Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Andres Pajulale (Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamiseks Tallinnas ja selle täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest)
Tallinna Linnavalitsus 04.05.2011 korraldus number 777
Redaktsiooni kehtivus: - 12.06.2013

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv k 12.06.2013 nr 854

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

4. mai

2011 nr

777-k

 

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahelise halduslepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Andres Pajulale (Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamiseks Tallinnas ja selle täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest)

 

 

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lg 3, kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 10 lg 1 ja § 65 lg 1 ning Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010 määruse nr 60 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Haridusameti juhatajale“ § 1 alusel

 

 

         

1. Kiita heaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahel sõlmitava halduslepingu projekt Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamiseks Tallinnas ja selle täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest (lisa).

2. Volitada Tallinna Haridusameti juhatajat Andres Pajulat Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud halduslepingule.

3. Tallinna Haridusametil teha korraldus teatavaks Andres Pajulale, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Tallinna Inglise Kolledžile.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 


 

Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2011

korralduse nr 777-k

LISA

 

 

 

Haldusleping Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vahel nr ...............

 

Käesolev haldusleping (edaspidi leping) on sõlmitud “      ”                      2011. aastal Tallinnas.

 

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab kantsler Janar Holm, ühelt poolt

ja

Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) (edaspidi linn), keda esindab Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula Tallinna Linnavalitsuse ............................................ 2011 korralduse nr .......... alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool)

leppisid kokku alljärgnevas:

 

võttes arvesse, et:

 

1) Ministeerium ja linn peavad oluliseks ning vajalikuks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization - IBO) õppekavade rakendamist Tallinnas, mis võimaldab paremini toetada riigi ja linna erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.

 

2) IBO õppekavade rakendamine algastmes (Primary Years Programme), keskastmes (Middle Years Programme) ning gümnaasiumiastmes (Diploma Programme) aitab oluliselt kaasa ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskava rakendamisele ning teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevuskavade elluviimisele; samuti toetab IBO õppekavade rakendamine välisõppejõudude ja -teadlaste Eestisse kutsumist, Eesti diplomaatide roteerimist ning välisspetsialistide töötamist Eestis.

 

3) Linn ja ministeerium peavad IBO õppekavade rakendamisel oluliseks kogemuste otstarbekat kasutamist ja järjepidevust ning seega sobivaimaks õppeasutuseks Tallinna Inglise Kolledžit, kus linna ja Välisministeeriumi koostöös rakendatakse 2009. aasta sügisest IBO gümnaasiumiastme õppekava.

 

4) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lõike 3 kohaselt sõlmivad kooli pidaja ning haridus- ja teadusminister rahvusvahelise õppekava alusel õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.

 

1. Üldsätted

1.1. Käesolev leping sätestab lepingu eseme, poolte õigused, kohustused ja vastutuse ning lepingu täitmise tingimused ja korra.

1.2. Lepingu lisad ja poolte kirjalikul kokkuleppel tehtud muudatused on lepingu lahutamatud osad. Lepingu sõlmimisel kuuluvad lepingu juurde alljärgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1: Tegevuskava ja rahastamise alused;

1.2.2. Lisa 2: Õpilaste vastuvõtu alused.

 

2. Lepingu ese

2.1. Pooled on kokku leppinud, et linn korraldab Tallinna Inglise Kolledžis (edaspidi TIK) õppe läbiviimist IBO õppekavade alusel algastmes ja keskastmes (edaspidi õppeteenus) lepingus sätestatud tingimustel ja korras. IBO õppekavade rakendamise tegevuskava on sätestatud lepingu lisas 1 ja õpilaste vastuvõtu alused lepingu lisas 2.

2.2. Linn korraldab TIK-is IBO alg- ja keskastme õppekavade järgset õpet lepingu alusel inglise keeles vähemalt 216 õpilasele, arvestades lepingu lisas 1 toodud tähtaegu.

2.3. Linn tagab, et TIK taotleb IBO-lt kandidaatkooli staatust algastme õppekava rakendamiseks hiljemalt 1. septembriks 2011. a ja kandidaatkooli staatust keskastme õppekava rakendamiseks hiljemalt 1. septembriks 2013. a.

2.4. Linn tagab tunnustamiseks vajalike toimingute teostamise arvestusega, et IBO tunnustus algastme õppekava rakendamiseks IB koolina (IB World School) oleks võimalik saada hiljemalt 1. detsembriks 2014. a ja keskastme õppekava rakendamiseks IB koolina (IB World School) oleks võimalik saada hiljemalt 1. detsembriks 2016. a. Linn tagab alg- ja keskastme tunnustuse olemasolu nende saamisest kuni lepingu kehtivuse lõpptähtajani.

2.5. Lepingu täitmiseks vastaval eelarveaastal sõlmivad linn ning ministeerium koos TIK-i direktori kaasallkirjaga vastava aasta 1. veebruariks riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu. Ministeerium kannab riigieelarvelise eraldise linna arveldusarvele hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu allkirjastamisest.  Linn volitab TIK-i direktorit tegema kõik vajalikud tehingud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus ettenähtud summa piires, mis on seotud IBO õppekavade rakendamisega TIK-is.

 

3. Poolte kohustused

3.1. Linn kohustub:

3.1.1. täitma oma lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat;

3.1.2. tagama lepingu täitmisel kõigi IBO regulatsioonide ja standardite täitmise;

3.1.3. teavitama ministeeriumi viivitamatult IBO tunnustuse taotlemisest, tunnustuse saamisest, tunnustuse lõppemisest ja muudest tunnustusega seotud probleemidest;

3.1.4. tagama, et käesoleva lepingu alusel ministeeriumi poolt eraldatavad vahendid suunatakse täies mahus TIK-ile lepingus ja selle lisades toodud kohustuste täitmiseks;

3.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida linna esitatud aruannete õigsust, riigieelarvelise eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja riigieelarvelise eraldise kasutamise sihipärasust ning säilitama riigieelarvelise eraldise kasutamise raamatupidamise dokumente viie aasta jooksul alates vastava riigieelarvelise eraldise linnale ülekandmisest;

3.1.6. ministeeriumi kirjalikul taotlusel esitama aruandeid kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest;

3.1.7. ministeeriumi kirjalikul nõudel esitama riigieelarvelise eraldise arvel kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide koopiad kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest;

3.1.8. ministeeriumi kirjalikul nõudel kandma kümne (10) tööpäeva jooksul mittesihtotstarbeliselt kasutatud riigieelarvelise eraldise osa ministeeriumi arveldusarvele;

3.1.9. ministeeriumi kirjalikul nõudel kandma kasutamata jäänud riigieelarvelise eraldise osa kümne (10) tööpäeva jooksul ministeeriumi näidatud arveldusarvele;

3.1.10. arvestama ministeeriumi poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas lepingu ja õigusaktidega;

3.1.11. viivitamatult teatama ministeeriumile:

3.1.11.1. asjaoludest, mis takistavad linna poolt lepingu täitmist;

3.1.11.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest;

3.1.11.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest;

3.1.12. täitma lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras linnale pandud muid ülesandeid.

3.2. Ministeerium kohustub:

3.2.1. täitma oma lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat;

3.2.2. taotlema igal aastal riigieelarvest linnale vahendeid lepingus ja selle lisades kokkulepitud õppeteenuste korraldamiseks ning üle kandma riigieelarve seaduses määratud vahendid lepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmiseks (eelnevalt ja edaspidi riigieelarveline eraldis) vastavalt iga-aastaselt sõlmitavas riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus kokkulepitud maksegraafikule, et tagada linna rahastamine IBO õppekava rakendamiseks vajalikus mahus. Õppeteenuste korraldamise rahastamise alused on sätestatud lepingu lisas 1;

3.2.3. täitma lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid.

 

4. Vastutus

4.1. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava rikkumise eest, kui kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

4.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

4.3. Pooled ei vastuta kohustuste rikkumise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites.

4.4. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

4.5. Pool ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu).

 

5. Teated

5.1. Ministeeriumi ja linna lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikus või elektroonilises vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

5.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.2.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.2.2. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva;

5.2.3. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatult teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest.

5.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektroonilise posti teel.

5.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks.

 

6. Vaidluste lahendamine

6.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

6.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha kohtus.

 

7. Lepingu ja selle lisade muutmine

7.1. Lepingu ja selle lisade muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused on kehtivad vaid juhul, kui need on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud mõlema poole poolt.

7.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) päeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

7.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui muudetakse oluliselt kohalduvaid õigusakte, muutmist nõuab Riigikontroll või muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

 

8. Lepingu kehtivus ja lõpetamine

8.1. Leping jõustub hetkel, kui lepingu pooled on sellele alla kirjutanud, ja kehtib 31. detsembrini 2025. aastal.

8.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

8.3. Ministeeriumil on õigus, teatades lepingu lõpetamisest linnale kirjalikult viis (5) kuud ette, lõpetada leping ennetähtaegselt juhul, kui linn rikub oluliselt lepingut ja linn ei ole ministeeriumi poolt lepingu rikkumise teates rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ka juhul, kui TIK-il tühistatakse kandidaatkooli staatus, TIK ei läbi edukalt IBO vahehindamisi või TIK-i tunnustus alg- või keskastme IB koolina (IB World School) lõpeb või tühistatakse, mida kõiki käsitletakse olulise lepingurikkumisena.

8.4. Linnal on õigus, teatades lepingu lõpetamisest ministeeriumile kirjalikult viis (5) kuud ette, lõpetada leping ennetähtaegselt juhul, kui ministeerium rikub oluliselt lepingut ja ministeerium ei ole linna poolt lepingu rikkumise teates rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud.

8.6. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel allkirjastavad pooled lepingu lõpetamise protokolli, milles sätestatakse pooltel teineteise suhtes olevad varalised nõuded ja linna poolt ministeeriumile üleantavate dokumentide loetelu. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on IBO õppekavade alusel õppivatel õpilastel õigus oma õpingud TIK-is lõpetada jooksva õppeaasta lõpuni samadel tingimustel ja korras, mis kehtisid lepingu kehtivuse ajal.

8.7. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on pooled nõus pidama vastastikusel mõistmisel põhinevaid ja avalikke huve arvestavaid läbirääkimisi lepingu lõpetamise tingimuste üle, mille eesmärgiks on lepingu rikkumise korral hüvitada teisele poolele lepingu ja riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu lõpetamisest tulenevad mõistlikud ja põhjendatud kulud.

 

9. Lõppsätted

9.1. Lepingu punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos teiste vastavate punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

9.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

9.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

9.4. Pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.

9.5. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

9.6. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris üheksal (9) lehel, mille iga tekstiga kaetud lehekülg (v.a tiitelleht) on allkirjastatud poolte esindajate poolt ja millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar

 

10. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

10.1. Ministeerium:        Haridus- ja Teadusministeerium

reg nr:             70000740

aadress:         Munga 18, Tartu 50088

kontaktisik:     Maie Soll

e-post:            maie.soll@hm.ee

telefon:           735 0229

 

10.2. Linn:                     Tallinna Haridusamet

reg nr:             75014289

aadress:         Estonia pst 5a, Tallinn 10143     

kontaktisik:     Meelis Kond

e-post:            meelis.kond@tallinnlv.ee

telefon:           640 4592

 

 

.................................................                                             .................................................

Janar Holm                                                                   Andres Pajula

 


 

HALDUSLEPINGU LISA 1:

TEGEVUSKAVA JA RAHASTAMISE ALUSED

 

 

Tallinn, … …………….. 2011. a.

 

1. Tegevuskava:

Aasta

Linna (TIK) tegevus (tulemus)

Riigieelarvest taotletav summa tegevuste katteks*

2011

1. Avaldus IBOle IB kandidaatkoolina algastme õppekava rakendamiseks.

2. Õppekeskkonna loomine. IB õppekava rakendamiseks vajaliku ruumiprogrammi kaasajastamine ning selleks vajaliku lisapinna leidmine (üürimine).

3. IB kooli (algastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

4. IB õppekohtadele vastuvõtu tingimuste ja korra  koostamine, sellele heakskiidu taotlemine ministeeriumilt, vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamine.

5. Esimese klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine esimeses klassis.

.

767 000 eurot

2012

1. IB kooli (algastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

2. Ruumiprogrammi kaasajastamine ning campuse edasiarendamine (jätkuv). IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

3. Teise klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine esimeses ja teises klassis.

 

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2011.a

2013

1. IB kooli (algastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud (vajadusel).

2. Kolmanda klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava  õppe korraldamine esimeses, teises ja kolmandas klassis.

3. Avaldus IBOle IB kandidaatkoolina keskastme õppekava rakendamiseks.

4. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

5. Viienda klassi avamine (keskastme õppekava) ning õppe korraldamine viiendas klassis.

6. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2011.a

2014

1. Neljanda klassi avamine (algastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine esimeses, teises, kolmandas ja neljandas klassis.

2. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud.

3. Kuuenda klassi avamine (keskastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine viiendas ja kuuendas klassis.

4. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2011.a

2015

1. IB kooli (keskastme õppekava) tunnustuse saamiseks vajalikud toimingud (vajadusel).

2. Seitsmenda klassi avamine (keskastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine 1.-7. klassis.

3. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2011.a

2016

1. Kaheksanda klassi avamine (keskastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine 1.-8. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2012.a

2017

1. Üheksanda klassi avamine (keskastme õppekava) ning nõuetele vastava õppe korraldamine 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2013.a

2018

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2014.a

2019

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2015.a

2020

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2016.a

2021

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2017.a

2022

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2018.a

2023

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2019.a

2024

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2020.a

2025

1. Nõuetele vastava õppe korraldamine alg- ja keskastmel 1.-9. klassis.

2. IB õppeks vajalike ruumide üürimine.

Lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt 31. maiks 2021.a

* 2011.aastal riigieelarvest eraldatud summa

2. Tegevuskava kolmandas tulbas toodud summa ei sisalda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 3 nimetatud riigieelarvelist toetust, mis eraldatakse TIK-ile IBO õppekavadel õppivate õpilaste kulude katteks täiendavalt seaduses ettenähtud korras.

3. Pooled võivad kokku leppida IBO õppekavade rakendamises tegevuskavas ettenähtust kiiremas tempos. Pooled võivad iga-aastases riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus tegevuskava täpsustada (v.a tähtaegade osas).

 

Ministeerium                                                                                          Linn

Janar Holm                                                                                           Andres Pajula


 

HALDUSLEPINGU LISA 2:

ÕPILASTE VASTUVÕTU ALUSED

 

 

Tallinn, … ……………. 2011. a.

1.       IB õppekohtadele vastuvõtu tingimuste ja korra (edaspidi kord) koostab kool ning kinnitab linn TIK-i direktori ettepanekul. Korra kinnitamise eelduseks linna poolt on korra eelnõu eelnev heakskiitmine ministeeriumi poolt. Ministeeriumi nõusolek on vajalik ka korra muutmise korral.

2.       Eesti või välisriigi välisteenistujate laste ning riikidevaheliste kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate spetsialistide, teadlaste ja õppejõudude laste vastuvõtutingimused lepitakse kokku ministeeriumi ning TIK-i direktori poolt ja reguleeritakse punktis 1 nimetatud korras. Nimetatud laste puhul ei seata alg- ja keskastme õppekavade puhul täiendavaid sisseastumispiiranguid ning eesti keele oskust eeltingimuseks gümnaasiumiastme õppekavale kandideerimisel.

3.       Vastuvõtt TIK-i IB alg- ja keskastme õppekohtadele, mis ei ole täidetud või mida ei täideta Eesti või välisriigi välisteenistujate laste ning riikidevaheliste kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate spetsialistide, teadlaste ja õppejõudude lastega, toimub õpivalmiduse ja loovuse hindamise katsete tulemuste alusel.

 

 

 

Ministeerium                                                                              Linn

 

 

Janar Holm                                                                               Andres Pajula

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär