Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas Haabersti linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 10.02.2011 otsus number 16
Redaktsiooni kehtivus:10.02.2011 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

10. veebruar 2011 nr 16

 

 

 

 

Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas Haabersti linnaosas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 5 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäe ja Astangu elurajooni vahel, mis on lõunapoolsest küljest piiratud Astangu tänavaga, põhjast raudteetammiga, idast hoonestatud naaberkruntidega ning läänest reformimata riigimaaga. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning alale on lubatud ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Kehtestatava planeeringuga tehakse ettepanek metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala muuta korruselamute alaks, mis on mõeldud põhiliselt 2- ja enamakorruselistele korterelamutele ning kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted jms. Tegelikkuses planeeritav ala puhkeotstarbelist funktsiooni ei täida, kuna tegemist on vaba aja veetmiseks kasutuskõlbmatu liigniiske võsastunud ja ebaturvalise alaga. Planeeringulahendusega kavandatu võimaldab liigniiske võsastunud tühermaa uuesti kasutusele võtta ning korrastada. Naaberkrundile Astangu tn 21 on juba ehitatud kaks 5-korruselist ja üks 8-korruseline elamu ning kehtestatava detailplaneeringuga kavandatav jätkab olemasolevat hoonestusstruktuuri;

- käesoleva planeeringulahenduse eelis kehtiva detailplaneeringu lahenduse ees on selles, et detailplaneeringuga kavandatud hooned jätkavad juba olemasolevale Astangu elamurajoonile iseloomulikku tüpoloogiat tänapäevasel kujul. Kavandatavad korterelamud loovad kaasaegse elukeskkonna, arvestades uusi ehitustehnilisi võimalusi ja sotsiaalsest nõudlusest tulenevaid tingimusi ning jätkavad Astangu tn 21 detailplaneeringuga kavandatud hoonestusstruktuuri. Lisaks on Kotermaa-2 eramurajooni detailplaneering tänaseni realiseerimata;

- detailplaneeringuga on kavandatud kasutusele võtta seni kasutuseta korrastamata maa-ala, kus kõrvaloleva arenduse tõttu on head infrastruktuuritingimused;

hoone põhimahud on paigutatud perimetraalselt ja paralleelselt naaberkinnistule ehitatud uute korterelamutega. Samuti on planeeritavad hooned krundile paigutatud, arvestades planeeritavate hoonete endi kui ka naaberhoonete eluruumide insolatsiooni kestvust;

- detailplaneeringuga on hoonete vahelisele õuealale planeeritud rekreatsiooniala, kus leidub tegevust erinevas vanusegrupis lastele atraktsioonidel, samuti on kavandatud raudteetammi ja hoonete vahele puhkekohad ka keskealistele ja seenioritele;

planeeringualalt on kavandatud likvideerida üksnes kaks IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad planeeritavate teede ja platside alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 11 uut puud. Astangu tänava poolt, praegusest raudteetammist ja naaberkinnistutest on kavandatavad elamud ja parklad eraldatud kõrghaljastusega. Kruntidele on ette nähtud samuti istutada nii kõrg- kui madalhaljastust;

- kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014. Krundile on kavandatud kokku 342 parkimiskohta.

 

 

1. Kehtestada Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneering Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas, SWECO Projekt AS töö nr 1582, millega nähakse ette Haabersti linnaosas 3,65 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuvate Astangu tn 19 ja 19a kruntide liitmine ja moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine viie kuni 8-korruselise maapinnast kuni 27 meetri kõrguse, kokku maksimaalselt 280 korteriga elamu ehitamiseks. Kokku on kavandatud üks elamumaa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

2. Detailplaneeringuga taotletakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmist planeeringuala maakasutus juhtotstarbe osas ning tehakse ettepanek muuta metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala korruselamute alaks.

3. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 27. juuni 1996 otsuse nr 71 punktiga 3.1 kehtestatud Kotermaa-2 eramurajooni detailplaneeringplaneeritava maa-ala osas.

4. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ning üldkasutatava haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 28. septembril 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/184.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2011
otsuse nr 16
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas Haabersti linnaosas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneering Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas, SWECO Projekt AS-i töö nr 1582, millega nähakse ette Haabersti linnaosas 3,65 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuvate Astangu tn 19 ja 19a kruntide liitmine ja moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine viie kuni 8-korruselise maapinnast kuni 27 meetri kõrguse, kokku maksimaalselt 280 korteriga elamu ehitamiseks. Kokku on kavandatud üks elamumaa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringuga taotletakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmist planeeringuala juhtotstarbe osas ning tehakse ettepanek muuta metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala korruselamute alaks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala paikneb Haabersti linnaosas Väike-Õismäe ja Astangu elurajooni vahel, olles lõunapoolsest küljest piiratud Astangu tänavaga, põhjast raudteetammiga, idast hoonestatud naaberkruntidega ning läänest reformimata riigimaaga. Planeeringualal paiknev Astangu tn 19 kinnistu on hoonestamata ja Astangu tn 19a kinnistule on rajatud õigusliku aluseta maa-alune garaa˛.

Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:

·         sihtotstarbeta maa Astangu tn 19 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Skanska EMV Aktsiaselts;

·         sihtotstarbeta maa Astangu tn 19a kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil füüsiline isik.

Lisaks jääb planeeringualale ka reformimata riigimaad.

Planeeringualal kasvab valdavalt IV väärtusklassi hinnatud väheväärtuslik puistu.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestatud valdavalt 5-, 8- ja 9-korruseliste elamutega. Piirkonnale on omane lahtine hoonestusviis ning hooned on enamuses lamekatusega ja välisviimistluse materjalina on kasutatud krohvi. Planeeritav piirkond on monofunktsionaalne ja hästi varustatud ühistranspordiga - lähimad peatused on Astangu tänava, Järveotsa tee, Paldiski mnt ja Kadaka pst ääres. Lähim rekreatsiooniala on Harku järv koos puhkealaga. Samas ei vasta rekreatsioonialad enam tänapäevastele nõuetele - puuduvad korralikud teed ja alad on suhteliselt tagasihoidliku heakorrastusega.

Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

Tallinna Linnavalitsuse 25. novembri 2009 korraldusega nr 1933-k kehtestatud Paldiski mnt, Järveotsa tee ja raudtee vahelise ala detailplaneering“, millega nähakse ette Haabersti linnaosas asuval 5,92 ha suurusel planeeringualal asuvate Paldiski mnt, Järveotsa tee ja raudtee vahelisesse alasse jäävate kruntide piiride täpsustamine ning Paldiski mnt 227c krundile ehitusõiguse määramine ühe kuni 14-korruselise, maapinnast kuni 45 meetri kõrguse korterelamu ja Paldiski mnt 225a krundile ühe kuni 4-korruselise, maapinnast kuni 16 meetri kõrguse ärihoone ehitamiseks ning ühe 9-korruselise elu- ja ärihoone, kahe maa-aluse garaa˛i ja ühe 1-korruselise alajaama ehitusõiguse täpsustamine;

Tallinna Linnavalitsuse 29. oktoobri 2008 korraldusega nr 1793-k kehtestatud Astangu 2b kinnistu detailplaneering“, millega kavandatakse Haabersti linnaosas 17,8 ha suurusel planeeringualal Astangu tn 2b kinnistule kuni 11 ärihoonet maksimaalse kõrgusega kuni 20 meetrit maapinnast, kuni 5 korterelamut maksimaalse kõrgusega 16 meetrit maapinnast, lasteaed kõrgusega kuni 9 meetrit maapinnast ja teedevõrgustik kõrghaljastuse võimalikult rohke säilitamisega ning haljaskoridoride ja kergliiklustee rajamisega, lisaks on planeeritav maa-ala kavandatud jagada kruntideks (osaliselt ka liita) ning tekkivate kruntide sihtotstarbe muutmine;

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 otsusega 257 kehtestatud Astangu tn 21 kinnistu detailplaneering, millega on kavandatud Haabersti linnaosas asuvale 1,7 ha suurusele Astangu tn 21 kinnistule ehitusõiguse määramine kahe 5- ja ühe 8-korruselise 176 korteriga elamu rajamiseks;

Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 2005 otsusega nr 312 kehtestatud Astangu tn 30a ja 50a kinnistute detailplaneering“, millega nähakse ette Haabersti linnaosas asuvate Astangu tn 30a ja 50a kruntide liitmine ja kahe 5-korruselise nurgalahendusega korterelamu rajamine. Planeeritavate korterelamute ühendusnurkadesse on ette nähtud 3-korruselised ärifunktsiooniga hooned. Detailplaneeringuga lahendatakse Astangu tn 30a ja 50a olemasolevate kruntide ühendamine ja nende piiride korrigeerimine, mis on seotud liikluse ja autode parkimise korraldamisega planeeritaval maa-alal.

3. Tallinna üldplaneering ja sellle muutmise põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning alale on lubatud ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Kehtestatava planeeringuga tehakse ettepanek metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala muuta korruselamute alaks, mis on mõeldud põhiliselt 2- ja enamakorruselistele korterelamutele ning kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted jms.

Tegelikkuses planeeritav ala puhkeotstarbelist funktsiooni ei täida, kuna tegemist on vaba aja veetmiseks kasutuskõlbmatu, liigniiske, võsastunud ja ebaturvalise alaga. Planeeringulahendusega kavandatu võimaldab liigniiske võsastunud tühermaa uuesti kasutusele võtta ning korrastada. Naaberkrundile Astangu tn 21 on juba ehitatud kaks 5-korruselist ja üks 8-korruseline elamu ning detailplaneeringuga kavandatav jätkab olemasolevat hoonestusstruktuuri.

Arvestades eeltoodut on antud asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas linnaehituslikult põhjendatud.

4. Haabersti linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 algatatud ja koostamisel oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu“ materjalide kohaselt on antud maa-ala määratud korterelamute alaks, kus on säilitatav või loodav rohevõrgustik arendusalal. Maksimaalne hoonestustihedus on lubatud 1,2 ning korruselisus 5 ja 8 korrust. Planeeringuala põhjapoolsel piiril endisele raudteetammile on kavandatud perspektiivne magistraaltänav ning seetõttu näeb Haabersti linnaosa üldplaneering ette sinna tänavahaljastuse vajaduse. Tegemist on parklinnaga, mille haljastus peab olema minimaalselt 40%. Planeeringuga on tagatud 53% haljastust ning lisaks on kavandatud istutada perspektiivse magistraaltänava äärde puuderida. Planeeringuga kavandatud hoonestustihedus on 0,7 ja planeeritavad hooned on ette nähtud maksimaalselt kuni 8-korruselised.

Kehtestatava detailplaneeringu lahendus vastab koostatavale Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

5. Kehtiv detailplaneering

Alal on osaliselt kehtiv Tallinna Linnavolikogu 27. juuni 1996 otsusega nr 71 kehtestatud Kotermaa-2 eramurajooni detailplaneering“, millega on planeeringualale ette nähtud kuni 3-korruseline korterelamu, puurkaev-pumbamaja veehaarde kaitsetsooniga ja olemasolev maa-alune garaa˛.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud hooned jätkavad juba olemasolevale Astangu elamurajoonile iseloomulikku tüpoloogiat tänapäevasel kujul. Planeeringuga kavandatavad korterelamud aitavad luua uue kaasaegse elukeskkonna, arvestades uusi ehitustehnilisi võimalusi ja sotsiaalsest nõudlusest tulenevaid tingimusi ning jätkavad Astangu tn 21 detailplaneeringuga kavandatud hoonestusstruktuuri. Lisaks on Kotermaa-2 eramurajooni detailplaneering tänaseni realiseerimata.

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 27. juuni 1996 otsusega nr 71 kehtestatud Kotermaa-2 eramurajooni detailplaneering“ käesolevas planeeringus planeeritava maa-ala osas.

6. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringuga on linnalähedasele liigniiskele võsastunud tühermaale kavandatud elamukvartal eesmärgiga pakkuda suurema haljastuse ja väiksema hoonestustihedusega elukeskkonda hinnatundlikumatele peredele. Linnaehituslikult on positiivne, et kasutusele võetakse kasutuseta maa-ala, kus kõrvaloleva arenduse tõttu on head infrastruktuuritingimused. Hoone põhimahud on paigutatud perimetraalselt ja paralleelselt naaberkinnistule ehitatud uute korterelamutega. Samuti on planeeritavad hooned krundile paigutatud, arvestades planeeritavate hoonete kui ka naaberhoonete eluruumide insolatsiooni kestust. Planeeringulahendusega rajatakse krundi lõunapoolsesse osasse veesilmaga ning mänguväljakutega haljasala, piki krundi piiri on kavandatud parklad.

Planeeringuga on kavandatud moodustada neli krunti:

positsioon (edaspidi pos) 1 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud maksimaalselt viis kuni 8-korruselist maapinnast kuni 27 meetri kõrgust korterelamut, millest neli on omavahel kahekaupa kokku ehitatud. Kokku on kavandatud kuni 280 korterit;

pos 2 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus tee ehitamiseks;

pos 3 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt. Krunti on võimalik hiljem liita perspektiivse magistraaltänava krundiga, detailplaneeringuga on antud ehitusõigus tee ehitamiseks. Krunt on kavandatud võõrandada tasuta Tallinna linnale;

pos 4 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt. Krunt on võimalik hiljem liita perspektiivse magistraaltänava krundiga, detailplaneeringuga on antud ehitusõigus tee ehitamiseks. Krunt on kavandatud võõrandada tasuta Tallinna linnale.

Kavandatavad hooned on planeeritud lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga ühe või kahe trepikojaga. Hooned on kavandatud kõrge sokliga ja katusekaldega 0°- 10°. Hoonete kavandamisel on püütud vältida loomuliku valguseta hoonesiseseid trepikodasid. Hoonete välisseinte konstruktsioonimaterjalide valikul on arvestatud kolmekihiliste monteeritavate raudbetoonpaneelidega, mille välispinda on võimalik parema arhitektuurse lahenduse saavutamiseks viimistleda erinevalt. Hoonetele on kavandatud fassaade liigendavad ja ilmestavad rõdud. Rõdupiirete materjalina võib kasutada metalli, klaasi, betooni või puitu.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamise koostas Astangu tn 19, 19a ja 25 kinnistutele Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal juunis 2009. Vastavalt mürauuringule tuleb ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähedustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717. Vastavalt Eesti standardis EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“ nõuetele tuleb projekteeritavate hoonete välispiirded projekteerida tänavapoolsel küljel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’w Ctr≥30-40 dB, olenevalt planeeritavate hoonete või nende osade otstarbest ja asukohast. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab vähemalt 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutavaks heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseintes) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Elamute projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (magamistube) ei paigutata kõrge müratasemega Astangu tänava poolsele küljele.

Eesti Geoloogiakeskuse 2004. aasta Eesti radooniriski levialade kaardi kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnast. Järgmistes projekteerimisstaadiumites tuleb tellida radooniuuring akrediteeritud ettevõttelt. Eesti standardi EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine“ kohaselt on ruumiõhu radoonisisalduse piirnorm 200 Bq/m3. Seda tuleb arvestada uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades ja valida sobivad ehituskonstruktsioonid elanikele ohutu elukeskkonna tagamiseks. Hea ehituskvaliteet, kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 184 algatatud teemaplaneeringu “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ kohaselt on planeeringualast põhja pool asuva endise raudteetammi asemele kavandatud perspektiivne magistraaltänav - Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee. Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette tänavahaljastuse vajaduse, mis on käesoleva planeeringulahendusega kavandatud.

Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringu “Tallinna rohealad“ kohaselt jääb planeeritav ala loodava või säilitatava rohevõrgustikuga arendusalale, kus piki raudteetammi kulgeb rohekoridor laiusega vähemalt 50 meetrit. Planeeringuga on kavandatud haljastuseks 55% ning kõrghaljastus perspektiivse magistraaltänava ääres. Planeeringuga kavandatu muudab Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringut “Tallinna rohealad“, muutes vastavalt algatatud Haabersti linnaosa üldplaneeringule piki raudteetammi kulgeva rohekoridori perspektiivseks tänavahaljastusega magistraaltänavaks, millega käesolev detailplaneering arvestab.

Planeeritavalt alalt on kavandatud likvideerida kaks IV väärtusklassi hinnatud puud ning IV väärtusklassi põõsad, kuna need jäävad planeeritavate teede ja platside alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Likvideeritavate üksikpuude asendusistutuste arvutuse kohaselt tuleb istutada 11 uut puud. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist. Likvideeritavatele põõsastele asendusistutusi ette ei nähta. Krundil on püütud säilitada maksimaalselt olemasolev haljastus ning on kavandatud täiendava kõrghaljastuse rajamine. Välisruumi organiseerimisel ja kujundamisel on eesmärgiks anda hoonetega visuaalselt ühendatud lahendus, mis harmoneerub ümbruskonnaga. Kruntidele on ette nähtud istutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Hoonetevahelisele õuealale on planeeritud rekreatsiooniala, kus leidub tegevust erinevas vanusegrupis lastele atraktsioonidel, samuti on kavandatud raudteetammi ja hoonete vahele puhkekohad ka vanematele inimestele ja seenioritele.

Planeeringuala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt jääb planeeringuala kaugkütte piirkonda.

Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on kavandatud Astangu tänavalt. Vastavalt “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014 tuleb planeeringualale ette näha 308 parkimiskohta. Parkimiskohti on kavandatud kokku 342, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi parkimisnormatiivile.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Jäätmete sorteeritult kogumiseks on planeeritud konteinerite asukohad kolme parkla nurgas võimalikult kaugel korterelamutest.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu koostamist taotles Skanska EMV Aktsiaselts 15. septembril 2006 registreeritud avaldusega.

8. oktoobril 2009 on SWECO Projekt AS-i, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Skanska EMV Aktsiaseltsi vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/227.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldusega nr 1301-k “Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“, eesmärgiga Haabersti linnaosas paiknevate Astangu tn 19, 19a ja 25a krundi piiride ja sihtotstarvete muutmine, ehitusõiguse määramine ühe 5- ja kahe kuni 8-korruselise korterelamu rajamiseks.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 4. juulil 2007. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 13. augustil 2007. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Haabersti Linnaosa Valitsuses avalik arutelu 23. augustil 2007.

Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringust huvitatud isik Skanska EMV Aktsiaselts kirjutas 22. juunil 2009 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile avalduse, milles palus detailplaneeringu alast jätta välja Astangu tn 25 kinnistu, kuna planeeringu koostamise käigus on muutunud Astangu tn 19a kinnistu õiguslik olukord ja krundile on võimalik planeerida transpordimaa krunt parkimiskohtade loomiseks, lisaks ei ole detailplaneeringu alas olev Astangu tn 25a kinnistu omanik nõus koostööd tegema. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon nõustus 14. augustil 2009 detailplaneeringut edasi menetlema üksnes Astangu tn 19 ja Astangu tn 19a kruntide osas.

Detailplaneeringu koostas SWECO Projekt AS. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud H. Sanderi koostatud haljastuse hinnang, Aktsiaseltsi EcoPro koostatud Astangu tn 19 kinnistu pinnase reostusuuring ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine“.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud. Haabersti Linnaosa Valitsus, Haabersti linnaosa halduskogu, Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Kommunaalamet kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Elion Ettevõtted Aktsiaselts, Korteriühistu Järvepiiri (Astangu tn 21 kinnistu omanike esindaja), Astangu tn 25a kinnistu omanikud ja planeeritavate Astangu tn 19 ja Astangu tn 19a kinnistute omanikud.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et perspektiivse Astangu tänava laius 20 meetrit on Tallinna Kommunaalameti poolt heaks kiidetud. Krundi positsioon 2 moodustamine ei ole otstarbekas, kuna Astangu tänava krundi munitsipaliseerimisega tuleks antud juhul moodustada kolm iseseisvat krunti ühe asemel. Astangu tänava krunt on otstarbekas moodustada ühe krundina. Detailplaneeringu alale jääva Astangu tänava osa üleandmise ja hooldamise tingimused tuleb kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga.

Tingimustega on arvestatud, detailplaneering on Tallinna Kommunaalametiga kooskõlastatud.

Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis oma kirjas järgmist: detailplaneeringu materjalidest nähtub, et planeeringualast on omanike soovil välja jäetud Astangu tn 25a kinnistu. Siinkohal juhime tähelepanu, et planeeringu nimetuses on endiselt Astangu tn 25a kinnistu aadress. Palume detailplaneeringu nimetust korrigeerida. Kuivõrd kõnealuse detailplaneeringuga ei ole reformimata riigimaale kavandatavat lahendust muudetud, nõustub Maa-amet 25. veebruari 2008 kooskõlastamiseks esitatud Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu lahendusega, mille kohaselt moodustakse planeeringualasse jäävale reformimata riigimaale ajutine korruselamumaa krunt positsioon 01b (2824 m2) liitmiseks korruselamumaa krundiga positsioon 01a ning transpordimaa krunt positsioon 02 (4609 m2). Transpordimaa krundi positsioon 02 maa oleks kohalikul omavalitsusel otstarbekas taotleda pärast detailplaneeringu kehtestamist munitsipaalomandisse. Tehnovõrkude koondplaani kohaselt jäävad kavandatavate tehnotrasside liitumispunktid olemasolevate trassidega käsitletavast detailplaneeringu alast väljapoole. Palume planeeringu edasise menetlemise käigus arvestada planeerimisseaduse § 221 lõikega 2, mis sätestab, et kui kinnisasjale tehnovõrgu või rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval alal, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Kokkuvõttes juhime tähelepanu planeerimisseaduse § 25 lõikele 5, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus saatma kehtestatud detailplaneeringu ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates riigi maakatastri pidajale. Lisaks eelkirjeldatud planeeringutoimiku maakatastrile edastamisele palume võimaluse korral digitaalselt edastada ka detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis e-postiga.

Kuna detailplaneering võeti vastu osaliselt Astangu tn 19 ja 19a krundi osas, siis ei ole planeeringu nimetusest võimalik eemaldada Astangu tn 25a krundi nimetust. Planeerimisseaduse § 221 lõikega 2 ei ole arvestatud, kuna alates 1. juulist 2009 on see paragrahv planeerimisseadusest välja jäetud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:

1) lokaalse reostuskolde saneerimistööd tellida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavalt ettevõttelt enne ehitustööde algust, tööde lõpetamise järel vormistada jäätmeõiend ning esitada kinnitamiseks Tallinna Keskkonnaametile;

2) ehitusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga, hoonestusprojektile lisada krundi heakorrastamise ja haljastamise projekt;

3) jäätmete konteinerid paigutada kõvakattega platsidele ning soovitavalt piiratud juurdepääsuga katusealustesse.

Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja nendega arvestatakse ehitusprojekti koostamisel.

Tallinna Linnavalitsus jättis 17. märtsi 2010 korraldusega nr 400-k Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis 25. juuni 2009 kirjas nr 3-1/664-2, et ei soovita rajada uut elamuala kõrge müratasemega alale, mis võib tekitada tulevastel elanikel häirivust ja halvendada nende tervist.

Vastavalt Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori 14. mai 2009 müramõõtmise protokollile nr 6/46-2/214 ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali tööle nr 8512-2 “Astangu tn 19, 19a ja 25a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine“ selgub, et kardiraja tegevusest põhjustatud müra ekvivalenttasemed ei ületa III kategooria ala taotlustaset päevasel ajal. Täiendavad meetmed kavandatud hoonete välispiirete nõutava heliisolatsiooni tagamiseks tuleb ette näha hoone ehitusprojektis.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:

1) Astangu tn 25a jäämisel planeeringualasse tuleb kinnistut läbivatele kanalisatsiooni ja veetorustikule määrata servituudiala vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2005 määrusele nr 76;

2) kinnistu hoonestuse veevarustuse liitumispunktide asukohad kuuluvad täpsustamisele järgmises projekteerimise staadiumis. Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete-, veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Astangu tn 25a kinnistu on planeeringualast välja jäetud. Tingimus 2 täidetakse ehitusprojekti koostamisel.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised kooskõlastatakse täiendavalt. Tööprojektide koostamiseks tuleb taotleda uued tehnilised tingimused liitumiseks ja varem projekteeritud kaablite projekti muudatuseks.

Tingimustega arvestatakse tööjooniste koostamisel.

Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojekt kooskõlastatakse täiendavalt.

Tingimusega arvestatakse tööprojekti koostamisel.

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati järgnevad lisanõuded:

1) liig- ja sademevee ärajuhtimine lahendada vastavalt Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeemile (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 03425);

2) kavandada erimeetmed radooniohu vältimiseks planeeritavates hoonetes;

3) säilitada maksimaalselt olemasolev haljastus, likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtuda Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 kehtestatud puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimustest ja korrast.

Tingimustega on planeeringus arvestatud.

Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Maavanem märkis 4. juuni 2009 kirjas nr 2.1-13/2944 järgmist:

1) planeeringu materjalidest ei selgu, kas nende kinnisasjade omanikud, kelle kinnistuid läbib planeeritud kanalisatsioonitrass (Astangu tn 21) ja veetrass (Paldiski mnt 229d), on teadlikud ja nõustunud nende kinnisasjale planeeringuga kavandatava piiranguga. Planeerimisseaduse § 16 lg 4 kohaselt tuleb detailplaneering koostada koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kui planeeringuga kavandatakse väljapoole planeeringuala teiste omanike kinnisasjadele tehnovõrkude rajamist, siis peab detailplaneeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus nende kinnisasjade omanike huvitatust eeldama, kuivõrd planeeringust võivad tuleneda nende kinnisasjade omanike omandiõigustele õiguslikud riived. Õiguste riive seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas puudutatud kinnisasi asub kohaliku omavalitsuse poolt algatamise otsusega märgitud planeeringualal või mitte;

2) vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 määran kooskõlastuse Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitusega - inimeste tervisele ohutu elukeskkonna tagamiseks võimalike abinõude seadmise väljaselgitamiseks.

Astangu tn 21 ja Paldiski mnt 229d kinnistute omanikega on detailplaneering kooskõlastatud ja Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) on oma seisukoha andnud.

Detailplaneering Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 21. aprilli 2010 korraldusega nr 597-k “Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu osaline vastuvõtmine Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas Haabersti linnaosas“. Vastuvõtmise korralduses määrati lisatingimus: Tallinna Linnavaraametil sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist planeeringualal paiknevate kinnistute omanikega leping planeeringuga kavandatavate transpordimaa kruntide positsioon 3 ja 4 tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale. Vastavasisuline leping on sõlmitud.

Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 26. aprillil 2010 ja ajalehes Haabersti Postipoiss 28. mail 2010. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 13. mail 2010 ja ajalehes Haabersti Postipoiss 28. mail 2010. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 20. maist kuni 18. juunini 2010. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku ega suulist pöördumist.

Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3 sätestab, et järelevalve teostaja pädevuses on nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.

Viidatud sätte alusel edastas Tallinna Linnavalitsus 3. augusti 2010 kirjaga nr 1/2-1/863 Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas Harju maavanemale koos põhjendustega Tallinna üldplaneeringu muutmiseks.

Harju maavanem andis 30. augusti 2010 kirjaga nr 2.1-13k/3274 Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringule Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas planeerimisseadusest tuleneva heakskiidu.

28. septembril 2010 sõlmitud lepinguga nr 2-6/184 võttis Skanska EMV Aktsiaselts kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Astangu tn 19, 19a ja 25a kruntide detailplaneeringu Astangu tn 19 ja 19a kruntide osas kehtestamise otsuse tegemise päevast Astangu tn 21, Astangu tn 23a, Astangu tn 25a, Paldiski mnt 229d kinnistute omanikke ja Maa-ametit.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut) kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees