Aaspõllu hinnangu kohaselt puuduvad planeeritaval alal säilitamist väärivad puud ning soovitav on näha ette uute puude istutus. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida kokku 18 puud, millest 2 on IV väärtusklassi hinnatud ehk väheväärtuslikud ja 16 on V väärtusklassi hinnatud ehk haiged elujõuetud puud, mis tuleks likvideerida. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse arvutuse alusel tuleb detailplaneeringu elluviimisel puude likvideerimise tõttu asemele istutada 16 puud planeeritavatel kruntidel või lähiümbruses vastavalt kehtivale korrale. Osa puid on planeeritud istutada planeeringualale, ülejäänud puud istutatakse Põhja-Tallinna Valitsusega kokku lepitud kohta;

9) amet on seisukohal, et planeeringuala kontaktvööndis tuleb käsitleda olemasolevat olukorda. Põhjendatud vajadusel võib naaberkinnistul paikneva haljastuse dendroloogiasse kaasata. Dendroloogia on koostanud spetsialistid A. Aaspõllu (Dendroloogia Selts) ja S. Järve (OÜ Kesklinna Pargid). Antud juhul naaberkinnistul paikneva kõrghaljastusega arvestamisel on tegemist planeeringulahenduse lähtekohaga, et hoonestuse planeerimine lähtub olemasoleva haljastuse säilitamisest. Planeeringus märgitud õigusliku aluseta ehitise andmed ehitisregistris puuduvad, mistõttu on see planeeringus informatiivsena kajastatud olemasoleva seadustamata hoonena;

10) amet on seisukohal, et vastuväide ei ole põhjendatud. Detailplaneering on kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Transpordiametiga ning prügikonteinerite asukohad on kavandatud oma kinnistule. Ajaloolise kergliiklustee taastamine ei ole võimalik, kuna selleks tuleks oluliselt muuta piirkonna praegust kinnistute struktuuri ning kergliiklustee asukoht on võimalik lahendada Väike-Patarei tn 10 ja 12a kinnistute ning Suur-Patarei tn 23 ja 25 kinnistute vahelisel alal;

11) Tallinna Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõjude hindamist vajalikuks pidanud;

12) Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna üldplaneeringu“ koosseisus koostatava “Kalamaja ehitusmääruse“ miljööväärtuslike alade piire ei ole kohustuslik kanda detailplaneeringu joonistele. Detailplaneeringus tuleb näidata kehtivast üldplaneeringust tulenevad juhtotstarvete alade piirid, mis on detailplaneeringus kajastatud;

13) amet on seisukohal, et hoonete mahtude planeerimisel on jälgitud ja ehitusprojekti koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud naaberhoonete insolatsiooni kestus vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele. Planeeringulahendusega kavandatud hooned ei kahjusta pärast ehitamist olemasolevate elamute (Vana-Kalamaja tn 46a ja Väike-Patarei tn 10a) ja planeeritavate elamute insolatsiooni kestuse tingimusi;

14) detailplaneeringu on kooskõlastanud Põhja-Eesti Päästekeskus. Amet on seisukohal, et hoonetevahelised kaugused, mis jäävad alla 8 meetri, tuleb kajastada detailplaneeringu põhijoonisel. Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud planeeritava hoone kaugus 4,85 meetrit Vana-Kalamaja tn 46 olemasolevast hoonest.

29. oktoobril 2009 toimus Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija korrigeeritud detailplaneeringu lahendust. Ettepanekud ja vastuväited esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik L. Pakosta oma vastuväidetest ei loobunud.

Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2009 kirjaga nr LV-1/8453 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 16. veebruaril 2010 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Nõupidamisel kõigi vastuväidetega arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.

Nõupidamise tulemusena otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon vähendada kavandatavate korterite arvu 15-ni ning vähendada parkimiskohtade arvu 15-ni, millest teavitati 7. mai 2010 kirjaga nr 1/2-1/48 vastuväited esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanikku L. Pakostat.

Järelevalve tulemusena asus maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

Harju maavanem andis 22. juuni 2010 kirjaga nr 2.1-13k/09/6928 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu koostamist taotles osaühing KODALA 27. jaanuaril 2004 registreeritud avaldusega.

16. märtsil 2007 on osaühingu KODALA ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitud haldusleping nr DP-12/H-07.

Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 2007 korraldusega nr 1385-k algatatud detailplaneeringu “Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ eesmärk on kahele hoonestamata elamumaa ja ühele sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõiguse määramine kolme kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) elamu rajamiseks ning parkimise, heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 17. augustil 2007. Teade eskiislahendusega tutvustamise ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 5. oktoobril 2007. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 11. oktoobril 2007.

Detailplaneeringu koostas Arhitektibüroo LAAN & REMI OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu mais 2006 koostatud haljastuse hinnang, Osaühingu Kesklinna Pargid koostatud eksperthinnang Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide haljastuse kohta.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Muinsuskaitseamet kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Aktsiaselts Tallinna Küte, Elion Ettevõtted Aktsiaselts ja planeeritavate kinnistute omanikud T. Laur, V. Humal, K. Humal, K. Humal ja osaühing KODALA.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et enne mistahes kaevetöid tuleb krundil läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Tingimusega on arvestatud, tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et enne ehitusloa taotlemist tuleb esitada ehitusprojekt kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonnaametile. Tingimus täidetakse enne ehitusloa taotlemist, tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu märkustega: soovitavalt planeerida positsioon 1 kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunkt kuni 1 meetri kaugusele väljapoole vastava kinnistu piiri (Vana-Kalamaja tänava maa-alale). Esitatud lahenduse korral näha positsioon 2 kinnistut läbivale kanalisatsioonitorustikule ette kinnistu omanike omavaheline notariaalne servituut torustiku hooldamiseks. Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate veevarustuse ning kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimus täidetakse ehitusprojekti koostamisel, tingimus on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojektis tagatakse kanalisatsioonitrassi vahekaugus minimaalselt 1 meeter ning vee- ja kanalisatsiooniühenduste vahekaugus minimaalselt 0,5 meetrit elektrikaablitest. Tööjooniste staadiumis tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega ja tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel, tingimused on lisatud seletuskirja.

Tallinna Linnavaraamet on märkinud: detailplaneeringuga kavandatakse Väike-Patarei tn 14 krundi (positsioon 2) nurgale avaliku kasutusega kõnnitee. Väike-Patarei tn 14 maaomanikud on andnud nõusoleku krundile positsioon 2 jääva kergliiklustee avaliku kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise kohta Tallinna linna kasuks. Vastavasisulised lepingud peame vajalikuks sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist. Väike-Patarei tn 14 krundi omanikud on 15. jaanuaril 2009 kirjalikult nõustunud kergliiklustee avaliku kasutuse tagamiseks seadma tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse Tallinna linna kasuks.

Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 2010 korralduse nr 1706-k “Väike-Patarei tn 14 kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ taotleti Väike-Patarei tn 14 kinnisasjale (pindala 491 m2, sihtotstarve sotsiaalmaa) Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist. Isikliku kasutusõiguse alaks on kinnisasja osa pindalaga 2 m2 ja ala valitsejaks määrati Tallinna Kommunaalamet. Nimetatud korralduse alusel on 29. novembril 2010 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Tallinna linna ja Väike-Patarei tn 14 omanike vahel.

Detailplaneeringu algatamise korralduses olid määratud järgmised lisanõuded:

1) likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtuda Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusest nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“;

2) kasvupinnase töötlemisel ja kaevise kasutamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määruse nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest;

3) parkimiskohtade vajaduse määramisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ esitatud nõuetest;

4) korterelamute soojavarustus lahendada vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Küte tehnilistele tingimustele.

Tingimustega on detailplaneeringus arvestatud.

Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 korraldusega nr 1142-k “Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu“.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 1. juulil 2009. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 25. juulil 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 3. augustist kuni 16. augustini 2009.

Avaliku väljapaneku kestel esitas detailplaneeringu lahenduse kohta oma vastuväited ja ettepanekud naaberkinnistu Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik L. Pakosta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas vastuväidetele 21. septembril 2009 kirjaga nr 2-1/48.

29. oktoobril 2009 toimus Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija korrigeeritud detailplaneeringu lahendust. Ettepanekud ja vastuväited esitanud Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanik L. Pakosta oma vastuväidetest ei loobunud.

Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2009 kirjaga nr LV-1/8453 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 16. veebruaril 2010 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Nõupidamisel kõigi vastuväidetega arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.

Harju maavanem andis 22. juuni 2010 kirjaga nr 2.1-13k/09/6928 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

20. septembril 2010 sõlmitud lepinguga nr 2-6/163 võttis osaühing KODALA kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamise.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast detailplaneeringule vastuväite esitanud isikut - Vana-Kalamaja tn 46 kinnistu omanikku.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Vana-Kalamaja tn 44 ning Väike-Patarei tn 12 ja 14 kruntide detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Väike-Patarei tn 10a, Väike-Patarei tn 12a, Väike-Patarei tn 15, Vana-Kalamaja tn 40a, Väike-Patarei tn 19 // Vana-Kalamaja tn 40, Vana-Kalamaja tn 41 ja Vana-Kalamaja tn 43 kinnistute omanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis) kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees